Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Majandusarvestus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond
AVATUD ÜLIKOOL
SISSEJUHATUS ETTEVÕTTEMAJANDUSSE
MAJANDUSARVESTUS
Koostanud lektor Kertu Lääts
Tartu 2004 1. MAJANDUSARVESTUSE OLEMUS Majandusarvestus on oma iseloomult teenus. Tema peamine funktsioon on toota kvantitatiivset finantsinfot ettevõtte majandustegevuse kohta juhtimisotsuste vastuvõtmiseks. Ettevõtte omanikke ja juhatust huvitab eelkõige ettevõtte majandus- tegevuse tulukus , võlausaldajaid ettevõtte võimelisus täita oma kohustusi. Sellise info saamise tagab majandusarvestus.
Majandusarvestus on plaanipärane tegevus, mis hõlmab ettevõtte majandussündmuste info identifitseerimist, mõõtmist, registreerimist, rühmitamist, töötlemist, säilitamist, analüüsimist ja edastamist juhtimise vajadusteks. Majandusarvestus toodab infot kahel eesmärgil: - otsuste tegemiseks ettevõttes või - aruandmiseks ettevõttevälistele isikutele.
Seega infotarbijateks võivad olla omanikud, nii praegused kui ka potentsiaalsed investorid , juhtkond , ostjad , kliendid, töövõtjad, hankijad , pangad , maksuhaldurid, samuti valitsus ja avalikkus . Infotarbijate vajadused on erinevad, nii näiteks: · omanikud vajavad infot hindamaks vara kasutamist ning isikliku kapitaliosa muutumist; · investorid kui kapitaliomanikud on huvitatud nii kapitali riskist kui ka oodatava tulu riskist. Nad vajavad infot otsustamaks kas investeerida või mitte; · töövõtjad ja nende esindajad (ametiühingud) on huvitatud infost töötasustamise kohta. Samuti on neil vajadus hinnata ettevõtte võimet maksta palka ning sotsiaalmaksu ning muid soodustusi töötajatele; · laenuandjaid huvitab info ettevõtte maksevõime kohta, mis aitaks otsustada - kas ettevõte on suuteline tähtaegselt tagastama laene ning maksma laenuintresse; hankijaid huvitab info otsustamaks, kas ettevõte on võimeline tähtaegselt tasuma ostetud vara ja teenuste eest; · ostjad ja kliendid on huvitatud ettevõtte eksistentsist, eriti kui neil on pikaajaline koostöö antud ettevõttega või nende äri sõltub sellest ettevõttest; · valitsus vajab infot ettevõtete majandustegevuse kohta maksupoliitika kujundamiseks, samuti kogumaks andmeid ametliku statistika jaoks; · avalikkust mõjutavad ettevõtted töö, kaupade või teenuste pakkumisega. Avalikkuse infovajadus on seotud ettevõtte arengusuundadega, mis peegelduvad majandusaasta aruannetes.
Ettevõtte majandustegevust mõjutavad nii ettevõttevälised kui ka sisesed aspektid, millega majandusarvestuses tuleb arvestada. Ettevõttevälised aspektid: - ettevõtluse ja kapitali vahelised sidemed, - õigussüsteem, - poliitilised sidemed, - inflatsiooni tase. Ettevõttesisesed aspektid haaravad kõiki ettevõttesiseseid tegevusvaldkondi: - põhitegevus, - personal, MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 3
- marketing , - rahandus. Arvestusinfo on aluseks ettevõtte juhtimissüsteemile. Algselt planeeritakse teatud tegevusi, pannakse paika formaalne kvantitatiivne tegevusprogramm (otsesideme info) konkreetsetes majandustingimustes. Tingimuste muutudes muudetakse ka plaani. Tagasiside info kujutab endast kontrolli abivahendit. See on info majandustegevuse kohta, mis on toimunud ettevõttes. Andmed võetakse kokku, analüüsitakse, et juhtimis- subjekt saaks vastu võtta otsuseid objekti juhtimiseks . Eespool nimetatud aspektid mõjutavad otseselt või kaudselt majandusarvestuse lõpp- produkti ­ infot. Majandusarvestust nimetatakse sageli ka "ärikeeleks", mida on tarvis mõista selleks, et: iseloomustada ettevõtte vara mõjutavaid majandustehinguid, hinnata ettevõtte tegevust, kavandada võimalikke muutusi majandustegevuses. Majandusarvestus täidab järgmisi peamisi funktsioone: hindamisfunktsioon , selgitamisfunktsioon, kajastamisfunktsioon, planeerimisfunktsioon. MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 4
Raha allikad Raha kasutamine
Käibe- Põhi- Kapitali vara vara paigutus ( investeering )
Laen
Tegevu- Tarni- sega VÕIMALUSED
jad seotud Kapital Raha välja- ( kreedi - torid) minekud
Aktsiad
- Dividendid Ostjad Müük Akumu- (deebi- leeritud torid) kasum
Joonis 1. Ettevõtte ärimudel. MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 5
Lähtuvalt majandusarvestuse funktsioonide määratlusest võib eristada finants - ja juhtimisarvestust. Neid käsitletakse teoreetiliselt majandusarvestuse eri osadena, kuigi neis on nii erinevusi kui ka sarnasusi . Praktikas sageli samastatakse majandusarvestust raamatupidamisega, kuigi majandusarvestus on palju laiem mõiste.
Kui käsitleda mõistet " raamatupidamine " sõna-sõnalt, siis leiame, et peaks tegemist olema raamatuga , kuhu kogu aeg tehakse mingeid märkmeid. Nõnda tegelikkuses toimitaksegi, sest ettevõtte raamatupidaja (d) registreerivad pidevalt ettevõtte majandus- tehinguid ja kirjendavad neid siis kas paberkandjal või arvutis. Seega raamatupidamise all peetakse silmas mehhaanilist protsessi (rutiinset tööd) suunatud ettevõtte majandusliku tegevuse kajastamisele. Raamatupidamine on majandusarvestuse kajastav osa, mille lähteinfo on aluseks finants- ja juhtimisarvestusele.
Lähtuvalt majandusarvestuse funktsioonidest eristatakse finants- ja juhtimisarvestust.
Finantsarvestuse poolt pakutav info on ettenähtud kahele infotarbijate grupile: üheltpoolt ettevõtte juhtkonnale ja teiselt poolt ettevõtte tegevusest huvitatud, aga selles otseselt mitteosalevatele isikutele: aktsionärid, potentsiaalsed investorid, pangad, maksu- ja statistikaamet . Ettevõttevälised infotarbijad ei saa nõuda infot, mis oleks erimeetoditega spetsiaalselt nende jaoks kogutud. Üldreeglina tuleb neil rahulduda sellise infoga, mida ettevõte neile pakub finantsaruannetes. Infot on raske tõlgendada, kui ei teata, kuidas see on saadud, samuti pole võimalik süveneda arvestusmeetodite eripärasse. Kui iga ettevõte kasutaks erinevaid arvestusmeetodeid, oleks raskendatud info võrdlemine. Seetõttu kasutatakse majandustegevuse aruannete koostamisel kindlaid reegleid. Vastava info ettevalmistamine aruannete kujul ongi finantsarvestuse oluliseks ülesandeks.
Eelneva põhiülesandega kaasnevad: · dokumenteerimisülesanne ­ majandustehingute dokumenteerimine, nende krono- loogiline ja süsteemne registreerimine arvestusregistrites; · kontrolliülesanne ­ vara allesoleku ja tegeliku seisukorra kindlakstegemine , samuti saavutatud majandustulemuste vastandamine plaanitutele.
Finantsarvestuse tüüpilisemad koondaruanded on: · bilanss ­ ettevõtte finantsseisundi aruanne teatud kuupäeva seisuga, kajastab vara ning vara moodustamise allikaid (kapitali); · kasumiaruanne ­ mõõdab ettevõtte tulemit teatud perioodil; · rahavoogude aruanne ­ kajastab finantsseisundi muutumist (teatud perioodil saadud raha ja selle kasutamist);
Juhtimisotsuste tegemiseks nii ettevõttesiseselt kui ka -väliselt kasutatakse finantsanalüüsi. Finantsanalüüs kujutab endast ettevõtte rahandusliku olukorra hindamist minevikus, olevikus ja tulevikus. Selleks, et info välistarbijad võiksid langetada adekvaatseid otsuseid, peab finantsaruannete koostamisel lähtuma heast raamatupidamis- tavast ning rahvusvaheliselt tunnustatud arvestusprintsiipidest.
Juhtimisarvestuse ülesandeks on pakkuda ettevõtte juhtkonnale infot spetsiifiliste otsuste vastuvõtmiseks. Ettevõtte juhtidel pole aega süveneda raamatupidamisse, nad vajavad majandustegevuse kokkuvõtteid ja vastavaid analüüse strateegia formu- leerimiseks ning. otsuste täideviimise kindlustamiseks. MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 6
Juhtimisarvestuse ülesanne on anda piisavat infot mitte ainult erinevate võimalike tegevusvariantide selgitamiseks, vaid ka neist parima valikuks . Keerukamate eesmärkide elluviimine eeldab detailsemate tegevuskavade koostamist ning kontrolli nende täitmise üle.
Erinevalt finantsarvestusest ei kasutata juhtimisarvestuses kindlaksmääratud arvestuse põhimõtteid: infosüsteemi loomine jääb ettevõtte juhtide otsustada. Kuna viimastele on oluline info edastamise kiirus, siis koostatakse aruandeid tavaliselt lühemate perioodide, näiteks päevade või nädalate lõikes. Seejuures ei edastata infot ettevõtte kui terviku kohta, nagu see toimub finantsarvestuse aruannetes, vaid mingi konkreetse tegevusharu või allüksuse kohta. Samuti on juhtimisarvestuses info väljendamisel rahas mõnevõrra väiksem osa kui finantsarvestuses. Juhtimisarvestuse objektiks on eelkõige ettevõtte poolt tehtud kulude käitumine (niisugust infot loetakse ärisaladuseks ja seda detailselt finantsarvestuses ei avaldata).
Juhtimis- ja finantsarvestus on teatud mõttes paralleelselt funktsioneerivad majandus- arvestuse liigid. Juhtimisarvestuses kasutatakse aktiivselt ka finantsarvestuse infot.
Tabel 1. Finantsarvestuse ja juhtimisarvestuse erijooned
TUNNUS FINANTS- JUHTIMIS- ARVESTUS ARVESTUS INFO KASU- VÄLISTARBIJAD SISETARBIJAD TAJAD AJALINE MINEVIK TULEVIK SUUNITLUS ARUANDLUS
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Majandusarvestus #1 Majandusarvestus #2 Majandusarvestus #3 Majandusarvestus #4 Majandusarvestus #5 Majandusarvestus #6 Majandusarvestus #7 Majandusarvestus #8 Majandusarvestus #9 Majandusarvestus #10 Majandusarvestus #11 Majandusarvestus #12 Majandusarvestus #13 Majandusarvestus #14 Majandusarvestus #15 Majandusarvestus #16 Majandusarvestus #17 Majandusarvestus #18 Majandusarvestus #19 Majandusarvestus #20 Majandusarvestus #21 Majandusarvestus #22 Majandusarvestus #23 Majandusarvestus #24 Majandusarvestus #25 Majandusarvestus #26 Majandusarvestus #27 Majandusarvestus #28 Majandusarvestus #29 Majandusarvestus #30 Majandusarvestus #31
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 31 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-01-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 361 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor joonaslaasberg Õppematerjali autor

Lisainfo

MAJANDUSARVESTUSE OLEMUS
PEAMISED FINANTSARVESTUSE KORRALDAMIST JA FINANTSARUANDLUSE KOOSTAMIST REGULEERIVAD ÕIGUSAKTID
RAAMATUPIDAMISKOHUSTUS
ETTEVÕTTE MAJANDUSAASTA ARUANNE
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISE PRINTSIIBID
ETTEVÕTTE VARA JA KAPITALI ARVESTUSE ALUSED
KASUMI - KAHJUMI ARVESTUS

majandusarvestus , finantsarvestus , finantsaruandlus , raamatupidamiskohustus , majandusaasta aruanne , raamatupidamise aastaaruanne , vara , kapital , kasum , kahjum

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

35
doc
Majandusarvestuse vastused
7
docx
Majandusarvestus
10
pdf
Majandusarvestuse eksam
79
doc
Majandusanalüüs
6
doc
Majandusarvestus KT 1
23
docx
Rahanduse arvestus
19
docx
Majandusarvestus Eksam
38
docx
Majanduse mõisted



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun