Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Raamatupidamise alused (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
FINANTSARVESTUS MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEMIS
Majandusarvestuse olemus
Kõik majanduses osalejad - üksikisikud , ettevõtted ja riik - peavad tegema otsuseid enda valduses olevate ressursside kasutusvõimaluste kohta. Alternatiivide hindamisel valitakse välja suurimat kasu toov ressursipaigutus.
Majandusarvestus loob infotarbijale eeldused juhtimis-, investeerimis- ja finantseerimisotsuste vastuvõtmiseks.
Majandusarvestus on protsess, mis hõlmab:
  • info identifitseerimist;
  • mõõtmist;
  • registreerimist;
  • töötlemist;
  • analüüsimist;
  • edastamist;
  • säilitamist.

Identifitseerimisel - valitakse välja majandustegevusega seotud objektid, tegevused, tehingud , mis on vajalikud ja kasulikud informatsioonitarbijatele. Mõõtmisel - väljendatakse tehinguid arvnäitajates ja hinnatakse rahas. Registreerimisel - majandusinformatsioon dokumenteeritakse, rühmitatakse korrapäraselt ja süstematiseeritult ning tehakse kokkuvõtted.
Informatsiooni edastatakse  erinevate aruannete koostamisega, millest olulisem on raamatupidamise aastaaruanne .
Majandusarvestuses toodetud informatsiooni kasutatakse nii ettevõtte siseselt, otsuste vastuvõtmiseks, kui ka ettevõtte väliselt, aruandluseks.   Majandusliku informatsiooni tarbijateks ettevõtte siseselt on omanikud , juhtkond, töötajad. Välistarbijateks kreeditorid , tarnijad, ostjad , pangad, maksuhaldurid, valitsus ja ka avalikkus .
Huvigruppide infovajadus on erinev ja seega tuleb neile koostada erineva detailsusega aruandeid.
Info kasutajate alusel võib aruandeid liigitada:
  • raamatupidamise ehk finantsaruanneteks;
  • maksudeklaratsioonideks;
  • statistilisteks aruanneteks.

Lähtuvalt funktsioonidest eristatakse majandusarvestuse  osadena:
  • finantsarvestust;
  • juhtimisarvestust;
  • kuluarvestust;
  • maksuarvestust;
  • finantsanalüüsi;
  • eelarvestamist,
  • sisekontrolli;
  • auditeerimist.

