Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

ETTEVÕTLUS ÄRIPLAANI KOOSTAMISE ALUSED (0)

Majandus - Ettevõtlus
5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millist tulu see mulle annab?
  • Miks omanik tahab ettevõtet müüa millised on tema tulevikuplaanid?
  • Milline on konkurents ?
  • Milline on ettevõtte maine klientide silmis?
  • Milline on konkurentide hankijate ja pankurite suhtumine ettevõttesse?
  • Millised on ruumide renditingimused?
  • Milline on põhivarade seisund kas nad on õigesti hinnatud?
  • Millised on võimalused tegevuse parandamiseks kasumi tõstmiseks?
  • Kuidas mõjutavad ettevõtet piirkonna arengutendentsid ?
  • Kui alternatiivsetel projektidel?
  • Milline on läbimüügi dünaamika antud tegevusalal viimastel aastatel?
  • Milliseid arengutemposid prognoositakse tulevikuks?
  • Kui palju uusi firmasid on tekkinud sellel alal viimastel aastatel?
  • Millised uued toodete liigid on harus juurutatud viimastel aastatel?
  • Kes on potentsiaalsed konkurendid?
  • Mille arvel võib neid edestada?
  • Kuidas läheb konkurentidel kas läbimüük kasvab kahaneb või on stabiilne?
  • Kes on potentsiaalsed tarbijad?
  • Milliste tarbijagruppide vajadusi rahuldatakse geograafiliselt ja tüübiti?
  • Kuidas neid vajadusi rahuldatakse kasutatavad tehnoloogiad ja täidetavad funktsioonid?
  • Kuidas toetab organisatsioon ettevõtja äriidee realiseerimist?
  • Kes on hankijad alltöövõtjad?
  • Kes võtab vastu tootmistegevusega seonduvaid otsuseid juhtimstasandid 10 Missugune on vabriku lao poe kontori sisseseade?
  • Missugune on tootmistehnoloogia masinad seadmed hoone?
  • Kuidas uudistoodangut on võimalik ühildada olemasoleva tehnoloogiaga?
  • Mille poolest toodang erineb analoogidest?
1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine
  • Ettevõtja mõiste
    Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing , usaldusühing , osaühing , aktsiaselts ja tulundusühistu . (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.)
    Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb.
    Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb.
    1.2. Ettevõtjaks kujunemine
    Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla:
    * töökoha kaotus
    * õppeasutuse lõpetamine, sh mittestatsionaarses vormis
    * konflikt ülemusega, võimetus senisel töökohal oma ideid realiseerida
    * elukohavahetus
    * isikliku elu muutused (abiellumine, lahutamine, teatud ikka jõudmine, laste suurekskasvamine jne)
    * soov töötada enda jaoks
    * suured muutused piirkonna majanduselus
    Soovi ettevõtjaks saada mõjutavad:
    * rahvuslik kultuur ja kohalikud traditsioonid
    * perekond
    * läbitud õppeasutused
    * sõbrad
    Ettevõtjaks hakkamise võimalikkus sõltub järgmistest teguritest:
    * riiklik toetus, majanduspoliitika , majandusolukord
    * erialane ettevalmistus
    * turundusalased kogemused
    * algkapitali (+ muude ressursside) olemasolu või kättesaadavus
    * elus eeskujud
    Ettevõtjal peaksid olema järgmised isiksuseomadused :
    1. Vaimne võimekus – loovus, intelligentsus , analüüsivõime, olulise eristamise oskus, keskendumisvõime jne.
    2. Teotahe – valmisolek midagi ära teha koos sooviga ka vastutada. Töökus , initsiatiivikus, püsivus, ambitsioonikus. Lisaks ideede genereerimisele tuleb need ellu viia.
    3. Suhtlemisoskus . Väikeettevõtja suhtleb sageli isiklikult nii hankijate , pangatöötajate, klientide ja muidugi ka oma töötajatega.
    4. Kompetentsus oma äri alal. Oma tegutsemisvaldkonna tundmine.
    5. Enesekindlus koos otsustusvõimega. Valmisolek mõõdukaks riskiks, eesmärkide seadmise oskus.
    1.3. Naiste eripära ettevõtjana
    Välismaiste kirjandusallikate ja Eesti ettevõtjate seas läbiviidud uuringute alusel võib välja tuua järgmised naisettevõtjate ja nende ettevõtete iseärasused:
  • Raskendatud tõus karjääriredelil (meestega võrreldes) on sageli ettevõtlusega alustamise tõukejõuks.
  • Säästude suurem osakaal finantseerimisel, lisanduvad sugulaste ja sõprade vahendid. Raskused välise finantseerimise leidmisel (pangad jt umbusaldavad).
  • Paindlikkuse taotlus ettevõtte rajamisel (perekonna arvestamine ). Meesettevõtjatega võrreldes lühemad tööpäevad ja –nädalad.
  • Omatakse vähem kasulikke tutvusi ja kontakte, nende mõju tegevusele on väiksem (klubid, golf , poliitika, spordiseltsid jms)
  • Teenindus- ja kaubandusfirmade suur osakaal, kuid kasvab naisettevõtjate osakaal ka muudel tegevusaladel.
  • Keskmisest väiksemad, rutiinsemad ettevõtted (see võib olla tingitud eeltoodud barjääridest), rohkem kalduvusi elustiili ettevõtete poole.
  • Alustavad keskmisest vanematena (sageli vanuses 35-45 a), tihti pole kavandanud ettevõtjaks saada.
  • Nõunikuks on enamasti abikaasa või lähedased sõbrad.
  • Ettevõtlusega alustamise tõukejõuks on sageli rahulolematus endise tööga (kutsega), ettevõtet ei rajata sellisel juhul senise tööga seotud valdkonnas.
    1.4. Väikeettevõtte omamise plussid ja miinused
    Väikeettevõtte omamise eelised
  • Kasumilootus – soov parandada elatustaset ja laiendada ettevõtet.
  • Tulevase rikkuse ootus – sageli jääb materiaalne tasu kaugemasse tulevikku, kuid ta on stiimuliks, mille poole püüelda .
  • Rahuldustpakkuv töö, vahel ka identifitseerumine oma ettevõttega.
  • Ettevõtja on iseenda peremees , see on üks olulisemaid ettevõtte rajamise motiive , mille nimel ollakse mõnikord valmis ka sissetuleku vähenimseks.
  • Otsene suhtlemine töötajate ja klientidega. Väikeettevõttes on suhted isiklikumad, lähedasemad, mida osa inimesi eriti hindavad .
  • Tsentraalne otsutamine, ettevõtja omab ülevaadet kogu tegevusest, saab langetada otsuseid kiiresti, kasutada ära avanevaid võimalusi.
  • Ettevõtja staatus ühiskonnas on sageli kõrgem palgatöötaja omast.

    Väikeettevõtte omamise probleemid


  • Majandustegurid – väiksem vastupidavus majanduskriisides, konkurentsi teravnedes või tarbija käitumise muutumise korral.
  • Kogemustepuudus võib ilmneda tootmise või teeninduse alal (alustatakse võõral tegevusalal) aga ka juhtimise alal (hea spetsialist ei pruugi veel olla hea juht). Ohuks võib olla liigne keskendumine ühele valdkonnale, tegelemine sellega, mida tuntakse paremini (nt müügitöö või tootmine).
  • Müügiprobleemid – raskusi valmistavad konkurentsieelise puudumine, ebaadekvaatne laoseis (liiga suured või liiga väikesed varud), ebaõnnestunud asukoha valik jms.
  • Kulud – sageli ei suudeta kulusid kontrollida, lisaraskusi tekitavad võetud laenud.
  • Kapitaliprobleem – ohtlik on alustamine liiga väikese stardikapitaliga, stardiperioodi kulude alahindamine ja tulude ülehindamine.
  • Puudulik spetsialiseeritus – erinevalt suurettevõtetest ei suudeta palgata iga tegevusvaldkonna jaoks vastava ala spetsialiste.
  • Piiratud vabadus, pikad tööpäevad, ülekoormus, stress , probleemid tervisega .
  • Risk kaotada investeeritud kapital , st jääda ilma oma säästudest, sageli ka jääda võlgu teistele.
    Kolm peamist põhjust, miks loobutakse kavandatavast firma rajamisest:
    * finantskaalutlused (stardikapitali puudus)
    * perekonnaga seotud kaalutlused
    * idee polnud piisavalt hea.
    1.5. Ettevõtlusega kaasnevad riskid
  • Tururisk – järsud turusituatsiooni muutused, stabiilse sise- või välisturu puudumine, tarbijate eelistuste muutumine või ostujõu langus. (Eesti ettevõtjad on pidanud seda riski oluliseks, kuid majandusolukorra stabiliseerumisel peaks ta langema .)
  • Juhtimisrisk – tulude vähenemine ebaefektiivse juhtimise tagajärjel. (Ettevõtjad ei pea eriti tähtsaks, kuid krediteerijad peavad halba juhtimist äriliste ebaõnnestumiste üheks peapõhjuseks.)
  • Krediidi- ja finantsrisk – risk, et ei saada hakkama põhilaenu või laenuintresside tagasimaksmisega. Teiselt poolt oht, et firma kliendid ei tasu krediiti saadud kaupade eest või teevad seda hilinemisega.
  • Inflatsioonirisk.
  • Kinnisvararisk – hoonete ja seadmete amortiseerumine, väärtuse langus ebasoodsa asukoha pärast, rendilepingute tähtaegade lõppemine ja sellest tulenev ebakindlus .
  • Personalirisk – suur sõltuvus üksikute inimeste lahkumisest, vajalike oskustega töötajate puudumine, konfliktid töösuhetes (streigid jne).
  • Kuritegevus
    • ebaausad töötajad
    • vargused
    • sulidest lepingupartnerid
    • sissemurdmised
    • väljapressimised jne
  • Poliitiline risk
    • võimalikud muutused seadusandluses, eeskätt maksunduses (vt. lisa 6)
    • poliitiline ebastabiilsus riigis, valitsuste vahetused ja sellest tulenev majanduspoliitika muutumine
    • suhted naaberriikidega, majanduslikud lepingud teiste riikidega.
  • Mitmesugused erakordsed sündmused – loodusõnnetused, tulekahjud, ettevõtte hoonete või transpordivahendite kannatada saamine vandalismi tagajärjel jne.
  • Tööõnnetused .
  • Oht, et ettevõtte tegevuse või tema toodete tõttu kannatavad keskkond või üksikinimesed.
    2. Keskkond
    2.1. Keskkond ja jätkusuutlik areng
    Keskkonnapoliitika realiseerimine ja keskkonnaprobleemide lahendamine toimub üksikisiku, kogukonna ja riigi tasandil.
    • Ükikisiku tasandil on peamine tõsta keskkonnateadlikkust ning suurendada informeeritust, võimaldamaks igal inimesel osaleda keskkonnaalaste otsuste tegemisel.
    • Kogukonna tasandil saab lahendada kohaliku tähtsusega keskkonnaprobleeme; kogukonna esinduskogud kujundavad oma keskkonnapoliitika kohaliku omavalitsusüksuse tasandil.
    • Riigi tasandil kujundatakse ja koordineeritakse kogu keskkonnapoliitikat, luuakse seadusandlik ruum ning täidetakse keskkonnaalaseid rahvusvahelisi kokkuleppeid.

    Euroopa Liidu keskkonnapoliitika peab Ühtse Euroopa Akti Maastichti lepingu järgi aitama kaasa
    • keskkonna säilitamisele, kaitsmisele ja selle kvaliteedi parandamisele
    • inimese tervise kaitsmisele
    • loodusressursside säästlikule ja mõistlikule kasutamisele
    • rahvusvahelistele toimimistele tegelemaks regionaalsete ja globaalsete keskkonnaprobleemidega

    Keskkonnapoliitika kujundamisel peab Euroopa Liit arvestama kättesaadavaid teadusliktehnilisi andmeid, keskkonnatingimusi Euroopa Liidu erinevates piirkondades, tegevuse ja tegevustetuse võimalikke tulusid ja kulusid, EL- I kui terviku majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning tema kõikide regioonide tasakaalustatud arengut. Seega on võimalikud erinevused ja kõikide regioonide huvide arvestamine.
    Keskkonna mõiste määratlemine eeldab selget subjekti eristamist kelle või mille keskkonnast räägitakse ehk millises keskkonnas subjekt asub. Subjektide arv on oma olemuselt lõputu. Suuresti taanduvad subjektid 3 kategooriasse:

    Ka nimetatud subjektid omakorda võivad olla mõne muu subjekti suhtes keskkond.
    Euroopa Ühendus on oma õigusaktides määratlenud keskkonda järgmiselt :
  • Euroopa Ühendus 1967:
    keskkond- õhk, vesi, ja pinnas nende omavahelistes suhetes ja suhetes elusorganismidega.
  • Lugana konventsioon 1993:
    a). Keskkond- nii elus kui ka eluta loodusressursid (õhk, pinnas, vesi, floora ja fauna ning nende omavahelised suhted (vastastikune mõju).
    Sisuliselt loetakse keskkonnaks ökosüsteeme, tegemata vahet looduslikel, poollooduslikel ja tehisökosüsteemidel. Keskkonda käsitletakse ressursina , millel seetõttu peaks olema väärtus, hind jne. Loodusele on aga raske määrata objektiivset hinda.
    b). Keskkond- vara, mis moodustab osa kultuuripärandist.
    Keskkond hõlmab ka kultuuripärandit, tehiskeskkonda jm sarnast.
    c). Keskkond- maastiku iseloomulikud elemndid.
    Keskkond hõlmab maastikke. Siin põimuvad omavahel looduslik, kultuuriline, eetiline, emotsionaalne aspekt.
    Säästliku ja jätkusuutliku arengu põhimõtted:
    • majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslikud ostused peavad olema seostatud nende (otsese ja kaudse mõjuga keskkonnale
    • põlvkondadevaheline kohustus: praegused majandus- ja keskonnapoliitilised ostused ning sellealane praktiline tegevus peavad arvestama nende mõju tulevastele põlvkondadele (peavad arvestama pikaajalisi ökoloogilisi efekte)
    • sotsiaalne õiglus: kõikidel inimestel on võrdne õigus puhtale keskkonnale
    • keskkonna kaistmine: looduse ressursside säilitamine ning keskkonna kaistmine
    • elukvaliteet : inimese elukvaliteet ei saa olla ära määratud kitsalt majanduslike näitajatega
    • osalemine: institutsioonid peavad olema restruktureeritud nii, et kõige erinevamad seisukohad oleksid kuuldavad poliitiliste ostuste tegemisel.
    Säästlikkuse ja jätkusuutlikkuse põhiidee on keskkonna, majanduse ja sotsiaalse elu ühildamises, nende vastastikuses läbipõimumises. Ühiskonna täisväärtuslik sotsiaalne elu on võimalik ainult teatava majandusliku heaolu ning ümbritseva elukeskkonna seisundi puhul. Seetõttu on õige käsitleda säästlikku arengut inimese ning kogu tema elu- ja kultuurikeskkonna, sealhulgas ka rahvuskultuuri arengu kestvusena, jätkusuutlikkusena ja säästvusena. Selles tähenduses: ühiskonna jätkusuutlikkus on tema arengupotensiaali säilitamine, aga ka arendamine tuleviku huvides.
    2.2. Ettevõtluskeskkond
    Ettevõtlus on tegevus, mida ettevõtja arendab. Ettevõtja tegutsemist reguleerivad (piiravad) mitmesugused õigused, kohustused, ressursid jm tingimused, samuti keskkond, kus ta tegutseb. Seda keskkonda nimetataksegi kokkuleppeliselt ettevõtluskeskkonnaks. Ettevõtluskeskkonna komponendid on majandus, -tehnoloogiline,- sotsiaalne,- poliitiline,- õiguslik,- ökoloogiline keskkond jmt.
    Majanduskeskkonna all mõeldakse ühiskondliku majapidamise organiseerimise ja korraldamise süsteemi, mis kindlustab ühiskonnale ja selle üksikutele liikmetele vajalike kaupade ja teenuste tootmise, jaotamise, vahetamise ja tarbimise.
    Majanduskeskkonna põhielementide hulka kuuluvad:
  • Kapital (hooned, masinad , kaubavaru, raha, kontoriinventar, tööriistad)
  • Tööjõud , kaasa arvatud juhtimispersonal (selle kvaliteet, hind, olemasolu)
  • Hindade tase ja dünaamika
  • Tööviljakus
  • Valitsuse finants - ja maksupoliitika (krediidipoliitika, maksude suurus ja kogumise viis, valuutaregulatsioon).
  • Ostjad (vajadused, soovid, ostuvalmidus, maitsete muutumine jne)
  • Konkurendid
  • Rahvusvahelised majandussuhted
    Tehnoloogilise keskkonna all mõistetakse teadmiste ja tegevusviiside kogumit, mis on ühiskonnas olemas kaupade ja teenuste tootmiseks ja realiseerimiseks. Siia kuuluvad ka leiutised ja kaupade ning teenuste projekteerimise, tootmise organiseerimise, jaotamise või müügi meetodid ja progressiivne tehnika.
    Keskkonna põhielementide hulka kuuluvad:
  • Teadmised, leiutised, nende saamise ja realiseerimise viisid ja vahendid.
  • Kaupade tootmise ja säilitamise viisid ja vahendid.
  • Kaupade ja reisijate transportimise viisid ja vahendid.
  • Sidepidamise viisid ja vahendid
  • Informatsiooni saamise ja töötlemise viisid ja vahendid.
  • Erineva tasandi tehniliste, majanduslike ja sotsiaalsete süsteemide juhtimise viisid ja vahendid.
  • Erineva tasandi tehniliste, majanduslike ja sotsiaalsete süsteemide ja nende üksikute elementide täiustamise viisid ja vahendid.
  • Töötajate töövõime ja tervise säilitamise viisid ja vahendid.
    Sotsiaalse keskkonna all mõeldakse mitmesugustesse ühendustesse koondunud inimeste, samuti niisuguste ühenduste ning formaalselt mitteühinenud inimgruppide üldiste käitumisnormide, vaadete, väärtuste ja tavade kogumit. Meile kõigile hästituntud sotsiaalse keskkonna elemendiks on kultuur. Tunnustest, mille alusel saab eristada ühtesid või teisi elanike informaalseid gruppe, võiks näitena nimetada kutsealaseid, demograafilisi (rahvuse, soo, vanuse järgi), territoriaalseid jne. tunnuseid. Inimeste formaalsete organisatsioonide näideteks on erinevad poliitilised, kultuuri-, spordi- ja ametiühingute ühendused, samuti riik ise, kõikvõimalikud ettevõtted ja organisatsioonid .
    Sotsiaalse keskkonna põhielementide hulka kuuluvad:
  • Haridus .
  • Kindlustus .
  • Ametiühingukoondised.
  • Kultuur, inimeste elukvaliteet.
  • Ajakirjandus ja muud infovahendid.
  • Elanikkonna erinevate kihtide suhtumine firmasse ja selle prestiiz.
  • Elanikkonna demograafiline struktuur.
  • Inimeste sotsiaalsed veendumused ja väärtused.
  • Mood.
    Poliitilise keskkonna all mõeldakse valistuses ja teiste võimuorganite, poliitiliste parteide ja organisatsioonide, õigusaktide, käitumisnormide ja vaadete kogumit ühiskonna ülesehituse, juhtimise ja eesmärkide kohta, ning oma teiste riikide vaheliste suhete kohta, samuti poliitiliste asutuste üldist süsteemi. Laiemas mõttes on poliitiline, samuti õiguslik ja isegi majanduslik keskkond üldise sotsiaalse keskkonna osa, kuid enamasti vaadeldakse poliitilist süsteemi iseseisvana. Sealt tulenevate ja ettevõtlust mõjutavate komponentide hulgast võiks esile tõsta järgnevad:
  • Riigi juhtide vaated ja tegevus.
  • Poliitilised parteid, nende programmid ja poliitiliste jõudude paigutus .
  • Poliitiliste liidrite vaated ja tegevus.
  • Riigi välispoliitika.
  • Riigi sisepoliitika.
    Õiguskeskkonna all mõeldakse valitsuse ja teiste võimuorganite normatiivaktide kogumit, mis reguleerib ettevõtete, samuti õiguskorda teatavate organite tegevust. Nimetatud normatiivaktid reguleerivad või kontrollivad suuremal või vähemal määral peaaegu kõiki ettevõtja toiminguid.
    Ökoloogilise keskkonna all mõeldakse ettevõtjate ja looduskeskkonna vaheliste kokkupuudete piirkonda.. Siin on peamiseks probleemiks selgitada välja, millised on piirangud ja võimalused, mis on seotud ettevõtlustegevusega ühel või teisel territooriumil (looduslike ressursside ammutamine jne) ning tootmistegevuse mõjuga looma- ja taimeriigile ning inimese elukeskkonnale.

    Infoallikad


    Infoallikad jagatakse otsesteks ja kaudseteks. Eelistada tuleks otseseid allikaid , need on näiteks ettevõtete aastaaruanded, riiklikud dokumendid ja infokogumikud. Kaudsed allikad on näiteks ajalehtede artiklid, raadiod, teleintervjuud.
  • Eesti Statistikaameti kodulehekülg :
    www.stat.ee
  • Eesti Panga kodulehekülg:
    www.eestipank.info
  • Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehekülg:
    www.mkm.ee
  • Rahandusministeeriumi kodulehekülg:
    www.fin.ee
  • Siseministeeriumi kodulehekülg:
    www. siseministeerium .ee
  • Välisministeeriumi kodulehekülg:
    www.vm.ee
  • Ettevötluse Arendamise Sihtasutuse kodulehekülg:
    www.eas.ee
  • Eesti Investeeringute Agentuuri kodulehekülg:
    www.investinestonia.com (www.eia.ee)
  • Eesti Väliskaubanduse Liidu kodulehekülg:
    www.etc.ee
  • Keskkonnaministeeriumi kodulehekülg:
    www.envir.ee
  • AKTIVA kodulehekülg:
    www.aktiva.ee
  • Riigi Teataja
    www. riigiteataja .ee
    Poliitilise seisundi hindamiseks ja prognoosimiseks on soovitav külastada nii võimulolevata kui ka sinna pürgivate parteide ja erakondade kodulehekülgi ning elanikkonna poliitiliste eelistuste ülevaateid.
    3. Ettevõtlusega alustamise erinevad võimalused
    Ettevõtjaks saamisel on valida kolme erineva võimaluse vahel:
    • tegutseda frantsiislepingu alusel
    • osta tegutsev ettevõte
    • rajada põhimõtteliselt uus ettevõte (asutamine)

    3.1. Frantsiis
    Frantsiis on pikaajaline leping frantsiisiandja ja frantsiisivõtja vahel. See lubab frantsiisivõtjal kasutada frantsiisisandja oskusteavet ja kogemust. Sinna kuulub näiteks nimi, kaubamärk ja muu sümboolika, tootmistehnoloogia, väljaõppemetoodika ja muu info. Sõltuvalt tegevusalast ja konkreetsest frantsiisilepingust võib frantsiisi ulatus olla erinev.
    Osapoolte vaheline frantsiisileping määratleb nende õigused ja kohustused. Leping on tavaliselt tähtajaline, koos õigusega seda pikendada.
    Frantsiisi eelised ja puudused (nii frantsiisivõtja kui ka frantsiisiandja seisukohalt) võrreldes sõltumatu üksikettevõtjana tegutsemisega.

    Frantsiisivõtja seisukohalt


    Eelised
    Nõuab vähem kogemusi
    Madalam läbikukkumise protsent, kontrollitud toode
    Tuntud kaubamärk ja imago tarbija silmis
    Paiknemise põhjendatuse analüüs
    Tegevusalane väljaõpe
    Jooksev abi juhtimises, arendustöödes, turunduses, töötajate järelvalves
    Ühine reklaam ja kontrollitud reklaamimehhanism
    Väiksem kapitalivajadus
    Võimalikud sooduskrediidid sisseseade muretsemisel ja asukoha leidmisel.

    Puudused


    Sõltuvus frantsiisiandjast
    Kontrolli puudumine frantsiisiandja tegevuspoliitika üle
    Võimalikud konfliktid frantsiisiandjaga kasumite ja muude stiimulite üle
    Kasumit tuleb jagada, ühekordne lepingutasu võib olla kõrge
    Piiratud ärist väljumise paindlikkus
    Sundostud frantsiisiandjalt

    Frantsiisiandja seisukohalt


    Eelised
    Lisatulu läbi frantsiisilepingutasude
    Jooksev tulu vastavalt lepingule
    Laienemine ilma lisainvesteeringuteta
    Toote populaarsuse, tuntuse tõus
    Kulude kokkuhoid läbi suuremahuliste ostude
    Väiksem vajadus suure administratiivse koosseisu järele
    Turundus -, sh reklaamikulud jäävad osaliselt frantsiisivõtjate kanda
    Säilib kontroll kvaliteedi üle
    Kaupade, materjalide ja seadmete müük frantsiisivõtjale võib anda kasumit
    Puudused
    Kontroll tegevuse üle väheneb, eriti selle laienedes
    Haavatavus keti nõrgemate lülide poolt
    Kulutused kontrolliks, komandeeringuteks jne
    Vähekasutatavl, kuni kontseptsioon pole kontrollitud
    Võimalik krediidiandmine frantsiisivõtjale nõuab lisaressursse
    Kasumid tuleb jagada frantsiisivõtjaga
    Konfliktid frantsiisivõtjaga on sagedasemad kui firma omanduses olevate filiaalidega
    3.2. Tegutseva ettevõtte ost

    Ostmise plussid


  • Kui tegutseb edukalt on risk väiksem ja kergem on leida krediteerijaid.
  • Kandub edasi ettevõtte hea maine.
  • Asukoha sobivus on kontrollitud.
  • Kasum tuleb kiiremini, pole stardiperioodil.
  • Tegevuse planeerimine on lihtsam, saab arvestada eelmiste perioodide tulemasutega.
  • Klientuur on välja kujunenud.
  • Olemas on vajalikud partnerid : hankijad , krediteerijad jne.
  • Sisseseade ja kauba (materjali) varud on olemas.
  • Ettevõtjaks saamine piirdub ostutehinguga.
  • Üks konkurent jääb vähemaks .
  • Olemas on väljaõpetatud kaader.
  • Teiste ostjate puudumisel võib ettevõtte müügihind olla madal.
    Ostmise miinused:
  • Päritakse halb maine ja tegevuses esinevad vead.
  • Kaubavalik , toodang, tegevuse korraldus jms ei pruugi sobida uue omaniku arvates.
  • Võib pärida ebasoovitavaid töötajaid, vallandamine keeruline ja tekitab pingeid.
  • Klientuur ei pruugi olla soovitavaim, firma imago’t on raske muuta.
  • Varude hulgas võib olla aegunud , moestläinud kaupu, ka sisseseade ja ruumid võivad olla vananenud.
  • Töökorraldust raske muuta.
  • Ostuhind võib olla liiga kõrge või pole sobivat ettevõtet müügil.
  • Võidakse müüa, kuna ettevõte ei õigusta end.
  • Asukoht ja ruumid ei pruugi olla sobivad kavandatud muutusteks.
    Ostetava ettevõtte väärtuse hindamise põhivõimalused:
  • Bilansiline väärtus (varadest lahutatakse kohustused).
  • Korrigeeritud bilansiline väärtus – hinnatakse ümber varad , mille bilansiline väärtus ei peegelda nende tegelikku hinda (nt hoone, vananenud kaup, ebatõenäoliselt laekuvad nõuded ostjatele jne).
  • Likvideerimisväärtus – hinnang ostja seisukohalt: “Kui äritegevus ebaõnnestub, siis kui palju ma investeeritud rahast tagasi saan?”
  • Tulevaste tulude hindamine eeldamata suuri muutusi – hinnang müüja seisukohalt: “Millistest tulevastest tuludest loobumist peab müügihind mulle kompenseerima?”
  • Tulevased tulud arvestades olulisi muutusi – hinnang ostja seisukohalt: “Kui ma oma plaanid ellu viin , siis millist tulu see mulle annab?”

    Intellektuaalne kapital

    Intellektuaalne kapital ja tema struktuur


    INTELLEKTUAALNE KAPITAL


    INIMKAPITAL
    INTELLEKTUAALNE OMAND
    STRUKTUUR KAPITAL
    KLIENDI (TURUNDUS) KAPITAL
    SOTSIAALNE (SUHTE) KAPITAL
    - haridus - patendid - organisatsioon - kliendibaas - e/v sisesed suhted
    - oskused - autoriõigused - ärikultuur - kliendi lojaalsus - e/v välised suhted
    - teadmised - kaubamärgid - infosüsteemid - turustuskanalid - koostöö
    - tervis - litsentsid - juhtimisfilosoofia - koostöövõrgud - usaldus
    - võime ja oskus - firma nimi - lepingud - tavad
    rakenduda
    - motivatsioon - disain - lepingud - brand’id - kultuur
    - normid
    IK väärtus kahaneb ja kasvab kõigi komponentide koosmõjul. Samal ajal võib iga komponent iseseisvalt oluliselt kasvu või kahanemist mõjutada.

    Intellektuaalne kapital ei ole uus mõiste, vaid oli nimetuse “hea tahe ”, “ hea tava”, “maine” (ingl. k. goodwill) all kasutusel juba siis kui esimene müüja saavutas hea suhte kliendiga. Viimase 20-ne aasta jooksul on toimunud murranguline edasiminek infotehnoloogia, meedia ja suhtekorralduse valdkonnas, ning iga organisatsioon peab täna arvestama nende valdkondade mõju.
    See on toonud enesega kaasa uut liiki vahendid ( ressursid) kaasaegses majanduses. Paljud neist vahendeist toovad ettevõtjale “käega mittekatsutavat” tulu, mida kunagi varem pole eksisteerinud ja mis loob uusi tagatisi . Selliseid tagatisi omav organisatsioon omab teistega võrreldes olulisi konkurentsieeliseid.
    Intellektuaalne kapital on mõiste, millega iseloomustatakse kombinatsiooni mittemateriaalsetest väärtustest, mis võimaldavad organiatsioonil eksisteerida.
    Ettevõtte väärtus = Käegakatsutavad väärtused + Intellektuaalne kapital
    Intellektuaalne kapital on teadmiste, omandatud kogemuste, organisatsiooniliste, tehnoloogiliste, kliendisuhete ja professionaalsete oskuste kogum, mis annab ettevõttele turul konkurentsieelise
    Intellektuaalse kapitali kui kogumi väärtuse leidmiseks on välja pakutud mitmeid suhteliselt lihtsalid valemeid.
  • Kõige laialtlevinum, kuid samas ka primitiimsem moodus leida intellektuaalse kapitali suurus on arvutada välja ettevõtte raamatupidamisväärtuse ja potensiaalse investori poolt pakutava ostusumma vahe. Ehk valemi kujul:
    Intellektuaalne kapital= ettevõtte turuväärtus - bilansiline väärtus
    Kui aktsiaturul on ettevõtte väärtus oluliselt suurem selle varade väärtusest, viitab see asjaolule, et materiaalne vara annab firma poolt toodetavatele kaupadele või teenustele oluliselt vähem väärtust kui immateriaalne vara. Ettevõtte ning seeläbi ka tema intellektuaalse kapitali väärtuse määrab nimetatud meetodi korral ostja, mitte müüja.
  • Mõnevõrra komplitseeritum, kuid loogilisem kui turu- ja bilansilise väärtuse vahe on Tobini meetod (q), mis võrdleb vara turuväärtust tema asendamiskuluga
    q= vara turuväärtus/ vara asenduskulu
    Ettevõtte ostmisel tuleb endale selgeks teha:
  • Ettevõtte senised kasumid ja muud olulisemad finantsnäitajad ja finantssuhtarvud.
  • Kas müügimaht kasvab, kahaneb või on stabiilne?
  • Kas kulutused ja kasum on läbimüügiga võrreldes tavapärased?
  • Miks omanik tahab ettevõtet müüa, millised on tema tulevikuplaanid?
  • Milline on konkurents ?
  • Milline on ettevõtte maine klientide silmis?
  • Milline on konkurentide, hankijate ja pankurite suhtumine ettevõttesse?
  • Millised on ruumide renditingimused?
  • Kas praegune personal sobib ka edaspidi?
  • Kas kõik kohustused kajastuvad bilansis?
  • Milline on põhivarade seisund, kas nad on õigesti hinnatud?
  • Millised on võimalused tegevuse parandamiseks, kasumi tõstmiseks?
  • Kas ja kuidas mõjutavad ettevõtet piirkonna arengutendentsid?
  • Kas oodatav tulu on vähemalt sama, kui alternatiivsetel projektidel?
    3.3. Uue ettevõtte asutamine
    3.3.1. Äriühingu asutamise protseduurid
    Äriühingu asutamise protseduurid
    3.3.2. Äriühingu registreerimistoimingud ja -kulud
    3.3.3. Erinevate äriühingute omavaheline võrdlus

