Tee-ja kohvisordid Tee • Erinevad teesordid (roheline tee, must tee, oolong) pärinevad ühe ja sama liigi taimest teepõõsast • Sortide põhierinevused tulenevad aga kasvukoha kliimast, pinnasest, tee töötlemise ja valmistamise meetoditest. Just teelehtede töötlemise põhjal liigitatakse teed sortidesse Must tee • Must tee on tugevalt kääritatud tee • Kõige populaarem tee Inglismaal ja Araabiamaades • Mustad teed sobivad hästi hommikuseks ja pärastlõunaseks toniseerivaks joogiks tänu oma ergutavavale toimele, mis tuleb suurest kofeiinisisaldusest • Erinevad musta tee sordid: Assam, Darjeeling, Earl Grey, English Breakfast ASSAM DARJEELING ENGLISH BREAKFAST EARL GREY ( bergamotiõliga aromatiseeritud must tee) Roheline tee • Aasias väga populaarne • Toodetakse lehtedest, mida on aurutatud ja kuivatatud, kuid mitte kääritatud • Rohekaskollas...
Joogiõpetus ISESEISVA TÖÖNA VASTAB KIRJALIKULT KÜSIMUSTELE. 1. Nimeta erinevaid kohvisorte ja too välja nende erinevused. Araabika-levinum ja parim kohvisort Robusta-maitselt araabikast tugevam(robustsem), rohkem kofeiini 2. Kohvipuu- kirjelda Kasvab 7-8m kõrguseks, kuid kultuurtaimed lõigatakse 2-4m pealt maha, et saavutada laiust. Kohvi lehed on 10-15cm pikad, läikivalt tumerohelised heldama alapoolega. Kohvi marjad on kirsisuurused ning tumepunast värvi. Valmimine võtab aega 8 kuud. Kohvipuu hakkab õitsema 2-4 aastaselt. Kohvi saab koristada alates puu 5.eluaastast mitu kord aasta jooksul. 25. eluaastast alates muutub puu vanaks, kuid võib veel eksisteerida. Kohvipuu nõuab 19-25 kraadist temperatuuri. Ei kannata külma, kuid ei sure juhusliku külma öö tõttu. 3. Nimeta erinevaid kohvijooke. 7 tk Cappuccino, Caffè Latte, Caffè Macchiato, Espresso, Con Panna, Ristretto, Cafè au Lait. ...
13.01.11 Tallinn 2011 Kohvi ajalugu Kohvi joomine sai oletatavasti alguse Etioopiast, Kaffa nimelise küla järgi sai kohv ka oma nimetuse. 15.sajandil on kohv levinud Araabias, 16.sajandil ka Türgis. Euroopasse jõudis kohvi joomise komme 17.sajandil. Eestisse 17.sajandi lõpuks. Erinevatel rahvaste on kujunenud oma kohvi valmistamise ja serveerimise viisid. Tuntuimad on ehk türgi kohv ja itaallaste espresso. Kohvisordid Levinuim kohviliik Araabia ( Coffea Arabica) on pärit Etioopiast. Selle osakaal maailmas toodetud kohvist on umbes 75%. Teine tuntud kohviliik on robista (Coffea Robusta), mis on maitselt Araabia kohvist tugevam. On olemas ka kolmas kohvipuu liik Libeeria (Coffea Liberica), kuid selle osatähtsus on väike. Kohvi all mõeldakse üldjuhul kohvipuu seemnetest valmistatud oakohvi. Oakohv sisaldab kofeiini, mis mõjub ergutavalt
TALLINNA TEENINDUSKOOL Marianne Milinevitš MK13-TE2 Referaat Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2014 Sisukord 1.Ajalugu........................................................................................ 3 2.Kohvisordid..................................................................................3 3.Sortiment.................................................................................... 4 3.1Lahustuv kohv........................................................................4 3.1.1Nescafe - Lahustuv kohv Gold 100 g................................4 3.1.2Jacobs Cronat Gold - Lahustuv kohv 100 g.......................4 3.2Maitsestatud kohv...................................................
KOHVI IMPORT KOLMANDATEST RIIKIDEST Kohvi impordist üldiselt Kohvitaimi kasvatatakse 50-60 riigis üle maailma Indias toodetakse 70% kogu maailma kohvist Kaubandusliku tähtsusega kohvisordid- Arabica ja Robusta. Kohv kuulub ühtse tollitariifistiku rubriiki 0901 Suurimad kohvi eksportijad Kohvi transpordinõuded Eesti seaduse järgi kuulub kohv mitteloomse toidu alla Mitteloomse toidu importimisel teostatakse järelvalvet sihtkohas Järelvalvet teostatakse koostöös tolliga Saadetise eest vastutavad toidukäitlejad Pakkimine ja transport Pakend peab võimaldama vedu koos muude saadetistega
Tallinna Õismäe Gümnaasium Kohv inimeste elus Referaat Koostaja: Juhendaja: Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................3 1. Ajalugu....................................................................................................4 2. Kohv tänapäeval......................................................................................6 3. Kohvisordid.............................................................................................7 4. Lahustuv kohv.........................................................................................8 5. Kohvi töötlemine.....................................................................................9 6. Kohvi mõju tervisele...............................................................................10 Kokkuvõte..........................................................................
õige kauba kategooria leidmise keerulisemaks. Vaatluste kategooriad: kohv ja puuvilil Kaheks vaatluse väljapanekuks valisime kohvi kategooriast Paulig ja Löfbergs kohvid. Puuviljade kategooriast oli meie vaatluse all banaan ja viinamarjad. 1.Annelinna Prisma: Paulig 500g jahvatatud kohvidest on sortimendis 10 erinevat sorti. Enim ostetud 2 sorti on alusega välja pandud. Löfbergs 500g jahvatatud kohvidest kuulub sortimenti 3sorti. Kõik erinevad kohvisordid on eraldatud ja paigutatud eraldi püstakutesse. Kauba väljapanekud on korraldatud firmade ja alamkategooriate järgi (jahvatatud kohv, kohviuba, kapselkohv, lahustuv kohv). Hinnad on korrektselt toote ees, vaatluse käigus ei märkanud vaatlejad mitte ühtegi hinnasildita toodet. Prismas on ka hinnagarantii tooted, need on tooted mille hind püsib terve aasta jooksul sama. Hinnasiltidel oli välja toodud kauba tarnija. Väljapanekud on kliendisõbralikud ja lihtsad
Brasiilia, Colombia, Vietnam, Indoneesia ja India. Nendes riikides kasvatatakse kohvi peamiselt ekspordiks. Näiteks Brasiilia ekspordib umbes 23 000 000 kotti kohvi aastas (kohvikott kaalub 60 kg). Levinuim kohviliik on Araabika (Coffea Arabica), mis on pärist Etioopiast. Selle osakaal on väga suur, umbes 75%. Teine, araabika kohvist tugevama maitsega, on robusta (Coffea Robusta). On olemas ka kolmas kohvipuu liik, aga selle osatähtsus on väga väike. Selle liigi nimi on Libeerika. Paljud kohvisordid on saanud oma nimetuse tootjamaa järgi. (Kohv Vikipeedia, 2013) 4. KOHVI MÕJU TERVISELE Kohvil on nii häid kui ka halbu mõjusid. Kohvi ei mõju kõigile inimestele ühtemoodi. Üldiselt kohvi igapäevasel tarvitamisel normaalsetes kogustes ei juhtu midagi halba, aga liialdamisel võib tervisele kahju teha. Suureks kohvi plussiks on see, et see suurendab lihaste toonust, annab energiat ja arendab füüsilist vastupidavust
Araablaste innovatsioon kohviubade jahvatamisel jõudis esimesena Egiptusesse, sealt Türki ja hiljem leidis juba tee laia maailma. Sordid Levinuim kohviliik araabika (Coffea Arabica) on pärit Etioopiast. Selle osakaal maailmas toodetud kohvist on umbes 75%. Teine tuntud kohviliik on robusta (Coffea Robusta), mis on maitselt araabika kohvist tugevam. On olemas ka kolmas kohvipuu liik libeerika (Coffea Liberica), kuid see on vähe levinud. Kohvisordid kannavad tavaliselt tootjamaaga seotud nimetust. Näiteks kolumbia kohv, kostariika kohv, santose kohv jne. Kohvi all mõeldakse üldjuhul kohvipuu seemnetest valmistatud oakohvi. Oakohv sisaldab kofeiini, mPeale naturaalse kohvi toodetakse ka segusid, kus kohvile on lisatud näiteks teravilja, sigurit jms.is mõjub ergutavalt. Kohvi kasulikkus Bristoli ülikool uuris kofeiini mõju tajule ja tujule. Kofeiin aitab ülesannete
sellest valmistatud aromaatne jook. Ajalugu Kohvijoomine sai oletatavasti alguse Etioopiast; siit, Kaffa nimelise küla järgi sai kohv ka oma nimetuse. 15. sajandil oli kohv levinud Araabias, 16. sajandil ka Türgis. Euroopasse jõudis kohvijoomise komme 17. sajandil, Eestisse 17. sajandi lõpuks. Erinevatel rahvastel on kujunenud oma kohvi valmistamise ja serveerimise viisid. Tuntuimad on ehk türgi kohv ja itaallaste espresso. Kohvisordid Levinuim kohviliik araabika (Coffea Arabica) on pärit Etioopiast. Selle osakaal maailmas toodetud kohvist on umbes 75%. Teine tuntud kohviliik on robusta (Coffea Robusta), mis on maitselt araabika kohvist tugevam. On olemas ka kolmas kohvipuu liik libeerika (Coffea Liberica), kuid selle osatähtsus on kaduvväike. Kohvisordid kannavad tavaliselt tootjamaaga seotud nimetust. Näiteks kolumbia kohv, kostariika kohv, santose kohv jne.
sajandil, Eestisse 17. sajandi lõpuks. Eri rahvastel on kujunenud oma kohvi valmistamise ja serveerimise viisid. Tuntuimad on ehk türgi kohv ja itaallaste espresso. Levinuim kohviliik araabika (Coffea arabica) on pärit Etioopiast. Selle osakaal maailmas toodetud kohvist on umbes 75%. Teine tuntud kohviliik on robusta (Coffea canephora), mis on maitselt araabika kohvist tugevam. On olemas ka kolmas kohvipuu liik, libeeria kohvipuu (Coffea liberica), kuid selle osatähtsus on kaduvväike. Kohvisordid kannavad tavaliselt tootjamaaga seotud nimetust. Näiteks kolumbia kohv, kostariika kohv, santose kohv jne. Kohvi all mõeldakse üldjuhul kohvipuu seemnetest valmistatud oakohvi. Oakohv sisaldab kofeiini, mis mõjub ergutavalt. Turustatakse toorest, röstitud, jahvatatud ning lahustuvat kohvi. Peale naturaalse kohvi toodetakse ka segusid, kus kohvile on lisatud näiteks teravilja, sigurit jms. 3
Teenindaja ei pea ise õlut jooma, joomist laita ei tohi. Ööklubi diskobaar. Miinused - Elureziim oluliselt teine, öötöö, kohutavalt vali muusika, virvendav valgustus. Plussid töötamine noorte hulgas, staaride nägemine. Sobib vallalistele rohkem kui abieluinimestele, põhitöö reedel ja laupäeval. Töö kiire, aeglase mõtlemisega inimene ei sobi tööle. Toitlustamist ei ole, ainult jookide serveerimine. Kiirus! Kohvibaar erinevad kohviliigid, erinevad kohvisordid, kohvioad. Palju kohvijooke + kohvi kõrvale sobiv suupiste, kook. Kindlasti jäävesi. Veinibaar meie kliimas ei ole ära tasunud. Eeldab tohutut veinivalikut, klaasiga joomiseks. Kokteile ei valmistata. Töötaja peab teadma palju veinide valmistusviisidest, regioonidest, viinamarjadest. Võib olla ka restorani kompleksis (Vihula veinikelder). Suupisted veini kõrvale, mis sobivad. Eestis veinikultuur hakkas levima 1993 aastal, peaaegu noorel tasemel.
Teenindaja ei pea ise õlut jooma, joomist laita ei tohi. Ööklubi diskobaar. Miinused - Elureziim oluliselt teine, öötöö, kohutavalt vali muusika, virvendav valgustus. Plussid töötamine noorte hulgas, staaride nägemine. Sobib vallalistele rohkem kui abieluinimestele, põhitöö reedel ja laupäeval. Töö kiire, aeglase mõtlemisega inimene ei sobi tööle. Toitlustamist ei ole, ainult jookide serveerimine. Kiirus! Kohvibaar erinevad kohviliigid, erinevad kohvisordid, kohvioad. Palju kohvijooke + kohvi kõrvale sobiv suupiste, kook. Kindlasti jäävesi. Veinibaar meie kliimas ei ole ära tasunud. Eeldab tohutut veinivalikut, klaasiga joomiseks. Kokteile ei valmistata. Töötaja peab teadma palju veinide valmistusviisidest, regioonidest, viinamarjadest. Võib olla ka restorani kompleksis (Vihula veinikelder). Suupisted veini kõrvale, mis sobivad. Eestis veinikultuur hakkas levima 1993 aastal, peaaegu noorel tasemel.
3.3 Iiri kohv Iiri kohv on eriti kange kohv,mis on valmistatud väga peeneks jahvatatud kohvipulbrist,suhkrust ja veest.Keetmiseks kasutatakse lahtist pika varrega vasknõu.Kohv ja suhkur pannakse keedunõusse vaevu keevasse vette ja lastakse vähemalt kolm korda keema tõusta.Sageli lisatakse ka maitseained. Iiri kohv kuuele 2 dl 35% rõõska koort 4 sl suhkrut 1 l kanget kuuma kohvi 3 dl Iiri viskit 3.4 Kohvisordid Kohvisordid ei ole maitseomadustelt alati ühesugused. Neid võiks iseloomustada järgmiselt: Kolumbia: meeldiva pehme maitsega, tugeva aroomiga Kostariika: nõrga aroomiga, hapuka maitsega, tugeva ekstraktiivsusega Santos (Brasiilia): mõrkja maitsega, nõrga, kuid meeldiva aroomiga, keskmise ekstraktiivsusega, kasutatakse segudes Harari (Etioopia): meeldiva nõrgalt hapuka veinimaitsega, hea aroomiga
sisemine külg on väljapoole kumer, vähem aromaatne, maitselt kangem, kofeiinisisaldus üle 2%, umbes veerand maailma kohvitoodangust; libeerika (Coffea Liberica), pärit Lääne-Aafrikast ei oma tänapäeval erilist tähtsust. Araabika ja robusta tüüpi kohvipuid on püütud ka ristata, mille tulemusel on saadud kõrgelt hinnatud hübriid arabusta. Päritolumaa järgi eristatakse brasiilia, kolumbia, guatemaala, costa-rica, keenia, tansaania, indoneesia, india jt. kohve. Kohvisordid kannavad tavaliselt tootva riigi, maakoha või väljaveosadama, näit. Santos nime. Röstimisviisid võivad olla hele, keskmine, keskmiselt tume või tume. Mida tumedam röst, seda maitselt kangem kohv saadakse. Kofeiinisisaldus võib tumedama rösti puhul mõnevõrra väheneda. Röstimata kohv on roheka värvusega. Jahvatusviisilt jaguneb kohv jahvatamata (oakohv) ja jahvatatud jäme, keskmine, keskmiselt peen, peen ja väga peen jahvatus. Põhimõtteliselt mida peenem jahvatus,
annaabi.ee 
