Christoph Kolumbus Christoph Kolumbus oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja- Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sängitati säilmed ümber Sevillasse. Lõpuks lubati Kolumbuse poja Diego lesel Maria de Rojas y Toledol transportida koos mehe põrmuga äi ümbermatmiseks Santo Domingo katedraali, kuhu säilmed jõudsid 1541. aastaks. Sinna jäid mõlemad kuni 1795. aastani, mil Hispaania loovutas Haiti saare prantslastele ja Kolumbuse jäänused kaevati...
Loo 2006 Sissejuhatus Teadmiste kogumine teiste maade ja rahvaste kohta on sama vana kui inimkond. Geograafilisi uurimisi käivitasid enamasti majanduslikud huvid,millele on lisandunud inimeste teadlik soov maailmapilti laiendada ja seiklusjanu rahuldada. Tänapäeval on väga vähe piirkondi, mida saaks avastada. Ometi ei ole geograafilised avastused otsa saanud, muutunud on vaid nende olemus. Maadeavastamine Maakera tundmise ajalugu on kirju. Eurooplaste jaoks toimus maailmapildi avastamine järkjärgult, alates Vahemere ümbrusest ja hõlmates lõpuks ka Euroopas kõige kaugemal asuvaid maanurki. Sageli pole kaugus ainuke tegur, mis segab avastamist. Mandrite siseosad olid eurooplaste jaoks ohtlikud ja sageli ka läbimatud. Esimesed, kes paistsid silma oma maailma avastamisega,on babüloonlased, kes IV aastatuhandel e.Kr. elasid Mesopotaamia madalikul. Aastal 600 e.Kr. koostasid
humanistlik mõtlemine, isikuse vaba areng, suured maadeavastused ja trükikunsti leiutamine; vararenesanss- 15 saj, uus klass: pankurid ja jõukad kaupmehed, hakati koguma antiiki, kultuuri ja kunstielu keskuseks Firenze; kõrgrenesanss- 16 saj, tuntumad kunstnikud L. Da Vinci, Raffael, Michelangelo, inimene teadlikum oma vastutusest 19. Renesanstliku individualismi avaldamiskujusid (protestantlus, trükikunst, maadeavastamine) · Maadeavastamine- 1492 Kolumbus avastas Ameerika · Trükikunst- 1440 Guttenberg, soodustas teadmiste kiiret levikut, raamatud said laiema lugejaskonna · Protestantlus e reformatsioon- reformid katoliku kiriku õpetuses, 1515 M. Luhteri 95 teesi, filosoofia tuli teoloogiast lahutada, inimene saab otse suhelda jumalaga, rahvusliku kiriku loomise idee (kuna talupojad ei saanud ladinakeelsest jutlusest aru), piiblite tõlkimine 20
õli, söe ja kulla - avastused on toonud märkimisväärset kasu Hiina majandusele ning uurimistulemused olid populaarsed Hiina teadusele, kuna Hedini seotuse tõttu Natsi- Saksamaaga olid ta töö tükk aega Saksamaal tabu all. Tarimi oru uurimise ja kaardistamise tulemusena valmis Pekingit ja Kaschgarit ühendav tee, tänu millele oli võimalik mööduda Tarimi orust. [3] KOKKUVÕTE Sven Hedini peamiseks eesmärgiks ekspeditisoonidel oli maadeavastamine ja kaardistamine. Eriti suurt tähtsust omavad tema uurimised Sise-Aasia aladel. Ta teeneks on Aasia kaardi viimaste tundmatute alade - Pamiiri, Taklamakani kõrbe, Tiibeti, iidse Siiditee ja Himaalajade detailne kaardistamine. Hedin oli esimene teadlane, kes avastas, et Himaalajad on eraldiseisvad mäeahelikud. [5] Hedin uuris süstemaatiliselt Sise-Aasia järvi ning tegi selles piirkonnas aastate pikkusi klimatoloogilisi vaatlusi. [3] Kõik tema ekspeditsioonid on
