Ettevõtlus (3)

Q: Millist tulu see mulle annab?

Vastus leiad õppematerjalist: Ettevõtlus

Q: Miks omanik tahab ettevõtet müüa millised on tema tulevikuplaanid?

Vastus leiad õppematerjalist: Ettevõtlus

Q: Milline on konkurents?

Vastus leiad õppematerjalist: Ettevõtlus

Q: Milline on ettevõtte maine klientide silmis?

Vastus leiad õppematerjalist: Ettevõtlus

Q: Milline on konkurentide hankijate ja pankurite suhtumine ettevõttesse?

Vastus leiad õppematerjalist: Ettevõtlus

Q: Millised on ruumide renditingimused?

Vastus leiad õppematerjalist: Ettevõtlus

Q: Milline on põhivarade seisund kas nad on õigesti hinnatud?

Vastus leiad õppematerjalist: Ettevõtlus

Q: Millised on võimalused tegevuse parandamiseks kasumi tõstmiseks?

Vastus leiad õppematerjalist: Ettevõtlus

Q: Kuidas mõjutavad ettevõtet piirkonna arengutendentsid?

Vastus leiad õppematerjalist: Ettevõtlus

Q: Kui alternatiivsetel projektidel?

Vastus leiad õppematerjalist: Ettevõtlus

Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor - Majandus - Ettevõtlus

3 HALB

Esitatud küsimused

Millist tulu see mulle annab?
Miks omanik tahab ettevõtet müüa millised on tema tulevikuplaanid?
Milline on konkurents?
Milline on ettevõtte maine klientide silmis?
Milline on konkurentide hankijate ja pankurite suhtumine ettevõttesse?
Millised on ruumide renditingimused?
Milline on põhivarade seisund kas nad on õigesti hinnatud?
Millised on võimalused tegevuse parandamiseks kasumi tõstmiseks?
Kuidas mõjutavad ettevõtet piirkonna arengutendentsid?
Kui alternatiivsetel projektidel?
Milline on läbimüügi dünaamika antud tegevusalal viimastel aastatel?
Milliseid arengutemposid prognoositakse tulevikuks?
Kui palju uusi firmasid on tekkinud sellel alal viimastel aastatel?
Millised uued toodete liigid on harus juurutatud viimastel aastatel?
Kes on potensiaalsed konkurendid?
Mille arvel võib neid edestada?
Kuidas läheb konkurentidel kas läbimüük kasvab kahaneb või on stabiilne?
Kes on potensiaalsed tarbijad?
Milliste tarbijagruppide vajadusi rahuldatakse geograafiliselt ja tüübiti?
Kuidas neid vajadusi rahuldatakse kasutatavad tehnoloogiad ja täidetavad funktsioonid?
Kuidas toetab organisatsioon ettevõtja äriidee realiseerimist?
Kes on hankijad alltöövõtjad?
Missugune on vabriku lao poe kontori sisseseade?
Missugune on tootmistehnoloogia masinad seadmed hoone?
Kuidas uudistoodangut on võimalik ühildada olemasoleva tehnoloogiaga?
Mille poolest toodang erineb analoogidest?

Toomas Saal Ettevõtlus, 2008/2009 õ.a., Tallinn

1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine

Ettevõtja mõiste
Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid .)
Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb.
Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb.
1.2. Ettevõtjaks kujunemine
Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla:
* töökoha kaotus
* õppeasutuse lõpetamine, sh mittestatsionaarses vormis
* konflikt ülemusega, võimetus senisel töökohal oma ideid realiseerida
* elukohavahetus
* isikliku elu muutused ( abiellumine , lahutamine, teatud ikka jõudmine, laste suurekskasvamine jne)
* soov töötada enda jaoks
* suured muutused piirkonna majanduselus
Soovi ettevõtjaks saada mõjutavad:
* rahvuslik kultuur ja kohalikud traditsioonid
* perekond
* läbitud õppeasutused
* sõbrad
Ettevõtjaks hakkamise võimalikkus sõltub järgmistest teguritest:
* riiklik toetus, majanduspoliitika , majandusolukord
* erialane ettevalmistus
* turundusalased kogemused
* algkapitali (+ muude ressursside) olemasolu või kättesaadavus
* elus eeskujud
Ettevõtjal peaksid olema järgmised isiksuseomadused :
1. Vaimne võimekus – loovus , intelligentsus , analüüsivõime, olulise eristamise oskus, keskendumisvõime jne.
2. Teotahe – valmisolek midagi ära teha koos sooviga ka vastutada. Töökus, initsiatiivikus, püsivus, ambitsioonikus. Lisaks ideede genereerimisele tuleb need ellu viia.
3. Suhtlemisoskus . Väikeettevõtja suhtleb sageli isiklikult nii hankijate , pangatöötajate, klientide ja muidugi ka oma töötajatega.
4. Kompetentsus oma äri alal. Oma tegutsemisvaldkonna tundmine.
5. Enesekindlus koos otsustusvõimega. Valmisolek mõõdukaks riskiks, eesmärkide seadmise oskus.
1.3. Naiste eripära ettevõtjana
Välismaiste kirjandusallikate ja Eesti ettevõtjate seas läbiviidud uuringute alusel võib välja tuua järgmised naisettevõtjate ja nende ettevõtete iseärasused:

Raskendatud tõus karjääriredelil (meestega võrreldes) on sageli ettevõtlusega alustamise tõukejõuks.

Säästude suurem osakaal finantseerimisel, lisanduvad sugulaste ja sõprade vahendid. Raskused välise finantseerimise leidmisel ( pangad jt umbusaldavad).

Paindlikkuse taotlus ettevõtte rajamisel (perekonna arvestamine ). Meesettevõtjatega võrreldes lühemad tööpäevad ja –nädalad.

Omatakse vähem kasulikke tutvusi ja kontakte, nende mõju tegevusele on väiksem (klubid, golf, poliitika, spordiseltsid jms)

Teenindus- ja kaubandusfirmade suur osakaal, kuid kasvab naisettevõtjate osakaal ka muudel tegevusaladel.

Keskmisest väiksemad, rutiinsemad ettevõtted (see võib olla tingitud eeltoodud barjääridest), rohkem kalduvusi elustiili ettevõtete poole.

Alustavad keskmisest vanematena (sageli vanuses 35-45 a), tihti pole kavandanud ettevõtjaks saada.

Nõunikuks on enamasti abikaasa või lähedased sõbrad.

Ettevõtlusega alustamise tõukejõuks on sageli rahulolematus endise tööga (kutsega), ettevõtet ei rajata sellisel juhul senise tööga seotud valdkonnas.
1.4. Väikeettevõtte omamise plussid ja miinused
Väikeettevõtte omamise eelised

Kasumilootus – soov parandada elatustaset ja laiendada ettevõtet.

Tulevase rikkuse ootus – sageli jääb materiaalne tasu kaugemasse tulevikku, kuid ta on stiimuliks, mille poole püüelda.

Rahuldustpakkuv töö, vahel ka identifitseerumine oma ettevõttega.

Ettevõtja on iseenda peremees , see on üks olulisemaid ettevõtte rajamise motiive , mille nimel ollakse mõnikord valmis ka sissetuleku vähenimseks.

Otsene suhtlemine töötajate ja klientidega. Väikeettevõttes on suhted isiklikumad, lähedasemad, mida osa inimesi eriti hindavad .

Tsentraalne otsutamine, ettevõtja omab ülevaadet kogu tegevusest, saab langetada otsuseid kiiresti, kasutada ära avanevaid võimalusi.

Ettevõtja staatus ühiskonnas on sageli kõrgem palgatöötaja omast.

Väikeettevõtte omamise probleemid

Majandustegurid – väiksem vastupidavus majanduskriisides, konkurentsi teravnedes või tarbija käitumise muutumise korral.

Kogemustepuudus võib ilmneda tootmise või teeninduse alal (alustatakse võõral tegevusalal) aga ka juhtimise alal (hea spetsialist ei pruugi veel olla hea juht). Ohuks võib olla liigne keskendumine ühele valdkonnale, tegelemine sellega, mida tuntakse paremini (nt müügitöö või tootmine).

Müügiprobleemid – raskusi valmistavad konkurentsieelise puudumine, ebaadekvaatne laoseis (liiga suured või liiga väikesed varud), ebaõnnestunud asukoha valik jms.

Kulud – sageli ei suudeta kulusid kontrollida, lisaraskusi tekitavad võetud laenud.

Kapitaliprobleem – ohtlik on alustamine liiga väikese stardikapitaliga, stardiperioodi kulude alahindamine ja tulude ülehindamine.

Puudulik spetsialiseeritus – erinevalt suurettevõtetest ei suudeta palgata iga tegevusvaldkonna jaoks vastava ala spetsialiste.

Piiratud vabadus, pikad tööpäevad, ülekoormus, stress , probleemid tervisega .

Risk kaotada investeeritud kapital , st jääda ilma oma säästudest, sageli ka jääda võlgu teistele.
Kolm peamist põhjust, miks loobutakse kavandatavast firma rajamisest:
* finantskaalutlused (stardikapitali puudus)
* perekonnaga seotud kaalutlused
* idee polnud piisavalt hea.
1.5. Ettevõtlusega kaasnevad riskid

Tururisk – järsud turusituatsiooni muutused, stabiilse sise- või välisturu puudumine, tarbijate eelistuste muutumine või ostujõu langus. (Eesti ettevõtjad on pidanud seda riski oluliseks, kuid majandusolukorra stabiliseerumisel peaks ta langema .)

Juhtimisrisk – tulude vähenemine ebaefektiivse juhtimise tagajärjel. (Ettevõtjad ei pea eriti tähtsaks, kuid krediteerijad peavad halba juhtimist äriliste ebaõnnestumiste üheks peapõhjuseks.)

Krediidi- ja finantsrisk – risk, et ei saada hakkama põhilaenu või laenuintresside tagasimaksmisega. Teiselt poolt oht, et firma kliendid ei tasu krediiti saadud kaupade eest või teevad seda hilinemisega.

Inflatsioonirisk .

Kinnisvararisk – hoonete ja seadmete amortiseerumine, väärtuse langus ebasoodsa asukoha pärast, rendilepingute tähtaegade lõppemine ja sellest tulenev ebakindlus.

Personalirisk – suur sõltuvus üksikute inimeste lahkumisest, vajalike oskustega töötajate puudumine, konfliktid töösuhetes ( streigid jne).

Kuritegevus

ebaausad töötajad
vargused
sulidest lepingupartnerid
sissemurdmised
väljapressimised jne

Poliitiline risk

võimalikud muutused seadusandluses, eeskätt maksunduses (vt. lisa 6)
poliitiline ebastabiilsus riigis, valitsuste vahetused ja sellest tulenev majanduspoliitika muutumine
suhted naaberriikidega, majanduslikud lepingud teiste riikidega.

Mitmesugused erakordsed sündmused – loodusõnnetused, tulekahjud , ettevõtte hoonete või transpordivahendite kannatada saamine vandalismi tagajärjel jne.

Tööõnnetused.

Oht, et ettevõtte tegevuse või tema toodete tõttu kannatavad keskkond või üksikinimesed.
2. Keskkond
2.1. Keskkond ja jätkusuutlik areng
Keskkonnapoliitika realiseerimine ja keskkonnaprobleemide lahendamine toimub üksikisiku, kogukonna ja riigi tasandil.

Ükikisiku tasandil on peamine tõsta keskkonnateadlikkust ning suurendada informeeritust, võimaldamaks igal inimesel osaleda keskkonnaalaste otsuste tegemisel.
Kogukonna tasandil saab lahendada kohaliku tähtsusega keskkonnaprobleeme; kogukonna esinduskogud kujundavad oma keskkonnapoliitika kohaliku omavalitsusüksuse tasandil.
Riigi tasandil kujundatakse ja koordineeritakse kogu keskkonnapoliitikat, luuakse seadusandlik ruum ning täidetakse keskkonnaalaseid rahvusvahelisi kokkuleppeid.

Euroopa Liidu keskkonnapoliitika peab Ühtse Euroopa Akti Maastichti lepingu järgi aitama kaasa

keskkonna säilitamisele, kaitsmisele ja selle kvaliteedi parandamisele
inimese tervise kaitsmisele
loodusressursside säästlikule ja mõistlikule kasutamisele
rahvusvahelistele toimimistele tegelemaks regionaalsete ja globaalsete keskkonnaprobleemidega

Keskkonnapoliitika kujundamisel peab Euroopa Liit arvestama kättesaadavaid teadusliktehnilisi andmeid, keskkonnatingimusi Euroopa Liidu erinevates piirkondades, tegevuse ja tegevustetuse võimalikke tulusid ja kulusid, EL- I kui terviku majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning tema kõikide regioonide tasakaalustatud arengut. Seega on võimalikud erinevused ja kõikide regioonide huvide arvestamine.
Keskkonna mõiste määratlemine eeldab selget subjekti eristamist kelle või mille keskkonnast räägitakse ehk millises keskkonnas subjekt asub. Subjektide arv on oma olemuselt lõputu. Suuresti taanduvad subjektid 3 kategooriasse:

inimene
ettevõte, organisatsioon
ühiskond

Ka nimetatud subjektid omakorda võivad olla mõne muu subjekti suhtes keskkond.
Euroopa Ühendus on oma õigusaktides määratlenud keskkonda järgmiselt :

Euroopa Ühendus 1967:
keskkond- õhk, vesi, ja pinnas nende omavahelistes suhetes ja suhetes elusorganismidega.

Lugana konventsioon 1993:
a). Keskkond- nii elus kui ka eluta loodusressursid (õhk, pinnas, vesi, floora ja fauna ning nende omavahelised suhted (vastastikune mõju).
Sisuliselt loetakse keskkonnaks ökosüsteeme, tegemata vahet looduslikel, poollooduslikel ja tehisökosüsteemidel. Keskkonda käsitletakse ressursina, millel seetõttu peaks olema väärtus, hind jne. Loodusele on aga raske määrata objektiivset hinda.
b). Keskkond- vara, mis moodustab osa kultuuripärandist.
Keskkond hõlmab ka kultuuripärandit, tehiskeskkonda jm sarnast.
c). Keskkond- maastiku iseloomulikud elemndid.
Keskkond hõlmab maastikke. Siin põimuvad omavahel looduslik, kultuuriline, eetiline, emotsionaalne aspekt.
Säästliku ja jätkusuutliku arengu põhimõtted:

majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslikud ostused peavad olema seostatud nende (otsese ja kaudse mõjuga keskkonnale
põlvkondadevaheline kohustus: praegused majandus- ja keskonnapoliitilised ostused ning sellealane praktiline tegevus peavad arvestama nende mõju tulevastele põlvkondadele (peavad arvestama pikaajalisi ökoloogilisi efekte )
sotsiaalne õiglus: kõikidel inimestel on võrdne õigus puhtale keskkonnale
keskkonna kaistmine: looduse ressursside säilitamine ning keskkonna kaistmine
elukvaliteet : inimese elukvaliteet ei saa olla ära määratud kitsalt majanduslike näitajatega
osalemine: institutsioonid peavad olema restruktureeritud nii, et kõige erinevamad seisukohad oleksid kuuldavad poliitiliste ostuste tegemisel.

Säästlikkuse ja jätkusuutlikkuse põhiidee on keskkonna, majanduse ja sotsiaalse elu ühildamises, nende vastastikuses läbipõimumises. Ühiskonna täisväärtuslik sotsiaalne elu on võimalik ainult teatava majandusliku heaolu ning ümbritseva elukeskkonna seisundi puhul. Seetõttu on õige käsitleda säästlikku arengut inimese ning kogu tema elu- ja kultuurikeskkonna, sealhulgas ka rahvuskultuuri arengu kestvusena, jätkusuutlikkusena ja säästvusena. Selles tähenduses: ühiskonna jätkusuutlikkus on tema arengupotensiaali säilitamine, aga ka arendamine tuleviku huvides.
2.2. Ettevõtluskeskkond
Ettevõtlus on tegevus, mida ettevõtja arendab. Ettevõtja tegutsemist reguleerivad (piiravad) mitmesugused õigused, kohustused, ressursid jm tingimused, samuti keskkond, kus ta tegutseb. Seda keskkond nimetataksegi kokkuleppeliselt ettevõtluskeskkonnaks. Ettevõtluskeskkonna komponendid on majandus, -tehnoloogiline,- sotsiaalne,- poliitiline,- õiguslik,- ökoloogiline keskkond jmt.
Majanduskeskkonna all mõeldakse ühiskondliku majapidamise organiseerimise ja korraldamise süsteemi, mis kindlustab ühiskonnale ja selle üksikutele liikmetele vajalike kaupade ja teenuste tootmise, jaotamise, vahetamise ja tarbimise.
Majanduskeskkonna põhielementide hulka kuuluvad:

Kapital (hooned, masinad , kaubavaru, raha, kontoriinventar, tööriistad)

Tööjõud, kaasa arvatud juhtimispersonal (selle kvaliteet, hind, olemasolu)

Hindade tase ja dünaamika

Tööviljakus

Valitsuse finants - ja maksupoliitika (krediidipoliitika, maksude suurus ja kogumise viis, valuutaregulatsioon).

Ostjad (vajadused, soovid, ostuvalmidus, maitsete muutumine jne)

Konkurendid

Rahvusvahelised majandussuhted
Tehnoloogilise keskkonna all mõistetakse teadmiste ja tegevusviiside kogumit, mis on ühiskonnas olemas kaupade ja teenuste tootmiseks ja realiseerimiseks. Siia kuuluvad ka leiutised ja kaupade ning teenuste projekteerimise, tootmise organiseerimise, jaotamise või müügi meetodid ja progressiivne tehnika.
Keskkonna põhielementide hulka kuuluvad:

Teadmised, leiutised, nende saamise ja realiseerimise viisid ja vahendid.

Kaupade tootmise ja säilitamise viisid ja vahendid.

Kaupade ja reisijate transportimise viisid ja vahendid.

Sidepidamise viisid ja vahendid

Informatsiooni saamise ja töötlemise viisid ja vahendid.

Erineva tasandi tehniliste, majanduslike ja sotsiaalsete süsteemide juhtimise viisid ja vahendid.

Erineva tasandi tehniliste, majanduslike ja sotsiaalsete süsteemide ja nende üksikute elementide täiustamise viisid ja vahendid.

Töötajate töövõime ja tervise säilitamise viisid ja vahendid.
Sotsiaalse keskkonna all mõeldakse mitmesugustesse ühendustesse koondunud inimeste, samuti niisuguste ühenduste ning formaalselt mitteühinenud inimgruppide üldiste käitumisnormide, vaadete, väärtuste ja tavade kogumit. Meile kõigile hästituntud sotsiaalse keskkonna elemendiks on kultuur. Tunnustest, mille alusel saab eristada ühtesid või teisi elanike informaalseid gruppe, võiks näitena nimetada kutsealaseid, demograafilisi (rahvuse, soo, vanuse järgi), territoriaalseid jne. tunnuseid. Inimeste formaalsete organisatsioonide näideteks on erinevad poliitilised, kultuuri-, spordi- ja ametiühingute ühendused, samuti riik ise, kõikvõimalikud ettevõtted ja organisatsioonid.
Sotsiaalse keskkonna põhielementide hulka kuuluvad:

Haridus .

Kindlustus .

Ametiühingukoondised.

Kultuur, inimeste elukvaliteet.

Ajakirjandus ja muud infovahendid.

Elanikkonna erinevate kihtide suhtumine firmasse ja selle prestiiz.

Elanikkonna demograafiline struktuur.

Inimeste sotsiaalsed veendumused ja väärtused.

Mood.
Poliitilise keskkonna all mõeldakse valistuses ja teiste võimuorganite, poliitiliste parteide ja organisatsioonide, õigusaktide, käitumisnormide ja vaadete kogumit ühiskonna ülesehituse, juhtimise ja eesmärkide kohta, ning oma teiste riikide vaheliste suhete kohta, samuti poliitiliste asutuste üldist süsteemi. Laiemas mõttes on poliitiline, samuti õiguslik ja isegi majanduslik keskkond üldise sotsiaalse keskkonna osa, kuid enamasti vaadeldakse poliitilist süsteemi iseseisvana. Sealt tulenevate ja ettevõtlust mõjutavate komponentide hulgast võiks esile tõsta järgnevad:

Riigi juhtide vaated ja tegevus.

Poliitilised parteid, nende programmid ja poliitiliste jõudude paigutus .

Poliitiliste liidrite vaated ja tegevus.

Riigi välispoliitika.

Riigi sisepoliitika.
Õiguskeskkonna all mõeldakse valitsuse ja teiste võimuorganite normatiivaktide kogumit, mis reguleerib ettevõtete, samuti õiguskorda teatavate organite tegevust. Nimetatud normatiivaktid reguleerivad või kontrollivad suuremal või vähemal määral peaaegu kõiki ettevõtja toiminguid .
Ökoloogilise keskkonna all mõeldakse ettevõtjate ja looduskeskkonna vaheliste kokkupuudete piirkonda.. Siin on peamiseks probleemiks selgitada välja, millised on piirangud ja võimalused, mis on seotud ettevõtlustegevusega ühel või teisel territooriumil (looduslike ressursside ammutamine jne) ning tootmistegevuse mõjuga looma- ja taimeriigile ning inimese elukeskkonnale.
3. Ettevõtlusega alustamise erinevad võimalused
Ettevõtjaks saamisel on valida kolme erineva võimaluse vahel:

tegutseda frantsiislepingu alusel
osta tegutsev ettevõte
rajada põhimõtteliselt uus ettevõte (asutamine)

3.1. Frantsiis
Frantsiis on pikaajaline leping frantsiisiandja ja frantsiisivõtja vahel. See lubab frantsiisivõtjal kasutada frantsiisisandja oskusteavet ja kogemust. Sinna kuulub näiteks nimi, kaubamärk ja muu sümboolika, tootmistehnoloogia, väljaõppemetoodika ja muu info. Sõltuvalt tegevusalast ja konkreetsest frantsiisilepingust võib frantsiisi ulatus olla erinev.
Osapoolte vaheline frantsiisileping määratleb nende õigused ja kohustused. Leping on tavaliselt tähtajaline, koos õigusega seda pikendada.
Frantsiisi eelised ja puudused (nii frantsiisivõtja kui ka frantsiisiandja seisukohalt) võrreldes sõltumatu üksikettevõtjana tegutsemisega.

Frantsiisivõtja seisukohalt

Eelised
* Nõuab vähem kogemusi
* Madalam läbikukkumise protsent, kontrollitud toode
* Tuntud kaubamärk ja imago tarbija silmis
* Paiknemise põhjendatuse analüüs
* Tegevusalane välajõpe
* Jooksev abi juhtimises, arendustöödes, turunduses , töötajate järelvalves
* Ühine reklaam ja kontrollitud reklaamimehhanism
Väiksem kapitalivajadus (?)
Võimalikud sooduskrediidid sisseseade muretsemisel ja asukoha leidmisel.

Puudused

Sõltuvus frantsiisiandjast
Kontrolli puudumine frantsiisiandja tegevuspoliitika üle
Võimalikud konfliktid frantsiisiandjaga kasumite ja muude stiimulite üle
Kasumit tuleb jagada, ühekordne lepingutasu võib olla kõrge
Piiratud ärist väljumise paindlikkus
Sundostud frantsiisiandjalt

Frantsiisiandja seisukohalt

Eelised
Lisatulu läbi frantsiisilepingutasude
Jooksev tulu vastavalt lepingule
Laienemine ilma lisainvesteeringuteta
Toote populaarsuse, tuntuse tõus
Kulude kokkuhoid läbi suuremahuliste ostude
Väiksem vajadus suure administratiivse koosseisu järele
Turundus -, sh reklaamikulud jäävad osaliselt frantsiisivõtjate kanda
Säilib kontroll kvaliteedi üle
Kaupade, materjalide ja seadmete müük frantsiisivõtjale võib anda kasumit
Puudused
Kontroll tegevuse üle väheneb, eriti selle laienedes
Haavatavus keti nõrgemate lülide poolt
Kulutused kontrolliks, komandeeringuteks jne
Vähekasutatavl, kuni kontseptsioon pole kontrollitud
Võimalik krediidiandmine frantsiisivõtjale nõuab lisaressursse
Kasumid tuleb jagada frantsiisivõtjaga
Konfliktid frantsiisivõtjaga on sagedasemad kui firma omanduses olevate filiaalidega
3.2. Tegutseva ettevõtte ost

Ostmise plussid

Kui tegutseb edukalt on risk väiksem ja kergem on leida krediteerijaid.

Kandub edasi ettevõtte hea maine.

Asukoha sobivus on kontrollitud.

Kasum tuleb kiiremini, pole stardiperioodil.

Tegevuse planeerimine on lihtsam, saab arvestada eelmiste perioodide tulemasutega.

Klientuur on välja kujunenud.

Olemas on vajalikud partnerid: hankijad , krediteerijad jne.

Sisseseade ja kauba (materjali) varud on olemas.

Ettevõtjaks saamine piirdub ostutehinguga.

Üks konkurent jääb vähemaks.

Olemas on väljaõpetatud kaader.

Teiste ostjate puudumisel võib ettevõtte müügihind olla madal.
Ostmise miinused:

Päritakse halb maine ja tegevuses esinevad vead.

Kaubavalik, toodang, tegevuse korraldus jms ei pruugi sobida uue omaniku arvates.

Võib pärida ebasoovitavaid töötajaid, vallandamine keeruline ja tekitab pingeid.

Klientuur ei pruugi olla soovitavaim, firma imago’t on raske muuta.

Varude hulgas võib olla aegunud , moestläinud kaupu, ka sisseseade ja ruumid võivad olla vananenud.

Töökorraldust raske muuta.

Ostuhind võib olla liiga kõrge või pole sobivat ettevõtet müügil.

Võidakse müüa, kuna ettevõte ei õigusta end.

Asukoht ja ruumid ei pruugi olla sobivad kavandatud muutusteks.
Ostetava ettevõtte väärtuse hindamise põhivõimalused:

Bilansiline väärtus (varadest lahutatakse kohustused).

Korrigeeritud bilansiline väärtus – hinnatakse ümber varad, mille bilansiline väärtus ei peegelda nende tegelikku hinda (nt hoone, vananenud kaup, ebatõenäoliselt laekuvad nõuded ostjatele jne).

Likvideerimisväärtus – hinnang ostja seisukohalt: “Kui äritegevus ebaõnnestub, siis kui palju ma investeeritud rahast tagasi saan?”

Tulevaste tulude hindamine eeldamata suuri muutusi – hinnang müüja seisukohalt: “Millistest tulevastest tuludest loobumist peab müügihind mulle kompenseerima?”

Tulevased tulud arvestades olulisi muutusi – hinnang ostja seisukohalt: “Kui ma oma plaanid ellu viin , siis millist tulu see mulle annab?”

Intellektuaalne kapital (vt lisa 2)

Intellektuaalne kapital ei ole uus mõiste, vaid oli nimetuse “hea tahe ”, “ hea tava”, “maine” (ingl. k. goodwill) all kasutusel juba siis kui esimene müüja saavutas hea suhte kliendiga. Viimase 20-ne aasta jooksul on toimunud murranguline edasiminek infotehnoloogia , meedia ja suhtekorralduse valdkonnas, ning iga organisatsioon peab täna arvestama nende valdkondade mõju.
See on toonud enesega kaasa uut liiki vahendid ( ressursid) kaasaegses majanduses. Paljud neist vahendeist toovad ettevõtjale “käega mittekatsutavat” tulu, mida kunagi varem pole eksisteerinud ja mis loob uusi tagatisi . Selliseid tagatisi omav organisatsioon omab teistega võrreldes olulisi konkurentsieeliseid.
Intellektuaalne kapital on mõiste, millega iseloomustatakse kombinatsiooni mittemateriaalsetest väärtustest, mis võimaldavad organiatsioonil eksisteerida.
Ettevõtte väärtus = Käegakatsutavad väärtused + Intellektuaalne kapital
Intellektuaalne kapital on teadmiste, omandatud kogemuste, organisatsiooniliste, tehnoloogiliste, kliendisuhete ja professionaalsete oskuste kogum, mis annab ettevõttele turul konkurentsieelise
Intellektuaalse kapitali kui kogumi väärtuse leidmiseks on välja pakutud mitmeid suhteliselt lihtsalid valemeid.

Kõige laialtlevinum, kuid samas ka primitiimsem moodus leida intellektuaalse kapitali suurus on arvutada välja ettevõtte raamatupidamisväärtuse ja potensiaalse investori poolt pakutava ostusumma vahe. Ehk valemi kujul:
Intellektuaalne kapital= ettevõtte turuväärtus- bilansiline väärtus
Kui aktsiaturul on ettevõtte väärtus oluliselt suurem selle varade väärtusest, viitab see asjaolule, et materiaalne vara annab firma poolt toodetavatele kaupadele või teenustele oluliselt vähem väärtust kui immateriaalne vara. Ettevõtte ning seeläbi ka tema intellektuaalse kapitali väärtuse määrab nimetatud meetodi korral ostja, mitte müüja.

Mõnevõrra komplitseeritum, kuid loogilisem kui turu- ja bilansilise väärtuse vahe on Tobini meetod (q), mis võrdleb vara turuväärtust tema asendamiskuluga
q= vara turuväärtus/ vara asenduskulu
Ettevõtte ostmisel tuleb endale selgeks teha:

Ettevõtte senised kasumid ja muud olulisemad finantsnäitajad ja finantssuhtarvud .

Kas müügimaht kasvab, kahaneb või on stabiilne?

Kas kulutused ja kasum on läbimüügiga võrreldes tavapärased?

Miks omanik tahab ettevõtet müüa, millised on tema tulevikuplaanid?

Milline on konkurents ?

Milline on ettevõtte maine klientide silmis?

Milline on konkurentide, hankijate ja pankurite suhtumine ettevõttesse?

Millised on ruumide renditingimused?

Kas praegune personal sobib ka edaspidi?

Kas kõik kohustused kajastuvad bilansis?

Milline on põhivarade seisund, kas nad on õigesti hinnatud?

Millised on võimalused tegevuse parandamiseks, kasumi tõstmiseks?

Kas ja kuidas mõjutavad ettevõtet piirkonna arengutendentsid?

Kas oodatav tulu on vähemalt sama, kui alternatiivsetel projektidel?
3.3. Uue ettevõtte asutamine
3.3.1. Äriühingu asutamise protseduurid (vt lisa 3)
3.3.2. Äriühingu registreerimistoimingud ja -kulud
3.3.3. Erinevate äriühingute omavaheline võrdlus (vt lisa 5)
3.3.4. Ettevõtlusvormi valik

Täisühing on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga.
Usaldusühing on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses.
Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osakaptal peab olema vähemalt 40 000 krooni. Osaühingu võib asutada üks või mitu isikut.
Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Aktsiakapital peab olema vähemalt 400 000 krooni.
Tulundusühistu (tegevust reguleerib Ühistuseadus) on kolme või enama liikmega ühendus, mille eesmärgiks on liikmete ühise tegevusega nende majapidamise või muu tegevuse toetamine teenuste osutamise teel ja tulu saamine.

Ettevõtlusvormi valikul tuleks arvestada järgmiste teguritega:

Vastutuse ulatus

Kapitali juurdehankimise võimalus ja vajadus

Maksudega seotud kaalutlused (vt. lisa 6)

Avalikustamise kohustus

Ettevõtte juhtimise paindlikkus, sisemine juhtimine ja väljapoole esindatus

Kasumijaotus

Ettevõtlusvormist tulenevad kulutused (eeskätt asutamiskulude, juhtimisstruktuuri ja avalikustamiskohustuse tõttu)

Rajamise kergus

Nõuded algkapitali suurusele

Tegevuse lõpetamise, ärist lahkumise kergus

Litsentside vajadus

Maine

3.3.5. Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)

FIE astutab oma kohustuste eest kogu oma varaga. Füüsilisest isikust ettevõtja kantakse äriregistrisse tema avaldusel. FIE on kohustatud ennast äriregistrisse kandma, kui tema majandusaasta käive ületab 250 000 krooni, st. FIE muutub käibemaksukohustuslaseks. Igal juhul peab FIE tegevuse alustamisel registreerima ennast kohalikus Maksuametis füüsilisest isikust ettevõtjana. Alla 250 000 krooni suuruse majandusaasta käibega FIE võib pidada lihtsustatud - kassapõhist - raamatupidamist. Ennast vabatahtlikult, enne 250 000 krooni suuruse majandusaasta käibeni jõudmist, Maksuametis käibemaksukohustuslasena arvele võttes, tuleb üle minna ka kassapõhiselt raamatupidamiselt tekkepõhisele. Äriregistrisse kantakse FIE mitte elukoha, vaid FIE ettevõtte asukoha järgi.
Füüsilisest isikust ettevõtja kohta kantakse äriregistrisse:

ettevõtja ärinimi, tegevusala ning ettevõtte asukoht ja aadress, samuti ettevõtja majandusaasta algus ja lõpp
ettevõtja nimi, isikukood ja elukoht;
muud seaduses ettenähtud andmed.

Füüsilisest isikust ettevõtjale kohaldatakse ettevõtja kohta käivaid sätteid, sõltumata sellest, kas ta on kantud äriregistrisse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Äriregistrisse kandmata füüsilisest isikust ettevõtja võib tegutseda ainult oma ees- ja perekonnanime all. Äriregistrisse kantud FIE-l on õigus kanda registrisse ka oma prokurist .
FIE-na tegutsemise plussid:

puudub vajadus omada partnerit;

odavus – FIE-na tegevuse alustamine ei nõua väljaminekuid põhikapitali osas, Äriregistrisse kandmise eest tuleb maksta väiksemat riigilõivu kui osaühingu või aktsiaseltsi asutamisel ning ei ole vaja maksta notaritasu asutamislepingu tõestamise eest;

lihtsus – äritegevuse alustamine ja korrastamine on seadusandlikult reguleeritud minimaalselt, raamatupidamine ja aruandlus on suhteliselt lihtsad;

kui FIE majandusaasta realiseerimise netokäive ei ületa 250 000 krooni, võib FIE-ks registreerida kohalikus maksuametis;

ettevõtlustuludest saab maha arvata kõik ettevõtlusega seotud kulud.
FIE-na tegutsemise miinused:

FIE vastutab temale kuuluva ettevõtte kohustuste eest kogu oma varaga;
sotsiaalmaksu avansiliste maksete tasumise kohustus põhitöökoha puudumisel.

Tegevusega alustamine
Enne ettevõtlusega alustamist on füüsilisel isikul vaja ennast registreerida ettevõtjaks kas elukohajärgses maksuametis või Äriregistris.

Maksuametis registreerimine
FIE, keda ei kanta Äriregistrisse, on kohustatud enne tegevuse alustamist registreeerima end kohalikus maksuametis, täites selleks vastava avalduse. FIE registreerimisel annab maksuamet välja sellekohase tõendi
Äriregistris registreerimine
Äriregistrisse kandmine on üldreeglina vabatahtlik, s.t. toimub FIE nõudmisel avalduse alusel. Kohustus registreerida end FIE-na Äriregistris tekib isikul juhul, kui ta on käibemaksukohuslasena registreeritud maksuametis (maj. aasta realiseerimise netokäive üle 250 000 krooni)
Tegutsemisloa (kauplemis- või teenindusloa) taotlemine tegevuskohajärgsest kohalikust oma- valitsusest . Tegevusluba ( litsents ) on nõutav juhul, kui FIE soovib tegutseda riiklikku tegevuslitsentsi nõudval tegevusalal ( reisijatevedu , turvateenused jne). tegevusloa väljastab ministeerium , kellele on antud õigus vastavaid litsentse väljastada.

4. Ettevõtte rajamine
4.1 Ettevõtte rajamiseks vajalikud sammud
Järgnev vajalike sammude loetelu on koostatud ühe Inglise konsultatsioonifirma ( Brush and Coogan Associates) poolt, kuid teda on mõnevõrra kohandatud.
1. etapp - planeerimine

Määratle tarbijate vajadused

Määratle toode või teenus

Analüüsi olukorda tegevusalal

Hinda konkurentsi

Leia oma konkurentsieelis ja turunišš

Hinda turgu, vali sihtsegmendid

Hinda turu ja nõudluse suurust

Täpsusta kavandatavad müügimahud

Määra administratiiv-juhtimispersonali vajadus

Määra muu personali vajadus

Määra tootmisvahendite vajadus

Hinda toodangu jaotussüsteemiga seotud ressursside vajadust

Tööta välja turundusstrateegia

Hinda vajalike kulude suurust

Vali ettevõtlusvorm ja ettevõtte organisatsiooniline struktuur

Määratle eesmärgid kasumi alal, täpsusta tegevuskava ja eelarved
Ülesanded 1.1 – 1.8 puudutavad olukorda toodangu turul ja nõudluste hindamist. Olukorra hindamiseks tegevusalal vt ka punktis 4.3 toodud küsimusi. Ülesannete 1.9 – 1.14 lahendamise käigus selguvad kavandatava müügimahu saavutamiseks vajalikud ressursid.
2. etapp – ettevalmistamine

Vali ettevõtte asukoht

Vali ärinimi

Hangi vajalikud load , litsentsid ja registreerimised

Ava pangaarve , vajaduse korral võta krediiti (pangaarve avamine võib olla vajalik enne registreerimist)

Kujunda ja valmista firmamärk, blanketid, reklaamsildid, visiitkaardid jne

Pane paika raamatupidamissüsteem

Konsulteeri ekspertidega ( jurist , raamatupidaja jt) – see võib olla vajalik ka varem

Muretse seadmed , sisustus, kontorimööbel jne

Paigalda sidevahendid

Sõlmi vajalikud kindlustuslepingud
Ettevalmistusetapil astutakse konkreetseid samme , kuid osa küsimusi peab põhimõtteliselt olema lahendatud varem – nt tuli juba planeerimisetapil arvestada asukohaga seotud kuludega , st tuli teada vajalike ruumide suurust ja rendimäärasid.
3. etapp – tegevuse alustamine

Telli kauba (materjalide) varud

Sõlmi töölepingud

Alusta turunduskampaaniat

Sea ettevõte avamisvalmis

Kehtesta töögraafik

Kontrolli kõik üle

Tee uksed lahti
4.2. Olukorra hinnang tegevusalal
Olukorra paremaks hindamiseks mõtle järgmistele küsimustele:

Milline on läbimüügi dünaamika antud tegevusalal viimastel aastatel?

Milliseid arengutemposid prognoositakse tulevikuks?

Kui palju uusi firmasid on tekkinud sellel alal viimastel aastatel?

Millised uued toodete liigid on harus juurutatud viimastel aastatel?

Kes on potensiaalsed konkurendid?

Mille arvel võib neid edestada?

Kuidas läheb konkurentidel: kas läbimüük kasvab, kahaneb või on stabiilne?

Konkurentide nõrgad ja tugevad küljed?

Kes on potensiaalsed tarbijad?

Kas teie potensiaalsete tarbijate ring erineb konkurentide omast?
4.3. Ärinime valik
Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb.
Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime. Talupidamise korral võib selle asemal olla talu nimi. Ärinimi peab olema selgelt eristatav teistest sama registripidaja tööpiirkonnas äriregistrisse kantud nimedest. Ettevõtte pärimisel või ettevõtja nime muutumisel võib edasi tegutseda endise ärinime all. Ettevõtte ostmisel on selleks vajalik müüja kirjalik nõusolek.
Äriühingul võib olla ainult üks ärinimi. Nime alguses või lõpus peab olema äriühingu liigile viitav täiend (Nt. “täisühing”, “TÜ”). Ärinimi peab olema selgelt eristuv Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest.
4.4. Asukoha valik
Tähtsamad regionaalsed tegurid, mida tuleb arvestada on:

Tooraine asukoht, eriti juhtudel kui see on:

hädavajalik – nt kaevandused, metsandus , kalandus ;
tooraine on kiiresti riknev – nt värske juur - ja puuvilja töötlemine, piimasaaduste töötlemine;
tooraine transport kulukas , kuid töötlemine kõrvaldab suure osa toorainest – nt terase, juustu ja paberi valmistamine.

Turgude lähedus – sageli on see olulisem. Sageli tuleb arvestada mitte ainult asulaga, vaid täpsema asupaigaga – kaupluste , toitlustuskohtade, pangakontorite, hotellide ja erinevate kioskide korral. Turu lähedal paiknemine võib olla vajalik toote kiirest riknevusest tulenevalt.

Tööjõutegurid – maksumus, kättesaadavus, kvalifikatsioon, tootlikkus , töössesuhtumine.

Muud tegurid – nt. kliima, maksud , looduskaitsealased nõuded.
Sõltuvalt konkreetsest ettevõttest võib asukoha valikul mängida rolli veel:

lähedus õppeasutustele;
vaba aja veetmise- ja ostuvõimalused;
transpordi-, meditsiini-, politsei- ja tuletõrjeteenuste kvaliteet;
kohalike elanike suhtumine ettevõttesse;
asula suurus;
tegevuse laiendamise võimalused.

Loodava väikeettevõtte asukoht: Suurettevõte võib kaaluda kõiki olulisi tegureid ja optimeerida oma asukoha, väikeettevõtja alustab tihti seal, kus lihtsalt olemas vaba ruum. Mõjutavad ka sellised tegurid nagu:

soov jääda kodukohta;
soov olla sõprade, sugulaste lähedal;
sotsiaalne atmosfäär;
konkreetse etnilise grupi lähedus.
kinnisvaraline pärandus

Nende tegurite arvestamine on endastmõistetav, kuid kui sellest tulenevalt alustatakse ebasoodsas asukohas , võib see hukutada muidu perspektiivse ettevõtte.
Soovitused rendilepingute sõlmimiseks:
1. Kontrolli rendileandja volitusi – ta peaks esitama tõendi omandiõiguse kohta või rendilepingu, mis annab talle õiguse allrendilepingu sõlmimiseks.
2. Tuleks eelistada tähtajalist rendilepingut.
3. Leping peaks olema võimalikult põhjalik, kõik lubadused , kohustuste tähtajad ja rakendatavad sanktsioonid tuleks täpselt fikseerida . Sh:
* rendi suurus ja selle perioodilise korrigeerimise alused;
* mida rendisumma hõlmab (kas sisaldub küte, elekter jne);
* rendi maksmise tähtajad;
* remondi- ja ehitustööde lubatavus ja vastavate kulude arvessevõtmine;

lepingu lõpetamise ja vara üleandmise tingimused.

4.5. Koduettevõte
Koduettevõtte eelised:

Väikesed stardikulud .

Minimaalsed tööjõukulud, kohustusi saab jagada kõigi pere liikmete vahel.

Vanemad saavad olla kodus, kui lapsed tulevad koolist.

Saab hooldada väikelapsi, haigeid ja vanu pereliikmeid.

Pensionäridel ja noortel avaneb võimalus lisateenistuseks, töökasvatus

Maksude vähendamine, osa kulusid saab klassifitseerida ärikuludeks. (side, tehnika, energia, turva , küte jne.)

Puuetega isikud võivad leida jõukohase rakenduse.

Saab töötada hooajatööde (talutööd, puhkemajandus ) vaheajal.

Paljud ettevõtted ei vaja esinduslikku kontorit, sest klientidel pole sinna asja.

Saab tegutseda igasugustel kellaaegadel.

Osa majapidamisest (kelder, garaaž või vaba tuba) muutub tulutoovaks.
Koduettevõtte puudused:

Rollikonfliktid

Pereelu ja kodu, töö- ja vaba aeg segamini , töö- ja eraelu

Perele suur risk (töökohad, materiaalsed väärtused, vargused jne)

Häirivad kliendid

Kliendikahjustused

Privaatsus

Suhted naabritega
5. Äriidee, ettevõtte missioon , eesmärkide seadmine , äriplaan
5.1. Äriidee ja äriplaan
Ettevõtluse võtmeküsimuseks on eduka strateegia kujundamine, mis saab alguse äriideest.
Äriidee on idee, mille eesmärk on teenida oma autorile või realiseerijatele kasu. Äriidees antakse vastus küsimustele, kellele toodetakse, mida toodetakse, kuidas tegutsetakse ja milline kujutlus ostjaskonnas ettevõttest tekib. Mõnikord võib äriidee leidmine olla lausa juhuslik, kuid mõeldav on ka süstemaatiline tegevus perspektiivse idee leidmise nimel.
Äriidee valikuprotsess:

Idee otsingud ettevõtte eesmärkide saavutamiseks.

Ideede väljasõelumine eesmärgiga leida neid, millega tasub edasi tegelda.

Väljavalitud ideede põhjalik majandusanalüüs.

Idee realiseerimine, materialiseerimine (võib järgneda testimine , kaubanduslike eksperimentide korraldamine enne tootmise alustamist).
Hea äriidee omadused:

uuenduslik iseloom;
orienteeritus tarbijale;

turu valmisolek äriidee realiseerimiseks;
vajalike teadmistega inimeste olemasolu;
realiseeritavus – võimalik on hankida vahendeid idee elluviimiseks (tööjõud, kapital, seadmed, materjalid jne).

Äriideede allikad on näiteks:

plaanid, mida mõni tegutsev firma ei suuda ellu viia äriideede allikad
litsentsid ja patendid, rakendusuuringute tulemused
ärikontaktid kodu- ja välismaal
olemasolevate toodetega rahulolematud tarbijad.
Pärand, kinnisvara

Äriidee leiab väljenduse äriplaanis. Et tulevane ettevõte suudaks selgelt määratleda oma nõrgad ja tugevad küljed, tooted ja teenused, tarbijad, turustuskanalid ja teised edukaks konkureerimiseks vajalikud komponendid, siis tuleb koostada üksikasjalik ja põhjendatud äriplaan.
Äriplaan on ettevõtte äriidee edasiarendus, ta kajastab sõnades ja numbrites seda, milliseid võimalusi ettevõte näeb püstitatud eesmärgi saavutamiseks ja milliseid ressursse ta selleks vajab. Ettevõte ei saavuta kiiret arengut, kui tal puudub eesmärk ja teadmine, kuidas seda saavutada.
5.2. Ettevõtte missioon, visioon tema tulevikust ning tegevuse eesmärgid
Enne täpsemate eesmärkide püstitamist ja konkreetsete tegevuskavade väljatöötamist tuleks endale selgeks teha, milline on üldse ettevõtte missioon – milles seisneb tema roll, miks on ta vajalik oma tarbijate seisukohalt vaadates.
Hea missiooni defineerimine eeldab kolme teguri arvestamist:

Milliseid tarbijate vajadusi rahuldatakse (olulised on just rahuldatavad vajadused, mitte tooted iseenesest)?

Milliste tarbijagruppide vajadusi rahuldatakse (geograafiliselt ja tüübiti)?

Kuidas neid vajadusi rahuldatakse (kasutatavad tehnoloogiad ja täidetavad funktsioonid)?
Visioon ettevõtte tulevikust peegeldab seda, milliseks teda soovitakse kaugemas tulevikus arendada (nt millisena kujutatakse ettevõtet ette 10 aasta pärast). Visioon peegeldab organisatsiooni strateegilisi kavatsusi.
Visioon:
* Peegeldab teatud ideaali, ei sisalda numbreid .
* Käsitleb üldiselt kõrget kvaliteeti ja kõrgel tasemel tegevust.
* On suunanäitajaks pidevalt muutuvas maailmas.
* On läbi tunnetatud ja ellu viidud nii paljude inimeste poolt kui võimalik. Ettevõtja peaks andma oma meeskonnale teada, millesse ta usub ja kuhu ollakse minemas.
Ettevõtte eesmärkide seadmine:
Ettevõtte eesmärgid sõnastavad formaalselt, mida organisatsioon püüab saavutada. Nad aitavad formuleerida strateegiat ja tegevuskavu.
Võib olla palju erinevaid eesmärke, kuid vähemalt teoreetiliselt peavad nad olema suunitletud kõik ühele – omanike heaolu maksimeerimisele. Eesmärgiks peaks olema maksimeerida nende heaolu pikaajalises perspektiivis. Suurte aktsiaseltside korral on omanike tulu allikaid kaks:
* dividendid ;
* aktsia kursi tõus, s.o. ettevõtte väärtuse kasv.
Väiksemate ettevõtete korral tuleb täiendavalt arvestada ettevõttest saadava palgaga, rahuldustpakkuva tööga, eneserealisatsiooniga, prestiižiga.
Nende roll on tasakaalustada lühi- ja pikaajalisi kaalutlusi. Täiendavateks eesmärkideks võivad olla:

Turuosa suurendamine .

Innovatsioonid.

Tootlikkuse tõstmine.

Füüsiliste ja finantsressursside omandamine.

Juhtide tegevus ja areng.

Tööliste tegevus ja areng.

Sotsiaalse vastutuse arvestamine.
Nõuded eesmärkidele: Et tegevus oleks efektiivne, peavad kõik eesmärgid olema:

keskendatud tulemusele, mitte tegevusele;
omavahel kooskõlas;
mõõdetavad;
saavutatavad;
seotud kindla ajakavaga.

5.3. Tegevuse planeerimine ja strateegia väljatöötamine
Planeerimine on organisatsiooni eesmärkide ja nende saavutamise teede määramise protsess.
Planeerimise olemus: Planeerimist võib kirjeldada kui järgmiste sammude kogumit:

Eesmärkide valik.

Nende eesmärkide saavutamise alternatiivsete teede hindamine.

Kindla tegevuskava valik.
Strateegia kujutab endast pikaajaliste eesmärkide, nende saavutamise põhiteed ja tegevuspõhimõtete kogumit, mis on ettevõtte arengu juhtimse aluseks. Strateegia sisu on eelkõige selles, et ta annab ettevõtte tegevusele suuna ja tagab jõupingutuste kontsentreerituse ja järjepidevuse. Ettevõte vajab strateegiat selleks, et tagada ressursside paigutamine kõige ratsionaalsemal viisil.
Strateegiline planeerimine peab looma eeldused organisatsiooni kui terviku proportsionaalseks arenguks muutuvas keskkonnas.
Strateegiline juhtimine seisneb strateegilise planeerimise käigus väljatöötatud eesmärkide, kavade ja programmide elluviimises.
Sama strateegiat võib ellu viia väga erinevaid teid kasutades, tähtis on aga, et taktikaline tegevus toimuks kindla strateegia raames.
Taktika peab olema allutatud strateegiale. Strateegia puudumisel jääb vaid taktikaline tegevus, mis ei võimalda juhtidel igapäevase tegutsemise juures silmas pidada kaugemaid terviklikke eesmärke.
5.4. Organisatsiooni ülesehitamine
Organiseerimine seisneb tööjaotuses alluvate vahel, allüksuste ja ametikohtade moodustamises ning alluvusvahekordade kindlaksmääramises eesmärgiga luua konkreetsele organisatsioonile sobiv organisatsiooni struktuur.
Tööjaotus. Kui on selge, mida tuleb teha, tuleb jõuda ka selgusele, kes millise ülesande täidab. Tuleb selgitada vajaliku personali liik, arv ning nõutavad oskused ja kogemused.
Uue organisatsiooni ülesehitamisel lähtutakse organisatsiooni eesmärgist, tuuakse seejärel välja all-eesmärgid, nende täitmiseks vajalikud kitsamad funktsioonid.
Organisatsiooni tuleb lülitada need ametikohad ja allüksused, mis on eesmärgi saavutamiseks vajalikud, kindlustavad töötajale (allüksusele) püsiva töö ja mis end majanduslikult õigustavad. Ametikohti tuleb luua vajalike tegevuste, mitte olemasolevate inimeste järgi. Abistavad ja teenindavad funktsioonid, mis eeltoodud nõuetele ei vasta, tuleks tellida teistelt organisatsioonidelt.
Allüksuste moodustamine seisneb seotud funktsioonide või ülesannete ühendamises ühtsetesse allüksustesse. Levinuim allüksuste moodustamise alus, seda eriti väiksemates organisatsioonides on erinevate funktsioonide täitmine.
Organisatsiooni struktuur näitab õigusid ja vastutust, alluvus- ja aruandlussuhteid organisatsioonis. Esitatakse sageli skeemina . Organisatsiooniskeem on organisatsiooni ametliku ülesehituse graafiline kujutus . Skeemil on esitatud põhilised struktuursed osad, saame vastuse küsimusele, kus keegi asub organisatsioonis.
Delegeerimine on protsess, mille käigus juht annab osa oma õigusi üle alluvale. Juht määrab esmalt kindlaks täitmisele tulevad ülesanded (vastutuse) ja annab õigused, mis on vajalikud nende ülesannete täitmiseks.
Ptk. 5.3. ja 5.4. käsitletakse põhjalikumalt aines “Juhtimise alused”.
5.5. Äriplaani struktuur
Iga etteantud äriplaani vormi tuleks vaadelda üldise suunanäitajana. Iga ettevõte on erinev, vastavalt tuleb plaani kohandada . Üldiselt tuleks vältida potentsiaalsete lugejate ülekoormamist liiga suure hulga detailidega. Plaan peab olema piisavalt pikk, et anda kavandatavast vajalik ülevaade, samas aga piisavalt lühike, et säilitada huvi. Mõned mahukamate ja keerukamate projektidega seotud äriplaanid võivad olla üle 50 lk pikad. Enamus projekte peaks ära mahtuma 10-20 leheküljele.
Järgnevalt väljapakutav äriplaani vorm on mõeldud uue rajatava ettevõtte äriplaani koostamiseks.
1. Tiitelleht – ettevõtte nimetus, äriplaani autorid.
2. Ülevaade/lühikokkuvõte – äriidee lühitutvustus, eesmärgid, vajaliku finantseerimise suurus (koostatakse kõige viimasena).
3. Ettevõtte üldiseloomustus

Eellugu – lühiülevaade ettevõtte rajamise taustast .
3.1.1 Aeg ja koht, millal alustatakse tegevust.
3.1.2 Ettevõtte registreerimine, ettevõtlusvorm.
3.2. Ettevõtte nimi, aadress, telefon.
3.3. Omanikud , osalus põhikapitalis, häälte arv.
3.4. Ülevaade ettevõttest, juhtimisest, äritegevuseset.
3.4.1 Asukoht (selle valiku põhjendus), tegevusala (tootmine, kaubandus, teenindus).
3.4.2 Ettevõtte oodatav suurus (töötajate arv, tulud, kulud, omakapital vms).
3.4.3 Pakutava toodangu või teenuse kirjeldus, turg ja turu senised arengutendentsid.
3.5. Miks on äriidee edukas (tugevad ja nõrgad küljed, taotletav konkurentsieelis).
3.6. Olemasolevad ja planeeritavad partnerlussuhted.
3.7. Tulevikuplaanid:
3.7.1 lühiajaline arengukava (1-3 aastat)
pikaajaline arengukava (3 ja rohkem aastat) – kirjeldatakse üldiselt, mida ettevõte soovib saavutada: ettevõtte suurus, toodang, tehnoloogia , kvaliteet, turg (uued turud , osatähtsus, hind).

Majanduskeskkond

Ettevõtlust reguleeriv seadusandlus (valitud tegevusala reguleerimine, litsentside vajadus, maksud jms).

Makromajanduslikud tendentsid – kuidas need mõjutavad antud tegevusala (nt sissetulekute tõus, inflatsioon jne).

Tootmisharu (tegevusala) arengutendentside analüüs.

Ressursside olemasolu. (Käsitleda vaid selles osas, mis on oluline antud ettevõttele).

Vesi – lähtekoht ja kvaliteet. Kas vajalik varu rahuldab momendi vajadusi ja kas piisab ka tegevuse laiendamiseks? Kas veevarude kättesaadavuse organiseerimine tõstaks toodangu omahinda (kui palju)?

Kanalisatsioon, jäätmemajandus – kuidas korraldatakse reovee ärajuhtimine, kuidas korraldatakse reovete ja tootmisjääkide puhastamine, ladustamine?

Elekter – kas elektrienergia on kättesaadav antud asukohas? Kas tuleb teha lisainvesteeringuid elektrienergiaga paremaks varustamiseks?

Tööjõud – tööpuuduse tase, tööjõu hariduslik tase. Ametiühingute tegevuse aktiivsus (streigid), palgaskaala.

Transport – asend peamiste maanteede, raudteede ja sadamate suhtes.

Kommunikatsioonid – sidekommunikatsioonide kättesaadavus.

Lokaalne situatsioon – piirkondlikud maksud, elanikkonna hoiakud, ettevõtjate aktiivsus.

5. Organisatsioon

Kuidas toetab organisatsioon ettevõtja äriidee realiseerimist?
5.1. Organisatsiooni struktuur.

Tööülesannete jaotus.

Võtmepositsioonil olevate inimeste haridus, teenistuskäik.

Töötajate motiveerimine .

Konsultantide kasutamine.

6. Tootmisprotsess

Kirjeldatakse toote (teenuse) valmistamise protsessi.

Hankijad.
6.1.1. Missugust toorainet, allhanget vajatakse (kogus, kvaliteet).
6.1.2. Kes on hankijad, alltöövõtjad?
6.1.3. Hankijate asukoht, usaldusväärsus, vastavus esitatud kvaliteedinõuetele.
6.1.4. Kulutused tarnetele (transport, laokulud, maksetingimused).
6.1.5. Alternatiivsed hankijad (asukoht, hinnad, kogused ).
6.1.6. Hankijate eelised ja puudused.

Tootmistegevus

Tootmistegevuse korraldus

Kes võtab vastu tootmistegevusega seonduvaid otsuseid (juhtimstasandid).

Missugune on vabriku / lao/ poe/ kontori sisseseade?

Missugune on tootmistehnoloogia (masinad, seadmed, hoone)?

Sisseseade täpne kirjeldus (valmistamise aasta, mudel, valmistaja).
Hangitava sisseseade puhul tuleks lähemalt kirjeldada sisseseade tüübile esitatavaid nõudeid ja millise tarnija käest soovitakse sisseseade osta. Lisada võiks eeldatava hinna ja ostu alternatiivvõimalused.

Kas sissseseade kavatsetakse osta või rentida?

Kas kasutatav tehnoloogia on ainulaadne?

Kas tootmistegevus on hooajaline?

Laomajanduis (tarnetähtajad, varade säilivus).

Personalile esitatavad nõuded, oskustööliste vajadus.

Personali väljaõppe vajadus ja võimalused.

Tootmismahu ja kvaliteedi suurendamise võimalused.

Uudistoodangu juurutamise võimalused.

Kuidas uudistoodangut on võimalik ühildada olemasoleva tehnoloogiaga?

Laiendamiseks vajaminevad investeeringud.

Tootmisprotsessi seosed raamatupidamisega (omahind, laoarvestus ).

Valmistoodangu käsitlus, seosed turustamisega (pakkimine, töötlemine).

Kriitilised faktorid , mis võivad mõjutada tootmisprotsessi.

Riskide hajutamise võimalused, maksumus.

7. Toodang, teenus

Toote, teenuse täpne kirjeldus (kooskõlastatus seadusandlusega).

Toodangu olulised (positiivsed) omadused.

Toodangu negatiivsed omadused (meetmed nende kõrvaldamiseks).

Mille poolest toodang erineb analoogidest?

Toote kvaliteet (kvaliteedikontroll, garantiiremont).

Pakend.

Tarbija nõudlus ja tema ootuste rahuldamine (võrdlev analüüs).

Kas planeeritakse uudistoodangu väljalaskmist? (arengukava).

8. Turustamine (vt. ka ptk. 7 “Turundus”)

Turunduse strateegia (turunduse juhtimine, turunduse eesmärgid).

Turunduskeskkond .

Sihtturgude valik.

Toodangupoliitika.

Hinnakujundus .

Turustuspoliitika, turustuskanalite ülesehitus, kasutatavad vahendajad ja suhted nendega.

Müügitoetuspoliitika.

Konkurents (võib esitada võrdlustabeli konkurentidega).

9. Finantsarvestused (vt. ptk. 8 “Rajatava ettevõtte finantsplaanid”)

Vajaliku stardiakapitali hinnang.

Investeeringute allikad.

Bilanss .

Tulude ja kulude aruanne.

Kassavoog .

Kasumi- kahjumi läve arvutus (soovitavalt erinevate eelduste korral).

10. Riskikäsitlus (vt lisa 7)

Nõudluse langus, millest tulenevalt langevad hinnad.

Planeeritud müügistrateegia ei toimi.

Laenu tagastamise tähtajad.

Projekteeritud tootmisvõimsuse saavutamine nõuab rohkem ressursse.

Klimaatilised tingimused.

Allhanke probleemid ( pankrott , hinnad tõusevad).

Kliendid ei täida lepingukohustusi.

Võõrkapitali ei õnnestu kaasata

muud ettevõtlusega seotud riskid.
11. Muud (lisad)

Asutamisdokumendid.

Sõlmitud lepingud.

Reklaambukletid.
22

.DOC Laadi alla originaalfail 22 lk · .doc · 353 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-08-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

353 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

roman1989 Õppematerjali autor

Konspekt 1. osa
2008-2009 aasta.

ettevõtlus

Sarnased õppematerjalid

doc

ETTEVÕTLUS ÄRIPLAANI KOOSTAMISE ALUSED

1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: * töökoha kaotus * õppeasutuse lõpetamine, sh mittestatsionaarses vormis * konflik

Ettevõtlus

doc

Ettevõtluse alused

ETTEVÕTLUSE ALUSED 2 AP 1 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: * töökoha kaotus * õppeasu

Ettevõtluse alused

doc

Majandus ja ettevõtluse alused.

Ettevõtete liigitamisel kasutatakse sageli kolme näitajat: 1. töötajate arvu 2. ettevõtte käivet 3. ettevõtte bilansi mahtu Töötajate arvu alusel liigitatakse ettevõtteid: · Mikroettevõtted -töötajaid 0-9 · Väikeettevõtted -töötajaid 10-49 · Keskettevõtted -töötajaid 50-249 · Suurettevõtted -töötajaid üle 250 Ettevõtluse tähtsus ja roll majanduses põhineb järgnevatel aspektidel: · ettevõtlus on alati eesmärgistatud ja kindlustab inimeste ja kogu ühiskonna eluvajaduste rahuldamist; 3 · oma olemuselt on ettevõtlus uute ideede ja tulude suurendamise võimaluste pidev otsing, tagades sellega ühiskonna progressiivse arengu; · tulud ettevõtlusest on iga riigi ja piirkonna üheks põhiliseks sissetulekuallikaks. Väikeettevõtluse vajadus:

Majanduse alused

doc

Loengukonspekt 11 klassidele

Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium Loengukonspekt 11-ndatele klassidele MAJANDUSE ALGKURSUS ETTEVÕTLUSE ALUSED Koostas Taavo Roos Haapsalu, 2009 1 Sisukord 1. Tootmistegevus 2. Elu nöuab tootmistegevust 3. Vajadus. 4. Hädapärased- ja tungivad vajadused. 5. Tootlik tegevus, kui vajaduste rahuldamine. 6. Tootlik tegevus, ehk majanduslik tegevus. 7. Tootlik tegevus on sõltuv mitmesugustest tingimustest. 8. Kolm tööstusharu. 9. Tingimused, mille olemasolul mitmesugused tööstusharud tekivad. 10. Tarbeasjade valmistamise põhitunnused. 11. Tarbeasjade valmistamise põhitunnused. 12. Tarbeasjade vahetamise põhitunnused. 13. 1. Tarbeasjade tootmine. 13.2 Loodusvarade kasutamise viisid 13.3 Töö tähtsus inimese majanduslikus tegevuses. 14.1 Majanduslik töö 14

Majandus

doc

Ettevõtluse alused

Kordamisküsimused: 1. "Ettevõtlus" ja "ettevõtja" põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) · Ettevõtlus - on prantsuse päritolu. 1437. a sõnaraamatus tähistati sellega isikut, kes on aktiivne ja saavutab midagi. Algselt kasutati ka vahendaja tähenduses. Esialgu olid sellisteks vahendajateks maadeuurijad. · Keskajal nimetati ettevõtjaks paraadide ja muusikaliste ürituste organisaatoreid. Ettevõtja on isik, kes tegutseb riski tingimustes. · Joseph Schumpeter (1934): ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid.

Ettevõtluse alused

docx

Ettevõtluse eksami kordamisküsimused

· Ettevõtlusvormist tulenevad kulutused (eeskätt asutamiskulude, juhtimisstruktuuri ja avalikustamiskohustuse tõttu). · Rajamise kergus. · Nõuded algkapitali suurusele. · Tegevuse lõpetamise, ärist lahkumise kergus. · Litsentside vajadus. · Maine. 21. Füüsilisest isikust ettevõtja kui ettevõtlusvorm eripära. Asutajaid 1. Käive alla 250000 Raamatupidamine on kassapõhine, teeb ise. Võib kasutada ettevõtlus tulu Täielik vastutus Stardikapitali puhul ei ole piiranguid Huvi kasumi reinvesteerimise vastu: tulumaksuvabastus eriarve puhul FIE-l pole palka ega töötasu, on vaid tulu, mis maksustatakse. Endaga ei saa lepinguid sõlmida rentida, komandeerida, osta, müüa. FIE ja tema ettevõtte RP on üks tervik. Paljud kulutused on ettevõtlusega seotud osaliselt. FIE saab palgatöötajaga võrreldes tuludest rohkem kulusid maha võtta osa

Ettevõtlus ja väikeettevõtte juhtimine

doc

KAUBANDUSETTEVÕTLUS

KAUBANDUSETTEVÕTLUS KONSPEKT PEATÜKK 1. SISSEJUHATUS. Ettevõtlus ja kaubandus majanduse kontektis Kaubandus on institutsiooniline majandusharu, mis hõlmab kõiki töötajate ja tarbijate vahendamisega tegelevaid ettevõtteid, sõltumata sellest, millega, kus või kui suures või väikeses koguses kaupu müüakse. Tegevuslikus mõttes on kaubandus igasugune tulu taotlev tegevus kaupade vahendamisel tootjalt tarbijale, toimugu see kas raha eest või ilma (barterkaubandus tehingud).

Geograafia

docx

Ettevõtluse alused - Eksamiks kordamine

korraldamisel. - Ettevõtlusinkubaatorid - nende abil püütakse ergutada ettevõtlusinitsiatiivi, soodustada tehnoloogiasiiret, tõsta uute ettevõtete ellujäämise tõenäosust ja elavdada majandustegevust teatud piirkonnas. - Mentorlus - kahe inimese pikemaajaline koostöösuhe, kus kogenud ettevõtja annab üldjuhul tasuta oma teadmiste ja kogemuste baasilt nõu alustavale ettevõtjale. Mentor peaks õpetama küsimuste kaudu ja suunab mentiid. 58. Sotsiaalne ettevõtlus SE (social entrepreneurship) võib määratleda isetasuva tegevusena, mille eesmärk on parandada halval järjel olevate inimeste olukorda. Tüüpiliselt on see suunatud erivajadustega inimestele, kellel on füüsilisi, psüühilisi, alkoholi-, narko-, pikaajalise töötuse või erinevatele immigrantide gruppidele omaseid probleeme. Nt: Eestis Heateo Sihtasutus 59. Sisemine ettevõtlus (intrapreneurship)

Ettevõtlus alused

Rohkem sarnaseid