10. klassi ajaloo III kursus (2)

20
26.02.08
Prantsusmaa, kui absolutismi näidisriigina
Tunnusjooned on Prantsusmaa puhul kõige paremini täheldatavad. Teised riigid võtsid Prantsusmaa eeskuju  juhindusid oma absolutismi väljakujunemisel Prantsusmaa. Kõige olulisem oli see Louis XIII ja Louis XIV ajal.
Louis XIII sai troonile 1610. aastal, seda kuni 1643. aastani. Ta oli võimule saades alles 9 aastane. Esialgu valitses tema eest regent (isik, kes valitseb kuninga eest, siis kui kuningas ise on alaealine). Tema regendiks oli ta ema Maria d’Medici. Täisealisena ei tundnud ta eriti huvi valitsemise vastu. Tema eest oli võimul peaminister kardinal Richelieu ( 1624 -42 valitsusaeg).Tema tegi tolleaegsest Prantsusmaast tugeva riigi. Tema jaoks tuli kõike teha riigi huvides. Riik oli kõige tähtsam. 1614. aastal kutsuti viimast korda kokku generaalstaadid. Alustati võitlust hugenottide vastu, tühistati nende eriõigused. Alustati otsest võitlust feodaalaadli vastu. Kõrgaadli losside kindlustused lõhuti maha. Seoti kuningavõimuga õukonda kutsumisega, anti kõrged ametinimetused . Tööd nad ei teinud  nim. sinekuuriaks. Kõrgaadlikelt võeti ära kohaliku valitsemisõigused, seda hakkasid teostama ametnikud, kelle nimeks olid intendantideks. Väikeaadlikest said ametnikud. Richelieu arvas , et ka kirjanduses ja kunstis tuleks järgida võimu toetust. Peaks toetama absoluutset võimu.
Louis XIV sai troonile 1643. aastal. Tema aga oli 5 aastane ning otseselt siis võimule ei saanud. Regendiks sai tema ema, Austria Anna. Tegelikkuses oli võim tema lemmiku, kardinal Mazarini käes. Ta suri 1661. aastal. Louis otsustas võimu enda kätte võtta. Võimul oli ta kuni 1715. aastani. Tema käes oli reaalselt kogu võim. „Riik, see olen mina!” Antud on talle hüüdnimi Päikesekuningas. Usuvabadus tühistati  kõik pidid olema katoliiklased. Algas uuesti hugenottide tagakiusamine . Hakati ellu viima merkantilistliku majanduspoliitikat (mida rohkem väärismetalli, seda rikkam riik. Võimalikult vähe välja ning võimalikult palju sisse!). Algas tööstuse arendamine. Eelistati luksuskaupade tootmist. Siid , ehted jne. Riik andis selle loomiseks madalaprotsendilist laenu ning monopoolseid õiguseid. Samas oli väga suur kontroll riigi poolt. Tema valitsemisajal ehitati ka Versailles ’ loss. Ehitamine võttis aega kuni 1661.-1682. aastani. Lossis oli 2000 tuba, kuid tegelikult oli seal kitsas , kuna sinna mahutati 20000 inimest. Privaatsust seal polnud! Kujundas ka kunstimaitset. Esines balletis. Prantsuse keele osatähtsus kasvas kogu Euroopas. See oli suur diplomaatia keel.
Valgustus
1.Mis on valgustus? (mõiste, aeg) – Selle mõistega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest ja uue maailmakäsituse tulekut. Vaimne vabanemine kiriku ja usu mõjutustest.
Algas 17.sajandil, kõrgaeg oli 18. sajand ning ulatus ka veel 19. sajandisse.
2.Valgustajate põhiseisukohad – teadmiste ainus allikas on mõistus, kahelda tuleb kõiges, peamine kriteerium on inimmõistus, vana kord ja maailmakäsitus mõistusevastane, ideaaliks ratsionalistlik maailmakäsitus, ideed muudavad maailma, ideede mõistmine eeldab haridust ja teadmisi, eeskujuks loodus, esiplaanil inimene oma vajaduste ja kirgedega, kristlik asketism. Uskusid lakkamatusse protsessi. Kõik, mis tuleb, on parem. Pöörasid tähelepanu inimõigustele.
3. Voltaire , Montesquieu, Rousseau käsitlused ideaalsest riigikorrast – Voltaire’ jaoks oli ideaalne riigikord valgustatud absolutism , (valitseja liit filosoofiaga ). Montesquieu jaoks oli ideaalne riigikord konstitutsiooniline monarhia , seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim tuli eraldada. Rousseau jaoks oli ideaalne riigikord rahva suveräniteet. Siiski vabariigi suhtes oli tal kahtlusi . Ühiskondliku korra aluseks on eraomand .
4.Entsüklopeedia tähtsus 18. sajandil – alfabeedilises süsteemis käsitles kõiki olemasolevaid teadmisi. Ühendas koostavaid teadlasi.
27.02.08
Valgustatud absolutism
Kuningas ei saanud enam võimu Jumalalt, vaid kuningale anti võim rahva poolt. Eesmärgiks pidi olema rahva teenimine, et saavutada üleüldine heaolu. Selle saavutamiseks peab kuningas seadusi reformima . Muutusi tuleb ellu viia kindlakäeliselt, sest rahvas ise seda ju ei tea, mis talle hea on.
Preisimaa – valitses dünastia nimega Hohenzollern. Seostub kuningas Freidrich II ( 1740 - 1786 – valitses). Kasutatud on ka nime Suur.
Austria – dünastia nimeks oli Habsburg . Kaks valgustatud valitsejat: Maria Theresia (1740-1780)  tema poeg Joseph II (1780-90). Kaotati tollipiirid
Põllumajandus ja talupoegade olukord:
Preisimaa - kuninga juhtimisel soodustati kasutuselevõtmata maade kasutusele võttu. Asustati ümber Oderi jõe luht. Seda ikka selleks, et uut põllupinda saada. Rahvaarv oli ju kasvanud. Toimus ka soode kuivendamine. Ka need võeti esialgu karjamaadena, hiljem põllumaadena kasutusele. Rajati viljamagasid – talupoeg andis igal sügisel sinna vilja (puutumatu reserv ), nälja ajal jagati kätte. Hakati kasvatama kartuleid (käsukorras). [Eestis algas kartulikasvatus 1840.] Piirati teotöö mahti, et jääks aega ka oma põllu harimiseks .
Austria - Jõuti sammuti teotöö mahu piiramiseni, aga Joseph II kaotas ka pärisorjuse  talupojad said vabaks.
Usk: Usuvabadus (Preisimaa – protestantlik ; Austria – katoliiklus (Algselt))
Haridus :
Preisimaal – ehitati uued koolihooned. Õpetajaid polnud, see amet polnud eriti tahetud. Tuli vähemalt 4 koolitundi nädalas pidada. (Külarätsepate kõrvalamet / kohalikud külakarjused) Kõik, kellel oli lugemisoskus saadeti õpetama.
Austria – rajati talurahvakoolide võrk. Üle riigi olid koolid. Pöörati tähelepanu ka õpetajate väljakoolitamisele. Hakati rajama ka kutsekoole, seda selleks et ette valmistada tekstiilimanufaktuuridesse töötajaid. Kontroll gümnaasiumide ja ülikoolide õppetöö üle läks kirikult riigi kätte. Seda selleks, et nad oleksid absolutismile truud.
Õigusteadus ja kohus:
Preisimaa – suulinemenetlus = kohtusse tulid kohale süüalune ja hagija, kaotati piinamine , selleks et tunnistust kaotada.
Austria – piinamine kaotati, kogu kohtumõistmine läks riikliku kohtu kätte.
Maksud : (Ainult Austria) rakendati üleriigilist tulumaksu. Kõik seisused maksid maksu. Protsent oli enamvähem sama.
28.02.08
Parlamentarismi teke Inglismaal

