500 kodaniku kogu 10 tähtsat riigiametnikku kontrollis riigiametnikke, lõi ja teostas seadusi (sõjaväe ja laevastiku ülemad) ametiaeg 1 aasta Valitakse hääletusega EKLEESIA e. rahvakoosolek Valiti liisuga HELIAIA e. vandekohus kohal vähemalt 6000 meest 600 vandemeest kogunes iga 10 päeva tagant (mõistis õigust) OSALESID Hääletas uute seaduste poolt või vastu
Võimukorraldus oli aristokraatlik Agõge kasvatus Spartas b) Ateena riik Kasvatus oli palju mitmekülgsem, paideia, retoorika (kõnekunst), grammatika, ajalugu, loodusteadused, füüsiline kasvatus, gymnasion (spordi tegemise koht). Ei toimunud laste selekteerimist. Ateenas on demokraatia. Kuidas valitseti? Ametnikud valiti liisku tõmmates. Kõrgeim võimuorgan oli rahvakoosolek. Seal osalesid täiskasvanud meeskodanikud. Rahvakoosolek ekleesia (6000 inimest) Liisku tõmmates valiti 10 strateegi (riigi ametnikud) Liisku tõmmates valiti ka vandekohtunikud 500-nõukogu tegeles kontrolliga (peamiselt ametnike tegevuse) 10 füüli Tähtsamad isikud (demokraatia rajajad): Solon arhailine periood, Kreeka riigimees, kes pani aluse Ateena demokraatiale (594 eKr). Tegi seadused, mis: - Piirasid rikaste võimu - Keelasid võlaorjuse - Laiendasid vaeste õigusi Klaisthenes 6. saj lõpus eKr toimusid Klaisthenese reformid
· Kes saab valida · Kes saab kanditeerida · Milline on valimiste viis · Milline on riigi juhtimise struktuur · Mida loetakse riigi pädevuses olevaks · Kes osalevad millistes hääletustes ATEENA DEMOKRAATIA · otsedemokraatia eksperiment · 5.sajand ( Pärsia sõja ja Peloponnenose sõja vahel) · Inimesed hääletasid ise seaduste poolt · Kõik ametnikud kellel polnud vaja eriteadmisi valiti liisuheitmisega · Kõrgeim riigiorgan oli ekleesia (rahvakoosolek) · Viiesajanõukogu · Kodanikuks sai vaid see kelle ema ja isa olid ateena kodanikud · Ateena kodanikel oli rohkem võimalusi · Riiki finantseerisid leiturgiad demokraatiapäev · 2007. aastal ÜRO poolt algatatud rahvusvaheline tähtpäev · 15. september · 15.09.1997 võeti vastu demokraatia ülddeklaratsioon · 2012. aastal tähistati eesti koolides demokraatiapäeva kampaaniaga "Meie hääled" DIKTATUURI TUNNUSED
Kreeta-Mükeene kultuur (2000-1100 eKr, hobukaarikud, lossid, kükloopilised müürid, sõjalised kaaskodanlased) ehk Egeuse kultuur. Jagunemine: P-Kreeka, Kesk-Kreeka (termopüülide kitsastee), L-Kreeka (Istmose maakitsus)...Balkani ps, mägine. Minoiline kultuur (2000-1400 eKr); Mükeene k (1500-1100 eKr); Tume ajajärk (1100-800) kreeka k langus, kreekalased lahkusid Väike-Aastiasse, õpiti rauda kasutama; Arhailine ajajärk (8-6 saj eKr) linnad, aristokraatia-rikas ülemkiht, linnriigid (polised 30-40 000 in), seadused, tihedad välissidemed Idamaadega, alfabeedi loomine foiniikia põhjal (u 800), kangelaseeposed, suur kolonisatsioon (hõlmas Vahemerd, Musta merd), 10 000 kreeklased lahkusid, 7 saj lõpus münditi hõberaha, hellenid-kreeklased (ühine keel, religioon, kombed), olümpia. Kreeka-Pärsia sõdade aeg k+(490-479); Klassikaline ajajärk (5-4 saj I pool) hiilgeaeg, keskust (Sparta- peloponnesuse Liit, Ateena-mereliit e Deelose liit), v...
I ANTIIKAJA DEMOKRAATIA Sõna demokraatia pärineb kreeka keelest: demos - 'rahvas' ja kratos - 'võim'. Seega on tegu rahva võimuga. Omadussõna demokraatlik on teisiti öeldes 'rahva võimul põhinev'. Poliitilise korra vormina e. reziimina esines demokraatia juba antiikajal. Ideaalseks peeti PERIKLESe ajastu Ateena demokraatiat. Perikles valiti esimeseks strateegiks 1 alates aastast 461 eKr viisteist korda järjest. Ta oli oma aja suurte skulptorite (Pheidias), kunstnike ja näitekirjanike (Sophokles) hea sõber ja toetaja. Periklese ajal kerkis Ateena akropolile e ülalinnale imeline Parthenon2. Herm Periklese büstiga. Vatikan. Philipp von Foltz. Perikles kohtumas kunstnike ja filosoofidega . München Juba tol kaugel ajal kuulus võim kõigile Ateena linnriigi e polise kodanikele (alates 30. eluaastast), kes otsustasid rahvakoosolekul häälteenamusega iga kümne päeva tagant riigi asju. Seega oli linnriigi e polise kõrg...
riigid temaga liitu. Sinna kuulusid peaaegu kõik Peloponnesose riigid. 10. Peloponnesose sõda - sõda spartalaste (ja liitlaste) ja ateenlaste (ja liitlaste) vahel. 460 - 445 e.Kr. 11. Strateeg - väejuht. 12. Akropol - kaljunukile rajatud kindlus. Linna keskne, kõrgem kindlustatud koht. 13. Agoraa - linnasüda, koosolekuplats. 14. Sümpoosion - koosviibimine (koosjoomine). 15. Alfabeet - tuletatud sõnadest alfa ja beeta (kaks esimest tähte Kreeka tähestikus). 16. Ateena rahvakoosolek - ekleesia, saadi kokku umbes 40 korda aastas, otsustas tähtsamad riigiasjad, osa võisid võtta kõik Ateena täisealised kodanikud. 17. Solon - Ateena seaduseandja ja üks silmapaistvamaid varase perioodi poeete. 18. Perikles - peetakse sageli Ateena edukaimaks juhiks. 19. Pythagoras - filosoof, matemaatik, talle on omistatud ka Pythagorase teoreem. 20. Hippokrates - Kreeka meditsiinialase mahuka teose autor, arst ja arstiteaduse rajaja. 21. Herodotos - Kreeka ajaloolane. 22
Mõisted: Hellen kreeka hõimude doorlaste, aioollaste, joonlaste ja ahhailaste esivanemad. Lineaarkiri A-kreetalaste kasutatud savitahvlitele vajutatav silpkiri, mida ei osata siiamaani lugeda. Lineaarkiri B-varaseim kreekakeelne kiri mille lugemise saladuse on teadlased lahendanud. Kükloopilised müürid-massiivsed kiviplokkidest losse ümbritsevad müürid. Aristokraatia-rikas ja mõjukas ülemkiht. Barbar-kõik mittehellenid, st need kes räägivad arusaamatut keelt. Trireem- kreeklaste sõjalaevad Ahhailased-kreeka hõim, kes rajasid Mükeene kultuuri. Doorlased-kreeka hõimud, kes tungisid Kesk- ja Lõuna-Kreekasse u 1200 eKr. Joonlased-ahhailased, kes põgenesid doorlaste eest Väike-Aasiasse ja Egeuse saartele. Polis-Kreeka üsnagi väike linnriik. Koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Kodanik-Valitsesid linnriiki ja moodustasid selle põhilise kaitsejõu. Aritokraadid-Auväärse päritoluga suurmaaomanikud. Türann-Võimule tõusnud ainuvalits...
1. Poliitilised ideoloogiad (mõiste, jagunemine, seletused) Ideoloogia- korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi Jagunemine Vasakpoolsed Parempoolsed Tähtsustavad avalikku sektorit Pooldavad erasektorit ja ja võrdsust ühikonnas sotsiaalseid iseärasusi Liberalism Konservatism Sotsiaaldemokraatia Kommunism Indiviidi vabadus ülim. Tugineb rahvusele, Võrdsed võimalused Majanduse Majanduses pooldavad traditsioonidele, kõigile. Majanduses riigistamine, vabaturumajandusi, kristlikule moraalile. Eelistatud segamaj, rikkuse konkreetsusi, avatud majanduses riigi suurema tulu saajad jaotamine turgusid, minimaalset sekkumise vastu era- peavad rohkem inimeste riigi sekkumist. Rikkaid o...
Solon asutas heliaia (valitud vandemeeste kohus) ja bulee (kõrgeim riigivõimu organ). Seega sai võimude lahusus alguse juba demokraatia hällis. Soloni Ateena põhines veel sugukondadel ehk füülidel. Aastal 560 eKr kehtestas Peisistratos lihtrahvale toetudes diktatuuri, mida kreeklased kutsusid türanniaks. 510. a eKr see diktatuur kukutati. Järgnevatel aastatel (alates 508. a eKr) panid Kleisthenes ja Perikles aluse demokraatlikule korrale ning kesksele kohale nihkus ekleesia (rahvakoosolek), kus langetati tähtsamaid otsuseid, kehtestati seadusi, valiti kõrgemaid ametiisikuid ja väejuhte. Tavaliselt kogunes Ateenas 5000-6000 osalejat. Koosoleku juhte ei valitud, vaid määrati liisuvõtmise teel. Just nii sündiski demokraatia. 2) Võrdle otsest ja esindusdemokraatiat. Otsene demokraatia(nt:Sveits) Esindusdemokraatia(nt: Eesti, Rootsi) 1) Vana-Kreeka, rahvahääletus, kõigil õigus 1) rahvast teostab oma võimu kaudselt,
kujunes ka Ateenas kolm ühiskonnakihti: kodanikud ideedeõpetust( ideed moodustavad esemete lahutamatu (vabad meessoost täisealised koos oma naiste ja lastega), vormi), ta rajas nüüdisajani kehtiva loogika, tegeles metoigid (vabad kodanikuõiguseta inimesed) ja orjad. eetikaga, loodusteadustega, riigiteadusega jm. Ateenas oli valitsevaks võimuks demokraatia (Soloni Aristotelese filosoofial oli antiikajal väga suur mõju: reformid). Ekleesia (rahvakoosolek) algas, oli kohal keskajal on see otsustavalt mõjutanud skolastikuid, nende vähemalt 6000 meest ning koosolek leidis aset iga 20 kaudu aga praeguse ajani kaliiklikku maailmavaadet. päeva tagant. Kümme ametnikku ehk strateegi valiti rahvakoosolekutel üheks aastaks. Nemad olid sõjaväe ja laevastiku ülemad. Riigiametnikke kontrollis bulee ehk nõukogu. Sellesse kuuluvad 500 meest valiti rahvakoosolekul. Bulee andis välja ka seadusi.
Geruusa (nõukogu) koosnes kolmekümnest üle kuuekümneaastastest isikutest, kaasa arvatud kaks kuningat sõjapealiku funktsioonis. Geruusa liikmed valis rahvakoosolek. Ateena asus Ateena maakonnas. Sarnaselt Spartale kujunes ka Ateenas kolm ühiskonnakihti: kodanikud (vabad meessoost täisealised koos oma naiste ja lastega), metoigid (vabad kodanikuõiguseta inimesed) ja orjad. Ateenas oli valitsevaks võimuks demokraatia (Soloni reformid). Ekleesia (rahvakoosolek) algas, oli oli kohal vähemalt 6000 meest ning koosolek leidis aset iga 20 päeva tagant. Kümme ametnikku ehk strateegi valiti rahvakoosolekutel üheks aastaks. Nemad olid sõjaväe ja laevastiku ülemad. Riigiametnikke kontrollis bulee ehk nõukogu. Sellesse kuuluvad 500 meest valiti rahvakoosolekul. Bulee andis välja ka seadusi. 4. oskab võrrelda Sparta ja Ateena kasvatussüsteemiAteenas tegelesid tüdrukud majapidamis- ja käsitööalase ettevalmistusega.
aristokraatia, hiljem türannia ja lõpuks demokraatia Ühiskonna struktuur Olid kodanikud ja Spartiaadid(kodanikud), mittekodanikud(ka orjad) perioigid(mittekodanikud vabad), heloodid(orjad) rahvakoosolek Kandis nimetust EKLEESIA, Kandis nimetust APELLA. Kõigil oli õigus osaleda seal, kogunes iga kümne päeva tagant, kodanikel oli õigu osaleda seal, plats asus Pnyxi mäe otsas, kui oli 6000 kodaniku kohal, siis oli otsutusvõimeline
Pythagorase maailmavaate põhimõtted: *Arvud valitsevad maailma matemaatika, muusika.Püüdis järele jõuda harmoonia olemusele. Loodus on kui harmooniline terviklikkus(kui muusikateos) kosmos-loodus, harmooniline kooskõla. Arvas et harmoonia on taandatav teatud arvude süsteemile. Ella koolkond *Linn Itaalias *Filosoofid *Xenophanes Arvas, et ükski jumal ei saa olla sureliku moodi. Poluteism - usk mitmesse jumalusse <-vastuolus jumaluse mõistega Eksisteerida saab ainult 1 jumal, sest jumal=täiuslikkus, mitu jumalat ei saa täiuslikud olla (xen. on 1. monoteist) *Neil tekivad esimesed filosoofilised arutelud. Püüavad oma mõtteid loogiliselt tõestada. *Parmenides (540-470) Peri physeos - loodusest(loomusest) 1. Räägib, kuidas me maailma näeme, kuidas tajume. Selline maailm on pidevas liikumises, mitmekesine - näiv maailm(ebatõene maailm) 2. Maailm mõtlemise järgi See on olemuslik ja tõene. Tunnus on muutumatu, kuna liikumise ja mitmekesisuse v...
Kordamisküsimused 1.Iseloomusta Kreeta ja Mükeene kultuuri. (sarnasused ja erinevused) V:Sarnasused: Mõlemal olid oma keskused Kreetal oli Knossose loss ja Mükeenel oli Mükeene loss. Lossides paiknesid peale muude ruumide laod, töökojad ja kultusepaigad. Erinevused: Kreetas austati naisi ja jumalannat aga Mükeenes austati jumalannat ja meesjumalaid. Kreetast erinevalt puudusid mandri losside ümbert suuremad linnad(Mük). Knossose paleel puudusid lossi kindlustused. Mükeene loss oli kaitstud suurte kivist müüridega, lossi peaväravad olid Lõviväravad. 2.Miks rajasid kreeklased kolooniaid? Kuulsamad. V:Kolooniaid rajati, sest 1) kodumaal leidus vähe metalle, eriti rauda. 2) põlluharimiseks oli vähe head põllumaad (kuulsamad kolooniad: Itaalias, Sitsiilias, Prantsusmaal, Hispaanias,P- Aeerikas, Musta mere rannikul) 3.Nimeta Kreekas kuulsamad linnriigid ja nende asukohad. ...
varanduslikesse kihtidesse), demokraatia kinnistus Periklese ajal Ühiskond: · Kodanikud (vabad täisealised põliselanikud mehed, 10%) · Metoigid e. vabad võõramaalased (kodanikuõigused puuduvad, pidid maksma makse ja osalema sõjaväes) · Orjad (sisseostetud sõjavangid või oma võlaorjad) Võimu jaotus Ateenas: · Rahvakoosolek e. ekleesia (toimus iga 10 päeva tagant, miinimum arv kodanikke 6000, kõik pidid osalema) lükkas tagasi või kiitis heaks nõukogu otsuseid · Bulee e. 500-nõukogu (valitakse eklaasias, tähtsaim otsustaja · Ametnikud (kohtunikud, 10 strateegi) 3. Türannia Ebaseaduslik ainuisikuline võim. Türanne toetasid paljud kodanikud vastupanus aristokraatiale. Sageli seadsid türannid polises korra
Kreeka Looduslikud tingimused Vanade kreeklaste põhiterritooriumiks oli Balkani poolsaare lõunaosa. Ajalooliselt jagunes see kolmeks piirkonnaks Põhja- Kreeka, mille tähtsaim maakond oli Tessaalia; Kesk- Kreeka, mille tähtsaim maakond oli Atika ja Lõuna- Kreeka, mille tähtsaim maakond oli Lakoonika. Põhja- ja Kesk- Kreekat ühendas omavahel vaid Termopüülide kitsastee; Kesk- ja Lõuna- Kreekat e. Peloponnesose poolsaart Korintose maakitsus. Kreeka ei olnud ühtne riik, vaid oli killustatud paljudeks sõltumatuteks linnriikideks. III-II at eKr asustasid kreeklased kogu Egeuse mere ranniku ja saared. Suurkreeka kolonisatsioon algas VIII saj. eKr. Kreeklased asusid elama kogu Vahemere rannikule. Vana- Kreeka ajalugu jagatakse kuueks suureks perioodiks. 1. Egeuse ehk Kreeta- Mükeene ajajärk (u 2000- 1100 eKr) 2. Tume ehk Homerose ajajärk (u 1100- 800 eKr) 3. Arhailine ajajärk (u 800- 500 eKr) 4. Klassikaline ajajärk (u...
Kreeta ja mükeene võrdlus Kreeta Mükeene Losside üldilme korrapäratu,põhiplaan kindlustatud tohutute kindlustamatta müüridega Maalide ainestik värviküllased,elurõõmsad, sama + sõjatseenid kujutati lilli,liblikaid,spordimehi Inimeste tegevusalad meresõit,põllumajandus, sama + sõjapidamine käsitöö Kirja olemasolu lineaarkiri A, mida ei osata lineaarkiri B, mida tänavu lugeda osatakse lugeda Hävingu põhjus u 1500 a eKr Thera saarel u 1200 a eKr võimude Vulkaani hiidlaine sissetung v...
1. Küklaadide tsivilisatsioon 3200-1100a e.m.a. Tegevusalaks põlluharimine, karjakasvatus. Iseloomulikud tunnused - .... . Arheoloogilised leiud Kreeta ehk Minose ehk Minoiline kultuur 2000-1400a e.m.a. Tegevusalaks põlluharimine, karjakasvatus, ülemerekaubandus (keraamika). Iseloomulik sõjaliste joonte puudumine, naiste domineerimine ühiskonnas, härja kultus. Keskusteks lossid, mille otstarve oli majanduskeskus, võimu ja usu keskus. Lossid olid kindlustamata. Lineaarkiri A. Tsivil. lõpp maavärin või vulkaanipurse. Mükeene ehk Hellaadiline kultuur 1600-1100a e.m.a Iseloomulik sõjakus, Kreeka kultuuri matkimine, ühtne riik puudus, Egeuse mere kontrollimine. Linnad puudusid. Valitses valitseja ja sõjapealik. tsvil. lõpp 1200 a. Tume ehk Homerose ajajärk 1100-800a e.m.a. Raua kasutuselevõtt, väljaränne Väike- Aasiasse. Iseloomul...
päritava võimuga kuningat. Geruusa (nõukogu) koosnes kolmekümnest üle kuuekümneaastastest isikutest, kaasa arvatud kaks kuningat sõjapealiku funktsioonis. Geruusa liikmed valis rahvakoosolek. Ateena asus Ateena maakonnas. Sarnaselt Spartale kujunes ka Ateenas kolm ühiskonnakihti: kodanikud (vabad meessoost täisealised koos oma naiste ja lastega), metoigid (vabad kodanikuõiguseta inimesed) ja orjad. Ateenas oli valitsevaks võimuks demokraatia (Soloni reformid). Ekleesia (rahvakoosolek) algas, oli oli kohal vähemalt 6000 meest ning koosolek leidis aset iga 20 päeva tagant. Kümme ametnikku ehk strateegi valiti rahvakoosolekutel üheks aastaks. Nemad olid sõjaväe ja laevastiku ülemad. Riigiametnikke kontrollis bulee ehk nõukogu. Sellesse kuuluvad 500 meest valiti rahvakoosolekul. Bulee andis välja ka seadusi. Vana-Kreeka teadlased Pythagoras > matemaatik, maailmakorraldus põhineb arvulistel suhetel (Pythagorase teoreem)
asutas heliaia (valitud vandemeeste kohus) ja bulee (kõrgeim riigivõimu organ). Seega sai võimude lahusus alguse juba demokraatia hällis. Soloni Ateena põhines veel sugukondadel ehk füülidel. Pinged aga säilisid. Aastal 560 eKr kehtestas Peisistratos lihtrahvale toetudes diktatuuri, mida kreeklased kutsusid türanniaks. 510. a eKr see diktatuur kukutati. Järgnevatel aastatel (alates 508. a eKr) panid Kleisthenes ja Perikles aluse demokraatlikule korrale ning kesksele kohale nihkus ekleesia (rahvakoosolek), kus langetati tähtsamaid otsuseid, kehtestati seadusi, valiti kõrgemaid ametiisikuid ja väejuhte. Tavaliselt kogunes Ateenas 5000-6000 osalejat. Koosoleku juhte ei valitud, vaid määrati liisuvõtmise teel. Kleisthenes säilitas küll füüli (hõim) nime, ent muutis selle sugukondlikust territoriaalseks. Ateena (s.t Ateena linn ja Atika poolsaar) hakkas koosnema 10 füülist, need omakorda deemostest (omavalitsuslik kogukond).
rahvakoosolekute vahepeal oli vim 5 efoori kes . ATEENA- asus Ateena maakonnas. Kujunesid kolm hiskonnakihti: 1) kodanikud (vabad meessoost tisealised koos oma naiste ja lastega), 2) metoigid (vabad kodanikuiguseta inimesed) 3)orjad. Valitsevaks vimuks demokraatia (Soloni reformid). Ekleesia (rahvakoosolek) algas, oli kohal vhemalt 6000 meest ning koosolek leidis aset iga 20 peva tagant. Kmme ametnikku ehk strateegi valiti rahvakoosolekutel heks aastaks. Nemad olid sjave ja laevastiku lemad. Riigiametnikke kontrollis bulee ehk nukogu. Sellesse kuuluvad 500 meest valiti rahvakoosolekul. Bulee andis vlja ka seadusi. Riigis oli kaks vimalust kodanikud (ehk tisealised mehed) ja
Seega sai võimude lahusus alguse juba demokraatia hällis. Soloni Ateena põhines veel sugukondadel ehk füülidel. Pinged aga säilisid. Aastal 560 eKr kehtestas Peisistratos lihtrahvale toetudes diktatuuri, mida kreeklased kutsusid türanniaks. 510. a eKr see diktatuur kukutati. Järgnevatel aastatel (alates 508. a eKr) panid Kleisthenes ja Perikles aluse demokraatlikule korrale ning kesksele kohale nihkus ekleesia (rahvakoosolek), kus langetati tähtsamaid otsuseid, kehtestati seadusi, valiti kõrgemaid ametiisikuid ja väejuhte. Tavaliselt kogunes Ateenas 5000-6000 osalejat. Koosoleku juhte ei valitud, vaid määrati liisuvõtmise teel. Kleisthenes säilitas küll füüli (hõim) nime, ent muutis selle sugukondlikust territoriaalseks. Ateena (s.t Ateena linn ja Atika poolsaar) hakkas koosnema 10 füülist, need omakorda deemostest (omavalitsuslik kogukond). Sugukondliku elukorralduse asendamine
oli üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat. Geruusa (nõukogu) koosnes kolmekümnest üle kuuekümneaastastest isikutest, kaasa arvatud kaks kuningat sõjapealiku funktsioonis. Geruusa liikmed valis rahvakoosolek. Ateena asus Ateena maakonnas. Sarnaselt Spartale kujunes ka Ateenas kolm ühiskonnakihti: kodanikud (vabad meessoost täisealised koos oma naiste ja lastega), metoigid (vabad kodanikuõiguseta inimesed) ja orjad. Ateenas oli valitsevaks võimuks demokraatia (Soloni reformid). Ekleesia (rahvakoosolek) algas, oli oli kohal vähemalt 6000 meest ning koosolek leidis aset iga 20 päeva tagant. Kümme ametnikku ehk strateegi valiti rahvakoosolekutel üheks aastaks. Nemad olid sõjaväe ja laevastiku ülemad. Riigiametnikke kontrollis bulee ehk nõukogu. Sellesse kuuluvad 500 meest valiti rahvakoosolekul. Bulee andis välja ka seadusi. 7. Vana-Kreeka teadlased
Solon andis üksikisikule õiguse pärandada oma vara ka väljapool suguvõsa. Ta asutas mh ka riiklikud bordellid ning pani neile maksud peale. Soloni Ateena põhines veel hõimudel ehk füülidel. Aastal 560 eKr kehtestas valitseja Peisistratos lihtrahvale toetudes diktatuuri, mida kreeklased kutsusid türanniaks. See diktatuur kukutati 510 eKr. Järgnevatel aastatel (alates 508 eKr) panid Kleisthenes ja Perikles aluse demokraatlikule korrale ning kesksele kohale tõusis ekleesia (rahvakoosolek), kus langetati tähtsamad otsused, kehtestati seadused, valiti kõrgemad ametiisikud ja väejuhid. Tavaliselt kogunes Ateenas 5000-6000 osalejat, ehkki kõrgajal oli linnas 25 000 hääleõiguslikku kodanikku. Koosoleku juhte ei valitud, vaid määrati liisuvõtmise teel. Koosolekute otsuste täitmist kontrollis viiesajanõukogu, kuhu kümme territoriaalset ringkonda saatis igaüks 50 liiget. Õigust mõistis 501-liikmeline vandekohus, mille hulgast
Vatikan. Philipp von Foltz. Perikles kohtumas kunstnike ja filosoofidega . München 1 Juba tol kaugel ajal kuulus võim kõigile Ateena linnriigi e polise kodanikele (alates 30. eluaastast), kes otsustasid rahvakoosolekul häälteenamusega iga kümne päeva tagant riigi asju. Seega oli linnriigi e polise kõrgemaks seadusandlikuks organiks rahvakoosolek e EKLEESIA, mis kogunes turuplatsile, sageli ka teatrisse või odeionisse3. Tähtsuselt teine valitsusorgan oli VIIESAJANÕUKOGU. 10 haldusüksust e füüli saatsid nõukokku igaüks 50 liiget ning loosiga määratud järjekorras istus korraga nõukogus 50 liiget. Kogu täidesaatev võim kuulus erinevate ametnike kolleegiumidele, mis valiti igal aastal ja mis allusid rahvakoosolekule ja viiesajanõukogule.
Periklese ajal kerkis Ateena akropolile e ülalinnale imeline Parthenon2. Herm Periklese büstiga. Vatikan. Philipp von Foltz. Perikles kohtumas kunstnike ja filosoofidega . München Juba tol kaugel ajal kuulus võim kõigile Ateena linnriigi e polise kodanikele (alates 30. eluaastast), kes otsustasid rahvakoosolekul häälteenamusega iga kümne päeva tagant riigi asju. Seega oli linnriigi e polise kõrgemaks seadusandlikuks organiks rahvakoosolek e EKLEESIA, mis kogunes agoraale3, sageli ka teatrisse või odeionisse4. Tähtsuselt teine valitsusorgan oli VIIESAJANÕUKOGU. 10 haldusüksust e füüli saatsid nõukokku igaüks 50 liiget ning loosiga määratud järjekorras istus korraga nõukogus 50 liiget. Kogu täidesaatev võim kuulus erinevate ametnike kolleegiumidele, mis valiti igal aastal ja mis allusid rahvakoosolekule ja viiesajanõukogule. Paraku puudus valimisõigus naistel, kuid ka võõramaalastest vabadel elanikel ning orjadel.
Heloodid - Messeenia elanikud, orjad 15% kodanikud 25% naised ja lapsed 10% metoigid- võõramaalased Valitsemiskorraldus Kaks kuningat, vanemate nõukogu (30 Rahvakoosolek (vabad 20+ a mehed) - liiget 60+ a) - geruusia, 5 efoori, ekleesia , 500-liikmeline nõukogu spartiaatide koosolekud korraldas, 6000 kohtunikku, 10 strateegi, sõda ja rahu, otsene demokraatia Ateena demokraatlikkus: Sarnasused: · Suurem kodanikkond · Mõningane demokraatia
Miks öeldakse nii? Prelüüd (ehk eelmäng) Ettevaatust hääldusega järgmistel juhtudel: Ütle üksnes: DÉJÀ VU [vü] juba nähtud (mitte DÉJÀ VOUS [vu] juba jälle teie!) Ütle üksnes: BUFFET [büfee] Rootsi laud (mitte BOUFFER [bufee] õgima, aplalt sööma LA BOUFFE vulgaarselt: toidukraam) Ütle eesti keeles: SAMPANJA (mitte SAMPUS) Sisukord 1. KA TEMA ON ALEKSANDER!................................................................................3 2. VIINAMARJAD ON ROHELISED.............................................................................5 3. TÜLIÕUN............................................................................................................. 7 4. KA SINA, (MU) BRUTUS!...................................................................................... 9 5. POTJOMKINI KÜLA............................................................................................. 11 6. CHERCHEZ LA FEMME! ...
Ajalugu Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen TH. Klass 2010/11 Sisukord Antropogenees....................................................................................................................................... 4 Muinasaja arengujärgud...................................................................................................................... 5 Egiptus................................................................................................................................................... 6 Egiptuse usk.......................................................................................7 Mesopotaamia....................................................................................................................................... 8 Kaananimaa.............................................................
Pärast Ephialtese surma hakkab tõusma Perikles. Ta oli antiikaja silmapaistvamaid riigimehi, hiilgav oraator. Temaga on seotud Ephialtesele järgnevad Ateena demokratiseerimiseks tehtud reformid. Tähtsaimaks sammuks oli kodanikele ühiskondlike kohustuste eest tasu sisseseadmine. Lisaks ei valitud ametnikke enam hääletamise, vaid liisuheitmisega. Vaid eriteadmiste nõudega ametnikke valiti hääletamisega. Kõrgeimaks riigiorganiks oli rahvakoosolek ekleesia. Sellest võtsid osa Ateena kõik täisealised kodanikud. See otsustas tähtsamaid riigiasju ning hakkas regulaarselt mõjustama riigivalitsemist. Tähtsuselt teine valitsusorgan oli viiesaja-nõukogu, mis komplekteeriti endiselt 10 füüli esindajast, põhiliselt nõuandev organ. Kogu täidesaatev võim kuulus eri ametnike kolleegiumidele, mis valiti igal aastal ja mis allusid rahvakoosolekule ja viiesaja nk.-le. Tähtsaim neist strateegide kolleegium, nende käes välispol
Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olema...