Ettevõttel on võimalus valida, oma vajadustest lähtuvalt, milliseid majandusarvestuse osasid ettevõttes rakendada. Kõikide osade rakendamine ei ole kohustuslik.
Raamatupidamise korraldamise kohustus on, seadusest tulenevalt, kõigil ettevõtjatel. Arvestuse korraldamise kohustus algab ettevõtte loomisega ja lõpeb selle likvideerimisega. Raamatupidamise korraldamise kohustuse all mõeldakse finantsarvestuse ja maksuarvestuse korraldamise kohustust. Finantsarvestus ehk raamatupidamine tähendab ettevõtte majandustehingute registreerimist ja kirjendamist paberkandjatel või digitaalselt.
Finantsarvestuse reguleerimine
Raamatupidamise korraldamisel tähtsaimaks õigusaktiks, millest ettevõte peab lähtuma, on Raamatupidamise seadus (RPS). Eesti esimene raamatupidamise seadus jõustus 1. jaanuaril 1995 aastal. Praegusel hetkel kehtiv, uus raamatupidamise seadus, jõustus 1. jaanuaril 2003 aastal.
Seaduse eesmärgiks on luua õiguslikud alused ja kehtestada rahvusvaheliselt tunnustatud arvestus- ja aruannete koostamise põhimõtetest tulenevad nõuded Eesti Vabariigi raamatupidamiskohustuslasele.
Raamatupidamise seadus koosneb kaheksast peatükist :
1) üldsätted;
2) raamatupidamise korraldamine;
3) majandusaasta aruanne;
4) konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne;
5) raamatupidamisalase töö suunamine ja korraldamine;
6) riigi raamatupidamise korraldamise erisused ;
7) muude isikute raamatupidamise korraldamise erisused;
8) seaduse rakendamine.
Info õige kajastamise ja võrreldavuse huvides tuleb arvetus organiseerida vastavalt üldtunnustatud arvestusprintsiipidele.
Seadus kehtestab rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtete osaks olevad alusprintsiibid:
1) majandusüksuse printsiip – raamatupidamiskohustuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustustest ning majandustehingutest;
2) jätkuvuse printsiip – raamatupidamise aruande koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust. Juhul kui raamatupidamise aruanne ei ole koostatud jätkuvuse printsiibist lähtudes, tuleb aruandes märkida rakendatud arvestusprintsiip;
3) arusaadavuse printsiip – raamatupidamise aruandes avalikustatav informatsioon peab olema esitatud nii, et see oleks ülevaatlik ja üheselt mõistetav aruande kasutajatele, kellel on aruandest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised;
4) olulisuse printsiip – raamatupidamise aruandes peab kajastuma kogu oluline informatsioon, mis mõjutab raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Oluline on selline aruandeinformatsioon, mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande kasutajate poolt aruande põhjal tehtavaid majandusotsuseid. Väheolulisi objekte võib arvestada ja aruandes kajastada lihtsustatud viisil;
5) järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip – raamatupidamise aruande koostamisel kasutatakse jätkuvalt varem kasutatud arvestuspõhimõtteid, aruandlusviise ja aruandeskeeme;
6) tulude ja kulude vastavuse printsiip – aruandeperioodi tuludest arvatakse maha nendesamade tulude tekkega seotud kulud. Väljaminekuid, millele vastavad tulud tekivad mingil muul perioodil, kajastatakse kuludena samal perioodil, mil tekivad nendega seotud tulud;
7) objektiivsuse printsiip – raamatupidamise aruandes esitatav informatsioon peab olema neutraalne ja usaldusväärne;
8) konservatiivsuse printsiip – raamatupidamise aruannet tuleb koostada ettevaatlikult ja kaalutletult, et vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustuste ja kulude alahindamist. Samas ei ole aruandes õigustatud varade ja tulude sihilik alahindamine või kohustuste ja kulude sihilik ülehindamine ning aruande kasutajate eest varjatud reservide tekitamine;
9) avalikustamise printsiip – raamatupidamise aruandes esitatakse kogu informatsioon, mis võimaldab saada raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate;
10) sisu ülimuslikkuse printsiip – majandustehingute kajastamisel raamatupidamises ja raamatupidamise aruandes lähtutakse nende sisust ka siis, kui see ei ühti nende juriidilise vormiga.
Raamatupidamise seadus võimaldab ettevõtetel raamatupidamise korraldamiseks ja informatsiooni esitusviisiks valida ühe järgmisest kahest raamatupidamise tavast:
  • Eesti hea raamatupidamise tava;
  • rahvusvahelised finantsaruandluse standardid ( IFRS ).

Eesti hea raamatupidamise tava kehtestatakse Raamatupidamise Toimkonna juhenditena (RTJ).
Raamatupidamise Toimkonna juhendid selgitavad ja täpsustavad raamatupidamise seaduses defineeritud mõisteid ja alusprintsiipe ning sätestavad konkreetsed reeglid rakendatavate arvestuspõhimõtete ja informatsiooni avalikustamise osas Eesti hea raamatupidamise tava kohaselt koostatavates raamatupidamise aruannetes. Raamatupidamise Toimkonna juhendid lähtuvad IFRS-idest, kuid mõningates valdkondades lubavad nad lihtsustatud käsitlusi ja esitavad vähem nõudeid lisades avalikustatavale informatsioonile.
Eesti hea raamatupidamise tava on sobilik väiksematele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kellel puudub vajadus rakendada finantsaruannete koostamisel rahvusvahelisi standardeid täismahus.
Igas riigis toimub finantsarvestus vastavalt kohalikule seadusandlusele . Kuna ei ole täiesti identsete arvestussüsteemidega riike, tekib raskusi finantsaruannetes sisalduva info tõlgendamisel rahvusvahelisel tasandil. Ühisturu tingimustes on vajalik arvestusalaste põhiprintsiipide ja –meetodite ühtlustamine rahvusvaheliste standardites.
Rahvusvahelised finantsaruandluse standardid (IFRS) on väljatöötatud ja heaks kiidetud Rahvusvahelise Raamatupidamisstandardite Nõukogu ( IASB – International Accounting Standards Board ) poolt ja on maailmas enam levinud standardid. Ühiselt rakendatavad rahvusvahelised standardid võimaldavad läbipaistvamalt ja arusaadavamalt mõista finantsaruannete sisu, võrrelda omavahel ettevõtete finantsaruandeid ning luua eeldused tõrgeteta ja tõhusalt toimiva ühisturu rajamiseks.
Raamatupidamise alast tööd Eesti Vabariigis suunab Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkond , mis on erialaselt sõltumatu institutsioon .
Toimkond annab välja Raamatupidamise seadust selgitavaid ja täpsustavaid raamatupidamisalaseid juhendeid. Toimkond koosneb seitsmest, Vabariigi Valitsuse poolt nimetatud, liikmest, kes on raamatupidamise spetsialistid, selle ala teadlased või praktikud. Toimkonna tegevust juhib toimkonna esimees. Esimehe ja liikmed nimetab ametisse Vabariigi Valitsus kolmeks aastaks.
Raamatupidamise korraldamine
Raamatupidamise seaduses määratleb raamatupidamiskohustuslaste ringi:
  • Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna;
  • kohaliku omavalitsuse üksus;
  • iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik;
  • füüsilisest isikust ettevõtja ;
  • Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal.

Seadus kehtestab arvestusprintsiipide osas mõningaid erandeid sõltuvalt raamatupidamise kohustuslase kuuluvusest eeltoodud rühmadesse.
Nt. füüsilisest isikust ettevõtja võib raamatupidamise arvestust korraldada lihtsustatud korras kassapõhiselt.
Raamatupidamise korraldamise kohustus on vastavalt Äriseadustiku § 183 osaühingu juhatusel ja Äriseadustiku § 306 lg4 aktsiaseltsi juhatusel. Äriseadustiku §77 füüsilisest isikust ettevõtja korraldab oma raamatupidamist lähtuvalt raamatupidamise seadusest.
Ettevõte võib raamatupidamise korraldamiseks:
  • moodustada raamatupidamise struktuuriüksuse ja palgata tööle raamatupidaja;
  • osta teenust sisse raamatupidamisega tegelevatelt firmadelt või mittekoosseisulistelt raamatupidajatelt.

Millise variandi kasuks otsustada sõltub ettevõtte suurusest , tööjõu kulu ja raamatupidamise teenus maksumusest ning kvaliteedist. Suuremates ettevõtetes on moodustatud raamatupidamise üksused, kus töötab mitmeid raamatupidajaid, väiksemad ettevõtted kasutavad enamasti sisseostetud teenust.
Raamatupidamist võib korraldada käsitsi või kasutada majandustarkvara. Tänapäeval on seoses suure hulga erinevate raamatupidamise tarkvarade turule tulekuga käsitsi raamatupidamise osakaal oluliselt vähenenud. Info töötlemine tarkvara pakettidega on oluliselt vähendanud ajakulu , vähenenud on arvutusvead, infot saab kiiresti edastada töötlemiseks ja siirdada teistesse registritesse ilma täiendava ajakuluta.
Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud:
1) korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest;
2) dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid;
3) kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites;
4) koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras;
5) säilitama raamatupidamise dokumente.
Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud vastavalt RPS § 11. koostama raamatupidamise sise-eeskirja, mis reguleerib tema raamatupidamise korraldust.
Raamatupidamise sise-eeskirjas tuleb kirjeldada raamatupidamiskohustuslase:
  • majandustehingute dokumenteerimist;
  • algdokumentide käivet ja säilitamist;
  • kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega;
  • majandustehingute kirjendamist;
  • raamatupidamisregistrite pidamist;
  • tulude ja kulude kajastamist;
  • varade ja kohustuste inventeerimist;
  • kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi;
  • aruannete koostamise korda;
  • arvutitarkvara kasutamist raamatupidamise;
  • raamatupidamise korraldamisega kaasnevaid sisekontrolli meetmeid.

Raamatupidamise sise-eeskirju täiendatakse või parandatakse vastavalt vajadusele, eskirju säilitatakse seitse aastat pärast selle muutmist või asendamist.
Raamatupidamise meetodid
Raamatupidamise arvestuse kaks liiki on:

Kassapõhise arvestusmeetodi puhul kajastatakse majandustehing siis kui liikus raha. Näiteks müües kaupa ja saades kohe raha kajastatakse tehing kohe. Kui ostjale antakse kaup antud kuul ja raha laekub kokkuleppe kohaselt järgmisel kuul kajatatakse tehing alles järgmisel kuul. Tulu sellest tehingust arvestatakse raha laekumise momendil .
Sama lugu on ka kuludega. Näiteks antud kuul arvestatakse töötajatele palka, kuid raha väljamaksmine toimub alles järgmisel kuul. Sellisel juhul arvestatakse kulu tekkimise momendiks palga väljamaksmise moment.
Tekkepõhine arvestusmeetodi puhul kajastatakse majandustehing vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud.
Tekkepõhise arvestuse korral tuleb tulu fikseerida siis, kui müük aset leidis, ehk tänasel päeval, sõltumata sellest, et raha ei ole veel laekunud.
Kulu tuleb kajastada kuluna hetkel mil nad tekivad, mitte raha väljamaksmisel. Näiteks, kui töötajale arvestatakse palka novembrikuu eest siis see kantakse novembri kuludesse. Vaatamata sellele, et palk makstakse välja alles detsembris.
Kassapõhist arvestust võivad kasutada füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE). Raamatupidamise seaduse alusel on antud FIE-le õigus valida, kas pidada kassapõhist arvestust või tekkepõhist arvestust. Juriidilised isikud peavad finantsvahendeid arvestama tekkepõhiselt.
Raamatupidamisega seostuv seadusandlus
Raamatupidamise seadus
Vastu võetud 20. novembril 2002 a.
II Raamatupidamise Toimkonna Juhendid
  • RTJ 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtted
  • RTJ 2  Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes
  • RTJ 3 Finantsinstrumendid
  • RTJ 4 Varud
  • RTJ 5 Materiaalne ja immateriaalne põhivara
  • RTJ 6 Kinnisvarainvesteeringud
  • RTJ 7 Bioloogilised varad
  • RTJ 8 Eraldised , tingimuslikud kohustused ja tingimuslikud varad
  • RTJ 9 Rendiarvestus
  • RTJ 10 Tulu kajastamine
  • RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine
  • RTJ 12 Valitsusepoolne abi
  • RTJ 13 Likvideerimis- ja lõpparuanded
  • RTJ 14 Mittetulundusühingud ja sihtasutused
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Raamatupidamise alused #1 Raamatupidamise alused #2 Raamatupidamise alused #3 Raamatupidamise alused #4 Raamatupidamise alused #5 Raamatupidamise alused #6 Raamatupidamise alused #7 Raamatupidamise alused #8 Raamatupidamise alused #9 Raamatupidamise alused #10 Raamatupidamise alused #11 Raamatupidamise alused #12 Raamatupidamise alused #13 Raamatupidamise alused #14 Raamatupidamise alused #15 Raamatupidamise alused #16 Raamatupidamise alused #17 Raamatupidamise alused #18 Raamatupidamise alused #19 Raamatupidamise alused #20 Raamatupidamise alused #21 Raamatupidamise alused #22 Raamatupidamise alused #23 Raamatupidamise alused #24 Raamatupidamise alused #25 Raamatupidamise alused #26 Raamatupidamise alused #27 Raamatupidamise alused #28 Raamatupidamise alused #29 Raamatupidamise alused #30 Raamatupidamise alused #31 Raamatupidamise alused #32 Raamatupidamise alused #33 Raamatupidamise alused #34
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 34 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-02-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Collapse Õppematerjali autor

Lisainfo


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

54
docx
Raamatupidamise alused
25
pdf
Raamatupidamise alused
46
doc
Finatsraamatupidamine
32
docx
Raamatupidamine I osa
48
docx
Finantsraamatupidamise põhimõisted
37
docx
Praktiline raamatupidamine
6
doc
Raamatupidamise mõisted ja teemad
17
docx
Raamatupidamise eksam



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun