Kuni surmani oli ta Prantsusmaa tegelik valitseja Talle meeldisid tiitlid ja varandused 1626. aastal andis Richelieu välja edikti milles käskis maha lõhkuda kõik aadlike kindlused Samal aastal ilmus edikt mis keelustas duellid Aadlikud, kes keelust hoolimata duelli pidasid lasi ta tappa Oluline samm kuningavõimu tugevdamisel oli hugenottid vastupanu mahasurumine Kohalikuks valitsemiseks seati ametisse piiramatu võimuga intendandid , kes allusid vahetult kuningale Mazarin ja fronde Pärast Louis XIII surma sai troonile alles 4-aastane Louis XIV Regendiks sai tema ema Austria Anna, riigi tegelikuks valitsejaks aga Anna armuke, Itaalia päritolu kardinal Jules Mazarin Tekkis fronde mille all mõeldi võimude vastu tegutsemist Absolutism Louis XIV ja Louis XV valitsusajal 1651. aastal tunnistati 14-aastaseks saanud Louis XIV täisealiseks
makjavellistlik- kõik tuli allutada riigi edule. · Richelieu poliitilised seisukohad: Usuolude ühtlustamiseks alustas rünnakuid hugenottide vastu, tühistasnende poliitilised ja sotsiaalsed eesõigused 1629.a. Armuediktiga (usuvabadus säilitati). Lääniaadli käest, kes oli suurimaks takistuseks kuningavõimule, võeti ära kohalik valitsemine ja nende asemele seati riigiametnikud- intendandid. Keelati duellid. Loodi alus absolutismile, kõrvaldades generaalstaadid riiklikust elust. Ta pidas vältimatuks kultuuri ühtlustamist. ,, Kirjandus saab hiilgavalt toetada riigi hüvangut. Kõik, mis on prantsuse, kuulub kuningale, ta peab valitsema ka kirjandust." 1635. A. Asutas ta Prantsuse Akadeemia, mille eesmärgiks sai prantsuse keele puhtuse eest hoolitsemine. Klassitsism sai ametlikuks kultuuriideoloogiaks. Louis XIV asub valitsema
Navarra kuningas. Louis XIV-le kuulub lause: "Riik see olen mina." Kuningas tegeles riigis kõigega, tal ei jäänud märkamata ükski pisiasi. Louis XIV Päikesekuningas Ta valitses 72 aastat ning päris trooni juba 4aastase lapsena. Ennast pidas ta lausa Jumala poolt ametisse seatuks, seadusi andis ta välja ainuisikuliselt. Provintsides olid kuningavõimu kindlustajateks intendandid ning rahva meelsust jälgis suurearvuline salapolitsei. Louis XIV valitsusaeg oli absolutismi kõrgaeg. Louis XIV suurendas arvestatavalt Prantsusmaa territooriumi, riigi tähtsust ja mõju Euroopas. Tuntud on LouisXIV aga kaunite kunstide toetajana ja kaitsjana ning on teada, et proovis ka ise luuletada ja kirjandust kirjutada, õppis tantsima balletti. Louis XIV valitsusaja lõpp ei olnud talle just kõige roosilisem kuna riigivõlg kasvas, mis
Juba 1624. a sai ta Riiginõukogu liikmeks; peagi muutus ta riigi tegelikuks valitsejaks 1629 nimetati ta peaministriks. Richelieu'd on peetud läbi aegade üheks Euroopa väljapaistvamaks riigimeheks. Kindla käega asus ta ellu viima reforme, mille eesmärgiks oli absolutismi kindlustamine Prantsusmaal. Kuninga õukonnast kõrvaladati Maria di Medici ja tema soosikud. Riigi juhtimise parandamiseks saatis ta provintsidesse piiramatu võimuga ametnikud intendandid. Kõrgaadlike taltsutamiseks laskis ta maha lõhkuda aadlilosside kindlustused ja keelas kahevõitlused ehk duellid. Seejärel asus Richelieu maha suruma Louis XIII valitsusaja alguses puhkenud hugenottide ülestõusu. (Läänerannikul asuva hugenottide pealinna, sadamalinna La Rochelle'i piiras ta sisse nii maalt kui merelt. Tema käsul ehitati 1,5 km pikkune tamm, millega linn mere poolt ära lõigati, nii et ka inglaste laevastik hugenotte abistada ei saanud. 1628 a oktoobris andis linna alla
(eriti Prantsusmaal). Olukorra tegi keerulisemaks ka ,,väike jääaeg" mille haripunkt oligi just nimelt 17. sajand. Põllumajandus jäi tasemele, kus suuudeti üksnes iseenast ära elatada või pisut üle selle, ja suurem osa toodangust tarbiti ära koha peal. Louis XIV, kelle ajal absolutism Prantsusmaal haripunkti jõudis, hakkas reaalselt valitsema aastal 1661. Poliitika kujundamisel kasutas ta väga väheste nõuandjate abi. Ta määras provintsides ametisse kuninga esindajad ehk intendandid, kes jälgisid poliitika elluviimist. Kuigi Louis XIV kasutas enda võimu rakendamiseks jõudu suhteliselt vähe, tuli aeg-ajal siiski ka ülestõuse ette. Näiteks 1670. aastate keskpaiku, kui sõjakulutused sundisid Louis'd kehtestama kõrgemaid makse, puhkes Bretagne's mitu ülestõusu. Õukonna kulutused raskendasid majanduslikku olukorda. 1660. aastatel volitas Louis üht oma tähtsamat ministrit Jean Baptiste Colbert'i alustama rahandus- ja majandusreformi
Mõiste raison d'État - riigi huvides on Richelieu looming, millega pandi alus poliitilisele realismile rahvusvahelistes suhetes. Usuolude ühtlustamiseks alustas ta rünnakuid hugenottide vastu ja tühistas nende poliitilised ja sotsiaalsed eesõigused. Et piirata feodaalaadlite võimu lõhuti Richelieu käsul nende losside kindlused, keelati duellid, aadlite käest võeti ära kohalik valitsemine ja nende asemele seati ametisse riigiametnikud intendandid. Richelieu pidas ka kultuuri ühtlustamist vältimatuks. Ametlikuks kultuuri ideoloogiaks sai klassitsism. Richelieu asutas Prantsuse Akadeemia (eesmärgiks hoida prantsuse keele puhtust, tähelepanu pööramine kirjanduse vormilistele külgedele). Louis XIV Pärast Louis XIII surma päris Prantsuse trooni tema viieaastane poeg Louis XIV(1643- 1715). Kuninga täisealiseks saamiseni valitses Prantsusmaad Itaalia päritolu esimene
võimu kellegagi jagada. Kuid ütluses "Riik see olen mina" peitus siiski tõde. Kuningas tegeles riigis kõigega, tal ei jäänud märkamata ükski pisiasi. Ennast pidas ta lausa Jumala poolt ametisse seatuks, seadusi andis ta välja ainuisikuliselt. Ükski minister ei tohtinud otsuseid langetada ilma kuningaga nõu pidamata. Otsuste muutmine või tühistamine oli ainuüksi kuninga privileeg. Provintsides olid kuningavõimu kindlustajateks intendandid ning rahva meelsust jälgis suurearvuline salapolitsei. Oma korralduste andmiseks ei vajanud kuningas ühegi asutuse või organi luba. Louis XIV valitsusaeg oli absolutismi kõrgaeg mitte ainult Prantsusmaal, vaid ka kogu Euroopas. Louis XIV on kõige kauem Prantsusmaal ja Euroopas valitsenud monarh ja ühtlasi on ta kõige nooremalt Prantsusmaa troonile saanud kuningas. Ta valitses 72 aastat ning päris trooni juba 4aastase lapsena
a piirikindlused) Kõrgaadel kaotas oma tugipunktid maal. Edikt, millega keelati duellid, kuulutades need kapitaalroimadeks. Aadlid, kes siiski duelli pidasid hukati. Tühistati Henri IV kehtestatud Nantes'I edikt, mis andis hugenottidele julgeolekugarantiisid ja rea kindlusi. Hugenottide vastupanu suruti maha. Kohalikus valitsemises seati ametisse piiramatu võimuga intendandid. Alamate seas sisendasid hirmu vahistamise või maalt välja saatmise käskude paberid. 2.) Valitsemine- LouisXIV valitses absolutistlikult, kõik pidi keerlema valitseja ümber. Ta rõhutas monarhi jumalikku päritolu ja oli endast väga kõrgel arvamusel, temalt on tuntud ka lause : "Riik- see olen mina". Ta väärtustas kuulsust ning pidas sellenimel laastavaid sõdu. Ta nimetas ametisse riigiametnikke, kes andsid välja seadusi, karistas ja andis armu.