tähtsust. Oma töö kirjutamiseks kasutasin internetist pärit allikaid. Peale internetiallikate kasutasin ka Eesti Entsüklopeediat ja Maadeavastajate Entsüklopeediat. MAAILMA MAADEAVASTAJAD 3 Esimesed maadeavastused pärinevad juba 15. sajandi algusest, kui uute mereteede otsimisest kujunes välja hoopis maadeavastamine. Sel ajaperioodil teati maailma geograafiast väga vähe, arvati, et maailm piirdub ainult Aasia, Euraasia ja Aafrika mandriga (lisa 1). Peale Ameerika avastamist, saadi aga aru, et maailm ei piirne ainult nii nagu seda oli enne arvatud. Ameerika avastamisega kaasnes ka uus maadeavastuste periood (Salentiny, 2005). Selles peatükis tulebki juttu esimestest suurtest maadeavastajatest, kelle rolli ei saa maailma geograafilise loo kujunemise juures sugugi alahinnata. 1
meditsiiniliste supluste pärast. Roomlaste suvekodude rajamine annab tunnistust siseturismi olemasolust. Keskajal liiguti seoses ristiusu kirikute ja kloostrite rajamisega. Sõjad vähendasid reisimist, reisijateks olid hulgused ja rändlaulikud. 13.-15. sajandil kaasnes ülikoolide rajamisega õpetlaste, arstide, kunstnike ja aadlike reisimine. Levinud olid palverännakud pühadesse paikadesse. 17.-18. sajandil toimusid maadeavastamine ja vallutusretked, mil suure saatjaskonnaga reisisid maadeuurijad. Hansa liikumine mõjutas kaupmeeste ja käsitööliste rändamist. Grand Tour ehk paljusid kohti läbiv ringreis hariduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel, mis kestis 2-3 aastat, sai alguse 15. saj. keskpaigast ja kestis kuni 19. sajandini. Grand turistideks olid inglased aristokraadid, tudengid ja tuutorid, 18. sajandist ka juristid,
Habsburgidel tekkis terav vastuseis Prantsumaaga. 15. saj lõpul puhkes kahe riigi võitlus Itaalia pärast, mis kestsid 16. saj keskpaigani. Karl V oponendiks kujunes François I. Võitlus lõppes tagajärjetult, kahjustati õitsvat Itaalia majandust, teisalt levitati renessansskultuur kogu Euroopas. 1556 loobus Karl V troonist ning pärandas oma kahele pojale Austria ja Hispaania. Euroopa võimsaim valitseja oli Hispaania kun Felipe II, kelle pol ambitsioonid olid väga suured. Maadeavastamine sai alguse meretee avastamisest Indiasse. Seoses türklaste kontrolliga otsiti alternatiivset kaubateed. Samuti otsisid uut väljakutset Hispaania rüütlid. Samuti otsiti metalli. Reiside initsiaatorid olid Portugal ja Hispaania. Portugallased purjetasid ümber Aafrika ja jõudsid 1498 Indiasse ning 1500 Brasiiliasse. 1492 jõudis Kolumbus Ameerikasse. 1519 korraldas Magalhães esimese ümbermaailmareisi. Kujunesid välja koloniaalimpeeriumid. Aafrikas ja Aasias kujunesid välja Portugali
Ilmalik arhitektuur. Hakati tegema monumentaalskulptuuri. Kunstnikke huvitas looduslähedus, kujud olid toretsevad ja rõõmsameelsed. Püüti kujutada vaimset ja hingelist tervikut. Jätkus freskode õitseaeg. Detailselt püüti edasi anda inimese kuju ja taust muutus 3 dimensioonilisemaks. Avastati tsentraalperspektiiv. Hakati viljelema tahvelmaali. Esimest korda võisime rääkida graafikast. 19. Renessansliku individualismi avaldumiskujusid (protestantlus, trükikunst, maadeavastamine jne). Alus sellele maailmavaatele võeti rooma kultuurist. 15 saj said alguse uued tunneteotsingud, Platoni ja Aristotelese teoste tundmaõppimine. Tekkisid uued teadus- ja hariduskeskused. Suuremat tähelepanu pöörati ladina keele kõrval ka rahvuskeeltele. Võeti õigus avardada inimese kontseptsiooni, luua idealistlik konteptsioon: 1) inimese väärikus 2) oleviku väärikus. Vaimne hoiak: inimene on võimeline individuaalseks arenguks. Arengu sihiks peaks olema täiuslikkus.
