Eesti Hotelli- ja Turismi Kõrgkool Hotelliteenindus H12 OÜ MÖÖBLIPIONEER Ettevõtlusaluste äriplaan Tallinn 2013 KOKKUVÕTE Plaanime müüa täispuitmööblit. Meie eesmärk on pakkuda mööblikauplustele, eraisikutele ja kaubamajadele eritellimustööna eksklusiivseid nisitooteid, näiteks baaride sisustused, esikumööbel, nikerdatud paneelidega kapid, palkvoodid, unikaalsed meigi-, söögi- ja kirjutuslauad, büroomööbel, köögisisustus, pöörd- ja veiniriiulid, pukid, kummutid jne. Et aina enam soovivad kliendid sisustada oma kodu ühtses stiilis, siis väikeseeriatoodetena valmistame eritellimusel 2-5 sarnase stiiliga samast materjalist toodet. Mööblipioneeri konkurentsieelis seisneb meie kliendilähedusel ja paindlikkusel, samuti tarneaegade pikkuses ja täpsuses. Vaatamata sellele, ei ole olemasoleval turul konkurentsi tõttu lihtne oma pea teistest kõrgemale upitada. Seepärast panustame põhjalikku ...
TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVER Tootmisvõimaluste kõver (TVK) on erinevate hüviste tootmiskombinatsioon olemasolevate ressursside ja tehnoloogia korral. Tootmine, mis toimub tootmisvõimaluste kõvera igas punktis on selline, et kõik ressursid (maa, töö, kapital) on hõivatud. Ühiskonnas on sellist seisu raske saavutada, st., et keegi pole töötu, kõik maa on kasutusel ja kõik masinad ja seadmed on tööle rakendatud. Oletame, et me toodame leiba ja raamatuid. Leib on kantud vertikaalsele y-teljele ja raamatud horisontaalteljele ehk x-teljele. Punktis F toodab ühiskond 5 ühikut leiba. Kui soovitakse toota ka raamatuid, tuleb loobuda mingist osast leiva tootmisest, selleks, et toota raamatuid. Punktis E on loobutud ühe ühiku leiva tootmisest ja asendatud see viie ühiku raamatutega. Punktis D toodetakse 3 ühikut leiba 9 ühikut raamatuid, kuni punktis A toodab ühiskond vaid raamatuid. Kui ühiskond toodab
Andmeajastu inimlik pale Andmete kogus, mida me iga päev toodame, on tõeliselt murettekitav. Iga päev kogutakse andmeid umbes 2,5 quintillionit baiti. Me ei suuda ette kujutadagi, kui tohutu hulga andmeid me iga päev toodame. Meie käsutuses on nii palju teavet, iga kord kui sisestame otsingumootorisse mingi sõna või küsimuse, oleme juba loonud andmeid. Samal ajal kui 77% otsingutest viiakse läbi Google'is, viiakse ka läbi palju otsinguid teistes otsingumootorites. Maailmas viiakse läbi 5 miljardit otsingut päevas. Väga palju infot luuakse just sotsiaalmeedias. Facebook on kui tehing oma andmete jagamiseks kogu maailmaga. Facebookis on 2 miljardit aktiivset kasutajat ning Facebook
Ettevõtlus Saaremaal Saaremaa Lihatööstus Ettevõte alustas tegevust 1803. aastal ehitatud majas, mis jäi vaatamata korduvatele laiendamistele ja ümberehitustele lõplikult ajale ja arengule jalgu. Uue tööstuse ehitamist alustati 1981. aastal ning 1984. aastal käivitati külmhoone. Pärast seda alustati uue olmehoone ja vorstitsehhi rajamist, 1987. a avati lihatööstuse II järk. Tapamaja valmis täielikult 1993. a. Tänaseks on Saaremaa Lihatööstusest saanud üks Saare maakonna juhtivaid ettevõtteid. Saaremaa Lihatööstus OÜ-na tegutseb ettevõte 2007. a aprillist. Saaremaa lihatooted on teada-tuntud eelkõige oma kõrge kvaliteedi poolest. Tapamaja töötleb kuus ligi 400 veist ja 3000 siga. Kuus turustame ligi 500 tonni toodangut, millest 350 t moodustavad lihatooted. Saaremaa Lihatööstus toodab roavalmistusvorste, keeduvorste nii säilekestas kui ka suitsutatuna, poolsuitsu- ja ...
Ühiskonnaprobleem Mina leian, et meie suurim ühiskonna probeelm on prügi. Me toodame rohkem, kui suudame tarbida. See on päris kurb vaatepilt tegelikult. Kõige selle reostusmise taga on prügi. Võin näiteks tuua Taimaa(olen ise ka seal käinud). Täiesti õõvastav vaatepilt, kõik haiseb, maas on prussakad jne. Siis võtame näiteks Eesti, Eesti on küll tunduvalt etem, kuid mitte nii hea, kui ta olla võiks. Päris paljud inimesed viskavas maha prügi, kas siis ei viitsita prügikastini minna või siis noorte seas on ''popp'' visata prügi maha. Eriliselt kahju on mul nendest lindudest, kes siis maha visatud nätsu hakkavad sööma(arvates, et see on sai) ja siis seda neelatavad ja hiljem surevad piineldes. Sama asi ka kilekottidega ja kilepakenditega, linnud ja loomad söövad neid ja hiljem surevad piineldes. Toon nüüd näiteks Austraalia(olen ise ka seal viibinud). Võin absouluutselt õelda, et seal nii puhas, et ise ka ei usu....
Minnes ajas sada aastat tagasi, ei oleks osanud keegi ette näha tänapäeva ühiskonda. On tulnud juurde mitmeid leiutisi, tehnika on teinud suure hüppe ja muutunud on isegi poliitika. Tõenäoliselt ei oska me ka praegu ennustada missuguses maailmas me saja aasta pärast elame. Võime vaid eeldada seda, et oodata on muutusi. Kui vaadata arenenud riike, siis näeme, et elukvaliteet on juba väga kõrgel tasemel, kas sealt on üldse võimalik edasi minna? Me toodame juba ammu rohkem kui tarbime, on see tõesti areng, kui toota veelgi rohkem, selleks et oleks suurem valik ja paratamatult ka ülejääk. Leian, et areneda on vaid loodust hoidva suhtumise poole. Maailmas on palju olulisi taastumatuid maavarasid ja neid raisata selleks, et tõsta niigi head elukvaliteeti on mõttetus. Näiteks puhta vee puudus on kätte jõudnud juba nii mitmessegi piirkonda Aafrikas, raiskamisega jätkates võib see jõuda sealt ka Euroopasse ja Ameerikasse.
