FRANCISCO GOYA (1746-1828) Francisco Jose de Goya ybLucientes sündis 30.märtsil 1746.a. Zaragoza provintsis Hispaanias. Ta isa oli käsitööline. Goya noorus oli rahutu, ta sattus pidevalt pahandustesse: kord jahtisid teda inkvisiitorid, siis sattus konflikti kakluse pärast. Goya põgenes Madridi, kust ta ühel päeval leiti nuga seljas. Hiljem rändas koos rändtoreadooridega mööda Hispaaniat. Goya kunstnikukalduvused avaldusid varakult.Õppis Zaragozas kohaliku meistri juures, kuid ta enese sõnul olid ta peamisteks õpetajateks Velazquez, Rembrandt ja loodus. Paaril korral
5) Vicente le dice a Gomis donde está Javier - En una cafetería 14. a) Vicente, porque Javier no tengo otro raros amigos y Vicente es mal persona que vende drogas y tiene amiga más mayor. b) Javier está en el piso de la calle Ample con Joanna. c) Javier llamó a papá para pedir 120 000 euros d) no quieres a padre, solo quieres madre. e) Javier cree que Vicente puede seguir con el juego y pedir el dinero de verdad. f) No, Javier con Johanna está en el piso de la calle Ample, no en Zaragoza o Bilbao. g) Ellos mandan un dedo de Javier. h) él cree que Javier no está secuestrado. Cree que esta en Zaragoza o en Bilbao con Johanna como dejó ese Vicente. 15. Dr. Fernández detective - Luis Gomis: Se investiga el secuestro de Javier Luis Gomis amiga/novia Mónica: está en casa de Luis Jaime hermanos Javier: Jaime ayuda su padre con la búsqueda de Javier Javier novia Johanna: están en el piso de la calle Ample Javier - amigos - Vicente:
detsembrist 2011. a) Ajavöönd: CET Rahaühik: EUR Rahvastik Hispaania rahvaarv oli 1. jaanuari 2005. aasta seisuga 44,1 miljonit inimest, kellest 77,4% elas linnades .Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 1. jaanuaril 2005. aastal 3,155 miljonit inimest. Hispaania suuremad linnad on: Madrid – 3,155 miljonit elanikku Barcelona – 1,593 miljonit elanikku Valencia – 797 tuhat elanikku Sevilla – 704 tuhat elanikku Zaragoza – 647 tuhat elanikku Málaga – 558 tuhat elanikku Murcia – 410 tuhat elanikku Las Palmas de Gran Canaria – 379 tuhat elanikku Palma de Mallorca – 376 tuhat elanikku Bilbao – 353 tuhat elanikku Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli:
Rahaühik euro (EUR) Riigi vapp ja lipp Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Religioon Riigi peamine usund on rooma katoliiklus (umbes 76%) Umbes 2% järgib mingit muud usundit 19% peab end ateistiks Segovia katedraal Suurimad linnad Madrid Barcelona Valencia Sevilla Zaragoza Malaga Bilbao Toodang Oliiviõli Lambad Autod Vein Jalatsid Masinad Puuviljad Rahvastik Paikneb väga ebaühtlaselt Enamikus on see koondunud rannikule, Madridi ning teistesse sisemaalinnadesse Oli väljarännumaa, nüüd hoopis sisserännumaa Kliima Vahelduv, ent siiski mõnusalt soe ja kuivapoolne Pürenee poolsaarel on kolm suurt kliimavööndit: Niiske atlantiline (pehmed talved ja jahedad suved), vahemereline (pehmed talved ja kuumad
eki.ee/dict/qs/kohanimevalimik.pdf) leidke vastused esimesele neljale küsimusele. Kahe viimase küsimuse jaoks leidke internetist allikad ja viidake neile oma vastustes. Kairi Laur IK 12 AÜ 1. Kuidas hääldatakse Itaalia maakonna Marche nime? Miks on oluline võõrnimede hääldust teada? Marche [marke]. Kõige tähtsam on võõrnimede käänamisel teada võõrnime hääldust, sest hääldusest sõltub, kas kasutada ülakoma või mitte. 2. Kuidas hääldub z nimedes Belize, Vaduz, Zaragoza, Zwickau ja Venezuela? Belize [bel`iiz], Vaduz [fad` uuts ja vad`uuts], Zaragoza [sarag´ossa], Zwickau [tsv`ikk`au], Venezuela [venetsueela]. 3. Kus asub Preiļi? Preiļi linn Lätis 4. Mitmendas vältes on kohanimi Salme? III ja II vältes. 5. Nimetage üks araabia ja üks Araabia riik. Araabia (poolsaar) maad. Nt: Saudi Araabia, Jeemen, Omaan, Araabia Ühendemiraadid araabia maad, nt: Süüria, Liibanon, Egiptus, Tuneesia. 6. Kas õige on üks kahest või mõlemad? Miks
Karl Suur Karl Suur oli Pippin Lühikese poeg ning Frangi riigi kuningas alates 768 aastast ja Rooma ehk Frangi riigi keiser alates 800 aastast. Ta pani aluse kolmele suurriigile, milleks olid Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia.Karl Suur oli ka sõjaliselt väga tugev, liidendades Frangi riigiga nii Saksamaa, Põhja-Itaalia, Lõuna-Prantsusmaa kui ka Madalmaad. Peale valusat lüüasaamist 778.aastal Zaragoza all, tegi Karl Suur vajalikud järeldused ja aastal 801 vallutati araablaste käest Barcelona. Sinna rajati Hispaania mark, mida valitses kuninga ametnik markkrahv. Kirdesuunal ühitas Karl Suur frankide vallutuse ristiusu levitamisega. Weseri lahing, mis toimus 772-804, lõppes Saksimaa vallutamisega ning see jagati krahvkondadeks. 788.aastal liidendas Karl Suur Baieri hertsogkonna ning 796 laiendas ta Frangi riigi valdusi Balkanile. Frangi riik hakkas
Eliga ühinemise aasta 1986 Hispaania lipp Hispaania vapp *Hispaania rahvaarv oli 1. jaanuari 2011. aasta seisuga 46,120 miljonit inimest, kellest 77,4% elas linnades .Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 1. jaanuaril 2011. aastal 3,155 miljonit inimest. Hispaania suuremad linnad on: Madrid 3,155 miljonit elanikku Barcelona 1,593 miljonit elanikku Valencia 797 tuhat elanikku Sevilla 704 tuhat elanikku Zaragoza 647 tuhat elanikku Málaga 558 tuhat elanikku Murcia 410 tuhat elanikku Las Palmas de Gran Canaria 379 tuhat elanikku Palma de Mallorca 376 tuhat elanikku Bilbao 353 tuhat elanikku Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. *Peamised loodusvarad on kivisüsi, elavhõbe, tsink, potas, marmor, asbest *Peamised majandusharud on logistika ja audiovisuaaltehnika
Vallutati Konstantinoopol.Konstantinoopol langes türklaste kätte 29.mail 1453.Bütsantsi kultuur- Katsetatti ristiusu kirikud ühendada.Levis kirjaoskus.Rooma õiguse edasiarendamine.Populaarsed olid pühakute elulood.Oldi üpris head geograafias.Tuntuim geograaf oli Kosmas Indiassesõitja.Võeti vastu üigeusk.Kryllos ja Mythodios koostasid slaavi tähestiku. Karl Suur- raudse rusikaga valitseja, geniaalne väejuht, kaunite kunstide kaitsja, rahvaste hävitaja, kirjaoskamatu. 778 sai Zaragoza all lüüa. 801 vallutas Barcelona, kuhu rajati Hispaania mark. Weseri lahing lõppes saksi vangide hukkamisega. 796 vallutas avaaride keskse kindluse Ringi ja laiendas frankide valdused Balkanile.Paavst Leo III abistamise eest krooniti 800. a-l keisriks. 812 sõlmisid Karl Suur ja Bütsants rahulepingu.Karolingide impeerium. Tekkis Karl Suure vallutuste tulemusel.Impeerium tugeva keskvõimu, hästi toimiva seadusandluse, raharingluse, riiki tugevdava maksusüsteemini ei jõudnud. Tal puudus
Friedrich Reinhold Kalevipoja kangelasteod. Kreutzwaldile, 1862 Laul minu Cidist hispaania Autoriks peetakse kaht Rodrigo Díaz de Vivari - Cidi, Cidi elu, tema väljasaatmine arvatavasti Kastiilia ja Alfonso, maurid, Carrioni infandid, kuningas Alfonso poolt, tema Zaragoza piirialalt Cidi tütred võitlus mauridega, Valencia pärinevat huglaari, vallutamine, kuningaga u. 1140. a. leppimine ning Cidi ja tema perekonna au taastamine.
HISPAANIA Muusikakultuur Taavi Näks HISPAANIA KULTUUR . • HISPAANIA KULTUUR • Mõned faktid Hispaania kohta: • Pindala: 504 782 km2 Rahvaarv: 40 000 000 Pealinn: Madrid Keeled: hispaania (riigikeel), katalaani, galeegi, baski (autonoomsetes piirkondades koos hispaania keelega) Rahaühik: peseeta, euro • Suurimad Linnad • Madrid • Barcelona • Valencia Sevilla Zaragoza Malaga Bilbao HISPAANIA INIMESED . • Rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt. Enamikus on see koondunud rannikule, Madridi ning teistesse sisemaalinnadesse.20.ajandi viimastel kümnenditel rändas väga suur osa maarahvast sisemaalt rannikule ja suurtsse linnadesse. Pikkade sajanditega isesuguste inimrühmade kokkusulamisest kujunenud hispaanlased on romaani ehk ladina rahvas, kes ei erine füüsiliselt ega kultuuriliselt kuigi palju naabritest, portugallastest ja
19. septembril 1580 lunastas Trinitani ordu pantvangid piraatide käest vabaks, alles seejärel sai Cervantes koju sõita. 1580 sõdis ta veel Portugalis. 1854. aastal abiellus ta ühe 18aastase tütarlapsega. 1587 läks Cervantes uuesti sõjaväkke, Võitmatu Armaada moonavarustajaks Andaluusiasse. Oma töö tõttu istus ta mitu korda vanglas. 1590. aastal jäi Cervantes paikseks ning üritas kirjutamisega leiba teenida. Kirjutamine 1597. aastal võitis Cervantes Zaragoza luulevõistluse, mille auhinnaks oli kolm hõbelusikat. 1605 ilmus ,,Don Qujiote I". 1609 aastal sai temast Püha Sakramendi vaimulik. 1613. aastal ilmus ,,Õpetlikud Novellid". 1614. aastal avaldas ta teose ,,Teekond Parnassile." Sel samal aastal avaldas keegi tema nime all liba ,,Don Qujiote II". Cervantes kaebas asja kohtusse, kuid ta ei võitnud, sest sel ajal polnud olemas sellist asja nagu autorikaitseõigus. 1615. aastal ilmus õige ,,Don Qujiote II"
HISPAANIA Muusikakultuur Kairo ja Jüri . Hispaania kultuur . HISPAANIA KULTUUR Mõned faktid Hispaania kohta: Pindala: 504 782 km2 Rahvaarv: 40 000 000 Pealinn: Madrid Keeled: hispaania (riigikeel), katalaani, galeegi, baski (autonoomsetes piirkondades koos hispaania keelega) Rahaühik: peseeta, euro Suurimad Linnad Madrid Barcelona Valencia Sevilla Zaragoza Malaga Bilbao Hispaania inimesed . Rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt. Enamikus on see koondunud rannikule, Madridi ning teistesse sisemaalinnadesse.20.ajandi viimastel kümnenditel rändas väga suur osa maarahvast sisemaalt rannikule ja suurtsse linnadesse. Hispaania on olnud tavapäraselt väljarännumaa. Kuni 1930. aastateni läksid inimesed paremat elu otsima Ameerikasse. alates 1950.aastaist hakati rändama Euroopa maadesse, eelkõige Saksamaale, Prantsusmaale ja Sveitsi
üle võtsid. 2) ROOMA IMPEERIUM Teise Puunia sõja ajal allutas laienev Rooma Impeerium endale Vahemere rannikul olevad Kartaago kaubanduskolooniad. Sellega sattus pea kogu Pürenee poolsaar rohkem kui 500 aastaks roomlaste kontrolli alla. Roomlased arendasid juba olemasolevaid linnu, näiteks Lissaboni, Tarragona ja asutasid ka mõned linnad, näiteks Valencia ja Zaragoza. Rooma eestkoste all arenes poolsaare majandus. Hispaania toimis rooma turu jaoks kui viljaait: sadamad eksportisid kulda, villa, oliiviõli ja veini. Hispaanias on sündinud keisrid Traianus, Hadrianus, Marcus Aurelius ja Theodosius I ning filosoof Lucius Anneus Seneca. 1 sajandil tutvustati Hispaaniale kristlust ning linnades sai see populaarseks juba 2. sajandil. pilt 1 Rooma riik 395. aastal
Hispaania rahvaarv oli 1. jaanuari 2006. aasta seisuga 44,7 miljonit inimest, kellest 77,4% elas linnades .Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 1. jaanuaril 20065. aastal 3,129 miljonit inimest. Hispaania suuremad linnad on: · Madrid 3,129 miljonit elanikku · Barcelona 1,605 miljonit elanikku · Valencia 805 tuhat elanikku · Sevilla 704 tuhat elanikku · Zaragoza 649 tuhat elanikku · Málaga 561 tuhat elanikku · Murcia - 417 tuhat elanikku · Las Palmas de Gran Canaria 377 tuhat elanikku · Palma de Mallorca 375 tuhat elanikku · Bilbao 354 tuhat elanikku Rahvastikust on 91,3% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli:
Kümme aastat NATO-s ja Euroopa Liidus“? Dekaadi ei soovitata kasutada tähenduses kümme aastat kümnend. Dekaad – kümme päeva, kümmepäevak 20. Mis oleks parem variant lausest „Õnnestusime kohavalikul, aga ebaõnnestusime päevajuhi palkamisel“? Kohavalik oli täistabamus, kuid päevajuhi palkamine totaalne läbikukkumine. Nimed 1. Kuidas hääldatakse Itaalia maakonna Marche nime? [marke] 2. Kuidas hääldub z nimedes Belize, Vaduz, Zaragoza, Zwickau ja Venezuela? [bel`iiz], [fad`uuts ja vad`uuts], [sarag´ossa], [tsv`ikk`au], [venetsueela] 3. Kus asub Preiļi? Lätis 4. Mitmendas vältes on kohanimi Salme? Nii II kui ka III vältes 5. Nimetage üks araabia ja üks Araabia riik. araabia maad (araablaste enamusega maad). Nt: Süüria, Liibanon, Egiptus, Tuneesia Araabia (poolsaare) maad. Nt: Saudi Araabia, Jeemen, Omaan, Araabia Ühendemiraadid 6. Kas õige on üks kahest või mõlemad
Portugali, Ühendkuningriigi (Gibraltari) ja Marokoga (Ceuta ja Melilla linnad). Maismaapiiri pikkus on 2032 km ja merepiiri pikkus 7921 km. Hispaania rahvaarv oli 2012. aasta 1. jaanuari seisuga 47,3 miljonit inimest, 33% elanikkonnast elab regioonide pealinnades. Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 2012. aasta 1. jaanuaril 3,2 miljonit inimest. Hispaania miljonilinn lisaks pealinnale on Barcelona, teised suuremad linnad on Valencia, Sevilla ja Zaragoza. Rahvastikust on 91,3% hispaanlased, neist 17% katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. Valdav osa elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli: · katalaani keel (catalan) - kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; · baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; · galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas;
Üldandmed. Riigi ametlik nimetus: Hispaania Kuningriik Reyno de Espaa Riigipea: Kuningas Juan Carlos I Valitsusjuht: Peaminister José Mara Aznar 3 Pindala: 506 000 km² Pealinn: Madrid Haldusjaotus: 50 provintsi, mis rühmituvad 17 autonoomseks piirkonnaks (sh Madrid). Suuremad linnad: Madriid 2, 866 miljonit elanikku Barcelona 1,508 miljonit elanikku Valencia 747 tuhat elanikku Sevilla 697 tuhat elanikku Zaragoza 601 tuhat elanikku Mlaga 550 tuhat elanikku Bilbao 359 tuhat elanikku Elanike arv: 39,85 miljonit Rahvastiku tihedus: 78 elanikku ruutkilomeetri kohta Religioon: 96% elanikkonnast on katoliiklased Riigikeel: hispaania keel (espaol) Ametlikud regionaalsed keeled: · katalaani keel (catalan) kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; · baski keel (euskera) kasutusel Baskimaal; · galjeegi keel (gallego) eestikeelses teatmekirjanduses nimetatud ka galeegi
(Ceuta ja Melilla linnad). 2. Ajalugu Esimesed ajaloolised mälestised Hispaanias on Altamira koopajoonised, mis loodi ilmselt 15 000 e.Kr. Umbes perioodil 500 eKr–300 e.Kr. asutasid meresõitjatest foiniiklased ja kreeklased hulga kolooniaid Vahemere rannikul. Teise Puunia sõja ajal allutas laienev Rooma Impeerium endale Vahemere rannikul olevad Kartaago kaubanduskolooniad. Roomlased arendasid juba olemasolevaid linnu, näiteks Lissaboni (Olissipo), Tarragona (Tarraco) ja asutasid Zaragoza (Caesaraugusta), Mérida (Augusta Emerita) ja Valencia (Valentia). Rooma eestkoste all arenes poolsaare majandus. Hispaania toimis rooma turu jaoks kui viljaait: sadamad eksportisid kulda, villa, oliiviõli, veini. Põllumajanduslik toodang kasvas hüppeliselt, kui võeti kasutusele niisutussüsteemid, millest osa on kasutusel siiani. Hispaanias on sündinud keisrid Traianus, Hadrianus, Marcus Aurelius ja Theodosius I ning filosoof Lucius Anneus Seneca. 1
1) Amandus, Amanda, jne. (= armastatav (teda tuleb armastada), põhivormid amo, amas amavi, amatum, amare = armastama); 2) Miranda (imeteldav (teda tuleb imetleda), miror, miratus sum, mirari = imetlema) Kohanimevaramu: (roomlaste vallutuste tagajärjel) Augusta Raurica-Augst (Sveits); Augusta Treverorum Trier (Sksm); Augusta Auscorum Auch/Aux (Prantsusmaa); Augusta Praetoria Aosta (Itaalia); Caesaraugusta Zaragoza (Hispaania); Caesaris Verda Kaiserswerth (Reini jõe ääres, Düsseldorfi linnaosa); Caesaris Praetorium (Baden Württemberg, sksm) (Kaiserstuhl = the "Emperor's Chair"); Ulpia Noviomagus Batavorum > Nijmegen (Belgia) keiser Ulpius Traianuse nime järgi, Hollandi idaosas, Saksamaa piiri ääres. Colonia Agrippina> Köln; Lugdunum> Lyon (Prm); Noviomagus Treverorum > Neumagen-Dhron (Reinimaa-Palatinaat, Sksm). HARJUTUSED TUNNIS
· Kirjutatud 1335. aastal (võibolla ka 1340. kammerteenriks Rooma aastal) jutustava luule vormis. · 1570 vendadega lahingutes Vahemerel · Jaotatud kaheksa kantose vahel. · 1575 vangistatakse Türgi piraatide poolt · Räägib Troiluse armastusest Cressida · Abielus Catalina de Salazar y Palacio'ga vastu. Küll aga lõppeb see armastuslugu · "Võitmatu Armaada" maksukoguja kurvalt, ning Cressida armastus Troiluse · Võit Zaragoza luulekonkursil vastu lakkab ja tal tekib uus suhe · Sündis 1547 Alcali de Henareses Diomedesiga. Luuletuse lõpus võitlevad nad Troilusega korduvalt, kuid kummagil · Pärit vaesest perest ei õnnestu teineteist tappa. Selle asemel · Pälvib õpetaja, Juan Lopez de Hoyos'e tapab Troiluse hoopis Achiellus. soosingu · Tänu õpetaja abile, pääseb
siia aastas kümneid miljoneid turiste. 3.Rahvastik Hispaania rahvaarv oli 1. jaanuari 2005. aasta seisuga 44,1 miljonit inimest, kellest 77,4% elas linnades .Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 1. jaanuaril 2005. aastal 3,155 miljonit inimest. Hispaania suuremad linnad on: Madrid 3,155 miljonit elanikku Barcelona 1,593 miljonit elanikku Valencia 797 tuhat elanikku Sevilla 704 tuhat elanikku Zaragoza 647 tuhat elanikku Málaga 558 tuhat elanikku Murcia - 410 tuhat elanikku Las Palmas de Gran Canaria 379 tuhat elanikku Palma de Mallorca 376 tuhat elanikku Bilbao 353 tuhat elanikku Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli:
....................................... lk 8 Kasutatud kirjandus ..................................................................................................... lk 9 HISPAANIA KULTUUR Mõned faktid Hispaania kohta: Pindala: 504 782 km2 Rahvaarv: 40 000 000 Pealinn: Madrid Keeled: hispaania (riigikeel), katalaani, galeegi, baski (autonoomsetes piirkondades koos hispaania keelega) Rahaühik: peseeta, euro Suurimad linnad: Madrid Barcelona Valencia Sevilla Zaragoza Malaga Bilbao HISPAANIA INIMESED Rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt. Enamikus on see koondunud rannikue, Madridi ning teistesse sisemaalinnadesse.20.ajandi viimastel kümnenditel rändas väga suur osa maarahvast sisemaalt rannikule ja suurtsse linnadesse. Hispaania on olnud tavapäraselt väljarännumaa. Kuni 1930. aastateni läksid inimesed paremat elu otsima Ameerikasse. alates 1950.aastaist hakati rändama Euroopa maadesse,
See toimus umbes 210205 e Kr. Nii sattus pea kogu Pürenee poolsaar rohkem kui 500 aastaks roomlaste kontrolli alla. Pürenee poolsaart sidus Rooma seadus, keel ja Rooma teed. Kohalikud juhid sulandati roomlaste hulka, kuid põhiosa keltidest ja ibeerlastest säilitas oma rahvuse.. Roomlased arendasid juba olemasolevaid linnu, näiteks Lissaboni (Olissipo), Tarragona (Tarraco) ja asutasid Zaragoza (Caesaraugusta), Mérida (Augusta Emerita) ja Valencia (Valentia). Rooma eestkoste all arenes poolsaare majandus. Hispaania toimis rooma turu jaoks kui viljaait: sadamad eksportisid kulda, villa, oliiviõli, veini. Põllumajanduslik toodang kasvas hüppeliselt, kui võeti kasutusele niisutussüsteemid, millest osa on kasutusel siiani. Hispaanias on sündinud keisrid Traianus, Hadrianus, Marcus Aurelius ja
Aafrika linnad Ceuta ja Melilla. Ülevaade rahvastikust 2006. aasta 1. jaanuari seisuga oli Hispaania rahvaarv 45,8 miljonit inimest, kellest 77,4% elas linnades. Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 1. jaanuaril 2005. Aastal 3,129 miljonit inimest. Hispaania suuremad linnad on veel: Barcelona 1,605 miljonit elanikku Valencia 805 tuhat elanikku Sevilla 704 tuhat elanikku Zaragoza 649 tuhat elanikku Málaga 561 tuhat elanikku Murcia - 417 tuhat elanikku Las Palmas de Gran Canaria 377 tuhat elanikku Palma de Mallorca 375 tuhat elanikku Bilbao 354 tuhat elanikku 91,3% rahvastikust moodustavad hispaanlased, kellest omakorda 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklasteks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español), kuid ametlikult kasutatakse veel ka järgnevaid regionaalseid keeli:
siia aastas kümneid miljoneid turiste. 3.Rahvastik Hispaania rahvaarv oli 1. jaanuari 2005. aasta seisuga 44,1 miljonit inimest, kellest 77,4% elas linnades .Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 1. jaanuaril 2005. aastal 3,155 miljonit inimest. Hispaania suuremad linnad on: Madrid 3,155 miljonit elanikku Barcelona 1,593 miljonit elanikku Valencia 797 tuhat elanikku Sevilla 704 tuhat elanikku Zaragoza 647 tuhat elanikku Málaga 558 tuhat elanikku Murcia - 410 tuhat elanikku Las Palmas de Gran Canaria 379 tuhat elanikku Palma de Mallorca 376 tuhat elanikku Bilbao 353 tuhat elanikku Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli:
Õitsenguaeg keiser Justinianus I ajal: *sõjavägi 3 osa : paiksed piirikaitseväed, tegevarmee, keisri ihukaitse *armee tuumikuks olid talupojad, kes said teenistuse eest pärandatava maatüki* Justinianus surus julmalt maha 532 a Nika ülestõusu *tema välispoliitika (purustas vandaalide riigi Põhja-Aafrikas, vallitas itaalia idagootide käest tagasi *liitis bütsantsiga aafrika põhjaranniku, hispaania lõunaosa, vahemere saari. Karl Suur: 774 valitseja raudkroon. 778 sai Zaragoza all lüüa. 801 vallutas Barcelona, kuhu rajati Hispaania mark - kindlustatud ääremaa, mida valitses markkrahv. Ühitas vallutuse ristiusu levitamisega. 812 sõlmisid Karl Suur ja Bütsantsi basileus Michael I rahulepingu. 812 sõlmisid Karl Suur ja Bütsantsi basileus Michael I rahulepingu seda hoidsid koos relvad. Karl Suure õukond oli kogu aeg teel. Impeerium tugeva keskvõimu, hästi toimiva seadusandluse, raharingluse, riiki tugevdava maksusüsteemini ei jõudnud
daamiteenimine ja vasallikohustuste täitmine. Laul minu Cidist (hispaania keeles Cantar de Mio Cid) on hispaania kangelaseepos, mis inspireerituna rekonkistast räägib rekonkista kangelase Rodrigo Díaz de Vivari ehk Cidi elust. Erinevalt teistest Euroopa kangelaseepostest on Laul minu Cidist kirjutatud realistlikus laadis, teost iseloomustab sotsiaalsus ning rahvalähedus. Laul minu Cidist pärineb umbes aastast 1140. Eepose autoriks peetakse arvatavasti Kastiilia ja Zaragoza piirialalt pärinevat huglaari ehk rändlaulikut. Eepos on kirjutatud ebakorrapärases, enamasti küll 14-silbilistes assoneeruvais ja tsesuuriga 6., 7. ja 8. silbi järel poolduvais värssides. Eepos räägib Rodrigo Díaz de Vivari ehk Cidi elust, tema väljasaatmisest kuningas Alfonso poolt, tema võitlustest mauridega, Valencia vallutamisest, kuningaga leppimisest, tütarde abielust Cidile vastumeelsete Carrióni infantidega, tütarde häbistamisest viimaste poolt,
Elavhõbeda varude poolest on Hispaania Euroopa maade seas esikohal. Ülevaade rahvastikust 2006. aasta 1. jaanuari seisuga oli Hispaania rahvaarv 44,7 miljonit inimest, kellest 77,4% elas linnades. Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 1. jaanuaril 20065. Aastal mis-mis? 3,129 miljonit inimest. Hispaania suuremad linnad on veel: Barcelona 1,605 miljonit elanikku Valencia 805 tuhat elanikku Sevilla 704 tuhat elanikku Zaragoza 649 tuhat elanikku Málaga 561 tuhat elanikku Murcia - 417 tuhat elanikku Las Palmas de Gran Canaria 377 tuhat elanikku Palma de Mallorca 375 tuhat elanikku Bilbao 354 tuhat elanikku 91,3% rahvastikust moodustavad hispaanlased, kellest omakorda 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklasteks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español), kuid ametlikult kasutatakse veel ka järgnevaid regionaalseid keeli:
veel Merovingid, kuid 751. aastal laseb ta end valida frankide kuningaks. Ta pühitsetakse ametisse ja alates sellest ajast valitsesid ametlikult Karolingid. 756 võitis ta langobarde ja andis osa nende maid paavstile. Nii sai alguse Kirikuriik paavsti poolt valitsetav maaala. Karl Suur, võimsaim valitseja 768814. Suur sõdija ja vallutaja. 774 tehti lõpp langobardide kuningriigile. 778 saadi Hispaanias Zaragoza all valus õppetund. See viga parandati 801, kui vallutati Barcelona ja loodi Hispaania mark. Tungides kirdesse, ühitas Karl Suur vallutuse ristiusu levitamisega. Põhiliseks vastaseks sellel suunal olid saksid, kellega sõditi 772804 ning lõpuks nad ka alistati. 788 liideti riigiga Baierimaa. 796 tungis ta Balkanile ja purustas avaaride keskse kindluse Ringi. 795 asus Karl Suur isiklikult sõjaretkele paavsti vaenlaste vastu ja tänutäheks sai keisri tiitli (800)
Duero lisajõel Tormesel asuv Villarino hüdroelektrijaam tootlikkusega 810 MW Duero jõel asuv Aldeadávila de la Ribera hüdroelektrijaam tootlikkusega 718 MW Kohalikud kütused rahuldavad umbes 34% kogu energiavajadusest, ülejäänud kaetakse sisseveetava naftaga. Musta metallurgia piirkond asub põhjarannikul (Avilés, Gijón, Bilbao) ja suur kombinaat idarannikul Saguntos. Suurimad masinatööstuslinnad on: Madriid Barcelona Valladolid Zaragoza suuremad Hispaania põhjaranniku sadamalinnad Cádiz Valencia Masinatööstuse põhiharud on: autotööstus laevatööstus tööpingitööstus elektrotehnikatööstus elektroonikatööstus Kogu tööstusest paikneb suurem osa (3/5) keemia-, tekstiili- ja kergetööstusest: Kataloonias Madriidis Astuurias Baskimaal Suuremad rahvuslikud lennujaamad asuvad: Palma de Mallorcas (Mallorca saarel)
kaks sõjakäiku, mille tulemusel loovutasid langobardid paavstile mõne Rooma lähipiirkonna -Paavstiriik e Kirikuriik - tasuks seadustas paavst Pippini õiguslikus mõttes kahtlase trooninõudluse, dünastiate vahetuse, kroonis Pippini ametlikult.Frangis tulid võimule Karolingid. Karl Suur- Pippin Lühikese järeltulija - raudse rusikaga valitseja, geniaalne väejuht, kaunite kunstide kaitsja, edendaja, rahvaste hävitaja, kirjaoskamatu. 774 valitseja raudkroon. 778 sai Zaragoza all lüüa. 801 vallutas Barcelona, kuhu rajati Hispaania mark - kindlustatud ääremaa, mida valitses markkrahv. Ühitas vallutuse ristiusu levitamisega - saksid. Weseri lahing lõppes saksi vangide hukkamisega, üks verisemaid kampaania lahinguid. 788 liigendas Baieri hertsogkonna, mille valitseja Tassilo pühitseti vaimulikuks, suleti kloostrisse. 796 vallutas avaaride keskse kindluse Ringi ja laiendas frankide valdused Balkanile. paavst Leo III abistamise eest krooniti 800
Ceuta ning Melilla Riigilipp: Hispaania riigilipp on kolmetriibuline. Ülemine ja alumine triip on punased, keskel on topeltlai kollane triip, mille vasakul pool on Hispaania riigivapp. Hispaania lipu elurõõmsad värvid võeti kasutusele 1785.aastal Hispaania kuninga Carlos III poolt eristamaks riigi sõjalaevu teiste riikide merealustest. Suuremad linnad: Madriid 3,3 miljonit elanikku (2009) Barcelona 1,6 miljonit elanikku Valencia 747 tuhat elanikku Sevilla 704 tuhat elanikku Zaragoza 601 tuhat elanikku Mlaga 550 tuhat elanikku Bilbao 359 tuhat elanikku Elanike arv: 47,0 miljonit (2010. a.) Rahvastiku tihedus: 93,0 elanikku km² kohta (2010. a.) Religioon: 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Rahvastik: 91,3% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. Riigikeel: hispaania keel (español) Ametlikud regionaalsed keeled: 4
olevad Kartaago kaubanduskolooniad. See toimus umbes 210205 e Kr. Nii sattus pea kogu Pürenee poolsaar rohkem kui 500 aastaks roomlaste kontrolli alla. Pürenee poolsaart sidus Rooma seadus, keel ja Rooma teed. Kohalikud juhid sulandati roomlaste hulka, kuid põhiosa keltidest ja ibeerlastest säilitas oma rahvuse.. Roomlased arendasid juba olemasolevaid linnu, näiteks Lissaboni (Olissipo), Tarragona (Tarraco) ja asutasid Zaragoza (Caesaraugusta), Mérida (Augusta Emerita) ja Valencia (Valentia). Rooma eestkoste all arenes poolsaare majandus. Hispaania toimis rooma turu jaoks kui viljaait: sadamad eksportisid kulda, villa, oliiviõli, veini. Põllumajanduslik toodang kasvas hüppeliselt, kui võeti kasutusele niisutussüsteemid, millest osa on kasutusel siiani. Hispaanias on sündinud keisrid Traianus, Hadrianus, Marcus Aurelius ja Theodosius I ning filosoof Lucius Anneus Seneca. 1
Kartaago kaubanduskolooniad. See toimus umbes 210205 e Kr. Nii sattus pea kogu Pürenee poolsaar rohkem kui 500 aastaks roomlaste kontrolli alla. Pürenee poolsaart sidus Rooma seadus, keel ja Rooma teed. Kohalikud juhid sulandati roomlaste hulka, kuid põhiosa keltidest ja ibeerlastest säilitas oma rahvuse.. Roomlased arendasid juba olemasolevaid linnu, näiteks Lissaboni (Olissipo), Tarragona (Tarraco) ja asutasid Zaragoza (Caesaraugusta), Mérida (Augusta Emerita) ja Valencia (Valentia). Rooma eestkoste all arenes poolsaare majandus. Hispaania toimis rooma turu jaoks kui viljaait: sadamad eksportisid kulda, villa, oliiviõli, veini. Põllumajanduslik toodang kasvas hüppeliselt, kui võeti kasutusele niisutussüsteemid, millest osa on kasutusel siiani. Hispaanias on sündinud keisrid Traianus, Hadrianus, Marcus Aurelius ja Theodosius I ning filosoof Lucius Anneus Seneca. 1.
1984 a. külastas Hispaaniat näiteks 43 miljonit turisti. Väliskapitali abiga on riigis edendatud naftatööstust, autotööstust, elektrotehnikatööstust jne. Varem juhtivat rolli omanud hankiva, toiduaine- ja tekstiilitööstuse osa on riigis tunduvalt vähenenud. Töötleva rasketööstuse osa on aga vastavalt pidevalt suurenenud. Kunagisest tooraine- ja kütuse väljavedavast riigist on saanud sissevedaja. Suurimad masinatööstuse linnad on: Madriid, Barcelona, Valladolid, Zaragoza, Valencia, Cadiz Masinatööstuse põhiharud on: autotööstus, laevatööstus, tööpingitööstus, elektrotehnikatööstus, elektroonikatööstus. Elektritoodangust annavad: soojuselektrijaamad 66% hüdroelektrijaamad 25% (N: Villarino ja Aldeadavila de la Ribera hüdroelektrijaamad) tuumaelektrijaamad 9% Kohalikud kütused rahuldavad umbes 34% kogu energia vajadusest, ülejäänud kaetakse sisseveetava naftaga. Põllumajandusmaad on Hispaanias 71%, millest:
iseloomu pärast. Ta ei olnud konkistadoor. Pärismaalaste vastu kasutas ta vägivalda vaid siis, kui muud võimalust ei olnud. Väidetavalt püüdis ta õpetada Polüneesia pärismaalastele kartulite ja sigade kasvatamist, et võõrutada neid kannibalismist. AMERIGO VESPUCCI Itaalia maadeuurija Merereisid Kesk- ja Lõuna-Ameerikasse Mõistis esimesena, et on avastatud uus manner Ameerika. ASUMAADE RAJAMISE ALGUS AASIAS Zaragoza leping sõlmiti 1529. aastal täiendamaks Tordesillase lepingut. Selle lepingu järgi määrasid Hispaania ja Portugal oma mõjualad idapoolkeral. Alad umbes 145° idapikkusest lääne pool tunnistati Portugali ja ida pool Hispaania valdusteks. 1777. a tunnistati mõlemad lepingud kehtetuks. ORJAKAUBANDUS Indiaanlaste arv Kesk-Ameerikas vähenes kiiresti /paljud külad hävitati, indiaanlased suruti pärsiorjuslikku sõltuvusse või pandi orjadena tööle kulla- ja hõbedakaevandustesse
Karolingid poeg Pippin Lühike 741-768: kindlakäeline ja ettenägelik head suhted vaimulikega, tunnistades kirikuriiki e Paavstiriiki 754, 756 sõjakäigud langobardide vastu ja vallutuste andmine Paavstiriigi valdusse Pippini kroonimine Karl Suur 768-814 `keskaegne Saalomon' vallutamine: Itaalia 774, Hispaania (Zaragoza Rolandi laul) 778, Saksimaa Hispaania markkrahvkond 801, Baieri hertsogkond 788, Balkan paavst Leo III 800 Karl Suur nimetati keisriks (retk Bütsantsi alla 812 basileus Michel I'ga rahuleping) Impeerium: 1,2 milj km2 15-18 milj elanikku Karolingide renessanss: kultuuriinimeste kogunemine Aachenisse, kloostrid ja raamatute ümberkirjutamine
Kangelaslaul ,,Laul minu Cidist" Laul minu Cidist (hispaania keeles Cantar de Mio Cid) on hispaania kangelaseepos, mis inspireerituna rekonkistast räägib rekonkista kangelase Rodrigo Díaz de Vivari ehk Cidi (araabia sidi "härra") elust. Erinevalt teistest Euroopa kangelaseepostest on Laul minu Cidist kirjutatud realistlikus laadis, teost iseloomustab sotsiaalsus ning rahvalähedus. Laul minu Cidist pärineb umbes aastast 1140. Eepose autoriks peetakse kaht arvatavasti Kastiilia ja Zaragoza piirialalt pärinevat huglaari ehk rändlaulikut. Ainus säilinud käsikiri pärineb aastast 1207. Eepos on kirjutatud ebakorrapärases, enamasti küll 14silbilistes assoneeruvais ja tsesuuriga 6., 7. ja 8. silbi järel poolduvais värssides. Eepos räägib Rodrigo Díaz de Vivari (u. 10431099) ehk Cidi elust, tema väljasaatmisest kuningas Alfonso poolt, tema võitlustest mauridega, Valencia vallutamisest, kuningaga
Anton,Nina,Claudius-Claudius,Claudia. Kõige rohkem on tuletatud uusi isikunimesid ladina keele nimi-ja omadussõnadest. Kohanimevaramu-eelkõige seoses roomlaste poliitilise ekspansiooniga (4.saj eKr-1.saj pKr) ja kolooniate rajamisega vallutatud aladel on endise Rooma impeerumi maadel säilinud roomlaste pandud kohanimede kiht. Augusta Raurica-Augst(Sveits); Augusta Treverorum- Trier(Saksamaa); Augusta Uscorum-Auch(Prantsusmaa);Augusta Praetoria- Aosta(Itaalia);Caesaraugusta-Zaragoza(Hispaania), Colonia Agrippina-Köln; Kohanimed on seotud rooma kolooniate rajamisega vallutatud aladel. 26.Miks räägitakse alates varasest uusajast Euroopa keeleliselt relatiniseerimisest? Miks tähendab relatiniseerimine ühtlasi ka regetsiseerimist? Millistes eluvaldkondades on olnud aktiivsem ladina, millistest kreeka laensõnade tarvitusele võtmine? Ladina keel kui rahvusvahelise leksika ja terminoloogia alus: Antiikne eeskuju- ladina
Kõige rohkem on tuletatud uusi isikunimesid ladina keele nimi ja omadussõnadest. b) kohanimevaramu. Eelkõige seoses roomlaste poliitilise ekspansiooniga (4.saj eKr1. saj pKr) ja kolooniate rajamisega vallutatud aladel on endise Rooma impeeriumi maadel säilinud roomlaste pandud kohanimede kiht. Augusta RauricaAugst (Sveits); Augusta Treverorum Trier (Sksm); Augusta Uscorum Auch (Prantsusmaa); Augusta Praetoria Aosta (Itaalia); Caesaraugusta Zaragoza (Hispaania); Caesaris Verda Kaiserswerth; Caesaris Praetorium (Kaiserstuhl); Ulpia Noviomagus Batavorum > Nijmegen (Belgia) keiser Ulpius Traianuse nime järgi. Colonia Agrippina> Köln; Kohanimed on seotud rooma kolooniate rajamisega vallutatud aladel. Näiteks: Lugdunum> Lyon, Augusta RauricaAugst (Sveits). 24. Selgitada põhjusi, miks oli just inglise keelel nii palju eeldusi võtta ladina keelelt üle
Hidalgosi jäi töötuks. Sõna otseses mõttes vajasid nad uut väljakutset. Oli ka inimeste huvi ümbritseva maailma vastu, inimeste uudishimu, üks osa inimesi oli nõus siirduma nendele retkedele. Eelduseks oli ka see, et varakapitalistlik tootmine vajas rohkem tooraineid ja uusi turge. Tordesillase leping - 1494.a., Paavsti vahendusel tehtud leping Hispaania ja Portugali vahel(maadejaotus pärast 46 pikkuskraadi, lääne - Hispaania, ida - Portugal - Lõuna-Ameerika). Zaragoza lepinguga pandi paika, aastal 1529, Kagu-Aasias olevate 145'st pikkuskraadist läänes olevate alade kuuluvus Portugalile ja Hispaaniale ida alad. Maailmakaubandus: suhkur, tubakas, kakao, puuvill, kuld, hõbe > EUR < vürtse, siid, portselan AMEER v(rämpskaup) AASIA < orjad AAFRIKA Reformatsioon Usupuhastus == reformatsioon
Idamaadest: tee... kohvaafriast Maailmakaubanduses läks juhtroll euroopa kätte. Euroopas toimus hindade revolutsioon, tõusid, sest kulda ja hõbedat. Ehk inflatsiooooooooooooooon Maailmas: Algab koloniaalpoliitika ja maailm jagatakse mõjusfäärideks 1494 Tordessilase leping 45° Hispaani portugal 1529 Aastias Zaragoza leping 145° Portugal hispaania Kehtisid kuni 1777, siis olid nad oma juhtiva rolli kaotanud. Algab eurooplaste väljaränne avastatud aladele ja tekid püsiasustus väljaspoole euroopat. Mssiliseks muutub 18. saj Indiaani kõrgkultuuri hävitamine Kultuuri hävitamine
selle, et kapital kogunes kitsa ringkonna suurettevõtjate kätte. Muu maailm – Algas Euroopa riikide koloniaalpoliitika maailmas. Selle käigus jagatakse maailm mõjusfäärideks. Esimesed lepingud tegid Portugal ja Hispaania (1494 Tordessilase leping). Tegemist oli sellega, et 46' läänepoole jäävad alad pidid minema Hispaaniale, Idapoole jäävad alad pidid minema Portugalile. Teine leping sõlmiti umbes 30 aastat hiljem, 1529 aastal ja tegemist oli Zaragoza lepinguga. Seal oli tegemist 154' pikkuskraadiga. See osa mis jäi läänepoole pidi minema Portugalile, idapoolne osa Hispaaniale. Koloniaalpoliitikaga seoses algab ka eurooplaste väljaränne vastavatele territooriumidele ja tekib eurooplaste püsiasustus väljaspool Euroopat. Väljaränne muutus massiliseks alles 18.sajandil. Tagajärg on ka see, et hävitatakse indiaani kõrgkultuurid Ameerikas. See toob kaasa selle, et põliselanike arv väheneb.
Tõenäoliselt oli Cervantes lühiajaliselt vangis 1592 Castro del Ros (Córdoba kandis); kindel on tema vangisolek 1597. aastal Sevillas pärast sealse pankuri Simón Freire de Lima pankrotistumist - temale oli Cervantes usaldanud kogutud maksusummad. Vahele tulid otsekui saatuse kitsi irooniana üksikud helgemad hetked. Ilmselt veidi enne 1592. aasta vangistust õnnestus Cervantesel Sevilla teatriimpressaariole müüa kimp oma näidendeid. 1597. a. mais sai Cervantes Zaragoza dominiiklaste korraldatud luulekonkursi I auhinna, milleks oli kolm hõbelusikat. Sajandilõpust ja uue sajandi algusest on andmeid napilt. Oletatakse, et Cervantes elas mõnda aega Toledos, kus kirjutas ja viimistles "Don Quijote" I osa. Cervantes elas sel ajal Valladolidis, kuhu Felipe III sajandivahetuseks (1600-1606) oli toonud oma õukonna. Perekonna olud ei paranenud ei Valladolidis ega ka mitte Madridis, hoolimata sellest, et nii ühes kui
Hispaania on maailma kolmas tuuleenergia tootja. Hispaania ettevõte Iberdrola, kes on ka Eesti turu vastu huvi ilmutanud, on maailma juhtiv tuuleenergia tootja. Kohalikud kütused rahuldavad umbes 34% kogu energiavajadusest, ülejäänud kaetakse sisseveetava naftaga. Musta metallurgia piirkond asub põhjarannikul (Avilés, Gijón, Bilbao) ja suur kombinaat idarannikul Saguntos. Suurimad masinatööstuslinnad on: · Madriid · Barcelona · Valladolid · Zaragoza · Valencia · Cádiz Masinatööstuse põhiharud on: · Autotööstus · Laevatööstus · Tööpingitööstus · Elektrotehnikatööstus · Elektroonikatööstus Kogu tööstusest paikneb suurem osa (3/5) keemia-, tekstiili- ja kergetööstusest: · Kataloonias · Madriidis · Astuurias · Baskimaal Suuremad rahvuslikud lennujaamad asuvad: · Palma de Mallorcas (Mallorca saarel) · Madriidis (Barajases) · Barcelonas
aastal Sevillas pärast sealse pankuri Simón Freire de Lima pankrotistumist - temale oli Cervantes usaldanud kogutud maksusummad. 1602. aasta vangistust Sevillas toetab liiga vähe fakte, et seda tõeks pidada. Vahele tulid otsekui saatuse kitsi irooniana üksikud helgemad hetked. Ilmselt veidi enne 1592. aasta vangistust õnnestus Cervantesel Sevilla teatriimpressaariole müüa kimp oma näidendeid. 1597. a. mais sai Cervantes Zaragoza dominiiklaste korraldatud luulekonkursi I auhinna, milleks oli kolm hõbelusikat. Sajandilõpust ja uue sajandi algusest on andmeid napilt. Oletatakse, et Cervantes elas mõnda aega Toledos, kus kirjutas ja viimistles "Don Quijote" I osa. Jõuame Cervantese elukäigu viimasesse, loomingulise hiilguse ning halastamatult lõpuni jätkuva maise viletsuse järku. Cervantes elas sel ajal Valladolidis, kuhu Felipe III
põgenikud. 5saj alguseks tungis läänegootide hõimuliit impeeriumi südameisse, rüüstas 410a rooma linna ning rajas 418a rooma keisririigi aladele esimesed barbarite kuningriigi. -Karl Suur - keegi ei teadnud kuna ta sündinud oli. Ta oli Pippin Lühikese järeltulija. raudse rusikaga valitseja, geniaalne väejuht. * Geniaalne väejuht, kaunite kunstide kaitsja, edendaja. Tema arvele võib panna tervete rahvaste hävitamise ning jäi elu lõpuni kirjaoskamatuks. *Esimene retk Zaragoza alla aga andis frankidele 778a valusa sõjalise õppetunni- ja maailmakultuurile kangelasloo "Rolandi laul". *800a andis löögi Bütsantsi valduste pihta. Soovis sellega tõestada, et on väärt keisrikrooni kandma. *812a sõlmisid Karl S ja Bütsantsi Michael I rahulepingu, millega basileus tunnistas Karli kui keisrit, jättes Aadria merest põhja pool asuvad maad. *Vallutuste tulemusel tekkis impeerium, mis hõlmas 1 200 00(ruut)km, kus elas 15- 18miljonit inimest
7 million residents. In 1500, Pedro Álvares Cabral discovered Brazil and claimed it for Portugal. Ten years later, Afonso de Albuquerque conquered Goa in India, Ormuz in the Persian Strait, and Malacca, now a state in Malaysia. Thus, the Portuguese empire held dominion over commerce in the Indian Ocean and South Atlantic. The Portuguese sailors set out to reach Eastern Asia by sailing eastward from Europe landing in such places as Taiwan, Japan, and the island of Timor. The Treaty of Zaragoza, signed on 22 April 1529 between Portugal and Spain, specified the antimeridian to the line of demarcation specified in the Treaty of Tordesillas. All these facts made Portugal the world's major economic, military, and political power from the 15th century to the beginning of the 16th century. IBERIAN UNION AND RESTORATION Portugal's sovereignty was interrupted between 1580 and 1640. This occurred because the
kolooniate rajamisega vallutatud aladel on endise Rooma impeeriumi maadel säilinud roomlaste pandud kohanimede kiht. Eeskätt said roomlastelt nime nende endi rajatud paigad, harvem nimetati varasemad paigad ümber ladinakeelse nimega. Paljud neist kohanimedest on seotud just keiserliku rajaja nimega või koloonia mõiste kui sellisega: Augusta Treverorum- Trier (Sksm); Caesaraugusta- Zaragoza (Hisp.); Caesaris Verda- Kaiserwerth; Colonia Agrippina- Köln; Lugdunum- Lyon (Pr.maa). Tänapäevases kasutuses on nad kohanenud kohaliku keele ortograafiareeglitega. Oluliseks hõimu- ja kohanimede fikseerimiskohaks kujunes Tacituse etnograafiline teos Germania (98 pKr). Eestlaste jaoks on siit oluline eestlaste praegune rahva- ja riiginimetus, saksa keele vahendusel laenatud kujul: aesti- saksa keel Aestland,
alkoholisse, mille taluvus neil väike oli. On teada, et 25 miljoni indiaanlaste asemel jäi alles ainult 1,5 miljonit indiaanlast. 2. kaubateede ümberpaiknemine Avastati uued kaubateed Indiasse. 3. Euroopa riikide koloniaalpoliitika Maailm jaotatakse huvisfäärideks. 1494 jaotatakse maailm Tordesillas'e lepingu järgi 46 pikkuskraadist alates kaheks. Lääne pool pidi minema Hispaania huvisfääri ja ida Portugalile (eelkõige Ladina-Ameerika). 1529 jaotati maailm Zaragoza lepingu järgi taas Hispaania ja Portugali vahel 145 pikkuskraadist alates kaheks. Ida pool pidi minema Hispaaniale ja lääne Portugalile 4. orjanduse ja rahvusvahelise kaubanduse algus Aafrikast viidi Ameerikasse 300a jooksul ligi 12 miljonit neegerorja. Orjalaevad randusid Kariibidele. Seal toimus orjaturg. Orjakauplejad olid ise ka neegrid. Ameerikast viidi Euroopasse tubakat, suhkrut, puuvilla ja kakaod. Euroopast Aafrikasse viidi rämps- ehk odavkaupa (klaashelmed, kirev sitsiriie).
annaabi.ee 