Religioon on märkide ja sümbolite süsteem." Religioonidimensioonid: 1) Intellektuaalne inimene mõtestab religiooni kaudu maailma 2) Rituaalne/kultuslik väljendud toimingutes 3) Emotsionaalne tunded 4) Eetiline/moraalne aspekt põhimõtted ja käitumisnormid 5) Sotsiaalne institutsioonid (riik, pere jne) 19.saj II poolel algas religiooni teaduslik uurimine. See kasvas välja teoloogiast. Eeldused: 1) Maadeavastamine varasel uusajal 2) 1830ndatel romantistlik õpetlaste huvi mütoloogiate vastu 3) Võrdlev keeleteadus 4) Darwini evolutsiooniteooria Liigitusviisid: 1) Geograafiline 2) Kõrgkultuur(olemas oma tekstid jne) vs traditsionaalsed(teadlased on üles kirjutanud) 3) Rajatud ja kujunenud/tekkinud usundid 4) Kosmopoliitsed ja etnilised(rahvuslikud; ei tegele misjoniga) Kristlus oli alguses juudi sekt, tänapäeval aga kõige levinum usund.
* Reformatsiooni postitiivne ja negatiivne mõju ühiskonnas: -) Vastureformatsioon tulemus. -) Hariduse, teaduse ja rahvuskeelte areng. -) Kuninga võimu tugevnemine ja paavsti langus. -) Massilised tapmised ja inkvisitsioon. -) Kultuuriruum kitseneb. * Varauusaeg kui murrang ühiskonnas ja inimeste mõttemaailmas. -) Humanism ja selle mõju. -) Ilmaliku võimu tõus ja vaimuliku langus. -) Trükikunst teadmiste laiem levik. -) Maadeavastamine majanduslikud piirid, uued kultuurid.. -) Teadmiste levik. Uusaeg Periood keskaja lõpust kuni I MS(1914-1918). Üleminek keskajast uusaega on varauusaeg. Uusaeg on periood, kui toimub üleminek feodalismist kapitalistlikele suhetele. 1) Rahamajandus 2) Palgatöö kasutamine 3) Kiriku roll väheneb 4) Rahvusriikide teke Prantsuse revolutsioon 1789 1799 + Napoleoni sõjad kuni 1815. aastani.
supluste pärast. Roomlaste suvekodude rajamine annab tunnistust siseturismi olemasolust. Keskajal liiguti seoses ristiusu kirikute ja kloostrite rajamisega. Sõjad vähendasid reisimist, reisijateks olid hulgused ja rändlaulikud. 13.15. sajandil kaasnes ülikoolide rajamisega õpetlaste, arstide, kunstnike ja aadlike reisimine. Levinud olid palverännakud pühadesse paikadesse. 17.18. sajandil toimusid maadeavastamine ja vallutusretked, mil suure saatjaskonnaga reisisid maadeuurijad. Hansa liikumine mõjutas kaupmeeste ja käsitööliste rändamist. Grand Tour ehk paljusid kohti läbiv ringreis hariduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel, mis kestis 23 aastat, sai alguse 15. saj. keskpaigast ja kestis kuni 19. sajandini. Grand turistideks olid inglased aristokraadid, tudengid ja tuutorid, 18. sajandist ka juristid, doktorid, pankurid, kaupmehed, kes reisid Prantsusmaale ja Itaaliasse,
annaabi.ee 
