RTJ 9 Rendiarvestus Rakendusala Kõigi rendilepingute kajastamisel raamatupidamisaruannetes Olulisi mõisteid Rent kokkulepe, makse(te) tulemusena on rentnikul õigus kasutada vara kokkulepitud perioodi jooksul. Kapitalirent rent, mille puhul kõik olulised vara omandiõigusega seotud riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. O.õigus võib kuid ei pruugi rentnikule üle minna. Kasutusrent on see, mis pole kapitalirent. Kapitalirent vs kasutusrent Rendilepingut loetakse kaptalirendiks juhul, kui kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule, vastasel juhul loetakse antud lepingut kasutusrendiks. Kapitalirent juhul kui: omandiõigus rentnikule, rentnikul optsioon, leping ületab maj.eluea, lep. jõustumise hetkel miinimumsumma võrdne õiglase väärtusega ja ainult rentnik on potensiaalne kasutaja. Kapitalirendi kajastamine
Brutopalk on töötaja palk koos tulumaksu ja mõnede teiste maksudega Netopalk on see rahasumma, mis pärast maksude maha arvestamist töötajale välja makstakse. Pere eelarve kajastab pere sissetulekuid ja väljaminekuid. Pere eelarve ehk kiir-, tarbimis- ja väikelaen. Saab sissetulekute põhjal ning summa on sõltub ka olemasolevatest kohustustest. Eluasemelaen ehk kodulaen on laen, mida võetakse eluaseme soetamiseks, ehitamiseks või olemasoleva eluaseme renoveerimiseks. Laenu tagatiseks on tavaliselt ostetav või renoveeritav kinnisvara. Riiklik...
- Müügimaht (tk) 120 000 31 000 Müügikäive kokku 1 440 000.- 372 000.- Muutuvkulud ühiku kohta 4.- 4.- Muutuvkulud kokku 480 000.- 124 000.- Tootmisruumide rent 120 000.- 120 000.- Üldjuhtimise ja raamatupidamise kulud 360 000.- 360 000.- Reklaamikulud 125 000.- 200 000.- Külmikute kasutusrent 285 000.- 465 000.- Püsikulud kokku 890 000.- 1 145 000.- Kasum 550 000.- -773 000.-
lähevad rendileandjalt üle rentnikule. Omandiõigus võib, kuid ei pruugi lõppkokkuvõttes rentnikule üle minna. Rentnik kajastab rendi jõustumisel kapitalirendi oma bilansis renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rentnik arvutab renditavalt varalt amortisatsiooni, lähtudes ettevõttes sama tüüpi varade osas rakendatavatest tavalistest amortiseerimispõhimõtetest. Kasutusrent on rent, mis ei ole kapitalirent. Rentnik ei arvesta varalt amortisatsiooni ja kajastab kasutusrendi maksed rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna, sõltumata sellest, millal rendimaksed tegelikult toimuvad. Käibemaksu arvestus Käibemaksuseaduse seisukohalt ei oma määravat tähtsust renditehingu raamatupidamislik kajastamine, mis tuleneb Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud Rendiarvestuse juhendist.
täpseid korteri ja renoveerimislaenu tingimusi. 2.7 AUTOLIISING Swedbank pakub ettevõtetele sõiduki liisingut sõidukitele mille ostuhind on vähemalt 3000 eurot (ilma käibemaksuta). Esimene osamakse on vähemalt 10% sõiduki ostuhinnast. Sõiduki vanus võib liisingutähtaja lõppemise ajaks olla kuni 15 aastat vana ning tähtaeg kuni 5 aastat. Swedbank pakub erinevaid võimalusi auto liisimiseks. Kapitalirendi korral saab liisingutähtaja lõppedes liisitava vara omanikuks. Kasutusrent lõppedes on kliendil võimalus võimalus liisinguese müüjale tagastada, jääkväärtusega välja osta või taotleda jääkväärtusele kapitalirendi lepingu sõlmimist. 12 Kasutusrendiga saab sõidukit soetada vaid juhul, kui vara müüja on Swedbanki koostööpartner, kes on valmis tähtaja lõppedes sõiduki tagasi ostma. Järelmaksuga saate soetada sõiduki eraisikult ja ettevõttelt, mis ei ole käibemaksukohuslane
kalandustoodete tootmine, töötlemine ja turustamine põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük hulgi- ja jaekaubandus kinnisvaraalane tegevus tubakatoodete ja alkoholisisaldusega jookide tootmine hasartmängude ja kihlvedude korraldamine finants- ja kindlustustegevus juriidilised toimingud ja arvepidamine, peakontorite tegevus ja juhtimisalane nõustamine, reklaamindus, k.a. online reklaamindus, turu-uuringud rentimine ja kasutusrent söetööstus rendi või tasu eest kaupu vedavatele maanteetranspordiettevõtjatele maanteevedudeks ettenähtud veokite soetamine tulenevalt Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 1998/2006 artiklis 1 sätestatust. 2. Töötukassa 1) Starditoetust on võimalik saada kuni 4474 eurot. 2) Õigus toetust saada on töötukassas arvele võetud töötul ja koondamisteatega
majandustulemust 10. Mis on sisemine ja välimine omakapital? Sisemised allikad- need, mis moodustatakse ettevõtte majandustegevusest (puhaskasum, amortisatsioon). Välised allikad- võõrvahendid (laenud, omafinantseerimine). 11. Mis on laenu hind? Laenu hind on intress. 12. Millised võimalused on Eesti ettevõtetel laenu saamiseks? 13. Kasutus- ja kapitalirent kui võimalus investeerida tootmisvahenditesse Kasutusrent on sobiv siis, kui sa ei soovi saada sõiduki omanikuks. Kasutusrendi puhul ostab liisinguandja sinu valitud auto ning annab selle sulle liisinguperioodiks kasutada. Perioodi lõppedes peab liisinguvõtja auto liisingufirmale tagastama, Kapitalirent sobib juhul, kui sõiduk on liisitud sooviga saada lepingu lõppedes auto omanikuks. Liisinguperioodi lõppedes läheb omandiõigus üle liisinguandjalt liisinguvõtjale. Seda ainult siis, kui lepingutingimused on
kulusid on võimalik usaldusväärselt hinnata ja varaga seostada. Kasutus-ja kapitalirendi arvestus Kasutusrendina kajastatakse renti, mida rentnik saab lisanduvaid väljamakseid tegemata lõpetada ning mille puhul renditud varaobjekti omandiõigus ei lähe rendiperioodi kestel ega selle lõppedes rentnikule üle. Kastusrendi makseid kirjendatakse tekkepõhiselt kuludes. Kapitalirendina käsitletakse renti, mis ei ole kasutusrent. Kapitalirendi tingimustel renditud vara ja vastav kohustus võetakse bilansis arvele. Kui vastavalt rendilepingule läheb renditud objekti omandiõigus rendiperioodi lõppedes üle rentnikule, arvestatakse amortisatsiooni tavakorras. Kui renditud objekt kuulub tagastamisele, on objekti maksimaalne amortisatsiooniperiood rendisuhte kehtivuse periood. Materiaalne pōhivara esitatakse kuuel kirjel 1. Maa ja ehitised (soetamismaksumuses) 2
Majanduse olemus Ressursside piiratus ressursse pole piisavalt, et rahuldada inimeste kõiki soove. Kompromiss otsustamine millegi kasuks piirtulu või kuluga. Alternatiivkulu kasutamata jäänud teise parima valiku maksumus (parim alternatiiv, millest loobutakse valiku tegemisel). Loobumiskulu hind väljendub nendes kaupades, millest on tulnud loobuda, et saada soovitud kaup. Piirtulu / -kulu otsusega kaasnev tulu/kulu (lihtsalt otsuse lisatulu või kulu). Otsus ühe või teise kasuks on kompromiss. Majandussubjektid: Tarbija kaupade või teenuste kasutaja, kes teeb ostuotsuse. Eesmärk: oma vajaduste rahuldamiseks saada võimalikult väikeste kulutustega võimalikult palju tooteid ja teenuseid (hüviseid). Ettevõte iseseisev majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Eesmärk: saada maksimaalset kasumit, et suurendada omanike omandit. Riik kindla maa-ala ja elanikkonnaga sõltumatu üksus, mis lähtub teatud ühiskondlikest vajaduste...
laenu. 33. Kaardimaksete korraldus- krediitkaardiga saab raha kasutada limiidi ulatuses, deebetkaardiga kontojäägi piires. 34. Liisingu olemus ja liigid Liisingleping on leping, mille puhul kasutab rentnik lepingu alusel tasu eest rendile andjale kuuluvat vara kokkulepitud perioodi jooksul. Liisinglepingud võivad olla erinevad sõltuvalt sellest, kas vara omandiõigus rendiperioodi lõppedes läheb rentnikule üle (kapitalirent) või ei lähe üle (kasutusrent). Kasutusrent on rent, mida rentnik rendilepingu kohaselt saab lisanduvaid väljamakseid tegemata ühepoolselt lõpetada enne rendilepingus toodud tingimuste täitmist või rendiperioodi lõppemist ning mille puhul renditud varaobjekti omandiõigus ei lähe rendiperioodi kestel ega selle lõppedes rentnikule üle. Rentnik maksab liisingufirmale vara kasutamise eest rendimakseid. Tegurid, mis kujundavad rendimaksete suuruse: vara soetusmaksumus ja liisingufirma ressursi hind.
Kulusid vaadeldakse üksikute toodete lõikes ning ülesanne on välja selgitada kõigile ettevõtte toodetele omahind ehk tehtud kulutused tooteühiku kohta kulukohtade arvestus - majandusarvestuse liik, mis näitab - kus kulud tekivad ja kes nende eest vastutavad kululiikide arvestus - majandusarvestuse liik, mis näitab, missugused kulud (liikide lõikes) on ettevõttes tehtud käibevara ettevõtte likviidsemad varad, mille kasutusiga jääb enamasti alla aasta liising kapitali ja kasutusrent likviidne rahaline või kergesti rahaks muudetav vara lisandväärtus tootmisprotsessis kasutatud kaupade, teenuste ja töö väärtus, mis suurendab lõpptoodangu väärtust maksusüsteem tagab piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse mikroökonoomika rahvamajandusõpetuse teoreetiline käsitlus, mis kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust maksimeerivaid majandussubjekte
laenu kulu laenuvõtja jaoks kogu laenuperioodiks. Muutuv intressimäär - intressimäär muutub laenuperioodi jookusul, muutes seeläbi laenu hinda ja kuumakse suurust. Tihti on kliendi jaoks pakutud muutuv intressimäär seotud Euribor'i määraga, millele lisatakse riskipreemia. Käendaja isik, kes tagab laenu tagasimaksmise. Hüpoteek -kinnisasja pant, mis tagab laenu. Liising - vara tagatisel antava laen, mis võimaldab finantseerida vara soetamist või vabastada raha vara alt: - Kasutusrent võimaldab kasutada vara liisinguperioodi jooksul peale mida on rendilevõtjal võimalus vara liisinguandjale tagastada või kasutada võimalust ostmaks vara välja jääkmaksumusega. - Kapitalirent on vara finantseerimine, mille eesmärk on vara omandada liisingperioodi lõpuks. - Järelmaks võimaldab samuti vara ostu finantseerida. Järelmaksu eesmärk on perioodi lõpuks vara välja osta 5. Inimene kui töötaja POOLELI!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!
Tööruum ja selle funktsionaalsus Kui erinevate seadmete ja kontoritehnika hoolduse vajalikkuses on iga firmajuht veendunud, siis töötajate mugavuse ja heaolu pealt hoitakse sageli kokku. Töökoha loomisel tuleks silmas pidada töötaja 3 põhilist liiki vajadusi: 1. Füüsilised vajadused tööasend, tegevused, harjutused-lõdvestused. Õige ja mugav tööasend on tervise pant. Saavutades sobivuse enda ja töökohaga, muudab see töötamise mugavamaks ja ka tootlikumaks. 2. Psühholoogilised vajadused tööstiil, töökorraldus, pausid-vaheldus. Vähenda stressi, planeerides aega ette ja seades realistlikke päevaeesmärke. Eri tööülesannete vahetus tööpäeva jooksul aitab vähendada väsimust, aeg-ajalt tuleks teha väikeseid pause. 3. Keskkonna-alased vajadused valgus, õhk, müra. Töökohti luues tuleb seega eelkõige arvestada, et töökoht ise ei tohiks inimest väsitada. Iga töötaja töö iseloomu tuleks ana...
Lähtutakse: - Tagasimaksete ja sissetuleku suhtarvust - Laenusumma ja tagatise väärtuse suhtest. Laenu tagasimaksmisel kasutatakse: - Annulteekgraafikut A= laen x intressimäär 1-( 1 )n 1+ intressimäär - Lineaarset graafikut, kus põhiosa tagasimaksed on võrdsed ja intressi makstakse tegelikult jäägilt. - Fikseeritud graafikut- nagu lepingus kokku lepitud 6) Liising- rendisuhe, kasutusrent, kapitalirent 7) Faktooring- pank omandab nõudeõiguse Liigid: - Regressiõigus- kui maksed ei laeku, õigus tagasi osta - Regressi õiguseta 8) Pangagarantii, pank ei väljasta kliendile raha vaid tagab kolmandale osapoolele kliendikohustuse täitmise juhuks kui klient seda teha ei suuda. Tagatised: Tagatise eesmärk makse garanteerimine. Kindlam tagatis pangale on käendus, sest vastutus on solidaarne. Sissenõude võib pöörata käendaja vastu.
4360 Riigilõiv Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4365 Maamaks Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4370 Konsultatsioonid, koolitused Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4380 Audiitori teenus Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4385 Raamatupidamisteenus Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4390 Varakindlustus Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4395 Muud tegevuskulud Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4399 Ümardused ostul, väikesaldode mahakandmised Kulu Mitmesugused tegevuskulud 44 Kulud autodele Kulu 4410 Autode kasutusrent Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4420 Autode kindlustus Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4430 Autode kütus Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4440 Autode hooldus ja remondikulud Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4460 Isikliku auto kompensatsioon Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4470 Muud autodega seotud kulud Kulu Mitmesugused tegevuskulud 45 Töölähetuskulud Kulu 4510 Töölähetuse päevaraha Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4520 Töölähetuse sõidukulud Kulu Mitmesugused tegevuskulud
1)Arvepidamise ajalugu: kes oli Luca Pacioli, kust sai arvepidamine alguse? Tänapäeval kehtiva ja toimiva arvestuse alused on esmakordselt kirja pannud Luca Pacioli aastal 1494 2)Mis on ettevõtte majandusaasta aruanne, millal see koostatakse? Aastaaruanne koosneb erinevatest aruannetest, mille koostamiseks on ette nähtud kindlad vormid ja mille eesmärk on anda ülevaade firma finantsseisust, majandustulemustest ja rahavoogudest. Majandusaasta pikkus on 12 kuud ehk kalendriaasta ning selleks ajaks peavad raamatupidamiskohustuslased kindlasti koostama majandusaasta aruande. Vähemalt üks aruanne aastas on kohustuslik majandusaasta lõpu seisuga. Näiteks kui majandusaasta algab 01.01.2014, siis tuleb aruanne koostada hiljemalt 31.12.2014. 3)Kes on Eesti Vabariigis raamatupidamiskohustuslased? Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna, kohaliku omavalitsuse üksus, Eestis registreeritud iga era- või avalik- õiguslik juriidiline ...
Lisa 4 Pikaajalised finantsinvesteeringud 12 Lisa 5 Varud 13 Lisa 6 Materiaalne põhivara 13 Lisa 7 Kapitalirent 14 Lisa 8 Kasutusrent 15 Lisa 9 Laenukohustused 15 Lisa 10 Võlad ja ettemaksed 16 Lisa 11 Osakapital 16 Lisa 12 Müügitulu 17
......... 18 Lisa 11 Maksud.................................................................................................... 18 Lisa 12 Tulumaks................................................................................................. 18 Lisa 13 Põhivara sihtfinantseerimine................................................................... 18 Lisa 14 Pikaajalised teenustööd............................................................................18 Lisa 15 Kasutusrent..............................................................................................19 Lisa 16 Aktsiakapital............................................................................................19 Lisa 17 Müügitulu................................................................................................ 20 Lisa 18 Muud äritulud.......................................................................................... 20
vahetatakse kindlaks määratud valuutapaar spot-kursiga ning lepitakse kokku, et teises osas tehakse sama tehing vastupidises suunas kokkulepitud forward-kursiga.) valuutaoptsioon (on leping, mille raames üks osapool omandab õiguse, kuid mitte kohustuse kindlaksmääratud päeval tulevikus (optsiooni realiseerimise päev) teha valuutavahetus kokkulepitud kursiga.) Liising on vara finantseerimise skeem. Liisinglepingud jagunevad: kasutusrent kapitalirent Faktooring on tehing, millega ostetakse finantsnõudeid. Inkassoteenus: sularahaveo teenuste pakkumine varahoidmise ja seifi teenused Jaotuskanalid panganduses: telefonipank internetipank mobiilpangandus Pankade tekkimise eeldused: · inimeste säästutegevus · säästude säilitamise ebapiisav turvalisus · säästude parem kasutamine Hiina ja Egiptuse tsivilisatsioonid tundsid pankasid kui: · hoiuste võtjaid
Finantsinstrumendi liikide järgi jaotatakse finantsturud võlainstrumentide turgudeks, omandiväärtpaberite turgudeks, valuutaturgudeks ja tuletisväärtpaberite turgudeks. Rendilepingute liigid: Finantsrent: kapitalirent, järelmaks. Rendilevõtja maksab rendileandjale tasu, üldreeglina vara väljaostumaksete ja intressi tasumise järgselt saab rendilevõtja vara omanikuks. Rendilevõtja kajastab vara ja sellega seotud kohustused oma finantsaruannetes . Kasutusrent. Rendilevõtja maksab rendileandjale tasu, rendiperioodi lõpul ei saa rendilevõtja vara omanikuks. Rendiobjekt kajastatakse rendileandja finantsaruannetes. Müük-tagasirent. Vara omanik müüb varaobjekti rendileandjale, kes selle rendib vara endisele omanikule. Rendileping võib olla finants- või kasutusrendileping. Kombineeritud rent. Eelnevate kombinatsioon. Nt sõlmitakse kasutusrendileping, kuid lepingus nähakse
7. Pangakrediit lühi- ja pikaajalised laenud, arvelduskrediit. 8. Laenukontorite laenud pangalaenuga võrreldes kõrgem intress, võimalik on saada laenu kiiremini ja ilma äriplaanita, kõrged nõuded on tagatise suhtes. Riskantne. 9. Laenud eraisikutelt. 10. Investeerimisfondid. 11. Liising tehing, mille puhul liisingufirma ostab kliendi poolt välja valitud vara ja rendib selle talle välja. Jaguneb: kapitalirent ja kasutusrent. A. Finantsliising (kapitalirent) renditava vara omandiõigus läheb rendilepingu lõppemisel üle liisingufirmalt ettevõttele. 27 B. Kasutusliising (kasutusrent) renditav vara tagastatakse lepingu lõppemisel liisingufirmale. 9. Ettevõtte elutsükli ja kasvu käsitlus 9.1. Ettevõtte kasvupotentsiaal
1. Teehoiu ökonoomika aine a. Veondus - majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad veerem ja infrastruktuur. Infrastruktuur - kõigi organisatsioonide ja abinõude kogum, mis tagab tõrgeteta liikluse, elektrivarustuse, side jne, hõlmates ka avatud kommunikatsioone (nn füüsiline infrastruktuur), poliitilist ja õiguslikku keskkonda (nn institutsionaalne infrastruktuur), infotöötlust ja koolitusturge. Transpordivõrk - Kõikide veoviiside füüsilise infrastruktuuri kogum teatud piirkonnas. Transpordisüsteem (-klaster) hõlmab ka - Tugifunktsioone: eri veoviiside veeremi tootjad, remondiettevõtted, tanklad, infosüsteemid, kindlustusandjad jne - Juhtimis- ja regulatiivfunktsioone: eeltooduga seotud osa riigivalitsemisorganitest. b. Tee on maantee, tänav, metsatee, jalgtee ja jalgrattatee...
rahakaubanduses vastavalt nõudlusele kujunev intressimäär LIBOR - Londoni pankadevaheline laenuintress lihtaktsia aktsia, mis annab selle omanikule hääleõiguse ettevõtte tegevuse üle otsustamisel ning millelt makstav dividend on muutlik. Investeerijal tekib omandiõigus, hääleõigus, dividendiõigus. lihtintress - intress, mida arvestatakse laenu või investeeringu intressiperioodi põhisummalt liising kapitali ja kasutusrent liitintress intress, mida arvutatakse laenu või investeeringu intressiperioodi põhisummalt ja sellele lisandunud eelmiste perioodide intressidelt. likviidne rahaline või kergesti rahaks muudetav likviidsuspiirang pankade seatud piirang laenuvõtmisele, mis piirab tarbimise jooksva tuluga 5 limit order - väärtpaberitehing, kus on määratud hinna limiit, millega ollakse nõus ostma
liisingueseme kasutamise ees. Liising ainulaadne legaalne äritehing, kus majanduslikud varalsed vahendid antakse isiku kasutusvadusesse tasu eest. Miks kasutada liisingfinatseerimist? o Võimaldab hankida vajaliku sisseseade/tehnoloogia just siis, kui seda on vaja o Paraneb maksevalmidus o Liisingu kasutamine vähendab väheefektiivse seadme soetamise riski Kapitalirent Kasutusrent Rendimaksed kattavad vara maksumuse 100% Rendimaksed ei kata kogu vara maksumust Omandiõigus läheb lepingu lõppedes üle Lepingu lõppedes tuleb vara tagastada rendileandjale Intressimaksed kulusse Kogu maksed kulusse Liisingobjekt põhivarana arvel rentniku Liisingobjekt põhivarana arvel liisingfirma bilansis bilansis
majanduslikku kasu tulevikus ning neid kulusid on võimalik usaldusväärselt hinnata ja varaga seostada. Kasutus-ja kapitalirendi arvestus Kasutusrendina kajastatakse renti, mida rentnik saab lisanduvaid väljamakseid tegemata lõpetada ning mille puhul renditud varaobjekti omandiõigus ei lähe rendiperioodi kestel ega selle lõppedes rentnikule üle. Kastusrendi makseid kirjendatakse tekkepõhiselt kuludes. Kapitalirendina käsitletakse renti, mis ei ole kasutusrent. Kapitalirendi tingimustel renditud vara ja vastav kohustus võetakse bilansis arvele. Kui vastavalt rendilepingule läheb renditud objekti omandiõigus rendiperioodi lõppedes üle rentnikule, arvestatakse amortisatsiooni tavakorras. Kui renditud objekt kuulub tagastamisele, on objekti maksimaalne amortisatsiooniperiood rendisuhte kehtivuse periood. Materiaalne pōhivara esitatakse kuuel kirjel 1. Maa ja ehitised (soetamismaksumuses) 2
liisingueseme kasutamise eest. Liising ainulaadne legaalne äritehing, kus majanduslikud varalsed vahendid antakse isiku kasutusvaldusesse tasu eest. Liisingfinantseerimise eelised: · võimaldab hankida vajaliku sisseseade/tehnoloogia just siis, kui seda on vaja · paraneb maksevalmidus · liisingu kasutamine vähendab väheefektiivse seadme soetamise riski. Kapitalirent Kasutusrent Rendimaksed katavad vara maksumuse 100% Rendimaksed ei kata kogu vara maksumust Lepingu lõppedes tuleb vara tagastada Omandiõigus läheb lepingu lõppedes üle rendileandjale Intressimaksed kulusse Kõik maksed kulusse Liisingobjekt põhivarana arvel rentniku Liisingobjekt põhivarana arvel liisingfirma 12
