RTJ 9 Rendiarvestus Rakendusala Kõigi rendilepingute kajastamisel raamatupidamisaruannetes Olulisi mõisteid Rent kokkulepe, makse(te) tulemusena on rentnikul õigus kasutada vara kokkulepitud perioodi jooksul. Kapitalirent rent, mille puhul kõik olulised vara omandiõigusega seotud riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. O.õigus võib kuid ei pruugi rentnikule üle minna. Kasutusrent on see, mis pole kapitalirent. Kapitalirent vs kasutusrent Rendilepingut loetakse kaptalirendiks juhul, kui kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule, vastasel juhul loetakse antud lepingut kasutusrendiks. Kapitalirent juhul kui: omandiõigus rentnikule, rentnikul optsioon, leping ületab maj.eluea, lep. jõustumise hetkel miinimumsumma võrdne õiglase väärtusega ja ainult rentnik on potensiaalne kasutaja. Kapitalirendi kajastamine
kulutuste katmine. Selleks võib olla näiteks õppemaksu tasumine, õpikute ja teiste õppevahendite ostmine, elamiskulud jne Käendus on käendaja poolt antud tagatis. Käendaja võtab endale kohustuse vastutada käendatava isiku poolt võetud laenu eest Kasutusrent on liisingutüüp, mille puhul ostab liisinguandja kliendi poolt valitud auto ning annab selle talle liisingperioodiks kasutada. Klient ei soovi saada sõidukiomanikuks. Kapitalirent on liisingutüüp, mille puhul saab klient liisinguperioodi lõppedes sõiduki omanikuks lisakuludeta.
- Müügimaht (tk) 120 000 31 000 Müügikäive kokku 1 440 000.- 372 000.- Muutuvkulud ühiku kohta 4.- 4.- Muutuvkulud kokku 480 000.- 124 000.- Tootmisruumide rent 120 000.- 120 000.- Üldjuhtimise ja raamatupidamise kulud 360 000.- 360 000.- Reklaamikulud 125 000.- 200 000.- Külmikute kasutusrent 285 000.- 465 000.- Püsikulud kokku 890 000.- 1 145 000.- Kasum 550 000.- -773 000.-
lähevad rendileandjalt üle rentnikule. Omandiõigus võib, kuid ei pruugi lõppkokkuvõttes rentnikule üle minna. Rentnik kajastab rendi jõustumisel kapitalirendi oma bilansis renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rentnik arvutab renditavalt varalt amortisatsiooni, lähtudes ettevõttes sama tüüpi varade osas rakendatavatest tavalistest amortiseerimispõhimõtetest. Kasutusrent on rent, mis ei ole kapitalirent. Rentnik ei arvesta varalt amortisatsiooni ja kajastab kasutusrendi maksed rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna, sõltumata sellest, millal rendimaksed tegelikult toimuvad. Käibemaksu arvestus Käibemaksuseaduse seisukohalt ei oma määravat tähtsust renditehingu raamatupidamislik kajastamine, mis tuleneb Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud Rendiarvestuse juhendist.
täpseid korteri ja renoveerimislaenu tingimusi. 2.7 AUTOLIISING Swedbank pakub ettevõtetele sõiduki liisingut sõidukitele mille ostuhind on vähemalt 3000 eurot (ilma käibemaksuta). Esimene osamakse on vähemalt 10% sõiduki ostuhinnast. Sõiduki vanus võib liisingutähtaja lõppemise ajaks olla kuni 15 aastat vana ning tähtaeg kuni 5 aastat. Swedbank pakub erinevaid võimalusi auto liisimiseks. Kapitalirendi korral saab liisingutähtaja lõppedes liisitava vara omanikuks. Kasutusrent lõppedes on kliendil võimalus võimalus liisinguese müüjale tagastada, jääkväärtusega välja osta või taotleda jääkväärtusele kapitalirendi lepingu sõlmimist. 12 Kasutusrendiga saab sõidukit soetada vaid juhul, kui vara müüja on Swedbanki koostööpartner, kes on valmis tähtaja lõppedes sõiduki tagasi ostma. Järelmaksuga saate soetada sõiduki eraisikult ja ettevõttelt, mis ei ole käibemaksukohuslane
kalandustoodete tootmine, töötlemine ja turustamine põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük hulgi- ja jaekaubandus kinnisvaraalane tegevus tubakatoodete ja alkoholisisaldusega jookide tootmine hasartmängude ja kihlvedude korraldamine finants- ja kindlustustegevus juriidilised toimingud ja arvepidamine, peakontorite tegevus ja juhtimisalane nõustamine, reklaamindus, k.a. online reklaamindus, turu-uuringud rentimine ja kasutusrent söetööstus rendi või tasu eest kaupu vedavatele maanteetranspordiettevõtjatele maanteevedudeks ettenähtud veokite soetamine tulenevalt Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 1998/2006 artiklis 1 sätestatust. 2. Töötukassa 1) Starditoetust on võimalik saada kuni 4474 eurot. 2) Õigus toetust saada on töötukassas arvele võetud töötul ja koondamisteatega
majandustulemust 10. Mis on sisemine ja välimine omakapital? Sisemised allikad- need, mis moodustatakse ettevõtte majandustegevusest (puhaskasum, amortisatsioon). Välised allikad- võõrvahendid (laenud, omafinantseerimine). 11. Mis on laenu hind? Laenu hind on intress. 12. Millised võimalused on Eesti ettevõtetel laenu saamiseks? 13. Kasutus- ja kapitalirent kui võimalus investeerida tootmisvahenditesse Kasutusrent on sobiv siis, kui sa ei soovi saada sõiduki omanikuks. Kasutusrendi puhul ostab liisinguandja sinu valitud auto ning annab selle sulle liisinguperioodiks kasutada. Perioodi lõppedes peab liisinguvõtja auto liisingufirmale tagastama, Kapitalirent sobib juhul, kui sõiduk on liisitud sooviga saada lepingu lõppedes auto omanikuks. Liisinguperioodi lõppedes läheb omandiõigus üle liisinguandjalt liisinguvõtjale. Seda ainult siis, kui lepingutingimused on
kulusid on võimalik usaldusväärselt hinnata ja varaga seostada. Kasutus-ja kapitalirendi arvestus Kasutusrendina kajastatakse renti, mida rentnik saab lisanduvaid väljamakseid tegemata lõpetada ning mille puhul renditud varaobjekti omandiõigus ei lähe rendiperioodi kestel ega selle lõppedes rentnikule üle. Kastusrendi makseid kirjendatakse tekkepõhiselt kuludes. Kapitalirendina käsitletakse renti, mis ei ole kasutusrent. Kapitalirendi tingimustel renditud vara ja vastav kohustus võetakse bilansis arvele. Kui vastavalt rendilepingule läheb renditud objekti omandiõigus rendiperioodi lõppedes üle rentnikule, arvestatakse amortisatsiooni tavakorras. Kui renditud objekt kuulub tagastamisele, on objekti maksimaalne amortisatsiooniperiood rendisuhte kehtivuse periood. Materiaalne pōhivara esitatakse kuuel kirjel 1. Maa ja ehitised (soetamismaksumuses) 2
Dividend ettevõtte kasumiosa, mis makstakse aktsionärile välja. Laenamine Intressimäär näitab mitu protsenti tasu tuleb raha põhisummalt maksta selle kasutamise eest. Laenugraafik Käendaja isik, kes on nõus tasuma laenu, kui seda ei suuda teha laenaja ise. Hüpoteek pikaajaline kinnisvaraga tagatud laen. Liising vara tagatisel antav laen, mis võimaldab finantseerida vara soetamist või vabastada raha vara alt: Kasutusrent võimaldab kasutada vara liisinguperioodi jooksul peale mida on rendilevõtjal võimalus vara liisinguandjale tagastada või kasutada võimalust ostmaks vara välja jääkmaksumusega. Kapitalirent on vara finantseerimine, mille eesmärk on vara omandada liisinguperioodi lõpuks. Järelmaks võimalda samuti vara ostu finantseerida. Järelmaksu eesmärk on perioodi lõpuks vara välja osta. Valemid: Lihtintress FV=põhisumma x (põhisumma x protsent x periood). Liitintress
laenu. 33. Kaardimaksete korraldus- krediitkaardiga saab raha kasutada limiidi ulatuses, deebetkaardiga kontojäägi piires. 34. Liisingu olemus ja liigid Liisingleping on leping, mille puhul kasutab rentnik lepingu alusel tasu eest rendile andjale kuuluvat vara kokkulepitud perioodi jooksul. Liisinglepingud võivad olla erinevad sõltuvalt sellest, kas vara omandiõigus rendiperioodi lõppedes läheb rentnikule üle (kapitalirent) või ei lähe üle (kasutusrent). Kasutusrent on rent, mida rentnik rendilepingu kohaselt saab lisanduvaid väljamakseid tegemata ühepoolselt lõpetada enne rendilepingus toodud tingimuste täitmist või rendiperioodi lõppemist ning mille puhul renditud varaobjekti omandiõigus ei lähe rendiperioodi kestel ega selle lõppedes rentnikule üle. Rentnik maksab liisingufirmale vara kasutamise eest rendimakseid. Tegurid, mis kujundavad rendimaksete suuruse: vara soetusmaksumus ja liisingufirma ressursi hind.
Kulusid vaadeldakse üksikute toodete lõikes ning ülesanne on välja selgitada kõigile ettevõtte toodetele omahind ehk tehtud kulutused tooteühiku kohta kulukohtade arvestus - majandusarvestuse liik, mis näitab - kus kulud tekivad ja kes nende eest vastutavad kululiikide arvestus - majandusarvestuse liik, mis näitab, missugused kulud (liikide lõikes) on ettevõttes tehtud käibevara ettevõtte likviidsemad varad, mille kasutusiga jääb enamasti alla aasta liising kapitali ja kasutusrent likviidne rahaline või kergesti rahaks muudetav vara lisandväärtus tootmisprotsessis kasutatud kaupade, teenuste ja töö väärtus, mis suurendab lõpptoodangu väärtust maksusüsteem tagab piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse mikroökonoomika rahvamajandusõpetuse teoreetiline käsitlus, mis kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust maksimeerivaid majandussubjekte
Muutuv intressimäär - intressimäär muutub laenuperioodi jookusul, muutes seeläbi laenu hinda ja kuumakse suurust. Tihti on kliendi jaoks pakutud muutuv intressimäär seotud Euribor'i määraga, millele lisatakse riskipreemia. Käendaja isik, kes tagab laenu tagasimaksmise. Hüpoteek -kinnisasja pant, mis tagab laenu. Liising - vara tagatisel antava laen, mis võimaldab finantseerida vara soetamist või vabastada raha vara alt: - Kasutusrent võimaldab kasutada vara liisinguperioodi jooksul peale mida on rendilevõtjal võimalus vara liisinguandjale tagastada või kasutada võimalust ostmaks vara välja jääkmaksumusega. - Kapitalirent on vara finantseerimine, mille eesmärk on vara omandada liisingperioodi lõpuks. - Järelmaks võimaldab samuti vara ostu finantseerida. Järelmaksu eesmärk on perioodi lõpuks vara välja osta 5. Inimene kui töötaja POOLELI!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!
Päev läbi laua taga istuvale kontoritöötajale on hea lahendus ka kõrguse ja kaldenurga reguleerimisvõimalusega jalatugi. Jalatugi annab istudes õige kehaasendi hoidmiseks vajaliku toetuspunkti. Õige kehahoiak hoiab aga ära jalgade väsimise ning pinge ka seljas ja kaelapiirkonnas. Mööblit võib ka liisida või rentida: liising + maksed saab jaotada pikemale ajale, müüja vormistab kõik dokumendid lisanduvad liisinguintressid, väikseid koguseid ei saa liisida kasutusrent + mööblit saab teatud aja tagant välja vahetada seni väga vähe levinud kohe maksmine + summale ei lisandu mingisuguseid protsente ja teema on ammendatud tasuda tuleb kogu summa korraga Mina pooldan kontorimööbli soetamisel siiski spetsiaalselt kontorimööbli pakkujaid nagu Standard. Nendel on aastatepikkune kogemus ja kui kogu mööbel on ostetud ühest asutusest, siis sobivad erinevad mööblitükid ka üksteisega kokku, neid saab erinevatel võimalustel kombineerida
Lähtutakse: - Tagasimaksete ja sissetuleku suhtarvust - Laenusumma ja tagatise väärtuse suhtest. Laenu tagasimaksmisel kasutatakse: - Annulteekgraafikut A= laen x intressimäär 1-( 1 )n 1+ intressimäär - Lineaarset graafikut, kus põhiosa tagasimaksed on võrdsed ja intressi makstakse tegelikult jäägilt. - Fikseeritud graafikut- nagu lepingus kokku lepitud 6) Liising- rendisuhe, kasutusrent, kapitalirent 7) Faktooring- pank omandab nõudeõiguse Liigid: - Regressiõigus- kui maksed ei laeku, õigus tagasi osta - Regressi õiguseta 8) Pangagarantii, pank ei väljasta kliendile raha vaid tagab kolmandale osapoolele kliendikohustuse täitmise juhuks kui klient seda teha ei suuda. Tagatised: Tagatise eesmärk makse garanteerimine. Kindlam tagatis pangale on käendus, sest vastutus on solidaarne. Sissenõude võib pöörata käendaja vastu.
4360 Riigilõiv Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4365 Maamaks Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4370 Konsultatsioonid, koolitused Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4380 Audiitori teenus Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4385 Raamatupidamisteenus Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4390 Varakindlustus Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4395 Muud tegevuskulud Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4399 Ümardused ostul, väikesaldode mahakandmised Kulu Mitmesugused tegevuskulud 44 Kulud autodele Kulu 4410 Autode kasutusrent Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4420 Autode kindlustus Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4430 Autode kütus Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4440 Autode hooldus ja remondikulud Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4460 Isikliku auto kompensatsioon Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4470 Muud autodega seotud kulud Kulu Mitmesugused tegevuskulud 45 Töölähetuskulud Kulu 4510 Töölähetuse päevaraha Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4520 Töölähetuse sõidukulud Kulu Mitmesugused tegevuskulud
21)Lisatasude olemus ja maksmine, milliste tegevuste eest võib maksta ettevõttes lisatasu? 22)Käibe tekkimine ja deklareerimine 23)Pearaamat. Mis see on ja kuidas toimub sinna kannete tegemine? 24)Varude arvestuse meetodid (FIFO, LIFO jt) 25)Kapitali- ja kasutusrendi olemus ja erinevus Kapitalirent on liisinglepingu liik, mille korral liisinguvõtja tasub graafikujärgsete maksetena kogu liisingueseme maksumuse ja saab liisingulepingu lõppedes sõiduki omanikuks. Kasutusrent on liisinglepingu liik, mille puhul liisinguvõtja tasub makseid sõiduki ostuhinnast jääkväärtuseni. Jääkväärtusele sõlmitakse tagasiostuleping kas sõiduki müüjaga või mõne muu liisinguandja aktsepteeritud partneriga. See jätab liisinguperioodi lõpus valikuvõimaluse - kas osta sõiduk liisingust välja (liisinguvõtjal on alati eelisostuõigus) või tagastada see lepingus näidatud tagasiostjale. 26)Arvestusliikide omavaheline seos
Lisa 4 Pikaajalised finantsinvesteeringud 12 Lisa 5 Varud 13 Lisa 6 Materiaalne põhivara 13 Lisa 7 Kapitalirent 14 Lisa 8 Kasutusrent 15 Lisa 9 Laenukohustused 15 Lisa 10 Võlad ja ettemaksed 16 Lisa 11 Osakapital 16 Lisa 12 Müügitulu 17
........ 18 Lisa 11 Maksud.................................................................................................... 18 Lisa 12 Tulumaks................................................................................................. 18 Lisa 13 Põhivara sihtfinantseerimine................................................................... 18 Lisa 14 Pikaajalised teenustööd............................................................................18 Lisa 15 Kasutusrent..............................................................................................19 Lisa 16 Aktsiakapital............................................................................................19 Lisa 17 Müügitulu................................................................................................ 20 Lisa 18 Muud äritulud.......................................................................................... 20
vahetatakse kindlaks määratud valuutapaar spot-kursiga ning lepitakse kokku, et teises osas tehakse sama tehing vastupidises suunas kokkulepitud forward-kursiga.) valuutaoptsioon (on leping, mille raames üks osapool omandab õiguse, kuid mitte kohustuse kindlaksmääratud päeval tulevikus (optsiooni realiseerimise päev) teha valuutavahetus kokkulepitud kursiga.) Liising on vara finantseerimise skeem. Liisinglepingud jagunevad: kasutusrent kapitalirent Faktooring on tehing, millega ostetakse finantsnõudeid. Inkassoteenus: sularahaveo teenuste pakkumine varahoidmise ja seifi teenused Jaotuskanalid panganduses: telefonipank internetipank mobiilpangandus Pankade tekkimise eeldused: · inimeste säästutegevus · säästude säilitamise ebapiisav turvalisus · säästude parem kasutamine Hiina ja Egiptuse tsivilisatsioonid tundsid pankasid kui: · hoiuste võtjaid
Finantsinstrumendi liikide järgi jaotatakse finantsturud võlainstrumentide turgudeks, omandiväärtpaberite turgudeks, valuutaturgudeks ja tuletisväärtpaberite turgudeks. Rendilepingute liigid: Finantsrent: kapitalirent, järelmaks. Rendilevõtja maksab rendileandjale tasu, üldreeglina vara väljaostumaksete ja intressi tasumise järgselt saab rendilevõtja vara omanikuks. Rendilevõtja kajastab vara ja sellega seotud kohustused oma finantsaruannetes . Kasutusrent. Rendilevõtja maksab rendileandjale tasu, rendiperioodi lõpul ei saa rendilevõtja vara omanikuks. Rendiobjekt kajastatakse rendileandja finantsaruannetes. Müük-tagasirent. Vara omanik müüb varaobjekti rendileandjale, kes selle rendib vara endisele omanikule. Rendileping võib olla finants- või kasutusrendileping. Kombineeritud rent. Eelnevate kombinatsioon. Nt sõlmitakse kasutusrendileping, kuid lepingus nähakse
7. Pangakrediit lühi- ja pikaajalised laenud, arvelduskrediit. 8. Laenukontorite laenud pangalaenuga võrreldes kõrgem intress, võimalik on saada laenu kiiremini ja ilma äriplaanita, kõrged nõuded on tagatise suhtes. Riskantne. 9. Laenud eraisikutelt. 10. Investeerimisfondid. 11. Liising tehing, mille puhul liisingufirma ostab kliendi poolt välja valitud vara ja rendib selle talle välja. Jaguneb: kapitalirent ja kasutusrent. A. Finantsliising (kapitalirent) renditava vara omandiõigus läheb rendilepingu lõppemisel üle liisingufirmalt ettevõttele. 27 B. Kasutusliising (kasutusrent) renditav vara tagastatakse lepingu lõppemisel liisingufirmale. 9. Ettevõtte elutsükli ja kasvu käsitlus 9.1. Ettevõtte kasvupotentsiaal
Investeeringud põhivarasse (st reaalinvesteeringud) - masinate ja seadmete soetamine teehoiutööde teostamiseks - Aktsia- ja/või võlakirjaemissioon - Omanike sissemaksed aktsia- või osakapitali - Rahakäive põhitegevusest ja mittevajaliku vara realiseerimisest - Ettevõtlustoetus - Laenutooted (n. investeerimislaen, seadmeliising) Kapitali- ja kasutusrendi erinevus: esimest kajastatakse bilansis ja amortiseeritakse, teist kasumiaruandes Kasutusrent - Vara tagastatakse liisingperioodi lõpus liisinguandjale või ostab liisinguvõtja selle välja - Kasutusrendi intresse kajastatakse kasumiaruandes finantskuluna, põhiosamakseid põhitegevuskuluna - Erandjuhtum täisteenusliising Kapitalirent - Vara omandiõigus läheb liisingperioodi lõppedes üle liisinguvõtjale - Kapitalirendi intresse kajastatakse kasumiaruandes finantskuluna, põhiosamakseid rahakäibe
rahakaubanduses vastavalt nõudlusele kujunev intressimäär LIBOR - Londoni pankadevaheline laenuintress lihtaktsia aktsia, mis annab selle omanikule hääleõiguse ettevõtte tegevuse üle otsustamisel ning millelt makstav dividend on muutlik. Investeerijal tekib omandiõigus, hääleõigus, dividendiõigus. lihtintress - intress, mida arvestatakse laenu või investeeringu intressiperioodi põhisummalt liising kapitali ja kasutusrent liitintress intress, mida arvutatakse laenu või investeeringu intressiperioodi põhisummalt ja sellele lisandunud eelmiste perioodide intressidelt. likviidne rahaline või kergesti rahaks muudetav likviidsuspiirang pankade seatud piirang laenuvõtmisele, mis piirab tarbimise jooksva tuluga 5 limit order - väärtpaberitehing, kus on määratud hinna limiit, millega ollakse nõus ostma
liisingueseme kasutamise ees. Liising ainulaadne legaalne äritehing, kus majanduslikud varalsed vahendid antakse isiku kasutusvadusesse tasu eest. Miks kasutada liisingfinatseerimist? o Võimaldab hankida vajaliku sisseseade/tehnoloogia just siis, kui seda on vaja o Paraneb maksevalmidus o Liisingu kasutamine vähendab väheefektiivse seadme soetamise riski Kapitalirent Kasutusrent Rendimaksed kattavad vara maksumuse 100% Rendimaksed ei kata kogu vara maksumust Omandiõigus läheb lepingu lõppedes üle Lepingu lõppedes tuleb vara tagastada rendileandjale Intressimaksed kulusse Kogu maksed kulusse Liisingobjekt põhivarana arvel rentniku Liisingobjekt põhivarana arvel liisingfirma bilansis bilansis
majanduslikku kasu tulevikus ning neid kulusid on võimalik usaldusväärselt hinnata ja varaga seostada. Kasutus-ja kapitalirendi arvestus Kasutusrendina kajastatakse renti, mida rentnik saab lisanduvaid väljamakseid tegemata lõpetada ning mille puhul renditud varaobjekti omandiõigus ei lähe rendiperioodi kestel ega selle lõppedes rentnikule üle. Kastusrendi makseid kirjendatakse tekkepõhiselt kuludes. Kapitalirendina käsitletakse renti, mis ei ole kasutusrent. Kapitalirendi tingimustel renditud vara ja vastav kohustus võetakse bilansis arvele. Kui vastavalt rendilepingule läheb renditud objekti omandiõigus rendiperioodi lõppedes üle rentnikule, arvestatakse amortisatsiooni tavakorras. Kui renditud objekt kuulub tagastamisele, on objekti maksimaalne amortisatsiooniperiood rendisuhte kehtivuse periood. Materiaalne pōhivara esitatakse kuuel kirjel 1. Maa ja ehitised (soetamismaksumuses) 2
liisingueseme kasutamise eest. Liising ainulaadne legaalne äritehing, kus majanduslikud varalsed vahendid antakse isiku kasutusvaldusesse tasu eest. Liisingfinantseerimise eelised: · võimaldab hankida vajaliku sisseseade/tehnoloogia just siis, kui seda on vaja · paraneb maksevalmidus · liisingu kasutamine vähendab väheefektiivse seadme soetamise riski. Kapitalirent Kasutusrent Rendimaksed katavad vara maksumuse 100% Rendimaksed ei kata kogu vara maksumust Lepingu lõppedes tuleb vara tagastada Omandiõigus läheb lepingu lõppedes üle rendileandjale Intressimaksed kulusse Kõik maksed kulusse Liisingobjekt põhivarana arvel rentniku Liisingobjekt põhivarana arvel liisingfirma 12
47 3. Laenukontorite laenud – pangalaenuga võrreldes kõrgem intress, võimalik on saada laenu kiiremini ja ilma äriplaanita, kõrged nõuded on tagatise suhtes. Riskantne. 4. Laenud eraisikutelt. 5. Investeerimisfondid. 6. Liising – tehing, mille puhul liisingufirma ostab kliendi poolt välja valitud vara ja rendib selle talle välja. Jaguneb: kapitalirent ja kasutusrent. A. Finantsliising (kapitalirent) – renditava vara omandiõigus läheb rendilepingu lõppemisel üle liisingufirmalt ettevõttele. B. Kasutusliising (kasutusrent) – renditav vara tagastatakse lepingu lõppemisel liisingufirmale. 9. Ettevõtte elutsükli ja kasvu käsitlus 9.1. Ettevõtte kasvupotentsiaal Erinevad ettevõtted omavad erinevat kasvupotentsiaali. Sageli jaotatakse uusettevõtteid järgmiselt: 1. Elustiili ettevõtted 2
Võrreldakse sisse pandud laenu praegust väärtust selle põhiosa ja intressimaksete praeguse väärtusega. IRR-i võrreldakse pankade WACC-iga. ○ Milline D/E suhe tagaks laenu teenindamise võime piisava varuga? ● Tüüpilisim laenuteeninduse kattekordaja (DSCR) igal aastal – seatakse piir üldjuhul 1,3 ja 1,5 vahele sõltuvalt projekti riskist. 24. Mis on kasutusrendi olulisimaks eeliseks võrreldes kapitalirendiga? Kasutusrent (operating lease) – lühiajaline ja katkestatav leping, mille kohaselt rentnik saab kasutada liisinguandjale kuuluvat varaobjekti, kusjuures liisinguandja vastutab mõnikord kindlustuse, maksude ja rendiobjekti korrashoiu eest. Kapitalirent (capital or financial lease) – Rentnik tasub rendiperioodi jooksul vara väljaostumaksetena kogu vara maksumuse, intressid ja käibemaksu, vastutab rendiobjekti kindlustuse, maksude ja korrashoiu eest ning saab liisingperioodi lõppedes vara omanikuks
MIKS LIISING? RAHAVOGUDE PAREM JUHTIMINE rahavajadus projekti realiseerimiseks hajutatud pikemale perioodile PUUDUB OMANIKURISK- vara pole teie ja selle realiseerimisest tulenevad probleemid on omaniku probleemid LIISING ON OSTUST PAINDLIKUM see on eeliseks just moraalselt kiiresti vananeva vara puhul, kui enam ei vaja, siis maksad trahvi ja võid lepingu katkestada LIISITAV VARA EI OLE ETTEVÕTTE BILANSIS (kasutusrent) ilustav moment- vara tootlus suurem, kohustust ei ole- laenuvõime suurem LIISING ON SOBIV FINANTSEERIMISE VIIS JUST VÄIKEFIRMADELE Andres Laar 2008 2007 INVESTEERIMINE Investeerimisprojektide analüüs pikemaajaliste investeerimisotsuste kaalumine maa, hoonete, seadmete soetamine või korvamine, uue toote
või rendisuhte kehtivuse periood, olenevalt sellest, kumb on lühem. (4) 13 Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna. Tabel 8 näitab et ettevõttes OÜ Abilis on võetud kasutusele sõiduautod liisinguga. Tabel 8 Kasutusrent (kroonides) (4) Aruandekohustuslane kui rentnik 2009 2008 Kasutusrendikulu 96 180 176503 Järgmiste perioodide rendikulu mittekatkestatavatest rendilepingutest 31.12.2009 31.12.2008
hoonete ja üürimajade haldus (korteriühistud, elamuühistud, hooneühistud jms); mööbli, kodutarvete ja rauakaupade vahendamine; auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine; enda või renditud kinnisvara üürile andmine ja käitus; saunade, solaariumite ja massaazisalongide tegevus jm. Füüsilise heaoluga seotud teenindus; veetorustiku ja sanitaarseadmete paigaldus; veokite rentimine ja kasutusrent. 1.2. TAMSALU KATLAMAJA Tamsalu valla kaugküttevõrku varustatakse soojusega 7,2 megavattise võimsusega Tamsalu katlamajast, mis on 1992. aastast kuulunud täielikult AS Tamsalu Kalorile. Aastatel 19801992 oli Tamsalu katlamaja Tamsalu EPT omanduses.12 Tamsalu katlamaja rajamist alustati 1974. aastal Tamsalu Terko poolt ning see valmis aastal 1980. Valmimise järel läks katlamaja Tamsalu EPT omandusse. Katlamaja
6. liisinguvara väljaostmine (kui see on ettenähtud lepingus). Liisingu põhieelised rentnikule on: 1. rentnik saab kauba vajadusel, mitte aga vaba raha olemasolu, st.. rentniku maksevõime ei nõrgene 2. rentnik kindlustab ennast uue tehnikaga ja tehnoloogiaga 3. üldjuhul pole vaja lisatagatist 4. liisingumaksete suurus on stabiilne vaatamata inflatsiooni või turuintressimäära muutustele Liisingu põhiliikideks on: Kasutusliising (kasutusrent) mille puhul põhiliseks tingimuseks on et liisitava vara omandiõigus jääb liisingfirmale peale liisingulepingu lõppemist ja rentnikule jääb liisitava vara väljaostuõigus. Kasutusliising näeb lepingus kokkulepitud tingimustel ette katkestada leping rentniku poolt enne tähtaega. Finantsliising (kapitalirent) on sisuliselt põhivara rentimine täisväljamaksega liisimise perioodi jooksul nii, et lepingu lõpuks on kõik liisimisega seotud kulud kompenseeritud
ostab vara liisinguperioodi jooksul liisinguettevõttelt välja. Juba lepingu sõlmimise hetkest läheb liisitav vara liisija bilanssi arvele ja ta arvestab sellelt ka kulumit. Selle juures on positiivseks aspektiks vähenev maksustatav kasum, mis tekitab maksukilbi23. Kapitalirendi puhul on tavaliselt esimene sissemakse 1030%. Mõnikord pakutakse ka ilma sissemakseta liisingut. Sellisel juhul tekib väga vähe levinud situatsioon, milles projekti saab finantseerida 100% laenukapitaliga. Kasutusrent on tavaliselt kallim kui kapitalirent. Põhjuseid on mitmeid. Näiteks võib tekkida probleem sellest, et vara vananeb moraalselt ja seda on raske uuesti uuele rentnikule liisida. Teiselt poolt pakub kasutusrendileping eelist ka rentnikule, sest selle võib lõpetada enne tähtaega ja sellega ei kaasne sanktsioone. Eestis oli kuni 1. maini 2005 populaarne kinnisvara liisimine. Sel hetkel toimunud käibemaksuseaduse muudatus tegi aga kinnisvara liisimise ebaratsionaalseks, sest lisandus
Kõrvalpõikena: kaudselt on kõik kulud muutuvad ja sõltuvad ettevõtte käekäigust. Tegevuskulusid on mõistlik liigendada tööjõukuludeks ja mitmesugusteks tegevuskuludeks. Tööjõukulud – palgakulud pluss tööjõuga kaasnevad maksud, mida kannab ettevõte. Mitmesugused tegevuskulud on näiteks ruumide rent, kommunaalkulud, turunduskulud, IT- ja sidekulud, sõiduvahendite kasutusrent, kindlustusmaksed jm. Koosta tööjõukulude ja mitmesuguste tegevuskulude eelarved järgnevateks perioodideks. Tabel x. Tööjõukulude eelarve Töökoht /amet I aasta II aasta III aasta IV aasta 1. 2. Kokku tööjõukulu €: 58 Tabel x. Mitmesuguste tegevuskulude eelarve