• Parlamendi teke – 1265. aastal, peamisteks funktsioonideks olid: kuningale nõu andmine ( seadusandlus ), maksude määramine.
  
• Parlament James I ajal – Šoti kuningas, Stuartite dünastia. Konflikt parlamendiga oli nt maksude osas. Kuningas tahtis neid määrata, kuid seda ei saanud ju teha ilma parlamendita. Kuningas hakkas müüma ka monopoolseid õiguseid. See piiras paljude manufaktuurijuhtide tööd.
  
• Parlament Charles I ajal – parlament võttis vastu Õiguste Petitsiooni (1628), kõik maksud pidid olema kehtestatud parlamendi poolt  piiras kuninga võimu. Kedagi ei tohtinud vangistada ega karistada , ilma kohtuotsuseta. Charles saatis parlamendi laiali (1629-1640). Võtsid vastu otsuse, mille kohaselt saab parlamenti laiali saata vaid parlament ise. Kogu riigi rahandus läks parlamendi kontrolli alla. Mõistsid kuninga surma, süüteoks rahvavastane tegevus.
  
• Parlament vabariigi ajal – 1649-1660. Tegelikkuses kujunes välja Cromwelli diktatuur. Sest alates 1653. aastast parlamenti polnud. Cromwell kaldus absolutismi.
  
• Parlament Stuartite restauratsiooni ajal – Charles II kutsuti võimule. Ka temal oli kalduvus absolutismi. Tal polnud seaduslikke lapsi. Sai võimule James II (tema vend), kes oli katoliiklane. Võeti vastu Isikuvabaduste Akt ( 1679 ) – arreteerida võib vaid kohtu kirjaliku loaga, süüdistus tuleb esitada 24 tunni jooksul. See oli selleks, et kaitsta inimesi kuninga võimu eest. James II kukutati . Seda nimetatakse Kuulsaks Revolutsiooniks (1668). See tähistas parlamendi ja absolutismi võitlust, võitjaks tuli parlament. 1689 – Õiguste bill: sinna on kirja pandud parlamentaarse valitsemisvõimu seadused. 1) Parlament käib koos regulaarselt. 2) Maksud on parlamendi määrata. 3) Kuningas ei saa peatada parlamenti poolt vastuvõetud seaduste toimet.
  
• Parlament XVIII sajandil – reaalselt kuningad hoidsid asjast eemale. Esimene oli kuninganna Anne, kelle ükski laps ei elanud täisealiseks. Peale Anne sai võimule kõrvalliin. Esimene kuningas George I ei osanud isegi inglise keelt. Ja alates sellest hakkaski kuningas kõrvale jääma valitsemist, talle jäi rohkem nagu esinduslik amet. Alates sellest hakkas enamushäälte saavutanud partei koostama valitsust ning kui partei kaotab, astub kogu valitsus tagasi.
  

03.03.08
Kolooniad Põhja-Ameerikas
Ameerikasse väljarändamise põhjused:

Usuline tagakiusamine (puritaanid, hugenotid , katoliiklased)

Majanduslikud – maast ilmajäänud, said maad; tööstuslikud pöörded, osa käsitöölisi jäi tööst ilma (enamasti kehtis Inglismaal)

Poliitilised põhjused – võimuvõitluses allajäänud

Riigivõimu poolt väljasaadetud – kriminaalid

Uudishimu, seiklusjanu
Põhja-Ameerikasse tekkis Atlandi ookeani rannikule tekkis 13 Inglise koloonialt. Lisaks neile oli veel Prantsuse kolooniad, need asusid veel rohkem põhjas ja läänes.
Aastaks 1775 elas 13. koloonias kokku 2,5 miljonit valget elanikku.
1756- 1763 – Seitsme aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel. Toimus ka Ameerikas. Inglismaa sai endale Prantsusmaa konoliaalmaad. Sellest tulid uued konfliktid. Inglise sõdurid majutati kohalike konolialistide. juurde. Asunikel keelati lääne poolsete alade hõivamine. Hakati nõudma suuremaid makse Inglismaa kasuks.
1764 – suhkruseadus
1765 – ametlikud dokumendid olid maksustatud (tempelmaksud)
Kohalikud hakkasid selle peale boikoteerima  tühistati tempelmaks .
Kolooniad kuulutasid end iseseisvaks 1776. aastal 4. juulil.
„ Rahval on õigus üles tõusta ja määrata oma saatus. Inimesel on õigus elule, vabadusele, võrdsusele.”
1775-83 – Iseseisvussõda; patrioodid vs. Inglise keskvõim ( armee , lojalistid).
Inglise parlamendil ja valitsusel olnuks võimalus kolooniate iseseisvumist vältida.
Osa 14, poolt/vastu väited.
Poolt: kogu inglise sõjavägi sinna, kolooniast esindaja parlamenti, kolooniatele kohalik valitsus (Inglise võimu all), kitsendavate seaduste ära jätmine
Vastu: kauged vahemaad, rahvas tahtis?  rahvustunne, eristas neid Inglismaast/Euroopast, liiga kulukas
Vastu argumendid kaaluvad poolt argumendid üle.
Mille poolest erines Ameerika ühiskond tolle aja Euroopa ühiskonnast?
Ameerikas oli rohkem ühtekuuluvust, polnud seisuslikku korda, absolutism puudus, inimesed olid võrdsemad (valged)
04.03.08
1776. kuulutasid iseseisvuse, 13 osariiki hoidis koos armee, mida juhtis G. Washington, ja Kontinentaalkongress.
1781 . aastal loodi Konfederatsioon ehk riikide liit. Ei loodud kohe liitriiki, kuna alles saavutatud iseseisvust taheti säilitada ning ei tahetud ära anda otsustusvõimet. Tegelikkuses see ei toiminud , sest oli terve rida valdkondi, kus tuli teha koostööd. Loodi Federatsioon e liitriik, loodi 1789. aastal, kui põhiseadus hakkas kehtima. Selle loojaks oli James Madison. Sinna pandi väga täpselt kirja, et mis läks keskvõimu alla ja mis läks osariigi võimu alla. Keskvõim tegeles välispoliitikaga, riigikaitsega, rahanduse, postiteenusega, väliskaubandus. Majandus, õiguskord, haridus jäid osariikide korraldada.
Tekkisid poliitilised parteid, seoses suhtumisega keskvõimu ja osariikide õigustega. Föderalistid olid need, kes rõhutasid tugeva liitriigi vajadust (tänapäeval Vabariiklased), antiföderalistid tahtsid osariikide õiguste laiendamist (tänapäeval Demokraadid).
Rahvusvahelised suhted 17. ja 18. sajandil
17. sajandi alguses valitses Euroopas üleüldine kriis. Kriisi põhjusteks: usulised (katoliiklus ja reformatsiooni läbinud riigid), poliitiline (riikide vaheline võimuvõitlus, võitlus mõjuvõimu üle), sotsiaalmajanduslikud (linnades olevat käsitööndusliku tootmise lükkas kõrvale manufaktuurid ). Kriis leidis lahenduse kolmekümne aastases sõjas (1618-1648). Sõda algas kui ususõda, kuid lõppes poliitilise ülemvõimu sõjana. Protestantlik Unioon vs Katoliiklik Liiga. Protestantlik Unioon: Taani, Rootsi, Prantsusmaa (mitte usulised põhjused, vaid poliitilised põhjused, Habsburgide valdused ümbritsesid Prantsusmaad igast küljest). Katoliiklik Liiga: Habsburgide dünastia ( Hispaania , Lõuna-Madalmaad, Lõuna-Itaalia, Austria).
Sõja tagajärjed:

Saksamaa elanike arv vähenes 21. miljonilt 13. miljonini. Enamus sõjast toimus Saksamaa pinnal, see hävitas majandusliku arengu.

Ühtset saksa riiki ei tekkinud  väikeriike oli umbes 300

Lääne-Euroopas muutus juhtivaks riigiks Prantsusmaa (juhtriigiks muutus vaid 17. sajandi II poolel)

Põhja- ja Ida-Euroopas muutus suurriigiks Rootsi

Sõja lõpetamiseks kutsuti kokku esimene rahvusvaheline rahukonverents – Vestfaali Rahukonverents (tõstis esile riikide iseseisvuse, üks riike ei tohi sekkuda teise riigi siseasjadesse)
Pingelised asukohad Euroopas:
Kagu-Euroopa: Katoliiklased, õigeusklikud vs türklased, kes olid moslemid ja tungisid edasi Kesk-Euroopa poole. Kõigepealt hõivasid Transilvaania  Ungari  1683. aastal jõudsid Viini.
Nende rünnakud peatas Jan Sobiveski, Poola kuningas.
Madalmaad: (Ühendatud Provintside Vabariik) Inglismaa vs Holland .

Millised põhimõtted kujunesid välja Lääne-Euroopa riikide diplomaatilises suhtlemises? – paavstist kõrgemat ei olnud, eksterritoriaalsus, õigus valitsejaga kokku saada, kelle juurde saadetud

Mille poolest erinesid Venemaa diplomaatia reeglid Lääne-Euroopa omadest ? – algselt kasutati saadikutena kreeklasi ja itaallasi, vene saadikutel oli palju eeskirju, mida teistel polnud, oli palju tseremooniaid
05.03.08
18. sajand algas kahe suure sõjaga, mille käigus Prantsusmaa ja Rootsi kaotasid oma juhtpositsiooni.
*Esimene sõda toimus eestkätt Ida-Euroopas. Tegemist on Põhjasõjaga (1700-1721), kus sõdisid Rootsi vs Venemaa, Poola (ka Saksamaa), Taani. Nii Venemaa, Poola kui ka Taani tahtsid tagasi oma kaotatud maa-alasid. Taani tahtis tagasi Põhja-Skandinaaviat, Poola Põhja-Lätit, Lõuna-Eestit ja isegi Põhja-Eestit. Venemaa tahtis tagasi Peterburi ümbrust. Aga kuna pealmist raskust sõjategevuses kandis Venemaa, sai Venemaa ka Eesti ja Läti alad. Just sellest sõjas kaotas Rootsi oma juhtpositsiooni, mille võtab üle Venemaa.
*Teine sõda oli Hispaania pärilussõda (1701-1713). Hispaania kuningas Carlos II suri ja tal polnud poega , järeltulija puudus. Kuningakroon muutus vakantseks. Seda krooni hakkas nõudma Prantsusmaa. Tollane Prantsusmaa kuningas Louis XIV hakkas seda nõudma oma pojapojale. Teiste Euroopa riikide jaoks oli selline tugevnemine vastumeelt. Peamised osapooled olid Inglismaa ja Prantsusmaa. Sõja tulemusena sõlmiti teatud kompromiss. Felipe sai troonile, kuid tingimusega , et tema ja ta järeltulijad ei pretendeeri Prantsuse troonile. Ainult Hispaanias. Aga põhimõtteliselt valitses siiski üks dünastia. Kõige rohkem kasu lõikas sellest sõjas Inglismaa, millest sai Euroopa juhtivaks riigiks. Otsese kasuna sai Inglismaa enda kätte Gibraltari. Seda eelkõige selleks, et kontrollida sisse-välja vedu.
06.03.08
XIX sajand – pikk aastasada
1789-1914 Prantsuse revolutsioonist kuni Esimese maailmsõjani. Toimus palju muutusi.
Suur Prantsuse Revolutsioon
Põhjused:

Absolutismi vastasus

Majanduskriis , mida põhjustasid erinevad aspektid

• 1788. aasta ikaldus  nälg, leivahinna tõus
  

• Prantsusmaa ei suutnud konkureerida odavate Inglismaa vabrikutekaupadega
  

• Sõjad, mida oli peetud, olid kulukad  eelarve oli miinustes (välispoliitika, kuninga õukonna ülalpidamine maksis palju)
  

Valgustusideede levik – eeskujuks oli

Ameerika Iseseisvussõja mõju

Prantsusmaal valitsev seisulik kord
PERIOOD
ESINDUSKOGU
RIIGIVORM
KES VÕIMUL?
OLULISEMAD MÄRKUSED
1789-1792
Generaalstaadid
Rahvuskogu
Asutav Kogu
Seadusandlik Kogu
Absoluutne monarhia  1791 konstitutsiooniline monarhia
Suurkodanlus liidus vaimulike ja aadlikega
Rahvuskaart (relvastatud rahvas, kes ei sõltunud enam monarhist), aadliseisuse kaotamine (ühiskonna liikmed muutusid ühtsemaks), tsunftisundluse kaotamine (see polnud siis enam arengul teepeal ees), agraarseadusandlus ( tühistati feodaalide isiklikud privileegid ja nendest tulenevad talupoegade kohustused)
1792-1793
Konvent
Vabariik
Kodanlus (žirondiinid ja montanjaarid)
Kuningavõimu kaotamine, kuningas hukati, tööpuudus, raha väärtuse langemine , mässuliikumine Lääne-Prantsusmaal, maksimumhind leival jahul ja viljal ,
1793-1794
Konvent, Rahvapäästekomitee
diktatuur
jakobiinid
Terror , feodaalkohustuste kaotamine, kogukonna ühismaade jagamine, pandi müüki põgenenud inimeste maad, 1793 uus põhiseadus, üldise valimisõiguse kehtestamine
1794-1799
Seadusandlik Korpus
Vabariik
Direktoorium
uusrikkad
Uus põhiseadus (1795)
Kuidas mõjutas Prantsuse revolutsioon kultuuri?
1) Religioon
positiivsed: ristiusu pealesundimise kaotamine, usuvabadus, kirikult võeti ära ühiskondlikud funktsioonid, uued austamine objektid, kontroll hariduse üle läks kirikult riigile
negatiivsed: kloostreid suleti (olid olnud kultuurikeskused), dekristianiseeriminekultuste loomine (Mõistuse/Kõrgema Olevuse)
2) Kultuuriväärtuste hävitamine
positiivsed: 1793. aastal avati Louvre´is kunstimuuseum , avalike raamatukogude võrk, Rahvusliku Arhiivi loomine, komisjon kultuuriväärtuste kaitseks (monumentide komisjon), Bastille ´i vallutamine
negatiivsed: hävitati palju kirikuid, katetraale, sai kannatada ka Notre-Dame, likvideeriti raamatuid, hävitati religioosseid sümboleid, hävitati dokumente, hävitati ka vanasüsteemi maale ja skulptuure
3) Olme/ Olustiku valdkond
positiivsed: loodi ühtne mõõtühikute süsteem (meetermõõdustik/kilogramm), kümnendsüsteemi alusel kristlik kalender (väärtustas uut ajastut ), kadus sinatamine (inimesed tundusid võrdsematena), eeskuju ei võetud aadli elulaadist
negatiivne: kalender (oli raske teiste riikidega suhelda), kaotati sinatamine, kell kümnendsüsteemis (endiselt raske suhelda)
4) Moraal
positiivsed: lõpu tegemine vana korra aegsetele kerglastele kommetele, liiderdamiseleUUS KÕRGEM MORAALVOORUS, peeti pidustusi ja meelelahutusi, kuid tähtis oli ka kaine ellusuhtumine, tekkis klassitsistlik kunst , ülemaailmne moraalikultus, patriotismi rohutamine
negatiivsed: patriotismi liigne rõhutamine, loobuti isiklikest huvidest
5) Mood
positiivsed: hääbus toretsev rõivastemood, patriotism väljendus ka rõivastuses, kadusid parukad (pigem moes lihtsus), rahvusvärvid
negatiivsed: hääbus toretsev rõivastemoodkaotati töö, rahvusvärvid, kaotati parukate kandminekaotati töö
13.03.08
Napoleoni ajajärk 1799-1815

Konsulaat 1799-1804

Keisririik 1804-14, 1815
Sisepoliitika Napoleoni ajal:

• 1799 koostati uus põhiseadus, see oli põhimõtteliselt Napoleoni poolt paika pandud. Napoleoni nimi oli nimeliselt sisse kirjutatud sinna kui peakonsuliks. Hiljem täiendati ja lisati, et tema võim on eluaegne ja ta ise määrab endale järglase. See aga muutus taas absolutistlikuks.
  

Napoleon kroonis end ise valitsejaks 1802, 1804-

• Napoleon rajas endale uue õukonna. Sõdade perioodil esiletulnud isikutest.
  
• Revolutsiooni aegsed agraarsuhted säilitati
  

• Rakendati tsensuuri – loeti isegi isiklikke kirju
  

• Departemang – prefekt
  

• Linnapead
  

• Loodi Prantsuse pank , mille ülesandeks oli raharingluse kontrollimine.
  

• Rajati lütseume ja mitmed uued ülikoolid, rangelt riigi kontrolli all
  

1801 – kirik allutati riigile. Valitsus nimetas ametisse piiskoppe ja maksis neile palka, vastutasuks nõuti kuulekust. Kirikutele maid tagasi ei antud. Napoleon lasi koostada tsiviilkoodeksi (1802), mis reguleeris varalisi suhteid inimeste vahel. Sinna oli näiteks ka kirja pandud, et tunnistatakse tsiviilabielu ning lahutus oli lubatud. Abielus ei olnud mees ja naine võrdsed. Võrdsust polnud ka isa ja laste suhetes. Töölise ja peremehe vahel ei olnud võrdsust. Siis võeti vastu kriminaalkoodeks (1811). Töölisi käsitleti kui potentsiaalseid kurjategijaid, ohuallikad .
Välispoliitika:

moodustati koalitsioone Napoleoni vastu. Napoleonil õnnestus alistada kõik Prantsusmaa revolutsiooni aegsed vaenlased välja arvatud Inglismaa. Tema kohta on öeldud, et ta oli omaajastu parim väejuht. Tal oli ka kasutada massiarmee. Kehtis sõjaväe kohustus. Tal õnnestus moodustada elukutseline tugev sõjavägi, mis oli ka ustav. Aga aja jooksul muutus sõjavägi halvemaks ja seotus Napoleoniga kahanes. Ta tahtis purustada oma vastased ükshaaval.
24.03.08
1810-1811 oli Prantsuse keisririik oma võimsuse tipul . Oli rajatud uus poliitiline süsteem (vallutuste tulemusel). Prantsusmaaga olid otseselt liidetud Madalmaad, Itaalias osa, Barcelona alad ja Illüüria provintsid . Prantsusmaast sõltusid Hispaania, Itaalia, Šveits, Lääne-Saksamaa ja Varssavi hertsogiriik. Nendel valitsesid tema lähisugulased. Prantsusmaa liitlased olid Taani, Austria Keisririik, Venemaa (kuni 1812). Sõltumatuteks olid jäänud Portugal , Suurbritannia , Rootsi ja Türgi. Aladel, mis olid Prantsusmaaga otseselt liidetud või mis sõltusid toimus ühiskonna moderniseerimine. Feodaalkord ja pärisorjus kaotati, kodanike võrdõigluslikus seaduste ees, kuulutati välja ka usuvabadus (kui seda veel polnud tehtud). Kõige rohkem puudutasid need reformid Saksa alasid. Napoleon liitis umbes 300 väikeriiki 100-ks riigiks. Võitlus ühendas sakslasi.
Prantsusmaa pealmiseks rivaaliks oli Inglismaa. Inglismaa oli tugev merel, Prantsusmaa maal. Majanduslik tee – Inglismaa vastu kontinentaalblokaad . Prantsusmaal ja sõltuvatel, liitlastel keelatud Inglismaaga kokku puutuda. See kukkus aga ju läbi. Salakaubandus arenes.
Aadel kaotas oma positsiooni, uute võimekate inimeste esiletõus. Toimus omandi üleminek kodanlusele ja talupojale. Üldise hääleõiguse põhimõte, alguses piirati erinevate tsensustega. Kaotati tsunftisundlus, eeldus tööstuse arengul. Rahvustunne tõusis.
25.03.08
Viini Kongress
1814-1815
Pandi paika Euroopa poliitiline korraldus pärast Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdu. Kohal oli enamus tollaste riikide juhte. Reaalselt sõnaõigust oli viiel riigil: Inglismaa, Venemaa, Preisimaa, Austria, Prantsusmaa. Prantsusmaa huvide eest seisis tollane välisminister Talleyrand. Ta oli olnud tegev ka kuninga ajal, oli ühe piirkonna piiskop, läks revolutsiooniga kaasa, Napoleoni ajal oli ka välisminister. Tänu temale oligi Prantsusmaa otsustajate seas. Poliitiline süsteem kandis nimena kas Metternichi süsteem või Viini Kongressi süsteem. On kasutatud ka nime Euroopa Kontsert . See süsteem jäi kestma kuni sajandi keskpaigani, kuni Krimmi sõjani ( 1853 - 1856 ). Idee oli taastada
Lähtuti kolmest põhimõttest:

Legitiimsus ( seaduslikkus ) – vanad dünastiad, kes enne revolutsiooni olid võimul said selle võimu ka tagasi. Näitena Prantsusmaa ja Hispaania. Saksamaal jäi asi nii nagu Napoleoni ajal oli loodud, sama kehtis ka Rootsis, kus ei hakatud endist dünastiat taastama .

Tasakaal – Euroopa mandriosas taheti luua tasakaalu, et ükski riik ei saaks liiga tugevaks . Võitjariikidele üritati anda juurde alasid võrselt. Rahvusprintsiipe ei järgitud.

Julgeolek – ümber Prantsusmaa tekitati väike riikide vöö. Seda eelkõige Austria ja Preisimaa kaitsmiseks Prantsusmaa eest.
Loodi kaks liitu:

Püha Liit – Venemaa, Preisimaa ja Austria. Reaalselt oli see revolutsiooniliste liikumiste mahasurumiseks. Sellega ühinesid peaaegu kõik Euroopa riigid, väljaarvatud Inglimaa. Parlament lükkas selle akti tagasi, kuna sinna oli kirjutatud sisse teise riiki tungimise lubamine. Inglismaale läksid seetõttu oma riikide liberaalid pakku .

Nelikliit – Venemaa, Preisimaa, Austria ja Inglismaa. Suurriigid peavad perioodiliselt arutamiseks mõeldud kokkusaamisi, et arutada ühiselt suur ja ühiseid probleeme.
Viini Kongressil mõisteti ka orjapidamine/kaubandus hukka, kui inimõigustega ja üldiste tsivilisatsiooniga vastuolevat tegevust. Otsustati et ka kultuuriväärtuste, mis sõjasaagina olid saadud, ei tulnud tagastada.
Kas Prantsuse revolutsioon tõi pigem rahvale kasu või kahju?
Ühiskond:
* Kadus absolutism (positiivne)
* tekkis vabariik (positiivne)
* seisuste kaotamine (positiivne)
* jakobiinide diktatuur (negatiivne)
Inimõigused:
* pandi otseselt kirja (positiivne)
* toimus valimisõiguse laiendamine (positiivne)
* varaline tsensus (negatiivne)
Majandus:
* tsunftide kaotamine (positiivne)
* feodaalsuhete kaotamine (positiivne) [talupojast sai omanik]
* maksimumhindade kehtestamine (positiivne)
* kaotati töökohti (negatiivne)
* hindade tõus (negatiivne)
Kultuur:
* kultuuriväärtuste säilitamine (positiivne)
* kultuuriväärtuste hävitamine (negatiivne)
* mõõtsüsteemide ühtlustamine (positiivne)
Usk:
* usuvabadus (positiivne)
* dekristianiseerimine (negatiivne)
* usu tõttu tagakiusamine (negatiivne)
* kiriku mõju vähenemine (positiivne)
Prantsuse revolutsiooni ja Napoleonide sõdade positiivsed ja negatiivsed küljed.
Rahvustunde tõus
26.03.08
Tööstuslik pööre ja industriaalühiskond
Tööstusliku pöörde eeldused:

• Muutused põllumajandused – põllumajanduspööre. Maa muutus eraomandiks, mõisad ja talud muutusid üksteisest sõltumatuteks. Olid konkureerivad majapidamised. Oli oluline toota võimalikult palju võimalikult väikeste kulutustega. Kasutusele võeti masinad . Kasutusele tuli, näiteks hobukülvik, viljapeksumasin ja auru jõul töötavad traktorid (1830). Kasutusele võeti ka kunstväetised. Tegeldi ka aretustööga, sordiaretus ja ka tõuaretus. Maal vabanes suurem hulk tööjõudu, kuna väiksem hulk inimesi tegeles toiduainete tootmisega. Vabanenud töörahvas liikus linna, linnade kasvuga kasvas ka põllumajanduslike saaduste vajadus.
  
• Tööjõu olemasolu. Algselt maalt linna läinud inimesed, linnadest ka käsitöölised.
  
• Kapital. Peamine kapital tuli kaubandusest. Hakati ka võtma pangalaenu ning loodi aktsiaseltsid.
  
• Tehnika areng. Kasutusele võeti vastavad masinad.
  
• Nõudlus toodetavate toodete vastu – turg .
  

Tööstuslik pööre algas erinevates riikides erineval ajal.

Inglismaa – 1760 -1770 sai alguse.

Prantsusmaa – 19. sajandi alguses.

Saksamaa – 19. sajandi alguses.

Venemaa – 19. sajandi lõpus.
Tulemusena tekkis industriaalühiskond. Selles ühiskonnas on domineeriv tööstuslik tootmine ja see moodustab suurema osa majandusest. Seda iseloomustab: linnastumine (traditsiooniline külaelu kadus, piirkondlikud eripärad hakkasid vähenema), uus leibkonna mudel ( suurpere asemel tuli väikepere, varem elas koos mitu põlvkonda, elasid vanemad oma alaealiste lastega. Probleemiks tekkisid vanurid ning tähelepanuta lapsed), tekkis klassiühiskond (olulisel kohal oli varandus , selle järgi määrati klassidesse. Räägiti kõrgklassist, keskklassist ja alamklassist.), sotsiaalne mobiilsus muutus (sotsiaalne liikuvus, sai võimalikuks liikumine ühest klassist teise.), töölisliikumise teke (töölised võitlesid oma õiguste eest  organiseeriti ametiühinguid. Ametiühingud organiseerisid kindlustuskassa vanaduse, puhkuse jne jaoks. Tööline maksis sellesse summa ja siis kui vaja sai sealt tagasi teenida. Esimesed tekkisid 18. sajandi lõpus Inglismaal ja Prantsusmaal, algselt illegaalsed.), erinevate poliitiliste õpetuste teke ( liberalism , konservatism , sotsialism .), imperialismi teke (suurriikide konkurents mõjuvõimu ja territooriumide pärast. Territooriumide all on mõeldud kolooniaid, sest kolooniad oli koht kuhu oma toodet müüa ja kust saada toorainet. Suurriikide vahel jagati maailm ära mõjusfäärideks. Inglismaa oma oli suurim, järgnes Prantsusmaa.)
27.03.08
Impeeriumide rajamine ja kolooniad

• kolooniatesse sai oma riigi toodangut müüa
  
• sai toorainet
  
• tööjõud (väljatreenitud)
  
• võimu näitamine (mida rohkem kolooniaid seda võimsam oled) – prestiiž
  
• strateegilised huvid
  
• liigse rahvastiku väljaviimine
  
• kultuuriline ja religioon misjon
  

Kolooniate rajamisperioodid:

16. sajandil – Ameerika (põhi ja lõuna), India, Kagu- Aasia .  hispaanlased, portugallased, hollandlased, prantslased , inglased . Lähis-Ida  türklased. Venelased hakkasid vallutama Siberit.

18.-19. sajand – Inglased vallutasid Indiat ning selleni tugipunktid. Ühest tugipunktiks oli Gibraltar . Järgmisena tulid Malta, Suessi kanal, Aden, Lõuna-Aafrika (Kaplinn).

19. sajandi II pool – Aafrika jagamine. Tegevad riigid olid Prantsusmaa ja Inglismaa.
Tagasilöögid:

• Ameerika iseseisvumine (USA) 18. sajandil.
  
• 19. sajandi alguses – Ladina-Ameerika iseseisvumine.
  

Riiki, kes omas kolooniat nimetati ka Emamaaks. Valitsemisel oli kaks valitsemisviisi: otsene (emamaalt saadetud ametnikud kolooniat haldama) ja kaudne (kohapealsete koloniaalametnikena kasutati pärismaalastest võimukandjaid). Inglased sekkusid vähem, prantslased rohkem.
02.04.08
Poliitilised ideoloogiad
Korrastatud ideedesüsteem, mis annab hinnangu eksisteerivale ühiskonnale ja esitab oma väärtushinnangustest lähtuva ideaalse ühiskonna käsitluse. Tekkisid IX sajandil ja erinevad ideoloogiad on ka erakondade tegevuse aluseks. Ideoloogiad pole kivistunud, aja jooksul on nad muutunud. Mis kunagi oli ei pruugi seda enam olla. Peamised ideoloogiad:
Konservatism
Liberalism
Sotsialism
Peaeesmärk
Säilitada valitsemiskord ja ühiskond muutumatutena. Kui muutused peaksid toimuma, siis vältida järske muutusi.
Inimese- ja kodanikuõiguste tagamine, üksikinimese õigused, vabameelsus.
Võrdsuse ja õiguse tagamine ühiskonnas
Vahendid
Liberaalne ja rahvuslik liikumine tuleb sõjaväe abil maha suruda.
Seadustega ja reformimisega ühiskonnas
Revolutsioon, oli ka neid kes arvasid, et seda on võimalik saavutada seadustega.
Ühiskonnakiht, kelle huve esindavad
Aadlike, monarhistlikult meelestatuid talupoegi.
Kodanlus
Töölisklass
Tunnused, märksõnad
Traditsioonid, kollektivism , aristokratism (aristrokaadi võim, võim väiksearvulise inimeste rühma käes, tähtsad sotsiaalsed vahed inimeste vahel), kiriku ja riigi liit (kirik ja riik ei ole lahutatud), kauplemis- ja tootmisvabadus (põhineb eraomandil, oma turukaitsetollimaks)
Uuendused (peavad olema läbikaalutud ja mõeldud), individualism (üksikinimese hüved), parlamentaism (rahva seast saadikud), kirik ja riik lahus (antiklerikalism), päritolul polnud tähtsust (see kui kaugele keegi jõuab, oleneb temast endast), vabakaubandus (turgu ei tahtnud)

• Utopistlik sotsialism – tulevik kuulub töölistele, haritlastele; heaolu saavutatakse tööd tehes, võrdne ühiskond, inimesed teevad kõike koos, kõrgelt arenenud ühiskond; plaanimajandus; rahumeelsed, veenmine ja isiklik näide
  
• marksism/ kommunism – ühiskond pidi olema eraomandita, klassideta, tähtsal kohal tööinimesed; proletariaadi diktatuur oma korra kindlustamiseks, ei teki demokraatiat, ülistati vägivalda, propageeriti harimata rahvakihtide valitsemist; rahvuste eitamine ; kogu ühiskonna ajalugu on klasside vaheline võitlus; vägivaldne riigipööre, proletariaat peab võtma võimu enda kätte, talupoeg on liitlaseks
  
• anarhism – riik tuleb kaotada, sest see on loodud tugevate poolt vaeste vastu; ühiskonna hädades süüdi riik; anarhistlik ideaal on üksikisiku vabadus, mis saadakse loova töö tulemusena, riigivõimu eitamine, inimese enda teadmine viib korrani, laisad on haiged; terror, riigijuhid tappa, varsti ei taha keegi riiki juhtuda ja siis riik kaob
  
• sotsiaaldemokraatia – üldine valimisõigus, töölised võidavad valimised ja saavad võimu endale, seega paraneb tööliste olukord
  

03.04.08
Rahvuslik liikumine
Rahvus – inimesed, keda ühendavad päritolu, kultuuriline taust, keel, asuala, teadvustavad ennast kui rahvust.
XIX sajandil erinevates Euroopa piirkondades oli tegemist rahvuslike liikumistega. Üheks eesmärgiks oli keele ja rahvusliku tunde säilimine, teiseks rahvuskeelne haridus. Rahvusliku kõrgkultuuri rajamine. Oma riigi rajamine ja seda rahvuse ühendamise või vabanemise läbi. Poliitilise killustatuse kaotamine. Teine suund oli rahvuslikust rõhumisest vabanemine (palju rahvuslikes impeeriumites). Oma rahvusriigi teke oli lõppeesmärk.
07.04.08
Etapid:

• Elitaarne etapp – osalevad tippharitlased ( kirjanikud , kunstnikud) ja kujuneb välja rahvuslik eliit ja see eliit hakkabki eestkätt sõnastama eesmärke, mida rahvuslik liikumine peaks saavutama .
  
• Haritlaste etapp – suuremad grupid (tudengid, kooliõpetajad)
  
• Seltsiliikumise etapp – rahvuslikud ideed liiguvad massidesse ja tekib terve rida erinevaid kultuuriseltse
  
• Poliitiline etapp – kujunevad poliitilised erakonnad , esiplaanile tuleb oma riigi nõue
  

Saksamaa rahvuslik liikumine :

elitaarne etapp: konkreetselt hakati rääkima saksa kirjandusest, kunstist jne. Uuenduste eest seisis Fichte (mõtte vabadus, tahte sõltumatus)

haritlaste liikumine: üliõpilasliikumine (Wartburg 1817), Ülesaksamaaline Üliõpilasliit (must, punane ja kuldne olid nende värvideks), Jena ülikool

Seltsiliikumine : meestelaulu seltsid, esimene saksa laulupidu (1845), turniseltsid (sportvõimlemine meestele), „Saksamaa laul”

poliitiline liikumine: levis liberalism, Saksa Tolliliit , 1832 nõue rahvusriigi järele
Poliitiline etapp
Alt – ühendamist revolutsiooni teel, kõik võimulolijad võimult kukutada . 1848-49. aastatel tehti ka katse seda sooritada, kuid reaalselt see kukkus läbi.
Ülalt – kõik saksa riigid ühendatakse mingi juhtriigi külge. Selleks pretendeerisid kaks riiki: Austria-Ungari (Suur Saksamaa teke), Preisimaa (Väike Saksamaa).
08.04.08
Esialgu oli neist kahest riigist tugevam Austria, olukord muutus kui Preisi kuningaks sai Wilhelm I. Ta kutsus Preisi valitsust juhtima Otto von Bismarcki . Temast saigi Saksa väikeriikide ühendaja. Tema poliitikaks oli raua ja vere põhimõte. Sõda, jõud, ei mingeid läbirääkimisi. Ühendamise nimel peeti 3 sõda:

• 1864. aastal sõditi Taaniga. Põhjuseks oli piirkond nimega Schleswig-Holstein.
  
• 1866. aastal sõditi Austriaga. See näitas, et Preisimaa on tugevam ja Austria on saksa ühinemisprotsessid kõrvale lükatud. 1867. aastal moodustati Põhja-Saksa Liit, sinna kuulusid põhja poolsed riigid ja Preisimaa.
  
• 1870-1871 Prantsusmaaga. Lõplik ühinemine. Bismarck provotseeris keiser Napoleon III (Prantsuse) sõda alustama Preisimaaga. Ta kasutas Hispaania troonipärimise küsimust. 6 nädalaga oli Prantsuse sõjavägi hävitatud, Napoleon kukutati ja Prantsusmaast sai Vabariik. Ida-Prantsusmaa läks sakslaste kontrolli all.
  

1871. aastal palusid Saksa vürstid, et Wilhelm I saaks nende keiser. See sündmus toimus Versailles´i lossi Peeglisaalis Prantsusmaal. Prantsusmaa pidi maksma 5 miljardit franki kahjutasu Saksamaale. Lisaks saadi Elsass- Lotring . Seal asusid rauamaak ja kivisüsi. Prantsusmaa areng aeglustus, Austria positsioon vähenes.
Rahvusvahelised suhted 19.sajandil
Viini süsteem kehtis Krimmi sõjani (1853-1856), milleni valitses rahu, mida aitasid säilitada ka riikide omavahelised konsultatsioonid: Inglismaa, Preisimaa, Austria, Venemaa ja Prantsusmaa vahel.
Krimmi sõja põhjuseks oli Ida küsimus – kuidas jagada osmanite impeeriumi mitte türklastega asustatud alad. Türgile kuulus Balkani poolsaar (välja arvatud Kreeka), Põhja-Aafrika, Vahemere idarannik , Väike-Aasia (türklased). Türgit nimetati Euroopa haigeks meheks. Türgi oli sõjaliselt nõrk riik ning suurriigid tahtsid seda ära kasutades lihtsat sõda pidada ja valdused endale saada.
1853-1856 Krimmi sõda Venemaa ja Türgi vahel. Venemaa süüdistas türklasi, et see ei suuda kaitsta end kristlaste eest. Sõjategevus toimus Kaukaasias (Must meri, Kaspia meri) ja Krimmil (saar Mustas meres). Türgi poolel asusid sõtta ja Inglismaa ja Prantsusmaa, sest Inglismaale oli vastuvõetamatu Venemaa mõju suurenemine Balkanil , Vahemerel ning Prantsusmaa tahtis suhteid Inglismaaga parandada (ehk siis pugeda ). Inglismaa laevastik tegutses ka Läänemerel. Sõda lõppes Venemaa kaotusega. Sõlmiti Pariisi rahu 1856. Territoriaalselt säilis sõjaeelne olukord. Must meri muudeti neutraalseks – riigid ei tohi omada seal oma laevastikku, rannikul ei tohtinud olla Türgi, Venemaa sõjalisi kindlustusi. Reaalselt jäi see püsima XV aastaks, siis aga seda rikuti. Venemaa hakkas ennast kaas ajastama (näiteks kaotati pärisorjus). Ning algas ka Itaalia ja Saksamaa ühendamine.
1870. aastatel oluline riik oli Saksamaa. Saksamaa esimeseks eesmärgiks sai Prantsuse liitlaste isoleerimine (näiteks Venemaa, sest soos peaks Saksamaa võitlema rahel rindel. Selle vältimiseks liituti ise Venemaaga). 1872. aastal sõlmiti Kolmekeisriliit (Saksamaa, Venemaa, Austria-Ungari)
1877-1878 Vene-Türgi sõda. Sõda lõppes Venemaale kasuliku San Stefano rahuga, millega Venemaa sai endale Balkani. Rahu revideeriti Berliini kongressil, kus Saksamaa toetas Austria-Ungarit, mitte Venemaad. 1879 . aastal sõlmis Saksamaa Austria-Ungariga liidu = Kaksikliit, millega III aasta pärast liitus ka Itaalia  Kolmikliit . 1893. aastast liit Venemaa ja Prantsusmaa vahel.
09.04.08
Inglismaa puhul oli tegemist hiilgava isolatsiooniga. See seisnes sellest, et Inglismaa püüdis hoiduda liitude sõlmimisest ning varjatult toetas tugevuselt teist riiki Euroopas tugevuselt esimese vastu. See õnnestus kuna Inglismaa on saar, maailma tugevaim laevastik. Kasvas Saksamaa tähtsus ja mõjuvõim. Seda kuna oli ühendatud ning tugev sõjavägi. See oli rajatud tänu Bismarckile. Pärast tema erru saatmist hakkas Saksamaa ajama maailmapoliitikat. Neid huvitas kolooniate vallutamine.
20