Nt Picrophilus. Aluseliseks muudavad alkalifiilid. Keskkonna leelistavad valke ja uureat lagundavad bakterid ja ka nitraate redutseerivad bakterid. Nt Ureaplasma, Helicobacter pylori. 73. Miks on karbamiidiga nätsul kaariesevastane toime? Suuõõnes on palju ureaaspositiivseid baktereid, kes aitavad uureat lagundades neutraliseerida kääritajate poolt toodetavaid happeid ja taksitada habakaariese arengut. 74. Nõrgad orgaanilised happed (bensoehape, sorbiinhape, äädikhape) seentevastaste konservantidena. Nõrgad orgaanilised happed on happelises keskkonnas ioniseerimata vormis. Sellisel kujul läbivad nad membraane tungivad rakku difusiooniga. Rakus dissotseerub nõrk hape prootoniks ja happe aniooniks. Aniooni kogunemine rakku tõstab liigselt rakusisest osmootset rõhku. Häirub raku energeetiline ainevahetus. Bensoehape on looduslik konservant. Seda sisaldavad jõhvikad, pohlad, küüslauk, ploomid, õunad.
Bioloogia uurimus Uurimisküsimus: Kumb rikneb enne, kas sai või leib? Uurimisobjektid: Leiburi klassikaline Kirde sai (üks viil) koostisosad: nisujahu, vesi, suhkur, rapsiõli, pärm, sool ja Fazeri must taskuleib seemnetega (pool viilu) (Mõlemad olid ostetud 09.09.16) koostisosad: rukkijahu, joogivesi, päevalilleseemned, nisujahu, suhkur, rukkilinnasejahu, odralinnaseekstrakt, nisuvalk, linaseemned, seesamiseemned, pärm, keedusool, stabilisaator E466, emulgaator E482, säilitusaine sorbiinhape Hüpotees: Sai rikneb enne kui leib Katse kestus: 4 päeva (laup-teisip) Katse käik: Valisime sama suured saia- ja leivaviilu, mis olid ostetud samal ajal ja katse jaoks õhukindlasse minigrippi paigutatud üheaegselt. Hoidsime neid toatemperatuuril. Jälgisime katse käiku 1x päevas. Taustinfo: Toodete säilivust mõjutab koostis, kasutatud tehnoloogia, hügieen tootmisel ja säilitamisel ning muud hoiutingimused. Kõige värskem ja maitsvam on leib-sai just esimesel kolmel päeval.
Koostas: Natalia Kaptyug Liis King Säilitusained Säilitusained ehk konservandid pidurdavad mikroobide, pärmi- ja hallitusseente arengut. Toiduainetööstuses on säilitusained toodetel märgitud tähistusega E200–E299 Kasutatavatest säilitusainetest on sorbaadid, bensonaadid ja nitraadid. Looduslikud säilitusained on bensoehape, sorbiinhape, salitsüülhape ning sidrunhape. 1. Säilitusaine ehk konservant on looduslik või sünteetiline aine, mis takistab toodete riknemist. 2. Tänu säilitusainetele pikeneb toote müügiaeg. 3. Pärsivad botulismitoksiini teket vorstides. Lisaks annavd vorstidele ilusa punase värvuse. 4. Toimivad paremini happelises keskonnas. 1. Potensiaalselt kantserogeensed ühendid. Suurtes kogustes vähki tekitav toime. 2. Võivad põhjustada allergilisi reaktsioone. 3
eriti kibepipardes) kapsaitsiin (metüülvanillüülnonenamiid) aga peletab eemale toiduks tarbimise imetajate poolt. Linnud, muide, pole tundlikud sellele ühendile! · On olemas ka nimetatud lipofiilse keemilise ühendi vaba paprikat sordid Capsicum annuum. Toidu lisaained Säilitusained e konservandid · Sorbiinhape E 200 Säilitusaine · Vääveldioksiid E 220 Säilitusaine, · Kaaliumsorbaat E 202 Säilitusaine antioksüdant · Kaltsiumsorbaat E 203 Säilitusaine · Naatriumsulfit E 221 Säilitusaine, · Bensoehape E 210 Säilitusaine antioksüdant · Naatriumbensoaat E 211 Säilitusaine · Naatriumvesiniksulfit E 222 · Kaaliumbensoaat E 212 Säilitusaine Säilitusaine, antioksüdant
Allergiad Ülitundlikus Inimesed, kes on allergilised aspiriini suhtes, võivad reageerida pakendatud toidus kasutatavale bensoe- ja sorbiinhappele (E210 ja E200). Sellisele ülitundlikkusele liitub tavaliselt ka asovärvaineallergia (E102, E110, E122-E124, E128, E129, E151). Aspiriinist, bensoe- ja sorbiinhappest ning asovärvainetest võivad ülitundlikel inimestel põhjustada raskeid allergilis Lisaained, mis võivad tekitada ülitundlikust Säilitusained E200 Sorbiinhape E201 Naatriumsorbaat E202 Kaaliumsorbaat E210 Bensoehape E211 Naatriumbensoaat E214-219 Hüdroksübensoaadid E220-E228 Väävlishape ja sulfitid Värvained (asovärvid) E102 Tartrasiin E110 Paraoran E123 Amarant E124 Uuskoshenill E151 Briljantmust Antioksüdandid E320 Butüülhüdroksüanisool (BHA) E321 Butüülhüdroksütolueen (BHT) E300 on tuttav C-vitamiin Levinud toiduainetööstuses. Lastetoitudesse, jookidesse, lihatoodetesse ja
kusjuures neile on kehtestatud ka lisatavate koguste piirnormid. Kondiitritoodete dekoreerimisel ning mõnedes liköörides leiavad käsutamist kulla- ja hõbedapigmendid, mille kogust ei normeerita, vaid neid lisatakse vastavalt vajadusele. Säilitusained Kergesti riknevate toiduainete paremaks säilitamiseks ning mikroobide elutegevuse takistamiseks lisatakse neile toiduainetele konservante ehk säilitusaineid. Tuntumad säilitusained on bensoe-hape ja sorbiinhape ning nende Na- ja K-soolad, mida looduses leidub mitmesugustes marjades (jõhvikates, pohlades, pihlakates, murakates). Sorbiinhape on antifungitsiidse toimega: surub alla hallituse arengu. Bensoehape pidurdab aga pärmiseente ja bakterite kasvu. Keediste, mahlade, karastusjookide, maiustuste ja kalatoodete säilivusaja pikendamisel on lisaainetena käsutusel enamasti sünteetilised bensoaadid ja sorbaadid. Väävliühendeid (E220-228) kasutatakse
tekitada allergilisi reaktsioone. E128 Punane 2G. Võib põhjustada hüperaktiivsust ning allergilisi reaktsioone. E129 Võlupunane. Võib põhjustada allergilisi reaktsioone, astmat. E142 Roheline S, E151 Briljantmust, E155 Pruun HT. Võivad põhjustada hüperaktiivsust, allergilisi reaktsioone, astmat. E173 Alumiinium. Võib põhjustada kesknärvisüsteemide mürgitamisjuhtumeid, parkinsoni tõbe. E180 Litoolrubiin. Võib põhjustada hüperaktiivsust, allergilisi reaktsioone, astmat. E200 Sorbiinhape. Võib tekitada ülitundlikkust suu piirkonnas (nahaärritused, põletustunne). Võimendab allergilisi reaktsioone ja astmat. E210 Bensoehape, E212 Kaaliumbensoaat, E213 Kaltsiumbensoaat. Tõstavad laste aktiivsust, võivad tekitada peavalu ning maoärritusi. Võimendavad allergilisi reaktsioone ja astmat. E211 Naatriumbensoaat. Võib põhjustada ja süvendada allergilisi reaktsioone ning astmat, tekitada peavalu ning maoärritusi. E214 Etüül-p-hüdroksübensoaat
Juust on valgurikas toiduaine, mida valmistatakse piimast, lõssist, koorest, petist või nende segust piimhappebakteritest juuretise lisamise ning saadud kalgendist vadaku eraldamise teel. Juustu võib valmistada ükskõik millise looma piimast. Meie lettidel on peamiselt lehmapiimajuustud. Lamba- ja kitsepiimajuustude valik on väiksem. Leitud lisaained toodetes Natamütsiin E 235- säilitusaine Naatriumnitraat E 251- säilitusaine, värvifiksaator Kaaliumnitraat E 252- säilitusaine Sorbiinhape E 200- säilitusaine Karoteenid E 160a- toiduvärv Annaato E 160b- toiduvärv Naatriumaskorbaat E 301- antioksüdant Sidrunhape E 330- happesuse regulaator, antioksüdant, sekvestrant Askorbiinhape E 300- antioksüdant Naatriumfosfaadid E339- happesuse regulaator, sekvestrant, emulgaator, stabilisaator, veesiduja Leitud lisaained toodetes Pektiin kaltsiumdivesinikdifosfaat E 450- emulgaator, happesuse regulaator, stabilisaator
liigesvalud, migreenilaadsed peavalud. Riskirühma kuuluvad allergikud, astmaatikud, peavalu põdevad inimesed ja lapsed. Imikute ja väikelaste toitudes keelatud. Ei tohi anda alla 12 nädalastele lastele. Tosta Kuldne Röstsai E471 - Rasvhapete mono- ja diglütseriidid. Lastetoidud, pasta, kartulikrõpsud, piima-ja koorepulbrid, salatikastmed, majoneesid, leivad, jäätis ja maiustused. Kõrvalmõjud pole teada E481 Naatriumlaktülaadid. Saiakesed. Kõrvalmõjud pole teada E200 Sorbiinhape. Väga lai kasutusala: piimatooted, salatikastmed, jogurt, viilutatud leib, veinid, maiustused, magusad joogid, sulatatud juustud, juustud pakitult viiludena, kookide pinnakäsitlus, juustu pind ja valmis koogid. Võib tekitada nahaärritusi, suus põletustunnet ja punetust suu ümber. Raskendab astmat, allergilist nahalöövet, või nõgeslöövet põdevate laste seisukorda. Ülitundlikkuse sümptome võivad saada isikud, kes on allergilised aspiriinile. Võimalik allergiatekitaja.
Vaata E102. Võimalik allergiatekitaja Ela ,,Täistera Mitmeviljasai" E-aine nr: E471 Nimetus: Rasvhapete mono- ja diglüt-seriidid Kasutusvaldkond: Lastetoidud, pasta, kartulikrõpsud, piima-ja koorepulbrid, salatikastmed, majoneesid, leivad, jäätis ja maiustused. Mõju inimesele:Pole teada. Eaine nr:E481 Nimetus: Naatriumnaktülaadid Kasutusvaldkond:Saiakesed Mõju inimesele: Pole teada E-aine nr:E200 Nimetus: Sorbiinhape Kasutusvaldkond: Väga lai kasutusala: piimatooted, salatikastmed, jogurt, viilutatud leib, veinid, maiustused, magusad joogid, sulatatud juustud, juustud pakitult viiludena, kookide pinnakäsitlus, juustu pind ja valmis koogid. Mõju inimesele: Võib tekitada nahaärritusi, suus põletustunnet ja punetust suu ümber. Raskendab astmat, allergilist nahalöövet, või nõgeslöövet põdevate laste seisukorda. Ülitundlikkuse sümptome võivad saada isikud, kes on allergilised aspiriinile
*Millised lisaained olid põhilised, mida sõite ostetud toiduga? Põhiliselt lõhna-ja maitsetugevdajad, säiltusained. *Proovige selgeks teha, mis ühe või teise E taga peitub (nt. toiduvärv, paksendaja, säilitusained jm). Pagaritoodetes-kaltsiumlaktülaadid(E482) ja naatriumlaktülaadid(E481), lõhna-ja maitsetugevdaja (E621), askorbiinhape (E300), paksendaja(E412), säilitusaine(E250), naatriumfosfaat (E339), kaaliumsorbaat(E202),naatriumsorbaat ( E211), naatriumlaktülaadid(E481),sorbiinhape(E200).. Endla Reintam, 2010/2011 2 Endla Reintam, 2010/2011 3 Endla Reintam, 2010/2011 4 Endla Reintam, 2010/2011 5 Endla Reintam, 2010/2011 6
rasva rääsumise, värvuse ja maitse muutuste ning toiteväärtuse alanemise eest. Üks enamlevinud antioksüdant on askorbiinhape (E300) ehk C-vitamiin. Lihale ja lihatoodetele sageli lisatavad säilitusained nitritid (E249 ja E250) ja nitraadid (E251 ja E252) suruvad alla bakterite, sealhulgas botulismitekitaja elutegevuse, tagades samas lihale ja lihatoodetele verepigmendi roosa värvuse. Jookides tihti kasutatavad säilitusained on sorbiinhape ja sorbaadid (E200, E202–203) ning bensoehape ja bensoaadid (E210–213). Sorbiin- ja bensoehapet leidub looduslikult ka mõnedes marjades. Toiduvärve kasutatakse kõige enam kondiitritoodetes, maiustustes, karastusjookides, aga ka moosides, millega maitsestatakse jogurtit või jäätist. Kui tootele on lisatud sünteetilisi toiduvärve, peab toote pakendil olema vastav hoiatus, kuna mõnel inimesel võivad sünteetilised, sh asotoiduvärvid esile kutsuda allergilisi reaktsioone
mikrobioloogilise riknemise eest. Äädikhape toimib ka happesuse reguleerijana s.t.ta reguleerib toidu pH ehk happelis-aluselist seisundit. Maitselt ülihaput äädikat ei tohi toidulisandina kasutada, sest see kahjustab hambaid ja ärritab seedekulgla limaskesti. Säilitamine orgaaniliste hapetega Kiirestiriknevate toiduainete paremaks säilitamiseks lisatakse neile sageli mitmesuguseid orgaanilisi happeid, näiteks bensoehape, sorbiinhape, sidrunhape. Säilitamine õlis õlis säilitatakse kalu, juurvilju, maitsetaimi. õlil puuduvad mikroorganisme hävitavad omadused, seega tuleb õlikonserve hoolikalt kuumutada või lisada koos õliga teisi konservante. õli konserveeriv toime avaldub kolmel tasandil: · õli loob hapnikuvaba keskkonna, kuid anaeroobsed mikroobid saavad seal areneda; · õlikeskkonnas pidurduvad toiduainetega toimuvad oksüdatsiooniprotsessid, näit
69 senti 89 senti AS Leibur, Kadaka tee 76a, 12618 Tallinn, telefon AS Leibur, Kadaka tee 76a, 12618 Tallinn, 650 4777, www.leibur.ee telefon 650 4777, www.leibur.ee Fazeri Rukki-Röstikukkel Nisujahu, joogivesi, rukkiklii (9%), rukkitäisterajahu (9%), linnasesiirup, taimne õli, pärm, keedusool (1,2%), rukkilinnasejahu (1%), paksendaja guarkummi, emulgaator E481, säilitusaine sorbiinhape, kiudainerikas. Tootes on rukkist 19% 100g toodet sisaldab keskmiselt: Energiat 1020kJ/244kcal, Valke 11g, Süsivesikuid 38g sellest suhkruid 3,6g, Rasvad 5,3g millest küllastunud rasvhappeid 0,4g, Kiudained 8,9%, Naatrium 0,5g 18.09.2013 - 260g 1 euro 19 senti Fazer Eesti AS, Kadaka tee 70d, 19087 Tallinn, Eesti, www.fazer.ee Fazeri juustumuhkel Nisujahu, joogivesi, juust (11% sisaldab säilitusainet E252 ja tardainet E509), suhkur, margariin (taimsed rasvad ja õlid,
9 ostaks, 1 mitte + Mõnus juustune maitse. Näeb välja täpselt selline, nagu üks õige sulatatud juust olema peab. Ilus kollakas värv ka. Sulab mõnusalt suus. Mingit kõrvalmaitset nagu ei tunneks. 3 54 punkti Valio sulatatud juust Atleet, toodetud Soomes 200grammine karp maksab 15 kr 90 s, kilo hind 79 kr 50 s Koostis: juust, vesi, piimarasv, piimavalk, emulgaatorid (polüfosfaadid, naatriumfosfaadid), säilitusaine (sorbiinhape). 5 ostaks, 5 mitte + Värvilt ilus kollane, järelmaitse on täitsa juustune. - Kleepub hammaste külge. Täiesti maitsetu. 53 punkti Parma sulatatud juust, toodetud Eestis 150grammine tops maksab 19 kr 50 s, kilo hind 130 kr Koostis: itaalia tüüpi kõva juust 35%, juust, joogivesi, lõssipulber, emulgeerivad soolad E452, E339, säilitusaine kaaliumsorbaat. 4 ostaks, 6 mitte + Maitse on intensiivne, veidi mõrkjas kuid seda meeldivalt. Tõhus kraam, ilmselt ka väga toitev.
säilitusained, antioksüdandid, magusained, paksendajad, kuid kuulumine põhirühma ei välista lisaainete teisi funktsioone. Lisaained võib nende päritolu järgi jaotada kolmeks: ained, mis on eraldatud toidust (näiteks agar-agar (E 406) ja karragenaan (E 407) merevetikatest, pektiin (E 440) puuviljadest jne) ained, mis esinevad looduslikult toidus, kuid on saadud sünteesi teel ehk nö loodusidentsed ained (näiteks antioksüdant askorbiinhape (E 300) või säilitusained sorbiinhape (E 200) ja bensoehape (E 210)) ained, mis on saadud keemilise sünteesi teel ja millel pole looduses analoogi (näiteks antioksüdant butüül hüdroksüanisool (E 320) või asotoiduvärvid) Rasvarikaste toitude puhul on vaja kasutada antioksüdante, et kaitsta tooteid rasva rääsumise, värvuse ja maitse muutuste ning toiteväärtuse alanemise eest. Üks enamlevinud antioksüdant on askorbiinhape E 300 (C-vitamiin).
nimekirjast. Mõned tavalised toiduained võivad põhjustada allergiat. Ennekõike väikestel lastel esineb valguallergiat, seevastu ülitundlikkus lisaainete suhtes on üsna harv. Mõned lisaained võivad põhjustada üksikutel inimestel ülitundlikkusnähte, ehkki teiste jaoks on nad ohutud. Inimesed, kes on allergilised aspiriini suhtes, võivad reageerida ka toidus kasutatavatele bensoe- ja sorbiinhappele. Reaktsiooni võivad tekitada ka pohlades ja jõhvikates leiduv bensoe-ja sorbiinhape. Sellisele ülitundlikkusele liitub tavaliselt ka asovärvaineallergia. Aspiriinist, 4 bensoe- ja sorbiinhappest ning asovärvainetest võib tekkida tursed, hingamisvaevused ja muud tervisehäired. Sulfitid ja antioksüdandid BHA ja BHT võivad tekitada erilaadseid allergiareaktsioone, eriti astmaatikud on tundlikud sulfitite ja teiste väävliühendite suhtes.
· Esineb inimese soole mikroflooras · Nakatumine toimub fekaal-oraalsel teel · Riis · Vürtsid · Maisijahu Kriitilised punktid: · Toit on "ohtlikus tsoonis" mitmeid-mitmeid tunde · Toit on aeglaselt mahajahutatud ja uuesti ülessoojendatud Temperatuuri ja pH toime: · Vastupidav madalatel temperatuuridel ja kasvab ka 3ºC - 5ºC juures · Talub 10-15% keedusoola · 30-60% suhkrut · Kasvu pidurdab sorbiinhape · Hävib 105ºC - 125ºC 10 - 13 minutiga · Hävib rasvarikkas toidus 121ºC juures 17 - 30 minutiga Merilin Jürine Bacillius cerius Bacillius ceriuse haigestumine Bacillius cerius võib esile kustuda kahte tüüpi toidust tingitud haigestumist: Kõhulahtisusega kulgev puhang: Seda iseloomustab pikk peiteperiood, vahemikus 8-22 tundi pärast kontamineeritud toidu söömist
Säilitusainetest vaba on näiteks hakkliha ning erinev töötlemata liha. Ka pelmeenid, frikadellid ja naturaalsed kotletid on parem valik kui vorstid. Kuigi ka sinkidele lisatakse nitraate, on see ikkagi lõppkokkuvõttes tervislikum kui vorstid. Säilitusained on väga levinud– eriti sagedasti võib neid leida näiteks kõikvõimalikes limonaadides, maiustustes, jäätistes, ning muudes töödeldud või eelvalmistatud toitudes. Magusates toodetes on eelkõige levinud sorbiinhape (E200) ja bensoehape (E210)– erandlikud säilitusained, mis on küll looduslikud, kuid võivad omada negatiivset kõrvaltoimet, näiteks laste hüperaktiivsust. Üldjuhul on säilitusainetest vabad piimatooted (jogurtite puhul tuleb aga tähelepanelik olla, sest mõned erkroosad ja kollased jogurtid sisaldavad sünteetilisi värvaineid). Samuti on suurel osal säilitusainetel astmat ja allergiaid süvendav mõju. Mitmed säilitusained (samuti ka maitsetugevdajad ja toiduvärvid)
· Esineb inimese soole mikroflooras · Nakatumine toimub fekaal-oraalsel teel · Riis · Vürtsid · Maisijahu Kriitilised punktid: · Toit on "ohtlikus tsoonis" mitmeid-mitmeid tunde · Toit on aeglaselt mahajahutatud ja uuesti ülessoojendatud Temperatuuri ja pH toime: · Vastupidav madalatel temperatuuridel ja kasvab ka 3ºC - 5ºC juures · Talub 10-15% keedusoola · 30-60% suhkrut · Kasvu pidurdab sorbiinhape · Hävib 105ºC - 125ºC 10 - 13 minutiga · Hävib rasvarikkas toidus 121ºC juures 17 - 30 minutiga Merilin Jürine Bacillius cerius Bacillius ceriuse haigestumine Bacillius cerius võib esile kustuda kahte tüüpi toidust tingitud haigestumist: Kõhulahtisusega kulgev puhang: Seda iseloomustab pikk peiteperiood, vahemikus 8-22 tundi pärast kontamineeritud toidu söömist
See on väga nõrk ja ebapüsiv hape, mis laguneb kergelt süsihappegaasiks ja veeks. Süsihape tekib süsihappegaasi ja vee omavahelise reageerimise tulemusena. Kasutatakse karastusjookide valmistamisel. Kui karastusjoogipudelilt kork maha keerata, siis süsihappe lagunemisel moodustunud süsihappegaas tekitabki seal mulle ja kihisemist. 7) Orgaanilised happed (ehk karboksüülhapped) Orgaanilisi happeid (sidrunhape, õunhape, bensoehape, askorbiinhape ehk vitamiin C, sorbiinhape, oblikhape jt) leidub palju taimedes, nende viljades, marjades, mahlades. Samuti võivad orgaanilised happed tekkida orgaaniliste ainete käärimisel (äädikhape, piimhape) Neid kasutatakse palju lisaainetena toiduainete säilitamiseks, kuna nad aitavad ära hoida toiduainete riknemise. Nad takistavad toiduainetes kahjulike mikroobide elutegevust ning soodustavad kasulike mikroobide (näiteks piimhappebakterid) ja kasulike ainete (näiteks vitamiinid) säilumist
E 173 Alumiinium Hõbedane. Saiakeste ja kookide kaunistused Kahtlustatakse, et alumiinium tekitab kesknärvisüsteemi rakkudes mürgitusjuhtumeid. Parkinsoni ja seniilset dementiat põdevate inimeste ajurakkudest on leitud kõrget alumiiniumi taset. E 175 Kuld Kuldne. Saiakeste ja kookide kaunistused. Võib tekitada allergilisi reaktsioone nahal ja limanahkadel. E 180 Litoolrubiin Asovärv. Punane. Juustu koore värvimine Võimalik allergia tekitaja. Vaata asovärvid eespool. E 200 Sorbiinhape Säilitusained. Väga lai kasutusala: piimatooted, salatikastmed, jogurt, viilutatud leib, veinid, maiustused, magusad joogid, sulatatud juustud, juustud pakitult viiludena, kookide pinnakäsitlus, juustu pind ja valmis koogid Võivad tekitada nahaärritusi, suus põletustunnet ja punetust suu ümber. Raskendavad astmat, allergilist nahalöövet, või nõgeslöövet põdevate laste seisukorda. Ülitundlikkuse sümptomeid võivad saada isikud, kes on allergilised aspiriinile.
paksendajad (E 400 E 499) ja mitmesugused muud lisaained (E 500 E 1500) - happed, alused ja nende soolad, aroomiained, zeleerijad, pakendamisgaasid ja vahutekitajad. Mõnedel toidule lisatavatel ainetel (näiteks looduslikud ja sünteetilised maitse- ja lõhnaained, kofeiin) aga E-kood puudub ning neid ei loeta lisaainete hulka. Säilitusainetest on tuntuimad bensoehape, mis pidurdab pärmiseente ja bakterite kasvu, ning hallituse arengut alla suruv sorbiinhape. Keediste, mahlade, karastusjookide, maiustuste ja kalatoodete säilivusaja pikendamiseks on lisaainena kasutusel enamasti sünteetilised bensoaadid ja sorbaadid. Tooraine säilimise parandamiseks (vältimaks selle värvi muutumist), samuti kuivatatud marjade ja viinamarjaveinide puhul kasutatakse peamiselt väävliühendeid (E 220 E 228). Nitriteid ja nitraate (E 249 E 252) lisatakse lihatoodetele roosaka värvuse saamiseks ja mikroorganismide elutegevuse pärssimiseks.
sünteetiliselt ning see on sarnane sellele mis esineb looduses. Nii on neid odavan ja lihtsam toota. Nagu ka looduslikud lisaained on ka loodusidentsed lisaained vähem kahjulikud, kuid neis leidub rohkem inim tervisele kahjulike e-ained. Siia hulka kuuluvad ka näiteks sünteetilised vitamiinid ja antioksüdandid kuid nende toimeained on looduslikega võrreldes nõrgemad. Loodusidentsete lisaainte hulka kuuluvad näiteks E150a(karamell), E200(sorbiinhape, pihlamarjades, kuid toidukeemias kasutatavat valmistatakse sünteetiliselt), E210(bensoehape, säilitusaine, maitseaine), E901(meevaha) (A.Erin, 2010)(F.Kala, ,,Toidu lisaainete välimääraja", 2006) 4 Sünteetilised Sünteetilisi lisaaineid looduses ei leidu. See on kolmest päritolu grupist kõige kahjulikum ja ohtlikum grupp, ained ei pruugi ainevahetusega täielikult laguneda.
tiabendasool (E233). Üsna sageli põhjustavad allergiat ka sünteetilised antioksüdandid, nagu butüülhüdroksüanisool (E320) ja butüülhüdroksütolueen (E321). Lisaaine võib osutuda allergeeniks, kutsudes sünteetiliste lisaainete suhtes ülitundlikel inimestel esile allergia. Et ülitundlikel inimestel võivad allergiat tekitada ka puhtsünteetiliste lisaainete hulka mittekuuluvad lisaained, siis tasuks teada ka teisi võimalikke allergeene: sorbiinhape (E200), sorbaadid (E201 E203), bensoehape (E210), bensoaadid (E211 E219), sulfitid (E221 E228). Soja suhtes allergilistele inimestele võib põhjustada vaevusi ka sojaubadest eraldatud letsitiin (E322). Harva võivad allergiat tekitada glutamiinhape (E620) ja glutamaadid (E621 E625). Soovitused Kasutage toiduks värskeid, töötlemata või vähetöödeldud toiduaineid, millel ei ole muudetud nende esialgset keemilist koostist.
temperatuur kui vahend mikroobide hävitamiseks või nende hulga vähendamiseks toiduainetes. Tündaliseerimine. Pastöriseerimine. Mikroobide säilitamine eluvõimelisena ülimadalatel temperatuuridel. Glütserool kui krüoprotektor. pH toime mikroobidele. Atsidofiilid ja alkalifiilid. Millised bakterid hapestavad oma elutegevuse käigus keskkonna? Millised muudavad selle aluseliseks? Too näiteid. Miks on karbamiidiga nätsul kaariesevastane toime? Nõrgad orgaanilised happed (bensoehape, sorbiinhape, äädikhape) konservantidena. Osmootse rõhu mõju mikroobidele. Miks peab osmootne rõhk raku sees olema suurem kui väljaspool rakku? Mis on osmoprotektorid ja milleks neid elusrakkudele vaja on? Oska nimetada paar osmoprotektorit. KCl kui tüüpiline osmoprotektor halofiilidel. Kuidas mõjub mikroobidele kuivus? Kuidas rakud saavad end kaitsta kuivamise eest? Miks soola või suhkru rohke lisamine toiduainetele aitab neid hoida riknemise eest? Kiirguste mõju mikroobidele
arvukuse oluline vähendamine. J lister hakkas fenooli (fenoolilahust) esimesena haavade ja opiriistade desinfitseerimiseks kasutama. Fenoolikoefitsient. Millega kodustes olustes puhastada haava? Mis võiks olla koduapteegis selle jaoks olemas? Fenoolikoefitsient näitab, kui suur on keemilise aine efektiivsus antimikroobse vahendina võrreldes fenooli toimega samale mikroobile. Kodustes oludes saab haava puhastada nt alkoholide ja antiseptikutega. Säilitusained: sorbiinhape, bensoehape, nitrit. Sorbiinhape: Hallitusevastane aine, lisatakse moosisuhkrule, moosipaksendajale, juustudele, siirupitele ja kookidele. Bensoehape: Hallitusevastane aine, lisatakse margariinile, siidrile, karastusjookidele. Nitrit: Soolatud liha ja kala, vorstitooted. Mis on inimese normaalne mikrofloora ja mis temast kasu on? Inimese normaalne mikrolfoora on inimesega koos elevate mikroobide populatsioon, mis ei kahjusta normaaltingimstes inimest
protsesse need ained kontrollivad? · Toiduaine säilitusained inhibeerivad mikroorganismide arengut ja oksüdatsiooniprotsesse ja ensüümide toimet · Bakterid võivad ka aidata toitu säilitada, näiteks piimhapet tootvad bakterid · Happed pärsivad mikroorganismide arengut, sest alandavad keskkonna pHd, mis on osade mikroorganismide elutegevuseks ebasobiv · Paljud säilitusained on happed, nt bensoehape, sorbiinhape, propioonhape · Sidrunhape ja askorbiinhape kontrollivad ensüüme, mis põhjustavad toiduanetes värvuse muutuseid · Suhkur ja sool seovad vett, mida muidu kasutaksid mikroorganismid elutegevuseks · Nitraadid ja nitritid pärsivad botulismi bakteri Clostridium botuliniumi arengut · Sulfaatidel on antimikrobiaalsed ja antioksüdatiivsed omadused 12. Kuidas mikroorganismid mõjutavad toidu säilimist? vastasin juba 13
Titaandioksiid (77 891) E 171 Raudoksiidid ja -hüdroksiidid (77491,77492,77499) E 172 Alumiinium4; E 173 Hõbe E 174 Kuld E 175 Litoolrubiin BK4 E 180 Sorbiinhape E 200 Kaaliumsorbaat E 202 Kaltsiumsorbaat E 203 Bensoehape E 210 Naatriumbensoaat E 211 Kaaliumbensoaat E 212 Kaltsiumbensoaat E 213 Etüül-p-hüdroksübensoaat E 214
1. ained, mis on ära lõigatud ehk eraldatud loodusest. Nendeks aineteks on näiteks agar-agar ning karragenaan merevetikatest, pektiin puuviljadest jne; 2. ained, mis eksisteerivad toidus looduslikult, kuid on saadud sünteesi teel, näiteks antioksüdant askorbiinhape, mida leidub looduses (sidrun, must sõstar, astelpaju on tuntumad askorbiinhappe ehk C-vitamiini allikad) või säilitusained sorbiinhape ja bensoehape, mida leidub pihlakates, jõhvikates jm; 3. ained, mis on saadud keemilise sünteesi teel ja millele ei leidu looduses teist samasugust, näiteks antioksüdandid butüülhüdroksüanisool, butüülhüdroksütolueen või asotoiduvärvid; 3. MIKS ON E-AINED MEILE KAHJULIKUD? 3.1. Kõrvalmõjud Iga e-ainega mida lisatakse toidule võivad kaasneda ka kõrvalmõjud, kuid on ka selliseid
keskkonna? Kääritaja-bakterid. Acetobacter aceti toodab äädikhapet. Millised muudavad selle aluseliseks? Too paar näidet. Alkafiilid. Proteus mirabilise - uurea. Miks on karbamiidiga nätsul kaariesevastane toime? Suuõõnes on rohkesti ureaaspositiivseid (uureat lagundavaid) baktereid, kes aitavad uureat lagundades neutraliseerida kääritajate poolt toodetavaid happeid ja takistada hambakaariese arengut. Nõrgad orgaanilised happed (bensoehape, sorbiinhape, äädikhape) hallitusseente vastaste konservantidena. Bensoehappe anioon koguneb rakku. Kõrge bensoaadi kogus rakus on toksiline pärmid ja hallitusseened ei suuda seda kahjutustada. Häirub rakkude energeetiline ainevahetus Osmootse rõhu mõju mikroobidele. Liiga suure osmootse rõhu vahe korral lõhkevad. Miks peab osmootne rõhk raku sees olema suurem kui väljaspool rakku? Vesi saab tungida kõrgema osmootse rõhuga rakku, kui keskkonnas on.
katalüüsivad ensüümid), teistele pole hukutav -Clostridiumid). Keemilised ained : ehk antiseptikud.kõige tugevamini mõjuvad raskemetalli soolad(mikroobe hävitav ehk oligodünaamiline toime). Bakteriatsiidne toime on oksüdeerijatel(Cl, jood),mineraalhapped(väävelhape, boorhape jn). Orgaanilised ühendid( formaliin, fenoolid).Ka alkohol, orgaanilised happed, eeeterlikud õlid, parkained, värvid. Kasutatakse tööstuses bensoehape, sorbiinhape, propioonhape, 4. Keskkonna bioloogilised tegurid, mis mõjutavad mikroorganismide elutegevust Sümbioos-vastastikune suhe, positiivne kasu.nt:piimhappeb, ja pärmseened.keefiris. Mügarbakter vs liblikõieline. Kommensialism-ei ole vastastiku kasu ega ka kahju.inimorganismi ja selle mikrofloora. Parasitism- ühele kahju, teisele kasu.bakteriofaagi areng bakterirakus. Metabioos- ühe elutegevus soodustab teise arengut, üks elab teise ainevahetussaaduste arvel
keskkonnas (pH 6,8 -- 7,3). Keemilisi aineid, mis mõjuvad mikroobidele hävitavalt nimetatakse antiseptikuteks. Siia alla kuuluvad järgnevad ühendid: raskemetallide ioonid (nt kuld, vask, hõbe jt); paljud oksüdeerijad (kloor, jood, vesinikperoksiid); mineraalhapped (väävelhape, boorhape, fluor-vesinikhape); orgaanilised ühendid (formaliin, fenoolid jt); alkoholid ja orgaanilised happed (salitsüül-, või-, äädik-, bensoe- ja sorbiinhape); osad eeterlikud õlid, parkained ja värvid (briljantroheline, fuksiin jt). 19. Bioloogiliste tegurite mõju mikroorganismide elutegevusele ja mikroobidevahelised suhted Sümbioos - Vastastikune kasulik kooselu kahe või mitme liigi vahel (nt piimhappebakterid ja pärmseened keefiris). Kommensialism - kooselu, mille juures vastastikust kasu organismidel pole. Samas kooselu ei too organismidele ka kahju (nt piimhappebakterid ja taimed; pärmseened ja taimed)
........ ......vürtsid (must pipar).... ......maisijahu... 7 Kriitilised punktid Toit on ,,ohtlikus tsoonis" mitmeid tunde Toit on aeglaselt mahajahutatud ja uuesti ülessoojendatud Temperatuuri ja pH toime Kasvab ka 30C-50C juures Vastupidav madalatel temepratuuridel Talub 10-15% keedusoola , 30-60% suhkrut Kasvu pidurdab sorbiinhape Hävib 1050C-1250C juures 10-13 minutiga Hävib rasvarikkas toidus 1210C juures 17-30 minutiga CLOSTRIDIUM BOTULINIUM-BOTULISM Kriitilised toiduained Vähehappelised, valgurikkad toiduained Vorsti-, lihatooted Vaakumpakendis liha-, kalatooted Suitsutatud, soolatud liha-, kalatooted Konservid, eriti aedvilja-, liha-, kala-, seenekonservid Temperatuuri ja pH toime Toksiin säilib konservides ...6-8....kuud
lehega ning ei ole hõlmine (haruldane , võetud looduskaitse alla). Pihlaka viljaliha sisaldab õunhappeid, puuviljasuhkrut(koostiselt vägagi sarnane õunale, ning meenutab kokkusurutud õuna). Puit on hästi libe ning vanasti tehti sellest vankrirataste telgi. Lehtedest saab pruuni ja rohelist lõngavärvi. (Kui kartulite sekka keldris segada pihlakalehti, siis ei lähe need nii kergesti mädanema).Pihlakale annab kibedama maigu sorbiinhape. Marjadest tehakse keediseid, kompotte, mahlu , veine. Marjad leevendavad vitamiinipuudust, soodustavad neerude tegevust ning aitavad köha ja kõhuvalu vastu. 19) Porss (Myrica gale) Harilik porss(põõsas) kasvab Eestis mandri lääneosas ja saartel(kasvab masssiliselt soodes ja teistes märgades kasvupaikades). Tavaliselt sirgub 1m kõrguseks. Okste küljes on piklikud lehed, lehte hõõrudes lööb ninna väga vürtsikas lõhn. Õitseb varakevadel enne lehtede ilmumist
Too näiteid. Kääritaja-bakterid. Acetobacter aceti toodab äädikhapet. Keskkonna leelistavad valke ja uureat lagundavad bakterid. Proteus mirabilise ja Ureaplasma 76. Miks on karbamiidiga nätsul kaariesevastane toime? Suuõõnes on rohkesti ureaaspositiivseid (uureat lagundavaid) baktereid, kes aitavad uureat lagundades neutraliseerida kääritajate poolt toodetavaid happeid ja takistada hambakaariese arengut. 77. Nõrgad orgaanilised happed (bensoehape, sorbiinhape, äädikhape) konservantidena. Bensoehappe anioon koguneb rakku. Kõrge bensoaadi kogus rakus on toksiline pärmid ja hallitusseened ei suuda seda kahjutustada. Häirub rakkude energeetiline ainevahetus. Bensoehape - Hallitusevastane aine, lisatakse margariinile, siidrile, karastusjookidele Sorbiinhape - Hallitusevastane aine, lisatakse juustudele, siirupitele ja kookidele. XV 78. Osmootse rõhu mõju mikroobidele. Miks peab osmootne rõhk raku sees
paakumisvastane aine, stabilisaator Titaandioksiid (77 891) E 171 Toiduvärv Raudoksiidid ja -hüdroksiidid (77491, 77492, 77499) E 172 Toiduvärv Alumiinium4 E 173 Toiduvärv Hõbe E 174 Toiduvärv Kuld E 175 Toiduvärv Litoolrubiin BK4 E 180 Toiduvärv Sorbiinhape E 200 Säilitusaine Kaaliumsorbaat E 202 Säilitusaine Kaltsiumsorbaat E 203 Säilitusaine 18 Bensoehape E 210 Säilitusaine Naatriumbensoaat E 211 Säilitusaine Kaaliumbensoaat E 212 Säilitusaine
küllastunud vesinikuga. rH2=28 redoksprotsesside tasakaalu korral. Keemilised ained. Keemilisi aineid, mis mõjuvad mikroobidele hävitavalt nimetatakse antiseptikuteks. Siia alla käivad järgnevad ühendid:raskete metallide ioonid (nt kuld, vask, hõbe jt); paljud oksüdeeriad (kloor, jood, vesinikperoksiid); mineraalhapped (väävelhape, boorhape, fluor-vesinikhape); orgaanilised ühendid (formaliin, fenoolid jt); alkoholid ja orgaanilised happed (salitsüül-, või-, äädik-, bensoe- ja sorbiinhape); osad eeterlikud õlid, parkained ja paljudel värvidel (briljantroheline, fuksiin jt); 18. Bioloogiliste tegurite mõju mikroorganismide elutegevusele ja mikroobidevahelised suhted. Sümbioos − Vastastikune kasulik kooselukahe või mitme liigi vahel (nt piimhappebakterid ja pärmseened keefiris). Kommensialism − kooselu, mille juures vastastikust kasu organismidel pole.
E-tunnus tähendab, et lisaaine on läbinud vastavad ohutuse hinnangud ja Euroopa Liidus heaks kiidetud. Lisaained võib nende päritolu järgi jaotada kolmeks: * ained, mis on eraldatud toidust, näiteks agar-agar (E 406) ja karragenaan (E 407) merevetikatest, pektiin (E 440) puuviljadest jne; * ained, mis esinevad looduslikult toidus, kuid on saadud sünteesi teel ehk nö loodusidentsed ained, näiteks antioksüdant askorbiinhape (E 300) või säilitusained sorbiinhape (E 200) ja bensoehape (E 210); * ained, mis on saadud keemilise sünteesi teel ja millel pole looduses analoogi, näiteks antioksüdant butüül hüdroksüanisool (E 320) või asotoiduvärvid. Lisaaineid kasutatakse näiteks toidu paremaks säilitamiseks (säilitusained), vajaliku konsistentsi saavutamiseks (stabilisaatorid, tarretavad ained, emulgaatorid), toidule atraktiivsema värvuse andmiseks (toiduvärvid) jne. Tulenevalt nende põhifunktsioonist jaotatakse lisaained rühmadeks
- moosi. Kasutatakse magustoitude ja soolaste roogade valmistamiseks. 20. Musta aroonia tähtsus, koristamine, säilitamine, kasutamine. Arooniates on suhteliselt palju kuivainet, kuni viiendik viljade massist. Küpsetes arooniates on: 810% suhkruid (glükoos, fruktoos, sahharoos), 0,81,0% orgaanilisi happeid, kuni 0,7% parkaineid. Värskete viljade kauaaegse säilivuse tagavad: - happed (põhiosas sorbiinhape) ja - parkained. Bioflavonoidsete ühendirühmade (katehhoolid, flavoonid, antotsüaanid jne) poolest on aroonia puuviljaaias esikohal. Bioflavonoidid on looduslikud antioksüdandid. Neutraliseerivad liigsete vabade radikaalide kahjulikku mõju organismis. Vitamiinidest leidub marjades: A-provitamiini karotiini, C-, B1-, B2-, D- ja PP-vitamiini. Rasvlahustuvad vitamiinid E ja K on koondunud seemnetesse.
Juurvilja toorsalatid Kala kulinaartooted Esineb inimese soole mikroflooras Nakatumine toimub fekaal-oraalsel teel AGA KA: riis vürtsid maisijahu Kriitilised punktid: toit on "ohtlikus tsoonis" mitmeid tunde toit on aeglaselt mahajahutatud ja uuesti ülessoojendatud Temperatuuri ja pH toime: Vastupidav madalatel temperatuuridel ja kasvab ka 3ºC - 5ºC juures; Talub 10 15% keedusoola 30 60% suhkrut Kasvu pidurdab sorbiinhape; Hävib 105ºC - 125ºC 10 - 13 minutiga; Hävib rasvarikkas toidus 121ºC juures 17 - 30 minutiga. CLOSTRIDIUM BOTULINIUM BOTULISM Haigusnähud: · Haiguse sümptoomid võivad varieeruda väga kergest haigestumisest raske haiguseni, mis võib 24 tunni jooksul lõppeda surmaga. · Põhisümptoomiks on halvatus, mis algab pea- ja näolihastest ning levib järgemööda allapoole · Halvatus võib haarata ka hingamislihaseid. Sellisel juhul ei suuda inimene enam iseseisvalt
Maomahla happesus tapab enamuse toiduga allaneelatud mikroobidest. Atsidofiilid harjunud elama happelises keskkonnas, aluselises keskkonnas nende membraanid lüüsuvad. Alkalifiilid eelistavad aluselist keskkonda Oma elutegevuse käigus hapestavad keskkonda atsidofiilid, kääritaja bakterid Oma elutegevuse käigus muudavad keskkonda aluseliseks alkalifiilid, tsüanobakterid? 17. Miks on karbamiidiga nätsul kaariesevastane toime? Nõrgad orgaanilised happed (bensoehape, sorbiinhape, äädikhape) konservantidena. Osmootse rõhu mõju mikroobidele. Miks peab osmootne rõhk raku sees olema suurem kui väljaspool rakku? Mis on osmoprotektorid ja milleks neid elusrakkudele vaja on? Oska nimetada paar osmoprotektorit. KCl kui tüüpiline osmoprotektor halofiilidel. Kuidas mõjub mikroobidele kuivus? Kuidas rakud saavad end kaitsta kuivamise eest? Miks soola või suhkru rohke lisamine toiduainetele aitab neid hoida riknemise eest?
Niinimetatud E-ainena on sorbitoolil palju ülesandeid. Sorbitooli kasutatakse toiduainetes tehismagusaine, niiskusesäilitaja, emulgaatori ja metalliioonide siduja rollis. Sorbiinhappe nimetus tuleneb samuti pihlaka nimest. Ja pihlakamahlast ta 1859. aastal eraldatigi. Looduslikult esineb seda orgaanilist hapet kõige rohkem just pihlakates ja pihlakamahl oligi tootmisallikaks enne sünteetilise sorbiinhappe kasutuselevõttu. Vees lahustub sorbiinhape halvasti. Tõsi, temperatuuri tõustes ühendi lahustuvus paraneb. Nii sorbiinhappel kui ka tema sooladel, sorbaatidel, on mõjus pärm- ja hallitusseeni hävitav või nende kasvu pidurdav toime. Toiduainete lisaainete nimistust leiame konservantide alajaotusest sorbiinhappe (E200), naatrium-sorbaadi (E201), kaaliumsorbaadi (E202) ja kaltsiumsorbaadi (E203). Kõnealune ühend ja tema soolad on tõhusama toimega kas hapudes või hapestatud toiduainetes
Mõnedel lisaainetel nagu näiteks looduslikud ja sünteetilised aroomained, sh suitsuaroomid, aga ka hiniin, kofeiin jpt. oma E-kood puudub. Lisaained ja ülitundlikkus Arvatakse, et lisaained põhjustavad allergilisi nähtusid vaid 0,01% täiskasvanuil ja 0,23% lastel. Atsetüülsalitsüülhapet sisaldava ravimi suhtes (aspiriin, reopüriin jt.) ülitundlikud inimesed võivad reageerida ka mõningatele toiduainetes kasutatavatele lisaainetele (bensoe- ja sorbiinhape, nende soolad). Endla Reintam, 2008/2009 59 Sageli lisandub atsetüülsalitsüülhappe ülitundlikkusele ka tundlikkus sünteetiliste asovärvide suhtes (tartrasiin, paraoranz, briljantmust, amarant jt.), mis avaldub nõgestõve, hingamishäirete vm. vaevustena. Loodusvarad Mis on loodusvarad? Kogu inimese tootmistegevus rajaneb loodusvarade kasutamisel
annaabi.ee 
