Küsitlus

Ettevõtlus (3)

Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor - Majandus - Ettevõtlus

3 HALB

Esitatud küsimused

Millist tulu see mulle annab ?
Miks omanik tahab ettevõtet müüa, millised on tema tulevikuplaanid ?
Milline on konkurents ?
Milline on ettevõtte maine klientide silmis ?
Milline on konkurentide, hankijate ja pankurite suhtumine ettevõttesse ?
Millised on ruumide renditingimused ?
Milline on põhivarade seisund, kas nad on õigesti hinnatud ?
Millised on võimalused tegevuse parandamiseks, kasumi tõstmiseks ?
Kuidas mõjutavad ettevõtet piirkonna arengutendentsid ?
Kui alternatiivsetel projektidel ?
Milline on läbimüügi dünaamika antud tegevusalal viimastel aastatel ?
Milliseid arengutemposid prognoositakse tulevikuks ?
Kui palju uusi firmasid on tekkinud sellel alal viimastel aastatel ?
Millised uued toodete liigid on harus juurutatud viimastel aastatel ?
Kes on potensiaalsed konkurendid ?
Mille arvel võib neid edestada ?
Kuidas läheb konkurentidel: kas läbimüük kasvab, kahaneb või on stabiilne ?
Kes on potensiaalsed tarbijad ?
Milliste tarbijagruppide vajadusi rahuldatakse (geograafiliselt ja tüübiti) ?
Kuidas neid vajadusi rahuldatakse (kasutatavad tehnoloogiad ja täidetavad funktsioonid) ?
Kuidas toetab organisatsioon ettevõtja äriidee realiseerimist ?
Kes on hankijad, alltöövõtjad ?
Missugune on vabriku/ lao/ poe/ kontori sisseseade ?
Missugune on tootmistehnoloogia (masinad, seadmed, hoone) ?
Kuidas uudistoodangut on võimalik ühildada olemasoleva tehnoloogiaga ?
Mille poolest toodang erineb analoogidest ?

Toomas Saal Ettevõtlus, 2008/2009 õ.a., Tallinn

1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine

Ettevõtja mõiste
Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid .)
Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb.
Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb.
1.2. Ettevõtjaks kujunemine
Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla:
* töökoha kaotus
* õppeasutuse lõpetamine, sh mittestatsionaarses vormis
* konflikt ülemusega, võimetus senisel töökohal oma ideid realiseerida
* elukohavahetus
* isikliku elu muutused ( abiellumine , lahutamine, teatud ikka jõudmine, laste suurekskasvamine jne)
* soov töötada enda jaoks
* suured muutused piirkonna majanduselus
Soovi ettevõtjaks saada mõjutavad:
* rahvuslik kultuur ja kohalikud traditsioonid
* perekond
* läbitud õppeasutused
* sõbrad
Ettevõtjaks hakkamise võimalikkus sõltub järgmistest teguritest:
* riiklik toetus, majanduspoliitika , majandusolukord
* erialane ettevalmistus
* turundusalased kogemused
* algkapitali (+ muude ressursside) olemasolu või kättesaadavus
* elus eeskujud
Ettevõtjal peaksid olema järgmised isiksuseomadused :
1. Vaimne võimekus – loovus , intelligentsus , analüüsivõime, olulise eristamise oskus, keskendumisvõime jne.
2. Teotahe – valmisolek midagi ära teha koos sooviga ka vastutada. Töökus, initsiatiivikus, püsivus, ambitsioonikus. Lisaks ideede genereerimisele tuleb need ellu viia.
3. Suhtlemisoskus . Väikeettevõtja suhtleb sageli isiklikult nii hankijate , pangatöötajate, klientide ja muidugi ka oma töötajatega.
4. Kompetentsus oma äri alal. Oma tegutsemisvaldkonna tundmine.
5. Enesekindlus koos otsustusvõimega. Valmisolek mõõdukaks riskiks, eesmärkide seadmise oskus.
1.3. Naiste eripära ettevõtjana
Välismaiste kirjandusallikate ja Eesti ettevõtjate seas läbiviidud uuringute alusel võib välja tuua järgmised naisettevõtjate ja nende ettevõtete iseärasused:

Raskendatud tõus karjääriredelil (meestega võrreldes) on sageli ettevõtlusega alustamise tõukejõuks.

Säästude suurem osakaal finantseerimisel, lisanduvad sugulaste ja sõprade vahendid. Raskused välise finantseerimise leidmisel ( pangad jt umbusaldavad).

Paindlikkuse taotlus ettevõtte rajamisel (perekonna arvestamine ). Meesettevõtjatega võrreldes lühemad tööpäevad ja –nädalad.

Omatakse vähem kasulikke tutvusi ja kontakte, nende mõju tegevusele on väiksem (klubid, golf, poliitika, spordiseltsid jms)

Teenindus- ja kaubandusfirmade suur osakaal, kuid kasvab naisettevõtjate osakaal ka muudel tegevusaladel.

Keskmisest väiksemad, rutiinsemad ettevõtted (see võib olla tingitud eeltoodud barjääridest), rohkem kalduvusi elustiili ettevõtete poole.

Alustavad keskmisest vanematena (sageli vanuses 35-45 a), tihti pole kavandanud ettevõtjaks saada.

Nõunikuks on enamasti abikaasa või lähedased sõbrad.

Ettevõtlusega alustamise tõukejõuks on sageli rahulolematus endise tööga (kutsega), ettevõtet ei rajata sellisel juhul senise tööga seotud valdkonnas.
1.4. Väikeettevõtte omamise plussid ja miinused
Väikeettevõtte omamise eelised

Kasumilootus – soov parandada elatustaset ja laiendada ettevõtet.

Tulevase rikkuse ootus – sageli jääb materiaalne tasu kaugemasse tulevikku, kuid ta on stiimuliks, mille poole püüelda.

Rahuldustpakkuv töö, vahel ka identifitseerumine oma ettevõttega.

Ettevõtja on iseenda peremees , see on üks olulisemaid ettevõtte rajamise motiive , mille nimel ollakse mõnikord valmis ka sissetuleku vähenimseks.

Otsene suhtlemine töötajate ja klientidega. Väikeettevõttes on suhted isiklikumad, lähedasemad, mida osa inimesi eriti hindavad .

Tsentraalne otsutamine, ettevõtja omab ülevaadet kogu tegevusest, saab langetada otsuseid kiiresti, kasutada ära avanevaid võimalusi.

Ettevõtja staatus ühiskonnas on sageli kõrgem palgatöötaja omast.

Väikeettevõtte omamise probleemid

Majandustegurid – väiksem vastupidavus majanduskriisides, konkurentsi teravnedes või tarbija käitumise muutumise korral.

Kogemustepuudus võib ilmneda tootmise või teeninduse alal (alustatakse võõral tegevusalal) aga ka juhtimise alal (hea spetsialist ei pruugi veel olla hea juht). Ohuks võib olla liigne keskendumine ühele valdkonnale, tegelemine sellega, mida tuntakse paremini (nt müügitöö või tootmine).

Müügiprobleemid – raskusi valmistavad konkurentsieelise puudumine, ebaadekvaatne laoseis (liiga suured või liiga väikesed varud), ebaõnnestunud asukoha valik jms.

Kulud – sageli ei suudeta kulusid kontrollida, lisaraskusi tekitavad võetud laenud.

Kapitaliprobleem – ohtlik on alustamine liiga väikese stardikapitaliga, stardiperioodi kulude alahindamine ja tulude ülehindamine.

Puudulik spetsialiseeritus – erinevalt suurettevõtetest ei suudeta palgata iga tegevusvaldkonna jaoks vastava ala spetsialiste.

Piiratud vabadus, pikad tööpäevad, ülekoormus, stress , probleemid tervisega .

Risk kaotada investeeritud kapital , st jääda ilma oma säästudest, sageli ka jääda võlgu teistele.
Kolm peamist põhjust, miks loobutakse kavandatavast firma rajamisest:
* finantskaalutlused (stardikapitali puudus)
* perekonnaga seotud kaalutlused
* idee polnud piisavalt hea.
1.5. Ettevõtlusega kaasnevad riskid

Tururisk – järsud turusituatsiooni muutused, stabiilse sise- või välisturu puudumine, tarbijate eelistuste muutumine või ostujõu langus. (Eesti ettevõtjad on pidanud seda riski oluliseks, kuid majandusolukorra stabiliseerumisel peaks ta langema .)

Juhtimisrisk – tulude vähenemine ebaefektiivse juhtimise tagajärjel. (Ettevõtjad ei pea eriti tähtsaks, kuid krediteerijad peavad halba juhtimist äriliste ebaõnnestumiste üheks peapõhjuseks.)

Krediidi- ja finantsrisk – risk, et ei saada hakkama põhilaenu või laenuintresside tagasimaksmisega. Teiselt poolt oht, et firma kliendid ei tasu krediiti saadud kaupade eest või teevad seda hilinemisega.

Inflatsioonirisk .

Kinnisvararisk – hoonete ja seadmete amortiseerumine, väärtuse langus ebasoodsa asukoha pärast, rendilepingute tähtaegade lõppemine ja sellest tulenev ebakindlus.

Personalirisk – suur sõltuvus üksikute inimeste lahkumisest, vajalike oskustega töötajate puudumine, konfliktid töösuhetes ( streigid jne).

Kuritegevus

ebaausad töötajad
vargused
sulidest lepingupartnerid
sissemurdmised
väljapressimised jne

Poliitiline risk

võimalikud muutused seadusandluses, eeskätt maksunduses (vt. lisa 6)
poliitiline ebastabiilsus riigis, valitsuste vahetused ja sellest tulenev majanduspoliitika muutumine
suhted naaberriikidega, majanduslikud lepingud teiste riikidega.

Mitmesugused erakordsed sündmused – loodusõnnetused, tulekahjud , ettevõtte hoonete või transpordivahendite kannatada saamine vandalismi tagajärjel jne.

Tööõnnetused.

Oht, et ettevõtte tegevuse või tema toodete tõttu kannatavad keskkond või üksikinimesed.

2. Keskkond
2.1. Keskkond ja jätkusuutlik areng
Keskkonnapoliitika realiseerimine ja keskkonnaprobleemide lahendamine toimub üksikisiku, kogukonna ja riigi tasandil.

Ükikisiku tasandil on peamine tõsta keskkonnateadlikkust ning suurendada informeeritust, võimaldamaks igal inimesel osaleda keskkonnaalaste otsuste tegemisel.
Kogukonna tasandil saab lahendada kohaliku tähtsusega keskkonnaprobleeme; kogukonna esinduskogud kujundavad oma keskkonnapoliitika kohaliku omavalitsusüksuse tasandil.
Riigi tasandil kujundatakse ja koordineeritakse kogu keskkonnapoliitikat, luuakse seadusandlik ruum ning täidetakse keskkonnaalaseid rahvusvahelisi kokkuleppeid.

Euroopa Liidu keskkonnapoliitika peab Ühtse Euroopa Akti Maastichti lepingu järgi aitama kaasa

keskkonna säilitamisele, kaitsmisele ja selle kvaliteedi parandamisele
inimese tervise kaitsmisele
loodusressursside säästlikule ja mõistlikule kasutamisele
rahvusvahelistele toimimistele tegelemaks regionaalsete ja globaalsete keskkonnaprobleemidega

Keskkonnapoliitika kujundamisel peab Euroopa Liit arvestama kättesaadavaid teadusliktehnilisi andmeid, keskkonnatingimusi Euroopa Liidu erinevates piirkondades, tegevuse ja tegevustetuse võimalikke tulusid ja kulusid, EL- I kui terviku majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning tema kõikide regioonide tasakaalustatud arengut. Seega on võimalikud erinevused ja kõikide regioonide huvide arvestamine.
Keskkonna mõiste määratlemine eeldab selget subjekti eristamist kelle või mille keskkonnast räägitakse ehk millises keskkonnas subjekt asub. Subjektide arv on oma olemuselt lõputu. Suuresti taanduvad subjektid 3 kategooriasse:

inimene
ettevõte, organisatsioon
ühiskond

Ka nimetatud subjektid omakorda võivad olla mõne muu subjekti suhtes keskkond.
Euroopa Ühendus on oma õigusaktides määratlenud keskkonda järgmiselt :

Euroopa Ühendus 1967:
keskkond- õhk, vesi, ja pinnas nende omavahelistes suhetes ja suhetes elusorganismidega.

Lugana konventsioon 1993:
a). Keskkond- nii elus kui ka eluta loodusressursid (õhk, pinnas, vesi, floora ja fauna ning nende omavahelised suhted (vastastikune mõju).
Sisuliselt loetakse keskkonnaks ökosüsteeme, tegemata vahet looduslikel, poollooduslikel ja tehisökosüsteemidel. Keskkonda käsitletakse ressursina, millel seetõttu peaks olema väärtus, hind jne. Loodusele on aga raske määrata objektiivset hinda.
b). Keskkond- vara, mis moodustab osa kultuuripärandist.
Keskkond hõlmab ka kultuuripärandit, tehiskeskkonda jm sarnast.
c). Keskkond- maastiku iseloomulikud elemndid.
Keskkond hõlmab maastikke. Siin põimuvad omavahel looduslik, kultuuriline, eetiline, emotsionaalne aspekt.
Säästliku ja jätkusuutliku arengu põhimõtted:

majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslikud ostused peavad olema seostatud nende (otsese ja kaudse mõjuga keskkonnale
põlvkondadevaheline kohustus: praegused majandus- ja keskonnapoliitilised ostused ning sellealane praktiline tegevus peavad arvestama nende mõju tulevastele põlvkondadele (peavad arvestama pikaajalisi ökoloogilisi efekte )
sotsiaalne õiglus: kõikidel inimestel on võrdne õigus puhtale keskkonnale
keskkonna kaistmine: looduse ressursside säilitamine ning keskkonna kaistmine
elukvaliteet : inimese elukvaliteet ei saa olla ära määratud kitsalt majanduslike näitajatega
osalemine: