Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

UUSAEG (8)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks mindi uude maailma ?
  • Kes omab ülemvõimu merel ?
  • Missuguseid samme astuti Suure Prantsuse revolutsiooni käigus ?
  • Kuidas muutus ühiskond Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul ?
  • Millest oli tingitud sotsialismi kui ideoloogia teke ?
  • Miks ei ole võimalik anarhistliku ühiskonna teke ?
  • Miks võttis Saksamaa suuna maailmapoliitikale ?
 
Säutsu twitteris
UUSAEG
Sissejuhatus:
Uusaja saab jagada kaheks perioodiks :
  • Absolutismiajastu (17-18 saj)
  • Industriaalühiskond (19 saj)
    Neid eristavad üksteisest Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul. Absolutismiajal saab valitsemisvormina rääkida eeskätt absoluutsest monarhiast (mitte kõikides riikides, osades oli ka konstitutsiooniline põhiseaduslik monarhia või vabariigid). Industriaalühiskonna valitsusvormiks oli kõige rohkem konstitutsiooniline monarhia. Absolutismiajal oli tegemist agraar - ehk põllumajandusliku ühiskonnaga – enamik inimesi on hõivatud põllumajanduses ja see annab majanduses kõige olulisema osa. 19. sajandil oli siis tegemist industraalühiskonnaga – enamik inimesi on hõivatud tööstuses ja see annab peamise sissetuleku majandusse. Valitsev vaimsus absolutismiajastul oli 17. sajandil barokk ja 18. sajandil valgustusaeg . Industriaalühiskonnas on oluline ühelt poolt töölisliikumise teke ja teiselt poolt rahvuslik liikumine, rahvusriikide teke.
    ABSOLUTISM
    Absolutismi hiilgeajaks oli 17. sajand ja 18. sajandi algus. See hakkas juba kujunema 15. sajandi lõpul. Absolutism on feodaalriigi valitsemiskord , kus monarhile kuulub nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. See sai tekkida siis, kui feodalism hakkas lagunema ning kapitalistlikud suhted hakkasid kujunema. Miks just siis?
    • feodaalid olid enne olnud väga võimsad, aga feodalismi lagunemise ajal hakkab alla käima nende majanduslik võimsus
    • tugevnema hakkab kodanluse majanduslik potentsiaal
    • see olukord võimaldab kuningal hakata piirama ka feodaalide poliitilisi õigusi, kuid kodanlusele kuningas esialgu poliitilist võimu ei anna. Järelikult oli kuningal võimalus valitseda suhteliselt sõltumatult.

    Absolutismi tunnused:
  • Riigivõim on jagamatu ja valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja (valitseja sai võimu Jumalalt, peab ainult Jumalale aru andma)
  • Ühtsus – üks kuningas, üks usk, ühed seadused (terves riigis), üks valitsuskeskus (kogu riiki juhiti pealinnas vastavalt valitseja tahtele), üks valitsus
  • Alalise armee loomine, mis tõi kaasa ka sõjaväelise kohustuse kehtestamise (enne seda oli raske ratsavägi, palgaarmee ) – see tuli odavam, see oli võimalik saada ka suurem kui palgaarmee ning alaline armee oli ka võrreldes palgaarmeega ustavam. Need, kes olid sõjaväkke sattunud, pidid seal teenima kuni vanaduseni või invaliidistusemiseni.
  • Ametnikkonna kujunemine – et riiki hallata, oli tarvis ametnikke. Neid eelistati palgata eeskätt linnakodanike ja väikefeodaalide seast. Nad kujunesid absolutistliku kuningavõimu toeks .
  • Merkantilistlik majanduspoliitika – riigi rikkuse mõõdupuuks oli väärismetallide olemasolu, mida rohkem, seda rikkam. Et väärismetall riiki jätta, tuleb välja vedada palju kaupa ja sisse vedada võimalikult vähe. Järelikult tuleb võimutasandil toetada manufaktuuride rajamist e tootmist. Et vähe sisse vedada, tuleb kehtestada kõrged tollimaksud . Oluliseks muutus kolooniate omamine , kust hankida vajaminevat toorainet.
    ABSOLUTISM PRANTSUSMAA NÄITEL
    * absolutismi tunnused avaldusid kõige paremini Prantsusmaal
    * teised absolutistlikud riigid võtsid Prantsusmaast eeskuju
  • Tähtsad olid 2 kuningat – Louis XIII (1610- 1643 ) ja Louis XIV (1643- 1715 ). Mõlemad nad olid troonile saades alaealised. Louis XIII oli 9-aastane ja Louis XIV oli 5-aastane. Kuna Louis XIII valitsemise vastu huvi ei tundnud , siis tegelikult tegeles sel ajal valitsemisega kardinal Richelieu (Prantsusmaa peaminister ). 1614 aastal olid viimast korda koos generaalstaadid (seisuste esinduskogu seisusliku monarhia ajal) pooleteise sajandi vältel. Järelikult sai valitseja teostada võimu ainuisikuliselt, ei pidanud generaalstaatide nõuannetega arvestama. Ka Louis XIV ajal valitses tema eest kardinal Mazarin, aga kui Louis XIV sai 23-aastaseks (1661), siis hakkas ta ka reaalselt ise valitsema . Ta koondas kogu võimu enda kätte. Ka tema ei kutsunud kokku seisuste esinduskogu.
  • Louis XIII valitsusajal asuti rünnakule hugenottide vastu. Neilt võeti ära nende pealinn La Rochelle ja nende poliitilised ja sotsiaalsed eesõigused kaotati. Esialgu usuvabadus kui selline säilis (vähem kui sajandi), aga 1685 . aastal jõuti nii kaugele, et igasugune usuvabadus Prantsusmaal kaotati, ainuke lubatud usk oli katoliiklus . Algas uuesti hugenottide tagakiusamine .
    Louis XIII ajal võeti aadli käest ära kohalik valitsemine, kohtadele saadeti hoopis riigiametnikud , kes kandsid nimetust intendandid . Richelieu käsul löödi maha aadlilosside kindlustused , et nad ei saaks sõjalist vastupanu organiseerida. Selleks, et kõrgaadlik kuningavõimule lähendada, kutsuti ta õukonda ja talle anti auametid, mida nimetatakse sinekuuriateks. Põhimõtteliselt tähendas see ametit, mille eest palka saadi, aga tööd ei pidanud tegema (nt kuninglik veinikallaja). Need olid mõeldud selleks, et kõrgaadel ei oleks kuningavõimuga rahulolematu.
    Valitsemine läks ühtse keskuse, Pariisi kätte. Seal määrati ametisse ametnikud jms. Kõik seesama protsess jätkus ka kuningas Louis XIV ajal.
  • Alalise armee loomine algas Louis XIII ajal. Kui esialgu 17. sajandi keskel oli prantsuse alalises armees 45 000 inimest, siis 18. sajandi keskpaigaks oli alalise armee suurus tõusnud 400 000 inimesele. Sellel ajal oli elanikke kusagil 20-25 miljoni vahel. Alalist armeed oli vaja eduka välispoliitika ajamiseks, sõdades osalemiseks. Esmane oluline sõda oli neil 1618-1648 aastatel 30-aastane sõda, selle käigus vähendati Habsburgide võimu Euroopas. Teine oluline sõda jäi 18. sajandi algusesse Hispaania pärilussõda.
  • Juba Louis XIII ajal kujunes Prantsusmaal tsentraliseeritud haldusaparaat – intendandid (esindasid kuningavõimu kohapeal) jt. Ametnikkond, kelle abil kuningas oma võimu teostas, oli suhteliselt väike. Kõrgemaid ametnikke oli 1000. Neid eelistati palgata väikeaadlike või ka linnakodanike seast.
  • Kuulsaim merkantilismi esindaja Prantsusmaal oli rahandusminister Colbert, ta oli Louis XIV aegne. Tema ajal toetati tööstust – tootjatele maksti preemiat, anti madalaprotsendilist laenu ja anti ka monopolõigusi (ainuõigus ühe v teise toodangu valmistuseks). Samas kontroll ja regulatsioon tootmise üle oli väga suur. Nimelt oli koostatud palju erinevaid määrusi, kuidas tootmisprotsess peaks toimuma. See oli riigi poolt väga reglementeeritud. Prantsusmaa majandusele tuli kahjuks eeskätt luksuskaupade tootmisele tähelepanu pööramine (parfüümid, meigitarbed, vaibad, pits, siid , samet ). Et toorainet saada, oli tarvis kolooniaid . 17. sajand oligi asumaade hõivamise periood. Sealt sai ühelt poolt toorainet ja teiselt poolt sai sinna ka tooteid müüa, kuigi Prantsusmaa seda ei teinud (polnud turgu). Prantsusmaa hõivas alasid Põhja-Ameerikas – Kanada , Louisiana, Atlandi ookeanist kaugemale jäävad tänapäeva USA alad. Peale selle rajati kolooniaid Aasiasse – Indo-Hiina ( Vietnam , Kambodža, Laos, Tai).
    Absolutism ei valitsenud mitte ainult Prantsusmaal, vaid veel väga paljudes Euroopa riikides. Absolutismi polnud järgmistes Euroopa riikides – Šveits ja Holland (vabariigid) ; Poola (nõrga kuningavõimuga monarhia) – seal olid aadlikel suured privileegid ja kuningas sõltus aadlikest + kuningas valiti aadlike poolt, võim polnud pärandatav ; Inglismaa (parlamentaarne monarhia).
    Teistes Euroopa riikides oli tegemist absolutismiga, ka kõikides 300 väikeses Saksa riigis.

    VALGUSTUS
    Selle mõiste võttis 18. sajandil kasutusele Immanuel Kant , tähistas sellega inimkonna vaimse vabanemise protsessi. Valgustusajastuks on nimetatud 18. sajandit. Valgustust valmistasid ette avastused loodusteaduste vallas. Kõige olulisemaks oli loodusseaduste avastamine. Jõuti selleni , et universumis toimivad seadused, inimesel on võimalus neid taibata ja kõike on võimalik kirja panna võrrandite, valemite abil. Teine oluline asi oli see, et lõplikult juurdus arusaam, et Maa ei ole universumi keskpunkt – see aitas tekkida Jumala-eitusel (ateism). Lõplikult tõestas heliotsentrilise maailmapildi olemasolu 1632. aastal (samal aastal avati Tartu Ülikool) Galilei. Newton avastas gravitatsiooniseaduse ja muud mehaanika põhiseadused. Descartes ’i arvates on tõsikindlate teaduste aluseks mõistus – ta oli ratsionalist. Kõik see toimus 17. sajandil – valmistas ette valgustusajastu muutusi.
    VALGUSTUSAJASTU ÜHISKONNAKÄSITLUS
    * kriitiline suhtumine ühiskonda – kritiseeriti kirikut, absolutismi ja seisuslikku ühiskonnakorraldust.
    * sellestsamast ↑ tulenes arusaam, et inimesel on olemas loomulikud loovutamatud õigused – hakkasid välja arenema kaasaja inimõigused. Rahvas peab saama enda kätte poliitilise võimu või seda peab temaga jagama . Kui rahvas leiab, et valitsemine on ebaaus, on tal õigus valitseja võimult kukutada .
    * usk progressiusuti , et areng jätkub (kõik, mis tuleb või on, on parem, kui see, mis on olnud).
    * oluline rõhk pandi kasvatusele – et uut ühiskonda saavutada, on vaja inimest harida ja kasvatada. Valitses kasvatusoptimism (inimest on võimalik lõputult kasvatada).

