Kõige vaesemaid plebeid kutsuti proletaarideks. 510-30 eKr oli tegemist vabariigiga. Plebeid hakkasid võitlema oma õiguste eest. Aastaks 287 eKr patriitside ja plebeide õigused võrdsustusid. Nobiliteet – jõukad roomlased Plebeid – jäi samaks Patroon ja klient – vastastikune sõltuvussuhe – klienteelsuhe. Patroon - andis kaitset, kaitses klienti kohtus. Klient – andis ennast alluvusse, sai patroonilt maad. Rooma vabariigi korraldus: Rahvakoosolekud ehk komiitsid. Roomas oli tegemist mitme erineva rahvakoosolekuga. 1)Kuriaatsed komiitsid – oli oluline sinu päritolu. 2)Tsenturiaatsed komiitsid – oli oluline varandus. 3)Tribuutsed komiitsid – asukoha järgi. 4)Plebeilised komiitsid – sinna ei võetud patriitse. Teine oluline institutsioon oli senat ehk vanemate nõukogu. Algselt oli senatis 300 liiget, hiljem tõusis 600-ni. Senati liikmed pärinesid ametnike seast. Liikmeskonda täiendati iga 5 aasta tagant. Senat juhtis tegelikult riiki.
pääsenud. Tegemist oli nö. tavainimeste klassiga, kuhu kuulus iga vabana sündinud meeskodanik, kes polnud ratsanik või senaator. Täitsid sõjaväekohust ja moodustasid enamuse Rooma armeest. ROOMA VALITSEMINE VABARIIGI AJAL · Valitsemiskorraldus: · Kõrgeim võim kuulus vormiliselt rahvakoosolekule ehk komiitsidele. · Rahvakoosolekuid oli 3 liiki ja nad olid korraldatud erineva põhimõtte alusel: 1. Kuriaatsed komiitsid lähtusid päritolust - arutasid ja hääletasid impeeriumisse puutuvaid küsimusi 2. Tsenturiaatsed varanduslikust seisundist valisid magistraate, otsustati sõja ja rahu üle, võtsid vastu seaduseid. 3. Tribuutsed komiitsid seisusest - valisid alamaid magistraate: kvestoreid, ediile, rahvatribuune seisusest Rahvakoosolekul valiti ametnikke ehk magistraate, otsustati sõja ja rahu üle ning võeti vastu seadusi.
Klientide kohustuseks oli patrooni toetamine rahvakoosolekutel, hääletama tema poolt ja talle ihukaitsjaks olemine. Valitsuskorraldus Riigi eesotsas oli rahvakoosolekutel kinnitatud kuningas, kes valitses koos senatiga. Rahvakoosolekuid nimetati komiitsideks, mis toimusid esialgu kuuriate kaupa ehk suguvõsade kaupa. Neid rahvakoosolekuid ehk komiitse nimetati kurioaatseks komiitsiks. Pärast elanikonna jaotust varanduslikueisu järgi (6 saj eKr) tekkisid tsenturaalsed komiitsid. Need ei kogunenud enam päritolu järgi. Kuningal ei olnud piiramatut võimu ja ta oli eelkõige: 1.vähejuht 2. kohtunik ja 3.religoosete kombetalituste läbiviija. Kuninga tunnuseks oli kotkaga skepter, pupurmantel, kuldne diadeem ja elevandiluust troon. Kuninga ees käisid liktorid, ehk teenrid, kes hoidis käes kepi kimbukesi ja nende sisse olid pistetud kirved. See traditsioon oli pärit esivanematelt etruskidelt. Senatisse (ladina keelne sõna senaatus ehk vanemees/rauk)
· Klient andis patroonile ihukaitset, hääletas rahvakoosolekul nii nagu patroon tahtis, koormised ja sõjaretki tegi tema jaoks. · Patroonid olid patriitsid ja kliendid olid proletaarid. Rooma püsis kolmel sambal: 1. Rahvakoosolek(komiitsid) Roomas oli kolm erinevat rahvakoosolekut. Kõige varasem rahvakoosolek kandis nime kuriaatsed komiitsid( rahvakoosolek päritolu järgi). *Suguvõsa(300) - 10 suguvõsa muudustasid kokku kuuria, kuriaatsed komiitsid käisidki koos suguvõsade kaupa. *10 kuuriat moodustasid ühe hõimu ehk triibuse(3) *3 triibust olid kogu Rooma rahvast eesnimi Gaius suguvõsa nimi Julius eesnimi Caesar · naistele pandi lihtsalt suguvõsa nimele a lõppu: nt Julius Julia tsenturiaatsed komiitsid varanduse järgi tribuutsed komiitsid käisid koos elukoha järgi Igaüks nendest rahvakoosolekutest tegelesid erinevate asjadega: · tribuutsed komiitsid valisid madalama astme ametnikke
Kirjanuduses ja filosoofias sai arutlusteemaks riigilaim.Luules seati esikohale stiil,kujunes nn Aleksandria luule. 9.Rooma ühskond ja eluolu-Asub 7.künkal,ja nendesse orgudesse rajati turu-ja koosolekuplatse.Linna kujunemine oli järk-järguline.Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja valises koos senatiga.Ühiskonnakorraldus kujunes välja kuningate ajal.Täisväärtuslikeks kodanikeks peeti maaomanikku.Seisused:Patriitsid-uhkest suguvõsast Plebeid-lihtrahvas Rahvakoosolekud e komiitsid toimusid linnast väljas Marsi väljakul. 10.Ristiusu tekkimine,Jeesuse õpetus-Juutide usk oli monteistlik, juudid ootasid Taaveti soos valitseja - messiase - saabumist . Jeesus oli juudi soost puusepa poeg kes rändas mööda maad ja kuulutas jumalariigi saabumist, tema õpetus pandi kirja pool sajandit peale tema surma , pooldajad alamkihtides . umbusaldus ülemkihis , juudi preesterkonna ja jeesuse suhted muutusid vaenulikuks
____________________________ - - AJALOO OLÜMPIAADI TEEMA. GÜMNAASIUM - Vana-Rooma. Kristluse teke - Märksõnad: - Rooma Vabariik: Vabariigi kujunemine. Patriitside ja plebeide vahelised suhted. Institutsioonid ja võimu teostamine: magistraadid (kvestor, ediil, preetor, konsul, tsensor, rahvatribuun, diktaator), senat ja komiitsid. Rooma keisririik: Keisririigi kujunemine. Institutsioonid ja võimu teostamine. Provintsid ja nende valitsemine. Lääne-Rooma keisririigi lõpp. - Elanikekihid: kodanik ja poliitik, preester, sõdur, ori, talupoeg, käsitööline, kaupmees. - Rooma sõjavägi: Leegioni ülesehitus (tsentuuria, maniipul, kohort). Relvastus. - Rooma linn ja ehituskunsti areng. - Usund: Vana-Rooma jumalad ja nende austamine
Vanaaeg eksam 2020/2021 1) Vanaaja ajaloo allikad – üldiseloomustus 1. Idamaase allikad: Vana Testament, kreeka allikad (Herodotos) ja originaaltekstid: originaaltekstide avastamine ja dešifreerimine: Champollion, Rawlinson. 2. Klassikaline antiik: antiiktekstide säilimine läbi kesk- ja uusaja; raidkirjad, papüüruseleiud. 2) Mesopotaamia tsivilisatsioon pronksiajal 1. Geograafilised ja looduslikud olud. 2. Tsivilisatsiooni kujunemine: Uruk. 3. Sumeri linnriigid varadünastilisele perioodil: sumeri küsimus; kiilkiri; tähtsamad linnriigid (Uruk, Ur, Kiš, Eridu, Lagaš); linnriikide sotsiaalne ja poliitiline korraldus. 4. Akadi riik: Sargon ja Naram-Sin; Akadi langus. 5. Uri III dünastia: riigi administratiivne ja majanduslik ülesehitus; riigi langus. 6. Etnilised ja sotsiaalsed muutused 2. aastatuhandel eKr. Amoriidid. Suurriikide uus esiletõus: Mari; Assur. 7. Vana-Babüloonia impeerium: Hammurabi (vallutused ja seadusandlus); Vana-Babülo...
-) Patriitsid Rahvakoosolek, senat, ametnikud, maa ostmise võimalus, sõjaväes teenimine. -) Plebeid Rahvakoosolek, (talupojad: maa ostmise võimalus, sõjaväes teenimine). * Patroon pakkus kliendile maad ja kaitset. * Klient (proletaar) pakkus patroonile sõjaretketel käimise, ihukaitse, koormised ja rahavakooolekul hääletas nii nagu patroon tahtis. * Rooma seisis kolmel sambal, milleks olid rahvakoosolek/komiitsid, senat ja ametnikud/magistraadid. * Kuriaatsed komiitsid päritolu järgi, hääletati kuuriate kaupa. (tegelesid sõjaväe küsimustega) -) Roomas oli kõige tähtsam üksus suguvõsa, mida oli Roomas kokku 300, mis koosnesid perekondadest. 10 suguvõsa moodustasid kokku kuuria (30 kuuriat). Nende järgi käisidki koos kuriaatsed komiitsid. 10 kuuriat moodustasid triibuse, ehk hõimu (3 triibust). * Roomlastel olid eesnimed, aga nende valik oli piiratud, sest neid oli kas 19 või 20. -) Pärast eesnime oli suguvõsanimi.
Vana-Rooma. Kristluse teke Rooma Vabariik Patriitsid ja plebeid Patriitsid (lad k patres isad) olid aristokraadid, keda arvati põlinevat kuulsates esiisades. Roomas valitses nende võim. Ainult nemad võisid olla riigiametnikud ja preestrid, tõlgendada tavaõigusi ja kuuluda senatisse (Rooma riigi eesotsas, iga aasta valiti amentnikud, kõrgeimad kaks konsulit). Ülejäänud kodanikke nimetati plebeideks, kes võisid osaleda ainult rahavakoosolekutel. Enamasti vaesed, seepärast pidid patriitsidelt laenu võtma ja olid sunnitud elama alaliste võlgade tõttu orjastamise hirmus (võlgnikku, kes ei suutnud oma võlgu tähtajaliselt tasuda, võis võlausaldaja arreteerida ja pidada oma kodus ahelais 60 päeva keskel. Kui võlg polnud tasutud ka peale seda, siis võis võlgnikku müüa võõrsile orjaks). Oli ka jõukamaid plebeisid, nemad taotlesid patriitsidega võrdseid poliitilisi õigusi. Suhted nende kahe grupi vahel olid...
Aastale pannakse nimi konsulite järgi. Diktatuur hüljati pärast teist puunia soda. Kriisi korral andis nüüdsest senat senatus consultus ultimumiga yhele konsulitest laiendatud volitused. Tribunus plebis- ehk rahvatribunaat, kaitsevad plebeide huve. Nad ei tohi roomast lahkuda, on puutumatud. Võivad kõiki magistrate v.a diktaatori arreteerida ja vangistada. Kutsuvad kokku ja juhatavad rahvakoosolekuid. Kujutasid endast pidevat ohtu valitsusele. Rahvakoosolek ehk komiitsid, kus saab hääletada rooma kodanik ja vabakslastud. Koos senati ja magistraatidega kolmas vabariigi tähtis poliitilise elu osa. Keisririigi ajal kaob komiitside eelisõigused. 6) Censor ja censio; census Tsensorid- kodanike rahvaloendused, senaatorite värbamine, avalike ja eraviisiliste kommete kontroll, jagavad noomitusi, mis võivad vii ant senatist väljaheitmiseni. Valvavad riigi kulutuste üle. Valiti 2 tsensorit, algselt ainult patriitside hulgast. Iga viia aasta tagant 1,5 aastaks
panema; korraldama, korrastama concordia, ae f üksmeel col, colu, cultum, ere harima, viljelema; concurr, (cu)curr, cursum, ere kokku elama, asuma; hoolitsema, hoolt kandma; jooksma, kohale ruttama; kogunema, austama; pühaks pidama kuhjuma; kokku põrkama; kaitset v color, ris m värv(us) varjupaika otsima; samaaegselt toimuma, comes, mitis m, f kaaslane; järgija kokku langema comitia, rum n komiitsid, rahvakoosolek concursus, s m rahvakogunemine; rahutus, (Rooma rahva ametlik kogunemine seaduste segadus; kokkupõrge; kallaletung vastuvõtmiseks, ametnike valimiseks ja condici, nis f tingimus, nõue kohtutoimetusteks) cond, did, ditum, ere asutama, rajama, comitor, tus sum, r saatma, saatjaks looma; säilitama, alal hoidma; peitma, olema varjama