    Äriühingute võrdlus


    Käesolevaga on esitatud äriühinguid puudutav ülevaatlik tabel:
    Täisühing
    Usaldusühing
    Osaühing
    Aktsiaselts
    Tulundusühistu
    1. Äriühingu tegevuses osaleja nimetus
    täisosanik
    täisosanik/
    usaldusosanik
    osanik
    aktsionär
    liige
    2. Vastutus ühingu kohustuste eest
    Täielik
    (vastutus kogu oma varaga)
    täisosaniku puhul täielik,usaldusosaniku puhul tasumata sissemakse ulatuses
    osanik ei vastuta
    aktsionär ei vastuta
    tasumata osamaksu ulatuses
    3. Asutamis-dokumendid
    ühinguleping
    ühinguleping
    asutamisleping /
    põhikiri
    asutamisleping/
    põhikiri
    asutamiskoosoleku
    protokoll /
    põhikiri
    4. Kohustuslik kapitali määr
    pole
    pole
    alates 01.01.2011
    2500 EUR
    alates 01.01.2011
    25.000 EUR
    pole
    5. Väärtpaberid
    pole
    pole
    pole
    aktsiatäht
    pole
    6. Kohustuslik nimiväärtus, osa-või sissemakse suurus
    pole
    pole
    pole
    7. Sissemakse tasumine
    viivitamatult või ühingulepinguga määratud ajal
    viivitamatult või ühingulepinguga määratud ajal
    peab olema tasutud enne osaühingu äriregistrisse kandmist
    peab olema tasutud enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmist
    1 aasta jooksul vastavalt põhikirjale
    8. Osa-või sissemakse, osa, aktsia võõrandamine
    sissemaksu ei saa võõrandada, lahkumisel ühingust makstakse hüvitust
    sissemaksu ei saa võõrandada, lahkumisel ühingust makstakse hüvitust
    osa võõrandamine on osanike vahel vaba; 3.isikule võõrandamisel on teistel osanikel ostueesõigus.
    Põhikirjaga võib ette näha ka eelnevast erineva korra.
    Osa võõrandamise leping peab olema notariaalselt tõestatud.
    esitajaaktsia on vabalt võõrandatav . Nimelise aktsia võõrandamine on aktsionäride vahel vaba; 3. isikule võõrandamisel võib põhikirjaga ette näha teiste aktsionäride ostueesõiguse.
    osamaksu saab võõrandada liikmele, kes vastab seaduses ja ühistu põhikirjas ettenähtud tingimustele
    9. Juhtimis-organid
    osanikud otsustavad
    osanikud otsustavad
    üldjuhul osanikud ja juhatus.Osaühingul peab olema nõukogu juhtudel, kui: 1. osakapital on üle 400.000 krooni ja juhatuses on vähem kui 3 liiget; 2. nõukogu olemasolu on ette nähtud põhikirjas
    aktsionäride üldkoosolek
    nõukogu
    juhatus
    Üldkoosolek (volinike koosolek)
    Juhatus. Ühistul peab olema nõukogu juhul, kui ühistu osakapital on üle 25000 EUR.
    10. Hääleõigus
    osanikud otsustavad
    osanikud otsustavad
    võrdeline osa suurusega
    vastavalt aktsiale
    igal liikmel on 1 hääl olenemata osamaksu suurusest
    11. Teave ühingu tegevuse kohta
    õigus saada teavet, tutvuda kõigi dokumentidega.
    Osanike otsusega võidakse piirata osaniku teabe saamise ja dokumentidega tutvumise õigust
    Õigus saada teavet, tutvuda kõigi dokumentidega.
    Osanike otsusega võidakse piirata osaniku teabe saamise ja dokumentidega tutvumise õigust
    õigus saada teavet, tutvuda dokumentidega
    õigus saada teavet üldkoosolekul
    õigus saada teavet
  • Audiitor-
    Kontroll
    üldjuhul ei ole kohustuslik.
    On kohustuslik juhul, kui täisühingu täisosanikuks on osaühing, aktsiaselts või tulundusühistu
    üldjuhul ei ole kohustuslik
    On kohustuslik juhul, kui usaldusühingu täisosanikuks on osaühing, aktsiaselts või tulundusühistu
    kohustuslik juhtudel, kui:
    1. osakapital on
    üle 400.000 krooni;
    2. audiitori
    olemasolu on ette nähtud põhikirjaga;
    3. eelneva
    majandusaasta realiseerimise netokäive ületas
    1.000.000 krooni
    kohustuslik
    kohustuslik, kui eelneva
    majandusaasta realiseerimise netokäive ületas
    1.000.000 krooni
    13. Kasumi jaotamise alus
    osanikud otsustavad
    osanikud otsustavad
    võrdeliselt osa nimiväärtusega, kui põhikiri ei näe ette teisiti
    vastavalt aktsia nimiväärtusele
    liikmed otsustavad
    14. Majandus-aasta aruande esitamine äriregistrile
    üldjuhul ei pea esitama.
    Peab esitama juhul, kui täisühingu täisosanikuks on osaühing, aktsiaselts või tulundusühistu
    üldjuhul ei pea esitama.
    Peab esitama juhul, kui usaldusühingu täisosanikuks on osaühing, aktsiaselts või tulundusühistu
    peab esitama
    peab esitama
    peab esitama
    15. Välja-arvamine ühingust
    täisosaniku saab välja arvata
    täis-ja usaldusosaniku saab välja arvata
    osaniku saab välja arvata
    aktsionäri ei saa välja arvata
    liikme saab välja arvata
    3.3.4. Ettevõtlusvormi valik
    • Täisühing on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga.
    • Usaldusühing on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses.
    • Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osakaptal peab olema vähemalt 40 000 krooni. Osaühingu võib asutada üks või mitu isikut.
    • Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital . Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Aktsiakapital peab olema vähemalt 400 000 krooni.
    • Tulundusühistu (tegevust reguleerib Ühistuseadus) on kolme või enama liikmega ühendus, mille eesmärgiks on liikmete ühise tegevusega nende majapidamise või muu tegevuse toetamine teenuste osutamise teel ja tulu saamine.

    Ettevõtlusvormi valikul tuleks arvestada järgmiste teguritega:
  • Vastutuse ulatus
  • Kapitali juurdehankimise võimalus ja vajadus
  • Maksudega seotud kaalutlused (vt. lisa 6)
  • Avalikustamise kohustus
  • Ettevõtte juhtimise paindlikkus, sisemine juhtimine ja väljapoole esindatus
  • Kasumijaotus
  • Ettevõtlusvormist tulenevad kulutused (eeskätt asutamiskulude, juhtimisstruktuuri ja avalikustamiskohustuse tõttu)
  • Rajamise kergus
  • Nõuded algkapitali suurusele
  • Tegevuse lõpetamise, ärist lahkumise kergus
  • Litsentside vajadus
  • Maine

    3.3.5. Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)


    FIE astutab oma kohustuste eest kogu oma varaga. Füüsilisest isikust ettevõtja kantakse äriregistrisse tema avaldusel. FIE on kohustatud ennast äriregistrisse kandma, kui tema majandusaasta käive ületab 250 000 krooni, st. FIE muutub käibemaksukohustuslaseks. Igal juhul peab FIE tegevuse alustamisel registreerima ennast kohalikus Maksuametis füüsilisest isikust ettevõtjana. Alla 250 000 krooni suuruse majandusaasta käibega FIE võib pidada lihtsustatud - kassapõhist - raamatupidamist. Ennast vabatahtlikult, enne 250 000 krooni suuruse majandusaasta käibeni jõudmist, Maksuametis käibemaksukohustuslasena arvele võttes, tuleb üle minna ka kassapõhiselt raamatupidamiselt tekkepõhisele. Äriregistrisse kantakse FIE mitte elukoha, vaid FIE ettevõtte asukoha järgi.
    Füüsilisest isikust ettevõtja kohta kantakse äriregistrisse:
    • ettevõtja ärinimi, tegevusala ning ettevõtte asukoht ja aadress, samuti ettevõtja majandusaasta algus ja lõpp
    • ettevõtja nimi, isikukood ja elukoht;
    • muud seaduses ettenähtud andmed.

    Füüsilisest isikust ettevõtjale kohaldatakse ettevõtja kohta käivaid sätteid, sõltumata sellest, kas ta on kantud äriregistrisse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Äriregistrisse kandmata füüsilisest isikust ettevõtja võib tegutseda ainult oma ees- ja perekonnanime all. Äriregistrisse kantud FIE-l on õigus kanda registrisse ka oma prokurist .
    FIE-na tegutsemise plussid:
  • puudub vajadus omada partnerit;
  • odavus – FIE-na tegevuse alustamine ei nõua väljaminekuid põhikapitali osas, Äriregistrisse kandmise eest tuleb maksta väiksemat riigilõivu kui osaühingu või aktsiaseltsi asutamisel ning ei ole vaja maksta notaritasu asutamislepingu tõestamise eest;
  • lihtsus – äritegevuse alustamine ja korrastamine on seadusandlikult reguleeritud minimaalselt, raamatupidamine ja aruandlus on suhteliselt lihtsad;
  • kui FIE majandusaasta realiseerimise netokäive ei ületa 250 000 krooni, võib FIE-ks registreerida kohalikus maksuametis;
  • ettevõtlustuludest saab maha arvata kõik ettevõtlusega seotud kulud.
    FIE-na tegutsemise miinused:
    • FIE vastutab temale kuuluva ettevõtte kohustuste eest kogu oma varaga;
    • sotsiaalmaksu avansiliste maksete tasumise kohustus põhitöökoha puudumisel.

    Tegevusega alustamine
    Enne ettevõtlusega alustamist on füüsilisel isikul vaja ennast registreerida ettevõtjaks kas elukohajärgses maksuametis või Äriregistris .
    • Maksuametis registreerimine
      FIE, keda ei kanta Äriregistrisse, on kohustatud enne tegevuse alustamist registreeerima end kohalikus maksuametis, täites selleks vastava avalduse. FIE registreerimisel annab maksuamet välja sellekohase tõendi
    • Äriregistris registreerimine
      Äriregistrisse kandmine on üldreeglina vabatahtlik, s.t. toimub FIE nõudmisel avalduse alusel. Kohustus registreerida end FIE-na Äriregistris tekib isikul juhul, kui ta on käibemaksukohuslasena registreeritud maksuametis (maj. aasta realiseerimise netokäive üle 250 000 krooni)
    • Tegutsemisloa (kauplemis- või teenindusloa) taotlemine tegevuskohajärgsest kohalikust oma- valitsusest . Tegevusluba ( litsents ) on nõutav juhul, kui FIE soovib tegutseda riiklikku tegevuslitsentsi nõudval tegevusalal ( reisijatevedu , turvateenused jne). tegevusloa väljastab ministeerium , kellele on antud õigus vastavaid litsentse väljastada.

    4. Ettevõtte rajamine
    4.1 Ettevõtte rajamiseks vajalikud sammud
    Järgnev vajalike sammude loetelu on koostatud ühe Inglise konsultatsioonifirma ( Brush and Coogan Associates) poolt, kuid teda on mõnevõrra kohandatud.
    1. etapp - planeerimine
  • Määratle tarbijate vajadused
  • Määratle toode või teenus
  • Analüüsi olukorda tegevusalal
  • Hinda konkurentsi
  • Leia oma konkurentsieelis ja turunišš
  • Hinda turgu, vali sihtsegmendid
  • Hinda turu ja nõudluse suurust
  • Täpsusta kavandatavad müügimahud
  • Määra administratiiv-juhtimispersonali vajadus
  • Määra muu personali vajadus
  • Määra tootmisvahendite vajadus
  • Hinda toodangu jaotussüsteemiga seotud ressursside vajadust
  • Tööta välja turundusstrateegia
  • Hinda vajalike kulude suurust
  • Vali ettevõtlusvorm ja ettevõtte organisatsiooniline struktuur
  • Määratle eesmärgid kasumi alal, täpsusta tegevuskava ja eelarved
    2. etapp – ettevalmistamine
  • Vali ettevõtte asukoht
  • Vali ärinimi
  • Hangi vajalikud load, litsentsid ja registreerimised
  • Ava pangaarve , vajaduse korral võta krediiti (pangaarve avamine võib olla vajalik enne registreerimist)
  • Kujunda ja valmista firmamärk, blanketid, reklaamsildid, visiitkaardid jne
  • Pane paika raamatupidamissüsteem
  • Konsulteeri ekspertidega ( jurist , raamatupidaja jt) – see võib olla vajalik ka varem
  • Muretse seadmed , sisustus, kontorimööbel jne
  • Paigalda sidevahendid
  • Sõlmi vajalikud kindlustuslepingud
    Ettevalmistusetapil astutakse konkreetseid samme , kuid osa küsimusi peab põhimõtteliselt olema lahendatud varem – nt tuli juba planeerimisetapil arvestada asukohaga seotud kuludega , st tuli teada vajalike ruumide suurust ja rendimäärasid.
    3. etapp – tegevuse alustamine
  • Telli kauba (materjalide) varud
  • Sõlmi töölepingud
  • Alusta turunduskampaaniat
  • Sea ettevõte avamisvalmis
  • Kehtesta töögraafik
  • Kontrolli kõik üle
  • Tee uksed lahti
    4.2. Olukorra hinnang tegevusalal
    Olukorra paremaks hindamiseks mõtle järgmistele küsimustele:
  • Milline on läbimüügi dünaamika antud tegevusalal viimastel aastatel?
  • Milliseid arengutemposid prognoositakse tulevikuks?
  • Kui palju uusi firmasid on tekkinud sellel alal viimastel aastatel?
  • Millised uued toodete liigid on harus juurutatud viimastel aastatel?
  • Kes on potentsiaalsed konkurendid?
  • Mille arvel võib neid edestada?
  • Kuidas läheb konkurentidel: kas läbimüük kasvab, kahaneb või on stabiilne?
  • Konkurentide nõrgad ja tugevad küljed?
  • Kes on potentsiaalsed tarbijad?
  • Kas teie potentsiaalsete tarbijate ring erineb konkurentide omast?
    4.3. Ärinime valik
    Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb.
    Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime. Talupidamise korral võib selle asemal olla talu nimi. Ärinimi peab olema selgelt eristatav teistest sama registripidaja tööpiirkonnas äriregistrisse kantud nimedest . Ettevõtte pärimisel või ettevõtja nime muutumisel võib edasi tegutseda endise ärinime all. Ettevõtte ostmisel on selleks vajalik müüja kirjalik nõusolek.
    Äriühingul võib olla ainult üks ärinimi. Nime alguses või lõpus peab olema äriühingu liigile viitav täiend (Nt. “täisühing”, “TÜ”). Ärinimi peab olema selgelt eristuv Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest.
    4.4. Asukoha valik
    Tähtsamad regionaalsed tegurid, mida tuleb arvestada on:
  • Tooraine asukoht, eriti juhtudel kui see on:
    • hädavajalik – nt kaevandused, metsandus, kalandus;
    • tooraine on kiiresti riknev – nt värske juur - ja puuvilja töötlemine, piimasaaduste töötlemine;
    • tooraine transport kulukas , kuid töötlemine kõrvaldab suure osa toorainest – nt terase, juustu ja paberi valmistamine.

  • Turgude lähedus – sageli on see olulisem. Sageli tuleb arvestada mitte ainult asulaga, vaid täpsema asupaigaga – kaupluste , toitlustuskohtade, pangakontorite, hotellide ja erinevate kioskide korral. Turu lähedal paiknemine võib olla vajalik toote kiirest riknevusest tulenevalt.
  • Tööjõutegurid – maksumus, kättesaadavus, kvalifikatsioon , tootlikkus, töössesuhtumine.
  • Muud tegurid – nt. kliima, maksud , looduskaitsealased nõuded.
    Sõltuvalt konkreetsest ettevõttest võib asukoha valikul mängida rolli veel:
    • lähedus õppeasutustele;
    • vaba aja veetmise- ja ostuvõimalused;
    • transpordi-, meditsiini-, politsei- ja tuletõrjeteenuste kvaliteet;
    • kohalike elanike suhtumine ettevõttesse;
    • asula suurus;
    • tegevuse laiendamise võimalused.

    Loodava väikeettevõtte asukoht: Suurettevõte võib kaaluda kõiki olulisi tegureid ja optimeerida oma asukoha, väikeettevõtja alustab tihti seal, kus lihtsalt olemas vaba ruum. Mõjutavad ka sellised tegurid nagu:
    • soov jääda kodukohta;
    • soov olla sõprade, sugulaste lähedal;
    • sotsiaalne atmosfäär;
    • konkreetse etnilise grupi lähedus.
    • kinnisvaraline pärandus

    Nende tegurite arvestamine on endastmõistetav, kuid kui sellest tulenevalt alustatakse ebasoodsas asukohas , võib see hukutada muidu perspektiivse ettevõtte.
    Soovitused rendilepingute sõlmimiseks:
    1. Kontrolli rendileandja volitusi – ta peaks esitama tõendi omandiõiguse kohta või rendilepingu, mis annab talle õiguse allrendilepingu sõlmimiseks.
    2. Tuleks eelistada tähtajalist rendilepingut.
    3. Leping peaks olema võimalikult põhjalik, kõik lubadused, kohustuste tähtajad ja rakendatavad sanktsioonid tuleks täpselt fikseerida . Sh:
    * rendi suurus ja selle perioodilise korrigeerimise alused;
    * mida rendisumma hõlmab (kas sisaldub küte, elekter jne);
    * rendi maksmise tähtajad;
    * remondi- ja ehitustööde lubatavus ja vastavate kulude arvessevõtmine;
    • lepingu lõpetamise ja vara üleandmise tingimused.

    4.5. Koduettevõte
    Koduettevõtte eelised:
  • Väikesed stardikulud .
  • Minimaalsed tööjõukulud , kohustusi saab jagada kõigi pere liikmete vahel.
  • Vanemad saavad olla kodus, kui lapsed tulevad koolist.
  • Saab hooldada väikelapsi, haigeid ja vanu pereliikmeid.
  • Pensionäridel ja noortel avaneb võimalus lisateenistuseks, töökasvatus
  • Maksude vähendamine, osa kulusid saab klassifitseerida ärikuludeks. (side, tehnika, energia, turva, küte jne.)
  • Puuetega isikud võivad leida jõukohase rakenduse.
  • Saab töötada hooajatööde (talutööd, puhkemajandus ) vaheajal.
  • Paljud ettevõtted ei vaja esinduslikku kontorit, sest klientidel pole sinna asja.
  • Saab tegutseda igasugustel kellaaegadel.
  • Osa majapidamisest ( kelder , garaaž või vaba tuba) muutub tulutoovaks.
    Koduettevõtte puudused:
  • Rollikonfliktid
  • Pereelu ja kodu, töö- ja vaba aeg segamini , töö- ja eraelu
  • Perele suur risk ( töökohad , materiaalsed väärtused, vargused jne)
  • Häirivad kliendid
  • Kliendikahjustused
  • Privaatsus
  • Suhted naabritega
    5. Äriidee , ettevõtte missioon , eesmärkide seadmine , äriplaan
    5.1. Äriidee ja äriplaan
    Ettevõtluse võtmeküsimuseks on eduka strateegia kujundamine, mis saab alguse äriideest.
    Äriidee on idee, mille eesmärk on teenida oma autorile või realiseerijatele kasu. Äriidees antakse vastus küsimustele, kellele toodetakse, mida toodetakse, kuidas tegutsetakse ja milline kujutlus ostjaskonnas ettevõttest tekib. Mõnikord võib äriidee leidmine olla lausa juhuslik, kuid mõeldav on ka süstemaatiline tegevus perspektiivse idee leidmise nimel.
    Äriidee valikuprotsess:
  • Idee otsingud ettevõtte eesmärkide saavutamiseks.
  • Ideede väljasõelumine eesmärgiga leida neid, millega tasub edasi tegelda.
  • Väljavalitud ideede põhjalik majandusanalüüs.
  • Idee realiseerimine, materialiseerimine (võib järgneda testimine, kaubanduslike eksperimentide korraldamine enne tootmise alustamist).
    Hea äriidee omadused:
    • uuenduslik iseloom;
    • orienteeritus tarbijale;
    • turu valmisolek äriidee realiseerimiseks;
    • vajalike teadmistega inimeste olemasolu;
    • realiseeritavus – võimalik on hankida vahendeid idee elluviimiseks (tööjõud, kapital, seadmed , materjalid jne).

    Äriideede allikad on näiteks:
    • plaanid, mida mõni tegutsev firma ei suuda ellu viia äriideede allikad
    • litsentsid ja patendid, rakendusuuringute tulemused
    • ärikontaktid kodu- ja välismaal
    • olemasolevate toodetega rahulolematud tarbijad.
    • Pärand, kinnisvara

    Äriidee leiab väljenduse äriplaanis. Et tulevane ettevõte suudaks selgelt määratleda oma nõrgad ja tugevad küljed, tooted ja teenused, tarbijad, turustuskanalid ja teised edukaks konkureerimiseks vajalikud komponendid, siis tuleb koostada üksikasjalik ja põhjendatud äriplaan.
    Äriplaan on ettevõtte äriidee edasiarendus, ta kajastab sõnades ja numbrites seda, milliseid võimalusi ettevõte näeb püstitatud eesmärgi saavutamiseks ja milliseid ressursse ta selleks vajab. Ettevõte ei saavuta kiiret arengut, kui tal puudub eesmärk ja teadmine, kuidas seda saavutada.
    5.2. Ettevõtte missioon, visioon tema tulevikust ning tegevuse eesmärgid
    Enne täpsemate eesmärkide püstitamist ja konkreetsete tegevuskavade väljatöötamist tuleks endale selgeks teha, milline on üldse ettevõtte missioon – milles seisneb tema roll, miks on ta vajalik oma tarbijate seisukohalt vaadates.
    Hea missiooni defineerimine eeldab kolme teguri arvestamist:
  • Milliseid tarbijate vajadusi rahuldatakse (olulised on just rahuldatavad vajadused, mitte tooted iseenesest)?
  • Milliste tarbijagruppide vajadusi rahuldatakse (geograafiliselt ja tüübiti)?
  • Kuidas neid vajadusi rahuldatakse (kasutatavad tehnoloogiad ja täidetavad funktsioonid)?
    Visioon ettevõtte tulevikust peegeldab seda, milliseks teda soovitakse kaugemas tulevikus arendada (nt millisena kujutatakse ettevõtet ette 10 aasta pärast). Visioon peegeldab organisatsiooni strateegilisi kavatsusi.
    Visioon:
    * Peegeldab teatud ideaali , ei sisalda numbreid .
    * Käsitleb üldiselt kõrget kvaliteeti ja kõrgel tasemel tegevust.
    * On suunanäitajaks pidevalt muutuvas maailmas.
    * On läbi tunnetatud ja ellu viidud nii paljude inimeste poolt kui võimalik. Ettevõtja peaks andma oma meeskonnale teada, millesse ta usub ja kuhu ollakse minemas.
    Ettevõtte eesmärkide seadmine:
    Ettevõtte eesmärgid sõnastavad formaalselt, mida organisatsioon püüab saavutada. Nad aitavad formuleerida strateegiat ja tegevuskavu.
    Võib olla palju erinevaid eesmärke, kuid vähemalt teoreetiliselt peavad nad olema suunitletud kõik ühele – omanike heaolu maksimeerimisele. Eesmärgiks peaks olema maksimeerida nende heaolu pikaajalises perspektiivis. Suurte aktsiaseltside korral on omanike tulu allikaid kaks:
    * dividendid ;
    * aktsia kursi tõus, s.o. ettevõtte väärtuse kasv.
    Väiksemate ettevõtete korral tuleb täiendavalt arvestada ettevõttest saadava palgaga, rahuldustpakkuva tööga, eneserealisatsiooniga, prestiižiga.
    Nende roll on tasakaalustada lühi- ja pikaajalisi kaalutlusi. Täiendavateks eesmärkideks võivad olla:
  • Turuosa suurendamine .
  • Innovatsioonid.
  • Tootlikkuse tõstmine.
  • Füüsiliste ja finantsressursside omandamine.
  • Juhtide tegevus ja areng.
  • Tööliste tegevus ja areng.
  • Sotsiaalse vastutuse arvestamine.
    Nõuded eesmärkidele: Et tegevus oleks efektiivne, peavad kõik eesmärgid olema:
    • keskendatud tulemusele, mitte tegevusele;
    • omavahel kooskõlas;
    • mõõdetavad;
    • saavutatavad;
    • seotud kindla ajakavaga.

    5.3. Tegevuse planeerimine ja strateegia väljatöötamine
    Planeerimine on organisatsiooni eesmärkide ja nende saavutamise teede määramise protsess.
    Planeerimise olemus: Planeerimist võib kirjeldada kui järgmiste sammude kogumit:
  • Eesmärkide valik.
  • Nende eesmärkide saavutamise alternatiivsete teede hindamine.
  • Kindla tegevuskava valik.
    Strateegia kujutab endast pikaajaliste eesmärkide, nende saavutamise põhiteed ja tegevuspõhimõtete kogumit, mis on ettevõtte arengu juhtimse aluseks. Strateegia sisu on eelkõige selles, et ta annab ettevõtte tegevusele suuna ja tagab jõupingutuste kontsentreerituse ja järjepidevuse. Ettevõte vajab strateegiat selleks, et tagada ressursside paigutamine kõige ratsionaalsemal viisil.
    Strateegiline planeerimine peab looma eeldused organisatsiooni kui terviku proportsionaalseks arenguks muutuvas keskkonnas.
    Strateegiline juhtimine seisneb strateegilise planeerimise käigus väljatöötatud eesmärkide, kavade ja programmide elluviimises.
    Sama strateegiat võib ellu viia väga erinevaid teid kasutades, tähtis on aga, et taktikaline tegevus toimuks kindla strateegia raames.
    Taktika peab olema allutatud strateegiale. Strateegia puudumisel jääb vaid taktikaline tegevus, mis ei võimalda juhtidel igapäevase tegutsemise juures silmas pidada kaugemaid terviklikke eesmärke.
    5.4. Organisatsiooni ülesehitamine
    Organiseerimine seisneb tööjaotuses alluvate vahel, allüksuste ja ametikohtade moodustamises ning alluvusvahekordade kindlaksmääramises eesmärgiga luua konkreetsele organisatsioonile sobiv organisatsiooni struktuur.
    Tööjaotus. Kui on selge, mida tuleb teha, tuleb jõuda ka selgusele, kes millise ülesande täidab. Tuleb selgitada vajaliku personali liik, arv ning nõutavad oskused ja kogemused.
    Uue organisatsiooni ülesehitamisel lähtutakse organisatsiooni eesmärgist, tuuakse seejärel välja all-eesmärgid, nende täitmiseks vajalikud kitsamad funktsioonid.
    Organisatsiooni tuleb lülitada need ametikohad ja allüksused, mis on eesmärgi saavutamiseks vajalikud, kindlustavad töötajale (allüksusele) püsiva töö ja mis end majanduslikult õigustavad. Ametikohti tuleb luua vajalike tegevuste, mitte olemasolevate inimeste järgi. Abistavad ja teenindavad funktsioonid, mis eeltoodud nõuetele ei vasta, tuleks tellida teistelt organisatsioonidelt.
    Allüksuste moodustamine seisneb seotud funktsioonide või ülesannete ühendamises ühtsetesse allüksustesse. Levinuim allüksuste moodustamise alus, seda eriti väiksemates organisatsioonides on erinevate funktsioonide täitmine.
    Organisatsiooni struktuur näitab õigusid ja vastutust, alluvus- ja aruandlussuhteid organisatsioonis. Esitatakse sageli skeemina. Organisatsiooniskeem on organisatsiooni ametliku ülesehituse graafiline kujutus. Skeemil on esitatud põhilised struktuursed osad, saame vastuse küsimusele, kus keegi asub organisatsioonis.
    Delegeerimine on protsess, mille käigus juht annab osa oma õigusi üle alluvale. Juht määrab esmalt kindlaks täitmisele tulevad ülesanded (vastutuse) ja annab õigused, mis on vajalikud nende ülesannete täitmiseks.
    Ptk. 5.3. ja 5.4. käsitletakse põhjalikumalt aines “Juhtimise alused”.
    5.5. Äriplaani struktuur
    Iga etteantud äriplaani vormi tuleks vaadelda üldise suunanäitajana. Iga ettevõte on erinev, vastavalt tuleb plaani kohandada. Üldiselt tuleks vältida potentsiaalsete lugejate ülekoormamist liiga suure hulga detailidega. Plaan peab olema piisavalt pikk, et anda kavandatavast vajalik ülevaade, samas aga piisavalt lühike, et säilitada huvi. Mõned mahukamate ja keerukamate projektidega seotud äriplaanid võivad olla üle 50 lk pikad. Enamus projekte peaks ära mahtuma 10-20 leheküljele.
    Väljapakutav äriplaani vorm on mõeldud uue rajatava ettevõtte äriplaani koostamiseks .
    1. Tiitelleht – ettevõtte nimetus, äriplaani autorid.
    2. Ülevaade/lühikokkuvõte – äriidee lühitutvustus, eesmärgid, vajaliku finantseerimise suurus (koostatakse kõige viimasena).
    3. Ettevõtte üldiseloomustus
  • Eellugu – lühiülevaade ettevõtte rajamise taustast.
    3.1.1 Aeg ja koht, millal alustatakse tegevust.
    3.1.2 Ettevõtte registreerimine, ettevõtlusvorm.
    3.2. Ettevõtte nimi, aadress, telefon.
    3.3. Omanikud, osalus põhikapitalis, häälte arv.
    3.4. Ülevaade ettevõttest, juhtimisest, äritegevuseset.
    3.4.1 Asukoht (selle valiku põhjendus), tegevusala (tootmine, kaubandus, teenindus).
    3.4.2 Ettevõtte oodatav suurus (töötajate arv, tulud, kulud, omakapital vms).
    3.4.3 Pakutava toodangu või teenuse kirjeldus, turg ja turu senised arengutendentsid.
    3.5. Miks on äriidee edukas (tugevad ja nõrgad küljed, taotletav konkurentsieelis).
    3.6. Olemasolevad ja planeeritavad partnerlussuhted.
    3.7. Tulevikuplaanid:
    3.7.1 lühiajaline arengukava (1-3 aastat)
    pikaajaline arengukava (3 ja rohkem aastat) – kirjeldatakse üldiselt, mida ettevõte soovib saavutada: ettevõtte suurus, toodang, tehnoloogia , kvaliteet, turg (uued turud, osatähtsus, hind).
  • Majanduskeskkond
  • Ettevõtlust reguleeriv seadusandlus (valitud tegevusala reguleerimine, litsentside vajadus, maksud jms).
  • Makromajanduslikud tendentsid – kuidas need mõjutavad antud tegevusala (nt sissetulekute tõus, inflatsioon jne).
  • Tootmisharu (tegevusala) arengutendentside analüüs.
  • Ressursside olemasolu. (Käsitleda vaid selles osas, mis on oluline antud ettevõttele).
  • Vesi – lähtekoht ja kvaliteet. Kas vajalik varu rahuldab momendi vajadusi ja kas piisab ka tegevuse laiendamiseks? Kas veevarude kättesaadavuse organiseerimine tõstaks toodangu omahinda (kui palju)?
  • Kanalisatsioon, jäätmemajandus – kuidas korraldatakse reovee ärajuhtimine, kuidas korraldatakse reovete ja tootmisjääkide puhastamine, ladustamine?
  • Elekter – kas elektrienergia on kättesaadav antud asukohas? Kas tuleb teha lisainvesteeringuid elektrienergiaga paremaks varustamiseks?
  • Tööjõud – tööpuuduse tase, tööjõu hariduslik tase. Ametiühingute tegevuse aktiivsus (streigid), palgaskaala.
  • Transport – asend peamiste maanteede, raudteede ja sadamate suhtes.
  • Kommunikatsioonid – sidekommunikatsioonide kättesaadavus.
  • Lokaalne situatsioon – piirkondlikud maksud, elanikkonna hoiakud, ettevõtjate aktiivsus.

    5. Organisatsioon

    Kuidas toetab organisatsioon ettevõtja äriidee realiseerimist?
    5.1. Organisatsiooni struktuur.
  • Tööülesannete jaotus.
  • Võtmepositsioonil olevate inimeste haridus, teenistuskäik.
  • Töötajate motiveerimine .
  • Konsultantide kasutamine.

    6. Tootmisprotsess

    Kirjeldatakse toote (teenuse) valmistamise protsessi.
  • Hankijad.
    6.1.1. Missugust toorainet, allhanget vajatakse (kogus, kvaliteet).
    6.1.2. Kes on hankijad, alltöövõtjad?
    6.1.3. Hankijate asukoht, usaldusväärsus, vastavus esitatud kvaliteedinõuetele.
    6.1.4. Kulutused tarnetele (transport, laokulud, maksetingimused).
    6.1.5. Alternatiivsed hankijad (asukoht, hinnad, kogused).
    6.1.6. Hankijate eelised ja puudused.
  • Tootmistegevus
  • Tootmistegevuse korraldus
  • Kes võtab vastu tootmistegevusega seonduvaid otsuseid (juhtimstasandid).
  • Missugune on vabriku/ lao/ poe/ kontori sisseseade?
  • Missugune on tootmistehnoloogia (masinad, seadmed, hoone)?
  • Sisseseade täpne kirjeldus (valmistamise aasta, mudel, valmistaja).
    Hangitava sisseseade puhul tuleks lähemalt kirjeldada sisseseade tüübile esitatavaid nõudeid ja millise tarnija käest soovitakse sisseseade osta. Lisada võiks eeldatava hinna ja ostu alternatiivvõimalused.
  • Kas sissseseade kavatsetakse osta või rentida?
  • Kas kasutatav tehnoloogia on ainulaadne?
  • Kas tootmistegevus on hooajaline?
  • Laomajandus (tarnetähtajad, varade säilivus).
  • Personalile esitatavad nõuded, oskustööliste vajadus.
  • Personali väljaõppe vajadus ja võimalused.
  • Tootmismahu ja kvaliteedi suurendamise võimalused.
  • Uudistoodangu juurutamise võimalused.
  • Kuidas uudistoodangut on võimalik ühildada olemasoleva tehnoloogiaga?
  • Laiendamiseks vajaminevad investeeringud .
  • Tootmisprotsessi seosed raamatupidamisega ( omahind , laoarvestus).
  • Valmistoodangu käsitlus, seosed turustamisega (pakkimine, töötlemine).
  • Kriitilised faktorid , mis võivad mõjutada tootmisprotsessi.
  • Riskide hajutamise võimalused, maksumus.

    7. Toodang, teenus


  • Toote, teenuse täpne kirjeldus (kooskõlastatus seadusandlusega).
  • Toodangu olulised (positiivsed) omadused.
  • Toodangu negatiivsed omadused (meetmed nende kõrvaldamiseks).
  • Mille poolest toodang erineb analoogidest?
  • Toote kvaliteet (kvaliteedikontroll, garantiiremont).
  • Pakend.
  • Tarbija nõudlus ja tema ootuste rahuldamine (võrdlev analüüs).
  • Kas planeeritakse uudistoodangu väljalaskmist? (arengukava).

    8. Turustamine (vt. ka ptk. 7 “Turundus”)


  • Turunduse strateegia (turunduse juhtimine, turunduse eesmärgid).
  • Turunduskeskkond.
  • Sihtturgude valik.
  • Toodangupoliitika.
  • Hinnakujundus.
  • Turustuspoliitika, turustuskanalite ülesehitus, kasutatavad vahendajad ja suhted nendega.
  • Müügitoetuspoliitika.
  • Konkurents (võib esitada võrdlustabeli konkurentidega).

    9. Finantsarvestused (vt. ptk. 8 “Rajatava ettevõtte finantsplaanid”)


  • Vajaliku stardiakapitali hinnang.
  • Investeeringute allikad.
  • Bilanss .
  • Tulude ja kulude aruanne.
  • Kassavoog .
  • Kasumi- kahjumi läve arvutus (soovitavalt erinevate eelduste korral).

    10.Riskikäsitlus


    Äriplaani riskianalüüsi peatükis käsitletakse peamisi riskitegurid ettevõtte edukust mõjutavaid riskitegureid, nende võimalikku mõju ja maandamise võimalusi.
    Riskide hindamisel võib lähtuda SWQT- analüüsist, mis on sisuliselt ettevõtte senise ja planeeritud tegevuse (siseriskid) ning ärikeskkonna analüüsi (välisriskid) kokkuvõte. Seejuures ei piisa vaid välisriskid riskide olemasolu konstateerimisest, vaid tuleb näidata, kui suur on vastava riski mõju ettevõttele ning kuidas ettevõtjad kavatsevad riski vältida.
    Kui siseriske saab ettevõte enamasti ise maandada (kuigi ta võib selleks vajada lisainvesteeringuid), siis välisriske ettevõte otseselt kontrollida ei saa. Seega tuleks välisriskide maandamiseks välja töötada alternatiivseid strateegiaid juhuks, kui mõni toodud riskidest realiseerub.
    Näiteid siseriskidest:
    • lühike tegutsemisaeg - investorid eelistavad siseriskide ettevõtteid, kes on oma võimekust varasema äritegevuse - näiteid sega juba tõestanud
    • personalirisk - sageli esineb see juhul, kui tegevus sõltub üksikutest spetsialistidest ettevõttes, kes parema pakkumise saamisel võivad lahkuda. Personalirisk on ka ettevõtetel, kelle personal on suhteliselt eakas
    • kliendirisk - sõltuvus mõnest suurest kliendist võib teha ettevõtte nende poolt haavatavaks
    • kvaliteedirisk - esineb, kui vananenud tootmisseadmete tõttu võib osutuda võimatuks soovitava kvaliteedi tagamine. Esineb ka ettevõtetes , kus pole rakendatud kvaliteedi kontrollisüsteemi.

    Näiteid välisriskidest:
    • majanduslanguse risk - esineb juhul, kui ettevõtte näiteid käive sõltub majanduse seisundist ja kui prognoositakse majanduslangust turul, kus ettevõte oma tooteid müüb
    • poliitiline risk - esineb juhul, kui aktiivsust on üles näidanud ettevõtlus-vaenulikud poliitilised jõud kodumaal või võib eksporditurgudel oodata näiteks impordi piiranguid
    • seadusandluse risk - esineb, kui poliitilised jõud on avaldanud soovi muuta seadustikku ettevõttele kahjulikus suunas (nt tax-free kaubanduse kaotamine)
    • tehnoloogiarisk - esineb, kui ettevõte on paigutanud suuri summasid uue tehnoloogia juurutamisse, kuid tehnoloogia areneb väga kiiresti ning ettevõte võib kaotada konkurentsieelise neile, kes tehnoloogia juurutamisega kauem ootasid.

    Riskimaatriks äriplaanis tuleb ära näidata ka suuremate riskide maandamise võimalused, seetõttu tuleb ohud kuidagi olulisusejärjekorras reastada. Lihtsaim viis selleks on riskimaatriksite koostamine, milleks antakse igale riskitegurile kaks koordinaati : riski realiseerumise tõenäosus ja selle mõju ulatus firmale . Riski realisee-rumise tõenäosust võib hinnata ajaloolisi andmeid analüüsides. Kui see pole võimalik, tuleks hinnang anda oma kriitilisele meelele tuginedes.

    Nõudluse langus, millest tulenevalt langevad hinnad.


  • Planeeritud müügistrateegia ei toimi.
  • Laenu tagastamise tähtajad.
  • Projekteeritud tootmisvõimsuse saavutamine nõuab rohkem ressursse.
  • Klimaatilised tingimused.
  • Allhanke probleemid (pankrott, hinnad tõusevad).
  • Kliendid ei täida lepingukohustusi.
  • Võõrkapitali ei õnnestu kaasata
  • muud ettevõtlusega seotud riskid.
    11. Muud (lisad)
  • Asutamisdokumendid.
  • Sõlmitud lepingud.
  • Reklaambukletid.
    6. Ettevõtluse tugisüsteem ja muud ettevõttevälise abi allikad (vt. lisa 16)
    Ettevõtluse tugisüsteem ja muud ettevõttevälise abi allikad Lisa 16
    Eestis on ettevõtluspoliitika suunatud eelkõige väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele. Väike- ja keskmise suurusega ettevõtted on omakorda jagatud kolme kategooriasse: mikroettevõtted, väikeettevõtted ja keskmised ettevõtted. Lisaks olemasolevate ettevõtete toetamisele on mitmed meetmed suunatud ka alles alustavatele ettevõtetele ning potentsiaalsetele ettevõtjatele, lähtudes vajadusest toetada uute ettevõtete loomist.
    Tegevusalade osas eelistusi ei seata. Erandiks on põllumajandusega tegelevad ettevõtted. Põllumajandussaaduste ja -toodete turu tasakaalustatud arenguks, põllumajandus-saaduste tasuvaks tootmiseks ja maapiirkonna muu majandustegevuse arendamiseks antavate riiklike toetuste liigid ning nende taotlemise, määramise ja maksmise alused on sätestatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadusega.
    Ettevõtluspoliitika raames makstakse koolitustoetusi, konsultatsioonitoetusi, stardiabi, investeeringute toetusi jm. Ettevõtluse alustamiseks on võimalik saada stardiabi kuni 50 000 krooni ja erandjuhul ka kuni 100 000 krooni. Töötajate täiend- ja ümberõppeks on võimalik saada toetust minimaalselt 10 000 krooni. Infrastruktuuri rajamiseks saab toetust minimaalselt 50000 krooni.
    Stardiabi
    EAS e. Ettevõtluse Arendamise sihtasutus väljastab väljaspool Tallinna alustavatele väikeettevõtetele starditoetust.
    Stardiabi saab taotleda kuni 50 töötajaga ettevõtted ja FIE-d, kelle registreerimisest on möödas 1 aasta. Taotlejal ei tohi olla maksuvõlgasid ja tema suhtes ei või olla algatatud pankrotimenetlust. Eelistatakse valdkondi: tootmine ja kohaliku toorme väärtustamisega seotud projektid , nais -ettevõtete projektid, turismiteenuse arendamise projektid
    Stardiabi võib taotleda ainult konkreetse äriplaaniga põhjendatud kulude katteks:
  • Investeeringuteks (masinate jm tööstuslikku või teeninduslikku laadi põhivara soetamiseks)
  • Tootmis/teenindushoonete renoveerimiseks või euronõuetega vastavusse viimiseks
  • Kontoritehnika ja mootorsõidukite korral toetatakse nende liisimist.
    Starditoetus on jaotatud kaheks erineva suunitlusega toetuseks :
    1. Kasvutoetus – see on mõeldud kiiret arengut planeeriva ettevõtte käivitamiseks. Eesmärk on toetada eksportivate elujõuliste alustavate ettevõtete loomist ja arengut. Toetuse maksimaalne suurus on 160 000 krooni eeldusel , et ettevõte prognoosib järgneva kolme aasta keskmiseks aastaseks müügituluks vähemalt 500 000 krooni.
    2. Alustamistoetus – see on mõeldud väikeettevõtete loomiseks, millised tingimata ei pea omama suurt kasvupotentsiaali, kuid millised prognoosivad stabiilset käivet ja  omavad kindlat turgu, aidates sellega kaasa töökohtade loomisele maakonnas.  Toetuse maksimaalne suurus on 50 000 krooni.
    Projekti nõutav omafinantseering 25%. Ühele ettevõtjale antakse stardiabi üks kord. Täpsem info EAS kodulehelt
    Tööturuameti toetus ettevõtlusega alustamiseks
    Ettevõtluse alustamise toetust võib taotleda elukohajärgses tööturuametis töötuna arvele võtnud isik:
    • kelle vanus on 18 aastat kuni pensioniiga
    • kes on läbinud ettevõtluskoolituse või
    • kellel on kutse- või kõrgharidus majanduse alal või
    • kes omab ettevõtluskogemust.

    Taotluse saamiseks tuleb Tööturuametile esitada: avaldus, äriplaan ja ettevõtluskoolituse läbimist või ettevõtluskogemust või haridust tõendavad dokumendid
    Otsus toetuse saamise kohta tehakse 30 tööpäeva jooksul arvates avalduse esitamisest. Positiivse otsuse korral kannab tööhõiveamet toetuse summa töötu pangakontole 10 tööpäeva jooksul. . Toetuse laekumisega kaasneb töötuna arveloleku lõpetamine ning töötutoetuse maksmise lõpetamine. Toetuse suurus on kuni 80000 krooni. Kohalik tööhõiveamet kontrollib toetuse kasutamist.
    Ettevõtluse alustamise toetust saanu peab:
    • alustama majandustegevusega 6 kuu jooksul toetuse saamisest;
    • toetust kasutama sihtotstarbeliselt vastavalt esitatud äriplaanile;
    • toetuse tagastama täies ulatuses, kui majandus-tegevuse alustamata jätmine või lõpetamine ei ole seotud mõjuvate põhjustega.

    Ettevõtluse Tugisüsteemi strateegia määrab kindlaks tugisüsteemi eesmärgi, sihtgrupi, prioriteedid, meetmed ning organisatsiooni. Ettevõtluse Tugisüsteemi eesmärgiks on toetada mikro -, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjaid ja uute elujõuliste ettevõtjate tekkimist kogu Eestis. Ettevõtluse Tugisüsteem koosneb EAS-st, ettevõtluskeskustest ning ettevõtlus-konsultantidest. Põhilised teenused, mis läbi Ettevõtluse Tugisüsteemi ettevõtjatele osutatakse, on algajate ettevõtjate nõustamine ja koolitus, muu ärikoolitus, äriplaanide koostamine, ettevõtte strateegia ning finantsalane analüüs, finantsplaanide koostamine. Toetusi saavad taotleda väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad ning FIE-d.
    Ettevõtluse riiklikud tugiorganisatsioonid
    Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsevad Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus Kredex .
    Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus Kredex käendab ettevõtete laene-, liisinguid- japangagarantiisid, annab kapitalilaenu; samuti pakub ta mitmesuguseid ekspordigarantiisid, tootmisriki- ja investeeringugarantiisid..
    Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus pakub teenust järgmistes valdkondades: Eesti ettevõtete konkurentsivõime suurendamine välisturgudel, välismaiste otseinvesteeringute kaasamine, turismiekspordi ja siseturismi arendamine, tehnoloogiaalaste ja innovaatiliste toodete ja teenuste väljatöötamine ning Eesti ettevõtete ja ettevõtluskeskkonna arendamine, samuti üldine ettevõtlusteadlikkuse tõstmine.
    EAS Alustavate ettevõtete divisjoni põhiülesandeks on EASi skeemide rakendamine, klientide nõustamine ja taotluste menetlemine , koostöö ettevõtjate ja ettvõtlusorganisatsioonidega. Alustavate ettevõtete starditoetus, ettevõtusinkubatsiooniprog- ramm , mentorlusprogramm.
    EAS Tegutsevate ettevõtete divisjoni ülesandeks on EAS skeemide aktiivne pakkumine klientidele, klientide nõustamine ja taotluste menetlemine, välismaiste ettevõtjate teenindamine, neile eesti ettevõtluskeskkonna tutvustamine, investeeringute kaasamine (vt. ka www.investinestonia.com ), Eesti ettevõtjate konsulteerimne. Ettevõtluse infrastruktuuri arndamise toetamise programm, ekspordiplaani programm, tehnoloogia arenduskeskuste programm, koolitustoetuste programm, turismi tootearenduse ja turunduse programm jt.
    Peamised Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas tegutsev tugiorganisatsioon on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet PRIA ja Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES).
    PRIA korraldab riiklike põllumajanduse ning maaelu arengu toetuste andmist ning Euroopa Liidu SAPARD programmi toetuste administreerimist (2002-2006). PRIA ülesandeks on ka põllumajandusega seotud riiklike registrite ja andmekogude (näiteks loomade register ) pidamine ning registriandmete töötlemine ja analüüsimine – www.pria.ee .
    Maaelu Edendamise Sihtasutus väljastab põllumajandus- ja maapiirkonna ettevõtetele laenu ja garantiid – www.mes.ee .

    Ärialane nõustamine


    Muud organisatsioonid. Ettevõtjad võivad tuge saada veel paljudest organisatsioonidest. Üheks võimaluseks on astuda nende liikmeks, kuid sageli osutavad nad teenuseid ka mitteliikmetele (kuid hinnatase on siis reeglina kõrgem). Kaaluda võib järgmiste organisatsioonidega liitumist või vastavatest süsteemidest abi saamist:
    • EVEA (Eesti Väike- ja keskmiste ettevötjate Assotsiatsioon ) – www.evea.ee
    • Kaubandus-Tööstuskoda – www.koda.ee
    • Eesti Väliskaubanduse Liit – www.etc.ee
    • Harukondlikud ettevõtjate liidud
    • Riikliku ekspordiabi programm (EAS – www.eas.ee )
    • Ettevõtluse stardiraha
    • Balti-Ameerika ettevõtlusfond – www.balaef.ee
    • Tartu Teaduspark – www.park.tartu.ee/uus
    • Tallinna tehnoloogiapark – www.tehnopol.ee
    • Piirkondlikud äriklubid ja –liidud
    • Eriala, kutseala ja ametiala liidud
    • Ühiskondlikud organisatsioonid

    Ärialaseid teenuseid osutavad eraettevõtted : sõltuvalt tegevusalast on võimalike partnerite valik väga lai, kuid sagedamini tuleks mõelda järgmistele teenuseid pakkuvatele ettevõtetele või isikutele:
    • Äri- ja juhtimiskonsultatsiooniga tegelevad eraettevõtted
    • Audiitorid
    • Kindlustusettevõtted
    • Patendivolinikud
    • Juristid
    • Turvateenistus
    • Reklaamiagentuurid
    • Infoagentuurid (äripartneri tausta hindamiseks)
    • Ekspertiisiettevõtted
    • Inkassoettevõtted

    Eestis on ettevõtluspoliitika suunatud eelkõige väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele. Väike- ja keskmise suurusega ettevõtted on omakorda jagatud kolme kategooriasse: mikroettevõtted, väikeettevõtted ja keskmised ettevõtted. Lisaks olemasolevate ettevõtete toetamisele on mitmed meetmed suunatud ka alles alustavatele ettevõtetele ning potentsiaalsetele ettevõtjatele, lähtudes vajadusest toetada uute ettevõtete loomist.
    Tööturutoetus ettevõtlusega alustamiseks
    Tööturutoetust ettevõtluse alustamiseks võib taotleda elukohajärgses  tööhõiveametis töötuna arvele võtnud isik:
    • kelle vanus on 18 aastat kuni pensioniiga,
    • kes on läbinud ettevõtluskoolituse või omab ettevõtluskogemust.

    Ettevõtluse riiklikud tugiorganisatsioonid
    Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsevad Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus Kredex.
    Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus on Eesti riikliku ettevõtluse tugisüsteemi üks suurimaid institutsioone pakkudes ettevõtjatele, teadusasutustele, avalikule ja kolmandale sektorile finantseerimistooteid, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust. EAS tegutseb aktiivselt viies valdkonnas: Eesti ettevõtete konkurentsivõime suurendamine välisturgudel, välismaiste otseinvesteeringute kaasamine, turismiekspordi ja siseturismi arendamine, tehnoloogiaalaste ja innovaatiliste toodete ja teenuste väljatöötamine ning Eesti ettevõtete ja ettevõtluskeskkonna arendamine, samuti üldine ettevõtlusteadlikkuse tõstmine.
    Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus on peamine ettevõtjale suunatud toetus- ja arendusprogrammide pakkuja.
    KredEx on loodud eesmärgiga parandada väike- ja keskmise suurusega ettevõtete rahastamisvõimalusi, maandada ekspordiga seotud krediidiriske, võimaldada inimestel rajada või renoveerida oma kodu ja arendada energiasäästlikku mõtteviisi. KredExi missiooniks on aidata kaasa Eesti ettevõtete konkurentsivõime tõstmisele ja elanike elamistingimuste parandamisele. KredExi visiooniks on pakkuda maailma parimatel praktikatel põhinevaid finantslahendusi.

    Ärialane nõustamine


    Muud organisatsioonid. Ettevõtjad võivad tuge saada veel paljudest organisatsioonidest. Üheks võimaluseks on astuda nende liikmeks, kuid sageli osutavad nad teenuseid ka mitteliikmetele (kuid hinnatase on siis reeglina kõrgem). Kaaluda võib järgmiste organisatsioonidega liitumist või vastavatest süsteemidest abi saamist:
    • EVEA (Eesti Väikeettevõtluse Assotsiatsioon)
    • Kaubandus-Tööstuskoda
    • Eesti Ekspordinõukogu
    • Harukondlikud ettevõtjate liidud
    • Riikliku ekspordiabi programm
    • Ettevõtluse stardiraha
    • Balti-Ameerika ettevõtlusfond
    • Tartu Teaduspark
    • Ettevõtlusinkubaatorid
    • Piirkondlikud äriklubid ja –liidud
    • Eriala,kutseala ja ametiala liidud
    • Ühiskondlikud organisatsioonid
    • jt
    Ärialaseid teenuseid osutavad eraettevõtted: sõltuvalt tegevusalast on võimalike partnerite valik väga lai, kuid sagedamini tuleks mõelda järgmistele teenuseid pakkuvatele ettevõtetele või isikutele:
    • Äri- ja juhtimiskonsultatsiooniga tegelevad eraettevõtted
    • Audiitorid
    • Kindlustusettevõtted
    • Patendivolinikud
    • Juristid
    • Turvateenistus
    • Reklaamiagentuurid
    • Infoagentuurid (äripartneri tausta hindamiseks)
    • Ekspertiisiettevõtted
    • Inkassoettevõtted

    7.Turundus
    Turundus
    Turundus on osategevuste kompleks , mis hõlmab turu- uuringuid , toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on õppida tundma tarbijate vajadusi, neid rahuldada ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärke realiseerida.
    1. Turundusuuringud
    Juba ettevõtte rajamise eelselt puututakse kokku turu-uuringutega. Mõnikord väikeettevõtjad alahindavad uuringute tähtsust, on liiga enesekindlad oma teadmisteosas või arvavad , et turundusuuringud on jõukohased vaid rikastele suurfirmadele. Korra pankrotistunud, kuid uuesti ettevõtlusega alustavate ettevõtjate küsitlus näitas, et teisele katsele minnes püüti kõige sagedamini vältida kolme viga:
  • Mitte alustada liiga väikese stardikapitaliga, lootes et kuidagi õnnestub esialgsed rasked ajad üle elada.
  • Mitte usaldada vaid oma teadmisi ja hinnanguid turu kohta (“sisemist häält”), vaid viia läbi turu-uuringuid.
  • Mitte alahinnata juhtimiskogemuse tähtsust (võimalik on omandada kogemusi palgatöötajana, töötada kirjandusega, käia kursustel).
    UURINGU PROTSESS:
    1. Probleemi defineerimine.
    2. Situatsiooni analüüs (info kogumine ja analüüs sekundaarse e teisese info baasil).
    3. Eriuurimus (primaarse e esmase info kogumine).
    4. Andmete töötlus ja analüüs.
    5. Lahenduse, soovituste väljatöötamine.
    Info allikad: Teisene info Firma sisene
    Firma väline
    Esmane info: Küsitlus
    Vaatlus
    Eksperiment
    Siseinfo allikad: ettevõtte aruandluse andmed (bilanss, käive, tulud, kulud), tootmisosakond (tootmismahud, laoseisud), turundusosakond, sh eriti müügipersonal (ostjate ja konkurentide reageeringud, vahendajate hinnangud), teenindusosakond (ostjate rahuolu , probleemid).
    Välisinfo allikad: hankijad, vahendajad, tarbijad (mõelda nende stimuleerimisele), konkurendid (nende endised ja praegused töötajad, publikatsioonid neilt ja nende kohta, vaatlused, toodete analüüs, patenditeated), info- ja nõustamisfirmad, ajakirjandus, statistikakogumikud, omavalitsusorganid jne.
    Tabel 1

    Primaarsete ja sekundaarsete andmete võrdlus


    Primaarsed Sekundaarsed
    andmed andmed
    Täpne vastavus firma vajadustele
    Jah
    Harva
    Andmete omandamise kulukus
    Kulukas
    Odav
    Andmete omandamise kiirus
    Aeglane
    Kiire
    Värskeima info kättesaadavus
    Jah
    Ei
    Allikate paljusus
    Ei
    Sageli
    Salastatus konkurentidele
    Jah
    Ei
    Tabel 2

    Intervjuude, kirja ja telefoni teel tehtavate küsitluste võrdlus


    Küsitlus Küsitlus
    Silmast-silma intervjuu kirja teel telefoni teel
    Vastajate protsent
    kõrge
    Madal
    kõrge
    Kulukus
    kõrgeim
    Madal
    kõrge
    Intervjueerija mõju tulemusele
    esineb
    Puudub
    esineb
    Tulenevad küsimused, vastastikune mõju, paindlikkus
    väga hea
    Puudub
    võimalik
    Vastaja soov aega kulutada
    On olemas
    Puudub
    puudub
    Andmete kogumise kiirus
    kiire
    aeglane
    kiireim
    Vastaja anonüümsus
    madalaim
    Kõrge
    madal
    Info hulk
    suur
    Hea
    piiratud

    2. Ärikeskkonna analüüs (e/v eneseanalüüs)


    Ettevõtte sisemise ja väliskeskkonna analüüsi baasil on võimalik kokku panna ettevõtte SWOT -analüüs. Väljend SWOT tuleneb ingliskeelsete terminite esitähtedest:
    S strengths – tugevused
    W weaknesses – nõrkused
    O opportunities – võimalused
    T threats – ohud.
    Tugevused ja nõrkused iseloomustavad ettevõtte sisemist olukorda:
  • Tugevus on mingi ressurss, oskus või muu tegur, mis annab ettevõttele eelise konkurentide ees või mis on klientide jaoks väga oluline tegur. Tugevuseks võivad olla näiteks rahalised ressursid, firma maine, suur turuosa, lojaalsed püsikliendid vm.
  • Nõrkused on ressursside, oskuste või muude tegurite puudused, mis annavad konkurentsieelise võistlejatele. Nõrkusteks võivad olla ettevõtte asukoht, vananenud seadmed vöi tehnoloogia, juhtkonna vähesed võimed, müügipersonali madal kvalifikatsioon, halb maine vm.
    Võimalused ja ohud iseloomustavad ettevõtte väliskeskkonda:
  • Võimalused on ettevõttele soodsad ärikeskkonna arengud . Võimalused võivad olla oodatavad soodsad muutused seadusandluses ja elanikkonna ostujõus, samuti intresside langus vm.
  • Ohud on ärikeskkonna arengud, mis on ettevõttele ebasoodsad ja mis võivad aeglustada või takistada ettevõtte arengut soovitud suunas. Ohtudeks võivad olla uute konkurentide turuletulek, turu kasvu aeglustumine, ostujõu alanemine, tehnoloogilised muudatused, ebasoodsad muutused seadusandluses vm.
    Turundus on osategevuste kompleks, mis hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on õppida tundma tarbijate vajadusi, neid rahuldada ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärke realiseerida.
    7.1. Turundusuuringud
    UURINGU PROTSESS:
    1. Probleemi defineerimine.
    2. Situatsiooni analüüs (info kogumine ja analüüs sekundaarse e teisese info baasil).
    3. Eriuurimus (primaarse e esmase info kogumine).
    4. Andmete töötlus ja analüüs.
    5. Lahenduse, soovituste väljatöötamine.

    7.2. Ärikeskkonna analüüs (e/v eneseanalüüs)

    Ettevõtte sisemise ja väliskeskkonna analüüsi baasil on võimalik kokku panna ettevõtte SWOT-analüüs.
    8. Rajatava ettevõtte finantsplaanid
    8.1. Stardikulud ja nende finantseerimise allikad
    Stardikapital on rahalises väljenduses vajaminev ressurss tegevuse alustamiseks kuni esimeste tulude laekumiseni, mis katavad jooksvad kulud.
    Peamised rahalised kulutused ettevõtte rajamisel on
  • Hoonete ehitamine, ost või rent (ka remont , ümberehitused).
  • Vajalike masinate, seadmete, mööbli jne ost.
  • Tooraine, põhi- ja abimaterjalide, kaupade jne ost.
  • Töötajate palkamine ja väljaõpe.
    Ettevõtte rajamiseks on vaja:
  • Piisavalt vahendeid ettevalmistus- ja stardikuludeks (ülaltoodud loetelu 1-4).
  • Vahendeid ettevõtte tegevuse toetamiseks esimestel tegevuskuudel.
  • Reservi ettenägemata juhtudeks.
    8.2 Majandusarvestus
    Majandusarvestus on majandustehingute identifitseerimise, mõõtmise ja edastamise protsess informatsiooni loomiseks, mida kasutatakse põhjendatud majandusotsuste tegemisel.
    Raamatupidamine on majandusarvestuse süsteem ettevõtte tasandil, kajastades nii ettevõtte varasid kui ka varade moodustamise allikaid ning nendega kaasnevaid tehinguid .
    Raamatupidamise korraldamise kohustus on ettevõtte juhil. Võimalused:
    • oma raamatupidamisosakond
    • raamatupidamisettevõtte teenuste kasutamine
    • mittekoosseisulise raamatupidamisspetsialisti teenuste kasutamine

    VARA Raamatupidamiskohustuslase valduses olevad ressursid vt Raamatupidamise seadus (RpS) § 3.

    KOHUSTUS Raamatupidamiskohustuslase võlg , mis nõuab tulevikus varast loobumist
    OMAKAPITAL Raamatupidamiskohustuslase vara, millest on maha arvatud tema kohustused. Juriidilise isiku algne omakapitali väärtus võrdub omanike poolt sellesse investeeritud kapitaliga .
    8.3. Põhilised finantsaruanded
    BILANSS Bilanss on finantsolukorra aruanne teatud kuupäeva seisuga, hõlmates varad (aktiva), kohustused ja omakapitali (passivad).
    KASUMIARUANNE Kasumiaruanne iseloomustab aruandeperioodi tulude ja kulude formeerumist. Aruandeperioodi tuludega viiakse vastavusse selle tulu saamiseks tehtud kuludega. Kasumiaruanne ei näita aruandeperioodi TEGELIKKE RAHAVOOGUSID.
    KASSAVOOG – iseloomustab ettevõtte rahaliste vahendite jääkide muutust:
  • Jooksvast majandustegevusest (kasum, amortisatsioon, kasum põhivara müügist, kapitaliosalus, käibekapital – aktsiad ja muud väärtpaberid, varud, ettemaksed , maksuvõlad).
  • Investeerimisest (finantsinvesteeringute müük, finantsinvesteeringud, põhivara ost).
  • Finantseerimisest (saadud pikaajalised laenud, tagasimaksed, aktsiakapitali suurenemine, aažio, müümata omaaktsiad ).

  • 8.4. Raamatupidamisbilanss
    BILANSS on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali.

    AKTIVA

    PASSIVA

    VARAD

    Ettevõtte vara koostis ja paigutus
    VARADE MOODUSTAMISE ALLIKAD
    Varade soetamiseks vajalike vahendite arvestus

    KÄIBEVARA

    Kõik muu vara on käibevara

    KOHUSTUSED

    Lühiajalised
    Pikaajalised Kohustused, mille
    maksetähtaeg on üle ühe
    aasta

    PÕHIVARA

    Vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema ajavahemiku jooksul, tavaliselt rohkem kui üks aasta.

    OMAKAPITAL


    AKTIVAKIRJETE ÜLDSUMMA = PASSIVAKIRJETE ÜLDSUMMA


    B I L A N S I V A L E M


    VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL


    TULU aruandeperioodi sissetulekud, mille tekkimisega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine.
    KULU tulu tekkimiseks vajalikud väljaminekud aruandeperioodi jooksul, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine.
    EMAETTEVÕTE ettevõte, millel on üks või rohkem tütarettevõtet, emaettevõte omab otseselt või kaudselt üle 50% tütarettevõtte aktsiatest.
    TÜTARETTEVÕTE emaettevõtte poolt kontrollitav ettevõte.
    SIDUSETTEVÕTE ettevõte, kelle omakaptalis raamatupidamiskohustuslane osaleb eesmärgiga luua püsivad ösidemed ja kelle äritegevusele sidusettevõtte tegevus on oluline. Sidusettevõtteks loetakse ettevõtet, kus teine ettevõte omab 20 – 50% tema hääleõigusega aktsiatest või osakutest.
    NETOAKTIVAD bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste (võlgade ja laenude) üldsumma.
    AAŽIO aktsiate emiteerimisel (aktsiate esmamüügil) üle või alla nominaalväärtuse saadud summa.
    OMAAKTSIAD ettevõtte poolt tagasiostetud ning ajutiselt tema käes olevad ettevõtte aktsiad.

    BILANSISKEEM

    AKTIVA

    PASSIVA

    Käibevara

    Raha ja pangakontod

    Aktsiad ja muud väärtpaberid
    Nõuded ostjate vastu
    Ostjatelt laekumata arved
    “-” Ebatõenäoliselt laekuvad arved

    Mitmesugused nõuded

    Nõuded tütar- ja emaettevõtetele
    Nõuded sidusettevõtetele
    Arveldused aktsionäridega

    Viitlaekumised

    Aruandeperioodi laekumata tulud

    Ettemakstud tulevaste perioodide kulud

    Varud

    Tooraine ja material
    Lõpetamata toodang
    Valmistoodang
    Ostetud kaubad müügiks
    Ettemaksed hankijatele

    Põhivara

    Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtete aktsiad või osakud
    Muud aktsiad, osakud ja võlatähed
    Mitmesugused pikaajalised nõuded

    Materiaalne põhivara

    Soetusmaksumuses Maa ja ehitised
    Soetusmaksumuses Masinad ja seadmed
    “-” Akumuleeritud põhivara kulum
    Lõpetamata ehitus
    Ettemaksed materiaalse põhivara eest

    Immateriaalne põhivara

    Arenguväljaminekud
    Ostetud kontsessioonid, litsentsid jms.
    Firmaväärtus (goodwill)

    Kohustused

    Lühiajalised kohustused Võlakohustused
    Pikaajaliste pangalaenude tagasimaksed järgneval perioodil
    Laenud krediidiasutustelt

    Ostjate ettemaksed

    Võlad hankijatele
    Mitmesugused võlad
    Võlad sidusettevõtetele

    Maksuvõlad

    Viitvõlad
    Aruandeperioodi maksmata kulud
    Võlad töövõtjatele
    Pikaajalised kohustused

    Võlakohustused

    Mittekonverteeritavad võlakohustused
    Konventeeritavad võlakohustused
    Pangalaenud

    Muud pikaajalised võlad

    Omakapital

    Aktsiakapital nominaalväärtuses

    Aažio
    Annetatud kapital
    Ümberhindluse reserv
    Reservid
    Eelmiste perioodide jaotamata kasum
    Aruandeaasta kasum
    “-”Omaaktsiad
    8.5. Kasumiaruanne
    KASUMIARUANNE Raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulusid, kulusid ja kasumit (kahjumit).

    K A S U M I A R U A N D E V A L E M


    TULU – KULU = KASUM

    Skeem 1
    1. Müügitulu
    Aruandeperioodil toodete, kaupade ja teenuste müügist saadud tulu (arvestatud vastavalt juhendile RTJ 10 “Tulu kajastamine”)
    2. Muud äritulud
    Ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkivad tulud, sh. kasum materiaalse ja immateriaalse põhivara ning kinnisvarainvesteeringute müügist; saadud trahvid ja viivised; netokasum valuutakursimuutustest nõuetelt ostjate vastu ja kohustustelt tarnijate ees (juhul, kui tulemuseks on netokahjum, kajastatakse see kirjel “Muud ärikulud”)
    3. Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus
    Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus, kusjuures jääkide vähenemist näidatakse kuluna ning jääkide suurenemist kulude vähendusena (“negatiivse kuluna”).
    4. Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel
    Materjalid ja teenused, mida on kasutatud põhivara valmistamiseks ning mis on kajastatud mõnel teisel kasumiaruande kirjel kuluna, kajastatakse sellel kirjel kulude vähendusena (“negatiivse kuluna”)
    5. Kaubad, toore , materjal ja teenused
    Otseselt põhitegevuse (näit. tootmis- või müügitegevuse) eesmärgil ostetud kaupade, toore, materjalide ja teenuste kulu.
    6. Mitmesugused tegevuskulud
    Administratiivsetel ja muudel põhitegevusega mitte otseselt seotud eesmärkidel ostetud teenuste ja abimaterjalide kulu (näit. raamatupidamisteenuste kulu, konsultatsioonikulud, kantseleikulud, reklaamikulud, kindlustus, asutamis- ja uurimiskulud, eraldiste moodustamisega seotud kulud, ebatõenäoliste nõuete allahindluskulu jne.)
    7. Tööjõu kulud
    a) palgakulu
    Aruandeperioodi eest arvestatud palgad , preemiad, puhkusetasud ja muud rahalised ja mitterahalised kompensatsioonid töövõtjatele, sõltumata sellest, kas need on väljamakstud või mitte.
    b) sotsiaalmaksud
    Eelneval alakirjel loetletud tasudelt arvestatud sotsiaalmaks ja ettevõtte poolt tasutav töötuskindlustusmakse.
    c) pensionikulu
    Ettevõtte poolt tekkepõhiselt arvestatud kulu seoses väljamakstud või tulevikus väljamaksmisele kuuluvate pensionite ja teiste töösuhtejärgsete hüvitistega.
    8. Põhivara kulum ja väärtuse langus
    Materiaalselt ja immateriaalselt põhivaralt ja soetusmaksumuse meetodil kajastatavatelt kinnisvarainvesteeringutelt arvestatud amortisatsioonikulu ja väärtuse langusest (allahindlustest ja/või mahakandmistest) tekkinud kulu.
    9. Muud ärikulud
    Ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkivad kulud, sh. kahjum materiaalse ja immateriaalse põhivara ning kinnisvarainvesteeringute müügist; trahvid ja viivised; netokahjum valuutakursimuutustest nõuetelt ostjate vastu ja kohustustelt tarnijate ees (juhul, kui tulemuseks on netokasum, kajastatakse see kirjel “Muud äritulud”)
    Ärikasum (-kahjum)
    10. Finantstulud ja -kulud
    a) finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt
    Kasum/kahjum tütarettevõtete müügist ning kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum
    b) finantstulud ja –kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt
    Kasum/kahjum sidusettevõtete müügist ning kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum
    c) finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt
    Kasum/kahjum muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt, sh. kasum/kahjum pikaajaliste finantsinvesteeringute müügist; intressi- ja dividenditulud pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt; kasumid/kahjumid ümberhindlustest õiglasele väärtusele
    d) intressikulud
    Intressikulud laenudelt, võlakirjadelt, kapitalirendilepingutelt ja muudelt intressikandvatelt võlakohustustelt
    e) kasum (kahjum) valuutakursi muutustest
    Kasum/kahjum finantseerimis- ja investeerimistegevusega seotud välisvaluutas fikseeritud nõuete ja kohustuste (näit. antud ja saadud laenud) valuutakursside muutustest
    f) muud finantstulud ja -kulud
    Kasum/kahjum lühiajalistelt finantsinvesteeringutelt, sh. kasum/kahjum lühiajaliste finantsinvesteeringute müügist; intressi- ja dividenditulud lühiajalistelt finantsinvesteeringutelt; kasumid/kahjumid ümberhindlustest õiglasele väärtusele
    Kokku finantstulud ja -kulud
    Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist
    11. Tulumaks
    Dividendide tulumaksu kulu (kajastatakse dividendide väljakuulutamise hetkel)
    Aruandeaasta puhaskasum (-kahjum)
    Lisa 15
    Skeem 2
    1. Müügitulu
    Aruandeperioodil toodete, kaupade ja teenuste müügist saadud tulu (arvestatud vastavalt juhendile RTJ 10 “Tulu kajastamine”)
    2. Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu
    Aruandeperioodil müüdud toodete, kaupade ja teenuste maksumus ning tootmiskaod ja muud sarnased tootmiskulud, mida ei lülitata müüdud toodete maksumusse. Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu arvestatakse samasugustest põhimõtetest ja kogustest lähtuvalt, nagu on arvestatud müügitulu.
    Brutokasum (-kahjum)
    3. Turustuskulud
    Ettevõttes turustusfunktsiooni täitmiseks tehtud kulud (sh. turustusega tegeleva personali töötasud, turustusega seotud põhivara amortisatsioonikulu, turustuseesmärgil tehtud transpordikulu, reklaamikulu jne.)
    4. Üldhalduskulud
    Ettevõttes üldhaldusfunktsiooni täitmiseks tehtud kulud (sh. üldhaldus- ja juhtivpersonali töötasud, administratiivhoonete ja –seadmete amortisatsioonikulu, valdav osa konsultatsioonikuludest jne.)
    5. Muud äritulud
    Ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkivad tulud, sh. kasum materiaalse ja immateriaalse põhivara ning kinnisvarainvesteeringute müügist; saadud trahvid ja viivised; netokasum valuutakursimuutustest nõuetelt ostjate vastu ja kohustustelt tarnijate ees (juhul, kui tulemuseks on netokahjum, kajastatakse see kirjel “Muud ärikulud”)
    6. Muud ärikulud
    Ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkivad kulud, sh. kahjum materiaalse ja immateriaalse põhivara ning kinnisvarainvesteeringute müügist; trahvid ja viivised; netokahjum valuutakursimuutustest nõuetelt ostjate vastu ja kohustustelt tarnijate ees (juhul, kui tulemuseks on netokasum, kajastatakse see kirjel “Muud äritulud”)
    Ärikasum (-kahjum)
    7. Finantstulud ja -kulud
    a) finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt
    Kasum/kahjum tütarettevõtete müügist ning kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum
    b) finantstulud ja –kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt
    Kasum/kahjum sidusettevõtete müügist ning kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum
    c) finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt
    Kasum/kahjum muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt, sh. kasum/kahjum pikaajaliste finantsinvesteeringute müügist; intressi- ja dividenditulud pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt; kasumid/kahjumid ümberhindlustest õiglasele väärtusele
    d) intressikulud
    Intressikulud laenudelt, võlakirjadelt, kapitalirendilepingutelt ja muudelt intressikandvatelt võlakohustustelt
    e) kasum (kahjum) valuutakursi muutustest
    Kasum/kahjum finantseerimis- ja investeerimistegevusega seotud välisvaluutas fikseeritud nõuete ja kohustuste (näit. antud ja saadud laenud) valuutakursside muutustest
    f) muud finantstulud ja -kulud
    Kasum/kahjum lühiajalistelt finantsinvesteeringutelt, sh. kasum/kahjum lühiajaliste finantsinvesteeringute müügist; intressi- ja dividenditulud lühiajalistelt finantsinvesteeringutelt; kasumid/kahjumid ümberhindlustest õiglasele väärtusele
    Kokku finantstulud ja -kulud
    Kasum (kahjum) enne maksustamist
    8. Tulumaks
    Dividendide tulumaksu kulu (kajastatakse dividendide väljakuulutamise hetkel)
    Aruandeaasta puhaskasum (-kahjum)

    AMORTISATSIOON EHK KULUM

    Põhivara maksumuse järk- järguline kuludesse kandmine.
    Ettevõte kehtestab raamatupidamise sise-eeskirjas põhivara liikide amortisatsiooniperioodi (kuludesse kandmise ajavahemik ) ja arvestusmeetodi, võttes arvesse nende põhivarade kasulikku tööiga (ajavahemik, mille jooksul materiaalset põhivara on otstarbekas kasutada). Lineaarsed amortisatsiooninormid kehtestatakse %-des põhivara soetusmaksumusest aasta kohta.
    Kasumiaruanne
    Kasumiaruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulusid, kulusid ja kasumit (kahjumit).
    Selle kindlaks tegemisel tuleb kasumiaruandest vaadata:
    • eelmisel ajavahemikul saadud sissetulekuid (äritulud) ja sellega seotud vahetuid ehk nn jooksvaid kulusid. Selleks on müüdud kaupade või teenuste nimetused ja mahud ühelt poolt ning kulutatud põhi ja abimaterjalide väärtus ning transpordikulud teiselt poolt
    • sel ajavahemikul firma poolt tehtud muid, ka kaudseteks ehk püsivateks kutsutud ärikulusid. Selleks on personali töötasu, kontori- ja kommunaalkulud, põhivara kulum, laenu tagasimaksed ja intressid jms.
    Kasumiaruanne annab vastuse jooksvale kasumlikkusele ja eriti sellele, kas antud ajahetkel tullakse omadega välja või mitte. Võrreldes mitmel ajavahemikul saadud sissetulekut, tehtud kulutusi ning kasumit-kahjumit, saab:
    • kindlaks määrata firma tegevuse suundumuse (trendi), kas firma läheb tõusu- või langusjoones
    • kindlaks määrata selle, mida olukorra parandamiseks ja paremate tulemuste saavutamiseks ette võtta
    • üle vaadata halduskulud nende vähendamise eesmärgil, taotleda laenuprotsendi alandamist, täpsustada seadmete kulumisnorme või hoida kokku kuskil mujal.
    Kasumiaruanne koostatakse tavaliselt kord kuus.
    8.6. Rahavoogude (kassavoogude) aruanne
    Ettevõtte omaniku jaoks on oluline positiivne rahavoog . Ettevõte võib olla kasumis, kuid tal ei pruugi olla võimalust maksta dividende investeerimisvajaduse või ostjate suurte võlgade tõttu jne. Ettevõttel võib olla väga ebaühtlane rahavoog, mis tugevdabki riski ja nõuab eri perioodidel tegelikku vahendite suunamist kõrvale jne.
    Kassavoog iseloomustab ettevõtte rahaliste vahendite jääkide muutust:
    • Rahavood põhitegevusest on: puhaskasum – varude kasv – debitoorse võla kasv + kreditoorse võla kasv – tulumaks + amortisatsioon
    • Rahavood investeerimistegevusest on: - investeeringud põhivarasse + põhivara müük - pikaajalised finantsinvesteeringud + tagasilaekuvad summad
    • Rahavood finantseerimistegevusest on: laenude ja aktsiate sissemaksed, laenude teenindamiseks tehtud väljamaksed (makstud dividendid), aktsate-/osakapitali vähendamine aktsiate / osakute tagasi ostmine
    Selleks, et ettevõtja võiks kuust kuusse teadlikult ja edukalt oma firmat juhtida ei saa piirduda ainult raamatupidamise põhidokumentidega. Otstarbekas on kontrollida ka andmeid materjalide või kaupade sisseostmise, toodete ja teenuste omahinna , toote- ja teenuseliikide omavahelise suhte ning mitmete muude asjaolude kohta, mida saab rahaliselt mõõta ja hinnata.
    8.7. Kasumi-kahjumi läve analüüs
    Analüüsi eesmärgiks on leida toodangu maht, mille puhul ei saada kasumit, kuid välditakse ka kahjumit (toodangu kriitiline maht).
    PÜSIKULUD (kaudsed kulud) on kulud, mis ei muutu, kui läbimüük või toodangu maht muutuvad.
    MUUTUVKULUD ( otsesed kulud) on kulud, mis muutuvad koos läbimüügi või toodangu mahu muutumisega (on fikseeritud tooteühiku suhtes).

    MÜÜGIKÄIVE – (PÜSIKULUD+MUUTUVKULUD) = KASUM

    KASUMI-KAHJUMI LÄVI


    Müügihind x müüdud - muutuvkulud x müüdud + püsikulud = 0
    ühiku kohta ühikuid ühiku kohta ühikuid
    KATSE-EKSITUSE MEETOD – kasumi-kahjumi lävi leitakse proovimise teel.
    Müüdud ühikuid
    Ühiku müügihind

    Müügikäive

    Ühiku muutuvkulu
    Muutuvkulude summa

    Püsikulud

    Kogukulud

    Kasum
    1
    2
    3=1x2
    4
    5=1x4
    6
    7=5+6
    8=3-7
    10 000
    10
    100 000
    6
    60 000
    100 000
    160 000
    -60 000
    15 000
    10
    150 000
    6
    90 000
    100 000
    190 000
    -40 000
    20 000
    10
    200 000
    6
    120 000
    100 000
    220 000
    -20 000
    25 000
    10
    250 000
    6
    150 000
    100 000
    250 000
    0
    30 000
    10
    300 000
    6
    180 000
    100 000
    280 000
    20 000
    35 000
    10
    350 000
    6
    210 000
    100 000
    310 000
    40 000
    Leia kasumi-kahjumi lävi

    Ühiku müügihind 25 Ühiku muutuvkulud 15 Püsikulud 250 000


    ALGEBRALINE ANALÜÜS

    ( tasakaalupunkt ühikutes)
    F
    QB =
    P – V
    QB – toodangu kriitiline maht
    F – püsikulud
    P – ühiku müügihind
    V – ühiku muutuvkulud

    MÜÜGIKÄIBE KRIITILINE MAHT

    (tasakaalupunkt rahas)
    F
    QB =
    W
    QB – käibe kriitiline maht
    F – püsikulud
    W – jääktulu määr
    W = jääktulu/käive
    Müügikäive,
    kulu MÜÜK
    KASUM
    KASUMILÄVI
    MUUTUVKULU
    KOGUKULU
    PÜSIKULU

    KAHJUM


    Müüdud toodang
    Finantseerimisallikatena võib arvestada:
  • Isiklikud vahendid – säästud , pärandus jne. Isiklikke vahendeid ettevõttesse paigutamata on raske leida ka teisi investeerijaid või krediteerijaid.
  • Sugulaste ja sõprade vahendid – sageli soovitatakse hoida äritegevus sõprus- ja sugulussidemetest lahus. Paraku võivad algajal ettevõtjal sugulaste ja sõprade vahendid olla ainsaks reaalseks täiendava kapitali allikaks.
  • Klientide poolt antav avanss ( krediit ). Ettevõtte tulevasest toodangust huvitatud kliendid võivad olla huvitatud firma rajamise toetamisest.
  • Hankijate poolt antav krediit – siia kuuluvad juhud, kui ettevõtted, kellelt ostetakse kaupu, seadmeid, materjale, sõidukeid jne ei nõua nende eest tasumist kohe täies ulatuses, vaid võimaldavad osa raha tasuda hiljem.
  • Väärtpaberite müük – aktsiate, eelisaktsiate ja võlakirjade müük. Esimesel kahel juhul on tegemist omanikeringi laiendamisega, võlakirjade ostjad on aga ettevõtte tegevuse kreeditorideks.
  • Erifondid – riiklikud fondid, regionaalsed fondid ja ettevõtluse arengut toetav välisabi või välislaenud.
  • Pangakrediit – lühi- ja pikaajalised laenud, arvelduskrediit .
  • Laenukontorite laenud – pangalaenuga võrreldes kõrgem intress , võimalik on saada laenu kiiremini ja ilma äriplaanita, kõrged nõuded on tagatise suhtes. Riskantne.
  • Laenud eraisikutelt.
  • Investeerimisfondid.
  • Liising – tehing, mille puhul liisingufirma ostab kliendi poolt välja valitud vara ja rendib selle talle välja. Jaguneb: kapitalirent ja kasutusrent .
  • Finantsliising (kapitalirent) – renditava vara omandiõigus läheb rendilepingu lõppemisel üle liisingufirmalt ettevõttele.
  • Kasutusliising (kasutusrent) – renditav vara tagastatakse lepingu lõppemisel liisingufirmale.
    9. Ettevõtte elutsükli ja kasvu käsitlus
    9.1. Ettevõtte kasvupotentsiaal
    Erinevad ettevõtted omavad erinevat kasvupotentsiaali. Sageli jaotatakse uusettevõtteid järgmiselt:
  • Elustiili ettevõtted
  • Väikesed kõrge rentaablusega ettevõtted
  • Suure kasvupotentsiaaliga ettevõte.
    9.2. Elutsükli etapid
    1. Stardieelne periood. Äriidee leidmine, tegevuse kavandamine ja ettevalmistamine, stardikapitali leidmine.
    2. Alustamise periood. Ärikontseptsiooni täiustamine, mõningane eksperimenteerimine, ettevõtte rajamine kavandatud asukohas ja kujul.
    Startimine, hoo sissesaamine ja tasuvuspunkti saavutamine võtab aega – võib-olla aasta või kauemgi. Stardiperiood on riskantseim, siin esineb kõige enam läbikukkumisi. Finantseerimisallikaks on eelkõige omakapital (omaniku säästud), lisanduda võib kommertskrediit, liising jne, pangalaen eeldab laenugarantiisid. Oluline sisse viia sobiv finantsplaneerimise ja kontrolli süsteem.
    Kuigi töötajate arv võib kasvada, on stardiperioodile iseloomulik, et ettevõtja ise hoiab äri ohjes, kontrollides kõiki peamisi juhtimis- ja tegevusfunktsioone. See on vajalik, et olla kindel, et ettevõte käivitub normaalselt, hakkab funktsioneerima. Mõnikord on tegemist teatud ooteperioodiga, kus langetatakse otsustusi oodates positiivseid märke , et tegevust jätkata või negatiivseid märke, et ettevõtte rajamine lõpetada ning äritegevusest välja tõmbuda enne, kui kaotused on liiga suured.
    3. Kasvu ja laienemise periood. Algperioodi järel saabub staadium, mida ettevõtja on oodanud: kiirenev areng, laienemine, lõpptulemusena kasumid.
    Selle staadiumi esimesed tunnusmärgid on:
    • Tunnustatus harus.
    • Kasvavad müügimahud.
    • Korduvostjad, püsikliendid.
    • Paranenud finantsseis pankade ja investeerimisspetsialistide silmis.
    • Töötajate kasvav arv.
    • Juhtide ja järelevaatajate lisandumine.
    • Kiirendatud vajadus tõsta omakapitali suurust.
    • Vajadus uute põhivahendite järele ja nende muretsemine.
    • Lisaruumide vajadus või asukoha vahetus.
    Kiiresti kasvab käibekapitali vajadus, kaasneda võib põhivarade laiendamine. Sellel etapil on eriti oluline käibekapitali ja lühiajaliste kohustuste juhtimine. Vajalik võib olla pikaajaliste ettevõtteväliste finantseerimisallikate leidmine. Kapitali allikad on samad, mis esimeses faasis, lisandub kasumi reinvesteerimine (dividende ei maksta), kergem on saada kommertskrediiti ja täiendavaid palgalaene. Mõnel juhul võib kaaluda aktsiate avalikku müüki.
    4. Küpsusfaas. Laienemine pidurdub ja realistlikult ei saa prognoosida tema uut kiirenemist. Dünaamiline periood on läbi. Tavaliselt juhtub üks kahest: äri näitab langusmärke, mille tõttu omanik müüb ettevõtte (kui võimalik) või planeerib tema sulgemist korrektsel teel, või ettevõte jätkab tegevust stabiilsel kursil küpsusfaasis. Viimasel juhul on mõeldav aktsiate avalik müük või aktsiate müük finantsinstitutsioonidele, et suurendada omakapitali. Kui senine tegevus on olnud edukas, on selles faasis vajaliku finantseerimise leidmine lihtsaim. Kuna kasv on pidurdunud võib olla piisav investeeringute tegemine teenitud kasumite arvelt ning varasemate võlgade tagasimaksmine. Kasumite arvelt saab maksta dividende.
    Lõpptulemusena jõuab iga (väike)ettevõte, vaatamata sellele kui edukas ta on olnud, oma piirideni suuruse, sissetulekute, tegevuse mõttes. Ei saa ette öelda, millal see küpsuse periood algab, kaua ta kestab või millal ta lõpeb (languse algusega). Mõnigi väikeettevõte on kasvanud suureks, enne kui küpsus saabub.
    5. Langusfaas . So ettevõtte tegevuse lõppfaas, mis võib saabuda tüki aja pärast, kui organisatsioon esialgsel kujul on end ammendanud. Kasvuta periood võib kesta aastakümneid, kuid languse märgid ilmnevad siiski kiiresti: kasumiteni on raskem jõuda, võimekamad töötajad hakkavad lahkuma (nad ei näe arenguperspektiivi), raskeneb kulude tegemine ruumide ja sisseseade tasemel hoidmisele.
    Selle perioodi saabumist väikeettevõtete juhid loomulikult kardavad. Firma elutsükli viimase perioodi jooksul peavad juhid prognoosima, hindama ja otsuseid langetama selle kohta, kuidas oleks arukas äritegevus lõpetada. Alternatiivideks on ettvõtte müük seni, kuni tal on teatud rahaline väärtus või pankroti väljakuulutamine, kui langus on olnud järsem ja hävitavam, kui oodatud. Kolmas võimalus on uksed sulgeda, olles maksnud oma võlad, hoiatanud töötajaid, hankijaid, meediat ja kõiki teisi huvitatuid.
    10
    • .DOC Laadi alla originaalfail 50 lk · .doc · 85 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    ETTEVÕTLUS ÄRIPLAANI KOOSTAMISE ALUSED #1 ETTEVÕTLUS ÄRIPLAANI KOOSTAMISE ALUSED #2 ETTEVÕTLUS ÄRIPLAANI KOOSTAMISE ALUSED #3 ETTEVÕTLUS ÄRIPLAANI KOOSTAMISE ALUSED #4 ETTEVÕTLUS ÄRIPLAANI KOOSTAMISE ALUSED #5 ETTEVÕTLUS ÄRIPLAANI KOOSTAMISE ALUSED #6 ETTEVÕTLUS ÄRIPLAANI KOOSTAMISE ALUSED #7 ETTEVÕTLUS ÄRIPLAANI KOOSTAMISE ALUSED #8 ETTEVÕTLUS ÄRIPLAANI KOOSTAMISE ALUSED #9 ETTEVÕTLUS ÄRIPLAANI KOOSTAMISE ALUSED #10 ETTEVÕTLUS ÄRIPLAANI KOOSTAMISE ALUSED #11 ETTEVÕTLUS ÄRIPLAANI KOOSTAMISE ALUSED #12 ETTEVÕTLUS ÄRIPLAANI KOOSTAMISE ALUSED #13 ETTEVÕTLUS ÄRIPLAANI KOOSTAMISE ALUSED #14 ETTEVÕTLUS ÄRIPLAANI KOOSTAMISE ALUSED #15 ETTEVÕTLUS ÄRIPLAANI KOOSTAMISE ALUSED #16 ETTEVÕTLUS ÄRIPLAANI KOOSTAMISE ALUSED #17 ETTEVÕTLUS ÄRIPLAANI KOOSTAMISE ALUSED #18 ETTEVÕTLUS ÄRIPLAANI KOOSTAMISE ALUSED #19 ETTEVÕTLUS ÄRIPLAANI KOOSTAMISE ALUSED #20 ETTEVÕTLUS ÄRIPLAANI KOOSTAMISE ALUSED #21 ETTEVÕTLUS ÄRIPLAANI KOOSTAMISE ALUSED #22 ETTEVÕTLUS ÄRIPLAANI KOOSTAMISE ALUSED #23 ETTEVÕTLUS ÄRIPLAANI KOOSTAMISE ALUSED #24 ETTEVÕTLUS ÄRIPLAANI KOOSTAMISE ALUSED #25 ETTEVÕTLUS ÄRIPLAANI KOOSTAMISE ALUSED #26 ETTEVÕTLUS ÄRIPLAANI KOOSTAMISE ALUSED #27 ETTEVÕTLUS ÄRIPLAANI KOOSTAMISE ALUSED #28 ETTEVÕTLUS ÄRIPLAANI KOOSTAMISE ALUSED #29 ETTEVÕTLUS ÄRIPLAANI KOOSTAMISE ALUSED #30 ETTEVÕTLUS ÄRIPLAANI KOOSTAMISE ALUSED #31 ETTEVÕTLUS ÄRIPLAANI KOOSTAMISE ALUSED #32 ETTEVÕTLUS ÄRIPLAANI KOOSTAMISE ALUSED #33 ETTEVÕTLUS ÄRIPLAANI KOOSTAMISE ALUSED #34 ETTEVÕTLUS ÄRIPLAANI KOOSTAMISE ALUSED #35 ETTEVÕTLUS ÄRIPLAANI KOOSTAMISE ALUSED #36 ETTEVÕTLUS ÄRIPLAANI KOOSTAMISE ALUSED #37 ETTEVÕTLUS ÄRIPLAANI KOOSTAMISE ALUSED #38 ETTEVÕTLUS ÄRIPLAANI KOOSTAMISE ALUSED #39 ETTEVÕTLUS ÄRIPLAANI KOOSTAMISE ALUSED #40 ETTEVÕTLUS ÄRIPLAANI KOOSTAMISE ALUSED #41 ETTEVÕTLUS ÄRIPLAANI KOOSTAMISE ALUSED #42 ETTEVÕTLUS ÄRIPLAANI KOOSTAMISE ALUSED #43 ETTEVÕTLUS ÄRIPLAANI KOOSTAMISE ALUSED #44 ETTEVÕTLUS ÄRIPLAANI KOOSTAMISE ALUSED #45 ETTEVÕTLUS ÄRIPLAANI KOOSTAMISE ALUSED #46 ETTEVÕTLUS ÄRIPLAANI KOOSTAMISE ALUSED #47 ETTEVÕTLUS ÄRIPLAANI KOOSTAMISE ALUSED #48 ETTEVÕTLUS ÄRIPLAANI KOOSTAMISE ALUSED #49 ETTEVÕTLUS ÄRIPLAANI KOOSTAMISE ALUSED #50
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 50 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-05-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 85 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor SackJack Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    ETTEVÕTLUS ÄRIPLAANI KOOSTAMISE ALUSED

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Ettevõtluse alused
    60
    doc

    Ettevõtluse alused

    10. Saab tegutseda igasugustel kellaaegadel. 11. Osa majapidamisest (kelder, garaaz või vaba tuba) muutub tulutoovaks. Koduettevõtte puudused: 1. Rollikonfliktid 2. Pereelu ja kodu, töö- ja vaba aeg segamini, töö- ja eraelu 3. Perele suur risk (töökohad, materiaalsed väärtused, vargused jne) 4. Häirivad kliendid 5. Kliendikahjustused 6. Privaatsus 7. Suhted naabritega 5. Äriidee, ettevõtte missioon, eesmärkide seadmine, äriplaan 5.1. Äriidee ja äriplaan Ettevõtluse võtmeküsimuseks on eduka strateegia kujundamine, mis saab alguse äriideest. Äriidee on idee, mille eesmärk on teenida oma autorile või realiseerijatele kasu. Äriidees antakse vastus küsimustele, kellele toodetakse, mida toodetakse, kuidas tegutsetakse ja milline kujutlus ostjaskonnas ettevõttest tekib. Mõnikord võib äriidee leidmine olla lausa juhuslik, kuid mõeldav on ka süstemaatiline tegevus perspektiivse idee leidmise nimel.

    Ettevõtluse alused
    Ettevõtlus
    22
    doc

    Ettevõtlus

    Koduettevõtte puudused: 1. Rollikonfliktid 2. Pereelu ja kodu, töö- ja vaba aeg segamini, töö- ja eraelu 3. Perele suur risk (töökohad, materiaalsed väärtused, vargused jne) 4. Häirivad kliendid 5. Kliendikahjustused 6. Privaatsus 7. Suhted naabritega 15 5. Äriidee, ettevõtte missioon, eesmärkide seadmine, äriplaan 5.1. Äriidee ja äriplaan Ettevõtluse võtmeküsimuseks on eduka strateegia kujundamine, mis saab alguse äriideest. Äriidee on idee, mille eesmärk on teenida oma autorile või realiseerijatele kasu. Äriidees antakse vastus küsimustele, kellele toodetakse, mida toodetakse, kuidas tegutsetakse ja milline kujutlus ostjaskonnas ettevõttest tekib. Mõnikord võib äriidee leidmine olla lausa juhuslik, kuid mõeldav on ka süstemaatiline tegevus perspektiivse idee leidmise nimel. Äriidee valikuprotsess: 1

    Ettevõtlus
    Majandusarvestus
    31
    pdf

    Majandusarvestus

    o majandusaasta pikkuseks 12 kuud. 4. ETTEVÕTTE MAJANDUSAASTA ARUANNE EV Raamatupidamisseaduse § 14 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb: raamatupidamise aastaaruandest, tegevusaruandest. Majandusaasta pikkuseks on 12 kuud ning see ühtib kalendriaastaga, kui raamatupidamiskohustuslase tegevust reguleerivas dokumendis ei ole sätestatud teisiti. Majandusaasta aruande koostamise ja esitamise käik hõlmab järgmisi tegevusi: 1) raamatupidamise aastaaruande koostamine; 2) tegevusaruande koostamine; 3) audiitorkontroll; 4) äriühingute puhul majandusaasta kasumi jaotamise ettepaneku koostamine; 5) majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks. Majandusaasta aruandele lisatakse audiitori järeldusotsus, kui audiitorkontroll on kohustuslik ning äriühingute puhul majandusaasta kasumi jaotamise ettepanek.

    Majandusarvestus
    Raamatupidamise alused
    34
    docx

    Raamatupidamise alused

    Finantsarvestus ehk raamatupidamine tähendab ettevõtte majandustehingute registreerimist ja kirjendamist paberkandjatel või digitaalselt. Finantsarvestuse reguleerimine Raamatupidamise korraldamisel tähtsaimaks õigusaktiks, millest ettevõte peab lähtuma, on Raamatupidamise seadus (RPS). Eesti esimene raamatupidamise seadus jõustus 1. jaanuaril 1995 aastal. Praegusel hetkel kehtiv, uus raamatupidamise seadus, jõustus 1. jaanuaril 2003 aastal. Seaduse eesmärgiks on luua õiguslikud alused ja kehtestada rahvusvaheliselt tunnustatud arvestus- ja aruannete koostamise põhimõtetest tulenevad nõuded Eesti Vabariigi raamatupidamiskohustuslasele. Raamatupidamise seadus koosneb kaheksast peatükist: 1) üldsätted; 2) raamatupidamise korraldamine; 3) majandusaasta aruanne; 4) konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne; 5) raamatupidamisalase töö suunamine ja korraldamine; 6) riigi raamatupidamise korraldamise erisused; 7) muude isikute raamatupidamise korraldamise erisused;

    Raamatupidamise alused
    Raamatupidamise alused
    54
    docx

    Raamatupidamise alused

    Finantsarvestus ehk raamatupidamine tähendab ettevõtte majandustehingute registreerimist ja kirjendamist paberkandjatel või digitaalselt. Finantsarvestuse reguleerimine Raamatupidamise korraldamisel tähtsaimaks õigusaktiks, millest ettevõte peab lähtuma, on Raamatupidamise seadus (RPS). Eesti esimene raamatupidamise seadus jõustus 1. jaanuaril 1995 aastal. Praegusel hetkel kehtiv, uus raamatupidamise seadus, jõustus 1. jaanuaril 2003 aastal. Seaduse eesmärgiks on luua õiguslikud alused ja kehtestada rahvusvaheliselt tunnustatud arvestus- ja aruannete koostamise põhimõtetest tulenevad nõuded Eesti Vabariigi raamatupidamiskohustuslasele. Raamatupidamise seadus koosneb kaheksast peatükist: 1) üldsätted; 2) raamatupidamise korraldamine; 3) majandusaasta aruanne; 4) konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne; 5) raamatupidamisalase töö suunamine ja korraldamine; 6) riigi raamatupidamise korraldamise erisused; 7) muude isikute raamatupidamise korraldamise erisused;

    Raamatupidamine
    MAJANDUSARVESTUS
    16
    pdf

    MAJANDUSARVESTUS

    · Kontoplaan · Majandustehingute dokumenteerimine Algdokumendid Koonddokumendid · Raamatupidamise registrid · Dokumendikäive · Rahaliste vahendite arvestus · Varade liigendamise kriteeriumid Põhivara Käibevara · Varade ja arvelduste inventeerimine 5 · Kasutatavad lühendid · Ebatõenäoliste laekumiste arvestus · Raamatupidamise dokumentide säilitamine · Aruannete koostamise kord · Andmetöötlemissüsteemide kasutamine · Tulude kajastamine · Kulude kajastamine · Muudatuste sisseviimine · Tekkepõhise raamatupidamisel dokumendile, arvele jne näidata D ja K konto. · Tuleb koostada käibeandmik, päevraamat, pearaamat. · Tulud ja kulud tuleb sulgeda vastukandega. · Parandusmeetodid: kast ümber või miinus märgiga või punasega. · Süstemaatiliseks registriks on pearaamat.

    Investeeringute juhtimine
    Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes
    23
    pdf

    Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes

    RTJ 2 Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes (muudetud 2011) SISUKORD paragrahvid EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUSED 1-3 RAKENDUSALA 4 MÕISTED 5 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTISOSAD JA VORMISTAMISE ÜLDNÕUDED 6-9 BILANSS 10-20 Üldreeglid 10-11

    Ainetöö
    Bilanss-kasumiaruanne
    6
    doc

    Bilanss, kasumiaruanne

    Bilanss, kasumiaruanne 1 Triin Muulmann RAAMATUPIDAMISE KONTOPLAAN KÄIBEVARA Käibevara bilansis seitsme põhirühmana: 1) raha ja pangakontod, 2) aktsiad ja muud väärtpaberid, 3) nõuded ostjate vastu, 4) mitmesugused nõuded, 5) viitlaekumised, 6) ettemakstud tulevaste perioodide kulud, 7) varud. Käibevara olemus Vara - mida ettevõte hoiab tavalise majandustegevuse käigus toimuva müügi tarbeks; - mis on sellise müügi nimel toimuva tootmise protsessis; - mis on kauba tootmiseks või teenuse osutamiseks vajalike materjalide või pooltoodete vormis PÕHIVARA Põhivara jaguneb: 1)pikaajalised finantsinvesteeringud 2)materiaalne põhivara 3)immateriaalne põhivara Põhivara on vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema ajavahemiku jooksul, tavaliselt rohkem kui üks aasta. K

    Majandus


    Rohkem sarnaseid



    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun