kaupmehed tõid mujalt maadest materjale ning vahetasid oma kaupu Sõltlased ja orjad- sõltlased olid vaesed, teenisid teisi inimesi ning said selle eest palka, aga orjad teenisid ka teisi inimesi kuid nemad selle eest palka ei saanud Piltkiri-kiri mille märgid sarnanevad lihtsalt piltidega Mõistekiri- kiri, mille märgid tähendavad konkreetset mõistet Silpkiri- kiri, mille märgid tähendavad üksikuid silpe Kiilkiri-kiri, mille märgid on vajutatud märjale savitahvlile ning need on kiilukujulised Babülon- jumala värav Hammurapi- kuningas babüloonias ning tema käsul tehti suur seaduste kogu Seaduste kogu- kokku kogutud ja korrastatud seadused Niineve- Assüüria pealinn Paabeli torn- babüloonia linna südamesse ehitatud 90m kõrgune tempel Babüloonia rippuvad aiad- babüloonia kuningalossi katusel ja külgedel olevad aiad Marduk- tuule ja tormi jumal, kes kaitses ka kuningaid Istar- taevajumalanna, ilu-armastuse ja sõjajumalanna, keda peeti ka viljakusjumalannaks
katuste kõrvale ka pilbaste, laastude, sindlite ja kimmidega kaetud nägusad katused. Kim Sindel Laast Pilbas Poolpalk ehk lohandik Laud Kimmid olid eesti talumajadel XX sajandi algupoolel üsna populaarne katusematerjal. Immutamata katuse iga on sõltuvalt kasutatud puidust 15-40 a. Töötlemine puidukaitsevahenditega pikendab katuse kestvust tunduvalt. Kimmid on pakust või plangust ketassae abil välja saetud või käsitsi lõhestatud kiilukujulised lauakesed. Nende pikkus on 40- 60cm, laius 7-14cm (või ka nii laiad kui pakust välja annab saagida) ja paksus ühest otsast 3-5mm ja teisest 12-14mm. Kimmkatus tehakse kolmekihiline, kimmid naelutatakse üksteise kõrvale. Kui kimmid on kuivad, jäetakse nende vahele pilud. Kimmkatus tehakse kolmekihiline -- ülemine kiht katab alumise kihi vahed. Vee ärajuhtimiseks vidakse kimmidesse ligata ka veesooned. Sindel on kiilukujulise ristlõikega lauake, mille pikkus on 50-
10. Geoloogilised välisjõud: Voolav vesi, lainetus, liustike liikumine, tuule tegevus, Ka inimtegevus, Maismaal on valdav, kulumisprotsess, Meres on kuhjumisprotsess. 11. Ranniku tänapäevane mõiste: Rannik on maismaa ja ja suure veekogu kokkupuuteala, kus vee lainetustegevuse tulemusena on kujunenud spetsiifilised pinnavormid. 12. Sirgel rannikul puuduvad suured muutused suures plaanis. Õgvendunud rannik: Kaarekujuline rand ja lauge rand 13. Riiasrannik: Kiilukujulised lahed, Kohad, kus mäeahelikud jõuavad risti rannikule. Nimi Hispaania Ria'. Limaanrannik: Jõgede suudmete üleujutamine. 14. Kui naaberabajate vahe ületab abaja suudme laiuse vähem kui 10 korda on tegu lahelise rannikuga. Looklev rannik on lahtede järjestikuline paiknevus. 15. Põhiline projektsioon on püstsilindriline projektsioon. Meridiaanid on venitatud paralleelidega risti. Põhjasuunas mõõtkava suureneb. Üle 70 laiuskraadi ei kasutata mercaatorit
Põhiraie on 25 0 nurga all, abiraie 450 nurga all. Hammaste vahe põhiraidel on suurem kui abiraidel. Selle tulemusena asetsevad hambad sirgjoonel, mis moodustab viiliteljega nurga 5 0. Seetõttu ei teki töödeldaval pinnal sügavaid viilijälgi. Raspliraie kujundatakse spetsiaalse kujuga raiumismeisli abil. Raspliraidel on iga hammas eelmise suhtes nihutatud poole sammu võrra. Raspleid kasutatakse pehmete materjalide viilimiseks. Olenemata raide liigist on viili hambad kiilukujulised. Viili tüüp, raide number, mõõtmed ja ristlõike kuju valitakse olenevalt detaili materjalist, mõõtmetest ja kujust ning nõutavast töötlemistäpsusest ja pinnakaredusest. Terast ja teisi kõvu metalle viilitakse kahekordse raidega viilidega, pehmeid metalle ja mittemetalseid materjale töödeldakse ühekordselt raiutud viilidega. Uus viil on helehall. Tume toon tähendab, et viil on oksüdeerunud või halvasti karastatud.
c. Uus- Babüloonia (626-536 eKr) · Kuulsaim kuningas oli Nebukadnetsar II olles kuulsaks ehitajaks Babüloni kinnas kaitsemüürid Istari väravaga, rippaiad ja nn Paabeli torn. Kultuur: · kirjamärgid ja materjal: i. U 3500 eKr sumerite leiutatud. ii. Kiilkiri pulgaga värskele savitahvlile kiilukujulised märgid. iii. Ninives savitahvlitest raamatukogu, mis tähtsaks allikaks tollasele kultuurile. b. Haridus: i. Koolid templite juures, õpetajateks preestrid. ii. Õpilasteks peamiselt ülikute pojad iii. Õpiti kirja, kirjandust, arvutamist ja tähetarkust. iv. Haridus võimaldas karjääri preestri või ametnikuna. c. Kirjandus: i. Levinumaks olid kangelaseeposed. ii
Taaveti poja kuningas silmad otsevaates Saalomoni surma järel lagunes Iisraeli riik põhjapoolseks Iisraeliks · Sfinks- inimese pea ja lõvi kehaga ja lõunapoolseks Juuda riigiks. hauakambrite/püramiidide valvur · Obelisk- neljakandiline võimas sammas · Kiilkiri- kivitahvli sisse kraabitud kiilukujulised kriipsud (sumerite leiutis) · Mastaba- varasem üliku haudehitis. Piklik, kastitaoline, selle all asus hauakamber. ·
lülipuiduta lehtpuu puidu siseosas tumedaks värvunud osa, mis on kasel pruuni ja haaval punakaspruuni värvusega. Puidu mehaanilistele omadustele punasüdamik mõju ei avalda. · Põdrakahjustus suuruluki põhjustatud koorekahjustusest tekkinud tumenenud ja mädanikest nakatunud koht puidus. · Radiaallaiksus maltspuidu paikne värvimuutus, lähedane lülipuidu värvusele. Pikilõikes nähtav kitsaste piklike vöötidena, mis mõlemast otsast on kiilukujulised, ristlõikes piki säsikiiri väljavenitatud laigud. Tekib putukate või seente elutegevuse tagajärjel. Puidu mehaanilistele omadustele radiaallaiksus mõju ei avalda. RÄNIPUIT · Ränipuit okaspuu puidu ehituse paikne muutumine tüve- ja oksapuidu aastarõngaste sügisosade järsu paksenemise ja kõvenemise tõttu (joonis 15). Ränipuiduga aastaringiks loetakse sellist aastaringi, milles tumedam ehk sügispuidu osa ületab poolt aastaringi läbimõõtu
Liiga suure surveastme korral hakkab mootor detoneerima ja tekib kergesti hõõgsüüde. 7.Põlemskambri kuju. Kompaktses keskele paigutatud süüteküünlaga põlemiskambris on leegi leviku teekond lühike ja põlemiskiirus suur. Sellised põlemiskambrid on enamikul 11 väikeautode mootoritel. Suure töömahuga mootorite põlemiskambrid on kiilukujulised. Nendes tagatakse kütuse kiire põlemine keeristega. Kiilukujulisi põlemlskanbreid eelistatakse mootori pehmema töötamise pärast. Detonatslooni vältimiseks paigutatakse süüteküünal kõige kuumemasse ossa, väljalaskeklapi lähedale. Detonatsioon. Põlemise käigus tõuseb rõhk ja temperatuur ka põlemiskambri selles osas, kuhu leek ei ole veel levinud. Seetõttu kulgevad kõikjal põlemiseelsed reaktsioonid. Suurte
oleskelu sünges allilmas. c. Templid: i. Tähendas jumala kohalolekut ja kaitses linna. ii. Tähtsaim oli tempel linna kaitsejumalale. iii. Enamlevinud oli tsikuraat astmiktempel (nt Marduki tempel Babülonis) 2. Kiri, haridus ja kirjandus a. Tekkeaeg; kirjamärgid ja materjal: i. U 3500 eKr sumerite leiutatud. ii. Kiilkiri pulgaga värskele savitahvlile kiilukujulised märgid. iii. Ninives savitahvlitest raamatukogu, mis tähtsaks allikaks tollasele kultuurile. b. Haridus: i. Koolid templite juures, õpetajateks preestrid. ii. Õpilasteks peamiselt ülikute pojad iii. Õpiti kirja, kirjandust, arvutamist ja tähetarkust. iv. Haridus võimaldas karjääri preestri või ametnikuna. c. Kirjandus: i. Levinumaks olid kangelaseeposed.
kiri,piktograafia on vanim teadaolev kiri. Pole tarvis osata isegi keelt,milles tekstid on kirjutatud,sest piltmärgi ja selle kaudu vahendatud sõna häälduse vahel pole vähimatki sidet. Näiteks kaasaegsed piktogrammid on liikluskolmnurgad või kolmnurgad WC ukse peal.Piltkirjast eristatakse mõttekirja,mis edastab mõttekomplekse ega põhine ühelgi kindlal keelel. Mõiste ehk sõnadekiri koosneb ideogrammidest.Kiilkiri ja hieroglüüfid koosnevad ideogrammidest.Kiilkiri on kirjaviis,kus kiilukujulised kirjamärgid vajutati kolmekandilise või neljakandilise krihviga niiskesse savitahvlisse. Kiri tekkis algul Sumeris,siis Akkadis ja levis kõikjal Idamaades. Kiri arenes piltkirjast sünamärkidega silpkirjaks. Hieroglüüfid- vanaegiptuse kirjaviisi kreeka nimetamise. Lingvistikas on neli kirjasüsteemi: ideograafiline kiri,logograafilis-süllaabiline (sõna-silbiline),süllaabiline ja alfabeediline (hääliku täheline märkimine). Kreeta ehk Minose kiri oli loodud Kreetal enne kreeka
Korvõielised (Asteraceae) Botaaniline iseloomustus püstine, hästi lehistunud 50 100 cm kõrgune rohttaim VARS alaosas puitunud, ülaosas harunenud, püstine, hästi lehistunud, siidviltjas LEHT pealt hallikasvalkjad või rohekad, alt valged. Ülemised lehed on lihtsulgjad, alumised kaheli- või kolmelisulgjad ÕIS kahvatukollane, õied asuvad kerajates longus korvõisikutes SEEMNED Vähem kui 1 mm pikkused hallid kuni helepruunid, piklikud kiilukujulised või äraspidi munajad seemnised. Need on ühelt küljelt kumerad, teiselt lamedad või pisut nõgusad, pikikurrulised. Viljad valmivad oktoobris. Ajalugu Vana ja väga tähtis ravimtaim, tuntud juba antiikajal Kreekas ja Roomas. Kaasajal tarvitatakse tema ekstrakti või tinktuuri sagedamini seedehäirete korral ja söögiisu tõstva vahendina. Eestis looduslik liik. Kasvatamine seemned külvatakse kas mullapinnale ja kaetakse liivakihiga või 0,5 cm sügavusele. Kindlam on taimed katmi-
