Tootmiskalkulatsioon kuu lõikes Netokäive: Välisautode arv: 3 4 5 6 7 8 9 Välisautod 210000 280000 350000 420000 490000 560000 630000 Liinivedu Viljandi 64000 64000 64000 64000 64000 64000 64000 Tunnitöö 40000 40000 40000 40000 40000 40000 40000 Kokku 314000 384000 454000 524000 594000 664000 734000 Tootmiskulud: Kütus välisveod 80500 107333,3 134166,7 161000 187833,3 214666,7 241500 Kütus eesti 33033 33033 33033 33033 33033 33033 33033 Palk ja maks välisveod 24000 32000 40000 48000 56000 64000 72000 Palk ja maks eesti 14800 14800 14800 14800 14800 14800 14800 välisveo kindlustus 9000 11900 14875 17850 ...
Kasumiaruanne Bilanss aasta lõpus Aktiva Passiva Arved Varud Võlg hankijale Seadmed Põhikapital Kulum Ärikasum Kassavoog Raha sisse Raha välja CF Ettevõtlus ja turundus Nimi Õpperühm Harjutused Ülesanne 3 Jääktulupõhine kasumisaruanne on järgmine: 2500 ühikut Kokku Ühik % Käive 87500 35 100%
seisuga raamatupidamiskohustuslase vara,kohustusi ja omakapitali. VARAD = KOHUSTUSED - OMAKAPITAL 9.Kasumiaruanne iseloomustab aruandeperioodi tulude ja kulude formeerumist.Aruandeperioodi tuludega viiakse vastavusse selle tulu saamiseks tehtud kuludega.Ei näita aruandeperioodi tegelikke rahavoogusid.* Raamatupidamisaruanne,mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulusid,kulusid ja kasumit(kahjumit). TULU KULU = KASUM 10.Kassavoog iseloomustab ettevõtte rahaliste vahendite jääkide muutust:jooksvast majandustegevusest;investeerimisest;finantseerimisest. 11. AS Juhatuse liikmed Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik ja/või FIE.Liikmeks ei või olla nõukogu liige.Liikmeks ei olla veel ka isik,kelle suhtes kohus on vastavalt karistusseadustiku kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või isik,kellel on keelatud tegutseda samal tegevusalal. 12.Koduettevõtte plussid (5) 1
Eelarve teises osas tuleb ära märkida kõik planeeritavad püsikulud, amortisatsioon, makstavad intressid ja muud maksud. Samuti märgitakse ära sissetulekud mittepõllumajanduslikust tegevusest. Lõpptulemusena arvutatakse välja tulu ettevõtlusest ning kui suure väärtusega on ettevõttes omakapital. T-k eelarve alusel on lihtne koostada raha liikumise bilanss, kuhu korjatakse kokku kõik sissetulekud ja väljaminekud, mis selles põllumajandusettevõttes tehakse ning koostatakse kassavoog. Kassavoog näitab kas ettevõtjal on piisavalt vahendeid oma plaanide elluviimiseks ja millal on otstarbekas toodang realiseerida. Tavaliselt peetakse talus nii piimakarja kui ka mullikaid. Ka seakasvatus võib olla kombineeritud: majapidamises on nii emiseid kui nuumsigu ja põrsad saadakse oma emistelt. Kassavoog ei tohi olla negatiivne. Kassavoo alusel saab hinnata, kas ettevqtja tuleb kuust kuusse finantseerimisega toime, kas on võimalik tehasuuremaid
müügilepingud; ebapiisav käibekapital või lepingute rikkumine; äripartnerite mitteusaldusväärsus; uued konkurendid; ekspordi puhul valuutakursi kõikumised. Finantsprognoosid Kooseneb prognoosidest tavaliselt kuni kolmeks aastaks. Koostatakse majandusaastate kaupa. Kalkulatsioonide objektiivsemaks koostamiseks on mõistlik tutvuda juba tegutsevate analoogilise tegevusala ning suurusega firmade aruannetega käibe, hinnapoliitika ja kasumimarginaalide kohta: kasumiaruanne-bilanss-kassavoog. Kasumiprognoos kuude lõikes esimeseks tegevusaastaks ja kvartalite lõikes teiseks tegevusaastaks (kasumiprognoos aastate lõikes ülejäänud planeerimisperioodiks). Rahavoogude prognoos kuude lõikes esimeseks aastaks ja kvartalite lõikes teiseks aastaks (rahavoogude prognoos aastate lõikes ülejäänud planeerimisperioodiks). Bilansside prognoos aastate lõpu seisuga planeerimisperioodiks. Näidatakse ära, kas teenust ostetakse sisse või on palgal oma raamatupidaja või koguni
võiksime neile ühe särgi jaotamise eest maksta 0,5 teenustasu. Meeskonna tööle hetkel väärtust ei pane, kuna teeme seda eelkõige vabatahtliku tööna ja saame omale tasu hiljem näiteks dividendide või motivatsiooniürituste kaudu. Kuigi meie esialgsed hinnangud võivad hiljem osutuda ebarealistlikeks, siis 2,5-3,5 eurose kulu korral toote kohta, millelt saaksime sarnaselt BESTile 5 eurot tulu jääks 1,5-2,5 eurot varu ning küllaltki kõrge võimalus kasumit teenida. 8.5. Kassavoog Kuivõrd kogu tegevus on projektipõhine, siis ka kassavoog on projektipõhine ning nõudlusele vastav. Kuna eelnevalt kasutame särkide nõudluse prognoosimiseks turuuuringuid, siis toodame vaid veidi vähem, kui võiks olla potentsiaalne nõudlus. Seetõttu on ka kassavoog ajatatud ning esmalt laekuvad võimalusel koostööpartneritest ettevõtetelt tulud ning sellele vastavalt teeme tellimused ning maksame välja kulud. Seetõttu prognoosime ka
- Renault Master 170 000.- Kaupluse seadmed 60 000.- Kaup 300 000.- Kokku 990000.- Passiva Omakapital 990000.- Kokku 990 000.- 7 10) Rahavoogude prognoos Vaata: Kassavoog_elektroonika.exl KASSAVOOG OPTIMISTLIK REAALNE PESSIMISTLIK TULUD kuu 426833 319166 241500 aasta 5121996 389992 2898000 KULUD kuu 315999 240632 190516 aasta 3791988 2887584 2286192 AASTA KASUM 1330008 942480 611808 8.
Suveräänne tarbija ei vaja kaitset. `'Pessimistlik tarbija " vajab kaitset ja tarbijakaitse omandab erilise tähtsuse. Inimesed hindavad asju teatud taustsüsteemis, seda kasutab ära reklaam. 32) Ettevõtte finantsmajanduse põhiülesanne, kassa ja kassavoo olemus. Ettevõtte finantsmajanduse põhiülesanne ettevõttesse sissetuleva ja ettevõttest väljamineva raha liikumise kontrollimine ettevõtte maksevõimelisuse ehk likviidsuse tagamiseks. Kassa - likviidne vahend Kassavoog on ettevõtte majandustegevuse tulemusena sissetulnud raha ja väljamaksete vahe. 33) Pikaajaline finantseerimine kapitali sidumise ja vabastamise mõjutamine. Kapitali sidumise ja vabastamise mõjutamine ettevõtte maksevõimet saab parandada kui lühendada ajavahemikku väljamaksete ja sissemaksete vahel. Selle saavutamiseks viivitatakse (lükatakse edasi) väljamakseid ja kiirendatakse laekumisi. On võimalik planeeritud
8.4. Toodangupoliitika. 8.5. Hinnakujundus. 8.6. Turustuspoliitika, turustuskanalite ülesehitus, kasutatavad vahendajad ja suhted nendega. 8.7. Müügitoetuspoliitika. 8.8. Konkurents (võib esitada võrdlustabeli konkurentidega). 9. Finantsarvestused (vt. ptk. 8 “Rajatava ettevõtte finantsplaanid”) 1.1. Vajaliku stardiakapitali hinnang. 1.2. Investeeringute allikad. 1.3. Bilanss. 1.4. Tulude ja kulude aruanne. 1.5. Kassavoog. 1.6. Kasumi-kahjumi läve arvutus (soovitavalt erinevate eelduste korral). 10.Riskikäsitlus Äriplaani riskianalüüsi peatükis käsitletakse peamisi riskitegurid ettevõtte edukust mõjutavaid riskitegureid, nende võimalikku mõju ja maandamise võimalusi. Riskide hindamisel võib lähtuda SWQT- analüüsist, mis on sisuliselt ettevõtte senise ja planeeritud tegevuse (siseriskid) ning ärikeskkonna analüüsi (välisriskid) kokkuvõte. Seejuures ei piisa vaid välisriskid riskide
*perekonnatraditsioonide säilitamine 41 *looduskaitse Tuleb selgeks teha peaeesmärk ja vahe-eesmärgid ja vältida eesmärkide vahelisi konflikte. Siduvateks on finantsmajanduslikud eesmärgid. Strateegilises juhtimises kasutatakse tegevuse analüüsimisel järgmisi põhinäitajaid: 1.rentaablus – näitab ressursiühikult saadavat kogu- või puhaskasumit; 2.kassavoog – näitab investeeritud kasumi tagasisaamist: perioodi kasum + arved, mida pole sellel perioodil vaja välja maksta – tulud (sissetulekud), mis ei laeku; 3.konkureeriv eelis on näitaja, millel on 2 mõõdet: 1)pakkuda tarbijale toodet, mille ostmine on tarbijale kasulikum kui ostmine konkurendilt; 2)hoida tootmiskulud madalamad kui need oleksid konkurentidel samasugust toodangut tootes. ETTEVÕTTE VARUSTAMINE TOOTMISTEGURITEGA 1.Olemus ja eesmärgid
põhiväärtust. Ainult siis, kui põhipalk ja muutuv tasu on töötaja oodatav sissetulek. Turupõhine- vabaturul makstav hind. Igal töötajal on ettekujutus oma turuväärtusest, mis on sageli kõrgem olemasolevast ametiposti palgast, kuid töötaja eeldab, et ta võib seda igal juhul küsida. Teine võimalus on vaadelda oskuse- ja kogemuse sisseostmise kulu juhtimis- ja konsultatsioonifirma kaudu. Tulupõhine- organisatsiooni eeldav kassavoog seoses inimvara panusega; arvutatakse eeldatava netotulu ajaldatud väärtusena. See meetod vaatleb raha, 9 mida isik võib organisatsioonile teenida. See on kõige lähemal tunnustatud hindamismeetoditele. Kõigi töötajate puhul seda väga raske rakendada, välja arvatud konkreetsete rollide, näiteks konsultantide või müügiagentide korral. Töötaja eeldatava tulevase tööea jaoks tuleb valida teatav väärtus ja see mõjutab
8.2. Turunduskeskkond. 8.3. Sihtturgude valik. 8.4. Toodangupoliitika. 8.5. Hinnakujundus. 8.6. Turustuspoliitika, turustuskanalite ülesehitus, kasutatavad vahendajad ja suhted nendega. 8.7. Müügitoetuspoliitika. 8.8. Konkurents (võib esitada võrdlustabeli konkurentidega). 9. Finantsarvestused (vt. ptk. 8 "Rajatava ettevõtte finantsplaanid") 1.1. Vajaliku stardiakapitali hinnang. 1.2. Investeeringute allikad. 1.3. Bilanss. 1.4. Tulude ja kulude aruanne. 1.5. Kassavoog. 1.6. Kasumi-kahjumi läve arvutus (soovitavalt erinevate eelduste korral). 10. Riskikäsitlus (vt lisa 7) 10.1. Nõudluse langus, millest tulenevalt langevad hinnad. 10.2. Planeeritud müügistrateegia ei toimi. 10.3. Laenu tagastamise tähtajad. 10.4. Projekteeritud tootmisvõimsuse saavutamine nõuab rohkem ressursse. 10.5. Klimaatilised tingimused. 10.6. Allhanke probleemid (pankrott, hinnad tõusevad). 10.7. Kliendid ei täida lepingukohustusi. 10.8
8.7. Müügitoetuspoliitika. 21 8.8. Konkurents (võib esitada võrdlustabeli konkurentidega). 9. Finantsarvestused (vt. ptk. 8 "Rajatava ettevõtte finantsplaanid") 1.1. Vajaliku stardiakapitali hinnang. 1.2. Investeeringute allikad. 1.3. Bilanss. 1.4. Tulude ja kulude aruanne. 1.5. Kassavoog. 1.6. Kasumi-kahjumi läve arvutus (soovitavalt erinevate eelduste korral). 10. Riskikäsitlus (vt lisa 7) 10.1. Nõudluse langus, millest tulenevalt langevad hinnad. 10.2. Planeeritud müügistrateegia ei toimi. 10.3. Laenu tagastamise tähtajad. 10.4. Projekteeritud tootmisvõimsuse saavutamine nõuab rohkem ressursse. 10.5. Klimaatilised tingimused. 10.6. Allhanke probleemid (pankrott, hinnad tõusevad). 10.7. Kliendid ei täida lepingukohustusi. 10.8