Kulufunktsioon: C(q)= CF + Cvq Cvq=500/50ühikut C(q)=1 800+(500/50)q=1800+10q Tulufunktsioon: R(q) = q*p p(q)=-q+150 R(q) =q(-q+150)= -q2 +150q Kasumifunktsioon: P(q) = R-C P(q)= -q2 +150q-1 800-10q= - q2 +140q-1800 Vastus: kasumi sõltuvust tootmismahust on - q2 +140q-1800. b) Kui praegune tootmismaht on 40 ühikut, siis milline peaks olema minimaalne tootmismaht, et kasum oleks praegu saadavast 25% suurem? P(q)= - q2 +140q-1800 P(40)= (-40)2+140*40-1800=1600+5600-1800=5400 ( kui toodame 40 ühikut) (5400*25%)+5400=1350+5400=6750 (oodatav kasum) 6750=-q2+140q-1800 -q2+140q=4950 q = = = 70 Vastus: 70 peaks olema minimaalne tootmismaht. Ülesanne 2 Kui töötaja saab brutopalka 10000 krooni kuus, siis mitu krooni erineb tema kättesaadav töötasu (netopalk) sõltuvalt sellest, kas ta otsustas 2010. aastal jätkata makseid teise pensionisambasse või mitte? Brutopalk: 10000 kr Tulumaksuvaba miinimum/maksuvaba(MV): 2250 kr Pensionikindlustusmakse(Pk): 2% brutopalgast= 200 kr
kadedad. Eestlased on loonud organisatsiooni Mondo, et Aafrikas elavaid lapsi kooli saata ja toetada. Uusi tehnoloogiaid välja töödeldes saame me üha rohkem keskkonda säästa. Samas areneb sellega ka majandus. Me oleme juba järeltulevatele põlvedele elu suhteliseks lihtsaks teinud. Meil on internet, telefoni võrgud, elekter, autod ja kõik muu, milleta me elada ei oskaks. Kõige hea juures on alati ka halb külg. Me sõidame autodega ja toodame elektrit, kuid sellega me saastame tohutult keskkonda. Tehnoloogia ei ole veel nii välja arenenud, et me saaksime sõita ainult elektriga ilma, et me iga 100km tagant akut laadima ei peaks. Elektri tootmiseks kasutatakse erinevaid meetodeid, nii keskkonna sõbralikke kui mitte keskkonna sõbralikke. Kõige mitte keskkonna sõbralikum elektritootmise viis on tuumaelektrijaamad. Tuumaelektrijaamadest järele jäävad jäägid on radioaktiivsed ja inimesele ohtlikud. Samuti
Paljud tooted ületavad oma realiseerimis aja ning pole enam söödavad, kuigi saaks ju teha erinevaid organisatsioone, kus saaks toimetada selle toidu kohesesse kasutusse enne veel, kui toiduained riknevad. Paljud riigid on hakanud ka tarbijatele rõhutma just seda, et tuleb eelistada oma kodumaal kasvanud toitu s.h. kõik mida sinu riigis valmistatakse (riided, jalanõud, olmekaubad, jne...). Suurt tähelepanu tuleks pöörata samuti prügile, mida tarbimisel tahes või tahtmata toodame. Jäätmeid peaks sorteerima ning muutma prügisorteerimist jäätmejaamadele lihtsamaks. Pidagem siis kõik meeles, et meil on vaid üks planeet ning seda tuleks hoida. Poodi minnes tee endale ostunimekiri, siis ei sattu ebavajalik su koju, osta ainult nii palju, kui suudad korraga ära tarbida. Pesemas käies keera vesi kinni, kui seepi laiali hõõrud. Hoia seda, mis on üks, ainus ja kordumatu aare – planeet Maa.
Kas tõesti on tänapäeva inimene niivõrd ükskõikne ja kalk? Sellel hetkel tunnebki inimene arvatavasti ükskõiksust ja laiskust praht prügikastini toimetada, aga niipalju mõistust peaks kõigile ikkagi jaguma. Usun, et me kõik eelistame silmailuna puhast ja puutumatut metsaalust mustade kilekottide hunnikutele. Üks peamine põhjus, miks meie metsaalused, ookeanid ja isegi maailmaruum upub prügis on liigne tootmine. Me toodame igal aastal miljardeid tonne plastmassi, mille lagunemine võtab maapõues aega sadu aastaid. Masstootmine sai alguse juba 19. sajandil, kui tööstuslik pööre tõestas inimestele, et masinate abil on võimalik palju rohkem ja kiiremini kaupa letile tuua kui eramüüjana kodus tegutsedes. Loomulikult muutsid vabrikud majanduslikus aspektis inimeste elu palju lihtsamaks, aga see tõi endaga kaasa ka palju keskkonnaprobleeme, mille valu saame nüüd 21. sajandil tunda.
dus us e Müügi aktiveerimine Tarbija mängud, kingitused kaasa sooduskoodid kaasnev toode on soodsam Püsikliendi programm Degusteerimine Müügitoetus tähendab tarbijatega turundusprotsessis erinevates vormides suhtlemist , eesmärgiga muuta taotletavad vahetused efektiivsemaks ja toimivamaks. Kogusevahemik , toodame massiivselt aga müüme kindlas pakkides Turunduskeskkond Turunduse planeerimine ,,Ülevalt all" planeerimine ( ehk kõrgemad ametnikud annavad madalamatele käske) Alt Üles planeerimine ( uuritakse nendelt kes seal töötavad ja hakatakse plaane alles ss kokku panema) Eesmärgid alla , plaanid üles planeerimine ( strateegilised eesmärgid pannakse paika ja ss hakatakse alt üles planeerima)
Edukate firmade tegevus on kantud visioonist ja mitte ärilisest huvist, ütleb Philip Kotler. Ühtäkki avastab lehekülje omanik, et tal on 12 miljonit huvilist. Siis on tootjad ise huvitatud sobivate lahenduste ja sobivate hindade pakkumisest just tema tarbijale, investorid soovivad rahastada firma tegevust ja firma väärtus on kasvanud suuremaks kui mõnedel suurematel tehastel ümbruskonnas kokku. Kliendi olulisus kasvab Müügiajastul · toodame · reklaamime · müüme Turunduse ajastul · uurime turgu · toodame · reklaamime ja müüme Võrguajastul · moodustame tarbijate kogukonna tekkeks sobiva keskkonna · ergutame sõnumite ahelaga kogukonna kasvu (kasvab firmaväärtus) · aitame tarbijal osta talle sobivaid tooteid ja teenuseid (tekib kasum) 7 Kasutatud kirjandus · Don Tapscott, David Ticoll, Alex Lowy. Digitaalne Kapital. K-Kirjastus, 2001.
-ettevõte, mis kuulub 1891. aastal asutatud Fazeri kontserni. Pagaritööstused asuvad lisaks Soomele ka Eestis, Lätis, Leedus, Rootsis ja Venemaal. Fazeri eesmärgiks on olla Põhjamaade juhtivaks ettevõtteks kõigis oma tegevusvaldkondades ning saavutada lähipiirkondades kindel turupositsioon. Fazer pakub värskeid, maitsvaid ja tervislikke pagaritooteid ning nendega seotud teenuseid. Firma jaoks on eriti olulised laitmatu kvaliteet, kliendikesksus ning maitseelamus seega toodame puhast meelehead! Fazer Eesti AS on asutatud 1993. aasta aprillis. Alates 2008. aasta detsembrist kuulub ametlikult Fazer Eesti AS ka Fazer Maiustuste üksus 15 töötajaga. Kokku töötab ettevõttes üle 400 inimese, neist Pagarites 390. Fazer Pagarid on Eesti jaekauplustes küpsetuspunktide suunanäitajaks. Fazeri pagarikodade valikusse kuulub enam kui 100 toodet, mida valmistatakse üle Eesti 50-s suuremas jaekaupluses. 2007
- Meresügavustesse maetud mürkained - Kliima soojenemine - Happevihmad - Pindmine äravool, mis sisaldab õliprodukte, pestitsiide ja väetisi. Peamised ohud maailmamerele on intensiivne kalastamine, ebapiisav kaitse, turism, laevandus, nafta ja maagaas, reostus ning globaalne kliimamuutus. Neist kaks viimast on eriti laiaulatusliku ja hävitava mõjuga. Üle 80% maailmamere reostusest tuleneb maismaal toimuvast tegevusest. Suurem osa reostusest, mis me maal toodame, jõuab lõpuks maailmamerre. Seda kas sõna otseses mõttes jäätmete merre viskamise teel või jõgede ja kanalisatsiooni kaudu. Põhilisteks reostajateks on nafta, väetised, tahked jäätmed, kanalisatsioonivesi ja kemikaalid. Nafta ja kütteõlid, kemikaalid ja reovesi jõuavad maailmamerre jõgede ja kanalisatsiooni kaudu. Näiteks vaid 12% naftaeostusest tuleneb laevadelt ning õnnetustest. Tahked jäätmed jõuavad merre eelkõige inimtegevusega
Ning see kõik on oskuslikult sümbioosusesse sätitud, pakkudes külluslikult kogemusi siin, Maal, elades. Oleks me vaid nii targad, et oskaks kogu seda imposantset õndsust hinnata ja selle rütmis hingata. Kogu inimkonna poolt kasvatatud kurjuse eest oskab loodus andeks anda. Emake Maa andestab meile meie vead. Jooksujalul jõudis inimkond agraarühiskonnast tarbimisühiskonnani, kus lihtne rõõm looduse andide eest muutus kahjurõõmuks ligimese varakaotuse üle. Me toodame, tarbime ning raiskame piiramatult arvates, et hüvesid, mida loodus meile andnud, on lõpmatult. Igal aastal viskab keskmine kahelapseline Euroopa perekond minema 50 kilogrammi paberit (6 puud), 60 kilogrammi metalli ja 45 kilogrammi kilet. Juba elementaarsetest tarbekaupadest koguneb jäätmeid märkamatult palju. Poodi minnes on praktiliselt kõik tooted ülepakendatud : leib, juust, vorst, piim, puuviljad ning seda nimekirja võikski loetlema jääda. Nii jaotataksegi igal
Teema sai valitud loosi käigus. Lehma kui kodulooma on peetud aasta sadasid koduloomana piima ja piimatoodete jaoks ja ka liha ja muude saaduste jaoks. Lehmad on huvitavad loomad ja loodan nende kohta nii mõndagi õppida. Loodan, et ka teie saate siit väheke targemaks. http://www.bioneer.ee/eluviis/majandus/aid-3998/Uuendtoidu-turuleviimisel-uued-reeglid 1.1 Lehm 1.1.1 Lehm inimese kasutuses Tublid piimalehmad võivad meile anda 4 suurt ämbritäit piima päevas. Sellest toodame meie aga palju häid piimatooteid. (N.t jogurtit, juustu, kohupiima, keefiri jne.) Piim on hea ka väikestele vasikatele kes pärast 9 kuulist tiinust sünnib. (Ka inimese rasedus kestab sama kaua.) (Kohtumine loomadega, autor: Genevieve Warnau) 1.1.2 Välimus Lehmal on suur nelja nisaline udar ja lühemad sarved. Neil on kandiline taga-osa ning jalgu kaitsevad sõrad. Söömisele kulutab lehm päevas umbes 8 h. („Loomade maailm“ autor: Jean- Baptiste de Panafieu) 1.1.3 Toitumine
1. Tooge näiteid toodetest: 1) mida tarbib väga suur hulk tarbijaid (kus turg on üsna homogeenne) ja 2) mida tarbib üsna väike osa tarbijatest (kus turg on üsna heterogenne). Homogeenne turg- tavaline poe piim Heterogenne turg- laktoosivaba piim 2. Kuidas Te selgitaksite sõbrale, miks ikkagi on vaja eristada turunduses erinevate vajaduste või tunnustega tarbijaid? Kuna turul valitseb tihe konkurents, peame tegema valiku kas me toodame ühte toodet, mis sobib paljudele tarbijatele või keskendume kahe-ühe väga spetsiifilise tootele. Sellest otsusest lähtuvalt, peame välja selgitama millisele tootele on veel turgu ja milline oleks meie positsioon seal turul. Ei ole mõtet toota sama toodet, mis on eelnevalt juba turul. 3. Pange kirja üks tarbija vajadus või probleem, mida ta soovib lahendada. Tooge erinevaid võimalusi, kuidas tarbija saab seda vajadust rahuldada või probleemi
SÜSIVESIKUD 1. Mis on süsivesikud(sahhariidid) ja kuidas nad jagunevad? Süsinikust, hapnikust ja vesinikust koosnevad orgaanilised ühendid, mis on organismi peamine energiaallikas. Lihtsuhkrud ehk monosahhariidid lihtsa ehitusega süsivesikud, sisaldavad 27 süsinikuaatomit. Liitsuhkrud ehk polüsahhariidid koosnevad kahest või rohkemast lihtsuhkrust 2. Milleks on glükoos vajalik? Rakkude peamine energiaallikas ja erinevate sünteesiprotsesside lähteaine. 3. Mis on riboos ja desoksüriboos? Lihtsuhkrud, mis kuuluvad nukleiinhapete RNA ja DNA koostisesse. 4. Kirjelda oligosahhariite. • sahharoos kasutatakse toiduvalmistamisel, roo või peedisuhkrust, tekib glükoosi ja fruktoosi ühinemisel, leidub rohelistes taimedes • laktoos leidub piimas, kõikide imetajate piimas • polüsahhariidid moodustunud mitmest kuni tuhandest lihtsüsivesiku molekulidest, ahelad võivad olla väga pikad ja hargnenud • tärklis taimne varuaine, m...
Seega liha mitte söödes, vähemalt ohustame enda elusid ja ei täida organist vajadusi, keeldudes lihast, hakkame enda loodust petma, mis on ebaarukas. Ühesõnaga, siis Scwritzer oleks toetanud rohkem inimeste vajadusele ja meie loodusele, aga mitte loomade kannatustele, kuna need kannatused nagu mina sain aru oleksin normaks. Aga muidugi tema vaade nõuab mõõdukat toiduressurside kasutamist toodame nii palju liha, et midagi ei jääks kasutamata, kõik läheks teoks. Muidi läheb niisugune barbaarsus ebaeetiliseks nii loomade kui ka looduse ressurside suhtel ( vesi, energia, loomade toit jne) Olen ka märganud, ja see oli nagu üllatus, et taimetoilased rohkem pööravad tähelepanu sellele, et" keegi ei oleks näljane", taimeoitlaste peamise veendumus kõõgiviljade ja juurviljade tootmine on majanduslikult tulunduslikum, rohkem rahvast saavad toitu,
kondiitritooteid. Kliendid: Kohalikud erakliendid, turistid, ettevõtted (Restoranid, kohvikud, poed). Klient ostab toodet, mille kvaliteet on vastav hinnale. Turul on palju sarnaseid ja sarnase välimusega tooteid, kuid meie firma pakub tooteid mis on valmistatud vanaaegsete retseptide järgi ja milles on kasutatud täisväärtuslikke tooraineid ja huvitavaid maitseid ning välimus on tehtud tavapärasest teistsuguseks. Esialgu toodame väiksema koguse tooteid ning kui näeme, et toodetel on turgu suurendame tootmist. 2.2 Konkurents Konkurentideks on kõik ettevõtted, kes tegelevad mingil määral pagari- ja kondiitritoodete tootmisega. Saaremaa suurimateks konkurentideks on Saare Leib OÜ 45-ne töötajaga ja Karja Pagar OÜ 25-50-ne töötajaga. Nende ettevõtete eeliseks on juba pikaajaline turul olemine. Saare Leiva miinuseks on 3 Turunduse eesmärgid ja strateegiad 3.1 Eesmärgid
Meie toote odav hind tuleneb odavatest, kuid kvaliteetsetest materjalidest kui ka meie soovist igaühele sellise lihtsa asja nagu vanni kättesaadavus kergemaks teha. Meie toote lihtsus, kompaktsus ja odav hind sobib igale inimesele, kes ei jõua endale päris ehtsat vanni osta või neil ei ole oma kodus selleks lihtsalt ruumi. Täissuuruses vanni saab kokku voltida nii väikeseks, et see mahub pea ükskõik kuhu. Oma toodet toodame ning müüme ise, kuid usume, et meie toote uudsus ja lihtne lahendus läheb inimestele peale ja seega plaanime oma tootmist, reklaami ja müüki suurendada ning miks mitte ka oma toode välisriikidesse viia. Selleks peame ise palju vaeva nägema ja hingega asja juures olema, et meie firma ei põruks. 3 Ülevaade Eesti makromajandusest
sellisest lasteraamatust. Nad tunnetavad selle raamatu vimu enda le, sest me kik teame, et inimesed puuksutavad, kuigi me ei rgi sellest igapevaselt. Kuid miks? Sest see on ks meie moraalikoodeksi alla kuuluv kirjutamata reegel, mis levib lapsevanemate suust laste krvadesse. Lapsi petatakse mingite krgemalt tasanditelt tulevate phimtete jrgi igesti kituma. Kehtestatakse piird, kus vib seda ja teist rkida vi teha. Me teame, et see on ige, sest me ise oleme nende reeglite sees, toodame neid ha uuesti ning allume neile kui teatavale vimule. Ja olgem ausad, keelatud vili on ju alati magusam. Ega raamatu pealkirgi on ju arvatavasti mginumbrite suurendamiseks ja uudishimu ratamiseks just selline valitud. Mis oleks ahvatlevam, kui astuda le moraali piirde ning lugeda jutte kakast ja puuksust. Neid lhijutte lugedes taban ma ennast pidevalt llatumas vi muigamas lihtsate lugude le sokipaarist, kindast, ntsust, lusikast vi viinerist. Ja mida rohkem
o C = sularaha ringluses o M1 (raha agregaat) = sularaha ringluses + nõudehoidised o M2 = M1 + vähem likviidsed varad nt väärtpaberid o M3 = M2 + veelgi vähem likviidsed varad nt kinnisvara Reservisuhe Majanduse 10 põhimõtet Kuidas inimesed otsustavad 1) Peame tegema valikuid - Nt kuidas jagada aega erinevate tegevuste vahel - Mingeid ressursse napib - Kuidas ühiskond kasutab oma piiratud ressursse? Kas toodame relvi või tarbekaupa nt 2) Millegi maksumus on see millest loobume - Alternatiivkulu põhimõte 3) Ratsionaalsed inimesed - Teevad valikuid n-ö piiri peal 4) Inimesed reageerivad stiimulitele Kuidas inimesed koos toimivad 5) Kauplemine suurendab kõigi heaolu 6) Turg on enamasti parim viis majanduse organiseerimiseks 7) Valitsused saavad mõnikord turu tulemust parandada Kuidas toimib majandus tervikuna
Seal lubab tootja ligikaudu 5500 kWh/aastas mis enam-vähem võiks ühtida kalkulaatoriga- loomulikult ei ole kalkulaator vastav tegelikusele ning sama on ka tootja poolsete näitajatega, kuid tasuks arvestada kindlasti väikese varuga seega siinkohal on just kalkulaatoriga arvutamine mõtekas. 9 5. TASUVUSE ARVUTAMINE Kas sellise süteemi soetamine on otstarbekas ja mitme aastaga võiks antud süsteem ära tasuda? Exeli tabelis arvutatuna toodame me kokku 4723 kW elektrit aastas, reaalselt kasutame ära 3326 kW ja võrku müüme 1174 kW. Reaalselt ära kasutatud elektriga säästame me 462 eurot aastas- see summa tuleb säästetud energia korrutamisest mille kohe ära tarbisime elektri ostu hinnaga ühe kilovati kohta . Märtsist kuni abrillini jääb meil aga toodetud energiat üle seega müüme selle võrku ära hinnaga 0,0997€/kWh millest saame kokku 139 eurot
oma oskustele ning lapsed lähevad omapead edasi vastavalt sellele vundamendile, mis nad 2 tuumperekonnalt said. Riik saab juurde hulga maksumaksjaid, perel on olnud pidev riigipoolne toetus. Arvestades ülerahvastatust, maailma loodusvarade ressursse, kriminaalprobleeme – meid on liiga palju, me raiskame ja hävitame. Midagi peab selles suhtes tegema, ennetama suuri probleeme ja kuna meie oma elu ehk siis meie ise toodame neid suuri globaalseid probleeme, tuleks neid lahendada ka üksikisiku tasandilt. Kvaliteetne perekond, kvaliteetne laps, kvaliteetne kasvatus ja haridus – sest lapsed on meie tulevik ning kui me soovime paremat ühiskonda ja paremat tulevikku meile kõigile, hakkab see meie lastest. Seega, lapsesaamine on äärmiselt vastutustundlik otsus. Nii üksikisiku kui ka globaalsel tasandil. Minu isiklik arvamus on ka see, et iga lapsevanem võiks olla küps, enne kui ta soovib luua uut elu
Sinna statistikasse kuulub ka päikeseenergia, mida saadakse päikesepaneelide kaudu, veeenergia ja biomassienergia. Taastuvenergia tootmise protsent on märkimisväärselt suur. Eesti riik planeerib 2020 aastaks suurendada taastuvenergia tootmist ning tarbimist 25 protsendini. Kuna taastuvenergia tootmine ning tarbimine on Eestis populaarsust koguv ettevõtmine, siis lähiajal oleks loogiline edasine samm ehitada juurde tuuleparke ning püstitada järjekordseid tuulegeneraatoreid. Hetkel toodame energiat enamasti põlevkivist, mille kaevandamine vähendab meie maavarasi ning mille töötlemine saastab tohutul määral õhku. Minu arvates on selline energia tootmise viis vananenud ning oleks aeg toota energiat taastuvatest allikatest ja mõelda innovaatilisemalt. Eestis on 2016 aasta seisuga antud sisse taotlused arendamaks üheksat tuuleparki, millest enamus ei ole veel saanud kaitseministeeriumi poolt ehitusluba. Taotlused
inimesi mujalt siia tulema; EL-s on rikkamaid riike – Väljastpoolt EL-tu on keeruline töölisi tuua (sisseränne sisaldab ka riske) – Eesti jõukuse kasvades kasvab ka huvi sisserändeks Eestisse sh naasmiseks Probleemid (2) • Tööturg – Kust leida töötajaid? – Millest sõltub töötajate arv? – Kuidas kujuneb töötasu? – Mis on lahti tootlikkusega? Eesti tootlikkus (1) • Eesti tootlikkuse tase on EL võrdluses tagasihoidlik – Me toodame odavaid kaupu – Töökorraldus ja efektiivsus on kehvavõitu – Inimesi võetakse tööle või hoitakse tööl igaks juhuks – palgakasv kipub viimastel aastatel pidevalt ületama tootlikkuse kasvu. Eesti tootlikkus (2) • Väljapääsuks on: – tootmise ja majanduse üpris kardinaalne ümberkorraldamine – Teise mõtteviisi juurutamine • kasv tootlikkuse toel • paindlik töökorraldus – osaajalise töö kasv, et hõivata pensionäre, kodus olevaid emasid, õppureid –
Talukohupiim ja -või, sõir, koorekaramell, jogurt, juust valmivad traditsioonilise talus kasutatud tehnoloogia alusel. Koositses kasutatakse võimalusel alati eestimaiseid komponente. Taimerasva, säilitusaineid ja muud puhta toidu sisse sobimatud Nopri talumeierei toodetest ei leia. Teadlikule tarbijale peaks huvi pakkuma Nopri toidu teekond põllult toidulauale. See on üles ehitatud nõnda, et ehe kraam jõuab alati värskena ja mööda lühimat teed poodidesse üle Eesti. Veiste sööda toodame ise, lüpsame piima, hapendame, vajadusel maitsestame, pakendame ja saadame toidulaua poole teele. Talu majandame esiisade maadel juba seitsmendat põlvkonda, meiereid peame aastast 1998, traditsioonilisel ja läbipaistval moel. 9.1 Tooted Kohupiimakreemid: astelpajuga, sidruni, rosinatega, sokolaaditükkidega, marjadega, kakaoga, vaniljega, Talukohupiim koorega, Talukohupiim lahja. Jogurtid: marjajogurt, maitsestamata jogurt, astelpajujogurt.
igatahes peab anarhism kuulutama väärks Hobbes'I teesi loodusliku olukorra võimatusest. 68. libertarism (Nozick) pooldab individuaalsete õiguste, eriti vabaturu-õiguste maksimeerimist. Lähtekoht utilitaarne: võrdne kohtlemine nende arvates vaid nii võimalik. Riigi roll olgu minimaalne, administreeriv. Nozicki argument: kuna me omame ennast täielikult, siis omame ka seda, mida toodame. Kui ümberjagav maksusüsteem on seega ebaõiglane. Selle vastu: me ei tooda ainult oma andest, vaid ka ressurssidest: seega võib meid mõjutada. 69. kommunitarism (Sandel,Walzer) Peavad kogukondlikke huvisid isiklikest tähtsamaks. Sandler: Rawls ülehindab õiglust teiste vooruste ees( individualistlik lähenemine). Walzer väidab, et õiglusel alati kogukondlik tähendus. Taylor kritiseerib autonoomse ratsionaalse toimija ideaali.
1. KOKKUVÕTE Äriidee Äriidee on luua pood, mis müüb noorterõivaid erinevas suuruses, erineva värviga, erineva tegumoega. Hinnad poes on noortele taskukohased ja nad saavad endale neid riideid lubada. Hinnad jäävad 125-1500 krooni vahele. Ei saa öelda, et konkurente poleks. Konkurendid on teised noortepoed, kus müüakse samamoodi kvalikteetset kaupa aga meie eelis on, et me oleme uus pood ja toodame uut kaupa. Disaineriteks on Eesti enda noored disainerid. Meie teenindajad on väga sõbralikud ja abivalmis. 4 TOOTED JA TEENUSED Riidepood on mõeldud noorematele inimestele. Suuruseid on eri numbrites ning kui mingi asi ei ole sobilik saab selle juurde tellida meie poe kataloogist. Meie pood käib moega kaasas, riided on kvalikteetsed ja hinnad on noortele taskukohased.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Regina Klotskova 011PK Fazer Referaat Juhendaja: Eha Martma Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................3 FAZERI VÄÄRTUSED JA LOOME MAITSE ELAMUSED..4 FAZERI TOOTED....................................................5 MINU PERE EELISTUSED.........................................6 RUKKILEIVA AJALUGU..........................................7 LEIVA- JA SAIA TOOTED ERIVAJADUSTEGA INIMESTELE........................................................8 KOKKUVÕTE.......................................................9 SISSEJUHATUS Lühidalt Fazerist Fazer Grupile pandi alus 1891. aastal, kui Karl Fazer avas perefirmana Helsingis oma esimese kohviku. Täna tegutseb kontsern kaheksas riigis, pakkud...
Puudused: · efektiivne ressursside paigutus eeldab maksu m* leidmise, mis annab s* · mõju konkurentsile ja tulude jaotusele võivad olla mittesoovitavad. 22 42. Kuidas mõjutab maksustamine tootjat, tarbijat ja keskkonda, kui: Tootja Tarbija Keskkond Joonis Kaotab, sest Pakkumiskõvera 50% 50% toodame elastsus 1 rohkem Võidab, sest Nõudluskõvera 50% 50% toodame elastsus 1 vähem Pakkumiskõvera 0% 100% Ei mõjuta elastsus 0 Nõudluskõvera 0% 100% Ei mõjuta elastsus 0
mõeldes võimalikult naturaalsed ja lisaainete vabad. Visioon Balbiino on Eestis suurima turuosaga Eesti jäätisetootja, kelle koduturg on Eesti ja kelle kvaliteetsed, naturaalsed ja maitsvad jäätised püsivad konkurentsis Põhjamaades ja ka mujal Euroopas. Balbiino on külmavaldkonna tunnustatud ekspert ning on külmutatud kauba logistikaäris Eestis juhtival positsioonil. Põhiväärtused Naturaalsus ja puhtus: toodame naturaalsest toorainest jäätist ega lisa sinna kunstlikke värvi- ja lõhnaaineid. Meie külmutatud köögiviljades ja marjades ei ole säilitusaineid. Toidu puhtus on meile oluline. Kvaliteet: meie toodang, käitlemisprotsessid ja teenused on kvaliteetsed ja vastavad toiduainetööstusele seatud kõrgetele nõudmistele. Balbiinole on omistatud rahvusvaheline BRC (British Retail Consortium) toiduohutuse ja kvaliteedijuhtimise sertifikaat, mis kuulub talle ainsana Baltikumis jäätisetootjaist
valmistada.Neid ei pesta vaid põletatakse vorme seest ja pühitakse mustus ära. Pagari poole peal on taigna rullimise masinad. Üleval kondiitris on suur ruum kus asuvad külmkapid,kus hoitakse valmis toodangut ehk torte ja plaadikooke. Igal ühel on oma laud kus ta siis paneb tordi või plaadikoogi kokku ja kaunistab. 1.2 Toodangu sortiment ,kogused Eesti Leivatööstuse toodang jaguneb üldiselt kolmeks. Peamine on leiva-saia valdkond. Hetkel toodame 9 sorti 6 leiba, 4 sorti saia ning 1 sorti sepikut. Leibade osas teeme rukkileiba, kroovleiba, peenleiba, teraleiba ning musta leiba. Saias teeme lisaks klassikalisele saiale ka suhkurvaba saia.Sepikule annavad lisaväärtust valmistamisel kasutatud rukkikroovjahu, kaerakliid ning tatrajahu. Kaerakliid aitavad alandada vere kolesterooli taset ning kaalust alla võtta, kiudaine soodustab seedimist,
E120, säilitusaine E250. Turba kaupluses saab neid tooteid osta teenindusletist soovitud kaalus ja 190 g pakendis viilutatult. 8 3 KEHTNA LIHATÖÖSTUS OÜ Kehtna Lihatööstus on välja arenenud kunagisest, 1987 a. tööd alustanud Kehtna NST vorstitsehhist. Ettevõte kuulub 100% eesti kapitalile. Põhitegevusalaks on liha- ja vorstitoodete valmistamine ja realiseerimine. Kuus toodame umbes 8 tonni liha- ja vorstitooteid. (http://www.kmoy.ee/teenused/) Säilituskest on valmistatud tehismaterjalist ja on mitmekihiline. Säilekest on nagu konservikarp, mis ei lase läbi veeauru, gaase, õhku ega mikroorganisme. Ta on meelepärane müüjatele, sest vorst ei kuiva ega kaota säilimisel kaalu. Turba kaupluses müügil Lemmik ja Laste toote nimetusel. Säilitustemperatuur +2...+6. 9 4 MAKS JA MOORITS
Kliendid on väga erinevad ja seetõttu tuleb igal ettevõttel valida oma kliendigrupp ehk segment. Äriideega väljendab ettevõte, mida ta toodab, kellele, kuidas ja millise imago abil. Kellele Miks = kliendid = ettevõtte kuvand, imago 2005 Maire Merits 4 Kellele me toodame ja müüme? Miks klient meie juurde tuleb? Mida Kuidas = tooted ja teenused = tegevusmeetodid Mida ettevõte toodab? Kuidas tooteid ja teenuseid teostatakse? Äriidee moodustub järgmiselt: • valitakse või määratletakse ettevõtte kliendid
inimesed, kes eeldavad puuvillast toodangud firmad (igapäevase vajadusega kingitused töötajatele Meie peamised tarbijad on eraisikud, kelle tulu ei ole eriti suur. Eeldatavasti hakkame me teenindama suurt osa Ida-Virumaa elanikke kahel põhjusel. Esimene on see, et Ida- Virumaa on kõige vaesem meie riigis regioon ja siin elavate inimeste jaoks on tähtsam hind, kui kvaliteet. Seda kinnitab uurimistöö, mis oli läbiviidud novembris Ida-Virumaa piirkonnal. Teine aga see, et me toodame sellist toodangut, mida vajab iga inimene. k. Konkurendid ja konkurents Ahtme Jõhvi Teasponi Kaubanduskeskus Selver e-pood Estonia pst., 30a Narva mnt., 4a Pajapüürid 45*45 - - -
keskkonnakaitse sertifikaat). Tänu mittesüttivusele on nad ehitistele väga turvaliseks lahenduseks. · Vastupidavus: restlagi on täiesti niiskuskindel, ei roosteta, ei põle ega erita tolmu. · Värvivalik: standardvärvid on valge ja RAL 9006 (naturaalse alumiiniumi toon). Lisaks on võimalik tellida erivärve RAL või NCS kataloogidest ja kõrgläikega kroomi ja kuldseid pinnakatteid. · Valgustid: toodame ja müüme ka spetsiaalseid valgustikarpe iga restlaetüübi jaoks. · Paigaldamine: restlagi koosneb moodulitest ja selle ehituseks kasutatakse standardseid lahendusi, mistõttu on lae paigaldamine lihtne ja kiire. Saadaval erinevad kandekonstruktsioonid ja servalahendused. Spetsiaalse kandekonstruktsiooniga restlaed: Supergrid 4 on restalgi, mis kuulub ICBV Supergrid sarja. Kitsas profiil laiusega 4 mm loob
pagaritooteid müüakse samuti Fazer kaubamärgi all. Rakvere Lihakombinaat on Balti riikide suurim lihatoodete valmistaja. Oleme turuliidrid nii liha kui lihatoodete osas. Rakvere toodangust leiab nii värsket liha, roavalmistutooteid kui ka võileivapealset. Sealiha kõrval kasutame toorainena veel veise- ja linnuliha. Rakvere pakub oma toodangut mitme kaubamärgi all. Tuntum neist on Rakvere, mis on 2008. aasta andmetel Eesti nelja tuntuima brändi seas. Lisaks toodame lihatooteid ka Valla ning Järlepa sarjas. Tervislikke tooteid võib leida Kerge ning Eesti Lihaveise märgiga varustatud toodete seast. Rakveres asuval emaettevõttel on ka kolm tütarfirmat, nendest kaks paiknevad Balti riikides. Lisaks sellele on Rakverel ka Viljandi lähedal asuv Balti riikide suurim seakasvatusfarm Ekseko, mis tagab meile kindla seljataguse tooraine varumises. 100% Rakvere lihalõikuses olevast sea- ja veiselihast on Eestimaise päritoluga. Rakveres
Otstarbekam on rajada tootmine kohalikule loodusvarale ja korraldada jäätmete hooldamine samuti kohapeal Loodusvara tuleb kasutada võimalikult säästvalt ja tõhusalt, rahuldades küiki eluliselt tähtsaid vajadusi Mateeriat ja energiat ei saa luua ega hävitada, need vaid muudavad olekuid, millega kaasneb jääkainete teke Jääkainete tootmist tuleb piirata, arendades materjalide korduv- ja kõrvalkasutust. Liiga palju toodame selliseid jääkaineid, mida me ei oska uuesti kasutada ja selliseid, mis on lausa ohtlikud 32. Millest on tingitud mullastiku vaesumine? liigkarjatamine põllumajandus (väetised [saatumine], monokultuurid, mürkained [jäätmed], rasked masinad, karjamaade puhul liig suurte loomakarjade tõttu) metsade taandumine looduslik mulla vaesumine (sademed, vooluvesi, tuul, tempratuuri kõikumine) erosioon 33
I LOENG Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteadus jaotub: a) majanduspoliitika; b) rakenduslik majandusteadus; c) majandusteooria. Uurimisobjektilt jaguneb majandusteadus: a)rahvamajandusõpetus; b)ettevõttemajandusõpetus. Majanduse põhiküsimused: Milliseid? Kuidas? Kellele? Majandusteooria uurib ratsionaalset majanduslikku käitumist, mis seisneb subjektiivse kasulikkuse maksimeerimises. Rahvamajandus jaguneb omakorda mikroökonoomikaks(üksikult üldisele) ja makroökonoomikaks(üldiselt üksikule). Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite( majapidamised,ettevõtjad, valitsus, välissektor) vahelisi seoseid. Mikroökonoomikat võib pidada õpetuseks turu üldisest tasakaalust. Rahvamajandusõpetus uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Inimvajadused on piiramatud...
sa ei näegi seda aega, ja kui patarei tühjaks saab, siis visatakse kell prügikasti. Selletõttu prügimägi aina kasvab. Kogu aeg on vaja uusi asju. Mingi riietusese tuleks lõpuni kanda, ja kui ise enam ei kanna, siis annad kassile asemeks. Kui palju ülearust toodetakse! Pooltele asjadele võiks tule otsa panna. Fred Jüssi ütleb: tee nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik. See majanduskasv – paneks Hiiumaal kilekotivabrikud tööle! Toodame jälle palju kilekotte, inimesed viskavad need kuskile mere äärde laiali, luiged söövad neid ja surevad. See ei ole ju majanduskasv! Majandus peaks olema hoopis tagasihoidlikum, hoopis teistel alustel üles ehitatud – see asi, mis sa ostad, peaks olema kallim, vastupidavam, ja mitte kunstlikust materjalist. Et oleks võimalikult palju naturaalseid materjale. Ja seda aega, mis jääb sellest tühja-tähja tegemisest ja mõttetusest üle, saab kasutada,
edendamisele. West'i ja Zimmermann´i (1987) järgi konstrueerime või loome me pidevalt sugu igapäevase inimestevahelise interaktsiooni käigus (doing gender) ning seda ei saa vältida. Nende kohaselt on sugu situatsiooniline käitumine, oma sookategooriale sobivaks peetud normatiivsete hoiakute ja tegevuste valguses. Sugu ei ole fikseeritud tunnuste kogum, roll või staatiline identiteedi komponent, vaid mitmesuguste sotsiaalsete toimingute tulem, mida me korduvalt teeme või toodame (West & Zimmerman, 1987; Kimmel, 2004). Seega ei ole lapsed vaid passiivsed sotsialisatsiooniprotsessi osalejad, vaid neil on oluline osa soo konstrueerimisel igapäevastes situatsioonides. Järgnevalt vaadeldaksegi sootundliku pedagoogika kujunemist ja rakendamist koolis. Soolised erinevused Juba väga varakult teadvustavad lapsed, et täiskasvanud jagunevad meesteks ja naisteks
.....eraldatakse millestki olulised tunnused ja hakatakse neid tunnuseid iseseisvalt kasutama. Emotsioonid ..Psüühilised protsessid, inimese poolt läbielatud suhtumine. Erinev suhtumine annab erineva värvingu. Emotsioonide juures peetakse tähtsaks mandelkeha, sest kui see saab viga, siis inimene ei tunne enam huvi. Negatiivseid emotsioone on rohkem, sest neil on tähtis roll ellujäämises. Tänu emotsioonidele toodame energiat emotsiooni ajal muutub vererõhk jm füsioloogiline pool toodame energiat, saame midagi intensiivsemat teha. Kuidas tunneme emotsioone Ps. pool. Emotsioonidel on ka väljenduslik külg, tugevamad emotsioonid paistavad paremini välja (enim näo kaudu, sest näos kõige rohkem lihaseid). Stseenilised emotsioonid annavad jõudu; asteenilised võtavad jõudu. Emotsioone ei anna liigitada, sest need olenevad olukorrast ja inimestest
on rajada tootmine kohalikule loodusvarale ja korraldada jäätmete hooldamine samuti kohapeal; Loodusvara tuleb kasutada võimalikult säästvalt ja tõhusalt, rahuldades kõiki eluliselt tähtsaid vajadusi; Mateeriat ja energiat ei saa luua ega hävitada, need on vaid muudavad olekuid, millega kaasneb jääkainete teke; Jääkainete tootmist tuleb piirata, arendades materjalide korduv-ja kõrvalkasutust. Liiga palju toodame selliseid jääkaineid, mida me ei oska uuesti kasutada ja selliseid, mis on lausa ohtlikud. 32. Millest on tingitud mullastiku vaesustumine - Liigkarjatamine; Põllumajandus; Metsade taandumine; tööstus ja muud mulla saastumised(väetised, monokultuurid, mürkained, rasked masinad) 33. Mis soodustab kõrbestumist(antropogeensed tegurid) - toidu tootmine; ressurside mitteratsionaalne kasutamine jne. 34
Kontseptsioonide analüüs – otsustamiseks milline parim Eeldisain – pidev hindamine, võib algusesse tagasi minna Hindamine ja parandamine Prototüübi ehitamine ja lõppdisain – mitmeid kordi kestev protsess, parandame pidevalt Iga täpsustusega minnakse protsessis aina detailsemaks. Tootmisprotsesside erinevad tüübid: Pidev tootmine - 1-2 erinevat toodet, toodame neid väga suurter kogustes pidevalt sama toodet Masstootmine – toodete sortiment natuke laiem, kogused natuke väiksemad. Sortiment sellegipoolest pole suur. Partiipõhine tootmine – partii suurus kui aluseks tellimus - 1 tellimus; prognoosipõhisega optimaalne suurus. Töökojatootmine – nt käsitöö tootmine; väikestes kogustes ja sortiment väga lai. Projektitootmine – iga uus tellimus on uus projekt. Kõige rohkem kasutatakse hetkel partiipõhist tootmist
1 Referaat Ladu Tallinna Transpordikool Janari Kristian LV1E Alused 2 Alus ehk kaubaalus on kauba transpordiks ja ladumiseks mõeldud kindlates mõõtudes raam või toestik. Aluste ajalugu, tunnustatud alusetüübid ja mõõtmed Alljärgnev annab väikese ülevaate mahtudest ja aluste tüüpidest mis on kasutusel maailmas ja euroopas. Lühidalt saab ülevaate organisatsioonidest ja regulatsioonidest ning arengust. Lühiülevaade Vajadus aluste järele tekkis majanduse ja tööstuse arenedes. Mahud kasvasid ja nii nagu muud majandusharud arenesid 20 sajandi alguses hakkas kasvama vajadus suuremate kaubakoguste liigutamiseks. Aluste areng võimaldas ökonoomselt liigutada suurtes kogustes kaupasid ühest kohast teise. Alus võimaldab hõlpsasti liigutada 1000 kg-seid aluseid ja koguseid. Igal aastal toodeta...
Majandusarvestuse konspekt alustavale ettevõtjale Finantsarvestuse korraldus Raamatupidamise korralduse üldised põhimõtted sätestab Raamatupidamise seadus. Raamatupidamise Toimkond annab välja raamatupidamisseadust selgitavaid ja täpsustavaid raamatupidamisalaseid juhendeid, et suunata raamatupidamisalast tegevust Eestis. Majandusarvestuse koostisosad · Finantsarvestus ehk raamatupidamisarvestus · Maksuarvestus · Juhtimisarvestus- ja kuluarvestus Finantsarvestus · Suunatud välistarbijale ( lai tarbijate ring ) · Kajastab minevikku · Ettevõte on tervik · Kohustuslik · Reguleeritud normatiivaktidega ( EV raamatupidamise seadus, EV Raamatupidamise Toimkonna juhendid, IAS, IFRS ) Mõisteid Vara on ettevõtte poolt kontrollitav ressurss (asi või õigus), mis: (a) on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitami...
Tootmine nõuab aga mitmesuguste töövahendite, tootmishoonete, tööjõu ja paljude muude vajalike tootmistegurite hankimist. Selleks, et müüa apelsine, peab olema maa, kuhu apelsinipuid istuda. Maad peab omakorda väetama, tuleb muretseda istikud ja nende kasvu eest hoolitseda, valminud saak õigel ajal koristada, säilitada ja müügipaika transportida. Lühidalt, kauba pakkumine nõuab eelnevaid kulutusi selle valmistamiseks. Veelgi täpsemalt, mida rohkem me toodame, seda suuremad on kulutused. Ükski tootja ei hakka valmistama kaupa, mille müümisel ta saaks raha tagasi vähem, kui ta kulutas selle valmistamiseks. Eelnevalt kokku võttes sõnastame pakkumise olemuse. Pakkumine on kaubakogus, mida pakkujad soovivad müüa ja on suutelised valmistama olemasoleva hinna eest. Pakkumine sõltub mitmesugustest teguritest. Olgu nimetatud peamised: · Kauba hind · Tootmis-ja müügikulud · Hinnangud tuleviku suhtes
Põllumajandus poliitika Ühine põllumajanduspoliitika Euroopa Liidu võimsaim draakon- Palju raha Lõpuks muutumises: Katab sisuliselt kogu põllumajanduse / kõik saadused (ka neid, mida Euroopas ei toodeta), Tollid väljast tulijatele , Kohaliku tootmise edendamine , Talumeestele inimväärne elu! Raha : 1992 ligi pool eelarvest; 2013 vaid kolmandik Eesmärk : Inimväärne elu, moderne tootmine, stabiilne turg ja kõige kättesaadavus Probleemid : Toodame ja viskame ära; arenguriikide vastu; kallis, ebaõiglane, ebavõrdne ja keskkonnale kahjulik. Kus on vaba turg? Raha raiskamine. Läbi aegade erinevad reformid : Vähem raha kulutada , Kulutada raha teisiti 2014 reform: Uus eelarve uued tuuled , Erinevad mõtted, rohelisemaks ja odavamaks jne , Mõtleme globaalselt Kalanduspoliitika Kes tohib püüda, mida ja kus : Vaalad, hülged, Läänemeri Sisuliselt samad probleemid, kui ÜPP: Liiga palju erinevusi riigiti, suured huvid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
