Haabsalu kutseharidus keskus Carola Liiv MR14 02.10.2014 1.SISSEJUHATUS.....................................................................................LK 2 2.ESMAABIKAPI SISU............................................................................LK 3 2.1. Miinimumnõuded esmaabivahenditele väikeettevõttes või ettevõtte eraldiasetsevates struktuuriüksus................................................................LK 3 2.2. Miinimumnõuded esmaabivahenditele ettevõttes või ettevõtte eraldiseisvates struktuuriüksustes töötajate arvuga üle 25..........................LK 4 3. ÜLDNÕUDED LINTSAELE..................................................................LK 4 3.1. Enne tööd................................................................................LK 4
Ensüüm TMAO Trimetüülamiin Noksiid redutseerub Tekib trimetüülamiin Noksiidi derivaat trimetüülamiin Huvitavaid fakte Trimetüülamiini mitte oksüdeerumine põhjustab inimesel haigust. Kala värskust saab määrata seega tema lõhna järgi. Merekalad riknevad kiiremini. Kasutatud materjal. Zilmer, M. Karelson, E. Vihalemm, T. Rehema, A. Zilmer, K. Inimorganismi biomolekulid ja metabolism Männik, A. Biokeemia 1985 Timberg, L. Kalatoodete tootmine väikeettevõttes ja kala kvaliteet 2009 Vaarik, A. Amiini oksüdaasi puhastamine amiinide biosensori konstrueerimiseks 2004 www.kliinik.ee answers.yahoo.com Tänan kuulamast!
Selle antud konkreetse ettevõtte puhul ongi eeliseks see, et asi on minimalistlik ja toimib. Jäävad ära paljud töötajad, kellele peaks palka maksma, ning mis omakorda tõstab autopesu hinna kõrgeks (näiteks käsipesu ja harjapesu maksab keskmiselt 15 pesulates). Selle ettevõtte lööb aga turul läbi oma hinnaga, vaid selle vahega, et ise peab end liigutama. Ning mida kiiremini liigutad ja auto puhtaks pesed, seda soodsam sulle. Aga nüüd küsimuse esimese poole juurde: arvan, et väikeettevõttes on innovatsiooni parem läbi viia, sest tulemus on vahetum. Suures ettevõttes nõuab innovatsiooni läbiviimine suuremaid ressursse, ka rahalisi. Reeglina suures ettevõttes on kliente rohkem, kellele ei pruugi see innovaatiline lähenemine meeldida nii nagu eelmine. Väikeettevõtte puhul aitab innovatsioon parandada turupositsiooni ning leida niss teiste ettevõtete ees. Nagu näha Smartwash autopesulate näitel, lõi antud toode ka hinnaga suuri autopesulaid, nagu Jazz autopesulad ning
DOKUMENDIHALDUS DOKUMENTIHALDUST KORRALDAB · organisatsiooni dokumendihalduse teenistus (kantselei, asjaajamistalitus iseseisev struktuuriüksus, üldosakonna allüksus) · suures ettevõttes arhiivitöötajad · väikeettevõttes sekretär, assistent, juhiabi KAASAEGSES ORGANISATSIOONIS · elektrooniline dok.halduse süsteem - dokumendihaldur (asjaajamine, arhiivitöö, infotöötlus, IT) - süsteemihaldur (riist- ja tarkvara hooldus) · muutused tööjaotuses enamik töötajaid vormistab dokumendid ise ASJAAJAMISE HEA TAVA · reglementeeritus (igal dokumendil oma koht) · vastutus nõuetest kinnipidamise eest DOKUMENDIHALDUSE ALUSDOKUMENDID · sisekorraeeskirjad
Sellega peavad teised k aasa tulema kliendid. Samastumine oma ettevõttega. Ettevõtja on iseenda peremees võtab vastu otsuseid. Kliendile ei tohi anda valelubadust, teda ei tohi petta, üks möödalask võrdub rohkem kui kordades rohkem õnnestumisi. Kõige parem klient on püsiklient. Tsentraalne juhtimine üksi otsustatakse, enamasti tehakse õigeid otsuseid, kiired otsused. Ettevõtja staatus ta suudab/oskab/saab hakkama/riskib. Alustamise suhteline kergus väikeettevõttes on omanikke vähe (1-3). Eesti Energia haldusnõukogu ~7 liiget. Tähtsate ja perspektiivsete küsimuste üle otsustamine. Otsustamine lihthäälte enamusega. Nõukogu enamasti viieks aastaks. Nõukogu peab koos käima 1 kord kvartalis. Munitsipaalettevõte. Strateegilised energeetika (soojus, elekter), transport (bussiliiklus), ~kommunikatsioon, juriidika (politsei jaoskond, kainar) Äriühingud: Ühistuliikmed on ühinenud samade vajaduste rahuldamiseks ühisel jõul. Kortermajas peab
- dokumendi kontrollitud haldamine läbi selle terve elukäigu - loomine, korraldamine, kasutamine, arhiveerimine, hävitamine - süstemaatiline kontroll dokumentide loomise, kasutamise, eraldamise üle Miks peab teadma asjaajamist? - oluline asutuse töökorralduse jaoks - tagab dokumentide kohta hea ülevaate - lihtsustab dok.ringlust - tagab nõuetekohase vormistuse ja kasutamise Kes tegelevad dok.haldusega? - kantselei - suurettevõttes: arhiivitöötajad; väikeettevõttes: sekretär/assistent Asjaajamise hea tava. - reglementeeritus igal dokumendil oma koht - vastutus nõuetest kinnipidamise eest - dokumentide vormistamine kooskõlas õigusaktidega - operatiivne dok.ringlus Dok.halduse alusdokumendid. - sisekorraeeskirjad - asjaajamiskord (nõuded) - dok.loetelu - tööprotsess Asjaajamiskord sisaldab... - vorminõuded, mallid - allkirjaõiguslikud isikud - menetlemise kord, arhiivinõuded
asuvad müügipunktid, millist transporti kastatakse, ladustamine, kaubavarude kontrollimine. PROMOTION e. turunduskommunikatsion, vajalik müügi tõhustamiseks, antakse sihtturule teada toote positiivsetest omadustest ja veendakse tarbijat toodet ostma, selleks kasutatakse reklaami, isiklikku müüki, tähtis on millist toodet, millises kanalis reklaamida. P5 & P6 PROFILE e. ettevõte stiil/nimi, mõnes mõttes sama tähtis kui toode ise, ettevõtte nimi annab tootele garantii, väikeettevõttes annab isik garantii, suures isikud nii suurt rolli ei mängi. PERSON e. isik, sõnumks on see, mida teie kliendile ütlete, hind sõltub teie läbirääkimisvõimatest. USP unikaalne müügiargument, mis eristab toodet teistest toodetest, selle sab luua tarbija teadvuses. SMP toode võib olla oma kategoorias, kas esimene või ainus, sel juhul võivad toote esmapilgul nõrgana näivad kohad muutuda müügiargumendiks, kui neid osatakse õigesti esitada.
............................................................................ 6 Töötaja motiveerimise võimalused ettevõttes Tänapäeaval on ideaalses ettevõttes esikohal inimesed, sest töötajad on ettevõtte edu võtmeks. Hea töötaja on motiveeritud andma endast maksimaalse oma kohuste täitmisel ja on kindel seljatagune edukale juhile. Millised on töötaja motiveerimise võimalused ettevõttes? Microsofti äriportaalis on välja toodud mõned võimalused töötajate motiveerimiseks väikeettevõttes. On välja toodud fakt, et väikeettevõtte juhil või omanikul on eelis töötajate motiveerimisel, kuna tema tunneb oma ettevõttes töötavaid inimesi. Sellest tulenevalt on ettevõtte juhil võimalus muuta töötajate tundmine neljal viisil motivatsioonistrateegiaks. Need neli viisi on järgmised: 1. Looge tööl positiivne õhkkond. Kui ettevõtte töötajate vahel on tekkinud konfliktid, siis just juht on see, kes saab olukorra lahendada
e) ettevõtte ressurssidega ja konkurentsivõimega; f) organisatsioonikultuur; g) eetilised kaalutlused (eetilised kohustused on ettevõttel omanike, töötajate, tarbijate, hankijate ja ühiskonna ees). Ärieetikat ja sotsiaalset vastutust oluliseks pidav juhtkond arvestab huvigruppidega alati, mitte ei reageeri probleemide korral tagantjärele. Hoitakse eemale ka eetiliselt või moraalselt kahtlastest ärivõimalustest. 23. Strateegia eripära väikeettevõttes Väikeettevõttes on protsess vähem formaalne, tulemused ei pruugi olla paberile fikseeritud ega ametlikult heaks kiidetud. Eesmärkide osas iseloomustavad väikeettevõtet järgmised tegurid: a) omanikud ja juhid on ühed ja samad inimesed; b) üksikisiku ja ettevõtte eesmärgid ühtivad; c) eesmärkide valikud mõjutavad äriliste tegurite kõrval ka ettevõtja elustiil, vanus, tervis ja perekonnaga seotud kaalutlused;
Mikroökonoomika Ettevõtteteooria Harjutus Harjutused majandusõpetuses (mikroökonoomika) Ettevõtteteooria Ülesanne 4.3 Valige ainuke õige vastusevariant tabeli põhjal Tõümmake sellele ring ümber Teie väikeettevõttes küpsetatakse saiakesi. Tabelis on toodud saiakeste kogutoodang ühes nädalas erineva arvu küpsetusahjude korral Ahjud, tk. 1 2 3 4 5 TP 1000 2200 3500 4200 4800 MP 1200 1300 700 600 1) Tabeli põhjal hakkab kahaneva piirtootlikuse seadus toimima: a) teise ahju rakendamisel c) neljanda ahju rakendamisel b) kolmanda ahju rakendamisel d) viienda ahju rakendamisel
· Abivahendeid, mida tööõnnetuse korral kasutada. Kelle poole ja kuhu pöörduda esmaabi saamiseks. Õnnetused võivad tabada igaüht ja seda kõige etteaimamatumal ajal. Abi andmisel on tähtis kiirus, kuid sageli hakatakse esmaabivahenditele ning nende puudumisele mõtlema alles tungiva vajaduse tekkimisel. Järgnevalt on välja toodud nõuded ja soovitused esmaabi vahenditele nii asutuses, autos kui koduses majapidamises. Miinimumnõuded esmaabivahenditele väikeettevõttes või ettevõtte eraldiasetsevates struktuuriüksustes2: 1) steriilne haavatampoon 10 cm x 10 cm 2 pakki 7,5 cm x 7,5 cm 2 pakki 2) rullside (laius 10 cm) 2 tk 3) plaastrid (eri suuruses) vähemalt 12 tk 4) desinfitseeriva ainega immutatud tampoonid haava puhastamiseks vähemalt 6 tk
trükkimisega. Järgnevalt loetletakse komisjoni koosseis: esimees ja liikmed perenimede tähestikulises järjekorras. 2. konstateerivast osast Siin esitatakse tuvastatud faktid, järeldused ja ettepanekud Akti vorming Allkirjad Aktile kirjutavad alla komisjoni esimees ja kõik komisjoni liikmed. Allkirjastatakse kõik koostatud eksemplarid. Pärast allakirjutamist esitatakse akt kinnitamiseks Akti vorming Viisa Üldiselt akti ei viseerita. Erandiks võib olla väikeettevõttes näiteks dokumentide hävitamine, millele kirjutab alla üks ametiisik. Selline akt tuleks viseerida nende ametiisikute poolt, kelle dokumente hävitatakse. Sellise akti peab kinnitama ettevõtte juht. Akti vorming Akti lisad Akti lisadeks võib olla nimekiri aktiga mahakantud varadest, mõne komisjoni liikme eriarvamus, jne Akti lisadele viidatakse allkirjadest allpool Protokoll Protokoll on dokument, mis koostatakse nõupidamise või koosolekukäigu ja
psühholoogilisi teste. Firmas peaks olema kindel programm uute töötajate kohanemise kergendamiseks. Uutele töötajatele võib kehtestada katseaja ja vähemalt üks kord aastas tuleks arutada iga töötajaga tema tööd ja tootlikkust. Ettevõtte struktuuri ja juhtide võimutasemeid väljendatakse tavaliselt vastava skeemiga. Väikefirmas seda tavaliselt ei koostata, kuid ettevõtte kasvades võib niisugune skeem vajalikuks osutuda. Samas on ka väikeettevõttes tarvis, et iga töötaja teaks täpselt oma kohustuste ja volituste piire. Kui firma omanik ise ettevõttes töötab, siis on tema selle 11 Töötajate hindamine ja motiveerimine väikefirmas 12 tippjuht. Kui ta oma töötajate võimeid usaldab, võib ta osa võimu ja otsustamisõigust neile delegeerida. Iga töötaja peab teadma, mida temalt oodatakse ja tema volitused peavad
Töötavate inimeste koosseis ei olnud aga püsiv, kuna täienes pidavalt noortega. Nad asusid tööle sulaste ja teenijatüdrukutena peamisel sellepärast, et neil polnud õppimisvõimalusi või ei leidnud muud tööd. Need ametid olid kõige halvema väljavaatega, kuna tööpäevad olidi pikad ning rasked ja töötingimused polnud head. Kuid sellest kategooriasat lahkus ka palju inimesi. Mõned leidsid tööd saeveskites või mõnes muus väikeettevõttes. Kui sulane ja teenijatüdruk abiellusid, hankisid nad endale mõnikord popsikoha, harvem suudeti hakata pidama väikest rendikohta. Kui talupere poeg või tütar abiellus teenijaga, oli see häbiasi. Näiteks kui peretütrel oli valida vabrikutöölise või sulase vahel, ei tohtinud ta valida sulast. ''Sulase'' ja ''teenija'' asemel kasutati nimetusi ''poiss'' ja '' tüdruk''. Neid hüüti talu nime järgi, näiteks kui talu nimi oli Kiira, siis sulast hüüti Kiira poiss.
erakonnad ja liikumised Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 7 Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 8 Ettevõtluses on eksistentsiaalne küsimus efektiivsus ehk tõhusus, Strateegia olemus ja roll väikeettevõttes mis on olulisim kriteerium nii strateegia kui taktika hindamisel. Strateegia (inglise keeles strategy, ka policy) on juhis sihipäraseks, Saab rääkida ka strateegilisest ja taktikalisest efektiivsusest. läbimõeldud ja kavakindlaks tegutsemiseks. Strateegi kujundamise üldtuntud alus on SWOT-analüüs: Kas ettevõte (vm ... on strateegiliselt efektiivne ehk eesmärgipärane
elluviimist ja neid kontrollida. Tehniliste täitjate suunamine ja kontrollimine 6. Milliste oskuste poolest erinevad teooria kohaselt suurettevõtte ja väiksfirmajuht ning esmatasandi ja tippjuht? Suurettevõttes tuleb juhil kõige sagedamini täita kõneleja rolli, seejärel uuendaja rolli ja tseremoniaalset ning juhtija-eestvedaja rolli. Väga harva infojjagaja rolli Väikeettevõttes tuleb juhil täita kõige sagedamini ressursside jagaja rolli, seejärel sidepidaja rolli, info vastuvõtja, arusaamatuste lahendaja ja läbirääkija rolli. Kõige harvem uendaja rolli Tippjuhtide jaoks on olulised kontseptuaalsed oskused ja vähem tähtsad tehilised uskused. Esmatasandi juhtidel on see vahekord vastupidine 7. Millised olid teadusliku juhtimise koolkonna põhiideed, kes olid koolkonna rajajateks? F
vallandatakse. -Kasutatakse tootmisharudes kus on hooajalised tööd, samuti töömahukates tootmisharudes, mis ei nõua kvalifitseeritud tööjõudu. Millised on neli põhilist ruumide ja ressursside paigutuse tüüpi ? 1.Fikseeritud asukohaga planeeringuks ehk paigalseisva objekti teeninduseks, mida kasutatakse hoonete ja teede ehitamisel, kus ehitusmaterjale hoitakse ehituspaiga vahetus läheduses. 2.Funktsionaalseks paigutuseks - väikeettevõttes valmistatakse vähe, kuid kõrge kvaliteediga toodangut ja iga uue toote valmistamiseks kasutatav materjal liigub tootmisse erinevat teed pidi näiteks töökodades ja köökides töödeldav materjal, haiglates patsiendid. 3.Grupeeritud paigutuseks, kus rühmitatakse töötajate tööruume, töövahendeid ja töökohtasid, et võimaldada töötajate suhtlemist ja informatsiooni ratsionaalset vahetamist nii omavahel kui kliendiga. 4
1. Väikeettevõtete olulisus Kasumilootus-soov parandada elatustaset ja laiendada ettevõtet. Tulevase rikkuse ootus- sageli jääb materiaalne tasu kaugemasse tulevikku,kuid ta on stiimulik,mille poole püüelda. Rahuldustpakkuv töö,vahel ka identifitseerumine oma ettevõttega Ettevõtja on iseenda peremees-see on üks olulisemaid ettevõtte rajamise motiive,mille nimel ollakse mõnikord valmis ka esialgseks sissetulekute vähendamiseks. Otsene suhtelmine töötajate ja klientidega. Väikeettevõttes on suhted isiklikumad, lähedasemad. Seda hindavad paljud inimesed. Tsentraalne otsustamine-ettevõtja omab ülevaadet kogu tegevusest,saab langetada otsuseid kiiresti,et kasutada ära erinevaid võimalusi. Ettevõtja staatus ühiskonnas on sageli kõrgem palgatöötaja omast. Muidugi esineb ka probleeme nagu nt: majandustegurid(väiksem vastupidavus majanduskriisides,konkurentsi teravnedes) Müügiprobleemid,kulud, kapitaliprobleem,puudulik spetsialiseeritus, piiratud
Nendeks on näiteks ettevõtte suurust peegeldav aastakäive, brutokasum või ärikasum või muud ettevõttele olulised näitajad (Johnsson 1996, lk. 156). Strateegia alla pannakse tavaliselt kirja ettevõtte kasvuplaan ja soorituskava st. põhimeetodid, mille abil püstitatud eesmärke saavutada. 9 2.5. Marketingiplaan Siin kirjeldatakse turundustöö toimimisest ettevõttes, ning kes selle eest hoolitseb. Tavaliselt on see väikeettevõttes juhi ülesanne. Suuremates kompaniides on selle jaoks turundusosakonna juht. Marketingi peale tasub firmal oma ressursse kulutada, sest ettevõtte võimalused määrab ära suures osas just marketing (Johnsson 1996, lk. 162). Üheks marketingi komponendiks on toode ja selle hinnakujundus. Siin kirjeldatakse toote omadusi- konkurentsivõimet, nõutust ja toote toimivust. Hinnakujundusest rääkides peaks kindlasti üheks lähtepunktiks olema turuhinnad ,mis tsiteerivad toote konkurentsivõimet
kannatanule esmaabi. Mõistlik on asetada juhend esmaabikohvrisse, kus see on kättesaadav kõigile. Nähtaval kohal peavad olema ka töötajate nimed, kes on koolitatud andma esmaabi. Uuele töötajale tuleb tutvustada nii esmaabikohvri asukohta kui ka inimesi, kes antud asutuses esmaabi eest vastutavad. See tutvustus tehakse uue töötaja esmajuhendamise käigus, mille näeb ette Sotsiaalministri määrus. Sotsiaalministri määrusega on sätestatud miinimumnõuded esmaabivahenditele väikeettevõttes või ettevõtte eraldi asetsevates struktuuriüksustes. Erinevused esmaabikomplektides on seotud ettevõttes töötavate inimeste arvuga. 3 Esmaabivahendid töökohal: Vahend Miinimum Töötajaid üle 25 Steriilne haavatampoon 10cm x 10cm 2 pakki 3 pakki Steriilne haavatampoon 7,5cm x 7,5cm 2 pakki 3 pakki
Juhtimisvaldkonna juhid on keskastme juhid ehk nende ülesanne on spetsialistide tegevuse suunamine. 6. Milliste oskuste poolest erinevad teooria kohaselt suurettevõtte ja väikefirmajuht ning esmatasandi ja tippjuht? Suurettevõttes tuleb juhil kõige sagedamini täita kõneleja rolli, seejärel uuendaja rolli ja tseremoniaalset ning juhtija-eestvedaja rolli. Väga harva infojjagaja rolli Väikeettevõttes tuleb juhil täita kõige sagedamini ressursside jagaja rolli, seejärel sidepidaja rolli, info vastuvõtja, arusaamatuste lahendaja ja läbirääkija rolli. Kõige harvem uendaja rolli Tippjuhtide jaoks on olulised kontseptuaalsed oskused ja vähem tähtsad tehilised uskused. Esmatasandi juhtidel on see vahekord vastupidine 7. Teadusliku juhtimise koolkonna põhiideed: kes olid kookonna rajajad? Rajajad: F.Taylor, H.Ford, H.Gantt
rahvuspapud, uus müügimeetod, uus disain, hanked, uued turunissid) 2.Innovatsiooni erinevus suurfirmades võrreldes väikefirmadega-suured ja spetsialiseerinud firmad peavad suutma õppida ja muutuda vastuseks uutele ja sageli ettenägematutele võimalustele ja ohtudele. Innovatsiooniprotsesse tuleb juhtida teadlikult. Suurfirmade osakaal teadus ja arendustöödes on suurem (vähemalt formaalselt), neil on suurem konkurentsivõime. Innovatsioon väikeettevõttes on suhteliselt lihtne, otsuselangetamine on kiire, töötajate pühendumusaste ja vastuvõtlikkus uudsusele on kõrge. Neil on mitmeid eeliseid, nt väledus, kiire otsuse langetamise võime, samas ka mitmeid piiranguid, nt ressursside piiratus. Mõned võtmeisikud peavad oskama paljusid asju ja hästi. Olema head suhtlejad. Firma kasvades saab võtta lisajõudu ja spetsialiseeruda.. Kõik sõltub juhtfiguurist (või tandemist, vahest ka suuremast hulgast (perekond)
VKE-d annavad tööd suurele osale elanikkonnast, s.h. ka hõredamalt asustatud regioonides, kus puuduvad vajalikud tingimused suurettevõtete asutamiseks. · Innovatsiooni arendamine. Väikeettevõtted on tihti uute ideede allikaks. · Konkurentsi edendamine. Väikeettevõtted väldivad monopolide tekkimist ning pakuvad konkurentsi suurfirmadele, kiirendades nende arengut. · Tööjõu kvalifikatsioonitaseme tõstmine. Väikeettevõttes puutuvad töötajad kokku erinevate töövaldkondadega, mis annab neile mitmekülgse kvalifikatsiooni. Joonis Ettevõtete arv suurusrühmade lõikes 2009 aastal(Eesti Ettevõtluspoliitika: 7) Ettevõtete suuruse jaotiste puhul on oluline märkida, et lisaks kajastatud ettevõtetele esineb ka hulk ettevõtteid, mille puhul suurus on tuvastamata näiteks 2009. aastal oli selliseid ettevõtteid 14 833. Olgugi, et viimastel aastatel võib täheldada ka teistesse
paremaid lahendusi; 2) ressursside jagajana teeb ta strateegilisi otsuseid; 3) arusaamatuste lahendaja; 4) läbirääkijana püüab juht lepingute sõlmimisel saada organisatsioonile paremaid tingimusi. Suur- ja väikeettevõtetes on eri rollide täitmise vajadus erinev. Suurettevõttes tuleb juhil kõige sagedamini täita kõneleja rolli, seejärel uuendaja rolli. Kõige harvem tuleb tal olla infojagaja rollis. Väikeettevõttes seevastu tuleb juhil kõige sagedamini täita ressursside jagaja rolli, seejärel sidepidaja, info vastuvõtja ning arusaamatuste lahendaja rolli. Kõige harvem tuleb täita uuendaja rolli. Juhile vajalikeks oskusteks on traditsiooniliselt peetud järgmisi oskusi (Daft, 1995: 18): · tehnilised oskused ärikirjade koostamine, arvuti kasutamine, koosolekute korraldamine, organisatsiooni põhitegevusega seonduvate erialateadmiste valdamine;
suuremates organisatsioonides on selleks palgatud eraldi personalijuht, kelle tööülesanded võivad olla väga erinevad, sõltudes personalitöö vajalikkuse mõistmisest ja väärtustamisest organisatsioonis ning tippjuhtkonna personalistrateegiast. 1.5. Kas ja millises ulatuses saavad teised organisatsiooni liikmed täita personalijuhi kohustusi? Organisatsiooni kõiki juhte tuleb pidada ka personalitöö tegijaiks. Neid abistab ja nõustab sellel alal personalijuht või töötaja. Väikeettevõttes langeb valdav osa personalitööst tippjuhi ülesannete hulka, keda toetavad selles tegevuses teised juhid. Sellises ettevõttes on otstarbekas kasutada aeg-ajalt ka personalitööalase nõustaja teenuseid. 1.6. Milline peaks olema hea (ideaalne) personalijuht (isiksuse omadused, teadmised, kogemused, haridus) ja kas sama hea antud küsimustes peaks olema ka töötaja, kes täidab lisaks oma põhitöö ülesannetele ka personalijuhi kohustusi?
2) ressursside jagajana teeb ta strateegilisi otsuseid; 3) arusaamatuste lahendaja; 4) läbirääkijana püüab juht lepingute sõlmimisel saada organisatsioonile paremaid tingimusi. Suur- ja väikeettevõtetes on eri rollide täitmise vajadus erinev. Suurettevõttes tuleb juhil kõige sagedamini täita kõneleja rolli, seejärel uuendaja rolli. Kõige harvem tuleb tal olla infojagaja rollis. Väikeettevõttes seevastu tuleb juhil kõige sagedamini täita ressursside jagaja rolli, seejärel sidepidaja, info vastuvõtja ning arusaamatuste lahendaja rolli. Kõige harvem tuleb täita uuendaja rolli. 4) Nimeta juhile vajalikke oskusi. · tehnilised oskused ärikirjade koostamine, arvuti kasutamine, koosolekute korraldamine, organisatsiooni põhitegevusega seonduvate erialateadmiste valdamine; · suhtlusoskus oskus motiveerida inimesi, lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd;
juhendada üksiktoimingute elluviimist ja neid kontrollida. Tehniliste täitjate suunamine ja kontrollimine. 6. Milliste oskuste poolest erinevad teooria kohaselt suurettevotte ja vaikefirmajuht ning esmatasandi ja tippjuht? Suurettevõttes tuleb juhil kõige sagedamini täita kõneleja rolli, seejärel uuendaja rolli ja tseremoniaalset ning juhtija-eestvedaja rolli. Väga harva infojjagaja rolli Väikeettevõttes tuleb juhil täita kõige sagedamini ressursside jagaja rolli, seejärel sidepidaja rolli, info vastuvõtja, arusaamatuste lahendaja ja läbirääkija rolli. Kõige harvem uendaja rolli Tippjuhtide jaoks on olulised kontseptuaalsed oskused ja vähem tähtsad tehilised oskused. Esmatasandi juhtidel on see vahekord vastupidine 7. Millised olid teadusliku juhtimise koolkonna pohiideed, kes olid koolkonna rajajateks? F
Asendusinvesteeringud; Täiendinvesteeringud (lisainvesteeringud). Risk investeeringute analüüsi kontekstis tähendab võimalust, et projektist saadavad tegelikud rahavood erinevad prognoositud rahavoogudest. MIRR- modifitseeritud sisemine rentaablus; Tasuvusaeg mõõdab ajaperioodi, mille jooksul kaetakse tuludega algne investeeringuväljaminek. Tasuta emissiooni puhul jagatakse aktsiad Jaotamata puhaskasumi arvelt. Pankrot on kohtu poolt kohtumäärusega välja kuulutatud maksejõuetus. Väikeettevõttes on töötajate arv alla 50. Absoluutne tasuvus saavutatakse, kui investeeringu tegemise kogukulud on madalamad kui investeeringu mittetegemise kogukulud. Staatiline tasuvusaeg näitab mitu aastat kulub esialgsete rahavoogude korvamiseks, katmiseks. Riskikapital kujutab endast finantsinvesteeringut ettevõtte omakapitali ja/või allutatud võlakohustustesse.
1. Kasumilootus soov parandada elatustaset ja laiendada ettevõtet. 2. Tulevase rikkuse ootus sageli jääb materiaalne tasu kaugemasse tulevikku, kuid ta on stiimuliks, mille poole püüelda. 3. Rahuldustpakkuv töö, vahel ka identifitseerumine oma ettevõttega. 4. Ettevõtja on iseenda peremees - see on üks olulisemaid ettevõtte rajamise motiive, mille nimel ollakse mõnikord valmis ka esialgseks sissetulekute vähenemiseks. 5. Otsene suhtlemine töötajate ja klientidega. Väikeettevõttes on suhted isiklikumad, lähedasemad. Seda hindavad paljud inimesed. 6. Tsentraalne otsustamine - ettevõtja omab ülevaadet kogu tegevusest, saab langetada otsuseid kiiresti, et kasutada ära avanevaid võimalusi. 7. Ettevõtja staatus ühiskonnas on sageli kõrgem palgatöötaja omast. Väikeettevõtte omamise probleemid. 1. Majandustegurid väiksem vastupidavus majanduskriisides, konkurentsi teravnedes või tarbija käitumise muutumise korral. 2
Turunduse kursusetöö Ettevõtte "OÜ Visiit SV" näitel SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 1. SISSEJUHATUS........................................................................................................3 1.1 Ettevõtte põhiandmed...........................................................................................3 1.2 Ettevõtte tegevusseis ja põhieelised.....................................................................4 1.3 Ettevõtte äriidee....................................................................................................4 1.4 Ettevõtte personal.................................................................................................5 2. TURUNDUSE INFOSÜSTEEM ..............................................................................7 3. TURUNDUSTEGEVUSE SENINE KORRALDUS...........
* riiklik toetus, majanduspoliitika, majandusolukord * erialane ettevalmistus * turundusalased kogemused * algkapitali (+ muude ressursside) olemasolu või kättesaadavus * elus eeskujud Ettevõtjate muid iseärasusi: * ettevõtja lastel suurem tõenäosus ettevõtjaks saada * ettevõtlik täiskasvanu ilmneb juba lapseeas * perekonna vanim laps, eriti poeg * äri alustatakse samal erialal, kus töötati palgatöölisena * töökogemus väikeettevõttes tõstab huvi saada väikeettevõtte omanikuks 14) Leidur (disainer, kunstnik vms) – nõudlust omava toote/teenuse autor. Ettevõtja – see, kes näeb tootes ärivõimalust ja suudab seda ära kasutada. Kasvava organisatsiooni juht – juhib ettevõtet kiire arengu perioodil, suudab kontrollida organisatsiooni kasvu ja tegevusulatuse laienemist. Väljakujunenud, stabiilse organisatsiooni juht 15) Ettevõtja Juhitud tajutud võimaluste poolt.
ohumärguannet, kui tehniliste ühiskaitsevahenditega või töökorralduslike abinõudega ei ole võimalik riski piisavalt vähendada (Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas). IV samm: Dokumenteeri avastused Dokumenteerida tuleb: • sisekontrolli strateegia (eesmärgid, tööülesannete jaotus, järelevalve korraldamine jne), st lähtuvalt juhendmaterjali punktidest 1 ja 2; • riskianalüüsi tulemused; • tegevuskava. Väikeettevõttes ja asutustes, kus ohutegureid on suhteliselt vähe ja riskid väikesed, on võimalik riskianalüüsi läbiviimise ja tegevuskava koostamise kohta vormistada ühine dokument. Samuti võib sisekontrolli strateegiat käsitlevas dokumendis viidata teistele asjaomastele asutuse- või ettevõttesisestele dokumentidele. NB! Nende dokumentide jaoks ei ole kehtestatud mingit ühtset vormi, vaid selle üle otsustab tööandja. Tähtis on dokumendi sisu.
tagades sellega ühiskonna progressiivse arengu. Konkurentsi edendamine - väikeettevõtted väldivad monopolide tekkimist ning pakuvad konkurentsi suurfirmadele, kiirendades nende arengut. Väike- ja keskmise suurusega ettevõtted suudavad oma paindlikkuse tõttu majandustingimuste muutustele kiiresti reageerida ning aitavad seeläbi kaasa majanduse paindlikkuse suurenemisele. Tööjõu kvalifikatsioonitaseme tõstmine - väikeettevõttes puutuvad töötajad kokku erinevate töövaldkondadega, mis annab neile mitmekülgse kvalifikatsiooni. Väikeettevõtted on palju paindlikumad majanduskõikumiste suhtes - see tähendab, et kui tuleb mingi tehnoloogiline uuendus, uus maksusüsteem vms, siis väikeettevõttel on lihtsam ümber orienteeruda, kui suurel firmal. Mis veel? Peatükid 3.-4 3. (PEATÜKK)
Strateegia on seega üldine tegevuskava finantsiliste ja strateegiliste eesmärkide saavutamiseks. Kui eesmärgid, strateegia ja taotletav konkurentsieelis on paigas, tuleb kavandada täpsem tegevuskava tulemuste saavutamiseks. See näitab: Kes? Millal? ja Mida peab tegema. Strateegilisi valikuid mõjutavaid tegureid on palju, neist tähtsaimad on: - Tegevusharu ja konkurentsitingimuste olemus. - Ettevõtte enda turupositsioon, tugevad ja nõrgad küljed. - Väikeettevõttes on tähtis omaniku roll. 45. Ettevõtte üldstrateegia, äri- ehk konkurentsistrateegia, funktsionaalsed strateegiad (Milles seisnevad, millisele küsimusele peavad vastama). Ettevõtte üldstrateegia – Mida teha ? Millistel turgudel, milliste äriüksuste ning milliste toodete ja teenustega me konkureerime ? Äriüksus – ettevõtte autonoomne osa, millel on omad kliendid ja konkurendid, tulud ja kulud. Äriüksusi võib ettevõttel olla üks või mitu.
spetsiifiline plaan- täpselt määratletud eesmärk, puudub erineva tõlgendamise ja mittearusaamise võimalus direktiivne plaan- on paindlik ja annab üldiseid juhiseid n. Käibe suurenemine 5-10% võrra 10.Planeerimist mõjutavad tegurid (juhtimistase, org elutsükkel, keskkond, tulevikku panustamine) juhtimistase määrab ära plaanide mõju ulatuse. Suures org koost tippjuhid strateegilisis ja pikemaajalisi plane, alamastmejuhid operatiivseid plane. Väikeettevõttes teeb juht kõik plaanid ise organisatsiooni elutsükkel- selle loomisest kuni võimaliku languseni - kujunemisjärk- direktiivsed plaanid - kasvuperiood- lühiajalised spetsiifilised plaanid - küpsus- pikaajalised spetiisfilised plaanid - languse period- lühiajalised direktiivsed plaanid keskkonna ebakindlus- mida ebakindlam keskkond seda paindlikumalt ja kiiremini tuelb sellele reageerida ning seda lühiajalisemalt ja direktiivsemalt tuleb seda teha.
olema. Eesmärgid näitavad soovitavat lõpptulemust, strateegia määrab eesmärkide saavutamise teed ja vahendid. Strateegia on seega üldine tegevuskava ettevõtte eesmärkide saavutamiseks. Strateegilisi valikuid mõjutavaid tegureid on palju, neist tähtsaimad on: * Tegevusharu ja konkurentsitingimuste olemus. * Ettevõtte enda turupositsioon, tugevad ja nõrgad küljed. Väikeettevõttes on tähtis omaniku roll. Kui eesmärgid, strateegia ja taotletav konkurentsieelis on paigas, tuleb kavandada täpsem tegevuskava (taktikaline tegevus) tulemuste saavutamiseks. See vastab küsimustele: Kes, millal ja mida peab tegema? * Milliseid tegevusi tuleb eesmärkide saavutamiseks rakendada? • Mida need tegevused täpselt sisaldavad? • Kuidas mõõdame nende tegevuste tulemusi? • Kes nende tegevuste eest vastutab? • Millised on tähtajad?
· R (relevant) olulised, tähtsad. · T (time bounded) kindla ajakavaga, tähtaegadega. STRATEEGIA: · Eesmärgid näitavad soovitavat lõpptulemust, strateegia määrab eesmärkide saavutamise teed ja vahendid. Strateegia on seega üldine tegevuskava ettevõtte eesmärkide saavutamiseks. o Mõjutajad: Tegevusharu ja konkurentsitingimuste olemus. o Ettevõtte enda turupositsioon, tugevad ja nõrgad küljed. o Väikeettevõttes on tähtis omaniku roll. · Ettevõtte tegelik, elluviidud strateegia kujuneb tavaliselt seguna kahest komponendist: · 1. Kavandatud eesmärgipäraste sammude astumine (kavandatud strateegia). · 2. Reaktsioon ootamatutele muutustele (tehnoloogilised muutused, valitsuse astutud sammud, tarbijate käitumise muutumine jms) ja konkurentide käitumisele. Muutustele
Kasumilootus soov parandada elatustaset ja laiendada ettevõtet. 2. Tulevase rikkuse ootus sageli jääb materiaalne tasu kaugemasse tulevikku, kuid ta on stiimuliks, mille poole püüelda. 3. Rahuldustpakkuv töö, vahel ka identifitseerumine oma ettevõttega. 4. Ettevõtja on iseenda peremees, see on üks olulisemaid ettevõtte rajamise motiive, mille nimel ollakse mõnikord valmis ka sissetuleku vähenimseks. 5. Otsene suhtlemine töötajate ja klientidega. Väikeettevõttes on suhted isiklikumad, lähedasemad, mida osa inimesi eriti hindavad. 6. Tsentraalne otsutamine, ettevõtja omab ülevaadet kogu tegevusest, saab langetada otsuseid kiiresti, kasutada ära avanevaid võimalusi. 7. Ettevõtja staatus ühiskonnas on sageli kõrgem palgatöötaja omast. Väikeettevõtte omamise probleemid 1. Majandustegurid väiksem vastupidavus majanduskriisides, konkurentsi teravnedes või tarbija käitumise muutumise korral. 2
bounded. Eesmärkide saavutamiseks vajatakse strateegiat, taktikat ja tegevuskava. Strateegia on üldine tegevuskava ettevõtte eesmärkide saavutamiseks. Eesmärgid näitavad soovitavat lõpptulemust, strateegia määrab eesmärkide saavutamise teed ja vahendid. Tähtsamad strateegilisi valikuid mõjutavad tegurid: Tegevusharu ja konkurentsitingimuste olemus. Ettevõtte enda turupositsioon, tugevad ja nõrgad küljed. Väikeettevõttes on tähtis omaniku roll. Ettevõtte tegelik, elluviidud strateegia kujuneb tavaliselt seguna kahest komponendist: Kavandatud eesmärgipäraste sammude astumine Reaktsioon ootamatutele muutustele ja konkurentide käitumisele. 46. Ettevõtte üldstrateegia, äri- ehk konkurentsistrateegia, funktsionaalsed strateegiad (Milles seisnevad, millisele küsimusele peavad vastama). Ettevõtte üldstrateegia „Mida teha?“:
turvalise edu, säilitama ja arendama kultuuri ja keelt, tagama riigi terviklikkuse, inimesed saavad tööd, turvalise edu, õigus saada majandustulu. 1) Väikeettevõtlus, umbes 2/3 esmatöökohtadest saadakse väikeettevõtetes 2) Väikeettevõtlus annab üle poole tööjõust (50/60%) 3) Väikeettevõtted annavad üle kolmandiku rahvuslikust koguproduktist (33,3%) 4) Väikefirmade arvele langeb umbes 40% jaemüügist Väikeettevõttes töötaja teeb kogu töö algusest lõpuni ise Juhtivatel positsioonidel on rohkem mehi kui naisi. Tuvi paha, pole kaitsereaktsiooni nagu naine. Normaaljaotuse kõver. Naised on rohkem sarnased, meestel on rohkem erinevusi. Majandusliku poole pealt kehvades riikides on meeste ja naiste erinevus väiksem. Suur katastroof. Välja läheb 100%, tagasi tuleb 1% aga elu läheb edasi. 3) Väikeettevõtte omamise eelised ja hüved Ettevõtja panus ja tasu.
bounded. Eesmärkide saavutamiseks vajatakse strateegiat, taktikat ja tegevuskava. Strateegia on üldine tegevuskava ettevõtte eesmärkide saavutamiseks. Eesmärgid näitavad soovitavat lõpptulemust, strateegia määrab eesmärkide saavutamise teed ja vahendid. Tähtsamad strateegilisi valikuid mõjutavad tegurid: Tegevusharu ja konkurentsitingimuste olemus. Ettevõtte enda turupositsioon, tugevad ja nõrgad küljed. Väikeettevõttes on tähtis omaniku roll. Ettevõtte tegelik, elluviidud strateegia kujuneb tavaliselt seguna kahest komponendist: Kavandatud eesmärgipäraste sammude astumine Reaktsioon ootamatutele muutustele ja konkurentide käitumisele. 26. Ettevõtte üldstrateegia (Corporate strategy), äri- ehk konkurentsistrateegia, funktsionaalsed strateegiad (Milles seisnevad, mida määratlevad). Ettevõtte üldstrateegia ,,Mida teha?":
kaubamärk. põlemisel toksilisi gaase. Kinnine pakend- Vastab pakendile märgitud Kergesti valmistatavad tooted. kaalule. Viska prügikasti (Trash it)- see märk PCT märgistus- toode vastab Venemaal soodustab ka prügisorteerimist ning kehtiva standardi nõuetele. taaskasutamist uuesti toormena. Lubatud toiduga kokkupuutuvad materjalid. Vaakumpakend. Toodetud suurettevõttes. Toodetud väikeettevõttes. Hoida kuivana. Purunev. Hoida püsti. Käsitleda ettevaatlikult. Ava siit. Kaitse kuumuse eest. Mitte virnastada. Väikese/suure tihedusega Tootel on 2-aastane garantii. Ühekordselt kasutatava polüetüleen. toidunõu materjali märk (polüpropüleen)
Nt: Oskar E-vaba suitsupeekon Tsöliaakihaigetele Toiduaine ei sisalda nisuvalku (gluteenivaba), on (teraviljavalgutalumatus) sobilik tsöliaakiahaigetele või teraviljavalgutalumatuse korral. Nt: Semper Helbed marjadega Tootja identifitseerimismärgised Toodetud suurettevõttes Suurettevõtted, nt. Tallegg Toodetud väikeettevõttes Väikeettevõtted, nt. Nopri talu. 46 Sertifitseerimismärgid PCT märgistus Toode vastab Venemaal kehtivatele standarditele ja seda võib sealsel turul müüa. Nt: Tere Dipp-Tops dipikaste Toode vastab Ukrainas kehtivatele standarditele ja seda võib sealsel turul müüa.
2. Tulevase rikkuse ootus sageli jääb materiaalne tasu kaugemasse tulevikku, kuid ta on stiimuliks, mille poole püüelda. 3. Rahuldustpakkuv töö, vahel ka identifitseerumine oma ettevõttega. 4. Ettevõtja on iseenda peremees, see on üks olulisemaid ettevõtte rajamise motiive, mille nimel ollakse mõnikord valmis ka sissetuleku vähenimseks. 5. Otsene suhtlemine töötajate ja klientidega. Väikeettevõttes on suhted isiklikumad, lähedasemad, mida osa inimesi eriti hindavad. 6. Tsentraalne otsutamine, ettevõtja omab ülevaadet kogu tegevusest, saab langetada otsuseid kiiresti, kasutada ära avanevaid võimalusi. 7. Ettevõtja staatus ühiskonnas on sageli kõrgem palgatöötaja omast. Väikeettevõtte omamise probleemid 1. Majandustegurid väiksem vastupidavus majanduskriisides, konkurentsi teravnedes või tarbija käitumise muutumise korral.
Kasumilootus – soov parandada elatustaset ja laiendada ettevõtet. 2. Tulevase rikkuse ootus – sageli jääb materiaalne tasu kaugemasse tulevikku, kuid ta on stiimuliks, mille poole püüelda. 3. Rahuldustpakkuv töö, vahel ka identifitseerumine oma ettevõttega. 4. Ettevõtja on iseenda peremees, see on üks olulisemaid ettevõtte rajamise motiive, mille nimel ollakse mõnikord valmis ka sissetuleku vähenimseks. 5. Otsene suhtlemine töötajate ja klientidega. Väikeettevõttes on suhted isiklikumad, lähedasemad, mida osa inimesi eriti hindavad. 6. Tsentraalne otsutamine, ettevõtja omab ülevaadet kogu tegevusest, saab langetada otsuseid kiiresti, kasutada ära avanevaid võimalusi. 7. Ettevõtja staatus ühiskonnas on sageli kõrgem palgatöötaja omast. Väikeettevõtte omamise probleemid 1. Majandustegurid – väiksem vastupidavus majanduskriisides, konkurentsi teravnedes või tarbija käitumise muutumise korral. 2
Globaalsed, regionaalsed ja rahvuslikud kaalutlused Ühiskondlikud ja poliitilised kaalutlused Tegevusharu atraktiivsus ja konkurentsitingimused Ettevõtte ressursid ja konkurentsivõime Juhtide ja omanike isiklikud ambitsioonid, ärifilosoofiad ja eetilised seisukohad 12 Organisatsioonikultuur Eetilised kaalutlused Strateegia väljatöötamine ja täiustamine Väikeettevõttes on strateegia omaniku peas. Suurettevõttes iga-aastane strateegilise planeerimise protsess. Võimalused strateegia väljatöötamiseks: Tippjuhi osalus on suur Tippjuht jätab strateegia väljatöötamise teistele Tippjuht osaleb koos lähialluvatega koostöö Strateegia väljatöötamiseks pöördutakse konsultandi poole Strateegia lastakse välja töötada ja rakendada lähialluvatel Strateegia eripära väikeettevõtetes. Erinevused suurettevõtetest eesmärkide seadmisel:
(koristamine, valve, raamatupidamine, vm allhanked), siis oleks hea see käesolevas alapeatükis ära märkida. Millele veel mõelda? Võib tunduda, et sugulasi ja sõpru palgates saadakse usaldusväärsemad töötajad kui avalikke konkursse korraldades. Mõnikord võivad aga omavahelised suhted muutuda hoopiski keerulisemaks, sest töötaja ja sõbra rollid eeldavad erinevat rollikäitumist. Kuna väikeettevõttes on mõnikord keeruline tagada töötajale täishõive, siis kas on võimalik tööülesandeid jagada nii, et nad saaksid hakkama erinevate tööülesannetega? Ülesannete tark jaotus võib olla töötajate jaoks arenguvõimalus ning üks põhjusi, miks soovitakse ettevõttesse jääda. 22 Milline tasustamissüsteem on efektiivne - kas maksta tüki-, tulemus- või kuupalka
2. Tulevase rikkuse ootus sageli jääb materiaalne tasu kaugemasse tulevikku, kuid ta on stiimuliks, mille poole püüelda. 3. Rahuldustpakkuv töö, vahel ka identifitseerumine oma ettevõttega. 4. Ettevõtja on iseenda peremees, see on üks olulisemaid ettevõtte rajamise motiive, mille nimel ollakse mõnikord valmis ka sissetuleku vähenimseks. 5. Otsene suhtlemine töötajate ja klientidega. Väikeettevõttes on suhted isiklikumad, lähedasemad, mida osa inimesi eriti hindavad. 6. Tsentraalne otsutamine, ettevõtja omab ülevaadet kogu tegevusest, saab langetada otsuseid kiiresti, kasutada ära avanevaid võimalusi. 7. Ettevõtja staatus ühiskonnas on sageli kõrgem palgatöötaja omast. Väikeettevõtte omamise probleemid 1. Majandustegurid väiksem vastupidavus majanduskriisides, konkurentsi teravnedes või tarbija käitumise muutumise korral. 2
et kas neid ei suudeta realiseerida mõistliku aja vältel. Varude arvestuses kasutatakse pidevat ja perioodilist arvestussüsteemi. Pidev arvestus: · arvestus nii ostu kui müügi osas; · laoseisu inventuur 1 kord aastas; · kasutatakse suurtes ettevõtetes ja odavate kaupade puhul. Perioodiline arvestus: · pidev arvestus puudub; · laoseisu inventuur vähemalt 1 kord aastas; · kasutatakse väikeettevõttes ja praktiliselt kõigi kaupade puhul. KAUPADE PERIOODILINE ARVESTUSSÜSTEEM Kaupade algjääk + Kaubaostud - Kaupade lõppjääk (inventuuri andmed) = Realiseeritud kaupade kulu (cost of goods sold) KAUPADE PIDEV ARVESTUSSÜSTEEM Konto Kaubad algsaldo + Deebetkäive (Kaubaostud) - Kreeditkäive (e. realiseeritud kaupade kulu)
tähtsaimaks juhtimisülesandeks on panna oma töötajad tegutsema ettevõtte seisukohalt parimal võimalikul viisil. Selle ülesande täitmiseks peab juht omama tarvilikku mõjujõudu.8 Juhi mõiste käsitlemisel on oluline eristada juhti-omanikku ja juhti-palgatöötajat. Kumb juht ettevõttes tegutseb , sõltub enamasti ettevõtte suurusest ja organisatsioonilis-õiguslikust vormist. Samavõrra sõltub see ettevõtte tekke- ja arenguloost, mida omakorda mõjutavad väliskeskkonna tingimused. Väikeettevõttes tegutseb valdavalt juht-omanik, keda võib tema sisulist tegevust silmas pidades nimetada ettevõtjaks selle sõna otseses tähenduses.9 Nimelt on ettevõtja isik, kes loob ettevõtte (koondab töö ja kapitali ettevõtte alustamiseks), organiseerib ja juhib seda taotletava eesmärgi poole ja seejuures riskib paljuga (rahaga, reputatsiooniga jne). Juhid-omanikud (kapitali ja ettevõtte omanikud) on ühelt poolt huvitatud ettevõtte
annaabi.ee 
