Samuti sattus tähelepanu alla taas antiikkultuuri. Inimesed hakkasid rohkem rõhku pöörama loodusele ja loodusteadusele ning selle uurimisele. Inimeste maailmapilt hakkas avarduma tänu maadeavastustele. Suurimateks avastusteks peetakse Ameerikat ja lihtsaimat teed Aasiasse, tänu millele hakkas hoogsasti arenema kaubandus. Inimesed said teada, et maakera on kerakujuline ning tegelesid üha enam meresõidutehnika arendamisega. Avastusretkede aeg tähendas Euroopale siirdumist keskajast ja feodalismist uude aega rahamajanduse, absolutismi ja rahvusriikide aega. Murrang kirikus seostus kõige enam reformatsiooni ehk usupuhastusliikumisega, mis sai alguse, kuna väidetavalt oli katoliku kirik kaugenenud algkristlikest põhimõtetest. Reformatsiooni algataja, Matrin Luther leidis, et usulise tõe ainsaks allikaks saab olla Piibel ning vajalik oleks rahvuskiriku loomine. Tänu reformatsioonile hakkasid inimesed paremini Piiblit ning selles sisalduvat mõistma.
Missugune oli feodaalide roll keskaegses ühiskonnas? Feodalism kujunes välja 8.-9.sajandil Euroopas. Feodalism hakkas kujunema Frangi riigis juba Merovingide ajal, kui valitsejad hakkasid oma sõjaväelastele selleks, et nad üha kallinevat varustust jõuaks muretseda ja säilitada, maavaldusi, millelt saadav tulu läks sõjamehe relvastuse soetamiseks ning äraelamiseks. Karl Suure valitsusajal tugevnes maa jagamine veelgi. Kujunes feodaalsüsteem, kus sõdur andis ennast valitseja alluvusse, olles kohustatud saadud maa eest isandat truult teenima. Pikapeale muutusid maad pärandatavaks ja kujunes välja senjööri ja vasalli seisused. Senjöör sai käsklusi jagada vaid enda vasallile, mitte aga oma vasalli vasallile jne. Suurt osa mängis feodaalide elus ja seega ka kogu ühiskonnas rüütlikasvatus. Juba 7aastaselt alustati noore rüütli koolitamist. 15aastaselt sai poistest rüütli kannupoiss, kes kandis tema relvi ja saatis teda sõjaretkedel. 2...
Feodalismi mõistest Feodalism on mõiste, millel on kitsam tähendus ja terve hulk laiemaid tähendusi. Kitsamas tähenduses ja klassikalisemas mõistes tähistab see feodaali-vasalli suhteid (vasalliteet), rõhutades just suhteid isikute vahel. Laiemas mõistes tähistab feodalism üldse keskaegset feodaalühiskonda, mida iseloomustavad vasallisuhted, mõismajandus ja pärisorjus, seisuslik hierarhia ja katoliku kirik. Kui aga feodalismist räägitakse 18. ja 19. sajandi tingimustes, siis peetakse silmas üldse agraarseisuslikku ühiskonda. Feodalism klassikalises mõistes kujunes välja Merovngide ja Karolingide ajal Frangi riigis. Feodaalsuhete kujunemise peamised põhjused olid: - vajadus luua uut laadi sõjaväeorganisatsioon - vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Vasalliteet Vasalliteedile ehk lääni- ehk feodaalsuhete tekkele pani aluse Karl Martelli sõjaväereform: et
Kõik need poliitiliste ideoloogiate seletused peavad saama alguse liberalismist. Seda sellepärast, et liberalism on tööstusliku lääne ideoloogia ja on vahel kirjeldatud kui ümber-ideoloogiat, mis on võimeline austama/mõistma rivaalide põhimõtteid ning uske. Kuigi liberalism ei olnud arenenud poliitilise ahnusega kuni üheksateistkümnenda sajandi alguseni, olid liberaalsed põhimõtted ajajooksul arenenud juba eelnevad kolmsada aastat. Liberalism sai alguse lagunenud feodalismist ja selle arengust turgudel või kapitalistide ühiskonnast. Varajane liberalism peegeldas ambitsioonikat keskklassi tööstuslikku tõusu, ja seepärast on liberalism ja kapitalism tihedalt seotud. Liberalismi algses vormis oli liberalism poliitiline doktriin, rünnates absolutismi ja feodaalide privileege, selle asemel, et toetada konstitutsioonilist ja hilisemalt esindavat valitsust. Hilisemal üheksateistkümnendal sajandil ilmus
impotentsuse vastu, 18. sajandil hakati seda pruukima ka seltskonnajoogina. Ida- Aafrikast pärit kohv tuli Euroopasse 16. sajandil Türgi kaudu. Tubakas levis meremeeste kaudu juba 16. sajandil. Paari järgneva sajandi vältel võistles tubakaga populaarsuselt nuusktubakas. Peruust pärit kartul sai Euroopas põhitoiduseks 18. - 19. sajandil. Eurooplased tutvusid ka Andidest pärit tomati ja Kesk-Ameerikas laialt levinud maisiga. Avastusretkede aeg tähistas Euroopale siirdumist keskajast ja feodalismist uude aega rahamajanduse, absolutismi ja rahvusriikide aega. MAADEAVASTUSRETKED · Esimene etapp oli Aafrika lääneranniku tundmaõppimine. Portugallased, vahetasid kaupa araablastega. Henrique Meresõitja asus otsima mereteed idamaadesse. esialgu jõuti Bojadori neemeni, seal, kus Sahara kõrb ulatus ookeanini /15. saj alguses/. 15. saj keskpaigas jõudsid Roheneemeni. · Ekvaatori ületasid eurooplased esimest korda 1471. aasta.
-) Kultuuriruum kitseneb. * Varauusaeg kui murrang ühiskonnas ja inimeste mõttemaailmas. -) Humanism ja selle mõju. -) Ilmaliku võimu tõus ja vaimuliku langus. -) Trükikunst teadmiste laiem levik. -) Maadeavastamine majanduslikud piirid, uued kultuurid.. -) Teadmiste levik. Uusaeg Periood keskaja lõpust kuni I MS(1914-1918). Üleminek keskajast uusaega on varauusaeg. Uusaeg on periood, kui toimub üleminek feodalismist kapitalistlikele suhetele. 1) Rahamajandus 2) Palgatöö kasutamine 3) Kiriku roll väheneb 4) Rahvusriikide teke Prantsuse revolutsioon 1789 1799 + Napoleoni sõjad kuni 1815. aastani. Prantsuse revolutsiooni eelne Prantsuse revolutsiooni järgne periood periood Valitsemisvorm Absoluutne monarhia Konstitutsiooniline monarhia
Max Weber · Analüüsis Lääne ühiskonda, kus üha enam domineerib sihiratsionaalne tegevus.Varem domineeris pigem traditsiooniline, afektiivne, väärtusratsionaalne. · Millised faktorid tõid kaasa Lääne ühiskonna ratsionaliseerumise? · Kalvinism soosib askeetlust. Max Weber · Jõukust peab korjama Jumala auks aga mitte siinpoolseks luksuseks. See teeb võimalikuks ülemineku feodalismist kapitalismi. Kuigi religioon aitab kaasa kapitalismi tekkele, siis kapitalism pigem hävitab religiooni. So ajalooline iroonia, mida igapäevaelus nimetatakse ettenägematuks tagajärjeks. · Bürokraatia kõik avalikud suhted formaliseeritakse. Max Weber 28 · Ideaalne tüüp - loogiliselt kujundatud mõiste; võimaldab esitada uuritava sotsiaalse elemendi põhijooni. Selles mõistes püütakse välja tuua uuritava sotsiaalse