Reagendide ohtlikkus. 1.3 Füüsikaliste konstantide tabel. 1.4 Töö käik. 2.Praktiline osa 2.1 Reaktsioonivõrrandid. 2.2 Aparatuuride skeemid. 2.3 Arvutused. 2.4 Märkused töö käigus. 2.5 Saagis ja produkti iseloomustus 3. Kokkuvõte 4.Kasutatud kirjandus 1. Kirjanduslik osa 1.1 Sissejuhatus. Sünteesiskeem. Etüülbensoaat lähtudes bensoehappest on kaheetappiline süntees. Esimene etapp on bensoehape süntees, teine etapp on etüülbensoaati süntees. Benseenkarboksüülhape sünteesitakse tolueenist, KMnO4-st ja veest. Süntees on kaheetappiline. Esimene etapp kestab umbes 3-4 tundi, sellel ajal tolueeni , KMnO 4 ja vee segu kuumutatakse mehaanilisel segamisel veevannis. Edasi tomub segu filtrimine ja filtraadi aurustamine ja hapustamine soolhappega. Etüülbensoaat sünteesitakse bensoehappest,etanoolist ja väävelhappest. Süntees on kaheetappiline
Pole mürgine. Kasutatakse tööstuses lahustina ning paljude keemiasaaduste valmistamiseks. Etaandihape ehk oblikhape HOOCCOOH mürgine aine. Leidub spinatis, hapuoblikas, rabarbis mitte küll ohtlikes kogustes, kuid tuleb siiski arvestada, et kaltsiummetaandiaat (kaltsiumoksalaat) on vees lahustumatu. Seepärast vähendab oblikhapperikaste toitude tarvitamine organismi kaltsiumivarusid nind soodustab neerukivide tekkimist. Benseenkarboksüülhape e. bensoehape lihtsaim aromaatne hape. Tema molekulis sisaldub aromaatne benseenitsükkel. Bensoehape on valge kristalne aine, mida kasutatakse keemiatööstuses, samuti toiduainetööstuses säilitusainena.
Ühehüdroksüülsed fenoolid on tugevad närvimürgid, mis imenduvad kergesti läbi naha. Mitmehüdroksüülsed fenoolid on erineva toksilisusega, mõned neist tekitavad nahahaigusi. Fenoolidest valmistatakse polümeerseid aineid plastmasside tootmiseks või vaheühendeid polümeeride saamiseks. 6.Nimeta 3 areenide esindaja, nende omadused ja kasutamine. V:Areenid ehk aromaatsed süsivesinikud on süsivesinikud, mis sisaldavad üht või mitut benseenituuma. Fenool Bensoehape Naftaleen Fenool ehk hüdroksübenseen C6H5OH on mürgine valge kristalne (sulamistemperatuur 40,5ºC) aine, lahustub vees halvasti. Kasutamine: keemiaproduktide lähtematerjalina. Bensoehape on karboksüülhapete hulka kuuluv benseeni monofunktsionaalne derivaat, mille Na- soola kasutatakse rögalahtistava vahendina. Bensoehapet leidub rohkesti jõhvikates ja pohlades. Naftaleen C10H8 on kondenseerunud tuumadega areenide klassi kuuluv orgaaniline aine 7
Nt Picrophilus. Aluseliseks muudavad alkalifiilid. Keskkonna leelistavad valke ja uureat lagundavad bakterid ja ka nitraate redutseerivad bakterid. Nt Ureaplasma, Helicobacter pylori. 73. Miks on karbamiidiga nätsul kaariesevastane toime? Suuõõnes on palju ureaaspositiivseid baktereid, kes aitavad uureat lagundades neutraliseerida kääritajate poolt toodetavaid happeid ja taksitada habakaariese arengut. 74. Nõrgad orgaanilised happed (bensoehape, sorbiinhape, äädikhape) seentevastaste konservantidena. Nõrgad orgaanilised happed on happelises keskkonnas ioniseerimata vormis. Sellisel kujul läbivad nad membraane tungivad rakku difusiooniga. Rakus dissotseerub nõrk hape prootoniks ja happe aniooniks. Aniooni kogunemine rakku tõstab liigselt rakusisest osmootset rõhku. Häirub raku energeetiline ainevahetus. Bensoehape on looduslik konservant. Seda sisaldavad jõhvikad, pohlad, küüslauk, ploomid, õunad
· Rasvhapped - võib olla küllastumata ja küllastunud. o Leelismetallide soolad lahustuvad vees hästi o Toodetakse taimeõlidest ja loomsest rasva jääkidest o Kasutatakse kosmeetikatööstuses · Etaanihape ehk oblikhape (HOOCCOOH) o Kuulub dihapete hulka o Mürgine o Leidub spinatis, hapuoblikas, (aga mitte ohtlikes kogustes) o Liiga palju oblikhappe rikast toitu vähendab kehas olevat kaltsiumikogust. · Bensoehape o Lihtsaim aromaatne hape o Valge kristalne aine o Kasutatakse keemiatööstuses o Kasutatakse toiduaine tööstuses
Tallinn 2012 1. Kirjanduslik osa 1.1 Sissejuhatus. Sünteesiskeem Etüülbensoaat on värvitu vees lahustumatu meeldiva lõhnaga vedelik, mida kasutatakse näiteks säilitusainena või kunstlikes maitseainetes. Keemilise koostise poolest on etüülbensoaat ester, mis saadakse bensoehappe ja etanooli kondensatsioonireaktsioonil. Bensoehappest lähtuv etüülbensoaadi süntees on kaheetapiline kõigepealt sünteesitakse bromobenseenist, magneesiumist ning dietüüleetrist bensoehape ning seejärel bensoehappest etüülbensoaat. Sünteesiskeem: Bromobenseen Bensoehape Etüülbensoaat 1.2 Reaktsioonide iseloomustus. Reagentide ohtlikkus. Sünteesi esimeses etapis toimub Grignardi reaktiivi saamine. Kõigepealt bromobenseen reageerib magneesiumiga kõigepealt moodustub side magneesiumi ja kloori vahel, katkeb side kloori ja süsiniku vahel ning tekib alküülradikaal. Seejärel reageerib magneesiumkloriid
oksudatsioonil. Etaanhape on igapaevaelus tuntuim ja kasutatavaim karboksuulhape. Teda kasutatakse toiduaadikana (3-30 %) toiduainete ning puu- ja koogiviljade, liha- ja kalatoitude konserveerimiseks, maitsestamiseks, marineerimiseks. Teda kasutatakse ka hea lahustina, lakkide, varvide, ravimite (aspiriin), plastmasside ja mitmete orgaaniliste ainete nagu naiteks atsetooni valmistamiseks. Tuntumate esinedajad (akroleiin, piimhape, sidrunhape,viinhape, bensoehape) leidumine, teke, omadused, kasutusalad, millised on ohud (kui on)? 1) Akroleiin - Kergesti lenduv vedelik ning vaga tugev silmi ja nina arritav vedelik, mis voib esile kutsuda ka pisaratevoolu. Keemiatoostuses on ta tahtis vahesaadus, kuid kodus voib see tekkida naiteks rasva korbemisel pannil. Kuna akroleiin on murgine aine,mistottu tuleks valtida rasvade korbemist pannil ning korbenud rasvade kasutamist. 2) Piimhape - varvuseta kristalne aine, hugroskoopne aine, mis
Alkoholi protoneerumine toob kaasa süsinikuaatomi positiivse osalaengu kasvu ja tõstab oluliselt selle elektrofiilsust. Vee nukleofiilne asendumine toimub seet~ttu märksa ladusamalt 4 kui hüdroksiidiooni asendumine protoneerimata alkoholis. Toimub Sn2 reaktsioon, kus protoneeritud alkohol vee eraldab nukleofiilse reagendi abiga. Bensoehape Omab ärritavat toimet. Ta on tule juures süttiv ning teda ei tohi kasutada lahtise tule juures. Võib tekitada allergiat, kõhulahtisust. Mürgitus võib tekkida ka läbi naha. Mõjub ärritavalt silmadele, nahale ja hingamisteedele. Etanool Etanool võib süttida kuumusest, sädemest või leegist. Aurud võivad kanduda süüteallikani ja seejärel leek lüüa aurude kaudu tagasi. Mahutid võivad tulekahju kuumuse käes lõhkeda.
Karboksüülhappeid: Metaanhape (sipelghape) Etaanhape (äädikhape) Propaanhape (propioonhape) Butaanhape (võihape) Pentaanhape (palderjanhape) Heksaanhape (kapronhape) Heptaanhape (önanthape) Piimhape (2hüdroksüpropaanhape) Õunhape (hüdroksübutaanhape) Viinhape (2,3dihüdroksübutaandihape) Sidrunhape (2hüdroksü1,2,3propaantrikarboksüülhape) Etaandihape (oksaalhape ehk oblikhape) (on kahealuseline karboksüülhape) Bensoehape (fenüülkarboksüülhape) Etaanhape ehk äädikhape on karboksüülhapete hulka kuuluv normaaltemperatuuril värvuseta, söövitav, teravalõhnaline vedelik. Etaanhapet tunti juba kauges minevikus. Nimelt pandi tähele, et kui vein õhu käes seisis, siis muutus see palju hapukamaks. Saadud vedeliku vesilahust hakati nimetama veiniäädikaks Äädikhappe sooli nimetatakse atsetaatideks, mis tuleneb ladinakeelsest nimest acidum aceticum.
tihendusained Lõhna- ja maitsetugevdajad Magusained Aroomid ja toiduvärvid Maitseainesegud Mille jaoks kasutatakse? Lihale ja lihatoodetele sageli lisatavad säilitusained nitritid ja nitraadid suruvad alla bakterite elutegevuse, andes samas lihale ja lihatoodetele roosa värvuse. Jookides sageli kasutatavad säilitusained on sorbiin hape ja sorbaadid ning bensoehape ja bensoaadid. Rasvarikaste toitude puhul on vaja kasutada antioksüdante, et kaitsta tooteid rasva rääsumise, värvuse ja maitse muutuste ning toiteväär tuse alanemise eest. Üks enamlevinud antioksüdant on askorbiin hape. Toiduvärve kasutatakse kõige enam kondiitritoodetes, maiustustes, karastusjookides, aga ka jogurtis ja jäätises toiduainetele värvi lisamiseks. Näiteid säilitusainetest Bifenüül(E 230), enim
o Äädikhape – CH3COOH ehk etaanhape, puhas äädikas tahkub +16 oC juures; söögiaagikas (30% lahus) o Piimhape – CH3CH(OH)COOH ehk 2-hüdroksüpropaanhape; tekib lihastes, piimas, hapukapsastes o Võihape – CH3CH2CH2COOH ehk butaanhape; või roiskunud kiht, higi o Oblikhape – HOOCCOOH ehk etaandihape, spinatis, rabarberis; suures kogustes põhjustab neerukivisid, Ca puudust o Bensoehape – areen; ohutu, aspiriin, vanill, sahhariin 4. Karbonüülühendite füüsikalised ja füsioloogilised omadused Füüsikalised: o Lenduvad vedelikud o Mida lühem C-ahel, seda paremini vees lahustub Füsioloogilised: o Narkootilise toimega o Kahjustab kesknärvisüsteemi, limaskesta (nahapõletik, pikaajaline ravi) Keemilised: o Väga nõrk alus 5
1. Св-ва аром амидов 2. Св-ва фенолов 3. Парацетамол и все о нем 4. Сульфоонамиидид 5. Че-то еще 6. Карбоксююлхапете кеемилисед омадусед 7. Фтаалхапе 8. Чего-то там саамине 9. Тоже не помню Karboksüülhapete kem. omadused, fenooli kem. omadused, ftoolhape valem ja füs. omadused, amiidide kem. omadused, alkoholide kem. omadused, fenooli oksüdeerumine, nartoleen + väävelhape, aspiriini saamine, bensoehape saamine
Koostas: Natalia Kaptyug Liis King Säilitusained Säilitusained ehk konservandid pidurdavad mikroobide, pärmi- ja hallitusseente arengut. Toiduainetööstuses on säilitusained toodetel märgitud tähistusega E200–E299 Kasutatavatest säilitusainetest on sorbaadid, bensonaadid ja nitraadid. Looduslikud säilitusained on bensoehape, sorbiinhape, salitsüülhape ning sidrunhape. 1. Säilitusaine ehk konservant on looduslik või sünteetiline aine, mis takistab toodete riknemist. 2. Tänu säilitusainetele pikeneb toote müügiaeg. 3. Pärsivad botulismitoksiini teket vorstides. Lisaks annavd vorstidele ilusa punase värvuse. 4. Toimivad paremini happelises keskonnas. 1. Potensiaalselt kantserogeensed ühendid. Suurtes kogustes vähki tekitav toime. 2. Võivad põhjustada allergilisi reaktsioone.
happeliste omadustgea. HCl, HBr, HI, HNO3, H2SO4. * Nõrgad happed on oluliselt nõrgemate happeliste omadustega nt. H2CO3, H2S, H3PO4, HNO2, CH3COOH( äädikhape). Kontsentreeritud tugeva happe lahjendamiseks tuleb teda valada peene joana vette ! Karboksüülhapete e orgaaniliste hapete üldvalem on RCOOH. HCOOH METAANHAPE. Igapäevased toidus kasutame: äädikh, sidrunh, õunhapet. Olekud: Vedelikud väävelhape, lämmastikhape, metaanhape ja etaanhape. Tahked ained sidrunhape, bensoehape, oblikhape. Vesilahustes süsihape ( H2CO3) väävlishape ( H2SO3). Hapete saamisvõimalusi : * Happe saamine gaasilise vesiniühendi lahustamisel vees. HCl +H2O» HCl. H2S + H2O » H2S. * Happe saamine happelise oksiidi reageerimisel veega. P4O10 + 6 H2O » 4H3PO4 . CO2 + H2O » < H2CO3. * Happe kaudne saamine soola ja tugeva happe vahelises reaktsioonis. Na2SiO3 + H2SO4 » Na2SO4 + H2SiO3
Ei ole mürgine. Veiniäädikas. Tööstuses lahustina, keemiasaaduste valmistamiseks. Veevaba külmub +16oC juures, moodustab jäätaolisi läbipaistvaid kristalle (jää-äädikhape). Rasvhappedlooduslike rasvade koostises olevad monohapped (paaris arv süsinikke). Küllastunud ja küllastumata, hargnemata süsivesinikahel. Etaandihape(oblikhape; HOOCCOOH)mürigne. Spinatis, hapuoblikas, rabarbris. Soodustab neerukivide teket. Benseenkarboksüülhape(bensoehape) aromaatne hape. Benseeniring. Valge, kristalne, kasut keemiatööst, toiduainetööst säilitusaine. Piimhape(2-hüdroksupropaanhape) lihaste suure koormusega töötamisel Õunhape(hüdroksübutaandihape) puuviljades, marjades Viinhape(2,3-dihüdroksubutaandihape) kaaliumvesiniksoolana veini laagerdamisel (viinakivi) Sidrunhape(2-hüdroksü-1,2.3propaantrikarboksüülhape) sidrunites, puuviljades, marjades. Toitude, jookide hapustamiseks.
Emulgaatori eesmärk pagaritoodetes on ilusa vahu andmine. Näiteks biskviidimiksi koostisesse on lisatud emulgaatoreid sellepärast, et munamass hästi vahustuks. Milliseid E-aineid pannakse pannkookidesse ja miks? Kodus pannakse pannkoogi taignasse nt : söögisooda(E500) või kergituspulber(E450). Neid E-aineid pannakse taignasse kobestamiseks. Mida peaksid tundlikud inimesed silmas pidama? Peaksid hoiduma E-ainete(nt : tartrasiin, erütrosiin, sulfitid, bensoehape, bensoaadid, sorbiithape, aspartaam ja naatriumglutamaat) rohket tarbimist, kuna need võivad põhjustada toiduallergia sarnaseid sümptomeid. Eelistage värskeid ja töötlemata toiduaineid ning tutuvuge pakendil oleva koostisainete loeteluga. Mille poolest erinevad äädikas ja sidrunhape omavahel? Äädikhape on asendamata karboksüülhape, sidrunhape on asendatud. Äädikhapet leidub nõgestes ja siplelgates, sidrunhapet leidub puuviljades (tsitruspuuviljades eriti) ja ka marjades.
Aromaatsed ühendid 1 (1) 1) Ftaalhape Kasutatakse värviainete tootmisel, lakitööstuses 2) Aspiriin/atsetüülsalitsüülhape Väiksed valged kristallid Lõhnata Nõrga hapuka maitsega Halvasti lahustub vees 3) Bensoehape Valge kristalne aine Lahustub vees Külmalt lõhnatu 4) Paratsetamool Valge või roosakas pulber Lõhnatu Halvasti lahustub vees 5) Naftaleen Kristalne aine Iseloomuliku lõhnaga Ei lahustu vees 6) Tolueen Värvuseta Vedelik Iseloomuliku lõhnaga 1 (2)
C9H19OH- nonanool C10H21OH- dekanool C3H5OH- propaan-1,2,3-triool (glütserool) C2H4OH- etaan-1,2-diool (etüleenglükool) HCOOH- metaanhape (sipelghape) CH3COOH- etaanhape (äädikhape) C2H5COOH- propaanhape C3H7COOH- butaanhape C4H9COOH- pentaanhape C5H11COOH- heksaanhape C6H13COOH- heptaanhape C7H15COOH- oktaanhape C8H17COOH- nonaanhape C9H19COOH- dekaanhape CH3CHOHCH3- 2-hüdroksüpropaanhape (piimhape) C7H6O2- bensoehape C7H6O3- salitsüülhape Juergen Guido C6H8O7- sidrunhape HOOCCOOHH- oblikhape (etaandihape, oksaalhape) 7) Ülesannete valemid n=m/M n=V/Vm *n=N/NA* n- moolide arv (mol) m- aine mass (g) M- aine molekulaarmass (g/mol) V- aine ruumala (dm3) Vm- molaarruumala (22,4 dm3/mol) *N- osakeste arv* *NA- Avogadro arv (6,02*1023 1/mol)* *=ei pruugi töös olla
MERIKE MADAL VALGA GÜMNAASIUM KEEMIA 9. klass HAPPED 3.Kooliaste Anorgaaniliste ainete põhiklassid Koolitaja:IGOR JALLAI 5.kursus ARGIELUS · SIDRUNHAPE · ÕUNHAPE · OBLIKHAPE · ÄÄDIKHAPE · PIIMHAPE · SIPELGHAPE · SINIHAPE · BENSOEHAPE SAAMINE · Happeline oksiid + vesi=HAPE · SO3+H2O = H2SO4 · SO2+H2O = H2SO3 · CO2+H2O = H2CO3 · P4O10+6H2O =4 H3PO4 · SiO2+H2O = ei toimu KOOSTIS VESINIK- ja HAPPEJÄÄKIOONID Hn A + n- · PROOTONID ja HAPPEANIOONID KINDLAKSTEGEMINE · Universaalindi- kaator PUNANE · Metüüloranz PUNANE · Lakmus - PUNANE OMADUSED · Hapu maitse · Vesinikioonid ( H+ ) vesilahustes · Muudavad indikaatorite värvust
Hape + alus Hape + sool (karbonaat) 6. Äädikhape(etaanhape)- ei ole mürgine. Kasutatakse lahutsina nind paljude keemiasaaduste valmistamiseks. Toiduäädikas. Tekkimine: Veini käärimisel õhu käes oksüdeerub etanool veiniäädikaks. Valem: CH3COOH 7. Sipelghape- terava lõhna, ärritava toimega mürgine vedelik. Kasutatakse: keemiatööstuses.mesinikud kasutavad sipelghape kahjuritõrjeks. Leidub kõrvenõgestes ja sipelgas. Valem: HCOOH 8. Bensoehape (benseenkarboksüülhape)- aromaatne hape. Kasutatakse keemiatööstuses,toiduainetööstuses säilitusainena, rögalahtistav vahend. Valem: COOH 9. Oblikhape- mürgine aine, ei lahustu vees. Leidub spinatis, hapuoblikas, rabarbris. Valem: HOOCCOOH III. Estrid.: 1)valemite (lihtsustatud või klassikaline struktuurivalem) koostamine ja nimetuste andmine valemi järgi, 2) estrite saamise (esterdamise) reaktsioonivõrrandite koostamine ( alkoholi ja
Steariinhape C17H35COOH (oktadekaanhape) seebitööstus Suure hulga süsinike ja vesinike aatomitega karboksüülhapped on rasvhapped. · Rasvhapete kaaliumsoolad on vedelad seebid. · Rasvhapete naatriumsoolad on tahked seebid. · Oblikhape on mürgine, leidub hapuoblikates, rabarberis. · Piimhape tekib lihastes töötamise tagajärjel. · Õunhape leidub puuviljades. · Sidrunihape leidub sidrunites · Bensoehape leidub pohlades ja jõhvikates. KARBOKSÜÜLHAPETE OMADUSED Karboksüülhapped reageerivad 1. Reageerimine metallidega: 2CH3COOH + Zn = (CH3COO)2Zn + H2 2. Reageerimine metalli oksiididega (näites on saadusteks raudetanaat ja vesi): CH3COOH + FeO = (CH3COO)2Fe + H2O 3. Reageerimine hüdroksiididega (näites on saadusteks naatriummetanaat ja vesi: HCOOH + NaOH = HCOONa + H2O 4. Reageerimine endast vähem püsiva happe (näites süsihappe) sooladega: 2CH3COOH + Na2CO3 = 2CH3COONa + H2CO3
hapendatud juur ja köögiviljades moodustavad vee molekulidega vesinik Etaandihape HOOC-COOH üsna sidemeid mürgine, vees lahustuv, värvuseta kas: Pohl ja jõhvikas ei lähe käärima sest tekstiilitööstuses, värvainete valmistamisel sisaldavad bensoehapet mis tapab pisikuid leidub: oblikate, tomatite ja muude taimede ja kääritajaid mahlas Rabarber sisaldab oblikhapet mis seob Bensoehape- värvuseta, ei ole organismis kaltsiumi ja see põhjustab mürgine kas: silo säilitamisek ja salvide luude hõrenemist koostises Äädikas- äädikhappe vesilahus Ftaalhape- 200 kraadi juures Lauaäädikas- on 30% äädikhappe lahus sulab, kristalne aine kas: polüestrite tootmiseks
Olehape ehk oleiinhape, cis-oktadets-9-eenhape (C17H33COOH), leidub paljudes õlides ja ka loomses rasvas, nt seapekis ja veiserasvas. Linoolhape Cis-oktadets-9,12- dieenhape, C17H31COOH, leidub mitmetes taimeõlides. Oblikhape (etaandihape) HOOC-COOH, oblikates, tomatites, spinatites, rabarbrites, jänesekapsastes. Piimhape 2- hüdroksü-propaanhape,CH3CH(OH)COOH, tekib piima, juur- ja puuviljade nagu näiteks kurkide, kapsaste hapendamisel ja piimasuhkru käärmisel. Bensoehape (benseenkarboksüülhape), leidub paljudes marjades nagu näiteks jõhvikates ja pohlades. C6H5COOH.
Väga paljude looduslike ainete lõhnabuketi kujundamises osalevad aldehüüdid ja ketoonid. 6. HAPPED ANIOONID 1) - metaanhape e. sipelghape - metanaat e. formiaat 2) - etaanhape e. äädikhape - etanaat e. atsetaat 3) - etaandihape e. oblikhape - etaandiaat e. oksalaat 4) - benseenkarboksüülhape - benseenkarboksüüloaat e. bensoehape e. bensoaat 5) - kloroetaanhape - kloroetanaat 6) - piimhape e. - laktaat 2-hüdroksüpropaanhape 7) - õunhape e. - malaat e. hüdroksübutaandihape hüdroksübutaandiaat 8) - viinhape e. 2,3- - tratraat e. 2,3- dihüdroksübutaandihape dihüdroksübutaandiaat 9) - sidrunhape e. 2-hüdroksü- - tsitraat 1,2,3-propaantrikarboksüülhape
Fifth level toiduvärvid toidus, kuid on saadud säilitusained sünteesi teel nö antioksüdandid loodusidentsed ained magusained (askorbiinhape , paksendajad bensoehape ) · saadud keemilise sünteesi teel ja millel pole looduses analoogi (asotoiduvärvid ) Lisaainetel on Euroopa numbritunnus ehk E tunnus! E tunnus tähendab, et lisaaine on läbinud vastavad ohutuse hinnangud ja Euroopa Liidus heaks kiidetud. · toiduvärvid (E 100E 199); · säilitusained (E 200E 299); · antioksüdandid (E 300E 399); · emulgaatorid, stabilisaatorid (E 400499). Paljudele lisaainetele on kehtestatud
fenoolformaldehüüdvaikude ja epoksüvaikude tootmisel ning vähemal määral mitmete teiste keemiaproduktide lähtematerjalina. Anisool Värvitu, kergestisüttiv vedelik , iseloomulikult meeldiv lõhn, mis meenutab aniisi. Anisoole saab kasutada koostisosana parfüümides, nagu lahusti, vahe jahutust ja lähteaine sünteesib muud orgaanilised ühendid. Anisoole saab kasutada koostisosana parfüümides, nagu lahusti, vahe jahutust ja lähteaine sünteesib muud orgaanilised ühendid Bensoehape Värvuse ja lõhnata, kristalne aine. Sisaldub paljudes taimedes (nt pohlas ja jõhvikas) Kasutatakse konservimisvahendina ning ravimite ja lõhnaainete valmistamiseks Atsetofenoon Värvitu, viskoosne vedelik Esineb paljudes toiduainetes, sealhulgas õuna , juustu , aprikoos , banaan , veiseliha ja lillkapsas. Toodetakse lõhnaineid, mis meenutavad mandlit, kirssi, kuslapuud, jasmiini ja maasikast Kasutatakse ka nätsus.
võivad reageerida pakendatud toidus kasutatavale bensoe- ja sorbiinhappele (E210 ja E200). Sellisele ülitundlikkusele liitub tavaliselt ka asovärvaineallergia (E102, E110, E122-E124, E128, E129, E151). Aspiriinist, bensoe- ja sorbiinhappest ning asovärvainetest võivad ülitundlikel inimestel põhjustada raskeid allergilis Lisaained, mis võivad tekitada ülitundlikust Säilitusained E200 Sorbiinhape E201 Naatriumsorbaat E202 Kaaliumsorbaat E210 Bensoehape E211 Naatriumbensoaat E214-219 Hüdroksübensoaadid E220-E228 Väävlishape ja sulfitid Värvained (asovärvid) E102 Tartrasiin E110 Paraoran E123 Amarant E124 Uuskoshenill E151 Briljantmust Antioksüdandid E320 Butüülhüdroksüanisool (BHA) E321 Butüülhüdroksütolueen (BHT) E300 on tuttav C-vitamiin Levinud toiduainetööstuses. Lastetoitudesse, jookidesse, lihatoodetesse ja aedviljahoidistesse. Kui seda ei kasutata ülisuurtes kogustes, pole sel
Lisatakse eesmärgiga: pidurdada riknemist,parandada välimust, koostist ja struktuuri, maitset, lõhna või mõnda muud omadust. Lisandid on loodusliku sisuga komponendid , mida lisatakse samadel eesmärkidel, kuid tegemist on ka individuaalsete toiduainetega. nt. sool , suhkur, köögiviljad, maitsetaimed jne munapulber Lisaained lihatööstuses konservandid ehk säilitusained , on ained, mis pidurdavad või takistavad mikroobide elutegevust. Naatriumnitrit 250E, naatirumnitraat E251, bensoehape E210, Antioksüdandid - askorbiinhape E300- väldivad ja takistavad hapniku toimet, pidurdavad rasvarääsumist ja takistavad kõrval lõhna teket. Stabilisaatorid , emulgaatorid ja paksendajad - Katavad vee ja rasva osakesi, välitides eraldumist stuktuurist. Tüüpilisemad emulgaatorid on karrageen, fosfaadid . Lõhna ja maitsetugevdajad- naatirumglutanilaat E621. glutamiinhape happesuseregulaatorid : GTL gülteendeltalaktoon E575
astmat ja Looduses eluohtlikke esinev aine. allergilisi KAHJULIKUD AINED KARASTUSJOOKIDES Tähis Nimetus Aine Kõrvalmõjud omadused; lisamise põhjus E127 Erütrosiin Punane Võib häirida värvaine. kilpnäärme Sünteetiline. talitlust. E210 Bensoehape Säilitusaine. Võib tekitada Sünteetiline. peavalu ja migreeni ning maoärritust ( samad sümptomid ka E212 jaE213 puhul) KAHJULIKUD AINED KARASTUSJOOKIDES Tähis Nimetus Aine Kõrvalmõjud
hapus marjas on rohkesti vitamiini C, nagu kibuvitsa viljadeski. Jõhvikates on küll mitmeid vitamiine, kuid vitamiini C tegelikult mitte eriti palju. Kuidas siis nii? Siinkohal peab selgitama, et hapu maitse ei ole tingitud alati nimetatud vitamiinist. Hapu maitse annavad mitmesugused happed, sealhulgas ka vitamiin C, mis on samuti üks hape. Kuid jõhvikate hapu maitse on tingitud enamasti hoopis teistest ainetest. Näiteks on neis küllaltki palju sidrunhapet. Jõhvikates leiduv bensoehape on aga tugeva bakteritevastase toimega ja seetõttu säilivad jõhvikad ka värskena väga kaua. Nii võime septembris valmivaid jõhvikaid korjata rabast aastaringselt. Sügisel enne külmi korjatud jõhvikaid on hea säilitada vee sees. Nii seisavad need vähemalt kevadeni ja lähevad järjest magusamaks. Looduses on kõige maitsvamad veidi külma saanud marjad, need aga ei säili hästi. Eriti magusad tunduvad kevadel lume alt välja ilmunud jõhvikad
· Areenid Benseeni kasutatakse lahustina. Aniliini kasutatakse polümeeride valmistamisel. 6) Teada triviaalnimetusi areenide ja karboksüülhapete kohta õpitu piires. Areenid Karboksüülhapped Tolueen e. metüülbenseen Metaanhape e. sipelghape Aniliin e. aminobenseen Etaanhape e. äädikhape Fenool e. hüdroksübenseen Bensoehape e. benseenkarboksüülhape 1,4-dimetüülbenseen e. p-ksüleen Piimhape e. laktaat, Sidrunhape e. tsitraat.
tomat, munad, ekseemi pärm põhjustab N lipoehape pärm, piim, liha energiavahetuse häireid kapsas, spargel, põhjustab lipiidide U S-metüül-metioniin petersell, tomat sünteesi häireid maks, piim, põhjustab PABA p-amino-bensoehape munad, pärm pigmentatsioonihäireid värske puu- ja põhjustab verejooksu ja P bioflavonoidid juurvili, roheline sidekoe kahjustumist tee, sojatooted
[http://www.terviseklubi.integraal.ee/%D5igesti-toitumine.php] (15.05.2009) Lisaained Lisaained võib nende päritolu järgi jaotada kolmeks: - ained, mis on eraldatud toidust, näiteks agar-agar (E 406) ja karragenaan (E 407) merevetikatest, pektiin (E 440) puu viljadest jne. - ained, mis esinevad looduslikult toidus, kuid on saadud sünteesi teel ehk nö loodusidentsed ained, näiteks anti oksüdant askorbiinhape (E 300) või säilitusained sorbiin hape (E 200) ja bensoehape (E 210). - ained, mis on saadud keemilise sünteesi teel ja millel pole looduses analoogi, näiteks antioksüdant butüül hüdroksüanisool (E 320) või asotoiduvärvid. Rasvarikaste toitude puhul on vaja kasutada antioksüdante, et kaitsta tooteid rasva rääsumise, värvuse ja maitse muutuste ning toiteväär tuse alanemise eest. Üks enamlevinud antioksüdant on askorbiin hape E 300 (C- vitamiin). Lihale ja lihatoodetele sageli lisatavad säilitusained nitritid (E 249 ja E 250) ja
E142 Roheline S, E151 Briljantmust, E155 Pruun HT. Võivad põhjustada hüperaktiivsust, allergilisi reaktsioone, astmat. E173 Alumiinium. Võib põhjustada kesknärvisüsteemide mürgitamisjuhtumeid, parkinsoni tõbe. E180 Litoolrubiin. Võib põhjustada hüperaktiivsust, allergilisi reaktsioone, astmat. E200 Sorbiinhape. Võib tekitada ülitundlikkust suu piirkonnas (nahaärritused, põletustunne). Võimendab allergilisi reaktsioone ja astmat. E210 Bensoehape, E212 Kaaliumbensoaat, E213 Kaltsiumbensoaat. Tõstavad laste aktiivsust, võivad tekitada peavalu ning maoärritusi. Võimendavad allergilisi reaktsioone ja astmat. E211 Naatriumbensoaat. Võib põhjustada ja süvendada allergilisi reaktsioone ning astmat, tekitada peavalu ning maoärritusi. E214 Etüül-p-hüdroksübensoaat. Võib tekitada allergiat ning mõjuda sarnaselt bensoehappele. E251 Naatriumnitraat. Tekitab imikute ja väikelaste hapnikupuudust. E280 Propioonhape
1,3-dimetüülbenseen – m-ksüleen 1,4-dimetüülbenseen – p-ksüleen 4. Areenide omadused Füüsikalised: o Hüdrofoobsed o Lagunevad hästi eetrites ja teister orgaanilistes ühendites Füsioloogilised: o Narkootiline toime (võivad tekkida krambid, äkksurm) o Kahjustab maksa, närvisüsteemi, vereloomet o Ainuke ühutu on bensoehape (E210) COOH-rühmaga (aspiriin, vanilliin, sahhariin) Keemilised: o Püsivam kui alkeen o Asendusrühmad reageerivad kergemini kui tuum ise 5. Milline areenide osa on nukleofiilne? Miks? Nukleofiilne(-laenguga) on aromaatne ring , koosneb elektronide pilvest 6. Reakstioonid. o Alküülimine Benseen + NaCl → benseen-Na + HCl o Halogeenimine Benseen + Cl2 → benseen-Cl + HCl
Värvuseta valge kristalne, veeslahustuv aine Üsna mürgine Leidub: oblikates tomatites spinatites rabarberites jänesekapsastes Kasutatakse: tekstiilitööstuses kangaste värvimisel värvainete valmistamisel rooste ja tindiplekkide eemaldamiseks Oblikhaperikkaste toitude tarvitamisel vähenevad organismis kaltsiumivarud Bensoehape ehk benseenkarboksüülhape Aromaatne Värvuseta Valge kristalne aine Lahustub hästi alkoholis ja eetris, vähesel määral ka vees Leidub paljudes marjades Kasutatakse: toiduainetööstuses säilitusainena antiseptikuna sünteetiliste värv- ja lõhnaainete tootmiseks E10 Akrüülhape ehk prop-2-eenhape Terav lõhn Veest raskem vedelik Tahkub +13 kraadi juures
C9H19COOH dekaanhape (kapriinhape) C15H31COOH heksadekaanhape (palmithape) C17H35COOH oktadekaanhape (stearhape) C17H33COOH oktadets-9-eenhape (olehape) C6H5COOH benseenkarboksüülhape (bensoehape) CH2=CHCOOH prop-2-eenhape (akrüülhape) HOOC-COOH etaandihape (oblikhape) HOOC-CH2-COOH propaandihape (maloonhape) C6H4(COOH)2 benseen-1,2-dihape (ftaalhape) C2H4-(COOH)2 butaandihape (merevaikhape)
Lihtsaim neist etaandihape ehk oblikhape HOOCCOOH. On mürgine aine mida leidub spinatis, hapuoblikas, rabarbris mitte küll ohtlikes kogustes. Oblikhapperikaste toitude tarvitamine vähendab organismi kaltsiumivarusid ning soodustab neerukivide tekkimist. Küllastumata hapetest on olulisemad küllastumata rasvhapped. Tehnikas on tähtis roll propeenhappel ehk akrüülhappel ja metüülpropeenhappel ehk metakrüülhappel, millest valmistatakse polümeere. Benseenkarboksüülhape ehk bensoehape on lihtsaim aromaatne hape. On valge kristlane aine, mida kasutatakse keemiatööstuses, samuti toiduainetööstuses konservandina (säilitusainena) E210.
· kasutatakse: keemiatööstuses redutseerijana ( oksüdeerub kergesti süsihappeks) Etaanhape(CH3COOH) e. äädikhape · tekib: etanooli oksüdeerumisel bakterite toimel,leidub ka elusorganismides · hapu lõhnaga,söövitav vedelik, tahkub toatemp. lähedal ( 17C), seguneb veega, ei ole mürgine · kasutatakse: lahusena kasutatakse toidu marineerimiseks,maitsestamiseks Lisaks: Piimhape-tekib piima käärimisel piimsuhkrust Bensoehape ja salitsüülhape-mikroorganismide vastase toimega,valged, kristalsed,vees vähe lahustuvad Sidrunhape-leidub apelsinides ja sidrunites, valge kristalne aine, meeldiva hapu maitsega Oblikhape-oblikates, rabarberis,jänesekapsas, suuremas koguses natuke mürgine Karboksüülhapped reageerivad alustega andes sooli: Hape+ alus= sool+ vesi ( H2O) Süsihape( H2CO3) · tekib: tekib süsinikdioksiidi lahustumisel vees · väga nõrk hape · laguneb kergesti CO2-ks ja veeks
Benseenituum esineb bensoehappes (E210). Seda sisaldavad aspiriin, sahhariin, vanilliin. 3. KEEMILISED OMADUSED. Oksüdeerumine. Aromaatset tuuma iseloomusta suur energeetiline püsivus. Seepärast on aromaatsed tuumad tavaliste oksüdeerijate suhtes küllaltki vastupidavad. Aromaatsetest tuumadest kergemini oksüdeeruvad tuumaga seotud alküülrühmad. METÜÜLBENSEEN e. BENSEENKARBOKSÜÜLHAPE e. TOLUEEN BENSOEHAPE. Benseenituuma sisaldavad ühendid põlevad tahmava leegiga. Elektrofiilne asendusreaktsioon. -elektronpilv ulatub tasandist välja, seega on kättesaadav elektrofiilide ründele. Niisiis aromaatne tuum on nukleofiilne reaktsioonitsenter, temaga reageerimine algab elektrofiili ühinemisega. Kuna elektrofiili ühinemisel ühe süsinikuga tekkiv positiivne laeng jaotub kõigi ülejäänud aatomite vahel, ei saa toimuda nukleofiili ühinemist, laneg antakse hoopis H+ ,,väljaviskamisega"
Butaanhape (võihape) CH3CH2CH2COOH Pentaanhape (palderjanhape) C4H9COOH Heksaanhape (kapronhape) C5H11COOH Heptaanhape (önanthape) C6H13COOH Piimhape (2-hüdroksüpropaanhape) Õunhape (hüdroksübutaanhape) Viinhape (2,3-dihüdroksübutaandihape) Sidrunhape (2-hüdroksü-1,2,3-propaantrikarboksüülhape) Etaandihape (oksaalhape ehk oblikhape) HOOC-COOH ehk (COOH)2 (on kahealuseline karboksüülhape) Bensoehape (fenüülkarboksüülhape) C6H5COOH Ketoonid on orgaanilises keemias ühendid, milles karbonüülrühm (C=O) on seotud kahe süsiniku aatomiga. Ketooni saab üldiselt esitada valemiga R1(CO)R2. Karbonüülrühma süsiniku sidemed kahe süsiniku aatomiga eristavad ketoone karboksüülhapetest, aldehüüdidest, estritest, amiididest ja teistest hapnikku sisaldavatest ühenditest. Kaksikside karbonüülrühmas eristab ketoone alkoholidest ja eetritest. Lihtsaim ketoon on 2-propanoon
· On olemas ka nimetatud lipofiilse keemilise ühendi vaba paprikat sordid Capsicum annuum. Toidu lisaained Säilitusained e konservandid · Sorbiinhape E 200 Säilitusaine · Vääveldioksiid E 220 Säilitusaine, · Kaaliumsorbaat E 202 Säilitusaine antioksüdant · Kaltsiumsorbaat E 203 Säilitusaine · Naatriumsulfit E 221 Säilitusaine, · Bensoehape E 210 Säilitusaine antioksüdant · Naatriumbensoaat E 211 Säilitusaine · Naatriumvesiniksulfit E 222 · Kaaliumbensoaat E 212 Säilitusaine Säilitusaine, antioksüdant · Kaltsiumbensoaat E 213 Säilitusaine · Naatriumdisulfit E 223 Säilitusaine, · Etüül-p-hüdroksübensoaat E 214 antioksüdant Säilitusaine · Kaaliumdisulfit E 224 Säilitusaine,
äädikhape lahus), keemiatööstuses (lahustina). Rasvhapped on looduslike rasvade koostises olevad monohapped, milles on üle nelja paarisarv süsiniku aatomi. Rasvhapped võivad olla nii küllastunud kui küllastumata. Rasvhapete soolad lahustuvad hästi vees. Rasvhapete soolasid (alates 6 süsinikuga) nimetatakse seepideks.Dihapped tuntuim on etaandihape e. oblikhape (HOOCCOOH). Oblikhape on mürgine (sadestab organismis Ca 2+ ). Dihappeid leidub looduses palju. Bensoehape e. benseenkarboksüülhape kasutatakse keemiatööstuses, toiduainetööstuses säilitusainena E210. Asendatud karboksüülhapped: Piimhape e. 2hüdroksüpropaanhape tekib lihastes suure koormusega töötamisel, aga samuti ka mikroobide elutegevuse jääkainena. Õunhape e. hüdroksübutaandihape puuviljades, marjades. Viinhape e. 2,3dihüdroksübutaanhape tekib veini laagerdamisel. Sidrunhape esineb enamikes puuviljades ja marjades eriti tsitrusviljalistes (sidrun)
rasva rääsumise, värvuse ja maitse muutuste ning toiteväärtuse alanemise eest. Üks enamlevinud antioksüdant on askorbiinhape (E300) ehk C-vitamiin. Lihale ja lihatoodetele sageli lisatavad säilitusained nitritid (E249 ja E250) ja nitraadid (E251 ja E252) suruvad alla bakterite, sealhulgas botulismitekitaja elutegevuse, tagades samas lihale ja lihatoodetele verepigmendi roosa värvuse. Jookides tihti kasutatavad säilitusained on sorbiinhape ja sorbaadid (E200, E202–203) ning bensoehape ja bensoaadid (E210–213). Sorbiin- ja bensoehapet leidub looduslikult ka mõnedes marjades. Toiduvärve kasutatakse kõige enam kondiitritoodetes, maiustustes, karastusjookides, aga ka moosides, millega maitsestatakse jogurtit või jäätist. Kui tootele on lisatud sünteetilisi toiduvärve, peab toote pakendil olema vastav hoiatus, kuna mõnel inimesel võivad sünteetilised, sh asotoiduvärvid esile kutsuda allergilisi reaktsioone. Kui toode on väga
Kasutatakse toiduainete tööstuses, parfümeeria, ravimid 7)Mis on jäääädikas? Kuidas saadakse veiniäädikas? 99,5% äädikhape. Saadakse, kui veini pikemat aega õhu käes hoida. 8)Piimhape 2-hüdroksüpropaanhape. Tekib puu-ja puuviljade hapendamisel, lihastes suure pingutuse tagajärjel. Kasutamine-ravimid, küpsetuspulbrid, konserveerimisel 9)Oblikhape etaandihape. (COOH)2. Mürgine, tahke aine. Leidub oblikas ja rabarberis. Kasutamine-tekstiilitööstus. 10)Bensoehape värvuseta kristalliline aine. Kasutatakse konservandina e210, salvide valmistamisel 11) Mis on rasvhapped? Koosnevad suurest arvust sünikest ja nende arv on paarisarv, vees ei lahustu, C ahelad on hargnemata 12) Estrite omadused väike C arv-meeldiv lõhn. Tekkinud alkoholist ja happest, C arv on suur-lõhnata, vees mittelahustuv tahke aine ehk vaha 13) Mis on polüester? saadakse dikarboksüülhappe ja mitme OH’ga alkoholide vahelisel reaktsioonil (PVA liim)
Konservandid pikendavad toiduainete säilivusaega tagades kaitse mikrobioloogilise riknemise eest. Äädikhape toimib ka happesuse reguleerijana s.t.ta reguleerib toidu pH ehk happelis-aluselist seisundit. Maitselt ülihaput äädikat ei tohi toidulisandina kasutada, sest see kahjustab hambaid ja ärritab seedekulgla limaskesti. Säilitamine orgaaniliste hapetega Kiirestiriknevate toiduainete paremaks säilitamiseks lisatakse neile sageli mitmesuguseid orgaanilisi happeid, näiteks bensoehape, sorbiinhape, sidrunhape. Säilitamine õlis õlis säilitatakse kalu, juurvilju, maitsetaimi. õlil puuduvad mikroorganisme hävitavad omadused, seega tuleb õlikonserve hoolikalt kuumutada või lisada koos õliga teisi konservante. õli konserveeriv toime avaldub kolmel tasandil: · õli loob hapnikuvaba keskkonna, kuid anaeroobsed mikroobid saavad seal areneda; · õlikeskkonnas pidurduvad toiduainetega toimuvad oksüdatsiooniprotsessid, näit
Karboksüülhapped on orgaanilised aineid, mis sisaldavad üht või mitut karboksüülrühma (-COOH). Üldvalem R-COOH või HOOC-R Karboksüülhapete nimetused tuletatakse süsivesinike nimetustest ja lisatakse nimele lõppu lõppliide - hape. N: CH3CH3 (etaan) CH3COOH (etaanhape) Sõltuvalt karboksüülrühmade arvust eristatakse monohappeid (metaanhape) ja dihappeid (oblik- ehk etaandihape). Lisaks on olemas ka aromaatseid karboksüülhappeid (bensoehape), küllastumata karboksüühappeid (süsivesinikahelas on mitmekordsed sidemed, näiteks propeenhape ehk akrüülhape) ja hüdroksühappeid (sisaldavad karboksüülrühmade kõrval hüdroksüülrühmi, näiteks 2-hüdroksüpropaanhape ehk piimhape). Kõrgemaid karboksüülhappeid, mis sisaldavad 4-20 süsiniku aatomit, nimetatakse rasvhapeteks. Üht või mitut aminorühma sisaldavaid karboksüülhappeid nimetatakse aminohapeteks. Paljudel karboksüülhapetel on kasutuses triviaalnimetused:
Etaandihape ehk Oblikhape (HOOCCOOH) Mürgine, leidub spinatis, hapuoblikas, rabarberis. Liigne tarbimine soodustab neerukivide teket. 2-hüdroksüpropaanhape ehk Piimhape (C3H6O3) Piimhape tekib lihaste tööl ilma hapniku juurdepääsuta, piima, kurkide ja kapsaste hapnemisel ja piimasuhkru käärimisel. Piimhappe sisaldus on piima kvaliteedi näitaja. Polüpiimhape on biodegradeeruv polümeer, millest valmistatakse looduslikult lagunevaid kilekotte. Bensoehape ehk benseenhape, bensoaat on karboksüülhapete hulka kuuluv benseeni monofunktsionaalne derivaat, mille Na-soola kasutatakse rögalahtistava vahendina. Bensoehapet leidub rohkesti jõhvikates ja pohlades. 9. H2N - CH- COOH I 2-aminoetaanhape Glütsiin Gly H H2N - CH- COOH I 2-aminopropaanhape Alaniin Ala CH3 H2N - CH- COOH I
jääb ebaühtlaseks. Samuti on selline materjal kore ja võib hoidla avades, või kui silosse tungib õhku, kergesti kuumaks minna. Kindlustuslisanditeks sobib silojuuretis. Silo aeroobset stabiilsust aitavad parandada bensoehappe baasil valmistatud kindlustuslisandid. Lisand võib olla ka kombineeritud. Kombinatsioon, kus on ühendatud nii keemilise kui ka bioloogilise lisandi mõju, on piisavalt efektiivne kuivema materjali jaoks. Silode konservandid Bensoehape või tema sool on taimedes levinud ühend ning loomadele kahjutu. Eriti tugevalt mõjub bensoehape hapus keskkonnas, hoides ära pärmide ja hallituste kasvu ning kindlustab silo hea säilivuse ka pärast hoidla avamist. Oma mõjult on ta analoogiline närvutamisega, ta ei pidurda märkimisväärselt piimhappekäärimist. Sobib mahlakale taimsele materjalile (nt. mais, raps) , sest väikese lahustuvuse tõttu on välditud konservandi väljajuhtimine koos mahlaga.
doping. C3H14N Teratogeenne toime loote vääraereng, immuunsusteemi kahjustav Kantserogeenne toime vähkitekitav Dioksiinid 2 benseenituuma O-ga ühendatud. Kogunevad maksa ja kahjustavad seda. Atsetoon tuleohtlik madala Kt'ga läbipaistev vedelk. Kasutatakse plastikute tootmisel, kui ka lahustina nt. Küünelakieemaldajas 6. Rahvapärane nimetus süstemaatiline nimetus aniliin aminobenseen fenool hüdroksübenseen paraksüleen 1,4-dimetüülbenseen bensoehape benseenkarboksüülhape sipelghape metaanhape äädikhape etaanhape võihape butaanhape oblikhape etaandihape piimhape 2-hüdroksüprppaanhape 7. ÜL 1) Saagise % = m(tegelik) / m(teoreetiline) * 100% Kui kaod on 10%, siis saagis on 90 % 2) n=m/M 3) P= m(lahustunud aine) * 100% / m(lahus) 4) roo = m / V 5) V= põhjap * kõrgus
annaabi.ee 