2. Absolutism Absolutismi põhitunnuseks on, et valitsejal on ainuvõim. Tekkepõhjus: Mis muutus absolutismi tulekuga? alaline sõjavägi, võim koondus kindla isiku kätte, ametnikkonna kujunemine 3. Prantsusmaa · Louis XIII teda abistas valitsemise Richelieu, kes oli tol ajal pigem Prantsusmaa valitsejaks. Ta pani aluse Prantsuse absolutismile. Edikt, mis muutis aadli elulaadi (nende kindlused lõhuti ning duellid keelati). Ametisse seati ka piiramatu võimuga intendandid, kes allusid vahetult kuningale. · Louis XIV(Päikesekuningas) valitseja alaealise aastatel juhtis riiki Jules Mazarin, kes oli kuninga ema (Austria Anna) armuke. Fronde- võimude vastu tegutsemine. Kui kuningas täiskasvanuks sai ning Mazarin suri, hakkas ta absolutistlikult valitsema. Ta rõhutas monarhi jumalikku päritolu; ,,Riik see olen Mina". Ta väärtustas kuulsust, mille nimel pidas laastavaid sõdu
Samuti viitas Päike sümbolina sellele, et kuningas valitses päikesena oma õukonna ja riigi üle ning et tal ei olnud vähimatki kavatsust oma võimu kellegagi jagada. Sellegi poolest oli kuningal abilisi: provintsides olid kuningavõimu kindlustajateks piiramatu võimuga ametnikud intendandid, rahva meelsust jälgis aga suurearvuline salapolitsei. Louis XIV võimu suurust tõstis esile hiilgav õukonnaelu. Kuningas lasi ehitada Pariisist 18 km kaugusele Versailles'sse uhke pargi ja mitu uut lossi, kuhu kolis 1682. aastal kogu õukonnaga ning kuhu kuningad ja õukond jäid enam kui 100-ks aastaks. Lossi ehitati 20 aastat ning seal oli üle 2000 ruumi. Õukonda kuulunud aadlikud kandsid tavaliselt kõlavaid tiitleid ja said kõrget tasu, ise täites vaid tühiseid kohustusi
Richelieu ja hiljem ka Päikesekuningas Louis XIV tõttu hakkasid diplomaadid ladina keele asemel suhtlema prantsuse keeles. Richelieu'd on peetud läbi aegade üheks Euroopa väljapaistvamaks riigimeheks. Kindla käega asus ta ellu viima reforme, mille eesmärgiks oli absolutismi kindlustamine Prantsusmaal. Kuninga õukonnast kõrvaladati Maria de Medici ja tema soosikud. Riigi juhtimise parandamiseks saatis ta provintsidesse piiramatu võimuga ametnikud intendandid. Kõrgaadlike taltsutamiseks laskis ta maha lõhkuda aadlilosside kindlustused ja keelas kahevõitlused ehk duellid. Seejärel asus Richelieu maha suruma Louis XIII valitsusaja alguses puhkenud hugenottide ülestõusu. (Läänerannikul asuva hugenottide pealinna, sadamalinna La Rochelle'i piiras ta sisse nii maalt kui merelt. Tema käsul ehitati 1,5 km pikkune tamm, millega linn mere poolt ära lõigati, nii et ka inglaste laevastik hugenotte abistada ei saanud. 1628 a oktoobris andis linna alla
Tallinna mustamäe gümnaasium Prantsusmaa ja Navarra kuningas LOUIS XIV Referaat Õpilane: Rain Talvoja Õpetaja: Kati Küngas Tallinn 2010 Sisukord: Sissejuhatus lk. 3 1. Louis XIV sünd lk. 4 2. Louis XIV asub valitsema lk. 4 3. Päikesekuningas lk. 5 4. Päikesekuninga õukond lk. 5 5. Louis XIV kirikupoliitika lk. 6 6. Louis XIV surm lk. 7 7. Kokkuvõte lk. 8 8. Pilt Louis XIV-st lk. 9 2 Sissejuhatus Koostatud referaadis annan ülevaate Prantsusmaa kõige kauem valitsenud kuninga eluloost ja tema põhilistest saavutustest. Louis XIV oli huvitava elulooga valitseja kes asus troonile juba nelja a...
VALGUSTATUD ABSOLUTISM... PRANTSUSMAAL *Absolutismi kujunemine Tugev kuningavõim oli Prantsusmaal juba keskaja lõpul, kuid ususõdade ajastul see nõrgenes. Absolutism kujunes Prantsusmaal järk-järgult alates 16. sajandi lõpust. Lõplikult pääses absolutistlik valitsemisviis Prantsusmaal mõjule kuningas Louis XIII ajal (1610-1643). Kuningas andis ainuisikuliselt välja seadusi, otsustas sõja alustamise ja rahu sõlmimise üle, nimetas ametisse ministreid ja teisi kõrgemaid riigiametnikke. Kuningavõim oli piiratud vaid maksude kehtestamisel vaja oli seisuste esinduskogu ehk generaalstaatide nõusolekut. 1614. aastal saatis Louis XIII generalstaadid lahku (neid ei kutsutud enam kokku järgneva 175 aasta jooksul). Kuningas jättis valitsemisasjad esimese ministri kardinal Armand Jean Richelieu hooleks, kuna ta ise neist ei huvitunud. *Richelieu Generaalstaadide kõrvaldamisega Prantsusmaa riiklikust elust loodi alus ab...
VALGUSTATUD ABSOLUTISM... PRANTSUSMAAL *Absolutismi kujunemine Tugev kuningavõim oli Prantsusmaal juba keskaja lõpul, kuid ususõdade ajastul see nõrgenes. Absolutism kujunes Prantsusmaal järk-järgult alates 16. sajandi lõpust. Lõplikult pääses absolutistlik valitsemisviis Prantsusmaal mõjule kuningas Louis XIII ajal (1610-1643). Kuningas andis ainuisikuliselt välja seadusi, otsustas sõja alustamise ja rahu sõlmimise üle, nimetas ametisse ministreid ja teisi kõrgemaid riigiametnikke. Kuningavõim oli piiratud vaid maksude kehtestamisel vaja oli seisuste esinduskogu ehk generaalstaatide nõusolekut. 1614. aastal saatis Louis XIII generalstaadid lahku (neid ei kutsutud enam kokku järgneva 175 aasta jooksul). Kuningas jättis valitsemisasjad esimese ministri kardinal Armand Jean Richelieu hooleks, kuna ta ise neist ei huvitunud. *Richelieu Generaalstaadide kõrvaldamisega Prantsusmaa riiklikust elust loodi alus ab...
1. Uusaja algus.....................................................................................................................2 2. Puritanism Kapitalistliku ühiskonna mõttelaad inglismaal 17. saj.-l............................2 3. Ilmalikud ühiskondlikud-poliitilised suunad ja teooriad inglise revolutsiooni ajal.........2 4. Õigeusu kirik ja kultuur Venemaal..................................................................................3 5. Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal.............................................................. 3 6. Saksa valgustus................................................................................................................ 4 7. Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil.............................................................................. 4 8. Parlamentarismi areng Inglismaal 17.-18. sajandil..........................................................4 9. Saksamaa riiklik...
kokkukutsumist.1614. aastal hakkasidki Pariisis toimuma nende istungid. Koosolekult põrkusid tugevasti kokku kolmanda seisuse ja aadlike taotlused. Kaotati ära ametikohtade müük, mis oli 1604. aastal sisse seatud. Generaalstaadide istungil jäi silma Richelieu, kellest sai riigisekretär, kellest said 1624. aastal esimene minister. Kuni oma surmani oli Prantsusmaa tegelik valitseja tema. Ta tühistas ka Henri IV kehtestatud Nantes'i edikti (1598. aastast). Seati sisse intendandid, kes allusid kuningale vahetult, nende valduses olid maalt väljasaatmise või vahistamise käsud. Pärast Louis XIII surma tõusis troonile Louis XIV(kui ta alaealine veel oli, elas Prantsusmaa üle absolutismi kriisi). 1661. aastal hakkas ta riiki valitsema. Kõik pidi keerlema tema ümber, võttes endale lisanimeks Päikesekuningas (Riik see olen Mina!). Kuningas nimetas ametisse riigiametnikud ja andis välja seadusi.
Absolutismi tugisambad: -õukond(kuningas määras peredele pensionid- 3-5 tuhande liikmelise õukonna teke) -ametnikud st bürokraatia(kontrollivad ja maksustavad lihtrahvast) -sõjavägi(oma vahelised vallutussõjad ja ususõjad) -kirik(kinnitab, et valitseja on jualast seatud) Prantsuse valitsejad -Henri Bourbon(1594-1610) 17 sajandi alguses kehtestas merkantilismi(oma kauba välja müümine ja raha sisse toomine) -Louis 13 17 saj esimene pool(1610-1643)- ametisse pandi intendandid. Bastille Prantsuse tuntuim kindlus vangla(võimuvastaste vangistamine). Kardinal Richelieu tegevus(Adli nõrgestamine) -Louis 14 (1643-1715)- Päikesekuningas. Kolooniate rajamine. Lasi rajada Versailles lossi. Sõdis väga palju. -Louis 15(18 saj keskpaik)- Sai troonile 5 aastaselt. Suur maksude tõus.Louis 15 ,,Pärast mind tulgu või veeuputus!"
nimega küll mitte. Osmani riik on jagatud nüüd mitmeteks erinevateks maadeks. §2 Lk.14 Louis XIII valitses: Andis ainuisikuliselt välja seadusi, otsustas sõdade alustamise ja rahu sõlmimise üle. Nimetas ametisse ministreid ja teisi riigiametnikke, aga ei tohtinud ise makse kehtestada. Louis XIV : tema nõuandjad ei tohtinud tema nõusolekuta mitte ühtegi seadust vastu võtta, oma seadusi võis ta igal ajal muuta või tühistada. Seadis ametisse intendandid kuninga korralduste täitmiseks, võis anda käsu vangistamiseks vajamata selleks otsust. Kuningate Louis XIII ja Louis XIV valitsemisaega võis nimetada absolutistlikuks, kuna and tegutsesid oma tahtmist mööda. Louis XIV ajal suurendati sissetulekuid merkantilistliku majanduspoliitikaga. Kutsus Prantsusmaale välismaa poliitikuid ja õhutas neid asutama manufaktuure ning jagas neile soodsaid laene nii muutus see juhtivaks luksus ja moekaupu tootvaks riigiks, kehtestas suured
Õpileht. 1. Uusaeg on ajalooperiood umbes 1500 kuni umbes 1918, seega suurtest maadeavastustest ja renessansist Esimese maailmasõja lõpuni. Selle võtsid kasutusele humanistid. Seda on jaotatud ka varauusajaks ja uusajaks. Uusaega on periodiseeritud mitut moodi. Uusaja alguseks on loetud: a) aastat 1453, mil türklased (Osmanite impeerium) vallutasid Konstantinoopoli; b) aastat 1492, mil Christoph Kolumbus avastas Ameerika; (vähemtähtsad:) c) aastat 1500 kui üldistatud daatumit, mida seostatakse suurte maadeavastustega, renessansi ja humanismi algusega ning territoriaalriikluse ja absolutismi kujunemisega; d)aastat 1517, mil Martin Luther algatas reformatsiooni; e)aastat 1529, mil Saksamaa palgasõdurid vallutasid ja rüüstasid Rooma; f)aastat 1648, mil Vestfaali rahuga lõppes Kolmekümneaastane sõda. Majanduses olulisim kapitalism, mis kujunes esmalt kaubanduses, ko...
Ptk 7: Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil Absolutism teoreetiline põhjendaja Jean Bodin: · Vaid piiramatu kuningavõim saab tagada rahva turvalisuse ja heaolu · Kuningavõim peab olema absoluutne ja jagamatu · Seadused lähtusid valitseja tahtest · Ideaalne monarhia on harmooniline, õiglaselt koormisi ja kohustusi jagav · Kuninga võim jumalalt · Kuningas määrab ametisse ministrid ja nõukogud ning ametnikud provintsides ehk intendandid · Absolutism toetub: alalisele sõjaväele, ametnikkonnale, merkantilistlikule majanduspoliitikale Võimule sai Henry IV: · Uus Bourboni dünastia · Algul oli Navarra kuningas · Oli algselt hugenott, võttis hiljem vastu katoliikluse, Nantes'i edikt, usuline ühtlustus · Majanduse ühtlustamine (minister Sully) kodumaise toodangu eelistamine, manufaktuuride rajamine, teede ja kanalite ehitamine
o Aadlike mässukatsed suruti maha · 1626 edikt, millega keelati duellid (kuulutati need kapitaalroimadeks) o Aadli elulaad muutus kõrgaadel koondus õukonda, et nautida toredust · Kuningavõimu tugevdamiseks veel: o Surus maha hugenottide vastupanu o Tühistati Nantes'i edikt (oli andnud hugenottidele rea kindlusi ja julgeolekugarantiisid) o Ametisse seati piiramatu võimuga intendandid Allusid kuningale o Lettres de cachet vahistamise või väljasaatmise käsud kuningapoolt Mazarin ja fronde · 1643 suri Louis XIII, troonile sai Louis XIV · 4-aastase Louis XIV regendiks sai tema ema Austria Anna · Tegelik valitseja ema armuke Jules Mazarin · Fronde võimude vastu tegutsemine o Esimesel etapil püüdis võimu võtta Pariisi parlament
Neilt võeti ära nende pealinn La Rochelle ja nende poliitilised ja sotsiaalsed eesõigused kaotati. Esialgu usuvabadus kui selline säilis (vähem kui sajandi), aga 1685. aastal jõuti nii kaugele, et igasugune usuvabadus Prantsusmaal kaotati, ainuke lubatud usk oli katoliiklus. Algas uuesti hugenottide tagakiusamine. Louis XIII ajal võeti aadli käest ära kohalik valitsemine, kohtadele saadeti hoopis riigiametnikud, kes kandsid nimetust intendandid. Richelieu käsul löödi maha aadlilosside kindlustused, et nad ei saaks sõjalist vastupanu organiseerida. Selleks, et kõrgaadlik kuningavõimule lähendada, kutsuti ta õukonda ja talle anti auametid, mida nimetatakse sinekuuriateks. Põhimõtteliselt tähendas see ametit, mille eest palka saadi, aga tööd ei pidanud tegema (nt kuninglik veinikallaja). Need olid mõeldud selleks, et kõrgaadel ei oleks kuningavõimuga rahulolematu.
Richelieu ja kuningavõim G. Koosolekutelt paistis silma vaimulike seisuse esindaja Richelieu. Ta sai riigisekretäriks ning peale seda tõusis ta kardinaliks. Ja 1. ministriks. Kuni surmani oli R. Pr. Tegelik valitseja. 1626 andis ta kuninga nimel välja edikti, millega kästi maha lõhkuda aadlike kindlused. Kõrgaadel kaotas oma tugipunkti maal. Oluliseks sammuks kuningvõimu tugevdamisel oli hugenottide vastupanu mahasurumine. Kohalikuks valitsemiseks seati ametisse piiramatu võimuga intendandid, kes allusid kuningale. Mazarin ja fonde- Pärast Louis XIII surma tõusis troonile Louis XIV. Regendiks sai tema ema Anna , kuis riigi tegelikuks valitsejaks Anna armuke J.Mazarin. Pr. Absolutism elas üle kriisi ning tekkis fronde, mille all mõeldi võimude vastu tegutsemist. Fronde 1.etapil püüdis Pariisi parlament võtta endale esindusorgani funktsioone. 2.etapi fonde liikumise moodustas printside fonde. Absolutist Louis XIV ajal ja Louis XV valitsusajal-1651 tunnistati L
valitseja. ° Andis välja edikti ,millega kästi maha lõhkuda kõik aadlike kindlused (va piiri-). Kõrgaadel kaotas oma tugipunktid maal, mässukatsed suruti maha. ° Keelati duellid (keelu vastu eksinud hukati) Kõrgaadel koondus nüüd õukonda. ° Hugenottide vastupanu mahasuremine. Tühistati Nantesi edikt ning vallutati hugenottide tugipunktid, paljud hugenotid emigreerusid. ° Kohalikuks valitsemiseks seati ametisse piiramatu võimuga intendandid, kes allusid vahetult kuningale. ° Kultuuri tähtsustamine Louis XIV 1610-1643 Sai troonile 4-aastasena. Regendiks sai tema ema Austria Anna, tegelikuks valitsejaks aga Jules Mazarin. Tekkis fronde, mille all mõeldi võimude vastu tegutsemist kriis absolutismis. ° Pariisi parlament püüdis võtta endale esindusorgani funktsioone. Nõuti parlamendi õigust arutada läbi ja registreerida kuninga ediktid uute maksude kehtestamise kohta. Lisaks taotleti ka õiguskorda
1614. aastal tuli Prantsusmaal viimast korda kokku generaalstaadid (ehk siis riigi võim hakkas olema jagamatu). 1618-1648 oli ka 30-aastane sõda, mis algas ususõjana, kuid lõppes kui sõda Euroopa ülemvõimu pärast. Asuti hugenottide eriõigusi piirama ning nende kindluslinnad, nagu nt La Rochelle, võeti lihtsalt ära. Hakati losside kindlustusi maha lõhkuma ei saaks enam sõjalist vastupanu osutada. Neid saadeti valitsema intendandid. Kõrgaadlikud kutsuti kuninga õukonda -> Sinekuuria auamet (sai raha, tööd ei pidanud tegema). Louis XIV võttis 1661. aastal valitsemise enda kätte sel aastal suri kardinal Mazarin (see võib olla ka põhjuseks). Tema sekkus ka reaalselt riigi juhtimisse tahtis teada saada ka kõige pisemaid asju. Tema valitsusaega peetakse ka absolutismi kõrgajaks (,,Riik, see olen mina"). Jätkas seda, mida isa ajal oli kehtestatud. 1685
aadel nõudis õiguste laiendamist; kokku tulid 1789 Richelieu 1585-1642, piiskop, riigisekretär, siis kardinal, siis maailma I peaminister 1624-1642, oli ka rahanduse peakontrolör; tegelik valitseja Louis XIII valitsusajal; tema reformid: · Käsk lammutada aadlike linnused, v.a. piirikindlused uhke õukonna teke · Duell keelati, see oli kapitaalroim · Surus alla hugenottide püüdlused, tühistas Nantes`i edikti, paljud hugenotid emigreerusid · Intendandid piironna asevalitsejad, piiramatu võimuga, allusid kuningale · Lettres de cachet vahistamise või maalt väljasaatmise käsud, miillel oli kuninga allkiri ning täitmata lahter karistatava nimega Louis XIV 1643-1715, algul valitses regendina tema ema Austria Anna, kuid tegelik võim oli ema armukese Mazarini käes, esimesed suuremad mõrad absolutismis, võimude vastu tegutsemine fronde, reaalne võim 1661, kui Mazarin suri; "Riik see olen Mina!";
Vabariiklik kord Res bulica- ühiskondlik asi või rahva asi.roomlastel hakkas tähistama vabariiki. Võeti üle erinevatesse keeltesse Magistraat- riigi ametnik kes valiti üheks aastaks,olid kolligioaalsed 2 või mitu tükki korrga, tasu ei makstud enamasti jõukad kodanikud. Konsul-kõrgim magistraat,eelkõige sõjaväe juht sümbolik rimmaga seotud kinni vitza kimp Preetor- ül- õiguse mõistmine , sõjaväe juhtimine, ja vajadusel konsuli asendamine. tSensor-5a ameis,valiti endiste konsulite hulgast ül-kodanike loendamine, elukommete jälgimine senaatorite nimekirjade koostamine,ohukorral võis määrata diktaatori, diktaator- 6 kuuks piiramatu võimuga juht, Rahvatribuun-erandlik amet sest valiti plebeide hulgast.võisid panna veto igale lihtrahvast kahjustavale seadusele. Senat- valitseb riigi nõukogu,koosnes endistes ja tegev magistraatidest.amet oli eluaegne. Max 600 senaatorit oli olemas korraga.pidi kõik seaduse eelnõud heaks kiitma enne kui rahva...
Sejuures võisid lettre de cachet'e kasutada paljud kuninga lähikondlased isiklikel eesmärkidel Kardinal Richelieu- Oma surmani valitses Louis XIII nime taga. Tugevdas kuningavõimu iseseisvust ja piiramatust. Andis käsu keelata aadlike duellid ning hävitada nende maakindlused. Aadli elullad muutus- kõrgaadel koondus õukonda, et nautida selle toredust. Tühistas Nantes'i edikt ning paljud hugenotid emigreerusid. Kohalikeks valitsejateks said intendandid, palju kasutatu lettre de cachet'e. Louis XIII- Sai troonile juba 8-aastaselt. Tema valitsusajal olid endised probleemid: pinged hugenottide ja katoliiklaste vahel, kuningavõimu ja suhe feodaalaadliga ning vastasseis vana aristokraatia ja kodanluse vahel. Kuninga täisealiseks saamiseni juhtis riiki Louis XIII ema Maria de Medici. Louis XIII ei olnud riigiasjadest huvitatud ning võimu võttis kardinal Richelieu. Louis XIV- Päiksekuningas. Sai troonile 4-aastaselt
Kuigi kuninga ema Maria de' Medici õhutas poega Richelieud tagandama, asus Louis XIII vastupidi oma esimest ministrit toetama. Pärast ,,tüssatute päeva" (Journée des Dupes) 1630 oli lahkuma sunnitud hoopiski Maria de' Medici. Richelieu surus otsustavalt maha kõrgaadli vastupanukatsed. Vandenõulaste maavaldused konfiskeeriti, nende kindlustused hävitati. Keelati duellid. Provintside valitsemiseks saadeti Pariisist kohtadele kuningale alluvad intendandid, kes kontrollisid nii kiriku-, kohtu- kui rahandusasju. ,,Päikesekuningas" Louis XIV Pärast isa surma viieaastasena troonile tõusnud Louis XIV valitsusaega [16431715] loetakse absolutismi kõrgajaks kogu Euroopas. ,,Päikesekuninga" (Roi-Soleil) võimu esimene aastakümme kordas Louis XIII valitsusaja algust. Tegelik võimutäius kuulus kuninga ema Austria Anna soosikule, itaallasele Giulio Mazarinile (prantsuspäraselt Jules Mazarin) (160261), kes Richelieu soovitusel sai
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist j...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