intensiivsusega tumedalt värvunud tüve siseosa, mis tekib kasvavatel puudel. Tüve ristlõikel ta on ümariku, tähtja või sagarikujulise kujuga, mõnikord ka ekstsentriline. Laiksus - maltspuidu paikne värvusmuutus laikude ja vöötidena, mis on lähedane lülipuidu värvusele. Tangentsiaallaiksus piki aastarõngaid väljavenitatud laigud. Radiaallaiksus pikilõikes nähtav kitsaste piklike vöötidena, mis mõlemast otsast on kiilukujulised. Väärsäsi - aastarõngaste piiril asetsev kobedatest rakkudest koosnev lühem või pikem joon või riba, mis kujutab endast mõningate putukate tõugukahjustuste kinnikasvanud jälgi puidu kambiumikihis. Hajutatud väärsäsid paiknevad üksikult. Koondunud väärsäsid väärsäsid, mis on koondunud üksteisest läbipõimunult. Väärsäsi jäljed luitunud või tumedad vöödid spooni pinnal, mis tekivad kuni 1 mm sügavusel asuvast väärsäsist.
4. Ankur ehk rootor Rootor koosneb: · Südamikust · Mähisest · Kollektorist ehk kommutaatorist 5. Otsakaaned 6. Harjad 7. Lülitushoovastik 8. Lüliti 9. Ajammehhanism Ajammehhanism koosneb: · Puksist · Vedrust · Vabajooksusidurist · Hammasrattast Vabakäigusiduri põhiosadeks on: 1. Rumm, mis on nihutatav käiviti võlli nuutidel 2. Välisvõru, mis on jäigalt ühendatud käiviti hammasrattaga. Välisvõrul on kiilukujulised süvendid. 3. Rullid ja vedrud, mille abil toimub rummu ja välisvõru ühendamine ühiseks tervikuks mootori käivitamise momendil. Käiviti töötamine Süütevõtme käivitusasendisse keeramisel ühendab tõmberelee peavoolukontaktid ja vool kulgeb läbi elektrimootori ergutusmähise. Harjadele. Harjad toetuvad elektrimootori pöörleva osa ankru mähiste otstega ühendatud lamellidele. Lamellid koos harjadega moodustavad
kuni 5 (7) mm. ÕIS - Õied kollased, korvõisikus. Õisikud on lühiraolised, longus, mitmerealise viltkarvase üldkatisega. Korvõisiku keskel on mõlemasugulised putkõied, serval ühesugulised putkjad emasõied, keelõisi pole. Korvõisikud asuvad hulgaliselt peavarre harudel ja moodustavad hõredama või tihedama pöörisja liitõisiku. Õitseb juulis, augustis ja septembris. Tuultolmleja. SEEMNED - Vähem kui 1 mm pikkused hallid kuni helepruunid, piklikud kiilukujulised või äraspidi munajad seemnised. Need on ühelt küljelt kumerad, teiselt lamedad või pisut nõgusad, pikikurrulised. Viljad valmivad oktoobris. Ajalugu Vana ja väga tähtis ravimtaim, tuntud juba antiikajal Kreekas ja Roomas. Kaasajal tarvitatakse tema ekstrakti või tinktuuri sagedamini seedehäirete korral ja söögiisu tõstva vahendina. Eestis looduslik liik. Kasvatamine Vähenõudlik taim. Kasvab kuival liivasel ja kivisel pinnasel, teeservades, elamute lähedal
Lõtva kehahoidu iseloomustavad: - Kühmuvajunud selg - Langetatud pea - Õlgade vahele kadunud kael - Lõtv ja punnis kõht - Tiivataolised ja teineteisest eemaldunud abaluud Struktuursed rühivead võivad olla kaasasündinud või omandatud: Kaasasündinute puhul on tegemist muutustega kindlas kehapiirkonnas. Lülide väärarengu (düsplaasia) tulemusena võivad tekkida kiilukujulised lülid, plokklülid, lisalülid jms. Põhjuseks sünnitrauma või põetud haigused (rahhiit, tuberkuloos, lastehalvatus jms). Funktsionaalsed rühivead tekivad peamiselt nõrgalt arenenud lihaste korral, sest nõrgad lihased ei suuda hoida keha normaalses asendis, rikkudes kehaosade paiknemist üksteise suhtes. Rühivead Lülisamba kaela-, rinna- ja nimmeosa suurenenud või vähenenud loomulikke
19. sajandi keskel (sel ajal dessifreeriti esimesed kiilkirjad tegelikkuses see oli toimunud juba 19. sajandi algusel, kuid paljud pidasid seda tõlget ebaõigeks ning alles 19. sajandi keskel tõestati, et asi oli õige). * Sumerid Mesopotaamia tsivilisatsiooni loojad. (umbes IV aasta tuhat eKr) * Sumeritel ei kujunenud välja mitte ühte riiki, vaid terve rida linnriike. * Mesopotaamia kiri: -) Kiilkiri kiilukujulised kirjamärgid. -) Olid mõistemärgid, silbimärgid ja seletavad märgid. (algselt oli kuskil 1800 märki, aga aina mindi üle ainult silpmärkidele ja lõpuks oli neid umbes 500) -) Vana-Pärsia kirjas oli 30 märki. Kaananimaa *Kaananimaalt kujunes välja kaks kõrgkultuuri Foiniikia ja Heebrea e. Iisrael. * Foiniikias ei kujunenud välja ühtset riiki, vaid kujunesid välja linnriigid. -) Aegajalt nad sõdisid üksteisega.
vahe põhiraidel on suurem kui abiraidel. Selle tulemusena asetsevad hambad sirgjoonel, mis moodustab viiliteljega nurga 50 (joon. 111d). Seetõttu ei teki töödeldaval pinnal sügavaid viilijälgi. joon. 111 Raspliraie (joon. 111c) kujundatakse spetsiaalse kujuga raiumismeisli abil. Raspliraidel on iga hammas eelmise suhtes nihutatud poole sammu võrra. Raspleid kasutatakse peh- mete materjalide viilimiseks. Olenemata raide liigist on viili hambad kiilukujulised. Joonisel 112 on esitatud kujud, nurgad ja nende väärtused. Viili hammaste kuju ja geomeetrilised parameetrid: a raiutud viilihamba kuju ja nurgad; b freesitud või lihvitud hammas; c kammlõigatud hammas joon. 112 Viilid raide tiheduse järgi liigitatakse järgmiselt: Tabel 2.12
1 Esiajalugu Arheoloogia kreekakeelsed sõnad archaios muistne, vana + logos sõna, teadus. Mõistet kasutas esimesena Platon 4. saj eKr, tähistas sellega kogu vana aega, antiiksust. Renessansi ajal hakati koguma ja uurima klassikalise antiigi esemeid. Tähendus muutus 19. sajandil. Rahvuslik liikumine, uuriti rahvuse ajalugu tähelepanu rahva ajaloole ja muististele. Tähendus muutus arheoloogiliste kaevamiste tulekuga: vanema ajaloo uurimine, seotud kaevamistega. Arheoloogilised objektid muistised esiajaloo põhiline allikmaterjal. Uurimisega tegeleb arheoloogia e muinasteadus. Uurimise tulemused sõltuvad kasutada olevate allikate hulgast, kvaliteedist ja tõlgendamisest. Irdmuistised ja kinnismuistised. Irdmuistised: töö- ja tarbeesemed, relvad, ehted jm, mis on liigutatav, ei ole seotud mingi koha külge. Kinnismuistised: nt muistsed ehitised ja nen...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
