LOODUSLIK ERIPÄRA Niiluse kallastel ~10 kilomeetrine viljakas ala, edasi kõrb. Kõrgetega ja Punase merega eraldatus tagas isolatsiooni muust maailmast. Tänu sellele ei olnud vaja end kaitsta, samuti näitas see inimese ja looduse lahutumatust. VAARAO piiramatu võimuga valitseja. Tema isik ja võim olid jumalikud. MAAT maailmakord, mis toimis siis kui vaarao oli suutnud ühendada ülem ja alamegiptuse. Tähtsad olid õigus, tõde, harmoonia. NOOMID maakonnad NOMARH noomide asevalitsejad, viisid kohapeal ellu vaarao korraldusi, kogusid makse, korraldasid ehitustöid, värbasid vajadusel sõjaväe. TEMPLID peamised pühapaigad. SKARABEUS egiptlaste püha mardikas, kelle sõnnikupalli veeretamine meenutas neile päikese päevast teekonda, sümboliseeris Ra'd tõusva päikesena MASTABA VanaEgipuse aegne tähtsate egiptlaste lubjakivist laotud längseinte ja lameda katusega hauaehitis, mille maapealne osa on piklik kamber
riik-vahend ühiskonna paremaks korraldamiseks esiaeg-inimühiskonna kõige kaugem minevik ajalooline aeg-periood,millest on säilinud kirjalikke mälestisi,kirja kasutuselevõtt,vanaaeg,keskaeg,uusaeg antiikaeg-Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu,800 eKr- 500 pKr saduff-veetõstuk.millega toimetati vett sinna kuhu see ei ulatanud hieroglüüfkiri-kirjamärgid,meenutavad piltkirja vaarao-jumala esindaja maal,egiptuse isand noom-maakond nomarh-asevalitsejad,viia ellu vaarao korraldus preester-vaimulik,nende päralt olivahetu korraldav võim templites kirjutaja-kontrollisid töötajate tegevust hierarhiline ühiskond-ühiskonnas oli igal inimesel koht köik oli määratud zooantropomorfne-kujutamisviis,kusjul´malaid kujutati inimese keha ja looma peaga mumifitseerimine-spetsiaalne töötlemine selle paremaks säilimseks skarabeus-sõnnikukuulikest veeretav mardikas kehastas tõusvat päikest
HOROS taevajumal; kulli peaga. ANUBIS matusetalitluste ja palsameerimise jumal; shaakali peaga. Palsameerimine- aju eemaldatakse raudkonksuga läbi nina, eemaldatakse ka siseelundid, mis pannakse spetsiaalsesse anumasse. Keha kuivatatakse ja mähitakse tervenisti linasesse riideribasse ja määritakse kummivaiguga. MASTABA Vana-Egiptuse aegne lubjakivist laotud lame haudehitis. EGIPTUSE POOS nägu külgvaates, silmad otse, jalad külgvaates, õlad otse. NOMARH asevalitseja. PAPÜÜRUS paberisarnane kirjutusmaterjal, mida saadakse papüüris-lõikheina säsist. PÜRAMIID Egiptuse haudehitis. VAARAO Egiptuse piiramatu võimuga valitseja. SADUFF kooguga kaevu meenutav veetõstuk, millega muistses Egiptuses toimetati vett sinna, kuhu Niiluse üleujutused ei ulatunud. SFINKS lõvi keha ja mehe peaga skulptuur Vana-Egiptuses, mis tähistas valitsejat või päikesejumalat. Miks Niilus tähtis on
Egiptuses oli koos tsivilisatsiooniga välja kujunenud kiri, mis arenes 750 märki sisaldavaks hieroglüüf kirjaks. hieroglüüfkiri oli keeruline, igapäevaelus käibis lihtsam nn pilt kiri, mille märgid olid hieroglüüfidest lihtsamad ÜLESANDED EGIPTUSE kohta Arvestuslik töö nr.3 II osa 1.Selgita järgmised mõisted: VAARAO Egiptuse ainuvalitseja KIRJUTAJA Kuulusid kõrgema ametnikkonna hulka ASEVALITSEJA Nomarh ehk maakonnavalitseja ORI kohustuste täitmatajätmise eest orjusse langenud endised talupojad ja käsitöölised ning võõramaised sõjavangid PÜRAMIID monumentaalne teravatipuline kivist haudehitis MUUMIA palsameerimise või kuivatamise teel saadud surnukeha HIEROGLÜÜF piltkiri mis koosneb mitmesugustest figuuridest PAPÜÜRUS papüüruse lehtedest valmistatud kirjutusmaterjal. ÜLEM EGIPTUS maa-ala mis jäi ülesvoolu delta ja Niiluse esimese kärestiku vahele
4. saj.- 30 eKr. - Kreeka päritolu valitsejad. Kuningavõim Vaarao oli piiramatu võimuga valitseja, kelle isik ja võim olid jumalikud (Ra poeg). Oli sõjaväe ülemjuhataja, ülempreester ja seadusteandja (Vaarao Egiptuse keeles „suur maja“. Kui vaarao elas siis ta oli Horos, kui ta suri siis muutus Osiriseks. Ühiskond oli rangelt hierarhiline, mille tipus oli jumalkuningas, kelle võimu toetas mõjukas ühiskond: asevalitsejad (nomarhid; preestrid ja sõjaväe juhid. Nomarh juhtis teatud piirkonda (nomos). Egiptuse perekond oli patriarhaalne (paarsuhe), kuid naistele kuulus küllaltki suur võim võrreldes teiste ühiskondadega (nt. Mesopotaamias). Oli ka naisvalitsejaid. Religioon Egiptuses Egiptuse ühiskond oli sügavalt religioosne ning maailma üldist korraldust mõtestati müütide ja usu kaudu. Egiptuse religioon oli oma iseloomult polüteistlik (palju jumalaid) - igal elu- ja tegevusvaldkonnal olid omad jumalad, sageli
3) Uus riik Egiptuse hiilgeaeg, kui alistati Palestiina ja Süüria. Oluline roll oli preestritel. 4) Hilis-Egiptus sageli võimutsesid võõramaised valitsejad. Kestis üle 500 aasta Kuningavõim Vaarao ehk ,,suur maja" oli piiramatu võimuga valitseja, kelle isik ja võim olid jumalikud. Vaarao oli Egiptuse kõrgeima jumala (Päikesejumala ,,Ra") poeg. Riigi ja ühiskonna korraldus Tähtsamate isikute seast nimetas vaarao maakondade asevalitsejad nomarh´id. Nende ülesandeks oli kohapeal ellu viia Vaarao korraldusi, koguda makse ja sõjaväge. Riigi kõrgeima preestrina nimetas vaarao ametisse preestrid. Kõrgemad väepealikud nende hulka võis kuuluda lihtinimene. Kirjutajad kontrollisid töötajate tegevust. Paljud neist olid pärit lihtrahva hulgast. Enamik egiptlasi olid talupojad. Kuna maa kuulus vaaraole, tuli umbes pool saagist ära anda. Käsitöölised
Herakleopolisele alluvaist nomostest kuulub kõige väljapaistvam koht Hermopolisele ja Siutile (vt.). Herakleopolise riigi lõunapiir kulges Thinise lähedal, kust edasi algasid Teeba nomose valdused. Selleks ajaks oli Teeba juba jõudnud ühendada oma võimu alla kõik lõunanomosed Elefantinest kuni Abüdoseni. Seetõttu oli piiri läheduses asetsev Siut Herakleopolisele väga tahtis (nagu eelpost). Siuti nomarhid olid vaarao käsilased ja teostasid oma nomoses pealinna poliitikat. Nomarh Cheti I sai kasvatuse kuninga õukonnas, tema ajal hakati teostama suuri irrigatsioonitöid. Tema järglased jätkasid tema poliitikat, jäädes lõpuni vaarao truudeks liitlaseks. Hoopis teisiti käitusid Hermopolise valitsejad. Juba Vana Riigi lõpul omandavad Hermopolise nomarhid üha suurema iseseisvuse. Nad loovad oma õukonna, väga tugeva valitsuse ja oma sõjaväe. Nomarhid nimetasid endid "Thoti poegadeks", umbes nii, nagu vaaraod nimetasid endid "Ra poegadeks"
surnutejumal Osirise kultusega. * Vaarao, jumala kehastusena, pidi tagama rahva heaolu ja selle, et maailma korraldusmaat toimiks (isetegevust ei olnud). -) Rahva ette ilmudes oli vaaraol kohustus kanda habet ja omalaadset parukat. * Tsati juhtis kuninga nimel kogu riigi majandust ja kaubandust. * Väepealikud esmane eesmärk oli juhtida sõjaväge. Peamine relvastus oli vibu ja nool. * Noom e. noomus oli Egiptuse nö osariik. * Nomarh väiksema piirkonna valitseja. * Preestrid üks preester tegeles mingi kindla jumala teenimisega. * Kirjutajad madalam ametkond, kes juhtisid töölisklassi. * Hemos töötavrahvastik, kes kõik olid kinnistatud mingi kindla ametiga. -) Üleujutusperioodil kasutati talupoegi ehitustöödel. * Orjad kõige alamal, selles ühiskondlikus püramiidis, kuid nad ei olnud peamised töö tegijad peamised olid siiski hemosed. Egiptuse usk * Polüteism usk mitmesse jumalasse
sümboliseeris seda, et ta oli nii Ülem- kui ka Alam-Egiptuse valitseja. Olid tähtsad taimed: papüürus ja lootos. Need said ühendatud Egiptuse valitseja sümboliteks. Piits ja valitsemissau olid nüüd mõlemad vaaraol käes. Vaarao ülesanded: 1. Sõjakäikude juhtimine 2. Kultustalitused ja sakraalehitiste püstitamine Vaaraost madalamal olid kõrgemad ametnikud: · Tsati (võiks võrrelda peaministriga) korraldas elu riigis · Nomarh noomi valitseja. · Preestrid (tegutsesid mingi kindla jumala templi juures) tähtsus muutus jumalate tähtsusega võrdselt · Väepealikud Riik oli jagunenud noomideks (asevalitsuspiirkondadeks e. haldusüksus) Uue riigi ajal tuli kasutusele vask. Madalamad ametnikud: · Kirjutajad pigem nagu arveametnikud. Kirjutasid üles kõik saagiga seotu. Tööinimesed e. hemud (talupojad ja käsitöölised). Talupojad töötasid maadel, mis
annaabi.ee 
