Ettevõtte üldiseloomustus Tallink on reisilaevade operaatorfirma. Tallink on Eesti firma. 40% Tallinkist kui börsiettevõttest põhineb Eesti kapitalil. Ettevõte pakub reisijate- ja kaubavedu Läänemere piirkonnas. Laevastik koosneb 19. laevast millesse kuuluvad üksteist kruiisilaeva, viis kiirparvlaeva, kaks ro- ro tüüpi parvlaeva ja üks ro- pax parvlaev. Finantsnäitajad Tulud EUR 814 000 000 1,9 miljardit eurot vara baasi 6612 töötajat Üle 8.400.000 reisija aastas 258 000 kaubaühikut aastas Noteeritud NASDAQ OMX Baltic - TAL1T Kaupade jaemüügi areng ning müük tooterühma kohta Finantsnäitajad Tallinki brändi iseloomustavad Usaldus Innovatiivsus Kliendisõbralikkus Professionaalsus Rõõmsameelsus Struktuur Tallink Silja Oy- Soome-Rootsi liinidel operaator
väärtuse testi ning vajadusel selle põhjal korrigeerima investeeringu soetusmaksumust vara väärtuse langusest tingitud allahindlusega. Käesolevas essees ei ole vara väärtuse testimiseks kehtestatud reegleid detailsemalt kirjeldatud, need leiab juhendis RTJ 5. Konsolideerimine on minu jaoks keeruline toiming, ning selle läbiviimiseks on vaja järgida teatud reegleid, milleks on näiteks: · emaettevõtte ja tütarettevõtte finantsnäitajad liidetakse niimoodi kokku, nagu oleks tegu ühe ettevõttega; · konsolideerimisel tuleb kasutada samasuguseid raamatupidamise põhimõtteid, nagu tavalisel raamatupidamisel.
Tegevuskulud on seotud jooksva äritegevusega. Püsikuludele on iseloomulik, et need ei suurene ega vähene koos toodetud ja müüdud toodete hulga, vaid jäävad põhiliselt samaks (nt.maa,seadmete rent,küte,vesi,elekter,telefon,internet) Muutuvkulud suurenevad alati seoses toodangu suurenemisega.(tooraine,tööjõud, materjalid) Tegurid, mida tuleb uurida enne uue ettevõtte loomist: vajadus, asukoht,turg, tootmishooned, tegevus ja personal, planeeritavad finantsnäitajad. Frantsiis on tehing, millega kasutamisõigus loovutatakse teatud tasu eest teistele isikutele
· äri võtmefaktorite mõõtmiseks; · organisatsiooniliste muudatuste kergendamiseks; · erinevate üksuste tulemuslikkuse võrdlemiseks; · töötajate teadlikkuse tõstmiseks ettevõtte visiooni ja strateegia valdkonnas. 4. Mida on organisatsioonil selle meetodi kasutamise abil võimalik saavutada (oodatavad tulemused)? Tasakaalus tulemuskaart mõtestab seega äriüksuse tegevust ka teiste eesmärkide kaudu kui finantsnäitajad. TTk annab ettevõtte juhtidele teada, kuidas äriüksused praegustele ja tulevastele klientidele väärtust loovad ning kuidas oleks vaja tõsta efektiivsust ja suurendada investeeringuid inimestesse, süsteemidesse ja protsessidesse, mis on vajalikud jõudluse suurendamiseks. TTK võimaldab mõõta seda väga olulist panus, mille annavad väärtuse loomisse teadlikud ja motiveeritud töötajad. Kajastades rahaliste näitajate näol tegevuse
1 7. T Ö Ö K O R R A LD U S E R E E G L I D 7.1. Tööandja tutvustab Töötajale töölepingu sõlmimisel töökorralduse reegleid, mis on töötajale täitmiseks kohustuslikud. Töökorralduse reeglid on kättesaadavad elektrooniliselt asutuse siseveebis ja paberkandjal personalijuhi juures. 8. K O N F I D E N T S I A A LN E I N F O R M AT S I O O N 8.1. Ettevõtte konfidentsiaalseks informatsiooniks loetakse: Ettevõtte finantsnäitajad, majandustehingud Käesolevas punktis loetletud informatsiooni loetakse konfidentsiaalseks niikaua, kuni Tööandja ei ole seda avalikustanud. 8.2. Töötaja ametijuhendis või ettevõttesiseste dokumentidega võidakse täpsustada Töötaja kohustusi Tööandja äri- ja tootmissaladuse hoidmisel. 9. M AT E R I A A L N E VA S T U TU S 9.1. Töötaja vastutab tema poolt süüliselt Tööandjale tekitatud materiaalse kahju eest vastavalt seadusele. 9.2
Säilitatud kasum 673 673 213 Puhaskasum -460 -424.75 Omakapital 2473 2013 1588.25 Kokku kohustusi 2,716 2,503 2,133 Finantsnäitajad Märts Aprill Mai Omakapitali ja võõrkapitali suhe 13.5 4.7 3.3 Käiberentaablus (7:3), % -65.7 -49.7 Brutorentaablus (5:3), % 35 35 Varade rentaablus, ROA (7:23), % -18.4 -19
Ettevõtte loomise protsess 4 teed ettevõtjaks saamisel uue ettevõtte alustamine Enne alustamist selgita vajadus asukoht turg tootmishooned tegevus ja personal planeeritavad finantsnäitajad olemasoleva ettevõtte ostmine miks omanik tahab müüa ettevõtte füüsiline olukord turg ettevõtte finantsolukord juriidilised aspektid frantsiis on tehing, millega kasutamisõigus loovutatakse teatud tasu eest teistele isikutele piiratud õiguste müümine firma tootemargi ning teeninduse oskusteabe kasutamiseks
5 FINANTSARUANDE ANALÜÜS PC EESTI JA BO EESTI Võrdluse aluseks on võetud 2016. ja 2015. aasta andmed majandusaasta aruandest. Võrreldakse kahe ettevõtte näitajaid. Lisaks on välja toodud põhinäitajad. Tabelites on kasutatud konsolideeritud majandusaasta näitajaid. PC majandusaasta on 1. juuli -30. juuni. BDO Eesti majandusaasta on 1. oktoober 30. september. Tabel 5. Finantsnäitajad. Olulised finantsnäitajad PC () BO () 2016 2015 Muutus 2016 2015 Muutus Valem A B C= A- B A B C = A- B
laene. Võlad ja ettemaksed on samuti vähenenud ligi 35% võrra, mis on küllaltki suur protsent. Aktsiakapital on suurenenud võrreldes 2010 aastaga 47%, mis on natuke vähem kui poole võrra. Ülekurss, reservkapital, eelmiste perioodide jaotamata kasum ja aruande aasta kasum on jäänud suhteliselt samaks, kui siiski on kõik nad tõusnud paari protsendi võrra. Ettevõte oli 2011 aasta kasumis 358 375 euroga ning kuna teised finantsnäitajad näitavad samuti positiivseid numbreid, siis võib õelda, et ettevõte on igati edukas. Vertikaalanalüüs ehk ülevaateanalüüs rõhutab finantsaruannetes sisalduvate andmete omavahelisi seoseid: iga finantsnäitaja on väljendatud protsentuaalselt mingi baasnäitaja suhtes. Bilansi puhul on kogu aktiva võrdsustatud 100%-ga ning kogu passiva võrdub 100%- ga. Igale aktiva- ja passivakirjele või igale bilansiosale aktivas ja passivas leitakse oma osakaal ehk protsent kogusummast
EELARVESTAMINE On kuluobjekti eelarve planeerimine ja täitmise kontrollimine; välised normatiivid puuduvad. (3)Meetodid: ''ülevalt alla'' ja ''alt-ülesse''; eelarvebaas; perioodiline ja pidev. FINANTSANALÜÜS on ettevõtte möödunud, käesoleva ja tulevikus oodatava finantsseisundi ning tegevustulemuste hindamise protsess. HORISONTAALNE VÕRDLEV ANALÜÜS näitab muutuste dünaamikat erinevate aastate vahel (võrreldavuse tagamiseks aruandeaasta ja möödunud aasta finantsnäitajad). VERTIKAALNE VÕRDLEV ANALÜÜS uurib finantsaruannete sisemise struktuuri muutuste dünaamikat (bilansis baasnäitajaks vastavalt vara või kapitali kogusumma, kasumiaruandes netokäive (müügitulu) ning rahavoogude aruandes kasutatakse baasnäitajana põhitegevuse rahavoogusid). TRENDIANALÜÜS iseloomustab järgnevate aastate näitajate dünaamikat baasaasta näitajate suhtes (kasut. Indeksnäitajat) valem: Indeks = indekseeritava aasta näitaja/ baasaasta näitaja x 100
Teema 8 RAHA JA PANGANDUS RAHA Raha on tekkinud tänu kaubavahetusele. Ühtede hüviste ülejääk ja vajadus teiste järele tingis vahetuse tekke.Vahetus toimus esialgu kaup kauba vastu. Sellise olukorra probleemiks oli aga sobiva vahetuskauba puudumine. See lõigi eelduse üldkasutatava hüvise kasutuselevõtuks. See pidi olema hüvis, mida paljud aksepteeriksid ja kasutaksid. Selleks sai raha. RAHA- on hüviste vastu vahetamiseks mõeldud korduvkasutatav ja üldtunnustatud instrument Rahaks on olnud karusnahad, kivid, loomad, ehted, metall jne. Esimesed mündid võeti kasutusele 600 a, eKr. Ees-Aasias. Esialgu tehti münte väärismetallist. Hiljem hakati selleks kasutama odavamaid metalle nagu alumiinium ja vask. Sellele järgnes paberraha kasutuselevõtt. Kaasajal on kasutusel elektrooniline raha ja plastraha (deebetkaart ja krediitkaart). Raha täidab majanduses järgmisi funktsioone: a) vahetusvahend- võimalus vahetada kaupa universaalse maksevahendi va...
) 2. Milline alltoodud väidetest on väär? A Vara tasuvus on primaarne tulemuslikkuse mõõtmise näitaja, sest vara tasuvus peab katma nii võlausaldajate intressinõudeid kui omanike dividendiootusi B Vertikaalne integratsioon ühendab ühtse juhtimise alla kogu tootmisprotsessi tooraine hankimisest kuni valmistoodangu valmistamiseni C Kõige ostjakesksemad tarneklauslid on D-rühmas D Tasakaalustatud tulemuskaardi süsteemi aluseks on Du Pont' püramiidi finantsnäitajad E mul on erinev arvamus (milline?) 3. Ettevõte tahab võtta 4 kuu pärast laenu 3-ks kuuks summas 1 milj. kr. Finantsriski maandamiseks sõlmib ta forwardlepingu intressimääraga 4,5% 4 kuu pärast on pankade baasintress tõusnud 5%-ni. Milline on forwardlepingu kulu ja kumb osapool selle korvab? A 1250 kr. korvab pank ettevõttele 1250 B 1667 kr. korvab ettevõte pangale 1666.667
õigusaktides toimuvad olulised muutused (kui neid on). Iseloomustatakse tegevusala arenguid (nõudluse muutumine, tarbijate muutunud ootused, tehnoloogilised arengud). Tuuakse välja olulisemad konkurendid ja nende eripära. 4. Peaeesmärgid. Milliseks ettevõte muutub äriplaani elluviimise järel. Tavaliselt eesmärgid 3-5 aastaks. Välja võib tuua olulisemad finantsnäitajad (käive, kasum), turuosa, maine, tuntus ja toodete kvaliteet. 5. Äriidee ja konkurentsistrateegia. Siin seletatakse lahti äriidee ja tegevuse korraldus. 6. Turundusplaan. Hinnakujundus ja müügitingimused, turustuskanalid. Põhjendatakse sihtgruppide valikut. Töötatakse välja numbrites väljendatud müügiprognoos. Hinnatakse nõudluse sesoonsust. Tuuakse välja müügile
õigusaktides toimuvad olulised muutused (kui neid on). Iseloomustatakse tegevusala arenguid (nõudluse muutumine, tarbijate muutunud ootused, tehnoloogilised arengud). Tuuakse välja olulisemad konkurendid ja nende eripära. 4. Peaeesmärgid. Milliseks ettevõte muutub äriplaani elluviimise järel. Tavaliselt eesmärgid 3-5 aastaks. Välja võib tuua olulisemad finantsnäitajad (käive, kasum), turuosa, maine, tuntus ja toodete kvaliteet. 5. Äriidee ja konkurentsistrateegia. Siin seletatakse lahti äriidee ja tegevuse korraldus. 6. Turundusplaan. Hinnakujundus ja müügitingimused, turustuskanalid. Põhjendatakse sihtgruppide valikut. Töötatakse välja numbrites väljendatud müügiprognoos. Hinnatakse nõudluse sesoonsust. Tuuakse välja müügile
tõendusmaterjali objektiivne hindamine. Finantsjuhtimine- ettevõtte finantseesmärkide püstitamine ja nende saavutamiseks koostatud plaanide elluviimiseks vajalike ressursside tagamine. 3. Majandusinfost huvitatud osapooled. Kes, miks ja millisest infost huvitatud on? Infotarbijateks võivad olla nii praegused kui ka potentsiaalsed investorid, ostjad (kliendid), töövõtjad, tarnijad, pangad, maksuhaldurid, samuti valitsus ja avalikkus. Majandusaasta aruandes esitatavad finantsnäitajad moodustavad põhi osa avalikust infost ettevõtte kohta. Kõik need aruandenäitajad täidavad tähtsat funktsi ooni erinevate ühiskonna- ja ettevõttetasandite juhtimisprotsessides. Infotarbijate vajadused on erinevad: · investorid kui kapitaliomanikud on huvitatud nii kapitali riskist kui ka oodatava tulu riskist. Nad vajavad infot otsustamiseks: investeerida või mitte; · töövõtjad ja nende esindajad (ametiühingud) on huvitatud töötasustamisest
01.2010) 7) Eesti Päevaleht, Pank taotleb raskustes Alta Capitali pankrotti, http://www.epl.ee/news/majandus/pank-taotleb-raskustes-alta-capitali-pankrotti.d? id=51175693 (17. 08.2009) 8) Börsiteade, Silvano FG 2011. aasta III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud vahearuanne, https://newsclient.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action? disclosureId=477317&messageId=582975 (08.11.2011) 9) LHV Panga PRO analüüsid ja Balti Pro ettevõtete finantsnäitajad, https://fp.lhv.ee/pro/companies (27.11.2011 seisuga, leheküljel piiratud ligipääs) 10) Ettevõtte kodulehekülg, http://www.silvanofashion.com/ (27.11.2011 seisuga)
konkureerima. Väga oluline mõlemale ettevõttele on ka erinevate uuendustega kaasas käimine. Facebooki fännilehed on mõlemal ettevõttel olemas ning ka ,,like-ijate" hulk on sarnane, ületades 15 000 fänni hulka. Samuti on mõlemad ettevõtted suvekuudel aktiivsed tegevas ka väiksemate välimüügipindadega, et tarbijatele aina lähemal olla. 4. FINANTSTULEMUSTE HINNANG 4.1 Premia Foodsi erinevad finantsnäitajad Joonis : Ärisegmentide ülevaade Allikas: Premia Foods 3Q tulemuste ettekanne, NASDAQ OMX Tallinn Joonis : Võtmenäitajad bilansist Allikas: Premia Foods 3Q tulemuste ettekanne, NASDAQ OMX Tallinn 4.2 Hinnang finantstulemustele Tabelitest ilmneb, et Premia suutis 2013 aasta kolme kvartaliga oluliselt kõigis kolmes segmendis müügitulu kasvatada. Kui turgusi ka veidi detailsemalt uurida, siis oli tegemist
Finantssuhted A Laenutaotleja pangakontode loetelu B Tagastamata laenude ning tasumata võlgnevuste loetelu. 4 Peat. Projekti tehniline iseloomustus. A Rajatava objekti joonised, eelarve ja tööde ajaline graafik B Hangitava sisseseade ja/või tehnoloogia kirjeldus, maksumus ja hankegraafik. C Tööde teostajate iseloomustus D Sisseseade ja tehnoloogia tarnijate iseloomustus 5 Peat. Möödunud perioodide finantsaruanded koos selgitustega. A Kasumiaruanded B Bilansid 6 Peat. Prognoositavad finantsnäitajad (kogu ettevqtte ja konkreetse projekti kohta), vähemalt taotletava laenu kestvuse ulatuses. A Prognoositav kasumiaruanne B Prognoositav bilanss C Prognoositav rahavoo aruanne 7 Peat. Finantseerimisvajadus A Vajalik laenusumma ja laenu kasutamise graafik Eelarve koostamine pqllumajandusettevqttes Strateegiline tasand (koonuse tipp) määrab peamised tegevussuunad järgnevaks viieks kuni kümneks aastaks. Need on kaugemad eesmärgid, kuhu ettevõtja kavatseb oma tootmistegevusega jõuda
Finantsjuhtimine- ettevõtte finantseesmärkide püstitamine ja nende saavutamiseks koostatud plaanide elluviimiseks vajalike ressursside tagamine. 5. Majandusinformatsiooni kasutajad ja nende erinevus infovajaduse poolest Infotarbijateks võivad olla nii praegused kui ka potentsiaalsed investorid, ostjad (kliendid), töövõtjad, tarnijad, pangad, maksuhaldurid, samuti valitsus ja avalikkus. Majandusaasta aruandes esitatavad finantsnäitajad moodustavad põhi osa avalikust infost ettevõtte kohta. Kõik need aruandenäitajad täidavad tähtsat funktsi ooni erinevate ühiskonna- ja ettevõttetasandite juhtimisprotsessides. Infotarbijate vajadused on erinevad: · investorid kui kapitaliomanikud on huvitatud nii ka pitali riskist kui ka oodatava tulu riskist. Nad vajavad infot otsustamiseks: investeerida või mitte; · töövõtjad ja nende esindajad (ametiühingud) on huvitatud töötasustamisest. Neid huvitab ettevõtte
................................................................... 11 1.6.2. Rahaliste vahendite arvestus ......................................................................... 12 1.6.3. Varud............................................................................................................ 13 1.6.4. Põhivarad...................................................................................................... 14 1.6.5. Finantsnäitajad.............................................................................................. 16 Toimivsuhtarvud .......................................................................................................... 17 2. Ülevaade praktika käigus täidetud tööülesannetest ....................................................... 18 Kokkuvõte ........................................................................................................................... 20
................................................................... 11 1.6.2. Rahaliste vahendite arvestus ......................................................................... 12 1.6.3. Varud............................................................................................................ 13 1.6.4. Põhivarad...................................................................................................... 14 1.6.5. Finantsnäitajad.............................................................................................. 16 Toimivsuhtarvud .......................................................................................................... 17 2. Ülevaade praktika käigus täidetud tööülesannetest ....................................................... 18 Kokkuvõte ........................................................................................................................... 20
Muudatused konkurentide toodetes – 4,0. Enimkasutatavad tulemuslikkuse näitajad ja meetodid Eesti ettevõtetes Ettevõtetes kasutatavate tulemuslikkuse näitajaid uurimiseks paluti ettevõtetel hinnata 16 erineva näitaja kasutamise sagedust. Hindamiseks kasutati 7-pallilist skaalat (1: ei kasutata üldse, 7: kasutatakse väga sageli). Näitajate hulgas olid nii finants- kui ka mittefinantsnäitajad. Näitajad on jaotavad 5 gruppi: Traditsioonilised finantsnäitajad (kasumile orienteeritud näitajad, mis hõlmavad nii käivet kui kuluefektiivsust). Muud finantsnäitajad (ülejäänud finantsnäitajad, mis iseloomustavad ettevõtte rentaablust ning väärtust). 64 KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING T. Haldma Kliendipõhised mittefinantsnäitajad (näitajad, mis keskenduvad klientidega seotud teguritele). Ettevõttesisesed mittefinantsnäitajad (näitajad, mis iseloomustavad ettevõtte-
Teine komponent on eri näitajate väärtuste suhe oodatavatesse sihtväärtustesse või turu määratud standarditesse finantsanalüüsi võrdlev aspekt. Kolmas komponent on vastavus ettevõtjate ootuste ja soovidega finantsanalüüsi ettevõtte-põhine aspekt. Nimetatud kolme aspekti lahti mõtestades saab välja tuua ka finantsanalüüsi peamised eesmärgid. Finantsanalüüsi peamised eesmärgid 1. Kuidas on ettevõtte finantsnäitajad muutunud aja jooksul? 2. Kas ettevõtte finantsnäitajad erinevad üldiselt aktsepteeritud standarditest või teiste samalaadsete ettevõtete näitajatest? 3. Kas ettevõtte finantsnäitajad on ettevõtjate enda ootuste ja plaanide kohased? Finantsanalüüs on ennekõike suunatud minevikusündmustele. Kui ettevõtja näiteks soovib teavet tulevase investeerimisprojekti kohta, siis tõenäoliselt puutub ta kokku selliste valdkondadega nagu äriplaneerimine, investeeringuanalüüs, finantsplaneerimine vms.
Evalvatsioon – Hinnamäärang, mis tahes müüdava objekti kohta; raha kursimäärang. F Faktooring – Tehing, mille puhul toimub debitoorse võlgnevuse (nõudeõiguse) ost või müük. Finantsaruanne – Ainult rahalisi näitajaid sisaldav aruanne, mis koostatakse finantsraamatupidamise andmete põhjal majandusüksuse tegevuse põhitulemuste kohta. Finantsinstrument – Finantseerimise eesmärgil kasutatav finantseerimise vahend. Finantsnäitajad – Ettevõtte rahanduslikku seisundit iseloomustavad näitajad, mis võimaldavad teha üldistavaid järeldusi ettevõtte seisundi kohta või selle osa kohta üldises majanduses. Finantsplaan – Ettevõtte numbriline tegevusplaan, mille abil kavandatakse ettevõtte majandustulemused ja finantsseisund plaaniperioodiks. Finantsrisk – Rahalisel kujul avalduv risk; risk saada kahju toorme-, kinnisvara, intressimäära jm. hindade muutumise tagajärjel.
● Käitumislikud alused - kasutamise sagedus, ootused (kvaliteet, teenindus, kiirus), lojaalsus, ostu otstarve (endale, kingituseks, puhkuse ajal, hooajal) Ärituru segmentimise alused: ● Geograafilised alused: kliendi asukoht, klientide kontsentratsioon, teenindatava territooriumi suurus ● Demograafilised alused: tegevusvaldkond, ettevõtte suurus, ettevõtte elutsükkel, ettevõtte finantsnäitajad, ettevõtte töötajate arv ● Operatsioonilised alused: organisatsiooni tüüp, juhtimisstruktuur, töötajate võimekus ● Käitumislikud alused: ostja tüüp, ostumudelid, ostuviisid, toote kasutamine 60. Streik on töötajate korraldatud tööseisak. Streigi põhjuseks võib olla töötajate rahulolematus töö eest saadava palga või töötingimustega, või ka soov mõjutada riigi üldisemaid poliitilisi otsuseid
Tasakaalustatud tulemuskaart - ettevõtte poolt kehtestatud tasakaalustatud mõõdikute süsteem, mida kasutatakse eesmärkide täitmise mõõtmiseks ja strateegia rakendamiseks kõikidel juhtimistasanditel. Tasakaalustatud tulemuskaardi aluseks on põhiliste eesmärkide vaheliste põhjus-tagajärg seoste leidmine ühtse visiooni saavutamiseks. Tasakaalustatud tulemuskaarti valdkonnad: Finantsperspektiiv- hõlmab strateegiliselt tähtsad finantsnäitajad ja -eesmärgid nagu kasv, kasumlikkus ja riski strateegiad aktsionäri seisukohalt. Peab andma lahenduse küsimusele- kuidas tegutseda, et täita omanike ja investorite ootusi ning saavutada finantsedu. Kliendiperspektiiv- hõlmab turuosa, klientidel rahuolu ja lojaalsust, uute klientide osakaalu, samuti tegureid, mis on klientide rahuolu ja lojaalsuse jaoks eriti olulised, nagu toodete ja teenuste funktsionaalsus, kvaliteet, hind
ja lõpuks omakapital).2 1 Raamatupidamisseadus 2 Finantsanalüüs, Vastused igapäevastele küsimustele, ,,Haabneeme", 2007 16 Bilanss koostatakse eesti keeles ja eesti kroonides, märkides arvnäitajate puhul kasutatud täpsusastme (näiteks tuhandetes kroonides). 2.3. Bilansi osade hindamismeetodid. Mitmed raamatupidamise aruannetes kajastatavad finantsnäitajad tuginevad juhtkonna hinnangutel, mitte üheselt mõõdetavatel andmetel. Näideteks raamatupidamislike hinnangute rakendamisest on: 1. Nõuete ja varude allahindluse summa hindamine; 2. Materiaalse ja immateriaalse põhivara kasuliku eluea hindamine ja amortisatsiooninormide määramine; 3. Õiglase väärtuse meetodil kajastatavate varaobjektide väärtuse hindamine; 4
Konversioonitsükkel mõõdab aega hetkest kus ettevõte ostab sisse varud ja ka tegelikult tasub nende eest, töötleb varud valmistoodanguks, müüb need ostjatele kuni hetkeni millal ostjad tasuvad oma arved. -Konversioonitsükkel = Ostjatelt raha laekumise aeg + Varude kuluvälde- Hankijatele võla tasumise aeg Mida pikem on rahatsükkel, seda suurem on vajalik investeering puhtasse käibekapitali, et ettevõtte igapäevane toimimine tõrgeteta sujuks. 20. Millised finantsnäitajad iseloomustavad Teie arvates paremini ettevõtte pankrotiohtu (avatud küsimus)? Sageli on ettevõtte pankrottide põhjuseks valed investeerimisotsused kuid majandusraskustesse viib üsna sageli ka oskamatus juhtida käibekapitali. Majandusraskustesse võib sattuda ka kasumis ettevõte, mis näiteks kasvab liiga kiiresti. Põhjuseks suutmatus juhtida varude ja debitoorse võla kontrollimatut kasvu. Olulisemad mõisted:
Kuidas leida head äriideed? Mida ja kuidas teha nii, et ettevõte oleks edukas ka tulevikus? Alustame info otsimisega ajalehtest, statistilistest andmetest, ettevõtluse tugisüsteemidest jm allikatest. Infot omades ja analüüsides saame vastuseid järgnevatele uurimist vajavatele küsimustele. Tegurid, mida tuleb uurida uue ettevõtte alustamisel: · Vajadus · Asukoht · Turg · Tootmishooned · Tegevus ja personal · Planeeritavad finantsnäitajad Uue ettevõtte võimaluste uurimine ja analüüs on palju raskem ja ebatäpsem kui olemasoleva firma ostuvõime uurimine. Puuduvad andmed varasema äritegevuse kohta, mille alusel ettevõtet hinnata. Vajadus ettevõtte järele Kõige efektiivsemaks meetodiks on läbi viia turu-uuring vastavas piirkonnas. Vajaduse selgitamiseks võib kasutada juba olemasolevaid statistilisi näitajaid või sobilikke turuuuringute tulemusi, andmeid võib saada ettevõtlusosakondadest ja analüüsida juba
ja faaside arvust. On ühe kanaliga süsteemid, mitmekanalilised süsteemid, ühefaasiline, Lõpetamisel *antakse hinnang projekti tulemuslikkusele, *fikseeritakse tehtud vead, et mitmefaasiline.Teenindajate ar, neid tulevikus mitte korrata. Hinnatakse projekti *teostuse kvaliteeti, * 8.2. Ooteaja mudelid.Formuli Mudel A- ühe kanaliga süsteemis kirjeldab järjekorra efektiivsust(tootlkkus), *tulemuslikkust(finantsnäitajad). moodustamist Poissoni jaotusseadus, teenuste osutamise aega-eksponentfunktsioon.Seda 6.5 Ajagraafikute koostamine Loendi-ja lintdiagrammtehnikad Ajagraafik tüüpi mudelit iseloomustab, et 1)kliente teenindatakse saabumise järjekorras, 2)järjekorda
Debitoorse võla välde = debitoorse võlakäibekordaja krediitimüügi käive Debitoorse võla käibekordaja = debitoorne võlg Näitab, kui palju võtab päevades aega ostjate arvete laekumine. ***Eeltoodud kolm väldet võimaldavad meil hinnata ettevõtte raha konversioonitsüklit. 21. Kuidas hinnata ettevõtte võõrkapitali kasutamist ning finantsriske? 22. Millised finantsnäitajad iseloomustavad Teie arvates paremini ettevõtte pankrotiohtu? Sageli on ettevõtte pankrottide põhjuseks valed investeerimisotsused kuid majandusraskustesse viib üsna sageli ka oskamatus juhtida käibekapitali. Majandusraskustesse võib sattuda ka kasumis ettevõte, mis näiteks kasvab liiga kiiresti. Põhjuseks suutmatus juhtida varude ja debitoorse võla kontrollimatut kasvu. Olulisemad mõisted:
360 Debitoorse võla välde = debitoorse v õ lak ä ibekordaja krediitimüü gi k ä ive Debitoorse võla käibekordaja = debitoorne v õ lg Näitab, kui palju võtab päevades aega ostjate arvete laekumine. ***Eeltoodud kolm väldet võimaldavad meil hinnata ettevõtte raha konversioonitsüklit. 21. Kuidas hinnata ettevõtte võõrkapitali kasutamist ja finatsriske? 22.Millised finantsnäitajad/trendid iseloomustavad Teie arvates paremini ettevõtte pankrotiohtu (avatud küsimus)? Pankrotimudelit arvutatakse Altmani mudeliga. Need võimaldavad ennustada pankrotti vähemalt 90% täpsusega järgnevad kahe aasta jooksul. Tuginedes mudelile, on pankrotiohu osas kriitilised muutujad: puhta käibekapitali puudujääk, jooksev kahjum, madal kapitaliseeritus jne Z väiksem kui 1,1 pankrotioht Z on suurem kui 2,6 edukas ettevõte
22. Finantsinstrumentide karakteristikud. 23. Ettevõtete loodud väärtuse jaotumine huvigruppide vahel. Huvigruppide teooria järgi (ingl k stakeholder theory) saab ettevõte eksisteerida ainult huvigruppide vajadusi rahuldades. Seega peab ettevõte oma jätkuvuse seiskohalt arvestama ja looma väärtust kõikidele huvigruppidele, mitte ainult ettevõtte omanikele. 24. Väärtpaberite väärtust mõjutavad faktorid. Makromajandus, ettevõtte tegevus, psühholoogiline mõju, finantsnäitajad, inflatsioon/deflatsioon jms... 25. Valuutakursside paljusus. 26. Ristkursid. 27. Oluliste valuutade vaheliste valuutakursside väärtused. 28. Arbitraaž. Arbitraaž on väärtpaberite või kauba samaaegne ostmine ja müümine erinevatel turgudel eesmärgiga teenida riskivaba kasumit turuhindade erinevuselt. Arbitraaž on kauplemisstrateegia. Eesmärk on saada kasumit sarnaste või identsete varade väikestest hinnaerinevustest. Tavaliselt hõlmab see vara ostmist ühest kohast ja selle
arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes. Finantsvarad on kajastatud bilansis õiglases väärtuses, v.a. nõuded teiste osapoolte vastu, mida kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses ning investeeringud sidusfirmadesse, mida kajastatakse kapitaliosaluse meetodil. Finantskohustused on kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuses. Kõigi finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval. Mitmed finantsnäitajad tuginevad juhtkonna hinnangutele, sh näiteks põhivara kasuliku tööea hindamine, nõuete ja varude allahindluse summade hindamine, garantiikohustuste eraldiste moodustamine. Juhtkonna hinnangud on tehtud juhtkonna parima teadmise kohaselt, kuid need ei pruugi osutuda täpseiks. Raamatupidamishinnangute muutuste mõju kajastatakse muutuse toimumise perioodi kasumiaruandes. Kasumiaruandes on ärikulud liigendatud lähtudes kulude olemusest.
tegevust eelkõige finantsperspektiivis. Samas lähtuvad tasakaalus tulemuskaardi eesmärgid ja näitajad organisatsiooni tulevikupildist (visioonist) ja strateegiast ning seega mõtestab tasakaalus tulemuskaart organisatsiooni tegevust ka teiste eesmärkide kaudu kui traditsioonilised finantsnäitajad. Tasakaalus tulemuskaart toetub põhimõttele, et nii finantsilised kui mittefinantsilised näitajad on lahutamatu osa organisatsiooni infosüsteemist selle kõigil tasanditel. Tasakaalus tulemuskaardi metoodika eeldab, et organisatsiooni tulemuslikkust mõõdetakse nelja arengu
Kreditoorse võlgnevuse käibevälde Kreditoorse võlgnevuse käibevälde = Kreditoorse võla käibekordaja = Näitab, millal arved tuleb ära maksta. Debitoorse võlgnevuse käibevälde Debitoorse võla välde = Debitoorse võla käibekordaja = Näitab, kui palju võtab päevades aega ostjate arvete laekumine. ***Eeltoodud kolm väldet võimaldavad meil hinnata ettevõtte raha konversioonitsüklit. 26. Millised finantsnäitajad/trendid iseloomustavad Teie arvates paremini ettevõtte pankrotiohtu (avatud küsimus)? Pankrotimudelit arvutatakse Altmani mudeliga. Need võimaldavad ennustada pankrotti vähemalt 90% täpsusega järgnevad kahe aasta jooksul. Tuginedes mudelile, on pankrotiohu osas kriitilised muutujad: puhta käibekapitali puudujääk, jooksev kahjum, madal kapitaliseeritus jne Z väiksem kui 1,1 pankrotioht
kui immateriaalne vara. Ettevõtte ning seeläbi ka tema intellektuaalse kapitali väärtuse määrab nimetatud meetodi korral ostja, mitte müüja. 2) Mõnevõrra komplitseeritum, kuid loogilisem kui turu- ja bilansilise väärtuse vahe on Tobini meetod (q), mis võrdleb vara turuväärtust tema asendamiskuluga q= vara turuväärtus/ vara asenduskulu Ettevõtte ostmisel tuleb endale selgeks teha: 1. Ettevõtte senised kasumid ja muud olulisemad finantsnäitajad ja finantssuhtarvud. 2. Kas müügimaht kasvab, kahaneb või on stabiilne? 3. Kas kulutused ja kasum on läbimüügiga võrreldes tavapärased? 4. Miks omanik tahab ettevõtet müüa, millised on tema tulevikuplaanid? 5. Milline on konkurents? 6. Milline on ettevõtte maine klientide silmis? 7. Milline on konkurentide, hankijate ja pankurite suhtumine ettevõttesse? 8. Millised on ruumide renditingimused? 9. Kas praegune personal sobib ka edaspidi? 10
järgmistele probleemidele: · milline oli ettevõtte seisukord ja tegevuse tulemused aruande perioodil. · Millised on ettevõtte tugevad ja millised nõrgad kohad. · Millised muudatused on vajalikud ettevõtte tulemuste parandamiseks. 2. näitajate arvutamine ja interpreteerimine- sellel etapil kasutatakse erinevaid finantsanalüüsi liike: · Näitajate võrdlus ehk analüüs. Arvutatakse ettevõtte finantsnäitajad ja neid võrreldakse erinevate taust näitajatega. 1) võrreldakse ettevõtte majandusaasta alg- ja lõpp näitajaid; 2) analüüsitava ettevõtte näitajaid võrreldakse tootmisharu keskmistega; 3) võrreldakse teise või teiste sama valdkonna ettevõtete näitajatega- võrdlus konkurentidega; 4) võrreldakse erinevate normatiividega (tuleks veenduda et normatiivid oleks õiged)
pankadele tagasi makstud. Lähitulevikus ei näe antud töö autorid põhjust, miks ettevõte peaks laene võtma. 24 KOKKUVÕTE Peale finantsanalüüsi teostamist Estravel AS põhjal, jõudsid töö autorid järeldusele, et nende poolt püstitatud hüpotees vastas tegelikkusele. Estravel AS on edukas ja jätkusuutlik ettevõte, mis kasutab oma varasid efektiivselt. Ettevõtte finantsnäitajad on võrreldes teiste sama haru Eesti ettevõtetega head või paremad. Kolme aasta jooksul oli kõige märkimisväärne muutus aastal 2010, kui ettevõtte kõik näitajad muutusid paremuse poole. Reisibüroo Estravel AS kasumiaruande horisontaalanalüüsist selgus, et 2010. aastal suurenes ettevõtte kasum võrreldes 2009. aastaga plahvatuslikult. Seda tingis kulude kokkuhoid ja efektiibsem tegutsemine. 2011. aastal olid ettevõttel võrreldes 2010. aastaga väiksemad intressitulud.
Emaettevõte võib koostada ja avalikustada konsolideeritud aruandeid ka siis, kui seadus seda ei nõua selleks võib olla omanike huvi käsitleda kontserni ühe ühtse majandusüksusena või omanike ja investeerijate huvist saada informatsiooni kontserni kui terviku reaalsetest finantstulemustest ja finantsseisukorrast. Konsolideerimise peamised raamatupidamisprotseduurid on järgmised: 1) emaettevõtte ja tütarettevõtete finantsnäitajad (nii bilansi-, kasumiaruande ja rahavoogude aruande kirjed kui ka lisades ja muudes aruande osades avalikustatavad finantsnäitajad) liidetakse rida-realt (enne soetamispäeva tekkinud tütarettevõtte tulusid ja kulusid ning rahavoogusid ei lülitata konsolideeritud kasumiaruandesse ja rahavoogude aruandesse); 2) emaettevõtte bilansis kajastatud investeeringud tütarettevõtetesse elimineeritakse emaettevõtte osaluste vastu tütarettevõtete omakapitalis;
Igas majanduses on tööhõive, tööpuudus, sisemajanduse koguprodukt ja tööstustoodang periooditi muutuvad suurused Turumajandusmaadele on iseloomulik tsükliline areng Majandustsüklid näitavad muutusi toodangus ja tööhõives, mis võivad kesta aastakümneid Majandustsüklite kujunemisel on kõige olulisemad muutujad: toodangu mahud, hinnad investeeringud firmade kasumid teised finantsnäitajad Majandustsükkel on sisemajanduse kogutoodangu mahu perioodiline kõikumine - suurenemine ja lähenemine potensiaalsele tasemele, mis on täistööhõivetase, - siis aga vähenemine ning langemine potensiaalsest tasemest madalamale - Majandustsükkel koosneb neljast faasist: - Kui reaalne SKP tõuseb, siis on tõusufaas - Kui aeglustub, suus langusfaas Tsükli langusfaasis ilmnevad protsessid:
protsentides, päevades või kroonides. Saadud suhtarve võrreldakse normidega. Normideks võivad olla antud tootmisharu keskmised näitajad, konkurentide keskmised näitajad jne. Andmeid normide kohta on võimalik hankida Eesti Statistikaameti väljaannetest nagu: · "Ettevõtte majanduslikud näitajad" aasta bülletään; · "Rahandussuhtarvud", milles tuuakse ära suhtarvude kvartiilid ja mediaan; · "Ettevõtte finantsnäitajad" kvartaalne bülletään Suhtarvuanalüüsi abil on võimalik tuua välja finantsnäitajate seoseid ja teha nende alusel võrdlevat analüüsi. Ettevõtte finantssuhtarve võrreldakse möödunud perioodi vastavate suhtarvudega, et välja selgitada finantsseisukorra muutumine ja muutumise põhjused. Saadud tulemusi võrreldakse teiste selle haru ettevõtete finantssuhtarvudega. Võrdluse tulemusel on võimalik välja tuua oma positsioon teiste ettevõtete hulgas
suhtekapitalsi, täiendab süsteem- ja uuenduskapitali. Viimased on omakorda inimkapitali arengu ja arendamisele tingimusteks. Intellektuaalse kapitali mõõtmiseks kasutatakse mitmesuguseid indeksieid, mis kajastavad ajas toimunud muutusi. Arendusjuht loob tingimused kapitalide mõõtmiseks vajaliku informatsiooni kogumiseks, mõõtmiseks, mõõtmiseks, analüüsiks ja ülisatmiseks, et anda enam informatsiooni põhjendatud otsuste vastuvõtmiseks. Kui finantsnäitajad peegeldavad enamasti organisatsiooni minevikku, siis intellektuaalse kapitali näitajad pakuvad olulist inforamtsiooni ka selle tuleviku kohta. Selles seisnebki intellektuaalse kapitali mõõtmise eriline väärtus. Kui personalile selle olemust selgitada, siis hakkavad töötajad seda päev päevalt üha paremini tunnetama, väärtustama ja kasutama. 1.5 Teadmusjuhtimine ja personali arendamine Teadmuseks nimetatakse sügavalt tunnetatud teadmist
investeeritud rahast tagasi saan?" 4. Tulevaste tulude hindamine eeldamata suuri muutusi hinnang müüja seisukohalt: "Millistest tulevastest tuludest loobumist peab müügihind mulle kompenseerima?" 5. Tulevased tulud arvestades olulisi muutusi hinnang ostja seisukohalt: "Kui ma oma plaanid ellu viin, siis millist tulu see mulle annab?" Ettevõtte ostmisel tuleb endale selgeks teha: 1. Ettevõtte senised kasumid ja muud olulisemad finantsnäitajad ja finantssuhtarvud. 2. Kas müügimaht kasvab, kahaneb või on stabiilne? 3. Kas kulutused ja kasum on läbimüügiga võrreldes tavapärased? 4. Miks omanik tahab ettevõtet müüa, millised on tema tulevikuplaanid? 5. Milline on konkurents? 6. Milline on ettevõtte maine klientide silmis? 7. Milline on konkurentide, hankijate ja pankurite suhtumine ettevõttesse? 8. Millised on ruumide renditingimused? 9. Kas praegune personal sobib ka edaspidi? 10
kui immateriaalne vara. Ettevõtte ning seeläbi ka tema intellektuaalse kapitali väärtuse määrab nimetatud meetodi korral ostja, mitte müüja. 2) Mõnevõrra komplitseeritum, kuid loogilisem kui turu- ja bilansilise väärtuse vahe on Tobini meetod (q), mis võrdleb vara turuväärtust tema asendamiskuluga q= vara turuväärtus/ vara asenduskulu Ettevõtte ostmisel tuleb endale selgeks teha: 1. Ettevõtte senised kasumid ja muud olulisemad finantsnäitajad ja finantssuhtarvud. 2. Kas müügimaht kasvab, kahaneb või on stabiilne? 3. Kas kulutused ja kasum on läbimüügiga võrreldes tavapärased? 4. Miks omanik tahab ettevõtet müüa, millised on tema tulevikuplaanid? 5. Milline on konkurents? 6. Milline on ettevõtte maine klientide silmis? 7. Milline on konkurentide, hankijate ja pankurite suhtumine ettevõttesse? 8. Millised on ruumide renditingimused?
millised olid ettevõtte seisukord ja tegevuse tulemused aruandeperioodil; millised on ettevõtte tegevuse tugevad ja nõrgad küljed; millised muudatused on vajalikud ettevõtte tegevuse parendamiseks tulevikus. 2. Näitajate arvutamine ja interpreteerimine selleks kasutatakse nelja finantsanalüüsi liiki: trendide analüüs suhtarvude kaudu, kus siis arvutatakse ettevõtte tegevuse finantsnäitajad ja võrreldakse neid aruandeperioodi alguse ja lõpu seisuga; suhtarvuanalüüs keskmiste normidega (tegevusharu keskmistega) ja teiste perioodidega võrdlemiseks; vertikaalanalüüs, kus leitakse aruandluse üksikute kirjete osakaal üldsummast ja võrreldakse neid eelmise perioodi vastavate näitajatega; horisontaalanalüüs, milles võrreldakse ettevõtte tegevuse mitme perioodi
eratarbimise, investeeringute, valitsuskulutuste muutusi Tänapäeval peetakse sama olulisteks pakkumispoolsetest teguritest põhjustatud muutusi tootmistegurite suhteliste hindade muutused. Majandustsüklid näitavad muutusi toodangus ja tööhõives, mis võivad kesta aastakümneid. Majandustsüklite kujunemisel on kõige olulisemad muutujad : toodangu mahud,hinnad, investeeringud, firmade kasumid ja teised finantsnäitajad. MIS ON MAJANDUSTSÜKKEL? SKP väärtus muutub pidevalt. Võib eristada muutusi lühiperioodil ja muutusi pikal perioodil. Muutusi pikal perioodil kajastatakse potentsiaalse SKP muutustena. SKP on oma potentsiaalsel tasemel, kui kõik tootmisressursid on hõivatud. Seega saab potentsiaalne SKP kasvada sel juhul, kui suureneb tootmisressursside (maa, töö, kapital) maht või nende produktiivsus.
oluliselt vähem väärtust kui immateriaalne vara. Ettevõtte ning seeläbi ka tema intellektuaalse kapitali väärtuse määrab nimetatud meetodi korral ostja, mitte müüja. 2) Mõnevõrra komplitseeritum, kuid loogilisem kui turu- ja bilansilise väärtuse vahe on Tobini meetod (q), mis võrdleb vara turuväärtust tema asendamiskuluga q= vara turuväärtus/ vara asenduskulu Ettevõtte ostmisel tuleb endale selgeks teha: 1. Ettevõtte senised kasumid ja muud olulisemad finantsnäitajad ja finantssuhtarvud. 2. Kas müügimaht kasvab, kahaneb või on stabiilne? 3. Kas kulutused ja kasum on läbimüügiga võrreldes tavapärased? 9 4. Miks omanik tahab ettevõtet müüa, millised on tema tulevikuplaanid? 5. Milline on konkurents? 6. Milline on ettevõtte maine klientide silmis? 7
Debitoorse võla välde = debitoorse v õ lak ä ibekordaja 7 krediitimüü gi k ä ive Debitoorse võla käibekordaja = debitoorne v õ lg Näitab, kui palju võtab päevades aega ostjate arvete laekumine. ***Eeltoodud kolm väldet võimaldavad meil hinnata ettevõtte raha konversioonitsüklit. 26. Millised finantsnäitajad/trendid iseloomustavad Teie arvates paremini ettevõtte pankrotiohtu (avatud küsimus)? Pankrotimudelit arvutatakse Altmani mudeliga. Need võimaldavad ennustada pankrotti vähemalt 90% täpsusega järgnevad kahe aasta jooksul. Tuginedes mudelile, on pankrotiohu osas kriitilised muutujad: puhta käibekapitali puudujääk, jooksev kahjum, madal kapitaliseeritus jne Z väiksem kui 1,1 pankrotioht
protsentides, päevades või kroonides. Saadud suhtarve võrreldakse normidega. Normideks võivad olla antud tootmisharu keskmised näitajad, konkurentide keskmised näitajad jne. Andmeid normide kohta on võimalik hankida Eesti Statistikaameti väljaannetest nagu: · "Ettevõtte majanduslikud näitajad" aasta bülletään; · "Rahandussuhtarvud", milles tuuakse ära suhtarvude kvartiilid ja mediaan; · "Ettevõtte finantsnäitajad" kvartaalne bülletään Suhtarvuanalüüsi abil on võimalik tuua välja finantsnäitajate seoseid ja teha nende alusel võrdlevat analüüsi. Ettevõtte finantssuhtarve võrreldakse möödunud perioodi vastavate suhtarvudega, et välja selgitada finantsseisukorra muutumine ja muutumise põhjused. Saadud tulemusi võrreldakse teiste selle haru ettevõtete finantssuhtarvudega. Võrdluse tulemusel on võimalik välja tuua oma positsioon teiste ettevõtete hulgas
annaabi.ee 
