Kui lõikamisega kõik sai siis pandi mind puurpingi taha. Seal tuli puurida auk raud plaadi sisse mis oli 80 mm lai ja 80 mm pikk, materjali läbimõõt oli 10 mm. Augu suuruseks oli 14 mm. Auk pidi olema keskel. Koguseks oli 30 tk. Puurimine: · Paigaldasin 14 mm puuri puurpinki. · Valisin õiged pöörded. · Puurisin esimese augu, kontrollisin mõõdud üle nihkaliibriga. · Siis paigaldasin piirajad. · Hakkasin edasi puurima. Sõmerpalu 2012 6 Võrumaa kutsehariduskeskus Kui olin tollega valmis saand siis anti kohe uued mõõtmed uue plaadi jaoks. Seekord oli plaat 40 mm pikk ja 60 mm lai. Augu suuruseks oli 20 mm. Koguseks oli 50 tk. Puurimine: · Paigaldasin 10 mm puuri puurpinki. · Märkisin plaadile õige koha kust puurida. · Lasin esimese augu. · Kontrollisin mõõdud üle.
VENE KEEL Andma- Rauasaag- Andke- Ristpea- , Anna mulle- Respiraator- Anna talle- , Rooste- Anna tagasi- Roostet- Anna edasi- Roostetama- Anna mulle haamer- Saag- Anna mulle kirka- Saib- Akutrell- Saega- Haamer- Saagima- (, ) Haamriga- Sisse lööma- Elektrisaag- Sirkel- Juurde pumpama- Silmusvõti- Juhe- Suured tangid- Juhtmestik- Taguma- Joonlaud- Tav. kruvikeeraja- Jää- Taon- , Kang- Taskunuga- Kajalood- Tikksaag- Katki saagima- Terashari- Kande valgustid- Traat- Ketaslõikur- Trell- Keerama- ( , ) Trelliga- Ketassaag- Too- Kiiver- () Tooge- Kinni keerama- Tooma- Kirka- Toruvõti-() Kok...
Vasar AM17 Ajalugu. Ajaloost on vasar teada tuntud juba kiviajast, kui meie eelkäijad kasutasid neid jahtidel loomade tapmiseks ning asjade purustamiseks. Vasar oli valmistatud siis kivist ja puutoikast. Hiljem kui inimene õppis kivi paremini raiuma ja kividesse auke puurima, puuriti kivisse auk ning pandi varre otsa. Mõiste Vasar ehk haamer on tööriist, materjali või objekti löögiga töötlemiseks. Lukksepa tööriist löökide andmiseks meisliga raiumisel, õgvendamisel, neetimisel jne. Omadused Vasaraid on tasapinnalise ja kumera, lapiku ja tömbi, ümara ja kandilise tööpinnaga. Lisaks kasutatakse nende valmistamiseks erinevaid materjale: terast, alumiiniumi, puitu, plastmassi, kummi ja ka nahka.
attic pööning bedsit ühetoaline korter brick pillars tellistest tugisambad bungalow ühekorruseline maja caravan haagis-autoelamu carpenter puusepp cellar kelder compatible kokkusobiv, ühendatav concrete betoon confession ülestunnistus conservationist looduskaitsja council house munitsipaalmaja descent laskumine detached eraldiseisev distinguished silmapaistev, kuulus district piirkond, rajoon draped curtains pikad paksud kardinad draught tuuletõmbus drill puurima ecological loodusega seotud energy usage energiakasutus excavation väljakaevamine flannel coat flanelljakk forgery võltsing fowl kodulind fully-equipped täisvarustustatud fully-furnished täielikult möbleeritud genuine ehtne glass front maja klaasist esisein handle käepide, käsitlema hob kõik pliidirõngad pliidil hoist heiskama (lippu) hold out välja sirutama (kätt), survele vastu pidama hotel suite hotelli luksusnumber humble tagasihoidlik, alandlik
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö MTT0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogias Töö nimetus: Töö nr. 2 VALUTEHNOLOOGIA Üliõpilane: Sergei Lakissov Rühm: MATB22 Üliõpilaskood: 094171 Juhendaja: Eduard Töö tehtud: Esitatud: 2.05.2010 Arvestatud: Kimmari 2.05.2010 Töö eesmärk ja ülesanne: käsitleda valutooriku valmistamisprotsess käsivormimisega liivvormi Detail Vastavalt matriklinumbrile, tuleb esitada detaili number 1 tehnoloogiline protsess. Detaili materjaliks on hallmalm. Detaili joonis on toodud all. Valandi joonis Kõigepealt otsustame detaili asendit vormis. Kuna detail on tsilindrilise kujuga, asetame see vormis vertikaalselt. Lahutuspinda asetame sellis...
Nooremal kiviajal e. ülempaleoliitikumil, mis algas u 40 000 a. tagasi ja lõppes u 10 000 a. Tagasi algas üleminek anastavalt majanduselt viljelusmajandusele. Inimene hakkas teadlikult põlluvilju kasvatama ja maad harima. Inimeste eluviis muutus üha enam paikseks. Toodeti senisest keerukamaid tööriistu ja esemeid, rajati esimesed asundused, kõneldi esimesi keeli ja loodi esimesed kunstiteosed. Arenes oluliselt käsitöö. Hakati valmistama suuremaid lihvitud kiviesemeid ning õpiti kivi puurima. Võeti kasutusele savinõud. Tähtsad leiutised olid ketramine ja riidekudumine. Tööriistu, savinõusid ja muid tarbeesemeid kaunistati geomeetrilise ornamendiga. Esiaeg jagatakse tööriistade materjali järgi: 1) kiviaeg; 2) pronksiaeg; 3) rauaaeg Metallidest võeti esmalt kasutusele vask. Hiljem õpiti vaske sulatama koos tinaga ning saadi pronks. Pronks leiutati umbes 2500 a.e.Kr. Vahemeremaades. Umbes 1300 a. eKr. hakati VäikeAasias tootma rauda
Sääsk Simone Sui Juhendaja: Siret Saarniit 8. Klass Ääsmäe Põhikool 10.03.13 Sääsk RIIK: loomad HÕIMKOND: lülijalgsed KLASS: putukad SELTS: kahetiivalised Paljud sääsed toituvad taimemahlast, suur hulk imevad selgroogsete loomade verd. Inimese naha sisse iminokka puurima võivad tulla hallasääsed linnusääsed soomussääsed metsasääsed Ainsad kohad maakeral, kus me neid ei leia, on kõrbed Click to edit Master text styles (Massiliselt elab sääski taigas ja Second level tundras) Third level
soojenemine ja liigne küttimine ning kalapüük. Tänu polulatsiooni kasvule on vaja rohkem toitu ja vett, elupaiku, puitu, naftat jm resursse. Loomade elupaikade hävitamine on suuresti seotud populatsiooni kasvuga nt. võetakse maha metsa, et saada juurde põllumaad või linnaruumi. Yasuni rahvuspark, mis asub Ecuadoris Amazonase vihmatetsas, on tõenäoliselt maailma kõige liigirikkam piirkond, kuid kuna pinna all leidub naftat, kavatseb Ecuadori valitsus seal naftat puurima hakata, hävitades sealset loodust. Veekogude saastumine mõjutab kõige rohkem neid liike, kes vajavad eluks puhast vett. Kõik tööstuse tekitatud jäätmed, millest korralikult ei vabaneta saastavad veekogusid, muutes sealse elukeskonna kõlbmatuks. Põllumajandusest satuvad samuti veekogudesse pestitsiidid ja väetised ning samuti kaevatakse ümber maastikku, et juhtida mujale vett, soovides põllumaad juurde saada.
· algul määrati sugulust naisliini mööda · hakati tehtama koopamaale ( Lascaux ja Altamira) Maaharijad ja karjakasvatajad · üleminek viljelusmajandusele · ei sõltutud nii suurel määral enam loodusest · näljahädad harvenesid · vähenes suremus · pikenes eluiga · jäädi paikseks · eluasemeks pidevalt kasutatav maja · tingimused polnud võrdväärsed · arenes käsitöö · hakati valmistama suuremaid lihvitud kivist esemeid ning õpiti kivi puurima · jõudude kultus endise loomade-lindude kummardamise asemel · kunstis domineeris geomeetriline ornamentika · hakati valmistama savinõusid Kütid ja korilased Maaharijad ja karjakasvatajad · marjad, seened, pähklid, teod, · kasvatati ise toiduaineid linnumunad jne. · näljahädad vähenesid · tunti hästi taimi-loomi · inimeste arvukus kasvas
12. ausgeprägt väljakujunenud 13. die Auskunft,-“e informatsioon, teave 14. begleiten saatma 15. beklagen haletsev 16. die Berieselung pidev mõjutamine 17. der Berufsverband,-“e erialaliidud 18. der Betreuer,- juhendaja 19. betreuen juhendama 20. die Betreuung,- järelevalve, hoolitsemine 21. der Bewerber,- taotleja, kohasoovija 22. bohren puurima, peale käima 23. die Datenbank,-en andmepank 24. das Debugger,- silur (selle abil parandatakse arvutiprogrammi või riistvara vigu) 25. der Dozent ,-en dotsent 26. drängeln tunglema, trügima 27. drohen ähvardama 28. dumpf ebamäärane 29. das Eiltempo,- kiirtempo 30. Einbetten paigutama, asetama 31. eindämmen levikut tõkestama, ohjeldama 32
1. Energeetika areng. Kuidas on see seotud inimkonna arenguga? Esimene energiaallikas oli puit -> seejärel 18. Sajandil hakati kasutama vett-> tuul-> 18. Sajandi II pooles, eelkõige Suurbritannias, fossiilsed kütused-> aurumasina leiutamine 1765 aastal suurendas söe kasutamise hulka-> 19.sajandil hakati naftat puurima-> naftat hakati kasutama suurelt alles sajandivahetusel, mil leiutati sisepõlemismootor, mis tarbib vedelkütust-> alternatiivsed energiaallikad: taastumatutest võeti kasutusele tuumkütused, maagaas-> praegu üritatakse eelkõige kasutada taastuvaid energiaallikaid: päike, tuul, voolav vesi, looded, maa sisesoojus ja biomass. 2. Taastuvad ja taastumatud energiaallikad? Taastuvad- päike, tuul, vesi, biomass, looded, maa sisesoojus. Taastumatud - nafta, maagaas, turvas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi. 3. Fossiilse...
Olulised faktid Huvitavad faktid Aurumasin leiutati 1765. Esimene inimese a energiallikas oli puit Nafta on inimkonna Naftat hakati puurima 20. tähtsaim energiaallikas. sajandi keskel 72% maailma Esimene gaasil töötav naftavarudest asub OPEC- linnavalgustus süüdati i riikide maapõues. 1807 Inglismaal. Suurimad neist Lähis- Naftat toodab üle saja Idas. riigi, suurtootjaid ainult Kogu maailma kümmekond. naftaressursiks Maailma suurim hinnatakse ligikaudu naftaeksportija on Saudi- 4600 mld barrelile
Loomutruud joonised viitavad nende heale teadmisele. Võib-olla loodeti loomingu kaudu anda jahiretkedele edu. Võib-olla usuti, et nad on nende esivanemad. Totemism on usund, kus arvatakse, et sugukond põlvneb mõnest loomast. Nooremal kiviajal (100 000 – 50 000 eKr ) Inimesed läksid üle anastavalt majanduselt (küttimine ja korilus) viljelusmajandusele.e Õpiti valmistama täiuslikumaid kivist ja luust tööriistu. Kasutati lihvitud kiviesemeid, õpiti kivi puurima. Leiutati nt oda- nooleotsad, pihukirved,. Loomaluudest valmistati nõelu, harpuune kalapüügiks, vibu, silmaauguga kivikirved, kõplad, ketramine, riidekudumine. Esimeseks koduloomaks koer. Loomade kultuse kõrvale tekkis päikese ja maa kultus saagikuse mõjutamiseks. Kujutavas kunstis hakkas domineerima geomeetriline ornament – võib-olla taevakehade sümbolid. Kaunistati tööriistu, savinõusid jne. 5000 eKr avastati vask, mis oli pehme.
mõelnud ütles ta knidlalt et sa oled Laoise poeg ja Laios oli saatnud karjast oidipust tapma, kuna talle oli oraakel ennustanud et sellelest lapasest saab talle endale mõrvar, kuid ei suutnud seda taha vaid andis Oidipuse teisele karjasele ja arvas et too saab teises riigis paremale elule. Teataja ütles et Käskijanna oli ennast tapnud ja Oidipus läks seda vaatama ja nägi kuidas ta naine oli ennast üesse poonud, siis korjas ta küljest kõik ehtted ära ja hakkas teda puurima oma silmadega ja torkas teda nii et mitte verd ei tilkunud vaid lausa purskas. Siis hakkas Oidipus halama ja kutsus enda juurde kreoni ja palus enda tütarde eest tal hoolitseda ja siivis et teda saadetaks maalt välja kuid seda mis tegelikult juhtuma hakkas seda otsustas ainult taevased jõud.
(tegelane otsib igavese elu eliksiiri, leiab selle, kuid madu joob selle ära, vahetab nahka ja eliksiir ongi läinud) 8) Olulisemad saavutused inimese tegevuses: Paleoliitikum: Inimasustus levis Aasiasse ja Euroopasse, Ameerikasse, Austraaliasse. Kujunesid rassid. Anastav majandus Mesolitikum: Jää taandumise algus. Võeti kasutusele vibu ja nool. Koduloom on koer. Anastav majandus. Rändlev eluviis Neoliitikum: sellesse aega langevad mitmed avastused. Inimene hakkab kivi lihvima ja puurima, savi nõusid valmistama, riideid kuduma. Mindi üle viljelevale majandusele. Tekkisid põllud ja hakati kasvatama loomi. Kujuneb esimene ajaline tööjaotus. Tekkisid esimesed linnad. Hakati kummardama päikest ja maad. Pronksiaeg: loobuti kivi tööriistadest, kasutusele võeti ader. Mees tähtsam. Tuleb käsitöö eraldi alana. Inimeste kihistumine.
Aastasadade pärast ehitatakse rauast linnud, millega on võimalik inimestel lennata. Uskumatu isegi kuule saab sellisega minna. Raudlinnud on küll kiired, aga ka nemad ajavad välja tossu. Tossu, mis vaikselt aga järjekindlalt hävitab kõik mis tema ümber. Kulub väga palju aega enne kui saadakse aru ja võetakse midagi looduse kaitsmise vastu ette. Loomulikult ei kasutata majade kütmiseks ja liikurite liikuma panemiseks puitu. Hakatakse maakoore seest puurima ,,musta kulda" ning kaevandama tumedaid kive, millest saab põledes sooja. Oh õudust mida küll inimsugu tulevikus teeb ja teab. Osatakse vist isegi teha sitast saia. See kõik hakkab kahjustama taevas olevaid kihtisid. Selle käigus ei ole enam talved külmad ega lumised. Suved muutuvad soojemaks, päike põletab rohkem ja kasvatavad põldudel soojamaa taimi ja puid. Suvel on päike ohtlikum kui praegu. Inimesed näevad
jooksul ka tööjaotuse kujunemise (põlluharijad ja karjakasvatajad). Rohtlates ja poolkõrbetes säilitasid paljud karjakasvatajahõimud siiki rändleva eluviisi. Viljelusmajandusele üleminekuga kaasnes ka inimkorra arengu ebaühtlus, sest igal pool ei leidunud kodustamiseks sobivaid looma- ja taimeliike. Tekkisid esimesed asulad/linnad (Catal Hüyük tänapäeva Türgis ja Jeeriko Palestiinas). Sel perioodil arenes oluliselt käsitöö: õpiti kivi lihvima ja puurima, savinõusid tegema, ketrama ja riiet kuduma. Toimus muutus ka uskumustes: põlluharijad hakkasid kummardama päikest ja maad. Ajavahemikku 5000-2500 eKr nimetatakse eneoliitikumiks ehk vase-kiviajaks. Metallidest õppisidki inimesed tundma kõigepealt vaske. Sel perioodil toimus kiire areng eelkõige Mesopotaamias, kus leiutati potikeder ja ratas(-veok), hakati rajama niisutussüsteeme ja kasutama toortelliseid.
kilet autodelt mis just sai värvitud. 5 Tekkinud probeemid Olen praktikal oldud ajaga väga rahul. Ma sain tuttavaks toredate inimestega, kellega, kindlasti loodan ka edasi suhelda. Inimesed suhtusid minusse hästi ning juhendasid mind. Mingisuguseid suuri ja üleloomulikke probleeme mul ei tekkinud. Töövõtted Praktikal ma õppisin palju uusi võtteid kuidas saada lahti roostes polte ja ka õppisin välja puurima murdunud polti ja ka keermestama poldi auku. Seadmed ja töövahendid Ettevõttes oli väga palju erinevaid tööriistu ja seadmeid mida mina ei kasutanud, kuna ei läinud vaja neid enda praktika teemades. Minu igapäevased tööriistad olid padrun- ja lehtvõtmed ja igasugu kruvikeerajad. Kui oli vaja mõnda plasti parandada siis kasutasin ekstsentrik lihvijat ja jootekolbi. Õgvendamiseks kasutasin ma kuumapuhurit Ootused uueks praktikaks
Arbitaarsed sõnad - kokkuleppelised: maa, mets, vihm, lumi, suur, elama, jooma, sööma Motiveeritud sõnad nimetamise aluseks seos mingi teise sõnaga või nähtusega: maanaine, maamees, metsloom, metslane, lumelinn, lumivalge. Sõnamoodustus tegeleb põhiliselt motiveeritud sõbade analüüsi ja kirjeldusega. Sõnamoodustuse analüütiline e staatiline aspekt kirjeldatakse keeles olevate sõnade moodustusstruktuuri (millistest osadest sõnad koosnevad, mis reeglite järgi on osad omavahel ühendatud). Sõnamoodustuse protsessuaalne e dünaamiline aspekt jälgitakse tegelikku keelekasutust ja kirjeldatakse, kuidas sõnad sünnivad, kuidas ja mis eesmärgil neid moodustatakse. Ühtlasi kirjeldatakse keeletarvitaja sõnamoodustuskompetentsi. Sõnamoodustuse liike: · Kompositsioon e sõnade liitmine sõnade moodustamine tüvesid liites: liivarand, talumaja, päikesepaiste, taevaingel, põrgukoer · Derivatsioon e sõnade tuletamine sõnade moodustami...
kiiresti kui vähegi võimalik ja sööstsid kodu poole. Mina aga mõtlesin, et kuhu ma ikka nii kiirustan , et mul aega küll selle kodu minekuga , ma mõtlesin , et ma jalutan veel poodi ja ostan poest koerale midagi head paremat süüa. Aga siis kui ma olin juba hakkanud poe ukse juurde jõudma siis helises mul taskus telefon milleks oli Nokia 2300 , see oli päris hea telefon. Telefoni otsas oli isa , ta hakkas kohe seal juba uurima ja puurima et kus ma olen ja kui kaua mul aega läheb et koju jõuda , et tema ootab juba ja , et keegi pidi veel peale teda mind ootama. Mul polnud aega enam poodi minnagi , ma olin äksi nii täis , et ma hakkasin kohe kodutalu poole jooksma , ma tahtsin nii väga nähe , et kes mind seal ees siis ootab veel peale isa. Ma jooksin ja jooksin ja aina jooksin kuni mul tuli meelde ,et ma pidin poest koerale süüa ostma , aga mul oli nii suur vajadus koju minna , et ma otsustasin lõpuks , et ma
Unit 1. The ways of working. Commute-edasi-tagasi liikuma,pendeldama Employee-töötaja Employer-tööandja Flexible-paindlik Freelance-vabakutseline Intention-kavatsus Mill-vabrik Premises-valduse,territoorium Replace-asendama,välja vahetama Restriction-piirang,kitsendus Shift-vahetus Flexible working hours-paindlik töögraafik Flexitime-paindlik aeg Teleworking-kaugtöö Job share-töökoha jagamine (works in a bank job share) Career break-tööpaus,palgata Long hours culture-ületundide tegemine To keep in contact To go freelance Work shifts Working part-time – osaline tööaeg Have my career –käia tool Cut back-kulusid vähendama Short-term – lühiajaline (almost all on short-term contracts) Come in from school-koju tulema By e-mail,fax,phone Renew her contract for another 3 months Kas sulle meeldiks töötada osalise tööajaga? Would you like to work part-time? Teie lepingut uuendatakse veel 6 kuuks. Your contract will be renewed for another 6 mon...
Sissejuhatus Paljude meelset on suvega kaasnev tüütus number üks sääsed. Seda nii Eesti, Soomes, Ameerikas kui ka Aafrikas. Neid on igal pool ja palju. Enamik inimesi märkab neis vaid kiuslikke verd imevaid tegelasi ja seetõttu tundub uudisena teadmine, et ka sääskede hulgas leidub rahumeelseid, koguni taimetoidulisi putukaid. Ainsad kohad maakeral, kus me neid ei leia, on kõrbed sest ilma veeta sääsed ei mune, pealegi ei kannata nad kuumust. Eestis aga ei saa neist kuskil rahu. Sestap tasub nende väikeste tüütute olendite elukombeid pisut lähemalt tundma õppida. Eesti looduses on kokku loetud 30 liiki pistesääski. Paljud pistesääsed toituvad taimemahlast, enamus aga imevad selgroogsete loomade lindude ja imetajate verd. Oma liigilise vähesuse teevad nad kuhjaga tagasi arvukuse ja pealetükkivusega. Teemegi nendega nüüd lähemat tutvust. ...
Teiste varaseimate muusikariistade hulka kuuluvad õõnsad torud (pilliroog, torukujulised luud), samuti merikarbid, mida kasutati arvatavasti signaliseerimiseks. Puhkpillide areng algas vile- ja pasunataolistest pillidest, mis valmistati õõnestatud loomakontidest, sarvedest, mammuti kihvadest. Algul sai mängida ainult üksikuid helisid. Rohkemate helide saamiseks hakati ühendama mitu erineva pikkusega vilet. Aja jooksul õpiti torusse puurima ka auke, mis sõrmedega sulgedes või avamisel muutis heli kõrgust. Vanim flööt on leitud Idrijca Orust Lääne Sloveenias 1995 aastal 65 000 - 41 000 vanuse neandertaallase juurest. See vastab tänapäevainimese muusika seitsme diatoonilisele helireale. Jahil olles märkas muistne kütt, et vibunöör pärast pingutamist hakkab võnkuma ja tekitab meeldivat heli. Võib-olla see viiski teda mõttele valmistada esimene keelpill? Vanad keelpillid olid tehtud
(täidab õppejõud) seletused MASINAELEMENDID I -- MHE0041 6. Saadud konstruktsiooni võrdlus kodutöös nr 2 konstrueeritud poltliitega? Eelised Konstruktsiooni väiksem mass võrreldes poltliitega Liite koostamine keevitamisega on kiire protsess(ei pea avasid puurima aga detaile täpselt kohale sobitama.) Liide on liidetavate detailidega võrdtugev ja jäik Liide jääb esteetiline(kena välimusega) Puudused Detailid võivad keevitamisel deformeeruda Esineb haprus- ja väsimuspurunemise oht Keevitaja oskused ja kogemus on väga oluline (tagamaks keevisliite kvaliteetsus ja praagi tuvastamine) Kvaliteedikontroll on kallis Liidet ei ole võimalik lahti võtta ja uuesti kinnitada
Lihvimise käigus sobitasime kandi plaadiga ühele tasemele, et ei jääks ebameeldivaid servi ja nurkasid. Plaate sai lihvitud nii pealt kui ka alt, et maksimaalselt kaotada esialgseid materjali kaitseid. 3.4 Kokkusobitamine Lihvimise järgselt paigutasime plaadid nii, kuidas oli esialgselt paika pandud riiuli üldine välimus, ning asetasime tükid tasapinnale vastavasse asendisse ja kohta. Sellega määratlesime plaatide omavaheliste kinnituskohtade augud ning asusime neid puurima. Alumise plaadi otsustasime ühendada vaheplaatidega spetsiaalsete montaazi kruvidega, kuna need paiknesid riiuli all ja neid jäi varjama riiulit kandev sokkel. Selleks pidime puurima alusplaati augu peitepea diameetriga, kuna kruvi pea peal puudus keere. Vaheplaatidele puurisime aga augud keermest veidi väiksema diameetriga, et kruvi kindlalt pidama jääks. Ülemise plaadi otsustasime ühendada vaheplaatidega klassikalise tüüblimeetodiga, et
küll tarbima, kuid arukalt ja kooskõlas keskkonnaga. praegusajal tuleb eesti kaubanduses veel ette juhtumeid, kus kaubale eestikeelset silti kleepides on kinni kaetud ka ostjale mõeldud märgistus. 5. MIS KASU SAAB TARBIJA? Tõestab tarbijale, et toode on keskkonnaja tervisesõbralikum Annab kinnituse, et toode tarbib vähem ressursse ja on seega ka majanduslikult mõttekam (nt energiat tarbivad seadmed) Ökomärgis on usaldusväärne (ei pea ise uurima ja puurima...) Lihte ja visuaalselt märgatav teave Lihtsustab valikute tegemist Tõstab enesetunnet 6. MIS KASU TOOTJA? Eristab toote teistest samaotstarbelistest ning annab turueelise Toote keskkonnamõju hindamine ökomärgise taotlemise protsessis toob esile parendamise võimalused (nt tehnoloogia muutmine) ning üldjuhul tõhustab ka ressursikasutust (s.t hoiab kokku raha). Ökomärgise kriteeriume võidakse kasutada riigihankedokumentides
Arstiks õppimine. Ta läks õppima arstiks Elu hoonesse. Ta õppis ja oli silmapaistev, sai hästi hakkama. Arstiks saamiseks tuli valvata Elu hoones ja näha Ammonit endale ilmutamas. Enne täelikku arstiks pühitsemist kohtus ta salapärase naise Neferneferneferiga, keda ta enam unustada ei suutnud. Sinuhe pidas väga lugu jumalatest ja ei tahtnud midagi valesti teha, seega ta ei andnud alla ja ei allunud naise provokatsioonidele. Isa sõber, kolbapuurija kutsus ta kaasa endaga vaaroa kolpa puurima, tänu sellele sai ta kuulsust, kuigi vaaroa suri. Lõpuks arstiks saades oli ta juba natuke varandust kogunud ja ostis endale maja ning orja Kaptahi. Sinuhe tegi tööd ja sai järjest rikkamaks tänu rikastele patsientidele. Üks päev tuli talle külla lapsepõlvest tuttav sõjamees, pealik ja rääkis , et on armunud vaaroa tütresse. Nad läksid koos mingile peole, kus Sinuhe kohtus uuesti Neferneferneferiga ja sealtpeale läks ta elu ainult allamäge. Naine kastus
3.2. Varaseimad põlluharijate asulad: Piirkondades, kus põlluharimine muutus elanike peamiseks tegevusvaldkonnaks, tõi see enesega kaasa suuri muutuseid. Põlluharimisest saadud saagid võimaldasid toita senisest suuremat hulka inimesi ning asustus muutus paikseks. Põldude juurde hakkasid kujunema püsivad asulad. Põlluharimine tõi enesega kaasa murrangulised muutused tehnoloogias õpiti puurima ja lihvima kivi, tänu millele oli võimalik valmistada silmaauguga kivikirveid ning kvalitseetsemaid põllutööriistu. Alguse sai riide kudumise oskus ning savinõude valmistamine (e keraamika), tänu millele oli võimalik säilitada viljatagavarasid. Varaseimate põlluharijate asulate hulka kuuluvad u 9000 ekr Palestiinas asutatud Jeeriko asula (kindlustatud massiivse kivist müüriga)
Kõige varasem arheoloogiline kultuur on NARVA KULTUUR. Kammkeraamika kultuur ja nöörkeraamika kultuurid olid 2 olulisemat. 2 näidet, et kammkeraamika kultuur oli kõrgemal tasemel kui Kunda kultuur. Võeti kasutusele keraamika. Kammkeraamikas aga olid nooled teritatud näiteks ühtlaselt. Hakati tegelema algelise maaviljelusega. 2 näidet, et nöörkeraamika kultuur oli kõrgemal tasemel kui kammkeraamika kultuur. Hakati tegelema karjakasvatuse ja maaviljelusega. Õpiti kivi sisse auku puurima. Lk 14-17 Kammkeraamika Nöörkeraamika Asustus Jõgede/järvede ääres, Rohumaade läheduses, asustus kaugenes mererannal või merest ja suurest veekogudest. väikesaartel Peamised elatusalad Küttimine, kalastamine ja Loomakasvatus, maaviljelus, aletamine, korilus kalastamine, jahtimine
looma- ega taimeliike. Ning ehkki viljelusmajandus levis vähehaaval 9 oma tekkekolletest kaugemale, polnud loodustingimused loomakasva- tuseks ja maaharimiseks kõikjal võrdväärsed. Nooremal kiviajal arenes oluliselt käsitöö. Varasem kivitöötlemis- tehnika oli piirdunud kivi küljest kildude äralöömise või surumisega, nüüd aga hakati valmistama juba suuremaid lihvitud kiviesemeid ning õpiti kivi puurima. Nii ilmusid silmaauguga kivikirved ja põlluharimi- seks vajalikud kõplad. Noorema kiviaja algust määratletakse sageli ka savinõude kasutuselevõtu järgi. Tähtsad leiutised olid ketramine ja riidekudumine. Viljelusmajandusele üleminekuga kaasnenud muutused haarasid ka usundit, kunsti ja üldse kogu inimese mõttemaailma. Põllusaak sõltus olulisel määral ilmastikust. Seetõttu asendus senine metsloomade ja -lindude austamine nende jõudude kultusega, keda arvati mõjutavat
looma- ega taimeliike. Ning ehkki viljelusmajandus levis vähehaaval 9 oma tekkekolletest kaugemale, polnud loodustingimused loomakasva- tuseks ja maaharimiseks kõikjal võrdväärsed. Nooremal kiviajal arenes oluliselt käsitöö. Varasem kivitöötlemis- tehnika oli piirdunud kivi küljest kildude äralöömise või surumisega, nüüd aga hakati valmistama juba suuremaid lihvitud kiviesemeid ning õpiti kivi puurima. Nii ilmusid silmaauguga kivikirved ja põlluharimi- seks vajalikud kõplad. Noorema kiviaja algust määratletakse sageli ka savinõude kasutuselevõtu järgi. Tähtsad leiutised olid ketramine ja riidekudumine. Viljelusmajandusele üleminekuga kaasnenud muutused haarasid ka usundit, kunsti ja üldse kogu inimese mõttemaailma. Põllusaak sõltus olulisel määral ilmastikust. Seetõttu asendus senine metsloomade ja -lindude austamine nende jõudude kultusega, keda arvati mõjutavat
Seejuures pidid nad riigile loovutama mingi protsendi oma saagist. Väikeseid talusid ei kõrvaldatud mitte kunagi. Need jäid edadi erakasutusse. Kevandamine Kuuba ekspordib kõige rohkem niklit. Riigi niklivarad asuvad Holguini provintis. Arvatakse, et Kuuba niklivarud on suurimad maailmas. Saarel leidub veel koobaltit, vaske, kroomi, soola, ja maagaasi. Sealset naftat on väga keeruline kätte saada. Kõrge väävli hulk korrodeerib rafineerimisevabrikuid. Vähed välisinvestori on nõus puurima Kuubal toornaftat. Sellest hoolimata on nafta toodang kasvanud 20,1 miljoni barrelinin ja maagaas 350 miljoni m3. Nafta ja gaas aitavad rahuldada riigi soojusenergia vajadusi. 17 Metsandus 1945.aastast kuni 1960.aastani raiuti maha umbes 40% metsi. Selle tagajärjel vähenes metsi katva maaala protsent 14%-ni. Peale seda tagas riik uute puude istutamise. 2005.aastaks oli metsadega kaetud juba 24% Kuuba pindalast. Tarbepuitu (palke) tehakse
IMPRESSIONISM Sissejuhatus Impressionismi määratlemisest Impressiooni - mulje (aisting) Maali pind on vahend kujuteldava maailma edasiandmiseks Impressionism ja impressionistid 1874. a esitas Claude Monet maali "Impressioon. Tõusev päike" (sealt sai alguse impressionism ja paljude jaoks see maal sümboliseerib impressionismi üldse) Kriitik Theo-dore Duret ütles et Monet' maalid tõepoolest annavad edasi aistinguid, lühiajalisi ilminguid vaadeldavast stseenist. oli esimene omataoline. Impressionistlike kunstnike rühmitus: Claude Monet, Camille Pissarro, Paul Cezanne, Auguste Renoir, Alfred Sisley, Frederic Bazille. Nende eesmärk oli seista vastu konservatiivsele, klassikalisele õpetusele ning hakata maalima vabas õhus, kasutades uudset, julget ja "visandlikku" laadi. Neile ei meeldinud tollase kunstikooli range õpetuskord, kus nad pidid jälgima klassikuid, kui nad tahtsid olla edukad. See mõjutas nende edukust näitustel, kui nad tahtsid...
augus on sama kui meres. See tase muutub koos tõusu ajal tõusva ja mõõna ajal alaneva meretasemega. See auk oleks nagu salvkaev, millest võetakse põhjavett. Kui selles augus oleks magevesi, võiksid inimesed võtta ämbri ning sellega vett ammutada. Sa saad muidugi aru, et kui püüaksid mererannaauku tühjaks võtta, ei tuleks sa sellega toime, sest liiv laseb vett väga hästi läbi ning auk tuleb kohe täis. Meie "kaev" oleks nagu väga "veerikas". Magevee saamiseks peavad inimesed puurima põhjaveekihti ulatuvaid kaeve. Kaev võib olla kümneid või sadu meetreid sügav. Põhimõte on aga sama kui rannaaugu puhul - tuleb avada pääs küllastumusvööndisse, kus kõik kivimipoorid on vett täis. Põhjaveeäravool: vee voolamine maast välja Vett on rohkem kui silmaga näha Iga päev näed enda ümber vett järvedes ja jõgedes ning jää, vihma ja lumena. Suurt hulka vett ei ole aga näha - seda vett, mis on ja liigub maa sees
Willendorfi Venus; koopamaalid-Altamiras ja Lascaux-s-maalitud on peamiselt jahiloomi,piisoneid ja põhjapõtru. Maaharijad ja karjakasvatajad:nooremal kiviajal algas üleminek anastavalt majanduselt viljelusmajandusele e. rändavalt eluviisilt(kõik saadi loodusest) ise kasvatamisele. Näljahädad jäid harvemaks, vähenes suremus ja pikenes eluiga. Maaharijad rajasid endale põldude naabrusse asulad ja jäid sinna paigale. Oluliselt arenes käsitöö-õpiti lihvima kiviesemeid ja kivi puurima, nooremal kiviajal võeti kasutusele savinõud. Tähtsad leiutised olid ketramine ja riidekudumine. Metallide kasutuselevõtt: Kõigepealt õpiti tundma vaske, esialgu tagumise teel, pärast leiutati sulatamine, kuna vask oli pehme, siis tööriistad nürinesid kiiresti. Hiljem õpiti vaske sulatama koos tinaga ning saadi pronks-siis olid tööriistad palju teravamad ja vastupidavamad. umb. 1300 e. Kr hakkasid hetiidid Väike-Aafrikas rauda tootma
Inimeste arvukus seetõttu kasvas. Maaharimine ja karjakasvatus muutis inimesed paikseks. Põldude naabrusse loodi asulad ning ka küttimine toimus lähiümbruses. Ehkki viljelusmajandus levis vähehaaval oma tekkekolletest kaugemale, polnud loodustingimused loomakasvatuseks ja maaharimiseks kõikjal võrdväärsed, mistõttu säilis ka rändleva eluviisiga küttimine. Nooremal kiviajal arenes oluliselt käsitöö. Hakati valmistama senisest suuremaid lihvitud kiviesemeid ning õpiti kivi puurima. Seetõttu ilmusid silmaauguga kivikirved ja põlluharimiseks vajalikud kõplad. Võeti ka kasutusele savinõud. Tähtsad leiutised olid ketramine ja riidekudumine. Usundis hakkasid esikohale tõusma päkese ja maa kultus, sest põllusaak sõltus olulisel määral ilmastikust. Tollest ajast pärinevaid leitud naisekujusid võib seostada uskumusega, et suurt osa loodusvaimudest ja sealhulgas ka maad kujutati naisena. Metallide kasutuselevõtt
1930ndate aastate rahvusvahelised suhted 1930ndate aastate alguses toimus desarmeerimiskonverents (relvastuse vähendamine kuni sellest loobumiseni). Juba Pariisi rahukonverentsil räägiti desarmeerimisest (Prantsusmaa ja Inglismaa andsid sellest mõista, aga tegelikkuses seda ei juhtunud). 1925-30 käis koos desarmeerimiskonverentsi ettevalmistav komisjon, mis käis koos Rahvasteliidu raames. 1932 avati desarmeerimiskonverents ametlikult (2.veebruar). Sellest konverentsist võttis osa 63 riiki. Tegelikkuses hakkasid need riigid vaidlema erinevate probleemide üle: 1) kuidas defineerida mõistet agressor; vastuseni ei jõutud 2) kas läbi tuleb viia täielik või osaline desarmeerimine. Tegelikkuses suubus desarmeerimine riikidevahelistesse vaidlustesse. Desarmeerimiskonverents lõppes 1934.aastal ilma igasuguse tulemuseta. 1930ndatel aastatel tekkisid erinevad sõjakolded. Esimene sõjakolle tekkis 1931 Kaug-Idas. Sel aastal tungis Jaapan Kirde-Hiina...
Algul kaevati vertikaalselt 56 m sügavused augud, kuni jõuti tulekivi sisaldava kriidilademeni. Seejärel uuristati piki ladet horisontaalsed sahtid, kust tulekivitükke kaevandati. Selliste sahtide pikkus ulatus kuni 20 meetrini. See aitas kaasa tööriistade massilisele tootmisele, mis omakorda soodustas vahetuse arengut teiste piirkondadega. Neoliitikumis võeti kasutusele selliseid kiviliike, mida ei saanud töödelda kildude äralöömise teel vaid neid hakati lihvima ja puurima. Need töötlusviisid võimaldasid välja töötada eseme selgema kuju. Puuriks kasutati torujat luuteravikku, mis pandi vibunööriga pöörlema. Otsa alla raputati märga liiva, mis hõõrudes puuris kivisse rõnga. Teine oluline tunnus oli keraamika kasutuselevõtt. Varaneoliitikumis olid algelised paksu seinaga kumera või terava põhjaga nõud. Selline kuju näitab, et nõud pandi maasse kaevatud lohkudesse. Sellise kujuga
space through which cooling water is circulated. On the exhaust side of the cylinder block there is a circular opening leading into the longitudinal scavenge air receiver of the engine. Furthermore, there is an inlet pipe for cooling and lubricating oil. The cylinder block is provided with cleaning and inspection covers for the cooling water and scavenge air spaces. VOCABULARY tighten tihendama, pingutama , stay bolt ankrupolt bore ava; puurima ; enclose ümbritsema ; form moodustama cooling water space jahutusvee ruum whereas kuna; kuna aga scavenge air space läbipuheõhu ruum (kolvialune ruum) piston rod stuffing box kolvisääre tihendikarp (tihend) double kahekordne hollow space õõnsus exhaust side väljalaske pool furthermore pealegi longitudinal piki- cooling oil jahutusõli CYLINDER LINER
3 miljonit aastat tagasi. -) Paleoliitikum noorim kiviaeg. Kestis 3 miljonit aastat 12'000 eKr. Kivikirves, oda. Tegeletti küttimise, koriluse ja ka kalapüügiga anastav majandamine. Rändav eluviis. -) Mesoliitikum keskmine kiviaeg. Kestis 12'000 eKr 7'000 eKr. Lisandusid vibu ja nool. Kodustati koer. Jätkati küttimise, koriluse ja kalapüügiga ning rändava eluviisiga. -) Neoliitikum uusim kiviaeg. Kestis 7'000 eKr 5'000 eKr. Õpiti kivi lihvima ja kivisse auku puurima ning valmistama savinõusid (savilindi abil) + kanga kudumist. Muutus majandamine mindi üle viljelevale majandusele hakati kasvatama karja ja harima põldu neoliitiline revolutsioon. -) Eneoliitikum vasekiviaeg. Kestis 5'000 eKr 2'500 eKr. Õpiti sulatama vaske, kuid see ei tõrjunud vlja kiviaega, sest vask on pehme. Tulid muutused, mis panid aluse kõrgkultuuridele. Tehti niisutussüsteeme. Võeti kasutusele toortellised põletamata tellis,
12 Partisanide võitlus mussavatistide, dasnakkide, gruusia mensevike vastu. 13 Peategelane rahvalik parteijuht. preemia 1950, vene k 1950, eesti keeles 1951 Tõlgitud enam kui 20 keelde), romaan ,,Suurvesi" 14, romaan ,,Hommik"15, ,,Mustad kaljud"16 (1954-58). Tuntud ka jutustuse ,,Komissarid"17 poolest. Apseron (1948) Romaani kandvaks tegelaseks on külapoiss 17-aastane Tair, kes on sõbra Dzamili kutsel läheb Bakuuse naftat puurima. Tair igatseb saada naftakangelaseks, kellest kirjutaks tollane ajakirjandus. Väga kiiresti vormistataksegi ta tööle ning viiakse naftaplatvormile välja õppima. Tair töölevormistajaks on trusti juht varastes 40.ndates Kudrat Ismanail-zade, kes on romaanis (koos oma naisega) üks näitjuhtivtöötaja kujusid. Naftaplatvormil hakkab Tairi aga välja õpetama 60- aastane Ramazan. Tairil on pillimängu- ja lauluoskus, see kergendab tal töökollektiivi sümpaatia võitmist
V¨aike kanji s˜onastik Vastavalt “Nihongo shoho” m¨argij¨arjestusele Indrek Pehk 31. oktoober 2001. a. ¨ OKE LO ¨ SAGEDUS B . KANJI SHOHO チュウ〔音〕 あ た る〔訓〕 う ち〔訓〕 な 中 か〔訓〕 4 11 38 1 卜文 卜文 ✄ きかん ぐんき ✂象形 ✁S˜ojav¨ae lipuvarda 旗竿 kujutis 軍旗, luu- ja pronkskirjas on n¨aiteid, kus lipu u¨ lal ja all on kujutatud o˜ huvoolus liikuvaid linte nagu viirlipul ふきながし さい 吹流.〔説文〕toob seose manan˜ouga 口, mis ei pea paika, 中 asemel on manan˜ouga し じ seotud hoopis ...
harjusin selle eluga nii ära, et see koguni meeldis mulle; ainult need keretäied tegid muret. Oli laisklemise ja lõbutsemise elu, päevad otsa võis vedelda, suitsetada ja kalu püüda; polnud ei raamatuid ega õppimist. Kaks kuud või rohkem läks mööda, ja mu riided olid puha närud ja mustad. Ma ei mõistnud enam, kuidas mulle võis nii meeldida lesejuures, kus pidi ennast pesema, t aldrikult sööma ja pead kammima, õigel ajal magama minema ja jälle tõusma, aina raamatutes puurima ja laskma vana miss Watsoni ennast alatasa pinnida. Ma ei tahtnud enam tagasi minna. Olin vahepeal vandumise maha jätnud, sest et see lesele ei meeldinud, aga nüüd vandusin jälle, sest taadil polnud midagi selle vastu. Nii üldiselt võttes oli seal metsas väga kena olemine. Aga pikapeale muutus taat oma piitsaga liiga osavaks ja ma ei suutnud seda enam kannatada. Olin üleni vermeid täis. Ta käis ka liiga palju ära, pidas mind luku taga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