    VOLTAIRE
    MONTESQUIEU
    ROUSSEAU
    valgustatud absolutism – valitseja liit filosoofidega (nad aitavad luua valitsejal ideaalset ühiskonda)
    konstitutsiooniline monarhia + võimude lahususe teooria – kuningavõimu piirab põhiseadus ja parlament , eraldi peavad eksisteerima seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim
    vabariik – võim lähtub rahvast

    VALGUSTATUD ABSOLUTISM
    See valitsusvorm leidis tol ajal enim järgijaid. Kui absolutismiajal sai valitseja võimu Jumalalt, siis nüüd sai rahvalt . Võimu eesmärgiks oli rahva teenimine, et saavutada ühiskonnas üleüldist heaolu. Ühiskonna paremaksmuutmisel tuleb läbi viia reforme, kehtestada uusi seadusi. Kui ei valitse heaolu, on selles süüdi halvad seadused. Reforme tuleb läbi viia kindlekäeliselt, sest rahvas ei pruugi teada, mis talle hea on.
    Kaks olulisemat riiki, kus valgustatud absolutismi ellu viidi ja teatud edu saavutati, olid Preisimaa ja Austria.
    TÄIDA TABEL! 54-57 ja 61-62. Muutused, mida üritati ellu viia:
    PREISIMAA
    AUSTRIA
    agraar-poliitika
    Piirati teotöö mahtu (5-6→3 tööpäeva), seda ainult riigimõisates ja kuninglikes ametikülades, sest kuningas ei tahtnud aadlitega tülli minna. Mõnedes regioonides takistati talumaade mõisastamist. Soode ülesharimine, uute külade ja talude rajamine. Kolonistide meelitamiseks tühjale maale anti neile tasuta stuffi. Sunniviisiline kartulikasvatus.
    1770. aastatel anti välja patent teotöö piiramise kohta kolmele päevale nädalas. Tähtis oli ka 1781 . aastal välja antud patent alamatest, millega suuremas osas riigist kaotati pärisorjus.
    usk
    Kehtestati usuvabadus – peamine usk oli luterlus , selle kõrvalt olid lubatud ka teised usud .
    Oluline oli Joseph II ajal välja antud tolerantsuspatent (seadus ususallivuse kohta), mille kohaselt oli peamine usk katoliiklus ja ka teised olid lubatud.
    haridus
    Jätkus koolihariduse areng, ehitati hulgaliselt uusi koolimaju, kehtestati üldine koolikohustus 1717 . aastal + hariduse reglementeerimine. Sellest kõigest polnud reaalselt kasu, sest puudus süsteeem õpetajate ettevalmistamiseks.
    Edendati rahvakoolide võrku, loodi tööliste ettevalmistamiseks ka kutsekoolid, riiklik kontroll ülikoolide ja gümnaasiumide üle. Kiriku osatähtsus hariduse andmisel vähenes.
    õigus-süsteem
    Lihtsustati protsessikorraldust: kirjalik kohtu-protsess asendati suulise menetlusega ( kohtuprotsess kiirenes). Kaotati surmanuhtlus – selle asemel eluaegne vanglakaristus - ja kaotati ka piinamine.
    1776. aastal jõustus uus kriminaalkoodeks , mis kaotas küll piinamise , kuigi säilitas paragrahvid nõidumise kohta. Riiklike kohtute kompetentsi läks ka õigusemõistmine talupoegade üle.
    maksud
    Üldise tulumaksu kehtestamine (kõik pidid ühe osa oma aastasest sissetulekust riigile andma).
    Preisimaal üritas ajada valgustatud absolutismi teooriat Friedrich II, Austrias Maria Theresia ja Joseph II.
    Austrias läks valgustatud ideede põhimõtete läbiviimine paremini, sest seal tekkisid võrdsed inimõigused + kaotati pärisorjus.


    INGLISMAA JA PARLAMENTARISMI ARENG
    Inglismaal kutsuti esmakordselt kokku parlament aastal 1265. Parlamendil oli siis 2 funktsiooni: nõuandmine maksude ja seaduste valdkonnas. Selline olukord oli sajandite vältel ja inimesed aksepteerisid seda. Olukord muutus 17. sajandi alguses – suri Elizabeth I, kellel polnud järeltulijaid ning troon pärandus Šoti kuningale James I ’ le. Tema võimuletulek tõi kaasa konflikti tema ja parlamendi vahel. Need tulenesid mitmetest asjaoludest:
    • kuninga isik – Šotimaal oli ta harjunud valitsema absolutistlikult, aga parlament polnud Inglismaal absolutistliku korra kehtestamisega nõus. Teiseks oli probleem usus – James I oli katoliiklane aga Inglismaal oli anglikaani kirik . Ta üritas Inglismaad nendes aspektides muutma hakata, aga see oli parlamendile vastuvõtmatu. Lisaks hakkas kuningas ise ilma parlamendi nõusolekuta makse kehtestama. Veel tekitas probleeme see, et kuningas hakkas tegelema monopoolsete õiguste müümisega teatud firmadele (ainuõigus ühe v teise asjaga tegelemiseks ). Kolmas probleem oli välispoliitikas – kuningas leidis, et Hispaania peaks olema suurim sõber, aga enne oli Hispaania olnud just Inglismaa vaenlane .

    Otsesed tülid tekkisid siis, kui võimule sai James’i poeg Charles I. Selleks, et oma õigusi kaitsta, võttis parlament 1628. aastal vastu õiguste petitsiooni (parlamendi seadusandlik akt). Selle sisu:
  • Ilma parlamendi loata ei tohi kehtestada makse ega võtta laene .
  • Kedagi ei tohi vangistada ilma kohtuloata.
    Kuningas vastas sellele parlamendi laialisaatmisega. Ta üritas valitseda ainuisikuliselt.
    17. sajandi põhiprobleem Inglismaal oligi võimuvõitlus kuninga ja parlamendi vahel, kus kuningas tahtis kehtestada absolutismi ja parlament püüdis seda iga hinna eest takistada. Hakkas arenema parlamentaarne monarhia.
    TOO VÄLJA ÕPIKU ABIGA OLULISEMAD ETAPID PARLAMENTAARSE MONARHIA ARENGUS! Õpik alates lk 46.
    Etapid:
  • 1641 . aasta pika parlamendi poolt välja antud seadusaktid - Nad tegid seaduse, et parlamenti võis laiali saata ainult ta enda nõusolekul, parlament muutus kuningast sõltumatuks. Parlament hakkas kontrollima riigi rahandust. Ministrid pidid hakkama aru andma parlamendile.
  • Isikuvabaduste Akt ( 1679 ) – vahistatule tuli süüdistus esitada 24 tunni jooksul, vahistada tohtis ainult kohtuniku kirjaliku korralduse alusel. Sellega taheti vältide võimude omavoli.
  • 1689. aastal parlament võttis vastu Õiguste Bill i – sellega fikseeriti
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    UUSAEG #1 UUSAEG #2 UUSAEG #3 UUSAEG #4 UUSAEG #5 UUSAEG #6 UUSAEG #7 UUSAEG #8 UUSAEG #9 UUSAEG #10 UUSAEG #11 UUSAEG #12 UUSAEG #13 UUSAEG #14 UUSAEG #15 UUSAEG #16 UUSAEG #17 UUSAEG #18 UUSAEG #19 UUSAEG #20 UUSAEG #21 UUSAEG #22 UUSAEG #23 UUSAEG #24 UUSAEG #25 UUSAEG #26 UUSAEG #27
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 27 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-08-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 252 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 8 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor eliiis Õppematerjali autor

    Lisainfo

    põhjalik kokkuvõte kogu uusajast - alates absolutismist kuni Suure Prantsuse revolutsioonini ja Napoleoni-ajastuni
    ajalugu , uusaeg , suur prantsuse revolutsioon , napoleon , viini kongress , poliitilised ideoloogiad , valgustus , tööstuslik pööre

    Mõisted


    Kommentaarid (8)

    Draakonitar profiilipilt
    Draakonitar: Väga põhjalik ja hea matrejal. Soovitan kindlasti!
    13:52 14-05-2011
    tiina707 profiilipilt
    tiina707: Põhjalik! Aitäh!
    21:16 12-04-2011
    loltroll profiilipilt
    loltroll: Aitas väga. : D
    19:18 06-02-2011


    Sarnased materjalid

    19
    pdf
    Uusaeg
    68
    pdf
    VARAUUSAEG
    34
    doc
    Uusaeg
    22
    docx
    Uusaeg
    21
    doc
    Uusaeg
    14
    doc
    Uusaeg
    41
    doc
    Ajalugu TH
    13
    doc
    Uusaeg





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun