Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rasv, sokolaad, vitamiin, kakao, sokolaadi, liselt, jook, lisaaine, jogurt, valio, piimatoote, piimatoode, pulbri, ekstra, kaubamärk, tingi, ekstrakt, vitamiinid, laktoos, hügieen, piimatoodete, keefir, sibul, rasvasisaldus, tooraine, sibula, pähkli, tera, hapupiim, pasta, pulber, piimatooted, säilitusaine, kakaovõi, toiteväärtus, kaltsiumEspresso valmistamisviisile on omane väga peene jahvatusega kohv. Kohvi lühikese valmistusaja jooksul lastakse väikesel veehulgal suure rõhu all jahvatatud kohvist läbi joosta. Jahvatuse õige jämedus on kõige olulisem tingimus, et kohvikakust läbi jooksvale veele tekiks sobiv takistus. Sobiv ja õige takistus tagab, et eelnevalt valmistatud kohvikakust läbi jooksva vee 21 meetodil valmistatud jook saavutab parima võimaliku maitse. Juhul, kui jahvatus on kas liiga peen või liiga jäme, saab espresso liiga kange või lahja. (Ibid) Kohviveski jahvatusjämeduse reguleerimiseks tuleb pöörata kohviubade lehtri aluse juures paiknevat terade hoidikut. Iga veski reguleerimine võib olla veidi erinev, sõltuvalt margist ja mudelist, aga kõigil neil on ära toodud kergestimõistetavad piktogrammid või numbrid, mis veski reguleerimist selgitavad. Reguleerige kohviveskit alati vähehaaval,
3.2 Valk Piim sisaldab täisväärtuslikke valke 2,7...3,8%. Piimavalgud on aminohappeliselt koostiselt täisväärtuslikud, sest nad sisaldavad asendamatuid aminohappeid, mida organism ise ei suuda valmistada. Tähtsaim piimavalk on kaseiin, väiksemal hulgal leidub ka albumiini ja globuliini. Happesuse suurenemisel kaseiin kalgendub (juustu ja kohupiima tootmine). 6 3.3 Rasv Piima rasvasisaldus kõigub 3...5%-ni. Rasv esineb piimas väikeste kuulikestena. Inimesele on piimarasv hästi omastatav ning on hea energiaallikas. Piimarasva omastamist soodustab selle suhteliselt madal sulamistemperatuur (alla 37ºC). 3.4 Süsivesikud Laktoos ehk piimasuhkur on piima peamine süsivesik, mis koosneb glükoosist ja galaktoosist. Laktoosi on lehmapiimas kuni 5% kogumassist. Laktoos soodustab kaltsiumi ja fosfori
TOIDUAINETE ÕPETUS Sisukord 2 Piim ja piimatooted 1.1 Üldiselt Piimas on keskmiselt · Vett 87% · Rasva 2-6% · Valku 3,5-4% · Laktoosi 4,7% · Mineraalained Ca · Vitamiin A Piim on valge, kergelt kollaka varjundiga, puhta maitse ja lõhnaga. Piima keemis temperatuur on 100,2°C. Sortiment: 1. Täispiim lisanditeta 2,5%, 3,5% 2. Rasvata piim 0,5-1% 3. Väherasvane piim 1% Töötlemisviis 1. Pastöriseeritud- kuumutatud 75°C juures 15 sekundit 2. Steriliseeritud- kuumutatud 100°C juures 3. Homogeniseeritud- kuumutatud 140°C juures 2-4 sekundit 4. Hyla piim- eelnevalt töödeldud laktaasiga. Selline piim sobib inimestele, kes ei talu
.................................................................. 19 4.Kohv ja tee............................................................................................................................. 20 4.2Kohv.................................................................................................................................20 4.2Tee....................................................................................................................................21 5. Kakao ja sokolaad................................................................................................................. 22 5.2Kakao............................................................................................................................... 22 5.2Sokolaad...........................................................................................................................22 Ajalugu................................................................................
vitamiine ja mikroelemente. Piima koostis on imetajate eri liikidel väga erinev. Lehma piimas on vähem suhkrut ja rohkem rasva. Süsivesikud leiduvadki piimas üldse eranditult suhkrutena, millest tähtsaim on laktoos ehk piimasuhkur. Et värsket piima paremini säilitada, seda kuumutatakse. Selleks on mitmeid menetlusi: pastöriseerimine, millega saadakse tavalist piima, ja ultrakõrgrõhukuumutamine. Et piima seismisel rasv eraldub veest, siis seda takistatakse homogeniseerimisega. Ka kontsentreeritud piimasordid nagu kondenspiim ja kohvikoor tehakse kuumutamise abil säilivaks. Teine piima konserveerimise viis on kuivatamine piimapulbriks. Ka arvukad hapupiimasaadused, nagu hapupiim, jogurt, keefir, kumõss ja pett, aitavad muuhulgas piima säilitada.
rosinad. Praegu on Balbiino sortimendis ligi 100 erineva nimetusega jäätist. See valik hõlmab pere-, topsi-, vahvli- ja pulgajäätiseid, mahlapulkasid, jäätiste multipakke ning kohvikujäätiseid. Eriti olulisel kohal Balbiino toodete seas on klassikalised koorejäätised, mida võib pidada Eesti magusasõprade tõelisteks lemmikuteks. Samas ei pea pettuma jogurtijäätise sõbrad, sest Balbiino sortimendis on jätkuvalt biojogurtijäätis Dixi, milles on säilinud nn elus jogurt. Dixi jogurtijäätised on funktsionaalsete omadustega jäätised, mis sisaldavad atsidofil- ja bifidobaktereid. (Balbiino koduleht: http://www.balbiino.ee/) 4 RAKVERE LIHAKOMBINAAT Rakvere Lihakombinaat on Balti riikide suurim lihatoodete valmistaja. On turuliidrid nii liha, kui lihatoodete osas. Rakvere toodangust leiab nii värsket liha, roavalmistustooteid, kui ka võileivapealset. Sealiha kõrval kasutatakse
- Neljaviljahelbed valmistatakse puhtast täisterarukkist, -kaerast, -nisust, ja -odrast. - Piim on toitev vedelik, mida toodavad emaste imetajate piimanäärmete koed. Piim sisaldab valku, rasva, süsivesikuid, vitamiine jamikroelemente. Süsivesikud leiduvadki piimas üldse eranditult suhkrutena, millest tähtsaim on laktoos ehk piimasuhkur. Piima kas juuakse, tavaliselt pärast pastöriseerimist, töödelduna piimasaadusteks (näiteks koor, või, jogurt, juust, sõir, kohupiim, rj 33 azenka). Piima hapnemist saab ära hoida töötlemisega ultrakõrgel temperatuuril. Niiviisi töödeldud piima saab avamata kujul säilitada väljaspool külmutuskappi mitu kuud. (http://et.wikipedia.org/wiki/Piim) - Jogurt on tervistav ja mitmekülgne hapendatud piimatoode. Jogurtit saadakse piimast, lõssist ja rõõsast koorest kääritamisel erinevate
..2 sekundit temperatuuril 135ºC, pakendatakse koheselt aseptilistes tingimustes, säilivad avamata pakendis vähemalt 3 kuud ja avatult külmkapi reziimil 7 päeva. Rasvasus, erinevused liikide osas Lehmapiima rasvasisaldus kõigub 35%-ni, inimesele piimarasv hästi omastatav, hea energiaallikas. · Kauplustes müügil piimad rasvasisaldusega 2,5%, 3,5%, 1,8% ja rasvata piim ehk lõss. · Funktsionaalse toidu valdkonda kuulub dr.Hellus piim 2,5% · Valio Alma Hyla sarja piim 1,5% · Valio ZERO LACTOSE 1.5% on väherasvane piimajook, mis on laktoosivaba. · Kitsepiim on valgem kui lehmapiim, tugevam maitse. 14. Hapupiimatoodete omadused ja valmistamine. Hapupiimatooted valmistatakse piimale erilist juuretist lisades, mis muudab osa laktoosi piimhappeks ning valgud kalgenduvad. Hapnemine annab iseloomuliku maitse, lõhna, konsistentsi. Tuntumad hapupiimatooted on hapupiimajoogid, jogurtid, kohupiim, kohupiimatooted, hapukoor.
glükoosiks ja galaktoosiks; selline piim sobib inimestele, kes ei talu laktoosi. 3) Pakkimisviis kilepakend; purepakend; vaakumpakend; lahtine piim vastavates hoidmisnõudes. Pastöriseeritud piima alaliigid: 1. normaliseeritud; 2. taastatud osaliselt või täielikult piimapulbrist; 3. vitaminiseeritud; 4. maitsestatud piim, s.o pastöriseeritud piim lisanditega (nt kakao ja suhkur) Kvaliteet sõltub sellest, kuidas piima lüpstakse, transporditakse ja töödeltatakse. Organoleptiliste näitajate osas peab piim vastama järgmistele nõuetele: 1. konsistents peab olema ühtlane, ei tohi esineda sadet; 2. maitse ja lõhn peavad olema puhtad; 3. värvus peab olema ühtlaselt valge, kollaka varjundiga, rasvata ehk kooritud piimal on sinikas varjud, maitsestatud piimal lisandi varjun. Rõõsk koor Saadakse tööstuslikult piima separeerimisel
pakitakse hermeetiliselt suletud metall- ja kombineeritud purkidesse, alumiiniumfooliumiga vooderdatud ja polüetüleenkilega kaetud pakkidesse, lamineeritud paberist korridesse. Säiltustemperatuur 0... kuini 10 kraadi - kuni 8 kuud Säilitustemüeratuuril kuni 20 kraadi 3 kuud Hapupiimatooted Saadakse piimast ja rõõsast koorest kääritamisel erinevate mikroobide puhaskultuuridega - juuretisega ·piimhappelise käärimise teel 8 hapupiim, jogurt, atsidofiilpiim kohupiim hapukoor) ·segakäärimise teel peale piimhappebakterite on vell pärmi ja hallitusseene puhaskultuure ( keefir, kumõss, viili) Käärimisprotsessis muutub piimasuhkur piimhappeks ja valgud kalgenduvad, tooted on kõtge toiteväärtusega, kerge omastatavusega, meeldiva ja värskendava maitsega, dieet- ja raviomadustega. Mõned piimhaüüebakterid eraldavad antibiootilisi aineid( atsidofiilkepike,
Piima koostis Vesi- 87,3 % (85,5- 88,7%) Rasv- 3,9 % (2,4-5,5%) Rasvata kuivaine 8,8% (7,9%- 10,0%): *Valk- 3,25% *Laktoos- 4,6% *Mineraalained- 0,65 % (Ca, P, Mg, K, Na, Zn, Cl, Fe, Cu) *Vitamiinid (A, C, D jne), ensüümid (peroksidaas, katalaas, fosfataas, lipaas) Piimarasv piima kõige kõikuvam koostisosa. Et rasv piima veefaasis ei lahustu, võtavad rasvaosakesed juba epiteelirakkudes keraja kuju (rasvakuulike). Lüpsisoojas piimas on rasv emulsioonina. Piimarasva sünteesil on olulisteks lähteaineteks vatsast pärinevad lenduvad rasvhapped. Glütseriin kui rasva lähteaine pärineb osaliselt verest, osalt moodustub glükoosist. Piimavalkudest sünteesitakse piimanäärmeis kaseiin, albumiin ja globuliin. Nende sünteesi lähteaineteks on vere aminohapped. Otseselt kanduvad verest piima immunglobuliinid ning vereseerumi albumiin. Pimasuhkur e laktoos on piima spetsiifiline ja stabiilne süsivesikuline komponent. Laktoosi
kangideks (azuu), väikesed kondiga tükid (raguu). Rümp on tapetud looma töödeldud kere (lihakeha). Rümbad jaotatakse loomade suuruse järgi. Näiteks suured loomad on veised, põdrad, väikesed aga vasikad, lambad, sead, küülikud. Tükeldatud liha müüakse värskelt, jahutatult või külmutatult. Liha jaotustükid pestakse jooksva vee all ning seejärel kuivatatakse. Pestud lihalt lõigatakse ära templijäljend, eraldatakse kelmed, kiled, kõõlused, liigne rasv. Liha lõigatakse vastavalt sellele, milliseid roogi sellest valmistada kavatsetakse. Saadused Vorstitooted - valmistatud ühe või mitme erineva liha segust Rulaadid vasardatud ja täidetud reie- või seljatükist rullikeeratud lihatoode Singid - loomaliha kintsutükist suitsutatud lihatoode Pasteedid - peenestatud maksast või lihast valmistatud lihatoode Konservid - konserveeritud lihaga koos teiste toiduainega Pooltooted frikadellid, pelmeenid, pihvid
PIIMATOOTED Toorpiim "Terve piim" tuleb vaid tervelt loomalt Looma tervis oleneb sellest, kuidas teda toidetakse Tervislik loomasööt pärineb vaid puhtast ja tervest keskkonnast Piima? Toorpiim Toorpiim on töötlemata piim ning tema biokeemiline koostis - vitamiinid, ensüümid, rasvakerakesed - on säilinud muutumatul kujul Tema riskifaktoriks on erinevate bakterite esinemine Lehmapiima koostis Vesi 87,3% Kuivaine 12,7% Valk ( kaseiin, albumiin) 3,2% Rasv 3,9% Suhkur (laktoos) 4,7% Mineraalained, vitamiinid 0,9% Ca,Mn,Cu,Zn,J,Fe.. A,D,E,C ja B-rühma vitamiinid Piimarasv ehk koor Asub piimas rasvakuulikestena Kergeim koostisosa ja seetõttu tõuseb pinnale Kõige kergemini omastatav rasv,kuna on juba algselt emulgeerunud kujul Omastatavus 99% Piimavalgud Nad on kõige väärtuslikumad lämmastikku sisaldavad piima koostisosad Jagunevad kolme rühma 76% kaseiin 18% vadakuvalgud
vitamiinidega Rjazenka Rjazenka ehk ukraina hapupiim Kõrgpastöriseeritud hapupiimatoode, saadakse lehmapiima hapendades Kreemjas värv, ühtlane konsistents, maitsestamata jogurti maitsega ning ei sisalda gaasi(erinevalt keefirist) Hapupiimatoodetest on see kaloririkkaim Sisaldab valke, ning rohkelt rasvu ja süsivesikuid Jogurt Hapupiimaliik kuivained Lisandid rasvavaba piimapulber, suhkur, puuvilja- ja marjasiirupid, mesi jm Naturaalne jogurt palju elavaid baktereid Eestis valmistatakse järelpastöriseeritud jogurteid, mis sisaldavad elusaid baktereid Joogijogurt- vedelam konsistent ja lisatud moos on ilma marjatükkideta Kasulikkus - tasakaalustab soolte ja mao talitust , sisaldab rohkesti C ja B grupi vitamiine , valke Maitsestatud ja maitsestamata Jogurtite jagunemine rasvasuse alusel rasvavaesed tooted, mille rasvasisaldus jääb vahemikku 0,1...0,3% piimajogurtid rasvasusega 1,5...3,5%
300 mg. Mineraalained on veel mikroelemendid jood, koobalt, vask, seleen jt., mida vajatakse väga väikestes kogustes, kuid on organismi arenguks vajalikud. Vitamiinid on erineva keemilise koostisega keemilised ühendid, mis on vajalikud organismi normaalseks funktsioneerimiseks. Jagunevad veeslahustuvateks C-, P- ja B-rühma vitamiinid ning rasvaslahustuvateks A-, D-, E-, F- ja K-vitamiinid. C-vitamiin on skorbuudivastane ja organismi üldiselt tugevdav vitamiin. Põhiline allikas on värsked puu- ja köögiviljad ning marjad. Päevane vajadus 60 mg. 2 P-vitamiin reguleerib vererõhku, tugevdab veresooni ja soodustab C-vitamiini omastamist. Leidub mustas sõstras, sidruni koores, paprikas, mustas aroonias, naturaalses tees jm. B-rühma vitamiine leidub rohkem maksas, pärmis, lihas, piimas, teraviljasaadustes. Igaüks neist omab suurt tähtsust inimorganismi elutegevuses. B1-
Alljärgnevalt leiad vastused küsimustele - millised on toidu lisaained, miks neid toitudesse lisatakse ning milliseid lisaaineid tervislik toituja kindlasti vältima peaks. Kui valmistoitude pakenditel peenes kirjas koostist lugeda, siis selgub, et lisaks tavapärastele toiduainetele sisaldub enamuses neist ka mingi võõrapärase nimega ühend või E-täht koos numbrikoodiga. E ja numbrikoodiga tähistatakse Euroopa Liidus toidu lisaaineid, kuid toidu lisaaine võib pakendil olla välja kirjutatud ka täispika nimetusega (nt E 621 või naatriumglutamaat). Toidu lisaaineid saadakse kolmel erineval viisil: kõige süütumad on ained, mis on eraldatud mõnest toiduainest või muust looduslikust ainest (nt sojaletsitiin E 322), teise rühma moodustavad ained, mis on saadud toidust sünteesi teel (nt sidrunhape E 300), kolmandasse rühma kuuluvad tervisele kõige kahjulikumad ning enim kõrvalmõjusid tekitavad sünteetilised (tehis) lisaained, millel
Süsivesikud leiduvadki piimas üldse eranditult suhkrutena, millest tähtsaim on laktoos ehk piimasuhkur. Loomaliikidel, kelle pojad peavad eriti kiiresti kasvama, näiteks vaaladel ja jääkarudel, sisaldab piim eriti palju rasva, valku ja süsivesikuid. Piim kui toiduaine Piim klaasis Mõne imetaja, eriti lehma, kitse, lamba ja pühvli piima kogutakse inimese toiduks. Piima kas juuakse, tavaliselt pärast pastöriseerimist, või töödelduna piimasaadusteks (näiteks koor, või, jogurt, juust, sõir, kohupiim, rjazenka). Kui värske piim jäetakse mõneks ajaks seisma, siis ta läheb hapuks. Seda põhjustab fermentatsioon: piimhappebakterid muudavad 3. piimasuhkru piimhappeks. Seda fermentatsiooniprotsessi kasutatakse mitmete piimatoodete valmistamisel. Ka pastöriseeritud lehmapiim läheb hapuks, kui seda ei hoita külmutuskapis 14 kraadi juures. Piima hapnemist saab ära hoida töötlemisega ultrakõrgel temperatuuril
Elusjogurtit tuleb säilitada temperatuuril +2 kuni +6ºC ning pakendil on realiseerimisaja märgistus "Kõlblik kuni". Selliste jogurtite säilimisaeg on kuni 21 päeva. Need jogurtid, mida ei hoita külmlettides ning realiseerimisajaks on märgitud mitu kuud, on kindlasti järelkuumutatud: neil on küll jogurtile iseloomulik maitse, kuid kõik kasulik, mida piimahappebakterid inimorganismile annavad, jääb saamata. Biojogurt midagi enamat kui lihtsalt jogurt Viimastel aastatel on hapendatud piimatoodete valmistamisel hakatud kasutama probiootikume. Nii on turule jõudnud atsidofiilpiim ning biojogurt, mis sisaldavad bifidobaktereid ja Lactobacillus acidophilus baktereid. Võrreldes teiste piimhappebakteritega suudavad just probiootikumid seedetraktis paremini koloniseeruda, kinnituda ning ellu jääda. Jogurtite suurest perest saab iga tarbija leida just oma maitsele ja vajadustele vastava toote. Jogurtil on mitmeid kasulikke toimeid:
allergeenid. Toiduallergia on toidu talumatuse vorm, mida iseloomustab suurenenud tundlikkus mingi toiduaine suhtes. Kõige sagedamini kutsub toiduallergia esile allergilisi nahalööbeid. Kõige sagedasemad ja tõsisemad on toiduallergia probleemid esimesel eluaastal. Peamiselt põhjustavad valgurikkad toidud: lehmapiim, muna ja kala. Köögiviljadest: tomat, porgand, hernes, uba. Puuviljadest: tsitruselised, maasikad. Pähklid, sokolaad, kakao. Mõnikord põhjustab toiduallergiat mitte toiduaine vaid toiduainete lisandid, näit. toiduvärvid. Kirjelda liha hautamist, nimeta hautatud lihatoite lehekülg 165-167 Liha hautatakse nii suurte kui ka väikeste tükkidena, samuti portsjontükkidena. Ühele portsjonile arvestatakse 100-200 g liha väikestena tükkidena hautatud roogade puhul 5-6 tükki) ja 1-1,5 dl (100-150 g) kastet. Lihatükid pruunistatakse väheses rasvas, lisatakse
vähesel määral laktaasi, sellega hoitakse laktoositalumatust kontrolli all. Kasutada võib laktoosivaba piima. Menüüst ei tohi välja jätta piimatooteid! Talutakse hapendatuid piimatooteid kuna piimabakterid oksüdeeruvad laktoosi piimahappeks ja tekkiv hapupiim enam laktoosi ei sisalda. Soovitavad piimatooted: hapupiim, keefir, jogurt, juust Toidud, mida tuleks tarbida mõõdukalt: sulatatud juust, hapukoor, kohupiim, sai, või, majonees Toidud, millest tuleks loobuda või tarbida vähesel määral: piim, kakao piimaga, jäätis, pett, piimakokteil, piimasokolaad, piimapulbriga segatud pannkoogijahust valmistatud koogid · Tsöliaakia gluteenitalumatus Teraviljavalkude talumatus
Lihast võivad loobuda täiskasvanud, mitte kunagi aga lapsed. Maksa soovitatakse süüa vaid mõni kord kuus, sest see sisaldab palju kolesterooli. Loomsetes toidurasvades ehk rasvases lihas ja teistes rasvarikastes lihatoodetes on palju küllastunud rasvhappeid, sellepärast ei ole nad suurtes kogustes soovitatavad. Ettevaatlik tuleb olla varjatud rasva sisaldavate toodete söömisega, sest näiteks vorstides, sinkides, viinerites, kotlettides ja pasteetides olev varjatud rasv võib oluliselt suurendada organismile mittevajamineva rasva kogust. Rasvasisaldust saab teada pakendi märgistust lugedes. Valida tuleks sellist liha, kus ei ole silmaga nähtavat rasva.
rasvast, vaid, et väheneks rasvaga liialdamine. Kergtooteist vähesed, peamiselt vaid karastusjoogid, on täiesti kalorivabad (Mustajoki 2005). Paljudel toiduainetel, eriti piimatoodetel, on võimalik vähendada ainult rasvasisaldust ning lisaainete lisamine ei ole vajalik. Lihatoodete rasvasisaldust on võimalik vähendada väherasvase tooraine ja vastava tehnoloogia valikuga. Mõnel väherasvasel ,,light" tootel asendatakse rasv rasvaasendajaga, kuid enamik rasvaasendajatest on süsivesikud või valgud, mida pole vaja karta. Rasvaasendajad Toiduaines on rasval teatud roll. Rasv muudab toidu maitsvamaks, ta annab toidule teatud struktuuri, rasv moodustab püsivaid emulsioone, rasv on ka lõhna- ja maitseainete kandjaks. Rasvaasendajad peaksid enamiku neid rasva omadusi korvama. Rasvaasendajad jaotatakse tootmisest tulenevalt 3 rühma: · süsivesikutepõhised · valgupõhised · rasvapõhised
Asendamatute rasvhapete tähtsus: olulised rekumembraanide norm talitluseks; pärsivad trombide teket; vähendavad vere kolesterooli sisaldust; tugev immuunsussüsteemi. Keha vajab rasvu, et saada asendamatuid rasvhappeid ning rasvlahustuvaid vitamiine. Lipiidide osakaal päevasest toiduenergiast 20-25%. Põhilised rasvaallikad ja nende üldiseloomustus. Rasvaallikateks on katte- ja määrderasvad, toide valmistamisel kasutatavad rasvad ja toiduainetes sisalduv rasv. Toiduõlid rafineeritud õlis on vähem rasvhappeid. Kolesterool inimorganismis ja toiduainetes. K kuulub rasvalaadsete ühendite hulka. Organismis on umbes 140 g kolesterooli, millest u 10% veres, ülejäänud rakumembraanides ja närvilõpmetes. Toiduga saadakse u 20-30% kolesterooli, ülejäänud sünteesib organism ise. Päevas ei tohiks saada rohkem kui 300 mg kolesterooli. Kolesterooli vajalikkus: rakumembraanide ehituseks, mitmete hormoonide, sapphappe valmistamiseks jne.
redutseeritakse HDL-ks e. suure tihedusega lipoproteiiniks (high density lipoprotein), mis viib liigse kolesterooli tagasi soolestikku, et see eraldataks organismist. LDL vastutab ateroskleroosi tekkimise eest. Ideaalne suhe üldkolesterooli ja HDL vahel on 6:1, LDL ja HDL suhe 3:1. 10. Peatükk. VITAMIINID JA MINERAALAINED 10.1 Vitamiinid Vitamiinid on vajalikud meie organismi normaalseks funktsioneerimiseks. Organism neid ise sünteesida ei suuda (välja arvatud mõningad erandid nt. vitamiin D). Organismil on võimatu ellu jääda ilma vitamiinideta. VITAMIINID EI OLE TOIDU ASENDAJAD, neil ei ole energeetilist väärtust, nad ei sisalda kaloreid. Vitamiinid ei asenda valke, rasvu, süsivesikuid, vett ega ka üksteist. Ei ole võimalik tarvitades vitamiine lakata söömast ja loota jääda terveks. Vitamiinid on toidu minoorsed (mikro-), asendamatud komponendid. Kuidas vitamiinid toimivad Kui organism on nagu auto sisepõlemismootor, siis vitamiinid on nagu süüteküünlad.
( paksema koostisega) Piima jogurtid ( rasva 1.5 , 3.5 %)koore (3.5,10%)dieetjogurt (0.05,0.5%) Kohupiim Kohupiim- valmistatakse pastöriseeritud piimast või lõssist. Väherasvane (2..9%) , rasvane ( 10..18%) Säilitustemperatuur on 2...6 kraadi. Kvaliteet : hinnatakse maitset , välimust , värvust. Kohupiimatooted. Kohupiimamassid-magusad ja soolased. kohupiimapastad-rasva on (5%) ( kohupiima toru ) kohukesed- magusad, glasuurkohukesed- glasuuritud sokolaad või rasvaglasuuriga(rasva 16,18) Soolased kohupiimad ( sobivad võilevatordi peale) Kasutatakse lisandeid: pähklid , kakao , rosin. Hapukoor. Saadakse rõõskkoore hapendamisel. Kui valada hapukoor purki ja lasta seista jahedas kohas ,siis pakseneb. Hapukoor on valge või kreemika varjundiga , ühtlane mass ning läikiv. Inimesed söövad seda iga toiduga( nt pelmeenidega ,makaronid , kastmena , see sarnaneb nagu majonees) Jäätis. Põhitooraineks on piim , rõõsk koor
Sport: Eesti Olümpiakomitee, suusataja Jaak Mae ja CFC Suusakool, Eesti Käsipalliliit, käsipalliklubi Chocolate Boys, Viljandi HC ja Põlva Käsipalliklubi, rallisõitja Urmo Aava, Palladium Cup, Maijooks, Eesti Tenniseliit ja Maret Ani Kultuur: Eesti Meestelaulu Selts, Revalia Lauluselts. Valio Eesti on 1992. aastal asutatud suurimaid kohalikke piimatööstusettevõtteid, mis toodab ja turustab peamiselt Lõuna-Eesti farmide piimast valmistatud värskeid piimatooteid ja juustusid. Valio Eesti täiendab oma tootevalikut igal aastal, kokku toodab ettevõte üle150 erineva piima- ja juustutoote. Valio Eesti piimatooteid leiab nii Eestist, Lätist, Leedust, Venemaalt, Soomest, Rootsist kui Itaaliast. Eesti turul on Valio esindatud olulisimates piimatoodete kategooriates piimad, koored, jogurtid, hapupiimad, desserdid, juustud ja ka määrded Eestist väljaspool tegutsetakse peamiselt juustu- aga ka funktsionaalsete ja tervist tugevdavate värskete piimatoodete segmendis.
Laktoosivabal dieedil vaevused kaovad. Kui inimene ei tarbi piima ega piimatooteid, siis talumatus ei avaldu. Laktoositaluvus on individuaalne. 2-3g laktoosi enamasti vaevusi ei põhjusta. 1 dl lehmapiimas sisaldub kuni 5g laktoosi. Eristatakse imendumishäire 3 raskusastet: Kerge häire (taluvus 5-10g laktoosi/1dl) o Keelatud on piim, piimapulber, rõõskkoor, jäätis o Lubatud on keefir, jogurt, kohupiim, kodujuust, juust Raske häire (taluvus 1-2g laktoosi/ 1dl) o Keelatud on piim, piimapulber, rõõskkoor, jäätis o Lubatud on või, margariin, juustud, laktoosi sisaldavad ravimid o Eriti raske häire (laktoositaluvus puudub) o Keelatud on piim, enamik piimatooteid, piima ja piimapulbrit sisaldavad küpsetised, või, margariin, juustud, laktoosi sisaldavad ravimid
TALLINNA TEENINDUSKOOL MK13-TE2 „Jogurtite sortiment erinevate tunnuste alustel“ Referaat Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2014 Sisukord 1.Mis on jogurt?..............................................................................3 2.Jogurti väärtuslikkus....................................................................3 3.„Elusjogurt“................................................................................. 4 4.Elusbakterite võlujõud.................................................................5 5.Biojogurt...................................................................................... 5 6.Idekaart „Jogurtid“.....
JOOGID Kohv ja kohvijoogid. Kohvi valmistamiseks võetakse alati puhas värske külm vesi. Kohvipulbrit arvestatakse 1l vee kohta: einekohvi jaoks 30-50g, keskmise kangusega kohvi jaoks 60-80g ja kange kohvi jaoks 100-120g. Vee temp. kohvijoogi valmistamiseks peab olema 92-97 C. Kohvijoogi valmistamine kohvimasinas: võtta soovitud kogus külma vett, mõõta vastav kogus kohvipulbrit filtrile (parim on paberfiltrid) ja kui jook on filtreerunud tuleb seda pidevalt segada ja lasta 2-3 min tõmmata. Serveeritakse vahetult peale valmistamist. Kannukohvi valmistamine: mõõta õige kogus vett ja lasta keema tõusta, keeva vee hulka mõõdetakse vastava jahvatusastmega kohv, lasta korra keema tõusta, aga mitte keeta. Lasta kohvil 5 min sadestuda. Kohv kallata kohvipaksu pealt eelsoojendatud kannu. Võib serveerida koos lisanditega suhkur, piim, koor, brändi, liköör
Toiduainete ja toitumisõpetus TOIDUKAUBAD, NENDE PAKENDAMINE JA SÄILITAMINE TOIDUSEADUS Kasulikud lingid: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13256331 https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13234674 Käsitleb alljärgnevaid punkte ( täida lüngad- otsida toiduseadusest vastused! ) ............................................................................................................... ............................................................................................................... ............................................................................................................... ............................................................................................................... ............................................................................................................... ............................................................................................................... .........................
rasvamolekulid hoiavad kinni õhumulle. Piima taoliseks tahkemaks massiks vahustada ei saa. Kui koort vahustada liiga kaua, muutub vaht võiks ja petiks. Vahustamiseks võidakse kasutada visplit, purki, šeikerit, miksrit, köögikombaini. Vahukoor muudetakse tihti suhkruga magusaks, võidakse lisada ka muid maitseaineid, nt vaniljet. Vahukoort kasutatakse magustoitudes ja jookide, nt kohvi, kakao või piimakokteili lisandina. Vahukoort müüakse ka poes valmiskujul, näiteks dosaatoriga purgis rõhu all. Müügil on nii 35% kui ka 38% rasvasusega vahukoor. Koore vahustamist silmas pidades on see väike vahe piisavalt oluline. Rasvasemast koorest saab püsivama vahu, ehkki see pole nii õhuline. Väiksema rasvaprotsendiga vahukoor annab jällegi õhulisema vahu, kuid selle omadused säilivad vähem aega. Hea vahukoore saamiseks peabki
kasutamine aitab seda puudujääki korvata. (Tervise Arengu Instituut, 2015c) Rasvad peaksid toidust moodustama umbes kolmandiku, liialdada ei tasu, sest rasvad ladestatakse varuaineteks organismis ja neid kasutatakse energia tootmisel vaid äärmisel vajadusel – süsivesikutest saab kiiremini energiat kätte, kuigi sisaldavad ka kaks korda vähem energiat. Rasvane toit on tihti maitsvam ja hoiab kauem täiskõhutunnet, mistõttu on oht üle süüa. Toidulaual peaks eelistatud olema taimne rasv, kuid umbes kolmandik rasvadest peaks olema loomse päritoluga, sest see sisaldab kolesterooli, mida on inimesel vähesel määral vaja saada lisaks toidust. Toidu valmistamisel ei tasu rasva lisamisega hoogu minna, sest paljud poetooted juba sisaldavad suures koguses rasva.(TERVISLIKTOITUMINE.EE, 2015) Vitamiinid on vesilahustuvad, näiteks B-, C-vitamiin, biotiin, niatsiin, ja rasvlahustuvad, näiteks A-, D-, E-, ja K-vitamiin
positiivset mõju osteoporoosi riskile. Kuigi osteoporoosi põhjus on multifaktoraalne, on ta tihedalt seotud kaltsiumi metabolismiga. Luude tervise teiseks oluliseks komponendiks on vitamiini D saamine aga ka piisav kehaline aktiivsus. Üle 60-aastastel inimestel on kaltsiumi imendumine raskendatud. Kõige paremini omastab organism kaltsiumi piimast ja piimatoodetest, sest seal on kaltsiumi imendumist ja luudesse jäämist soodustavad ained: magneesium, kaalium, tsink, laktoos, vitamiin D. Piimatooted sisaldavad küllastunud rasvhappeid, mistõttu südamehaiguste ohu vähendamiseks soovitatakse eelkõige tarbida vähese rasvasisaldusega piimatooteid. Rasvaseid juustusid, kreeme, jäätist, ka taimerasva baasil valmistatud jäätist jt rasvasest piimast valmistatud magustoite tuleks süüa harva. Siinjuures tuleb meeles pidada, et vähemrasvastes piimatoodetes on ka vähem vitamiini D. Toidusoovitustes on arvestatud nii südame-veresoonkonnahaiguste kui ka osteoporoosi
annaabi.ee 
