TÖÖ PEALKIRI: Rasvasisalduse määramine TÖÖ EESMÄRK JA PÕHIMÕTE: Töö eesmärk on määrata piima ja rõõs koori rasvasisaldus.Meie määramasime Gerberi meetodiga.Meetodi põhimõte on järgmine:valgu hüdrolüüsitakse väävelhappega,rasv eraldatakse tsentrifuugimisel.Rasva eraldamise kiirendamiseks lisatakse isopentüülalkoholi.Tulem loetakse bütoromeetril skaalal. KATSE KÄIK.Butüromeetrisse mõõdetakse 10 ml väävelhapet, lisatakse pipetiga 5 ml vett ja 5 ml kohupiima.Pipeti ots hoiakse vastu butüromeetri seina 45°C nurga all.Seejärel lisatakse 1 ml isopentüülalkoholi
Paljude eestimaalaste jaoks on jätkuvalt armas hapupiim, mis sobib ideaalselt toidu kõrvale janu kustutamiseks kui ka toidu valmistamiseks. Hapupiimale on lisatud ka maailmas enimuuritud Lactobacillus rhamnosus GG bakter. KEEFIRI TUNNUSED Rasva protsendi sisaldus Keefir lisanditega Probiootiliste bakteritega keefir Pakendi suurus Pakendi materjal Keefirijook Tootjad/bränd RASVA PROTSENDI SISALDUS 2,5% Keefir 3,5% Keefir 3,5% rasvasisaldus 2,5% rasvasisaldus 2,2% rasvasisaldus 1% rasvasisaldus KEEFIR LISANDITEGA Kirsi keefir Kama keefir Kirsi keefir Maasika keefir Kama keefir Õuna ja piparmündi keefir Cappucchino keefir Mustika keefir PROBIOOTILISTE BAKTERITE GA KEEFIR ME-3 piimhappebaktereid sisaldavad Helluse tooted aitavad mitmekesistada toidulauda ning toetada organismi võitluses kahjulike bakterite ja viirustega.
PIIM ja PIIMASAADUSED Piim on kõrgeväärtuslik toiduaine, mille koostises inimorganismi arenguks vajalikud toitained.Need on sobivas vahekorras ja hästi omastatavad. Sisaldab täisväärtuslikke valke, millest tähtsam on kaseiin, vähemal hulgal on albumiini ja globuliini, mis kalgenduvad piima kuumutamisel. Rasvasisaldus on piimal 3...5%, min.ainetest Ca, P; K,Mg. Vitamiinidest on A;D;B;E rühma vitamiine, suvises piimas on C ja A rohkem, fermente on rohkem äsjalüpstud piimas Kõrvuti lehmapiimaga kasutatakse veel kitse-, pühvli-, kaameli, põhjapõdra, hobuse piima. Kõige rasvarikkam põhjapõdra piim, kõige süsivesikuterikkam hobusepiim. Piima töötlemine. Eesmärk on kahjulike mikroobide tegevuse tõkestamine ja kasulike arendamine soovitud suunas. · Jahutamine- pärast lüpsmist
Naturaalne jogurt palju elavaid baktereid Eestis valmistatakse järelpastöriseeritud jogurteid, mis sisaldavad elusaid baktereid Joogijogurt- vedelam konsistent ja lisatud moos on ilma marjatükkideta Kasulikkus - tasakaalustab soolte ja mao talitust , sisaldab rohkesti C ja B grupi vitamiine , valke Maitsestatud ja maitsestamata Jogurtite jagunemine rasvasuse alusel rasvavaesed tooted, mille rasvasisaldus jääb vahemikku 0,1...0,3% piimajogurtid rasvasusega 1,5...3,5% koorejogurtid, milles on rasva 10% või rohkem Jäätis Külmutatud magustoit piimast või koorest Muud maitse- ja lisaained suhkur, vanilje, karamell, kakao, sokolaad, marjad jne Jäätiseliigid : 1. Plombiir (15%) 2. Koorejäätis (10%) 3. Piimajäätis (3,5%) Kohupiim Valmistatakse pastöriseeritud piimast või lõssist Selle tegevusel eraldub vadak
rasva · Sealiha sisaldab keskmiselt 100 g kohta 16,7 g rasva, 17 g valke, 21 mg magneesiumi, 2,8 mg tsinki ja 1,1 mg rauda. · Raud on oluline element vereloomes ja eluks vajaliku hapniku sidumises ning viimises kopsudest kudedesse. Kõige paremaks rauaallikaks ongi taine sealiha. Linnuliha · Kanaliha on väga valgurikas liha. Kuna valkusid on palju, siis rasvasid on vähe. Keskmine rasvasisaldus kanalihas on umbes 11%. · Peamine rasvasisaldus on kanal nahas. · Samamoodi nagu veiseliha, nii on ka kanaliha värvus suuresti varieeruv. Kui liha on hele, siis on seal rasvasisaldus väike, kui tume, siis suur. On öeldud ka, et hele liha on tumedast peaaegu poole võrra väiksema rasvasisaldusega · Vitamiinid ja mineraalid leiduvad kanalihas veest ning süsivesikutest koosnevates osades. Võrreldes heleda kanalihaga sisaldab tume kanaliha
TÄISPIIMATOOTED JA DESSERDID Täispiimatooted: JOOGIPIIM Definitioon: Piim on toitev vedelik, mida toodavad emaste imetajate piimanäärmete koed. See on vastsündinute põhiline toit, enne kui nad suudavad mitmekesisemat toitu seedida. Kõige sagedamini mõistetakse Eestis piima all lehmapiima. Rasvasisalduse põhjal liigitakse joogipiim rasvata joogipiimaks (rasvasisaldus mitte üle 0,5%), väherasvaseks piimaks (rasvasisaldus mitte alla 1,5% ja mitte üle 1,8%) ja täispiimaks (rasvasisaldus mitte alla 3,5%).Joogipiim on standardiseeritud, homogeniseeritud, pastöriseeritud piimatoode. Eestis on kõige enam levinud 2,5% rasvasisaldusega joogipiim. Pastöriseeritud piim on valge, piimale omase nõrgalt magusa maitsega ning ilma kõrvalmaitse ja -lõhnata. Joogipiimana saab turustada tooteid, mille tooraineks on lehmapiim. Joogipiim on mõeldud tarbijale tarnimiseks ilma edasise töötlemiseta
Siia kuuluvad tursk, luts, kohta, haug jne. Keskmise rasvasusega uimekandjad Nende rasvaprotsent ulatub kuni 5. Siia kuuluvad kogred, karpkalad, nurud, latikad, tindid jt. Rasvased kalad Neil on rasva üle 5%. Esindajad on kilud siiad, rääbised. Eriti rasvased kalad Neil on rasva üle 15%. Eesti kaladest angerjad, lõhed ja viidikad. RASVARIKKA KALALIHA AUSTAJA ÜLDTÕED Pärast kudemist on kalade rasvasisaldus väike. Rasvasisaldus sõltub aastaajast. Mida suurem on kala, seda rasvasem ta on. (Võrreldes liigikaaslastega.) Kalarasva koostises on rohkesti pika ahelaga polüküllastamata rasvhappeid ehk omega3 rasvhappeid. KALALIHA MIKROTOITAINETE VALGUSES Vitamiinidest on kalades rasvlahustuvaid vitamiine A, D ja E. Rohkem on neid rasvastes kalades. Vesilahustuvatest vitamiinidest erinevaid B rühma vitamiine. Mikroelemente on rohkesti erinevates merekalades. KALALIHA MIKROTOITAINETE VALGUSES
Veresooned kõhul ja udara välisseinal on hästi märgatavad. Jalad on tugevad, küllalt peeneluulised, vahel ka püstised. Sõrad on normaalse kujuga, sageli heleda sarvainega, harva esineb kõrvalekaldeid sõrakujus. Lehmad on rahuliku iseloomuga ja väga hea isuga. Hea põhisööda kasutus ongi eesti holsteini tõu eeliseks teiste tõugude ees. Eesti holsteini tõu lehmade piimatoodang, piimarasva- ja piimavalgutoodang on suurim Eestis. Piima rasvasisaldus on hea, aga valgusisaldus on vaid rahuldav. Eesti Punane 1951. aastal anti punaste veiste massiivile eesti punase tõu nimetus. Piimatoodang jäi vaid kolmesaja kilogrammiga alla eesti mustakirjule tõule, aga piima rasvasisaldus oli kõrgem (+0,07%). Värvus oli tüüpiline punane. 1972. aastast alustati üle aastakümnete angli veiste importi Saksamaalt. Anglite mõjul suurenes piima rasva- ja valgusisaldus, kuid piimatoodangus polnud erilist edu. Ka kehamass vähenes
2,5% Alma kohvimeistrite piim Lisanditega piim Milla sokolaadipiim Vitaminiseeritud piim Laktoosivaba piimajook Organoleptilised näitajad Konsistents ühtlane, ei tohi olla sadet ega koore tükikesi Maitse ja lõhn puhas ja piimale iseloomulik Värvus täispiima puhul ühtlaselt valge, kerge kollaka varjundiga Rasvata piim on valge ja sinaka varjundiga Rõõsk koor Kohvikoor 100 g toodet sisaldab: Energiat - 489kJ/118kcal · Valke - 3g · Süsivesikuid - 4g · Rasvasisaldus - 10g Rõõsk koor Vahukoor 100 g toodet sisaldab: · Energiat - 1388kJ/337kcal · Valke - 2,5g · Süsivesikuid - 3g · Rasvasisaldus - 35g Hapukoor saadakse koore hapendamisel piimhappebakterite juuretisega rasvasuse piirid jäävad vahemikku 10-30% Hapukoor mida rasvasem on hapukoor, seda tugevama konsistentsiga ta on ning seda siidjam ja pehmem tundub hapukoore maitse keelel hapukoore paksendamiseks kasutatakse erinevaid modifitseeritud tärklisi või zelatiini
· Piimasuhkur ehk laktoos lahustub vees · Kuumutamisel üle 100 kraadi omandab ta pruunika värvuse ning 170-180 kraadi juures laktoos karamellistub. · Lehmapiimas leidub ~4,7% piimasuhkrut · Mineraalaineid on piimas keskmiselt 0,7% neist kõige rohkem Ca. · Mikroelementidest sisaldab piimvaske, koobaltit, joodi jt... · Piima koostis muutub aastaringselt · Suvine piim on vitamiinirikkam kui talvine · Suvel rasvasisaldus suurem kui talvel · Piim peab olema valge, kergelt kollaka varjundiga, puhta maitse ja lõhnaga. · Piima keemistemperatuur on 100,2 kraadi. · Kuumutamiselt 50-60 kraadi tekib piima pinnale valkudest ja rasvadest koosnev kile. · Temperatuuril 80-90 kraadi albumiin kalgendub ja sadestub · Kui edasi kuumutada, muutub piimasuhkur mustjaspruuniks. Liigituse alused: · Täispiim (kindla rasvasisaldusega) · Rasvata piim (kuni 1%) · Väherasvane piim (üle 1%)
Jogurtile iseloomulik värske maitse on tingitud piimhappebakterite lisamisest piimale. Traditsiooniliste jogurtite valmistamiseks kasutatakse Lactobacillus bulgaricus ja Streptococcus thermophilus baktereid, mille toimel kääritatakse piimas leiduv piimasuhkur piimhappeks. Hapnemisprotsessis moodustub ka mitmeid teisi ühendeid (CO2, diatsetüül, atsetaataldehüüd jne.). Jogurtid erinevad üksteisest eelkõige rasvasisalduse ning lisandite poolest. Tavaliselt on jogurti rasvasisaldus 0,5 3,5% vahel. Kuid on ka jogurteid, mille rasvasisaldus on kuni 10% need on mahedama maitse ning pehmema konsistentsiga koorejogurtid. Lahjadele jogurtitele lisatakse stabilisaatoreid, mis parandavad toote omadusi ja tõstavad selle viskoossust. Enimkasutatavad stabilisaatorid on Ïelatiin, tärklis, pektiin ning agar-agar. Kõrgema rasvasisaldusega jogurtid reeglina stabilisaatoreid ei sisalda. Teistest lisaainetest võib jogurtile lisada ka
Kuumutamisel 50-60°C juures tekib piima pinnale kile, mis koosneb rasvadest ja valkudest. Temperatuuril 70°C muutub piima maitse. Piim lõhustub kuumutamisel kergesti. Piima pastöriseeritakse, et hävitada haigust tekitavad mikroorganismid. Pastöriseeritud piimal säilivad kõik põhilised omadused ja säilimisaeg pikeneb. Pärast pastöriseerimist piim normaliseeritakse põhiliselt 3.5 või 2,5% rasvasisalduseni ja villitakse pakendisse. SORTIMENT Piima liigitamisalused 1) Rasvasisaldus: täispiim on kindla rasvasisaldusega pastöriseeritud lisanditeta normaliseeritud piim (2,5, 3,5%); rasvata piim s.o rasvane osa - 1%; väherasvane piim - 1% rasva. 2) Töötlemisviis: pastöriseeritud 72-75°C juures 15-20 sekundit; steriliseeritud ehk homogeniseeritud 100°C juures; kõrgpastöriseerimine (Milla piim) - piim on muudetud bakterivabaks
Kanaliha Linnuliha on väga tähtis komponent inimese söögilaul, kuid armastatuim on kanaliha.Miks inimesed söövad kanaliha nõnda palju ja hea isuga? Kanaliha on kõrge valgusisaldusega (täisvalguline) toit, mis sisaldab ka üpris vähe rasva. Kanaliha rasvasisaldus on umbes 11%, kuid samalajal on veiseliha rasva sisaldus umbes 30-40%. Järelikult on kanaliha ka tervislikum kui loomaliha. Kuni 2/3 kanarasvast koosneb küllastumata mitmealuselistest rasvadest. Samuti asub enamus kanalihas sisalduvast rasvast nahas. Nahata toiduks tarvitatavates kanades leidub rasva ainult umbes 5%, mis teeb selle soovitavaks madala rasvasisaldusega dieetide puhul. Kõik need arvud käivad tervete lindude kohta
Pekaanipähkel Merit Martin KK11-PE Kasvab Indias, Hiinas, Ameerikas, Portugalis, Prantsusmaal, Itaalias, Kreekas ja Sotsis Väliselt sarnaneb kreeka pähkliga, kuid on pisut piklikum ja käärud on vähem sopistunud On ka veidi pehmem ja magusam Kõrge tsingi ja B1 vitamiini sisaldus. Rasvasisaldus 70% Toitainete sisaldused 100g toidu söödava osa kohta: Pekaanipähkel Vesi 4,8 Kalorid 684 Rasvad 67,6 Valgud 7,8 Süsivesikud kokku (imenduvad) 18,2 (9,2) Tüüpiline tk kaal (g) dl(tervetena)=40g Pekaanipuu Pekaanipuu on väga kõrge, kasvab 20-40m Õied on tuultolmlevad Ei ole päris pähkel vaid luuviljaline Seda ümbritsevad kesttad Terad on ovaalsed / piklikud 2,6-6cm pikad ja 1,5-3cm laiad
Teisel kohal on nisujahu koostisosadest valkained, mida on jahus 12-16% kuivaine kaalust. Lisaks on umbes 80% kõigist neist lämmastikuühenditest vees lahustumatud valgud gliadiin ja gluteen ning albumiin, mis lahustub ka vees ja globuliin, mis lahustub soolalahuses, kokku 0,26-0,44% jahu kuivaine kaalust. Gliadiin ja gluteen moodustavad peale vee imemist kleepvalgu. Kleepvalku on jahu kaalus 20-45% ning seda saab jahu sees välja pesta. Pestud kleepvalku nimetatakse toorkleepvalguks. Rasvasisaldus on 0,8-2,1% jahu kuivaine kaalust. Mineraalaineid on nisujahus 0,55-1,9% kuivaine kaalust. Neid leidub kas vabade sooladena või orgaanilistes ühendites. Tähtsamad neist on fosfori, kaltsiumi ja raua ühendid. Rukkijahu keemiline koostis Rukkijahu ja nisujahu keemiline koostis on erinev. Nimelt rukkijahu sisaldab suuremat hulka looduslikke suhkruid, peale selle on tal madalam tärklise kliisterdumise temperatuur.
ekstraktiivained jne liha koosneb järgmistest kudedest: 1) lihaskude 50-60%, liha värvus - kahvaturoosast kuni tumepunaseni; 2) sidekude -moodustavad kelmed ja kõõlused (9-14% sidekudet), sidekude koosneb: kollageen ja elastiin 3) rasvkude 2-40%, 4) luukude 7-30% LIHA TOITEVÄÄRTUS Liha taiosas toorelt umbes 70% vett, rasvases lihas vett vähem Liha valgud on täisväärtuslikud- sisaldab valku 20%, rasvane liha vähem kui taine Rasvasisaldus erineb liigiti 2-40% Lihas ei ole kiudaineid ja on vähe süsivesikuid (v.a siseelundid) Sisaldab B grupi vitamiine, fosforit ja rauda Liha värvus- sõltub müoglobiini sisaldusest lihas- veiseliha, sealiha, lambaliha,talleliha,vasikaliha, ulukiliha.... LIHA LIIGITUS TERMILISE SEISUNDI JÄRGI: 1) värske liha - peale looma tapmist ei sobi toidu valmistamiseks, peab seisma 24 tundi (laagerduda), temperatuuri null lähedane
Hinnatakse CaCl2 mõju kalgendi tekkele. Või katse: Alma 35% rõõsk koor, võetud külmast, 200 ml. Võetakse klaasupurk ja valatakse rõõsk koor purki, purgi kaas suletakse. Klaaspurki loksutatakse koort kuni on eraldunud maksimaalne kogus petti. Pett kallatakse võitera pealt ära. Või pestakse puhta veega. Pestud või kaalutakse, arvutatakse saagis ja rasvasisaldus võis. Antakse organoleptiline hinnang võile. Mõõtmistulemused, laabi kalgend: Lisatud CaCl2 (g/l) pH Aeg kalgendumise lisatakse 5%lahust alguseni, min vastavalt ml 0 6,80 46,20 0 6,80 46,29 0,1 6,75 20,15
Parapähkel Läbimõõt on 30 cm. Vili kaalub 2-3 kg. Muutke teksti laade Pähkli sees 15-25 Teine tase apelsinilõigu taolist Kolmas tase Neljas tase seemet. Viies tase Kasutamine Parapähklid on valgu- ja rasvarikkad (rasvasisaldus 50-70 %). Pähkleid kasutatakse toiduks nagu pähkleid ikka ja ka õli tootmiseks. Õli kasutatakse ka õlivärvide ja seebi valmistamiseks. Parapähkli õli Muutke teksti laade Õli on maitsev, Teine tase Kolmas tase meenutab mandliõli, Neljas tase
Ükskord aga selgus, et sulama jäetud põhupallidel kasvavad seened on väga maitsvad ka inimtoiduna. Nüüd kasvatatakse austerservikuid lehtpuupakkudel ja -kändudel metsas ja koduaias. Seenekasvandustes kultiveeritakse neid aga saepurust või teraviljapõhust toitepinnasel. Austerservik on väga maitsev söögiseen ja tarvitamiseks kõlbulik ilma kupatamata. Austerservik sisaldab asendamatuid aminohappeid, vitamiine, kasulikke mineraalaineid ning mikroelemente. Rasvasisaldus ei ole üle 3%, kalorsus 34 kcal/100g. Seega võib kindlalt väita, et austerservik on väga hea dieettoiduaine. Lisaks on leitud, et seenes sisalduvad polüsahariidid on vähivastase toimega ning pärsivad vananemist. Austerservik vajab tselluloosi- ja toitaineterikast substraati (kasvupinnast). Tavaliselt kasutatakse selleks põllumajandustoodangu jääke. Traditsiooniline toitepinnas austerserviku kasvatamiseks on nisupõhk ja teised Eestis kasvatatavad teraviljaliikide (oder, rukis) põhud
seal on rohkem toitu. Kilu on ka ise toiduks paljudele loomadele - röövkaladele, hüljestele ja veelindudele, samuti on tal tugev toidukonkurents noorte räimedega. Kilu elule mõjub väga soodsalt soolase vee sissevool Põhjamerest Läänemerre, sest see rikastab ta toidulauda. Kilu arvukust kahjustab vaenlaste arvu (tursa) suurenemine. Ta on üks tähtsamaid töönduslikke masskalu, keda kasutatakse ka loomasöödaks. Sügiskuudel on kilul suur rasvasisaldus (10...18 %) ning temast toodetakse sprotte ja vürtsikilu.
kuuekümnendatel-seitsmekümnendatel aastatel. Paarkümmend aastat tagasi muutus aga heeringas suhteliselt defitsiitseks kaubaks, mida sageli pikka aega tulutult poelettidelt otsiti. Nüüdisajal on heeringaid jälle külluslikult saada nii tükikaupa kui ka fileedena, suitsutatult või soolatult, magusates ja vähem magusates marinaadides ning kõikvõimalikes erinevates kastmetes ja lisanditega. Toiteväärtus Rohke valgu- ja rasvasisaldus on need kaks ahvatlust, mis selle kala on juba sajanditeks püüdjatele ja sööjatele hinnaliseks muutnud. Kui heeringate rasvasisaldus võib väga suurtes piirides muutuda (rasvasisaldus 5-30%) sõltuvalt kala füsioloogilisest seisundist ja püügiajast, siis valkude hulk heeringas on suhteliselt stabiilne. Piir rasvaste ja lahjemate heeringate vahel on kokkuleppeline ja jääb 12% üles- või allapoole.
Kala ja kalaõli sisaldab oomega 3 rasvhappeid polüküllastumata rasvhappeid (näiteks a linoleenhape). Kalarasv sisaldab A, D ja E vitamiini ja erinevaid B rühma vitamiine. Milleks neid toitaineid vaja on ? Kalalihast saab inimene elutegevuseks vajalikku joodi, vaske, tsinki, seleeni, fluori ja rauda. Luudega söödavad kalad on olulised fosfori, magneesiumi ja kaltsiumiallikad. Kala rasvasisaldus sõltub oluliselt liigist ja aastaajast. Sõltuvalt liigist, on kalas 1422% valke. Sarnaselt lihale, on ka kalavalgud inimorganismi jaoks täisväärtuslikud. AITÄH TÄHELEPANU EEST !
Liha ja lihatooted Liha all mõeldakse ka rasvkudet,ajusid,siseorganeid ja luid,osaliselt ka nahka. Lihast saame kätte asendamatud aminohapped. Enamasti leidub lihas umbes 15-20% valke, metsloomadel 20-23%. Rasvasisaldus on väga varieeruv, sealigas umbes 50%, looma-ja lambalihas u 30%,linnulihas vaid 5%. Loomulikult sisaldab liha ka vett. Lihatööstuses kogunenud verd kasutatakse verivorstide ja verikäkkide valmistamiseks,osa töödeldakse fibriiniks,vereplasmaks ja vereseerumiks,mida kasutatakse samuti lihatööstustes. Järelejäänud kontidest eraldatakse kondirasv nii toiduaineks kui ka tehniliseks otstarbeks. Kontidest,kõhredest ja nahaäärtest keedetakse välja kollageen,mis muutub kergesti
Toiduks teistele loomadele: Kilu on ka ise toiduks paljudele loomadele - röövkaladele, hüljestele ja veelindudele, samuti on tal tugev toidukonkurents noorte räimedega. Kilu elule mõjub väga soodsalt soolase vee sissevool Põhjamerest Läänemerre, sest see rikastab ta toidulauda. Kilu arvukust kahjustab vaenlaste arvu (tursa) suurenemine. Ta on üks tähtsamaid töönduslikke masskalu, keda kasutatakse ka loomasöödaks. Sügiskuudel on kilul suur rasvasisaldus (10-18 %) ning temast toodetakse sprotte ja vürtsikilu. 3 PILDID KILUDEST 4
paksendaja (modifitseeritud kartulitärklis, ksantaankummi), toiduäädikas, säilitusaine (naatriumbensoaat, kaaliumsorbaat), toiduvärv (beeta-karoteen). Toitainete sisaldus 100g tootes: süsivesikud 4,97g; valgud 0,92g; rasvad 50,13g. Energiasisaldus: 474kcal (1954,9kJ) /100g. Pakend: 900- , 450-, 430-, ja 230 grammised pudelid ja topsid; lisaks 4,5- ja 9kg majoneesiämbrid suurköökidele. Lahe Laua majonees Lahe Laua majoneesi rasvasisaldus on viidud 35%-le. See on hapukooretaolise ühtlase konsistentsiga, majoneesile omase maitse ja lõhnaga toode. Värvus nõrgalt kreemikas, esineb väheseid õhumulle ja peenestatud sinepiseemnete tükikesi. Üsna tuntav on sinepi ja äädika maitse. Valmistatud on toode rapsiõli baasil. Koostis: vesi, taimne õli suhkur, paksendaja (modifitseeritud kartulitärklis, ksantaankummi), munapulber, sool 1,3%, vadakupulber, sinepipulber, toiduäädikas, säilitusaine
ja optimaalne 120 sek. Proteiin: kõige soodsam leivaküpsetuseks 12- 14% http://liisil.blogspot.com/2010/04/omakupsetatud-leib.html http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Ear_of_rye.jpg Oder Langemisarv: 150 sek. Proteiin: 12- 14% http://www.biolib.cz/en/taxonimage/id89311/ http://maguskook.blogspot.com/2012/01/tervislik-odrajahukarask.html Kaer Proteiin: 11- 12,5% Rasvasisaldus: u 5% http://www.raisio.ru/kitchen/pure_oats/ http://zdravno.com/ Kasutatud kirjandus Ingver, A., Küüts, H., Annamaa, K., Nõges, M. 1995. Eestis kasvatamiseks sobivatest suvinisusortidest. Nisukasvatuse arendamisest Eesti Vabariigis nr. 8, lk. 69-80 Lepajõe, J. 1984. Nisu. 134 lk Lukme, L. 2006. Millisest nisusordist saab head saia. http://www.eria.ee/public/files/Pollukultuurid_2007_lk_25-28.pdf Older, H
Piima tootmise, käitlemise ja töötlemisega seotud majandusharu nimetatakse piimanduseks. Piim sisaldab täisväärtuslikke valke 2,7...3,8%. Piimavalgud on aminohappeliselt koostiselt täisväärtuslikud, sest nad sisaldavad asendamatuid aminohappeid, mida organism ise ei suuda valmistada. Tähtsaim piimavalk on kaseiin, väiksemal hulgal leidub ka albumiini ja globuliini. Happesuse suurenemisel kaseiin kalgendub (juustu ja kohupiima tootmine). Piima rasvasisaldus kõigub 3...5%-ni. Rasv esineb piimas väikeste kuulikestena. Inimesele on piimarasv hästi omastatav ning on hea energiaallikas. Piimarasva omastamist soodustab selle suhteliselt madal sulamistemperatuur (alla 37ºC). Piimarasv on väga tervislik temas leiduva A ja D vitamiini allikana, viimane on vajalik ka piimast saadava kaltsiumi omastamiseks. Väiksemad lapsed võiksid juua 3,2% või 3,5% rasvasusega piima, rasvavaba piim sobib ainult täiskasvanuile.
Suitsutatud kala: · külmsuitsutamine 20-40oC · kuumsuitsutamine 70-140oC Kalamari: · Koosneb marjateradest, mis asetsevad sidekoest kestas · Sisaldab: o Rasva 10-16% o Valke 24-30% o Mineraalaineid (Cl, K, Na, S, Ca, Mg, I) o Vitamiine (A, B, C, D) Surimitooted: · On kalalihast toodetud kalavalk · Keedetakse õhukese lehena, mis hiljem rullitakse kokku · Punane värvus pärineb paprikaekstraktist või toiduvärvist · Rasvasisaldus alla 0,5% ja toiteväärtus95 kcal · On pastöriseeritud ja jahutatud toode ning säilitusaeg 45-60 päeva
· keemiliselt seotud vesi- jääb toote koostisse, 5% tootemassist( n. piimapulber) 2. Kuivaine Nim. jääbki, mis jääb järele piima kuivatamisel püsiva kaaluni temp.-ril 102-105C. Siia kuuluvad kõik piima koostisosad peale vee ja lenduvate ainete. Kõike muutuvamaks koostisosaks on piimarasv, seetõttu kasutatakse sageli mõistet " piima rasvata kuivaine e. rasvata kuivaine". Selle leidmiseks lahustatakse kuivaines maha rasvasisaldus. 2.1 Lipiidid Lipiidid on üldmõiste, mille alla kuuluvad ka neutraalrasvad. Lipiidide molekulid koosnevad alkholist ja rasvahapete jäägist, s.t on vähemalt kahekomponendilised. Piimandusalases terminoloogias on rasvad siiani võrdsustatud lipiididega, s.t piimas sisalduvaid lipiide nimetakse piimarasvaks. Põhilise osa piimarasvast moodustavad triglütseriidid. Glütrserool on triglütseriide moodustav alkohol
piimasuhkrut ning seetõttu sobib jogurt eriti hästi neile inimestele, kelle seedekulgla piimasuhkrut üldse ei talu. Kõige vähem süsivesikuid on maitsestamata jogurtis. Piimavalk on organismile väga vajalik kuna on täisväärtuslik toiduvalk. Piimavalgus sisalduvad kõik inimkehale vajalikud asendamatud aminohapped. Piimahappebakterite tegevusena on jogurtis piimavalgud rohkem või vähem kalgendunud, mistõttu seedub jogurt võrreldes piimaga oluliselt kiiremini. Jogurti rasvasisaldus sõltub otseselt toorme rasvasusest. Rasvasuse alusel jaotuvad jogurtid kolme rühma: kõigepealt on rasvavaesed tooted, mille rasvasisaldus jääb vahemikku 0,1- 0,5%; teise rühma moodustavad piimajogurtid, rasvasusega 1,5- 3%; kolmanda rühma moodustavad dessertjogurtid, milles on rasva 5- 10%. Oma rasvasusega ületavad veel dessertjogurteid teatud koorejogurtid. Jogurti toidurasvad on olulised eelkõige energia seisukohalt. Lisaks annavad nad
ehk hajuvilfaasist ehk kuivainest. Piima koostisele avaldab suurimat mõju laktatsioonijärk. Laktatsiooniperioodi esimesel nädalal on ternespiima ehk kolostrumi koostis sootuks teistsugune kui pärast laktatsiooniperioodi esimest vädalat saadaval piimal. Eriti palju sisaldab ternespiim ehk kolostrum albumiine ja globuliine. Kuivainet on kaks korda rohkem kui normaalpiimal. Ternespiima rasvasisaldus on kolme ööpäeva pärast samasugune kui normaalpiimal. Piimasuhkrut on ternespiimas 1,5-2 korda vähem kui normaalpiimas; mineraalained aga rohkem Ternespiimas on rkkalikult B2-,B3 ja A- vitamiini ning karotiini Ternespiim on pruunikaskollane, erütrotsüütidesisaldus korral isegi punakas vedelik Normaalpiim on valge, nõrgalt magusa maitse ja meeldiva aroomiga Piim on keerulise koostisega valge või kergelt kollakas bioloogiline vedelik,
linaõlis sisalduvate Ω-3 rasvhapete tarbimist. Ω-6 ja Ω-3 rasvhapete omavaheline tasakaal peaks olema 1:1, kuid on meie toidus umbes 20:1. Ω-6 rasvhapete rohkus toidus võib aga suurendada näiteks aterosklerootilise südamehaiguse, osteoporoosi, astma, ekseemide ja äkksurma tõenäosust. Margariini valmistatakse tahketest ja/või vedelatest taimsetest ja/või loomsetest rasvadest. Piimarasva maksimaalne lubatud sisaldus margariinis on 3%. Rasvasisaldus: • margariinis 80–90%, • poolrasvases margariinis kolmveerandrasvases margariinis 60–62%, • rasvavõietes alla 39%, 41–60% 39–41%, • või 62–80%. Võid valmistatakse rõõsast või hapukoorest. Või sisaldab 80–90% rasva. Väiksema rasvasusega piimarasva baasil valmistatud tooteid nimetatakse kolmveerandrasvaseks, poolrasvaseks ja piimarasvavõiks. Toatemperatuuril säilides
üle 20 kcal 100 ml kohta. · Vähendatud energiasisaldusega toidu energiasisaldus peab olema vähemalt 30% väiksem toidu tavalisest energiasisaldusest · Energiavaba toit võib sisaldada mitte üle 4 kcal 100g või 0,4 kcal 100 ml toidu kohta. 4 · Madala rasvasisaldusega tahke toidu rasvasisaldus ei tohi ületada 3g 100g ja vedelal toidul üle 1,5 g 100 ml toidu kohta. Erandiks on piim, mille piiriks on 1,8g 100 ml kohta. · Rasvavabaks võib nimetada toitu, mille rasvasisaldus ei ületa 0,5 g 100g või 100 ml kohta. · Madala suhkrusisaldusega toidu suhkru ülempiiriks on 5g tahke või 2,5 g vedela toidu kohta. Suhkruvaba toidu suhkrusisaldus ei tohi ületada 0,5g 100 g tahke või vedela toidu kohta (Liebert 2008). Dieet ehk eritoit
Indias 55%, Pakistanis 75% kogutoodangust Aastas u 76milj t piima, 3milj t liha Piimajõudlus 6-7l päevas jõe-tüüpi loomadel, 18st tõust 12 piimatootmiseks Lihajõudlus Arenenud lihastik Kõrge kvaliteediga noorlooma liha Lihakeha musklilisem, luu-ja rasvasuhe väiksem Lihas 10% rohkem mineraalaineid, 67% vähem kolesterooli ning 92% küllastunud rasvu. Piimajõudlus U 70 milj väikefarmerit 500 000 eemalasuvates külades Rasvasisaldus 7...8%, proteiini 4,2...4,5% (kodulehmadel 4% ja prot 3,5%) Jõe tüüpi loomad suurema tootlikkusega Murrah-2 000...2 100, nili-ravi 1800...2000, sruti 1600...1800kg lakt.perioodil Pühvli piim Rohkesti tahkeid aineid, 2x rohkem rasvaineid- piim kreemjam ning tihedam Peroksiidi aktiivsus 2-4 korda kõrgem- säilib kauem 58% rohkem Ca ja 43% proteiini, Fe, P, vit A ; 43% vähem kolesterooli Ei sisalda palju karotiini- piim valgem Energiarikkam
MDM saadakse luudele kinnitunud liha eemaldamisel vastava seadme abil. RÜMBA KVALITEEDI NÄITAJAD KVALITEET jaguneb objektiivseks ja subjektiivseks Subjektiivne- mõõdetavad tulemused nt: lisaainete protsent tootes, keedusoola protsent Liha kvaliteedi näitajad : 1. Rümba kvaliteet - tapasaagis- näitab kui palju ma sellest kätte saan - konformatsioon- lihaste areng, lihaste ehitus 2. Liha kvaliteet - vaadatakse marmorsust ( rasvkoe ja lihaskoe vahekorda ), rasvasisaldus 3. Söödavuse kvaliteet - liha õrnus, liha värvus ja liha maitse 4. Teised kvaliteedi näitajad- Lisandid ja lisa ained EHK E-AINED On loodusliku või keemilise päritoluga keemilised ühendid Lisatakse eesmärgiga: pidurdada riknemist,parandada välimust, koostist ja struktuuri, maitset, lõhna või mõnda muud omadust. Lisandid on loodusliku sisuga komponendid , mida lisatakse samadel eesmärkidel, kuid tegemist on ka individuaalsete toiduainetega. nt
munad imendumine Vitamiin E 10 mg Antioksüdant, Vitamiin C ja Väheneb rasestumisvastase (tokoferoolid) taimeõlid, kaitseb B12 , ajuripatsi d tabletid, raud, idud, pähklid, rakumembraane mangaan, hormoonide toidu vähene kala vereringeelundeid seleen sekretsioon ja rasvasisaldus, ja lihaseid organismi võime saastunud õhk ladestada rasvlahustuvaid vitamiine Vitamiin B1 1,4 mg Süsivesikute Teised B- Beribeeri, Rafineeritud
laktaasi tablettidena sisse võtta. Piimatootmine Eestis Eestis toodetud joogipiimast on üle 90 protsendi 2,5-protsendine piim. 25. märtsil 2004 kiitis Euroopa Liidu piima ja piimatoodete korralduskomitee heaks määruse eelnõu, mille kohaselt Eesti võib jätkata 2,5-protsendise joogipiima tootmist ja kasutamist kuni 30. aprillini 2007. 2,5- protsendilist joogipiima võib turustada ainult Eestis ja ainult Eestis toodetud ja töödeldud piimast.Eestis lüpstava piima rasvasisaldus on 3,8%5,0%. Piimaloomad Eestis on peaaegu ainuke piimaandja lehm. Ka Kesk-Euroopas on põhiline piimaandja lehm, peamiselt mägedes ka lammas (vaata lambapiim) ja kits (vaata kitsepiim), peamiselt Aasias veel pühvel (vaata pühvlipiim) ja ka hobune (vaata hobusepiim), kohati ka eesel, kaamel ja jakk, Lõuna- Ameerika Andides harva ka laama. Arktikas kasutatakse ka põhjapõtrade piima Konserveerimine ja piimasaadused Et värsket piima paremini säilitada, seda kuumutatakse
Jogurtile iseloomulik värske maitse on tingitud piimhappebakterite lisamisest piimale. Traditsiooniliste jogurtite valmistamiseks kasutatakse Lactobacillus bulgaricus ja Streptococcus thermophilus baktereid, mille toimel kääritatakse piimas leiduv piimasuhkur piimhappeks. Hapnemisprotsessis moodustub ka mitmeid teisi ühendeid (CO2, diatsetüül, atsetaataldehüüd jne.). Jogurtid erinevad üksteisest eelkõige rasvasisalduse ning lisandite poolest. Tavaliselt on jogurti rasvasisaldus 0,5 3,5% vahel. Kuid on ka jogurteid, mille rasvasisaldus on kuni 10% need on mahedama maitse ning pehmema konsistentsiga koorejogurtid. Lahjadele jogurtitele lisatakse stabilisaatoreid, mis parandavad toote omadusi ja tõstavad selle viskoossust. Enimkasutatavad stabilisaatorid on Ïelatiin, tärklis, pektiin ning agar-agar. Kõrgema rasvasisaldusega jogurtid reeglina stabilisaatoreid ei sisalda. Teistest lisaainetest võib jogurtile lisada
Aretuse algus 1838.a. Kõrgejalgsed, tugeva kehaehitusega, mustakirju värvusega Söövad kore- ja haljassööta Kaal kuni 1350 kg Piimatoodang ja rasva % suhteliselt kõrged, valgu % madal 1940.a.- 4000 kg 2010.a.- 7778kg Eesti maatõug Eestis kasvatati sajandeid Eelis: hea tervis ja kõrge haiguste resistentsus Udar pole masinlüpsiks parim Üldiselt hea tervisega (2005.a. Õõda 32.a.) Piima-, piimarasva- ja piimavalgutoodang on tagasihoidlik, kuid piima rasvasisaldus ületab teisi eesti veisetõuge (eesti punane, eesti holstein) 0,25-0,5%. Ei sobi suurtootmisse 1920.a.- 500- 1000 kg 2010.a.- 4850 kg Simmental Üks vanimaid Euroopa veisetõuge Nimetus Simmeni oru järgi Kiirelt arenev loomakasvatusvaldkond 2003.a.- 8176 looma, 2010.a.- 44321 looma Suurekasvuline, hea kohanemisvõimega Aretatud piimatoodangu suurendamise suunas Tapasaagis 49-65 % Sviits Aretatud Sveitsis
Juust PARMESAN Koostaja: Kaja Maiste Juhendaja: Lemmi Heero Rühm: TTP-10 (Parmigiano reggiano) üle 1000 aasta vana Parma kloostrist juust, mis on juustudest kõige valgurikkam ning mille rasvasisaldus on 32%. Noorelt pehme, mahe, vananedes väga vürtsikas juust. Kasutatakse peaaegu kõikides Itaalia rahvustoitudes. Ajalugu Parmesani valmimisaeg pidi olema sama pikk kui filosoofiadoktori kraadi saamine: vähemalt kaks, tavaliselt kolm kuni neli aastat. "Valmis" doktor on aga tunduvalt odavam kui täiuslik Parmesani juust. Itaalias ametlikku nime Parmigiano Reggiano kandvale juustule pole iseloomulik mitte üksnes
valkudes o Sisaldavad rasvaslahustuvaid vitamiine A, D, E, K o Ajukoe talitlus, rakumembraanid jm. Rasvade lõhustumisel tekivad rasvhapped · Küllastatud rasvhapped, mis esinevad peamiselt loomsetes rasvades · Monoküllastamata rasvhapped · Polüküllastamata rasvhapped · Küllastamata rasvhapped on enamasti taimse päritoluga. · Kõigi omavaheline suhe toidus peaks olema 1:1:1. Toidu rasvasisaldus ei tohiks ületada 30% · Paraku on igapäevase toidu rasvasisaldus enamasti 35 45%. · Loomse rasva osakaal ei tohiks spordiga tegelejal ületada 1/3 ja taimset rasva peaks olema 2/3. · Spordiga tegeleja peab vältima rasva varjatud kulul o Sokolaad, pannkoogid, friikartulid, rasvas praetud road Rasvad toiduainetes · Taimses toidus on palju rasva pähklid, päevalilleseemned, avokaado.
seda algavad uued pulmad. Isased tulevad kaldale, et saada parim paaritumispositsioon. Võitlusi on vähe ning vanemad isased saavad parimad kohad automaatselt endale. Tiinusperiood kestab hüljestel 11 ja pool kuud, mille hulka kuulub kolmekuuline ooteperiood enne kui viljastatud muna oma kohale laskub. Pojad sünnivad umbes 15 kilo raskustena ning võtavad iga päev keskmiselt 2 kg juurde, kuna hülgeema piim on äärmiselt rasvane (rasvasisaldus on kuni 60 protsenti). Imetamine kestab kuni kolm nädalat. 7 ARENG Tiinus kestab aasta. Pojad sünnivad veebruari lõpus - märtsis, tavaliselt üks. Iseloomulikud on poegimiskolooniad. Vastsündinud on hallikasvalge pehme karvaga ja ei oska ujuda, vees hakkavad käima umbes üheksa kuusena. 8 OHUSTUS JA KAITSE Kaitse Eestis
sarnaneb nagu majonees) Jäätis. Põhitooraineks on piim , rõõsk koor (ka mahla)ja suhkur. Kasutatakse piima , lõssi ja koorepulbrit ning kondenspiima. Lisandiks on muna , tärklis , zelatiin , kakaopulber , sokolaad, puuviljasaadused , pähklid , rosinad , vanilli ja aroomiained. Täidiseks moos , brüleekreem , iiris ja marmelaad. Valmistamiseks toorained segatakse, seejärel segu külmutatakse ja vahustatakse jäätisemasinas. Saadud mass vormitakse. Rasvasisaldus: piimajäätis ( 3.5%) , koorejäätis (10%) , plombiir(15%). Kujud on ka olemas: pulgajäätis , vahvlijäätis(tuutu , tops) , batoonid , suurpakend(perejäätis)ning jäätisetordid. Piima kasulikkus · Piim teeb tugevaks ja terveks. · Piimast ja piimatoodetest saame umbes 75% vajaminevast kaltsiumist ning lisaks kaltsiumile on piimas ja piimatoodetes veel teisigi olulisi vitamiine ja mineraale. · Elusbakteritega rikastatud hapupiimatooted: nende
Mõned teraviljajoogid sisaldavad ka maitseaineid, näiteks vaniljet või kakaod. Selleks, et kakaopulber põhja ei settiks, lisatakse joogile tavaliselt veel taimseid paksendajaid nagu guarkumm ja karrageen. Toitainetesisaldus teraviljajookides Oma koostiselt erinevad teraviljapiimad lehmapiimast oluliselt. Kui kaera- ja riisijook sisaldavad energiat vaid 30-50kcal/100gr, siis täis(lehma)piim 64kcal/100gr. Lehmapiima energiast peaaegu pool tuleneb piimarasvast. Riisipiima puhul jääb rasvasisaldus, mis pärineb teradest ja lisatud õlist, vahemikku 0,1-0,2 gr/100gr. Kaerajook on veidi rasvasem - 1,5 gr/100gr ja selles on ka palju kaerateras sisalduvaid lahustuvaid kiudaineid. Rasva kvaliteedi poolest on teraviljajoogid lehmapiimast paremad, sisaldades tunduvalt rohkem küllastamata rasvhappeid kui lehmapiim. Teravili sisaldab iseenesest vähe rasva. Tuntumatest teraviljadest on kõige vähem rasva riisis (2,5%), kõige rohkem kaeras (7,1%). Kuna teraviljajoogid on veel
KIHILINE PÄRMITAIGEN JA PÄRMI-LEHTTAIGEN Kertu Tedremäe, Kristi Tammann Kihiline pärmitainas … mis on kihitatud või, margariini või spetsiaalse kihistusmargariiniga Kihistusmargariini vahekord on 100 g nisujahu/30 g margariini. Rasvaine rasvasisaldus peab olema 85- 90%. Margariin peab olema pehme ja elastne, et see kihistamisel ei mureneks. Või ei ole kihistamiseks nii sobiv kui kihistusmargariin. Kui soovid kihistamiseks võid kasutada, siis: või ei tohi olla soojem, kui +18°C või tuleb töödelda vähese jahuga plastiliseks pärmitainas peab olema kihistamiseks jahe tainast tuleb kihistada jahedas ruumis Tehnoloogia: Valmista lihtne Kata 2/3 tainast
vitamiine. Erilist tähtsust omavad valgud, mille kvaliteeti hinnatakse aminohappelise koostise põhjal. *Sööda väärtuse hindamisel kasutatakse proteiinisuhet: mitu kaaluosa seeduvaid lämmastikuta toitaineid tuleb ühe kaaluosa seeduva proteiini kohta. *Samasuviste söödal peaks valgu suhe olema 1 : 0,40,5, kahesuvistel ja kolmesuvistel 1 : 58. *Rasvad on kaladele põhiline energiaallikas ja vajalikud talvitumiseks tarviliku energiavaru kogumiseks. Sööda rasvasisaldus peaks olema 25%. *Süsivesikud moodustavad põhilise osa söödas leiduvatest lämmastikuta ekstraktiivainetest. *Karpkala on võimeline omastama 5070% söödas leiduvatest süsivesikutest. *Mineraalaineid saab kala söödast ja tiigiveest. Vitamiine kala organism ei sünteesi, neid saab ta söödavatest organismidest ja söödaga. Seepärast lisatakse söödasse vitamiinidesegu premikseid. Söötmine *Teravili antakse tiiki leotamata ja tavaliselt tervena
Minu soovitus Kairitile . Mozzarella Mozzarella on kolmas hästi levinud juust Eestis. Originaalne Mozzarella on tehtud vesipühvli piimast, kuid ka lehmapiim on sobilik. Mozzarella on väga värske juust, mida noorem seda parem. Minimaalne rasvasisaldus on 50%, seega kergusele ja pehmusele vaatamata tugevatoimeline juust.Mozzarellat on väga palju erinevaid variante. Itaalias on lausa spetsiaalsed mozzarella-baarid, kus pakutakse kohalikke veine ja erinevaid mozzarellasid kõrvale. Itaalia ja mozzarella võiksid vabalt olla ka sünonüümid. Värske, kiulise struktuuriga, portselanvalge värviga juust on vallutanud miljoneid südameid üle maailma. Leiab kasutust kõikvõimalikes erinevates vahemerepärastes roogades.
Kui oleme tugevas nohus, lülitub haistmismeel välja. Parimgi toit tundub meile siis maitsetu, mageda ja tuimana. Kui sulgeme silmad ja pigistame nina kinni, ei suuda me eristada isegi hästi tuttavaid jooke ja roogi. Maitseaistingu kujunemist mõjutavad: · haistmine - kui inimesel on nohu ja ta ei tunne lõhna, siis on ka maitsetundlikkus häiritud · toidu struktuursus, temperatuur ja rasvasisaldus - soe toit tundub maitsvam kui jahtunud toit · kokkupuutepind - mida suurem on kokkupuutepind keele ja toidu vahel, seda paremini eristab inimene maitset Haistmine Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine selleks kohastunud kemoretseptori, s.o. haistmiselundi abil. Oletatavasti põhineb haistmine haistmiselundile sattunud molekulide füüsikalisel toimel
Juustudest küll lemmik pole, kuid kindlasti eelistan kodumaiseid juustutooteid ka edaspidi. Must vormileib (600 g) Koostis: rukkikroovjahu, joogivesi, nisujahu, suhkur, linnaseekstrakt, rukkilinnasejahu, keedusool (1,1%), pärm. 100 g toodet sisaldab keskmiselt: - energiasisaldus 960 kJ / 230 kcal - valgud 6,5 g - süsivesikud 48,6 g - rasvad 1,3 g Analüüs: Tegemist kindlasti kõige tervislikuma ning ohutuma tootega neist viiest. Rasvasisaldus on mustal vormileival võrreldes ülejäänud nelja tootega kõige väiksem. Kui uskuda pakendil olevat infot, siis puuduvad igasugused lisaained ning tegemist on meie endi kodumaise tootega. Olen seda ostnud ning juba aastaid ning ostan julgelt ka edaspidi. Perenaise sai (320 g) Koostis: nisujahu T550, joogivesi, pärm, margariin (taimsed rasvad (osaliselt tahkestatud), joogivesi, emulgaatorid: rasvhapete mono- ja diglütseriidid, letsitiin,
Kartulikrõpsude koostise uurimine Uurisime 3 erineva tootja krõpse – Lay’s ja Estrella sibulamaitselisi kartulikrõpse ning samuti Balsnack’i peekonimaitselisi nisujahukrõpse „Piraat“. Toiteväärtus 100 g kohta: Toode “Piraat“ Lay’s Estrella Rasvasisaldus 25g 30g 33g Süsivesikud 60,9g 53g 50g Valgud 10,8g 5,8g 6,3g *Lisaained Toiduvärvid, maitsetugevdaja maitsetugevdaja maitsetugevdaja E635 E635 E635 KATSE 1: Rasvaproov
annaabi.ee 
