Majandusarvestus (0)

TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond
AVATUD ÜLIKOOL
SISSEJUHATUS ETTEVÕTTEMAJANDUSSE
MAJANDUSARVESTUS
Koostanud lektor Kertu Lääts
Tartu 2004 1. MAJANDUSARVESTUSE OLEMUS Majandusarvestus on oma iseloomult teenus. Tema peamine funktsioon on toota kvantitatiivset finantsinfot ettevõtte majandustegevuse kohta juhtimisotsuste vastuvõtmiseks. Ettevõtte omanikke ja juhatust huvitab eelkõige ettevõtte majandus- tegevuse tulukus , võlausaldajaid ettevõtte võimelisus täita oma kohustusi. Sellise info saamise tagab majandusarvestus.
Majandusarvestus on plaanipärane tegevus, mis hõlmab ettevõtte majandussündmuste info identifitseerimist, mõõtmist, registreerimist, rühmitamist, töötlemist, säilitamist, analüüsimist ja edastamist juhtimise vajadusteks. Majandusarvestus toodab infot kahel eesmärgil: - otsuste tegemiseks ettevõttes või - aruandmiseks ettevõttevälistele isikutele.
Seega infotarbijateks võivad olla omanikud, nii praegused kui ka potentsiaalsed investorid , juhtkond , ostjad , kliendid, töövõtjad, hankijad , pangad , maksuhaldurid, samuti valitsus ja avalikkus . Infotarbijate vajadused on erinevad, nii näiteks: · omanikud vajavad infot hindamaks vara kasutamist ning isikliku kapitaliosa muutumist; · investorid kui kapitaliomanikud on huvitatud nii kapitali riskist kui ka oodatava tulu riskist. Nad vajavad infot otsustamaks kas investeerida või mitte; · töövõtjad ja nende esindajad (ametiühingud) on huvitatud infost töötasustamise kohta. Samuti on neil vajadus hinnata ettevõtte võimet maksta palka ning sotsiaalmaksu ning muid soodustusi töötajatele; · laenuandjaid huvitab info ettevõtte maksevõime kohta, mis aitaks otsustada - kas ettevõte on suuteline tähtaegselt tagastama laene ning maksma laenuintresse; hankijaid huvitab info otsustamaks, kas ettevõte on võimeline tähtaegselt tasuma ostetud vara ja teenuste eest; · ostjad ja kliendid on huvitatud ettevõtte eksistentsist, eriti kui neil on pikaajaline koostöö antud ettevõttega või nende äri sõltub sellest ettevõttest; · valitsus vajab infot ettevõtete majandustegevuse kohta maksupoliitika kujundamiseks, samuti kogumaks andmeid ametliku statistika jaoks; · avalikkust mõjutavad ettevõtted töö, kaupade või teenuste pakkumisega. Avalikkuse infovajadus on seotud ettevõtte arengusuundadega, mis peegelduvad majandusaasta aruannetes.
Ettevõtte majandustegevust mõjutavad nii ettevõttevälised kui ka sisesed aspektid, millega majandusarvestuses tuleb arvestada. Ettevõttevälised aspektid: - ettevõtluse ja kapitali vahelised sidemed, - õigussüsteem, - poliitilised sidemed, - inflatsiooni tase. Ettevõttesisesed aspektid haaravad kõiki ettevõttesiseseid tegevusvaldkondi: - põhitegevus, - personal, MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 3
- marketing , - rahandus. Arvestusinfo on aluseks ettevõtte juhtimissüsteemile. Algselt planeeritakse teatud tegevusi, pannakse paika formaalne kvantitatiivne tegevusprogramm (otsesideme info) konkreetsetes majandustingimustes. Tingimuste muutudes muudetakse ka plaani. Tagasiside info kujutab endast kontrolli abivahendit. See on info majandustegevuse kohta, mis on toimunud ettevõttes. Andmed võetakse kokku, analüüsitakse, et juhtimis- subjekt saaks vastu võtta otsuseid objekti juhtimiseks . Eespool nimetatud aspektid mõjutavad otseselt või kaudselt majandusarvestuse lõpp- produkti ­ infot. Majandusarvestust nimetatakse sageli ka "ärikeeleks", mida on tarvis mõista selleks, et: iseloomustada ettevõtte vara mõjutavaid majandustehinguid, hinnata ettevõtte tegevust, kavandada võimalikke muutusi majandustegevuses. Majandusarvestus täidab järgmisi peamisi funktsioone: hindamisfunktsioon , selgitamisfunktsioon, kajastamisfunktsioon, planeerimisfunktsioon. MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 4
Raha allikad Raha kasutamine
Käibe- Põhi- Kapitali vara vara paigutus ( investeering )
Laen
Tegevu- Tarni- sega VÕIMALUSED
jad seotud Kapital Raha välja- ( kreedi - torid) minekud
Aktsiad
- Dividendid Ostjad Müük Akumu- (deebi- leeritud torid) kasum
Joonis 1. Ettevõtte ärimudel. MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 5
Lähtuvalt majandusarvestuse funktsioonide määratlusest võib eristada finants - ja juhtimisarvestust. Neid käsitletakse teoreetiliselt majandusarvestuse eri osadena, kuigi neis on nii erinevusi kui ka sarnasusi . Praktikas sageli samastatakse majandusarvestust raamatupidamisega, kuigi majandusarvestus on palju laiem mõiste.
Kui käsitleda mõistet " raamatupidamine " sõna-sõnalt, siis leiame, et peaks tegemist olema raamatuga , kuhu kogu aeg tehakse mingeid märkmeid. Nõnda tegelikkuses toimitaksegi, sest ettevõtte raamatupidaja (d) registreerivad pidevalt ettevõtte majandus- tehinguid ja kirjendavad neid siis kas paberkandjal või arvutis. Seega raamatupidamise all peetakse silmas mehhaanilist protsessi (rutiinset tööd) suunatud ettevõtte majandusliku tegevuse kajastamisele. Raamatupidamine on majandusarvestuse kajastav osa, mille lähteinfo on aluseks finants- ja juhtimisarvestusele.
Lähtuvalt majandusarvestuse funktsioonidest eristatakse finants- ja juhtimisarvestust.
Finantsarvestuse poolt pakutav info on ettenähtud kahele infotarbijate grupile: üheltpoolt ettevõtte juhtkonnale ja teiselt poolt ettevõtte tegevusest huvitatud, aga selles otseselt mitteosalevatele isikutele: aktsionärid, potentsiaalsed investorid, pangad, maksu- ja statistikaamet . Ettevõttevälised infotarbijad ei saa nõuda infot, mis oleks erimeetoditega spetsiaalselt nende jaoks kogutud. Üldreeglina tuleb neil rahulduda sellise infoga, mida ettevõte neile pakub finantsaruannetes. Infot on raske tõlgendada, kui ei teata, kuidas see on saadud, samuti pole võimalik süveneda arvestusmeetodite eripärasse. Kui iga ettevõte kasutaks erinevaid arvestusmeetodeid, oleks raskendatud info võrdlemine. Seetõttu kasutatakse majandustegevuse aruannete koostamisel kindlaid reegleid. Vastava info ettevalmistamine aruannete kujul ongi finantsarvestuse oluliseks ülesandeks.
Eelneva põhiülesandega kaasnevad: · dokumenteerimisülesanne ­ majandustehingute dokumenteerimine, nende krono- loogiline ja süsteemne registreerimine arvestusregistrites; · kontrolliülesanne ­ vara allesoleku ja tegeliku seisukorra kindlakstegemine , samuti saavutatud majandustulemuste vastandamine plaanitutele.
Finantsarvestuse tüüpilisemad koondaruanded on: · bilanss ­ ettevõtte finantsseisundi aruanne teatud kuupäeva seisuga, kajastab vara ning vara moodustamise allikaid (kapitali); · kasumiaruanne ­ mõõdab ettevõtte tulemit teatud perioodil; · rahavoogude aruanne ­ kajastab finantsseisundi muutumist (teatud perioodil saadud raha ja selle kasutamist);
Juhtimisotsuste tegemiseks nii ettevõttesiseselt kui ka -väliselt kasutatakse finantsanalüüsi. Finantsanalüüs kujutab endast ettevõtte rahandusliku olukorra hindamist minevikus, olevikus ja tulevikus. Selleks, et info välistarbijad võiksid langetada adekvaatseid otsuseid, peab finantsaruannete koostamisel lähtuma heast raamatupidamis- tavast ning rahvusvaheliselt tunnustatud arvestusprintsiipidest.
Juhtimisarvestuse ülesandeks on pakkuda ettevõtte juhtkonnale infot spetsiifiliste otsuste vastuvõtmiseks. Ettevõtte juhtidel pole aega süveneda raamatupidamisse, nad vajavad majandustegevuse kokkuvõtteid ja vastavaid analüüse strateegia formu- leerimiseks ning. otsuste täideviimise kindlustamiseks. MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 6
Juhtimisarvestuse ülesanne on anda piisavat infot mitte ainult erinevate võimalike tegevusvariantide selgitamiseks, vaid ka neist parima valikuks . Keerukamate eesmärkide elluviimine eeldab detailsemate tegevuskavade koostamist ning kontrolli nende täitmise üle.
Erinevalt finantsarvestusest ei kasutata juhtimisarvestuses kindlaksmääratud arvestuse põhimõtteid: infosüsteemi loomine jääb ettevõtte juhtide otsustada. Kuna viimastele on oluline info edastamise kiirus, siis koostatakse aruandeid tavaliselt lühemate perioodide, näiteks päevade või nädalate lõikes. Seejuures ei edastata infot ettevõtte kui terviku kohta, nagu see toimub finantsarvestuse aruannetes, vaid mingi konkreetse tegevusharu või allüksuse kohta. Samuti on juhtimisarvestuses info väljendamisel rahas mõnevõrra väiksem osa kui finantsarvestuses. Juhtimisarvestuse objektiks on eelkõige ettevõtte poolt tehtud kulude käitumine (niisugust infot loetakse ärisaladuseks ja seda detailselt finantsarvestuses ei avaldata).
Juhtimis- ja finantsarvestus on teatud mõttes paralleelselt funktsioneerivad majandus- arvestuse liigid. Juhtimisarvestuses kasutatakse aktiivselt ka finantsarvestuse infot.
Tabel 1. Finantsarvestuse ja juhtimisarvestuse erijooned
TUNNUS FINANTS- JUHTIMIS- ARVESTUS ARVESTUS INFO KASU- VÄLISTARBIJAD SISETARBIJAD TAJAD AJALINE MINEVIK TULEVIK SUUNITLUS ARUANDLUS SELLE KOHTA, PLANEERIMINE JA MIS ON TOIMUNUD OTSUSTAMINE PÕHINÕUE RANGELT MÄÄRATLETAV OLULISUS INFOLE JA KONTROLLITAV (objektiivsus ja kontrollitavus on teisejärguline) OBJEKTID ETTEVÕTE KUI TERVIKLIK ETTEVÕTE VÕI SELLE MAJANDUSÜKSUS SEGMENDID REGLEMEN- REGULEERITUD RIIKLIKE REGLEMENTEERITUD TEERITUS NORMATIIVAKTIDEGA ORGANISATSIOONI SISE- (RPS) EESKIRJAGA KOHUS- KOHUSTUSLIK EI OLE KOHUSTUSLIK, TUSLIKKUS SEADUSANDLUSEGA ETTE JUHTKONNA OTSUS NÄHTUD 2. PEAMISED FINANTSARVESTUSE KORRALDAMIST JA FINANTSARUANDLUSE KOOSTAMIST REGULEERIVAD ÕIGUSAKTID
EÜ IAS RAAMATUPIDAMISE SEADUS DIREK- TIIVID
RAAMATU- PIDAMISE TOIMKONNA JUHENDID
MAKSU RAAMATU- TÖÖ SEADUS- PIDAMINE SEADUS- ANDLUS ANDLUS
ETTEVÕTLUSSEADUSANDLUS
Joonis 2. Raamatupidamises kasutatav seadusandlus
I Raamatupidamise seadus (jõustunud 1994, kehtiv kuni 31.12.2002) uus raamatupidamise seadus (jõustus 01.01.2003), muudatused-täiendused. Seaduse eesmärgiks on õiguslike aluste loomine ja põhinõuete kehtestamine vastavalt rahvusvahelistele arvestusprintsiipidele raamatupidamisarvestuse ja -aruandluse korraldamiseks.
II Äriseadustik, vastu võetud 15. veebr 1995. a, jõustunud 1. sept 1995. a, muudatused-täiendused. MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 8
III Maksuseadusandlus - maksukorralduse seadus, mis määrab Eesti maksusüsteemi, maksuseadusele esitatavad nõuded, maksumaksja , maksu kinnipidaja ja maksuhalduri õigused, kohustused ja vastutuse ning maksuvaidluste lahendamise korra. - tulumaksuseadus, - käibemaksuseadus, - sotsiaalmaksuseadus - muude riiklike maksude seadused ( aktsiisimaks , hasartmängumaks, tollimaks) IV Tööseadusandlus - töölepingu seadus, - kollektiivlepingu seadus, - palgaseadus, - töö- ja puhkeaja seadus, - puhkuseseadus , - töökindlustusseadus jt. V Määrused - töölähetuse hüvitiste määrad ning maksmise tingimused ja kord - isiklike sõiduautode ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitamise kord, - keskmise palga ja puhkusetasu arvutamise kord. VI Raamatupidamise toimkonna uued juhendid (RTJ) 1) üldpõhimõtted 2) aruannete esitusviis 3) finantsinstrumendid 4) varud 5) materiaalne ja immateriaalne põivara 6) kinnisvarainvesteeringud 7) bioloogilised varad 8) eraldised , potentsiaalsed varad ja kohustused 9) rendilepingud 10) tulu kajastamine 11) äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine 12) sihtfinantseerimine 13) likvideerimis- ja lõppbilanss 14) vahearuanded 15) segmentide aruanne 16) tulu aktsia kohta 17) sihtasutused ja mittetulundusühingud * RTJ 13-17 on koostamisel 3. RAAMATUPIDAMISKOHUSTUS Raamatupidamise seadus kehtestab raamatupidamiskohustuslaste ringi: - Eesti Vabariik, - kohaliku omavalitsuse üksus, - Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, - füüsilisest isikust ettevõtja - Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal. Seadus kehtestab arvestusprintsiipide osas mõningaid erandeid sõltuvalt raamatu- pidamiskohustuslase kuuluvusest eeltoodud rühmadesse. Kõik juriidilised isikud on kohustatud arvestust pidama tekkepõhiselt ning kasutama kahekordset kirjendamist. Ettevõtlusega tegelevatele füüsilistele isikutele kehtib mitmeid soodustusi võrreldes juriidiliste isikutega. Füüsilisest isikust ettevõtja, kelle realiseerimise netokäive ei ületa käibemaksukohustuslasena maksuametis registreerimiseks kehtestatud määra (k.a 250 000 tuh kr) võib pidada arvestust lihtsustatud korras ja kassapõhiselt. Kassapõhine arvestusprintsiip - on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. Tekkepõhine arvestusprintsiip - on majandustehingute kajastamine vastavalt toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Aruande koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata aruandeperioodi tulud ja kulud. RPS näeb ette arvestuse korraldamise kohustuse. Lähtudes sellest ettevõtte omanik või omanike poolt volitatud tippjuht võib: 1) moodustada raamatupidamise struktuuriüksuse või võtta tööle raamatupidaja; 2) kasutada raamatupidamisettevõtte või mittekoosseisulise raamatupidamis- spetsialisti teenuseid; 3) pidada ise raamatupidamisarvestust.
RPS fikseerib arvestuse korraldamise perioodiks, s.o majandusaasta pikkuseks 12 kuud. 4. ETTEVÕTTE MAJANDUSAASTA ARUANNE EV Raamatupidamisseaduse § 14 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb: raamatupidamise aastaaruandest, tegevusaruandest.
Majandusaasta pikkuseks on 12 kuud ning see ühtib kalendriaastaga, kui raamatupidamiskohustuslase tegevust reguleerivas dokumendis ei ole sätestatud teisiti. Majandusaasta aruande koostamise ja esitamise käik hõlmab järgmisi tegevusi: 1) raamatupidamise aastaaruande koostamine; 2) tegevusaruande koostamine; 3) audiitorkontroll ; 4) äriühingute puhul majandusaasta kasumi jaotamise ettepaneku koostamine; 5) majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks.
Majandusaasta aruandele lisatakse audiitori järeldusotsus, kui audiitorkontroll on kohustuslik ning äriühingute puhul majandusaasta kasumi jaotamise ettepanek. Majandusaasta aruandele kirjutavad koos kuupäeva märkimisega alla raamatupidamis- kohustuslase tegevjuhtkond ning kõrgema juhtorganis liikmed, kui see organ on olemas.
Audiitorkontroll on kohustuslik raamatupidamiskohustuslasele, kellel vähemalt kaks kolmest näitajast on aruandeaasta bilansipäeva seisuga suuremad kui: 1) müügitulu 6 milj. krooni; 2) bilansimaht 3 milj. krooni ja 3) töötajate arv 5 ja üle selle.
Raamatupidamise aastaaruande eesmärk on õigesti ja õiglaselt kajastada raamatu- pidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Seetõttu tuleb raamatupidamise aastaaruandes esitada kogu ettevõtet iseloomustav oluline infor - matsioon. Oluliseks loetakse informatsiooni, mis mõjutab tehtavaid majanduslikke otsuseid kas varasemate, praeguste või tulevaste sündmuste hindamisel.
Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud lppenud majandusaasta kohta koostama raamatupidamise aastaaruande, mis koosneb: põhiaruannetest ­ bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest ja omakapitali muutuste aruandest ning lisadest (nt kasutatud arvestusmeetodid ).
Raamatupidamiskohustuslastel on võimalik valida: ühe bilansiskeemi ja kahe kasumiaruande skeemi vahel (toodud EV raamatupidamise seaduse lisades).
Raamatupidamise aastaaruande koostamiseks : 1) inventeeritakse ettevõtte varade ja arvelduste saldod , 2) hinnatakse varad ja kohustused; MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 11
3) tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, 4) arvutatakse bilansikontode lõppsaldod, 5) selgitatakse majandustegevuse tulemus (kasum või kahjum ), 6) vormistatakse raamatupidamise aastaaruanne .
Korrigeerimiskanded tulenevad tekkepõhisest arvestusprintsiibist ning majandusaasta lõppedes võivad need olla vajalikud aruande perioodi tulude ja kulude vastavusse viimiseks .
Tegevusaruanne peaks kajastama järgmisi momente: - ülevaade ettevõttest - juhtkonna pöördumine - toodangu liigid, tegevusvaldkonnad, - tähtsündmused, olulisemad muutused - firma struktuur, tütarettevõtted - firma finantspoliitika
Raamatupidamises kasutatav arvestuspõhimõte ning informatsiooni esitusviis peavad olema kooskõlas raamatupidamise seaduses sätestatud nõuete ja printsiipidega ning olema kooskõlas kas Eesti hea raamatupidamistavaga või rahvusvaheliste finants- aruandluse standarditega.
Hea raamatupidamistava nõuab: - raamatupidamisarvestuse korraldamist tagamaks aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava info saamise majandustehingute kohta; - kõikide majandustehingute dokumenteerimist; - alg- või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel majandustehingute kirjendamist raamatupidamisregistrites; - raamatupidamisregistrite kokkuvõtete põhjal raamatupidamisaruannete koostamist lähtudes rahvusvaheliselt tunnustatud arvestusprintsiipidest; - dokumentide säilitamist; - likvideeritud juriidilise isiku algdokumentide, raamatupidamisregistrite, lepingute, finantsaruannete üleandmist riiklikule registrile. Hea raamatupidamistava üksikküsimusi käsitleb eelkõige RPS, mida täiendavad EV Raamatupidamise Toimkonna juhendid.
Põhiaruanded BILANSS ( BALANCE SHEET) kujutab endast firma finantsseisukorra aruannet teatud kuupäeva seisuga, hõlmates firma varasid ja selle soetamise allikaid. Bilanss aitab finantsaruannete kasutajatel hinnata ettevõtte üldist finantsseisundit ja likviidsust (kas ja kui palju on ettevõttel raha või kergesti rahastatavat vara, milline on ettevõtte kohustuste struktuur, kui suur osa varast on soetatud kreeditoride ja kui suur osa investorite kapitali arvel).
KASUMIARUANNE ( INCOME STATEMENT ) mõõdab firma puhaskasumit või kahjumit teatud perioodi jooksul võttes kokku firma tegevuse tulemused arvestus- perioodil. Kasumiaruandes seatakse vastavusse firma käive teatud perioodil selle saavutamiseks tehtud kuludega. Analüüsides kasumiaruannet saavad kreeditorid ja MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 12
investorid vastata järgmistele küsimustele: kas ettevõte teenis antud aastal kasumit; kuidas on see tulemus võrreldav eelmiste perioodide kasumitega; mis on tulude ja kulude erinevateks komponentideks; kas ettevõtte teenib piisavalt tulu katmaks oma tegevuskulusid; milline on ettevõte rentaablus ehk kasumi teenimise võime võrreldes sama haru teiste ettevõtetega jne.
RAHAVOOGUDE ARUANNE ( CASH -FLOW STATEMENT) kirjeldab rahaallikaid ja kasutamist teatud perioodi jooksul. Koostatakse kasumiaruandega ühtse perioodi kohta, mis on oluliseks täienduseks kasumiaruandele peegeldades tegelikke rahalisi kulusid ja tulusid teatud perioodil. Rahavoogude aruanne hõlmab kolme põhilist osa ­ rahavood põhitegevusest, investeerimis - ja finantseerimistegevusest. Niisugune info võimaldab objektiivselt hinnata ettevõtte rahalist olukorda, ettevõtte tegelikku ostuvõimet ja kohustuste tähtajalise tasumise võimet. Samuti annab aruanne infot ettevõtte rahalise seisundi muutumise (põhjuste) kohta, aitab hinnata raha laekumise ja väljamineku planeerimist ja kontrollimist möödunud aruandeperioodil ning prognoosida ettevõtte tulevasi rahalisi sissetulekuid ja väljaminekuid ning hinnata ettevõtte võimet maksta dividende aktsionäridele ja intresse laenuandjatele.
Erinevatest tunnustest lähtuv finantsaruannete võrdlus on toodud järgnevas tabelis.
Tabel 2. Finantsaruannete võrdlus
Aruanne Bilanss Kasumiaruanne Rahavoogude aruanne Tunnus Kohustuslikkus Kohustuslik Kohustuslik Kohustuslik Koostamise Tekkepõhine Tekkepõhine Kassapõhine põhimõte Aruandes Majandusaasta Majandusaasta Majandusaasta hõlmatud aeg lõpukuupäeva seis Aruande Määratud Määratud Raamatupidamisseadus struktuuri raamatupidamis- raamatupidamis- määrab üldpõhimõte määratlus seadusega seadusega ­ kaks vormi (rahavood kolme tegevuse lõikes)
OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE (STATEMENT OF CHANGES IN EQUITY) on oluline osa firma bilansist, mis kajastab omaniku huvi firmas. Omakapitali muutus näitab omanike osaluse bilansilise maksumuse muutumist perioodi jooksul, mida võivad mõjutada perioodi jooksul teenitud kasum (kahjum), omanike poolt tehtud sissemaksed kapitali, omanike tehtavad väljamaksed ning muud omakapitali muutvad tehingud .
AASTAARUANDE LISAD on olulised informatsiooni kandjad ja neil on selgitav iseloom. Lisadest saab ülevaate aastaaruande koostamisel kasutatud arvestus- meetoditest ja hindamisalustest. Lisades tuuakse välja arvestusmeetodite muudatused, laenu tagatised ja panditud vara, tingimuslikud kohustised, müügitulu tegevusalade ja piirkondade lõikes, bilansiväline vara jms. 5. RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISE PRINTSIIBID (RPS § 16) Majandusüksuse printsiip - raamatupidamiskohustuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehingud lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustustest ning majandustehingutest. Jätkuvuse printsiip - raamatupidamise aruande koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamis- kohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust. Juhul kui raamatupidamise aruanne ei ole koostatud jätkuvuse printsiibist lähtudes, tuleb aruandes märkida rakendatud arvestusprintsiip. Arusaadavuse printsiip ­ raamatupidamise aruandes avalikustatav informatsioon peab olema esitatud nii, et see oleks ülevaatlik ja üheselt mõistetav aruande kasutajatele, kellel on aruandes arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised. Olulisuse printsiip - raamatupidamise aruandes peab kajastuma kogu oluline informatsioon, mis mõjutab raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Oluline on selline aruandeinformatsioon, mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande kasutajate poolt aruande põhjal tehtavaid majandusotsuseid . Väheolulisi objekte võib arvestada ja aruandes kajastada lihtsustatud viisil. Järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip - raamatupidamise aruande koostaisel kasutatakse jätkuvalt varem kasutatud arvestuspõhimõtteid, aruandlusviise ja aruandeskeeme. Tulude ja kulude vastavuse printsiip - aruandeperioodi tuludest arvatakse maha nende samade tulude tekkega seotud kulud. Väljaminekuid, millele vastavad tulud tekivad mingil muul perioodil, kajastatakse kuludena samal perioodil, mil tekivad nendega seotud tulud. Objektiivsuse printsiip - raamatupidamise aruandes esitatav informatsioon peab olema neutraalne ja usaldusväärne. Ehk andmebaasiks peab olema majandustehingute objektiivne fikseerimine. Konservatiivsuse printsiip ­ raamatupidamise aruannet tuleb koostada ettevaatlikult ja kaalutletult, et vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustuste ja kulude alahindamist. Samas ei ole aruandes õigustatud varade ja tulude sihilik alahindamine või kohustuste ja kulude sihilik ülehindamine ning aruande kasutajate eest varjatud reservide tekitamine. Avalikustamise printsiip - raamatupidamise aruannetes esitatakse kogu informatsioon, mis võimaldab saada raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate. MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 14
Sisu ülimuslikkuse printsiip ­ majandustehingute kajastamisel raamatupidamises ja raamatupidamise aruandes lähtutakse nende sisust ka siis, kui see ei ühti nende juriidilise vormiga . 6. ETTEVÕTTE VARA JA KAPITALI ARVESTUSE ALUSED Vara ja kapital kajastuvad bilansis, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali (RPS § 3). Seega bilanss näitab ettevõtte finantsseisu kindlal ajahetkel. RPS sätestab bilansipäevaks majandusaasta lõppkuupäeva.
Bilanssi iseloomustavad järgmised tunnused:
1. Bilanss koosneb kahest osast: aktiva ja passiva Aktivas kajastub vara koostis ja paigutus, passivas ­ vara katteallikad (kapital). Bilansi osasid defineeritakse vastavalt RPSle järgmiselt:
Vara ­ raamatupidamiskohustuslase valduses olevad ressursid . Vara omatakse tänu oma majandustehingutele minevikus. Bilansis kajastatud vara koosneb asjadest ja õigustest, mis on raamatupidamiskohustuslase valduses ja mis tõenäoliselt osalevad tulevaste perioodide tulu tekkimisel. Liigitamine põhi- ja käibevaraks toimub kasutusea ja/või soetusmaksumuse järgi.
Kohustus ­ raamatupidamiskohustuslase võlg, mis nõuab tulevikus varast loobumist. Võla määravaks tingimuseks on see, et ettevõttel on mingi kohustus kellegi kasuks: kas maksta või rahuldada muul moel teise ettevõtte nõudmised vastavalt seadusele või lepingule. Pikaajaliseks loetakse kohustust, mille maksetähtaeg on üle ühe aasta. Kõik muud kohustused on lühiajalised.
Omakapital ­ raamatupidamiskohustuslase vara, millest on maha arvatud tema kohustused. Omakapitali suurus sõltub vara ning kohustuste õigest ja õiglasest määratlemisest ning hindamisest.
2. Vara koostis ja vara katteallikad kajastuvad bilansis liigendatult bilansikirjetel. Bilansikirje ­ eraldi nimetuse ja summaga väljendatud vara liik või vara katteallikas.
3. Bilanss omab kindlat struktuuri. Lisas on toodud raamatupidamisseadusega sätestatud bilansiskeem . RPS kohustab raamatupidamiskohustuslasi järgima seaduses etteantud bilansikirjete järjekorda, kuid lubab kirjeid täiendavalt liigitada.
4. Bilansis toimuvad majandustehingute tagajärjel järgmised muudatused. Majandustehingud ­ toimingud , mille tulemuseks on muudatused raamatu- pidamiskohustuslase vara, kohustuste ja omakapitali koosseisus .
AKTIVA PASSIVA
Suurenemine Vähenemine Vähenemine Suurenemine
1. 2. 3. 4. MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 16
I muutus ­ vara ümberpaiknemine, bilansimaht ei muutu, II muutus ­ vara katteallikate ümberpaiknemine, bilansimaht ei muutu, III muutus ­ vara ja vara katteallikate suurenemine, bilansimaht suureneb, IV muutus ­ vara ja vara katteallikate vähenemine, bilansimaht väheneb.
BILANSI PÕHIMÕTTELINE SKEEM
AKTIVA= VARA PASSIVA = KAPITAL
KÄIBEVARA KOHUSTUSED (VÕÕRKAPITAL) - RAHA JA PANGAKONTOD - LÜHIAJALISED KOHUSTUSED - VÄÄRTPABERID VÕLAKOHUSTUSED - NÕUDED OSTJATE VASTU OSTJATE ETTEMAKSED - VIITLAEKUMISED (aruande- VÕLAD TARNIJATELE perioodi laekumata tulud) MAKSUVÕLAD - ETTEVÕTTE POOLT TEHTUD VIITVÕLAD (aruandeperioodil ETTEMAKSED tegemata väljamaksed) - VARUD MUUD LÜHIAJALISED VÕLAD
- PIKAAJALISED KOHUSTUSED
PÕHIVARA OMAKAPITAL - FINANTSINVESTEERINGUD - AKTSIA- (OSA-) KAPITAL NIMI- - KINNISVARAINVESTEERINGUD VÄÄRTUSES - MATERIAALNE PÕHIVARA - KOHUSTUSLIK RESERVKAPITAL - IMMATERIAALNE PÕHIVARA - ARUANDEAASTA KASUM - EELMISSTE PERIOODIDE JAOTAMATA KASUM MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 17
Bilansi põhivõrdused VARA = KAPITAL
VARA = VÕÕRKAPITAL + OMAKAPITAL
OMAKAPITAL = VARA - VÕÕRKAPITAL
VARA = VARA SOETAMISE ALLIKAD ( INVESTEERIMINE ) ( FINANTSEERIMINE ) MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 18
AKTIVA PASSIVA
KOHUSTUSED VARA
OMAKAPITAL
KASUM VÕI KAHJUM
TULUD KULUD
Joonis 3. Bilansi ja tulude-kulude seosed 7. KASUMI-KAHJUMI ARVESTUS Tulud - on aruandeperioodi sissetulekud (majandusliku kasumi suurenemised), millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike poolt teostatud sissemaksed omakapitali. Tulud kirjendatakse tekkepõhise arvestusprintsiibi alusel.
Kulud - on aruandeperioodi väljaminekud (majandusliku kasumi vähenemised), millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele teostatud väljamaksed omakapitalist. Kulud kirjendatakse tekkepõhise arvestusprintsiibi alusel, kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist.
Kui ettevõtte tulud on kuludest suuremad, sai ettevõte kasumit, vastupidisel juhul kannab ettevõte kahjumit.
Raamatupidamises on pidev infovoog jaotatud kunstlikult aruandeperioodideks, seetõttu on tulude-kulude jaotamine kindlaksmääratud aruandeperioodidele üheks tähtsamaks ülesandeks tulemi arvestuses. Tulude-kulude vastavuse tagamiseks tuleb aruandeperioodi lõpul koostada korrigeerimislausendid. Korrigeerimislausendid on vajalikud järgmistele situatsioonidele: edasilükatud (kulu või tulu läheb arvesse hilisemal perioodil kui raha tegelik väljamaksmine või laekumine) või tekkepõhiste (kulu või tulu läheb arvesse varasemal perioodil kui tegelik väljamaksmine või laekumine) tehingute korral.
Aruandeperioodil tehtud väljaminekuid vara soetamiseks, mis ei ole veel lõplikult tarbitud, ei kajastata antud perioodi kuludena kasumiaruandes, vaid näidatakse bilansis varana. MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 20
Jooksev periood Järgmine(sed) periood(id)
tarbimata VARA VARA tarbimata tarbitud Väljaminek BILANSS BILANSS (ostetud vara või ettemakstud kulud) tarbitud KULU KULU
KASUMI- KASUMI- ARUANNE ARUANNE
Joonis 4. Jooksva perioodi ja järgmise perioodi väljaminekute kajastamine.
Aruandeperioodi laekumisi (nn ostjate ettemaksed), mis saadakse tulevikus müüdavate kaupade või teenuste eest, nimetatakse tulevaste perioodide ettemakstud tuludeks. Need on ettevõtte kohustused lähetada ostjale kaup või osutada teenus.
TULU TULU teenitud
Sissetulek (ette- KASUMI- makstud tulud) KASUMI- ARUANNE ARUANNE
välja- teenimata välja- KOHUSTUS KOHUSTUS teenimata
BILANSS BILANSS
Joonis 5. Jooksva perioodi ja järgmise perioodi sissetulekute kajastamine MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 21
Aruandeperioodi laekumisi, mis ei ole välja teenitud, ei kajastata selle perioodi tuluna, vaid näidatakse bilansis kohustusena. See osa laekumisest, mida teenitakse järgmisel perioodil, kantakse tolle perioodi tuludesse: vähendades (debiteerides) kohustust ja suurendades (krediteerides) tulukontot, ülejäänud (teenimata tulu) jääb kohustusena bilanssi.
Tulusid ja kulusid võib tulemiarvestuses liigitada mitmeti. Ettevõtte müügituluks on laekumised kaupade, toodete või teenuste müügist. Müügitulu on tulu müüdud kaupadest, toodetest või teenustest turuhinnas. Müügituluna ei kajastata ostjate ettemakseid, müüja antud rabatte (hinnavähendamisi koguste, usalduse, edasimüügi, personali, erimüügi jm korral). Kui ostja tasub finantslepingute alusel, sealhulgas laenuga müüjalt või kapitalirendi tingimustel, ei ole saadud või saadaolevad intressid müügitulu.
Ettevõtte majandusaasta tulemi kujunemist kajastab kasumiaruanne. Kasumiaruanne on raamatupidamisaruanne , mis kajastab raamatupidamiskohustuslase tulusid, kulusid ja kasumit (kahjumit).
Kasumiaruanne on tihedalt seotud bilansiga, sest temas toimub omakapitali ühe olulise kirje detailsem iseloomustamine .
Kasumiaruannet võib kujundada lähtudes kasutamisest: - ettevõttesiseseks kasutamiseks, eelkõige juhtimisarvestuses; - ametlikuks aruandeks.
Ettevõttevälistele infotarbijatele ettenähtud kasumiaruande (ametlik kasumiaruanne) skeemid fikseeritakse iga riigi raamatupidamist reguleerivas seadustikus.
Põhimõtteliselt on võimalikud kaks varianti. Esimese variandi puhul liigendatakse kulud kuluelementide lõikes: Realiseerimise netokäive 1000 Kaubad , toore , materjal 300 Tööjõu kulu 270 Põhivara kulum ( amortisatsioon ) 130 Energia 50 Ärikasum 250
Teise variandi korral on oluline kulude tekkimise (kasutamise) koht, st kulusihitus: Realiseerimise netokäive 1000 Realiseeritud toodete omahind (omamaksumus) 600 Brutokasum 400 Turustuskulud 70 Üldhalduskulud 80 Ärikasum 250
RPS näeb ette kahte kasumiaruande skeemi (vt konspekti lisad). Iga raamatupidamis- kohustuslane peab jätkuvalt kasutama ühte RPSis esitatud kasumiaruande skeemidest. Kasumiaruande skeemi kirjeid tuleb järgida, kuid neid võib ka täiendavalt liigitada. Kasumiaruande skeemide kirjete sisu käsitleb EV Raamatupidamise Toimkonna juhend nr 2. MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 22
Kasumiaruande skeemi 1 puhul käsitletakse kõiki kulusid kuluelementide lõikes perioodikuludena. Valmis- ja lõpetamata toodangu jääkide muutust tootmisettevõttes kajastatakse kasumiaruande kirjel "Valmis- ja lõpetamata toodangu varu muutus" ning kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel samanimelisel kirjel. Neid käsitletakse tulude ja kulude vastavuse tagamiseks netokäibele adekvaatse ärituluna (jääkide suurenemist näidatakse pluss- ja vähenemist miinusmärgiga). Perioodi tulem leitakse perioodi tulu (netokäive + varu jääkide suurenemine + oma tarbeks põhivara valmistamise väljaminekud) ja kõigi kulude hälbena.
Kasumiaruande skeem 2 kasutamisel vastandatakse realiseerimise netokäibele ainult selle saamiseks tehtud kulud. Viimased leitakse kogukuludest varu jääkide suurenemisega seotud kulude ja oma tarbeks põhivara valmistamise väljaminekute mahaarvamise teel. Vastavalt kasumiaruande skeemile 2 liigendatakse kulud lähtudes nende funktsioonidest ja kulukohtadest: tootmis- (otse- ja üld-), turustus- ja üldhaldus- kuludeks. MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 23
Lisa 1 ARVESTUSE PÕHIMÕISTED
Vara - raamatupidamiskohustuslase poolt kontrollitav ressurss (asi või õigus), a) mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; b) mis tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasumikeskuse tekitamisel (mitte äriühingutest raamatu- pidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel); c) mille soetusmaksumus või muu bilansis kajastamisel aluseks olev väärtus on usaldusväärselt määratletav.
Kohustus - raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg, a) mis on tekkinud minevus toimunud sündmuste tagajärjel; b) millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist; c) mille soetusmaksumus või muu bilansis kajastamisel aluseks olev väärtus on usaldusväärselt määratletav.
Omakapital - ehk netovara on raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe bilansipäeva seisuga.
Tulud - on aruandeperioodi sissetulekud (majandusliku kasumi suurenemised), millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike poolt teostatud sissemaksed omakapitali.
Kulud - on aruandeperioodi väljaminekud (majandusliku kasumi vähenemised), millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele teostatud väljamaksed omakapitalist.
Kasum (kahjum) - on raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tehingutega seotud tulude ja kulude vahe.
Majandustehing - on raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vaheline tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutuv raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste ja omakapitali koosseis.
Bilanss - raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamis- kohuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali).
Kasumiaruanne - raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 24
Rahavoogude aruanne ­ on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruande- perioodi rahavoogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ning väljamakseid).
Omakapitali muutuste aruanne ­ on raamatupidamisaruanne, mis kajastab aruandeperioodil toimunud muutusi raamatpidamiskohustuslase omakapitalis.
Eesti hea raamatupidamistava - rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatu- pidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse raamatupidamise seadusega ja mida täiendavad Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna juhendid.
Rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtted ­ Euroopa Liidu raamatupidamise direktiivid , rahvusvahelised finantsaruandluse standardid ning avalik-õiguslike isikute puhul ka rahvusvahelised avaliku sektori raamatupidamise standardid.
Tegevjuhtkond ­ Raamatpidamiskohustuslase igapäevast tegevust juhtima ja tehinguid tegema õigustatud isik või isikud (näiteks äriühingu juhatus).
Emaettevõte - ettevõte, millel on üks või rohkem tütarettevõtet, emaettevõte omab otseselt või kaudselt üle 50% tütarettevõtte aktsiatest.
Sidusettevõte - ettevõte, kelle omakapitalis raamatupidamiskohustuslane osaleb eesmärgiga luua püsivaid sidemeid ja kelle äritegevusele sidusettevõtte tegevus on oluline. Sidus- ettevõtteks loetakse ettevõtet, kus teine ettevõte omab 20­50% tema hääleõigusega aktsiatest või osakutest.
Sissemaksed - väljamaksed iseloomustavad raha liikumist ning kajastuvad rahavoogude aruandes.
Sissemaksed (laekumine) ­ ettevõttele laekuv raha füüsilistelt või juriidilistelt isikutelt. Antud mõistet tuleb eristada tulu mõistest, mis tekib kauba müügihetkel. Ostjale võib anda maksepikendust, seetõttu sissemakse võib toimuda alles maksehetkel. Seega müügitulu tekib kui kaup antakse üle ostjale, sissemakse kui ostja tasub oma arve.
Väljamaksed ­ ettevõttest raha väljaminek füüsilistele või juriidilistele isikutele vara ostul, palkade, laenu, intresside jm maksmisel. Kulu tekib siis, kui ettevõte saab materjali, kaupa või teenuseid. Sõltuvalt maksetingimustest võib ettevõte saada maksepikendust, seetõttu toimub väljamakse hiljem.
Sissetulekud ­ väljaminekud Selle mõistepaari tähendus on laiem kui esimesel paaril, sest selles kajastuvad lisaks raha liikumisele ka võlasuhete muutused. MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 25
Sissetulekud ­ laekumiskäive ­ laekuv raha, saadav vara või teenuste hulk. Sissetulek on üldisem mõiste kui tulu. Tulu on osa sissetulekust , mis laekub ettevõttele tema kulude katteks.
Väljaminekud ­ väljaminekukäive ­ ettevõttest välja minev raha, vara või teenuste hulk. Väljaminek on üldisem mõiste kui kulu. Kulu on väljaminekud, mis kaetakse tulust ning avaldavad seetõttu mõju kasumile . Väljaminekud periodiseeritakse erinevate majandusaastate kuluks vastavalt osalemisele tulu loomisel. Näiteks väljaminekut põhivarale ei saa kanda tema soetamisaasta kuluks, vaid see jaotatakse mahaarvestisena mitme aasta kuluks.
Debitoorne võlgnevus ­ arveldussuhetes kujunev deebitori võlgnevus kreeditorile viimase seisukohalt vaadatuna. Debitoorne võlgnevus (nõuded) kujutab endast saadaolevaid rahasummasid, vara või teenuseid.
Deebitor (võlgnik) ­ füüsiline või juriidiline isik, kelle käes on teisele isikule kuuluvat vara ning kes pole oma kohustusi veel jõudnud tasuda.
Krediroorne võlgnevus ­ arveldussuhetes kujunev deebitori võlgnevus kreeditorile vaadelduna deebitori seisukohalt. Kreditoorne võlgnevus (kohustused) kujutab endast maksta olevaid rahasummasid, väljastatavaid materiaalseid väärtusi või teenuseid.
Kreeditor (võlausaldaja) ­ füüsiline või juriidiline isik, kelle vara on teise isiku käsutuses ja kes pole selle eest veel tasu saanud. MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 26
Lisa 2 BILANSISKEEM
AKTIVA (VARA) Käibevara 1. Raha ja pangakontod
2. Aktsiad ja muud väärtpaberid
3. Nõuded ostjate vastu Ostjate laekumata summad Ebatõenäoliselt laekuvad summad ( miinus ) Kokku
4. Muud nõuded Nõuded emaettevõtja ja teiste konsolideerimisgrupi ettevõtjate vastu Nõuded sidusettevõtjate Nõuded aktsionäride vastu Muud lühiajalised nõuded Kokku
5. Viitlaekumised (aruandeperioodi laekumata tulud) Intressid Dividendid Muud viitlaekumised Kokku
6. Ettemaksed Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Tulevaste perioodide kulud Kokku
7. Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed tarnijatele Kokku
Käibevara kokku MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 27
Põhivara
8. Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtjate aktsiad või osakud Pikaajalised nõuded emaettevõtja ja teiste konsolideerimisgrupi ettevõtjate vastu Sidusettevõtjate aktsiad või osad Pikaajalised nõuded sidusettevõtjate vastu Muud aktsiad ja väärtpaberid Muud pikaajalised nõuded Kokku
9. Kinnisvarainvesteeringud
10. Materiaalne põhivara Maa ja ehitised ( soetusmaksumuses ) Masinad ja seadmed (soetusmaksumuses) Muu materiaalne põhivara (soetusmaksumuses) Põhivara akumuleeritud kulum (miinus) Lõpetamata ehitised Ettemaksed materiaalse põhivara eest Kokku
11. Immateriaalne põhivara Arenguväljaminekud Patendid , litsentsid, kaubamärgid ja muu immateriaalne põhivara. Firmaväärtus Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku
Põhivara kokku
AKTIVA (VARAD) KOKKU MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 28
PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL)
Kohustused
Lühiajalised kohustused
12. Võlakohustused Lühiajalised laenud ja võlakirjad Pikaajaliste võlakohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konverteeritavad võlakohustused Kokku
13. Ostjate ettemaksed kaupade ja teenuste eest
14. Võlad tarnijatele
15. Muud lühiajalised võlad Võlad emaettevõtjatele ja teistele konsolideerimisgrupi ettevõtjatele Võlad sidusettevõtjatele Muud Kokku
16. Maksuvõlad
17. Viitvõlad (aruandeperioodil tegemata väljamaksed) Võlad töövõtjatele Dividendivõlad Intressivõlad Muud Kokku
18. Lühiajalised eraldised
19. Muud tulevaste perioodide ettemaksud tulud
Lühiajalised kohustused kokku
Pikaajalised kohustused
20. Pikaajalised võlakohustused Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused Konverteeritavad võlakohustused Kokku MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 29
21. Muud pikaajalised võlad Võlad emaettevõtjatele ja teistele konsolideerimisgrupi ettevõtjatele Võlad sidusettevõtjatele Muud Kokku
22. Pikaajalised eraldised Pensionieraldised Muud eraldised Kokku
Pikaajalised kohustused kokku
Kohustused kokku
Omakapital
23. Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses
24. Ülekurss 25. Oma osad või aktsiad (miinus) 26. Reservid 27. Kohustuslik reservkapital 28. Muud reservid 29. Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 30. Aruandeaaasta kasum (kahjum)
Omakapital kokku
PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) KOKKU MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 30
Lisa 3 KASUMIARUANDE SKEEM 1
Müügitulu Muud äritulud
Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel Kaubad, toore, materjal ja teenused Muud tegevuskulud Tööjõukulud: a) palgakulu b) sotsiaalmaksud c) pensionikulu Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud _________________________________________________________ Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud a) finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt b) finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt c) finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt d) intressikulud e) kasum (kahjum) valuutakursi muutustest f) muud finantstulud ja -kulud Kokku finantstulud ja kulud _______________________________________________________ Kasum (-kahjum) majandustegevusest Erakorralised tulud Erakorralised kulud _______________________________________________________ Kasum (-kahjum) enne tulumaksustamist Tulumaks _______________________________________________________ Aruandeaasta puhaskasum (-kahjum) MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 31
Lisa 4 KASUMIARUANDE SKEEM 2
Müügitulu Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu _____________________________________________________________ Brutokasum (-kahjum)
Turustuskulud Üldhalduskulud Muud äritulud Muud ärikulud _____________________________________________________________ Ärikasum (-kahjum)
Finantstulud ja -kulud a) finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt b) finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt c) finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt d) intressikulud e) kasum (kahjum) valuutakursi muutustest f) muud finantstulud ja -kulud Kokku finantstulud ja kulud _______________________________________________________ Kasum (-kahjum) majandustegevusest
Erakorralised tulud Erakorralised kulud _____________________________________________________________ Kasum (-kahjum) enne tulumaksustamist Tulumaks _____________________________________________________________ Aruandeaasta puhaskasum (-kahjum)