Taimsed piimad Euroopas tuntakse taimset piima ammusest ajast, mandlipiima näiteks teati juba keskajal. Esimene teraviljapiim pärineb Aasiast ning seda tehti riisist, kuid põhimõtteliselt sobivad piima valmistamiseks kõik teraviljasordid. Taimset „piima“ nimetatakse piimaks vaid tema piimasarnase välimuse pärast. Õigem oleks seda nimetada taimejoogiks, teraviljadest toodetud jooki ka teraviljajoogiks. Mitmesugused taimsed „piimad“ on suurepärased lehmapiimaasendajad neile inimestele, kes piimasuhkrut (laktoos) ja -valku (kaseiini) ei talu, ning taimetoitlastele. Levinumad on mandli-, pähkli-, riisi-, kaera-, kookose- ja sojapiim. Taimseid piimasid valmistatakse üha enam ka kodudes, seda on lihtne teha.
mängis tikkudega ja tikkudega mängimisel tekib ka keemiline reaktsioon. Kui ma jõudsin koju, siis ma võtsin riidest lahti ja läksin ema kööki aitama. Ema tegi köögis väikesele õele putru piimast. Piima keetmisel ei teki mingit keemilist reaktsiooni, sest piim ei saa muutuda teiseks aineks ilma teise aineta. Kuna piim ei saa teiseks aineks keetmisel muutuda, siis ta jääbki piimaks. Õhtul jõudis kätte, enne külaliste tulekut ma panin küünla põlema ja küünal kui põleb siis ta eritab lõhna ja küünla põlemisel tekib keemiline reaktsioon, sest hapnik muutub süsihappegaasiks nagu alati kui tuli ehk leek põleb. Peale külaliste ära minekut tahtsin teha ühe katse kuid see ei õnnestunud. Ma tahtsi äädika ja söögisoola kokku segada, et see plahvataks
TÄISPIIMATOOTED JA DESSERDID Täispiimatooted: JOOGIPIIM Definitioon: Piim on toitev vedelik, mida toodavad emaste imetajate piimanäärmete koed. See on vastsündinute põhiline toit, enne kui nad suudavad mitmekesisemat toitu seedida. Kõige sagedamini mõistetakse Eestis piima all lehmapiima. Rasvasisalduse põhjal liigitakse joogipiim rasvata joogipiimaks (rasvasisaldus mitte üle 0,5%), väherasvaseks piimaks (rasvasisaldus mitte alla 1,5% ja mitte üle 1,8%) ja täispiimaks (rasvasisaldus mitte alla 3,5%).Joogipiim on standardiseeritud, homogeniseeritud, pastöriseeritud piimatoode. Eestis on kõige enam levinud 2,5% rasvasisaldusega joogipiim. Pastöriseeritud piim on valge, piimale omase nõrgalt magusa maitsega ning ilma kõrvalmaitse ja -lõhnata. Joogipiimana saab turustada tooteid, mille tooraineks on lehmapiim. Joogipiim on mõeldud tarbijale tarnimiseks ilma edasise töötlemiseta
Vastuvõtmisel mõõdetakse piima temperatuur ja täpne kogus. Laboris tehakse kindlaks piima rasva- ja valgusisaldus, happesus, külmumistäpp, veesisaldus ja mikrobioloogilised näitajad. Vastuvõetud piim valmistatakse pastöriseerimiseks ette: see eelsoojendatakse ja separeeritakse- normaliseeritakse. Normaliseerimine tähendab piima viimist soovitud rasvasisaldusele. Separeerimisel eraldatakse piim vastavalt soovitud toodetele kooreks ja rasvata piimaks. Peale normaliseerimist piim pastöriseeritakse, mis tähendab termilist töötlemist ehk iga osakese kuumutamist teatud temperatuuril ja ajal. Pastöriseerimine on ohutuse seisukohast kõige olulisem protsess piimatööstuses. Pastöriseerimise temperatuur ja aeg on väga olulised. Piima pastöriseerimisel on kaks eesmärki: tervise ohutuse ja toote kvaliteedi tagamine. Tere AS müügikanalid on internet, telerist tulevad reklaamid, linnas olevad plakatid jne.
Piimatootmise tarbenormid (PT-normid) arvutatakse 1kg EKM-piima (=3,14 MJ, 3,3% valku) kohta. Katsetulemuste üldistuste kohaselt on see 5,25 MJ kui toodang on 15 kg, suurema toodangu puhul partsiaalnorm suureneb, väiksema puhul on ta sellest mõnevõrra väiksem ( tegemist on söötmistaseme mõjuga) (Põllumajandusloomade söötmisnormid koos söötade tabelitega, 1995). 1 kg piima tootmiseks kulub 60 g seeduvat proteiini. Naturaalpiima ümberarvestamiseks EKM-piimaks kasutatakse valemit: EKM-piim = 0,4 P +15 PR, kus P naturaalpiim kg PR - piimarasva kogus kg Lehmade päevased metaboliseeruva energia ja seeduva PT-normid on toodud tabelis 3. 4 Tabel 3. Lehmade metaboliseeruva energia ja seeduva proteiini PT-normid Päevane toodang Metaboliseeruv energia, MJ EKM-piima kg 1 kg EKM-piima kokku päevas Seeduv proteiin, g
maakond! Peetakse silmas 8 suurt maakonda: Virumaa, Järvamaa, Rävala, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Sakala, Ugandi. Peamiseks elatusalaks oli põlluharimine. Sel ajal toimus muutus kasvatavates kultuurides, odra osatähtsus vähenes ja hakati kasvatama rohkem rukist. Omased ka herned, oad, läätsed. Põlluharimise kõrval loomakasvatus, aga loomi peeti suht vabalt, kõik loomad umber 1/3 võrra väiksemad kui praegused koduloomad. Lehma peeti mitte piimaks vaid liha ja sõnnik. Kalapüüki oli suht vähe, toimus eeskätt sisevetel (rannik üsna asustamata). Küttimine ka teisejärguline. Eriti Lõuna-Eestis levinud metsmesindus, tarud olid metsas, inimestel koht teada. Mesi oli ainus magus. Käsitöö tehti suuresti kodus, üksikutel aladel olid kujunenud eraldi käsitöölised: sepad (nõudis eraldi oskusi, valmistasid tööriistu ja relvi, pronksi-/hõbedasepad valmistasid ehteid), pottsepad (11.saj hakati Eestis kasutama potiketra,
Pastöriseeritud jogurt on toode, mida on säilivusaja pikendamise eesmärgil pärast hapendamist kuumutatud. Nii kaotab jogurt palju kasulikke omadusi, sest eluskultuurid hukkuvad. Pastöriseeritud jogurtit ei pea säilitama külmikus. 6.8 Piima ja piimatoodete valmistamine ja kasutamine Piim, mida toiduks tarvitatakse jaguneb toorpiimaks, mõnevõrra pikema säilivusajaga pastöriseeritud piimaks ja mitmekuulise säilimisajaga kõrgpastöriseeritud piimaks. Toorpiima eeliseks loetakse biokeemilise koostise (vitamiinid, ensüümid, rasvakerakesed jne) lüpsijärgset säilimist muutumatul kujul. See tagab piima kui toituaine kõrge biovääruse. Piima pastöriseerimise põhieesmärkideks on inimesele ohtlike mikroobide hävitamine ja toote säilivusaja pikendamine. Samuti pidurdab see piimrasvade rääsumist. Pastöriseerimisel kaob aga
põhiliselt mahtuvusega 1l). Uuemaks kuumtöötlemise mooduseks on kõrgpastöriseerimine, mis toimub kõrgendatud rõhu all, 2...3 sekundi jooksul temperatuuril 135...150°. Pakendatakse mitmekihilisse fooliumpakendisse. Piima liigid. Liigitatakse töötlemise, rasvasisalduse ja lisandite alusel. Piimatööstused väljastavad eranditult pastöriseeritud või kõrgpastöriseeritud ning normaliseeritud piima. Rasvasisalduse alusel liigitatakse rasvata piimaks ehk lõssiks (0,5%), väherasvaseks piimaks (kuni 2,5% kaasa arvatud) ja piimaks (üle 2,5%). Täispiim peab sisaldama vähemalt 3,5% rasva ning millest ei ole koostisosi eraldatud ega juurde lisatud. Maitsestatud piimad on maasika-, banaani-, sokolaadi-, vaniljepiim jt. Valgupiim sisaldab 4,5% valku, vähendatud laktoosisisaldusega piim 1% laktoosi (kõik inimesed ei talu piimasuhkrut), vitaminiseeritud piimale on juurde lisatud vitamiine. Peale lehmapiima kasutatakse toiduks ka kitse-, lamba-, pühvli-, põhjapõdra-, hobuse-, jt
korda. · Udar on täiesti tühi kahe korra asemel kolmel korral. · Välditakse udara ülemäärast täitumist ja sellega kaasnevat piima tekke pidurdumist. VEISTE ARETUS JA VALIK Kehaehituse aj ainevahetuse tüübid Hingamistüüpi ja seedetüüpi veised. Piimatõugu veised on nn. hingamistüüpi kehaehitusega ja ainevahetusega, lihaveised nn. seedetüüpi kehaehituse ja ainevahetusega. Hingamistüüp suurte söödakoguste piimaks ümbertöötlemine nõuab suuri hapniku koguseid ja eeldab ka suurte süsihappegaasikoguste eemaldamist. Seepärast on heale lüpsilehmale omane suur kopsumaht, selle viitavad pikk rinnakorv (rinnakorv ulatub peaaegu põlveliigeseni jääb vaid kämbla kaugusele), suur roiete kaldenurk (viimase roide kaldenurk vertikaali suhtes on suur ~200), roidevahemikud on suured võimaldades roiete ulatuslikku liikumist ja sügavamat hingamist.
Eraorganisastsioon. Töötab Hollandi piimasektori heaks. Saksamaa seisukoht kvoodisüsteem kaob aastaks 2007. Taani, SB, Rootsi, Holland kvoodisüsteem kaob aastaks 2015. Kvoodisüsteem piirab tootmist. Tarnekvoot on maksimaalne piima kogus, mida tohib müüa piima töötlejale. Eestis kvoot 2010. a. 672 548 t, tarne 663 670 t, otseturustus 8878 t. Otseturunduskvoot: piima ja piimatooted, mida müüakse otse lõptarbijale; piimatooted arvestatakse piimaks ümber. · Kvoodi suurendamine: 1-15.juuni võtab PRIA piimakvoodi omanikelt taotlusi sama kvoodiaasta piimakvoodi suurendamiseks. · Kvoodi muutmine: 1.nov kuni 10.jaanuarini eitleda PRIA-le avaldus oma otseturustuskvoodi või selle osa tarnekvoodiks muutmiseks (või vastupidi). Kvooti on võimalik muuta üks kord kvoodiaasta jooksul avalduse esitamise hetkeks täitmata kvoodi või selle osa suuruses. · Aruannete esitamine: Otseturustuskvoodi omanik peab 10
· Veised toodavad kehamassi ühiku kohta piima enam kui ükski teine imetaja. · Aretuse tagajärjel on lehma piimaloome pidevalt suurenenud ning ületab mitmekordselt vasikate loomupärase imetamise vajaduse. · Tekkiv ülejääk on kasutatav inimtoiduna. · See võimaldab lehma kasutada piimatootmiseks palju efektiivsemalt kui lihaallikana. · Kõikidest sööda toitainetest on lehm võimeline piimaks väärindama 30%, lihaks aga 1519%. · Toitumise seisukohast on eriti väärtuslik piimavalk. · Selleks muundub söödas sisalduvatest lämmastikühenditest ligikaudu 17%, mis ületab üle kahe korra lihavalguks väärindatavat osa. Udar · Lakteeriva lehma udar (lad uber) on suhteliselt suur elund, kaaludes umbes 50 kg · Väga suure jõudlusega holsteini tõugu lehmadel võib selle kaal piimaga täitunult ületada 100 kg
Ainevahetus on keskmisel tasemel, mis võimaldab loomal rasket tööd teha. Duersti klassifikatsioon: Hingamistüüp intensiivse ainevahetusega tüüp. Toitainete biooksüdatsioon on intensiivne. Sellega on vastavuses intensiivselt talitlevad mahukad hingamis-vereingeelundid ning kogu organismi aktiivne ainevahetus. Säärase ainevahetuse korral muudetakse organismi viidud toitained kiiresti piimaks, mitõttu kudedesse ei kogune toitainete tagavarasid rasva näol. Hingamistüüpi on piimaveised. Seedetüüp aeglase ainevahetusega tüüp. Biooksüdatsioon on vähem intensiivne kui hingamistüüpi veistel. Seetõttu koguneb organismi toitainete tagavarasid, mis ladestuvad kohha kasvuperioodil liha ja luustikuna ning täiskasvanult rasvana. Seedetüüpi loomadel on vähem mahukad seedeelundid kui hingamistüüpi loomadel. Seedetüüpi on lihaveised. 2
annaabi.ee 
