Šokolaad xxx Šokolaadi valmistamine Šokolaaditehases oad pakitakse lahti ja töödeldakse järgmiselt: Ubade puhastamine Ubade röstimine – 99–104 °C juures. See protsess on oluline maitse ja aroomi seisukohalt Kestade eraldamine – sõeludes eemaldatakse õhuke kuiv kest Jahvatamine – kakaoubade peenestamise tulemuseks on pruun kakaomass Kui kakaomassist eraldada kollane kakaovõi, jääb järgi tahke kakaojääk, millest hiljem jakvatatakse kakaopulbrit. Šokolaadi tootmisel lisatakse kakaovõi kakaomassile, juurde pannakse suhkur ja letsitiin. Letsitiin on sojaubadest saadud emulgaator, mis aitab teistel koostisainetel ühtlaselt seguneda. Mida rohkem sisaldab šokolaad kakaoõli, seda „sulavam“ on selle maitse
Näiteks, oleme kujundanud spetsiaalse disainiga kommikarpe Moskva ja SanktPeterburi jaoks, tuues esile kõige populaarsemad linnade vaatamisväärsused. Vene turule on loodud spetsiaalne sokolaadikompvekkide assortiide liin. Brändid Tooted Kommikarbid Sokolaadid Kompvekid Karamellid Sefiir Marmelaad Drazeed Küpised Vahvlid Vahvlitordid Kuidas valmib Laima sokolaad? Kakaoubade puhastamine Kakaoubade röstimine Kestade eemaldamine ja kakaoubade purustamine Jahvatamine Pressimine Sokolaadi valmistamine Rullimine Segamine Tempereerimine Sokolaaditahvli vormimine Kestade eemaldamine ja Kakaoubade kakaoubade puhastamine purustamine Pressimine Jahvatamine Rullimine
1. SOKOLAADI AJALUGU 1.1. Maiade ja asteekide toit jumalatele Sokolaadi saamiseks vajalikke kakaoube kasvatasid Kesk- ja Lõuna-Mehhiko aladel elavad maiade ja asteekide hõimud juba 6. sajandil. Sokolaadi ei tuntud küll selle tänapäevasel kujul - maiad oskasid kakaoube röstida ning valmistasid neist jooki nimega xocolatl. Seda jooki ohverdasid nad traditsioonilistel riitustel oma jumalatele. Kakaooad olid kasutusel ka rahana ning asteekide valitsejate aardekambrites olid tohutud kakaoubade laod. (Trisberg, 2007) 1.2. Sokolaad Euroopas Euroopas sai sokolaad tuntuks Kolumbuse Ameerika avastamise aegu ning hispaanlase Cortez` Mehhiko vallutamise päevil. Christoph Kolumbus naasis Uuest Maailmast 1502. aastal, tuues Hispaania kuningale külakostiks muu hulgas kakaoube, kuid siis ei äratanud need kelleski suurt huvi. 20 aastat hiljem oli hispaania väepealikul Cortezel, kes saabus vallutusretkelt Mehhikost, omakorda kaasas kakaooad
1. ŠOKOLAADI AJALUGU 1.1. Maiade ja asteekide toit jumalatele Šokolaadi saamiseks vajalikke kakaoube kasvatasid Kesk- ja Lõuna-Mehhiko aladel elavad maiade ja asteekide hõimud juba 6. sajandil. Šokolaadi ei tuntud küll selle tänapäevasel kujul - maiad oskasid kakaoube röstida ning valmistasid neist jooki nimega xocolatl. Seda jooki ohverdasid nad traditsioonilistel riitustel oma jumalatele. Kakaooad olid kasutusel ka rahana ning asteekide valitsejate aardekambrites olid tohutud kakaoubade laod. (Trisberg, 2007) 1.2. Šokolaad Euroopas Euroopas sai šokolaad tuntuks Kolumbuse Ameerika avastamise aegu ning hispaanlase Cortez` Mehhiko vallutamise päevil. Christoph Kolumbus naasis Uuest Maailmast 1502. aastal, tuues Hispaania kuningale külakostiks muu hulgas kakaoube, kuid siis ei äratanud need kelleski suurt huvi. 20 aastat hiljem oli hispaania väepealikul Cortezel, kes saabus vallutusretkelt Mehhikost, omakorda kaasas kakaooad
vastuvõttudel uhkusega pakkus. XVII sajandi algul levis shokolaadi valmistamise ja joomise komme Inglismaale, kus lisati puht inglaslikult loomulikult piima. Sellest ajast tunneme piimashokolaadi. Tahket shokolaadi tahvlitena hakati valmistama alles umbes 1810.a. Prantsusmaal, seejärel 10 aastat hiljem Inglismaal. Eestis oli esimesi tuntumaid shokolaaditootjaid firma Georg Stude XIX sajandi teisel poolel. SOKOLAADI VALMISTAMINE 1. Kakaoubade töötlemine. Ostetakse sisse toores kakaouba. Põhiline oasort on Gana, kuid kasutatakse ka Elevandiluuranniku ube. Toored oad sorteeritakse, eraldatakse võõrlisandid (kahjustatud oad, kivid, pulgad, pinnasetükid jne). Sellele järgneb ubade röstimine kõrgel temperatuuril. Röstimisprotsessis toimuvad esimesed muutused kakaoubade värvis aroomis ja füüsikalis- keemilistes omadustes. Ubade värv muutub punakaspruuniks, maitse paraneb, tekib
.............................................................................................................7 4.1 Piimašokolaad tervisele..................................................................................7 5. Valge šokolaad.............................................................................................................8 6. Šokolaadi kasutamine...................................................................................................9 7. Kakaoubade erinevad sordid........................................................................................10 8. Kokkuvõte....................................................................................................................11 9. Kasutatud kirjandus......................................................................................................12 2 1. Sissejuhatus
perekond - kakaopuu liik - harilik kakaopuu Saadused 1. Peamiseks saaduseks on kakaopuu seemned 2. Kakaopuu õied Kakao tervistavad omadused Toorkakao on suurepärane antioksüdantide, vitamiinide ja mineraalide allikas, mis annab rohkesti energiat ning toetab immuunsüsteemi tööd Kakao sisaldab rauda, magneesiumit, kaaliumit ja muid mineraale, mis toetavad kehas olulisi funktsioone. Kakaol on depressioonivastane mõju http://www.pollumajandus.ee/uudised Huvitav teadmine kakaoubade ajaloost 800. aastal eKr hakkasid asteegid kakaoube rahana kasutama, vallutatud alade elanikud pidid andamit tasuma kakaoubades Palju varem, juba maiade impeeriumis röstiti kakaoube ning näriti neid erguti või ravimi eesmärgil Amazonase indiaanlased, kes esimestena kakaopuu vilja kasutama hakkasid, sõid hoopis aromaatset ollust, mis on viljakoore all ja ümbritseb seemneid https://www.imelineajalugu.ee/uudised Kasutatud kirjandus https://et.wikipedia.org https://elexir.ee/kakaovoi
KeskAmeerika rahvas valmistas kakaost alkohoolset jooki Kakao sisaldab rohkem antioksüdante kui punane vein või roheline tee Kakao sisaldab valku, rasvu, süsivesikuid, kiudaineid, rauda, kaltsiumi, magneesiumi, Bvitamiine, C ja Evitamiini Eurooplane tarbib aastas 2kg puhast kakaod Kakao tuleb enamasti Ghanast, Indoneesiast ja Elevandiluurannikult Kakao vilja saamine ja puhastamine Cesar Dahua farmis. Farmer Rosa Andi jälgib kakaoubade pruunistumist. http://www.youtube.com/watch?v=ivxbbm9Rmw Mis edasi? Kakaooad kuivatatakse Sokolaadi reis tehasesse Schwyzi firma Max Felchlin AG Firma direktor on Christian Aschwanden http://www.youtube.com/watch?v=kJmoyv677bc Sokolaadi valmimine 1879 leiutas sveitsi sokolaadi tootmise pioneer Rodolphe Lindt Conche ehk sulatusahija seguri.
loevadki esimeseks maiustusena müüdavaks šokolaaditahvliks. Kakaovõi on üks kallimaid toidurasvu üldse. Kõrge hinna taga on tervislik rasvhappeline koostis, samuti kakaopuude kasvukohtade vähesus. Nimelt kasvavad kakaopuud vaid umbes 20 laiuskraadi laiuses vööndis mõlemal pool ekvaatorit, kus valitseb aastaringselt neile sobib soojus ja niiskus. Lisaks Kesk-Ameerikale on kakaoubade kasvupiirkondadeks veel Nigeeria, Elevandiluurannik, Ghana, Indoneesia, Malaisia ja Filipiinid. Kakaoubade toodangust lõviosa annavad väikefarmid. Kakaopuu pärineb Lõuna-Ameerika Amazonase vihmametsadest ning kasvab seal kümnete meetrite kõrguse, troopiliste puude tiheda lehestiku poolt moodustatud kaitsva katuse all. Kakaopuud hakkavad vilju kandma alles 6-7 aastaselt. Kakaopuud on erilised, kuna nad kannavad samal ajal erineva küpsusastmega õisi ning vilju
Täidisega karamelli puhul surutakse vastava pumba abil täidis vormitud köide. Kuumalt on hästi vormitav Maasika, Mustika, Vaarika........ · Täidis ei tohi olla suhkrustunud, väljavalguv, ühtlane. · karamellil õige kuju, ei tohi kleepuda · etiketitud karamellil paber eralduma kärisemata · maitse ja aroom selgelt väljendunud · vigadeks on niiske ja kleepuv pind, suhkrustumine Hoida kuivas , puhtas ja tuulutatavas ruumis, temp. 15-21°C. KAKAOPULBER (KAKAO) Valmistatakse kakaoubade massist, millest on välja pressitud kakaovõi. Kakaopulber on sokolaadi tootmise kõrvalsaadus. kakaopulbris on 10...17% rasva ( olenevalt pressimisastmest), süsivesikuid, valku, teobromiini, mineraal- ja aroomiained. ,,Kalev" valmistab kakaopulbrit Meie Mark ( ei lahustu) · hästi peenestatud, ei tohi tunda teralisust · värvus helepruunist tumepruunini · maitse mõru, lõhn meeldiv · ei tohi olla niiskunud ja tükki läinud
Peamised mullad on vihmametsa ja savanni punased ferraliitmullad. Põhjaosas on ka kõvalehise metsa ja võsa ferraliit-, rusk-, pruun- ja punamullad. Mullad on väheviljakad, mis tõttu on kergelt mõjutatavad vee- ja tuuleerosioonile või kivistuvad suhteliselt kergelt. Ebaühtlaste sademete tõttu tuleb niisutada põlde, et suurendada saagikust. Põllumajandusega tegeleb 8% rahvastikust ja see hõlmab umbes 35% riigi ekspordist. Brasiilia on maailma kõige suurim kohviubade, kakaoubade ja teiste troopikaliste puuviljade (mandariinid, banaanid, sidrunid, laimid jne) kasvataja. Põhja-Brasiilias on suur ala kaetud metsaga, seega seal põllumajanduse ja karjakasvatusega ei tegeleta seega tegeletakse põllundusega kirde-ja lõunaosas ning karjakasvatusega kesk-Brasiilias. Peamiselt kasvatatakse veiseid. Siiski põhiväärtustele tuginedes on saadustest 60% põllusaadused ja 40% loomasaadused. Seega võime öelda, et põllumajandus Brasiilias on pühendunud
paremini. • pehme koostis, magus lõhn, nahka pehmendavad koostisosad ja väga hea imenduvus teevad sellest populaarse toote ka kehahoolduses. • suurimaks kakaovõitoodete tootja on Palmer’s • kasutatakse ka šokolaadi, kakaopulbri, ravimite, määrete ja kosmeetikatoodete valmistamiseks • Valge šhokolaadi peamine koostisosa ŠOKOLAAD • kakaopuu vilja seemnetest valmistatav toiduaine • valmistatakse röstitud kakaoubadest töötlemise käigus saadavast kakaoubade massist, kakaovõist ning suhkrust, piimašokolaadi puhul lisatakse koostisesse ka piimtoorainet • põhitüübid: tume šokolaad, piimašokolaad, valge šokolaad • tuntumad tootjad : Kalev Fazer, • Ferrero, Cadbury KAKAOPULBER • koosneb pulbriks jahvatatud, eelnevalt puhastatud, kooritud ja röstitud kakaoubadest. • toore kakaopulbri toiteväärtus on eriti kõrge, kuna teda pole kuumutatud ning kõik vajalikud toitained on alles jäänud
1. Meie ökosokolaadi valmistatakse Põlvamaal Kõlleste vallas Veski külas. Kure- Vaeste talu õuel on 100-ruutmeetrine karphoone, kus toimub põhiline sokolaadi valmistamine. Vastupidiselt kakaole töödeldakse talunikelt saadud taruvaiku ning õietolmu kohapeal. 1.2. Tähtsaimaks tooraineks on meie firmal loomulikult kaokao. Pealtnäha tundub selle olemasolu loomulik ning lihtne, kuid tegelikult kaasneb sellega palju tööd. Nimelt: Pruunistunud kakaoubade kuivatamisele päikese käes järgneb röstimine, mis lisaks kvaliteedi tõstmisele teeb kakaooad kergemini jahvatatavaks. Tööstuses kakaooad peenestatakse kakaomassiks, millest omakorda pressitakse välja rasv, mille järel saadakse kakaovõi. Pressimist jäätmeis jahvatatakse kakaopulbrit. Aastas kulub umbes 4600 tonni kakaoube, valmistamaks meile kakaopulbrit. 1.3. Tööstuse rajamiseks ning tehnoloogia muretsemisele kulus 400 000 krooni.
...slaid 11 3.7. Sokolaadimassi segamine....slaid 12 3.8. Sokolaadimassi valtsimine....slaid 13 3.9. Sokolaadimassi konseerimine....slaid 14 3.10. Sokolaadimassi tempereerimine....slaid 15 3.11. Sokolaadimassi valamine....slaid 16 3.12. Sokolaadi jahutamine....slaid 16 Kokkuvõte.....slaid 17 Referentsid.....slaid 18 Evelin Edro Kakaooast tumeda sokolaadini 2 1. Kakaooa iseloomustus Kakaoubade all mõistetakse kakaopuu Theobroma cacao fermentatsiooni ja kuivatuse läbinud purustamata seemneid Kasvupiirkonnad Aafrika, Ameerika ja Lõuna-Aasia (ICCO) Maailma kogutoodang Tabel 1.1. Kakaooa 2008. tuuma keemiline koostis peale aastal 4300205 tonni (FAOSTAT) Tabel 1.2. Kondiitritööstuse seisukohalt olulised
25. Kas töötajat, kel puudub kehtiv tervisetõend, võib lubada tööle: · ei või mitte mingil tingimusel · jah võib, kui ta lubab selle kiiremas korras muretseda · jah võib, kui talle ei leita asendajat ning töö jääks tegemata 26. Kõrgema sordi nisujahu kannab tüübi numbrit: · 1050 · 550 · 1700 27. Kiirmakaronid: · Keevad väga ruttu pehmeks · Need ei vaja keetmist · On valmistatud täisterajahust 28. Valge sokolaadi valmistamisel kasutatakse: · Kakaoubade massi · Kakaopulbrit · Kakaovõid 29. Monpansjee on: · Väike suhkrudrazee · Väike klaaskaramellkompvek · Suhkrusiirupis töödeldud kuivatatud apelsinikoor 30. Moosisuhkrule on lisatud: · Pektiini · Fruktoosi · Agarit
nõude esitajale argumenteeritud, vajadusel dokumentaalselt tõestatud vastus. Koos vastusega tagastatakse pretensioonimaterjal, välja arvatud pretensiooniavaldus. Juhul, kui on alust arvata, et vastus nõude esitajat ei rahulda, võidakse vajadusel välja pakkuda vaidluse lahendamise kord ja koht hagistaadiumis (kohus, arbitraaz). 7. Mida tähendavad mõisted "Inherent vice" ja "Latent defect"? Inherent Vice lasti sisemised omadused, mis võivad põhjustada lasti riknemist. Nt kakaoubade veol on nõutav lasti säilimise tagamiseks hoolikas ventileerimine, kuid samaaegselt põhjustab niiskuse eemaldamine lasti kaalu vähenemist. Latent defect varjatud defekt. Defekt, mida ei olnud vedajal ega tema agendil võimalik avastada kauba vastuvõtul-üleandmisel, olenemata poolte vajalikust hoolikusest. Kakao-oad võivad, vaatamata kvaliteedisertifikaadi olemasolule olla lubatust suurema niiskusesisaldusega ja reisi jooksul rikneda 8. Mis on "Subrogation"
Ehtne kakao mõjub uriinieritust soodustavalt, veresooni laiendavalt ja selles sisalduva kofeiini tõttu ka pisut toniseerivalt. Ainult veega valmistatult on kakao hea vahend kõhulahtisuse vastu. Üldiseks tugevdamiseks energiapuuduse ja kergete valude korral joo kaks tassi kakaod päevas. Lahusta kakao kuumas piimas ja tee meega (mitte suhkruga) magusaks. 5 Peamised eksportiad Ülisuur on kakaoubade tarbimine Hollandis, Belgias, Luksemburgis, Iirimaal, Sveitsis ja Saksamaal. Peamiselt ekspordivad: Côte d'Ivoire 1.33 Ghana 0.74 Indonesia 0.43 Nigeria 0.37 Brazil 0.17 Cambodia 0.13 Ecuador 0.09 (miljon tonni) 6 Kasutatud kirjandus Heino Kiik ,, Maailma Viljad" lk.358-364 www.google.com www.miksike.ee www.kokaraamat.ee 7
· kofeiinilahusega kastetud taimi väldivad teod ja nälkjad, sest nende süda ütleb kofeiini mõjul üles. Mõned putukad surevad, mõned aga jäävad halvatuks. · Arvatakse ,et ka juba kiviajal tarbiti kofeiini mingil määral. Siis leiti, et mõndade seemente ja lehtede närimine mõjus stimuleerivalt. Hiljem avastasid inimesed, et see efekt suurenes, kui panna teatud toimega lehti kuuma vette. · varaseim teadaolev kakaoubade kasutusest oli leitud iidsete maajade pottidest enne kuutesada aastat enne kristust . · kofeiin kaitseb parkinsoni tõve eest. · kofeiini peamine tootja on kohviuba, coffea arabica seeme. · kofeiin suurendab stressihormoonide hulka ning hävitab B-vitamiini varud organimis. · kofeiini tarbimisel suurenevad dopamiini ja adrenaliini kogused. · Kofeiini on leitud kohvipuu lehtedes ja marjades, tee- ja matepõõsa lehtedes, guaraana
listeriolüsiin. Seega bakter pääseb fagosoomist raku tsütoplasmasse enne, kui lüsosoomi lüütilised ensüümid fagosoomi vabastatakse. Paljunemine: Paljuneb nii sooles kui epiteelirakkudes. 10. Millised mikroorganismide rühmad osalevad kakao viljade fermentatsioonis? Pärmid, piimhappebakterid, äädikhappebakterid, perekond Bacillus 11. Milleks on vajalik kakao viljade fermentatsioon? Säsi veeldumiseks ja eraldumiseks ubadest ning kakaoubade spetsiifilise maitse tekkeks 12. Milliseid toksiine produtseerib B. Cereus ja kuidas need toimivad? Gastroenteriite põhjustavad: 1. Termostabiilne enterotoksiin: ETE (Emetic toxin) · Haigus kulgeb oksendamisega (emeetiline vorm) · Toksiini toimemehhanism ebaselge 2. Termolabiilsed enterotoksiinid: Nhe (Diarrheagenic enterotoxin), HBL (Hemolytic Enterotoxin) · Haigus kulgeb kõhulahtisusega (diarröaline vorm)
2000 aasta seisuga on lapsi (0-14) 46%, tööealisi (15-65) 51,3% ja vanureid(65+) 2,7%. Keskmine eluiga on naistel ja meestel 51 aastat, mis on kõrgem, kui Aafrikas keskmiselt ja madalam kui arenenud maaimas. Riik on demograafilise ülemineku esimesel etapil. Mehed Naised linnastumine Nigeerias elab linnades 37% rahvastikust. Enamik linnu paiknevad riigi edelaosas. Seal asuvad rahvarohkeimad linnad Lagos ja Ibadan. Tänu kakaoubade kasvatamisele on arenenud infrastruktuur, linnade võrgustik ja raudtee. Lagoses on veel lennujaam ja sadam. Selles kandis on arenenud ka tööstus- nafta, ravimid, õlu, tsement ja palmiõli. Energiatööstus Peamine energiavara 1970. aastast on nafta ja maagaas, mida riik ka ekspordib. Elektrit toodetakse hüdroelektrijaamades 27% ( 3 miljardit kWh) ja soojuselektrijaamades 73% (8 miljardit kWh). Ma soovitaksin Nigeerial kasutusele võtta
Maarja Lubi Sokolaad 2. SOKOLAADI LIIGITUS Keedusokolaadid: täiesti mõrud või vähemmagusad, peamiselt kulinaarsetel eesmärkidel kasutatavad sordid, kuid maitsevad ka paljudele täiskasvanutele maiustusena. mõrusokolaad, ka magustamata sokolaad, keedusokolaad, köögisokolaad, pagarisokolaad. See on kõige tumedam, kõige lihtsam ja puhtam, mis tekib röstitud kakaoubade esmasel töötlemisel. Mõrusokolaadile ei ole lisatud suhkrut või piima ega ühtki muud lisandit, mistõttu sobib see suurepäraselt teiste toiduainete maitsestamiseks ning annab neile tugeva ja puhta sokolaadimaitse. Sisaldab 35% või enam tahket kakaomassi. mõrumagusad, mis võivad kanda ka nime poolmagus või tume sokolaad, on samuti väga tumeda värvusega, kuid eelmisest veidi magusamad ning sobivad lisaks
kõrgendikke. 2. Millised on majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks? a. Kapitali olemasolu Brasiilial on palju võlgu b. Tööjõud( kui suur osa rahvastikust on hõivatud põllumajanduses). Brasiilia rahvastikust tegeleb põllumajandusega ligi 40% 3. Millele on põllumajandus spetsialiseerunud? Põllumajandus on spetsialiseerunud taime, vilja kasvandusele. Brasiilia on maailmas esimestel kohtadel kohviubade, kakaoubade, apelsinide ja banaanide kasvatamisel. Kõige enam on arenenud veisekarja kasvatus, veidi vähem kasvatatakse sigu ja lambaid. 4. Milliseid põllumajandussaadusi eksporditakse? Brasiilia ekspordib apelsine, mandariine, sidruneid, laime, kohvi ja mineraaltooraineid (neid mida endal ka koha peal saada on suurtes kogustes). Brasiilia on esikohal Apelsinide, mandariinide, sidrunite ja laimide ekspordilt.
põllumajanduses). Brasiilia rahvastikust tegeleb põllumajandusega ligi 40% 3. Millele on põllumajandus spetsialiseerumund taime- või loomakasvatusele? a. Peamised põllukultuurid(valdavalt millistes piirkondades). Põllumajandus spetsialireeunud taime, vilja kasvandusele b. Kas mõne kultuuri kasvatamiselt on maailma esimeste hulgas? Brasiilia on maailmas esimetel kohtadel kohviubade, kakaoubade, apelsinide ja banaanide kasvatamisel. c. Enam arenenud loomakasvatusharud Kõige enam on arenenud veisekarja kasvatus, veidi vähem kasvatatakse sigu ja lambaid. 4. Milliseid põllumajandustooteid eksporditakse? a. Milliste põlumajandustoodetega varustab end ise? Kõige enam varustab ennast viljade, puuviljde(neid mis kohapeal on) ja taimedega(kohvioad, apelsinid, banaaid, kakaooad jne) b. Milliseid põllumajandustooteid ostab ise?
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................... 3 Mis on lisaained?........................................................................................................ 4 Kas lisaained on ohutud? Toidu lisaained on ohtlikkuse seisukohast toidumürgistuste, tasakaalustamata toitumise, tööstuslike saasteainete , toiduainetest looduslikult esinevate mürgiste ainete ja pestitsiidide järel alles kuuendal kohal. See aga ei tähenda, et toidu lisaainetele ei pöörata piisavalt tähelepanu. Tootja peab tervishoiuorganitele teatama, et toidu lisaaine toimib efektiivselt. Lisaainet peab olema võimalik valmis toiduaines määrata ning ta ohutus peab olema tagatud. Lisaainete ohutust kontrollitakse loomkatsetega ja kui avastatakse mingi oht, on toiduainetesse lubatavad hulgad 100 korda väiksemad nendest , mis loomkatsetes ei tekita enam ohtu. Samal ajal võivad mõned ...
I peatükk 1. Lastide üldised omadused ja transpordikarakteristikud 1.1. Lastid Lastiks nimetatakse transpordivahendiga teisaldatavat kaupa. Meretranspordis muutub kaup lastiks laeva parda ületamisel. Meritsi veetakse tuhandeid kõige erinevamate omaduste ja nimetustega laste. Meretranspordi ülesandeks on laevale võetud lastide tervena kohaletoimetamine, s.t. last tuleb saajale kätte toimetada samas seisundis, milles ta laeva võeti. Selle ülesande täitmiseks on vaja tunda lastide omadusi. Võimatu on tunda iga üksiku lasti eriomadusi, seepärast tekib vajadus liigitada laste teatud tunnuste järgi. Liigitamise aluseks võivad olla erinevad tunnused, nt. lasti füüsiline seisund, veomoodus, veoreziim, füüsikalised ja keemilised omadused. Transpordis on liigitamise aluseks otstarbekas valida tunnused, mis võimaldavad tagada lasti rikkumata veo. Kõige üldisemalt jaotatakse lastid kuiv- ja vedellastideks. Kuivlastid jaotatakse veomooduse...
küpsised). Karamell kõva: bonbon pehme: toffee Põhikomponendid: suhkur, siirup; need keedetakse/aurutatakse, lisatakse aroom, maitseained, värvained; jahutatakse; vormitakse. Marmelaad saadakse marja,- puuvilja baasil või tarretava aine baasil. Pastilaa lisaks siirupile, püreele on kasutatud ka munavalget. Sefiiri tooted on kõrgema vahutatavuse astmega kui pastilaa tooted. Sefiir valatud, pastilaa lõigatud toode. Sokolaad kakaoubade kääritamine, nende kuivatamine, röstimine, jahvatamine, komponentide kokku segamine. Sortiment: valge, piima, lisanditega, tume, mõru. Köögiviljad, puuviljad ja marjad. Eksootilised puuviljad ja marjad: toiteväärtus, säilitamine, kasutamine. Karastusjoogid: limonaadid, mahlad, nektarid, mineraalveed. Karastusjoogid: Limonaad tavalimonaadid(sünteetilise essentsi baasil, loodusliku essentsi baasil), toonikud,koolajoogid.
nõude esitajale argumenteeritud, vajadusel dokumentaalselt tõestatud vastus. Koos vastusega tagastatakse pretensioonimaterjal, välja arvatud pretensiooniavaldus. Juhul, kui on alust arvata, et vastus nõude esitajat ei rahulda, võidakse vajadusel välja pakkuda vaidluse lahendamise kord ja koht hagistaadiumis (kohus, arbitraaz). 7. Mida tähendavad mõisted "Inherent vice" ja "Latent defect"? Inherent Vice lasti sisemised omadused, mis võivad põhjustada lasti riknemist. Nt kakaoubade veol on nõutav lasti säilimise tagamiseks hoolikas ventileerimine, kuid samaaegselt põhjustab niiskuse eemaldamine lasti kaalu vähenemist. Latent defect varjatud defekt. Defekt, mida ei olnud vedajal ega tema agendil võimalik avastada kauba vastuvõtul-üleandmisel, olenemata poolte vajalikust hoolikusest. Kakao-oad võivad, vaatamata kvaliteedisertifikaadi olemasolule olla lubatust suurema niiskusesisaldusega ja reisi jooksul rikneda 8. Mis on "Subrogation"
vitamiini;Tee aromaatsed ained on põhiliselt eeterlikud õlid;Mineraalained-nendest 50% on kaalium, 15% fosforiühendid, teisi vähem; pooled nendest on vees lahustuvad soolad; mineraalained mõjutavad ka maitset;Valkained-mõjutavad tee värvust;Vaigud-neid on tees vähe; aitavad hoida tee aroomi;Orgaanilised happed-neid on tees ainult 1% ; happed tõstavad tee toite-ja dieediväärtust. 1.9 Kakao ja sokolaad 1.9.1 Kakaotoodete koostis- ja kvaliteedinõuded Kakaovõi koosneb kakaoubade tuumadest saadud rasvast. Kakaovõi vabade rasvhapete sisaldus väljendatud oleiinhappena võib olla kuni 1,75% ning seebistumata ainete sisaldus petrooleetriga määrates võib olla kuni 0,5%, pressitud kakaovõis kuni 0,35%. Kakaopulber koosneb pulbriks jahvatatud, eelnevalt puhastatud, kooritud ja röstitud kakaoubadest. Kakaopulber peab sisaldama vähemalt 20% kakaovõid väljendatud kuivainena. Kakaopulbri niiskusesisaldus võib olla kuni 9%.
loevadki esimeseks maiustusena müüdavaks sokolaaditahvliks. Kakaovõi on üks kallimaid toidurasvu üldse. Kõrge hinna taga on tervislik rasvhappeline koostis, samuti kakaopuude kasvukohtade vähesus. Nimelt kasvavad kakaopuud vaid umbes 20 laiuskraadi laiuses vööndis mõlemal pool ekvaatorit, kus valitseb aastaringselt neile sobib soojus ja niiskus. Lisaks Kesk-Ameerikale on kakaoubade kasvupiirkondadeks veel Nigeeria, Elevandiluurannik, Ghana, Indoneesia, Malaisia ja Filipiinid. Kakaoubade toodangust lõviosa annavad väikefarmid. Kakaopuu pärineb Lõuna-Ameerika Amazonase vihmametsadest ning kasvab seal kümnete meetrite kõrguse, troopiliste puude tiheda lehestiku poolt moodustatud kaitsva katuse all. Kakaopuud hakkavad vilju kandma alles 6-7 aastaselt. Kakaopuud on erilised, kuna nad kannavad samal ajal erineva küpsusastmega õisi ning vilju. Kakaopuu viljad kasvavad mitte okste vaid tüve küljes. Kakaopuul võrsub
nädalat, oad kaotavad üle poole oma kaalust, omandavad tüüpilise tumeda värvuse ja aroomi. Puhastamine - eemaldatakse suurem praht, mustus ja võõrkehad. Pakkimine - oad pakitakse suurtesse kottidesse, saadetakse sokolaaditootjatele. Ubade puhastamine - sokolaaditehases kakaooad pakitakse lahti, puhastatakse Ubade röstimine - 99104 °C juures Kestade eraldamine - sõeludes eemaldatakse õhuke kuiv kest Jahvatamine kakaoubade peenestamise tulemuseks on pruun kakaomass Kui kakaomassist eraldada kollane kakaovõi, jääb järgi Sokolaadi tootmisel lisatakse kakaovõi kakaomassile, tahke kakaojääk, millest hiljem jakvatatakse juurde pannakse suhkur ja letsitiin (sojaubadest saadud kakaopulbrit. emulgaator, aitab teistel koostisainetel ühtlaselt seguneda). Mida rohkem sisaldab sokolaad kakaoõli,
piimakuivainet vähemalt 14%. Piimasokolaad on äärmiselt tundlik kuumuse suhtes. Piimasokolaadi valmistakse ka väga erinevate lisanditega mandlitega, metspähklitega, küpsisetükkidega jne. Valge sokolaad peab sisaldama vähemalt 20% kakaovõid ja vähemalt 14% piimakuivainet. Valge sokolaadi valmistamine ja toorained sarnanevad teiste sokolaadide omaga, kuid on üks oluline erand: selles ei kasutata kakaoubade massi ega pulbrit. Seega on kakaosaadustest ainsana esindatud kakaovõi. Tänu sellele on valge sokolaad ka teistest magusam ja sobib hästi magustoitude valmistamiseks. Sulatamisel nõuab aga valge sokolaad erilist hoolt, liiga kiire kuumutamise tagajärjel võib muutuda teraliseks või minna suisa kõrbema. Kvaliteetne valge sokolaad peab olema kollakat e. elevandiluuvärvi. Täidisega sokolaadid koosneb täidisest ja välimisest osast ehk glasuurist. Glasuur
1995 sekveneeriti esimene bakteri genoom- Haemophilus influenza. Valke kodeerivate geenide DNA järjestustelt on võimalik tuletada valgu aminohappeline järjestus. Määratud DNA järjestusi ja valgujärjestusi säilitatakse andmbaasides. Geenipank. Kakaouba fermenteeriv bakter Acetobacter pasteurianus. Genoomi suurus oli 2.8 Mb + 7 plasmiidi. rRNA operone 5 korduses. Endoploügalakturonaas langundab pektiini. Pektiini lagundamine on vajalik kakaoubade fermentatsioonil. Kaasaegne prokarüootide süsteem Baseerub 16SrRNA geenide järjestustel Bakteritel 29 hõimkonda, arhedel 5 hõimkonda. 11 BAKTERITE KUJURÜHMAD 1. Kerabakterid e. kokid 2. Pulkbakterid e. batsillid 3. Kruvibakterid e. spiraalsed bakterid (lühemad (vibrioonid) ja pikemad (spirillid)) 4. Keeritsbakterid (spiroheedid) Niitjad bakterid, viljakehi moodustavad bakterid, mütseeli moodustavad bakterid
kakao 16. saj. algul Euroopasse ja vedasid istikud purjekatel Aafrikasse ja Aasiasse. Kakaooa mass on umbes 1 g (ühes viljas, mille kuju meenutab kurki ja kaalub kuni 500 g, on 20...40 seemet kakaouba). Ta sisaldab 6...8% vett, 39...60% rasva (kakaovõid), 7% tärklist, 10...13% valku, 3...6% parkaineid, 2,5...5% mineraalaineid, 1...2,3% teobromiini ja 0,05...0,36% kofeiini. Kakao ergutav toime tuleneb põhiliselt teobromiinist, mis suuremas koguses on mürgine. Kakaopulbrit valmistatakse kakaoubade massist, millest on välja pressitud kakaovõi. Kakaopulber on sokolaadi valmistamise kõrvalsaadus. Sisaldab 10...17% rasva, olenevalt pressimise astmest, 18% süsivesikuid, 24% valku, 1,6% teobromiini, mineraal- ja aroomiaineid. Enne kasutamist kakaooad röstitakse, mille tulemusel kujuneb välja tootele iseloomulik meeldiv aroom. Samuti eraldatakse kest (kakaovella). Kakaopulbrit kasutatakse lahustuvate kakaojookide valmistamisel Nesquik
HALJASALADE KASVUPINNASED JA MULTŠID Aino Mölder Luua 2011 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali autor Aino Mölder Retsensent Kadi Tuul Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-487-88-2 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit 1 SISUKORD Eessõna ……………………………………………………………………………………………………….lk.4 1. Kasvupinnaste füüsikalised omadused ………………………………………….……………… lk.7 1.1. Kasvupinnaste põhikomponendid ja nende mõju pinnaste omadustele………….………lk....
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