47 3. Laenukontorite laenud – pangalaenuga võrreldes kõrgem intress, võimalik on saada laenu kiiremini ja ilma äriplaanita, kõrged nõuded on tagatise suhtes. Riskantne. 4. Laenud eraisikutelt. 5. Investeerimisfondid. 6. Liising – tehing, mille puhul liisingufirma ostab kliendi poolt välja valitud vara ja rendib selle talle välja. Jaguneb: kapitalirent ja kasutusrent. A. Finantsliising (kapitalirent) – renditava vara omandiõigus läheb rendilepingu lõppemisel üle liisingufirmalt ettevõttele. B. Kasutusliising (kasutusrent) – renditav vara tagastatakse lepingu lõppemisel liisingufirmale. 9. Ettevõtte elutsükli ja kasvu käsitlus 9.1. Ettevõtte kasvupotentsiaal Erinevad ettevõtted omavad erinevat kasvupotentsiaali. Sageli jaotatakse uusettevõtteid järgmiselt: 1. Elustiili ettevõtted 2
KORDAMISKÜSIMUSED Sissejuhatus finantsjuhtimisse 1. Milliseid tegevusi hõlmab finantsjuhtimine? Finantsjuhtimine - tegeleb ettevõtte finantsküsimusi puudutavate probleemide juhtimisega ning on üks ettevõtte juhtimise funktsioon. Finantsjuhtimise keskne küsimus (peamine eesmärk) - ettevõtte rahaliste ressursside juhtimine ettevõtte finantseesmärkide saavutamiseks ehk üldjuhul ettevõtte aktsionäride rikkuse kasvatamine. Rahaliste ressursside juhtimine hõlmab: ● Kapitali moodustamist (finantseerimisotsus) – sisesed ja/või välised finantseerimisallikad kombineerida selliselt, et kapitali hind oleks madalam ning finantseerimise allikas vastaks finantseeritava objekti omadustele. ● Kapitali tõhusat suunamist ja kasutamist (investeerimisotsus, dividendiotsus) – investeeringud projektidesse, mille tootlus on suurem kui minimaalne nõutav tulunorm (leida optimaalne tulu, kestvus, risk). Dividendide...
FINANTSJUHTIMINE- JA ANALÜÜS Andres Laar Andres Laar 2008 2007 KURSUSE EESMÄRK JA SISU Kursuse eesmärk- pakkuda juhtimiseks vajalikke minimaalseid rahandusteoreetilisi teadmisi ning kogemusel põhinevaid praktilisi soovitusi. Kursus on enamasti praktilise suunaga. Finantsjuhtimise olemus ja eesmärgid Finantsjuhtimise tegevused finantsanalüüs kapitali juhtimine rahakäibe juhtimine eelarvete süsteem ja prognoosimine raha hankimine ja paigutamine investeeringute analüüs väärtusjuhtimine Andres Laar 2008 2007 Mida Te peale kursust peate oskama? Hinnata ettevõte finantsseisundit Hinnata kapitali hinda ettevõttes ja turgudel Hinnata ettevõtte äriprojekt...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Valentina Purtova TU07 MAJANDUSARVESTUSE JA FINANTSANALÜÜSI PRAKTIKA Aruanne Juhendaja: E. Vaksmaa Tallinn 2010 2 SISUKORD 1 ORGANISATSIOONI ÜLDINE ISELOOMUSTUS ................................................................................................. 5 2 RAAMAUPIDAMIS KORRALDUS ...
hoonete ja üürimajade haldus (korteriühistud, elamuühistud, hooneühistud jms); mööbli, kodutarvete ja rauakaupade vahendamine; auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine; enda või renditud kinnisvara üürile andmine ja käitus; saunade, solaariumite ja massaazisalongide tegevus jm. Füüsilise heaoluga seotud teenindus; veetorustiku ja sanitaarseadmete paigaldus; veokite rentimine ja kasutusrent. 1.2. TAMSALU KATLAMAJA Tamsalu valla kaugküttevõrku varustatakse soojusega 7,2 megavattise võimsusega Tamsalu katlamajast, mis on 1992. aastast kuulunud täielikult AS Tamsalu Kalorile. Aastatel 19801992 oli Tamsalu katlamaja Tamsalu EPT omanduses.12 Tamsalu katlamaja rajamist alustati 1974. aastal Tamsalu Terko poolt ning see valmis aastal 1980. Valmimise järel läks katlamaja Tamsalu EPT omandusse. Katlamaja
08.09. PANGANDUS Pank on raha koondav ja säilitav, laenu andev ning klientide korraldusel arveldusi ja kassatehinguid sooritav asutus. Pangandus on pankadesse puutuvate majanduslike, maj. õiguslike ja tehniliste teadmiste, põhimõtete, korralduste ja seaduste kogumõiste. Panga peamine kasumiallikas on hoiustajaile makstava ja laenusaajailt võetava kasviku ehk intressi vahe: Hoius 2,5% Laen 3,8% 1,3% Pangatehingud liigitatakse: 1. aktivatehinguteks teenitakse rahaga kasumit, 2. passivatehinguteks kogutakse vaba raha, mis moodustub panga omakapitalist ja hoiustamisest. Pank tähendas algselt lauda või pinki, millel kullassepad ja rahavahetajad teostasid tehinguid ning säilitasid rahalaekaid. Vanal ajal tunti pangatehinguid juba Babüloonias ning Vana-Egiptuses ja Roomas. Roomas nn agentaarid võtsid lühi- ja pikatähtajalisi hoiuseid...
1 7. LÜHIAJALINE FINANTSPLANEERIMINE 7.1. Raha juhtimise mudelid Rahakonto juhtimine on saanud ettevõtetes väga aktuaalseks teemaks. Põhjus on selles, et üleliigse raha hoidmine kontol on suure alternatiivkuluga. Raha tasub hoida vaid niipalju, kui seda on jooksvaks äritegevuseks vaja1. Kui on arvata, et rahavajadus lähiajal suureneb, siis ei ole mõtet nn üleliigset raha dividendidena välja maksta, vaid lühiajaliselt investeerida. Suured ettevõtted saavad raha juhtimisel kasutada ajutiselt üleöödeposiiti. Selle miinimumsummaks on Eestis enamasti 1 miljon krooni. Lisaks võib raha panna ka rahaturufondi osakutesse. Ajutiselt üleliigse raha investeerimisega kaasneb risk. Finantsjuhi ülesandeks on leida kompromiss riski ja tulususe vahel. Riski maandamiseks võib kasutada ka tähtajalist hoiust. Paljud ettevõtted õigustavad suurt rahavaru ett...
Kõrvalpõikena: kaudselt on kõik kulud muutuvad ja sõltuvad ettevõtte käekäigust. Tegevuskulusid on mõistlik liigendada tööjõukuludeks ja mitmesugusteks tegevuskuludeks. Tööjõukulud – palgakulud pluss tööjõuga kaasnevad maksud, mida kannab ettevõte. Mitmesugused tegevuskulud on näiteks ruumide rent, kommunaalkulud, turunduskulud, IT- ja sidekulud, sõiduvahendite kasutusrent, kindlustusmaksed jm. Koosta tööjõukulude ja mitmesuguste tegevuskulude eelarved järgnevateks perioodideks. Tabel x. Tööjõukulude eelarve Töökoht /amet I aasta II aasta III aasta IV aasta 1. 2. Kokku tööjõukulu €: 58 Tabel x. Mitmesuguste tegevuskulude eelarve
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
