Tunnitöö 4 ÕPILASE TÕÕLEHT Ülesanne Mardi igakuine sissetulek oli 1200 eurot. Pank pakkus Mardile võimalust kasutada 900 euro piires lisaraha (arvelduskrediiti). Lepingut pakkus pank 1 aastaks. Lepingu sõlmimise tasu oli 10 eurot ning intressimäär aastas oli 15% kasutatud laenulimiidilt. Mart sõlmis lepingu ning kulutas kogu arveldukrediidi limiidi uue pesumasina ja teleri ostuks. Kuna Mart võttis iga kuu kohe palga sularahas välja ning kulutas kuu jooksul ära, siis oli ta igakuiselt oma konto saldoga miinuses 900 euro ulatuses. Aasta pärast pakkus pank lepingu pikendust sama limiidiga 900 eurot intressimääraga 18%. Lepingu pikendamise tasu oli 10 eurot. Mart oli sunnitud lepingut pikendama, sest oma palgast ei suutnud ta tasuda 900 eurot, et kasutatud limiiti tagasi maksta. Kahe aasta pärast pakkus pank taas lepingu pikendust sama limiidiga 900 eurot juba intressimääraga 21% aastas. Leping...
00 Akumuleeritud amortisatsioon -900,000.00 PÕHIVARAD KOKKU 600,000.00 AKTIVA KOKKU 1,393,125.00 PASSIVA Võlad tarnijatele 84,468.75 Lühiajalised laenund (arvelduskrediit) 250,000.00 Lühiajalised laenud (kapitalirent) 0.00 LÜHIAJALISED KOHUSTISED KOKKU 334,468.75 Pikaajalised laenud (kapitalirent) PIKAAJALISED KOHUSTISED KOKKU 0.00
4. Sihipärasus (laenu tuleb kasutada konkreetselt selleks võetud eesmärgil) 5. Piirangud laenuandmisel a) piirangud, mis tulnevad seadusest kui palju võib anda laenu ühele kliendile b) piirangud, mis tulenevad panga enda poliitikast Laene liigitatakse erinevate kriteeriumite järgi, see on vajalik riskide hindamiseks ja maandamiseks! Laenud liigitatakse: 1. Arvelduskrediit krediitkaardid, Järelmaksukaardid arvelduskrediit (õigus minna arvelduskontoga miinusesse) - operatiivne ja paindlik Tavaliselt tuleb maksta intressi nende päevade eest, mil oldi miinustes Krediitkaardi limiidid on eraisikute puhul seotud netosissetulekuga, äriühingute puhul käibega(tavaliselt 50% kolme kuu käibest) 2
Laenuandja laenab laenuvõtjale, harilikult teenides kasumit õtab laenu ja peab maksma selle tagasi Laenuvõtja v laenuandjale Intress on rahasumma, mille võlausaldaja saab võlgnikult või hoiustajalt tasuks raha kasutada andmise eest Intressimäär intressi suurus väljendatud protsentides Laenu liigid Laen, kus laenuandjale antakse tagatis -Hüpoteeklaen -Liising Väikelaenud mis on tagatud käändusega või tõestatud sissetuleku alusel -SMS laen -Intressivaba laen -Kiirlaen -Arvelduskrediit -Krediitkaardid -Intressid suuremad kui tagatud laenudel Laenumakse Kõige tüüpilisem on täielikult mahakandev makse, millel iga kuu makstav summa on sama Kuumakse, laenusumma või intressi arvutamine P kuumakse L laenusumma c intressimäär n - ajaperiood, mille jooksul makstakse Mida teada? Kas sissetulek on laenamiseks piisava suurusega ja stabiilne ka pikaajaliselt? On mul seda "asja" ka tegelikult vaja?
kaup Muud kulud 250 250 250 250 PALK: 7000 9250 16 250 Käibekapitali laen käibekapitali laen on mõeldud tootmise hooajalisusest tingitud ühekordse suurema kaubapartii sisseostmiseks või mingi suurtellimuse täitmisel tekiva lühiajalise kapitalivajaduse leevendamiseks Arveldamiskrediit arvelduskrediit on laenutoode, mis võimaldab ettevõttel minna oma arvelduskonto jäägi ehk saldoga miinusesse. Arvelduskrediit on otstarbekas kasutada rahanappuse leevendamiseks regulaarsete laekumiste vahelisel perioodil Faktooring selle puhul saab pank ettevõttelt õiguse koguda laekumisi ettevõttele veel tasumata arvetest Investeeringud ja finantsinvesteeringud investeerimine on kaupade ja teenuste tootmiseks vajaliku põhivara(masinate,
Peatükk 7 Rent ja intressid Rent on tasu maa kasutamise eest. Intress on tasu kapitali kasutamise eest. 1 Millised laenud on levinud? Swedbank Sampopank SEB Kodulaen Kodulaen Ehituslaen Kodukapitalilaen Koduvahetuslaen Hüpoteeklaen Väikelaen Hüpoteeklaen Limiidilaen Arvelduskrediit Riiklikõppelaen Soovilaen Järelmaks Freestyle Arvelduslaen Riiklikõppelaen Autoliising Autolaen Autoliising Krediitkaart Järelmaks Mootorrattaliising Riiklikõppelaen Väikelaevaliising Krediitkaart Krediitkaart 2 3 4
Kinnisvarainvesteeringud Immaterjaalne põhivara Patendid, litsentsid, kaubamärgid, tarvara litsentsid Firmaväärtus Immaterjaalse põhivara eest tehtud ettemaksed KONTO SALDO ON VARADE KONTOL ALATI POSITIIVNE PASSIVA(kohustused ja omakapital) Kohustused - Lühiajalised kohustused, maksetähtaeg 1aasta DEEBET (kajast.vähenemine) KREEDIT + (kajast. kohustus. suurenem) Võlakohustused Lühiajalised( kuni 12k) laenud ja võlakirjad, arvelduskrediit Pikaajaliste võlakohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konventeerutavad võlakohustused Mitmesugused võlad Pangalaen/Pangavõlg Maksuvõlad (maksuametile KM, ettevõtte tulumaks, maamaks, sotsiaalmaks, füüs,isiku tulumaks Võlad töötajatele( tasumata töötasud, preemiad, boonused) Dividendivõlad (väljakuulutatud, kuid omanikele tasumata) Intressivõlad
Kinnisvarainvesteeringud Immaterjaalne põhivara Patendid, litsentsid, kaubamärgid, tarvara litsentsid Firmaväärtus Immaterjaalse põhivara eest tehtud ettemaksed KONTO SALDO ON VARADE KONTOL ALATI POSITIIVNE PASSIVA(kohustused ja omakapital) Kohustused - Lühiajalised kohustused, maksetähtaeg 1aasta DEEBET (kajast.vähenemine) KREEDIT + (kajast. kohustus. suurenem) Võlakohustused Lühiajalised( kuni 12k) laenud ja võlakirjad, arvelduskrediit Pikaajaliste võlakohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konventeerutavad võlakohustused Mitmesugused võlad Pangalaen/Pangavõlg Maksuvõlad (maksuametile KM, ettevõtte tulumaks, maamaks, sotsiaalmaks, füüs,isiku tulumaks Võlad töötajatele( tasumata töötasud, preemiad, boonused) Dividendivõlad (väljakuulutatud, kuid omanikele tasumata) Intressivõlad
·ettevõtte poolt tagatud teise ettevõtte laen, millega tõenäoliselt ei kaasne kulutusi, kuna teine ettevõte suudab ise oma kohustusi täita. Lähtuvalt tasumisajast jaotatakse kohustised: ·lühiajalisteks; ·pikaajalisteks. Lühiajaliste kohustisi kajastatakse bilansis: 1.laenukohustused. Siin näidatakse tasumisele kuuluvad lühiajalised laenud, mis omakorda jagatakse järgmisteks kirjeteks: a)lühiajalised laenud ja võlakirjad - lühiajalised (kuni 12 kuud) laenud, võlakirjad, arvelduskrediit ja muud finantseerimise eesmärgil tekkinud võlakohustused (tegelikult kasutatud summas, mitte eraldatud limiidi summas); b)pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil - pikaajaliste laenude ja kapitalirendikohustuste see osa, mis kuulub tagasimaksmisele lähema 12 kuu jooksul; c)konverteeritavad võlakohustused - lühiajalised vahetusvõlakirjad või eelisaktsiad, mida on võimalik konverteerida ettevõtte aktsiate või osade vastu. 2.võlad ja ettemaksed
· Oma säästud · Äripartneri säästud · Pangalaen · Toetus mõnest riiklikust ettevõtluse toetusprogrammist Riskikapitalistid on inimesed, kes otsivad algusjärgus äriprojekte, mis tõotavad suurt tulu, et sinna raha paigutada Kui ettevõte hakkab tööle... Käibekapitali laen on mõeldud tootmise hooajalisusest tingitud ühekordse suurema kaubapartii sisseostmiseks või mingi suurtellimuse täitmisel tekkiva lühiajalise kapitalivajaduse leevendamiseks Arvelduskrediit on laenutoode, mis võimaldab ettevõttel minna arvelduskonto jäägi ehk saldoga miinusesse Faktooringu puhul saab pank ettevõttelt õiguse koguda laekumisi ettevõttele veel tasumata arvetest Ettevõtte laienemise võimalused: · Suurendada omakapitali olemasolevate omanike abil · Suurendada omakapitali, laiendades ettevõtte omanike ringi · Võtta pangast laenu · Võtta laenu võlakirjade müümise teel · Saada raha riiklikest toetusprogrammidest
1) Krediidi reaalhind. 2) Krediidi kättesaadavus vajalikul hulgal ja nõutaval ajal. 3) Konkreetse kreediallika kasutamise mõju teiste allikate hinnale ja kättesaadavusele. Lühiajalised krediidid võib jaotada kahte põhirühma: · kindlustamata - kõik need mille ainsaks tagatiseks on laenu andija usk lenuvõtja makseõvimesse tähtaja saabumisel. Seda liiki kõige levinum krediit on äri- e. kaubatehingud. Sammuti kindlustamata laenud komertspankadelt (arvelduskrediit/laen). Kindlustamata lühiajalised väärtpaberid. · Kindlustatud - laenudeks on need mida tagatakse erinevate vadega. Ettevõtluses on laenu tagatiseks sageli mitmesugused käibevarad. Kindlustamata allikad: 1. äri e. komertskrediit (kaubakrediit) tegemist on ühe kõige paindlikuma finantseerimis allikaga. Krediidi saamiseks peab laenu taotleja esitama tellimuse mõnele oma tarnijale, kes
· kulud kantakse kasumiprognoosidesse kulu tekkimise hetkel, rahavoogudesse raha tegeliku väljamineku hetkel; · kulumit rahavoogude prognoosides ei ole, sest see ei too kaasa raha liikumist; · rahavoogude prognoosides kajastatakse investeeringuid põhivarasse ning laenu laekumist ja tagasimaksmist, mida kasumiaruandes ei kajastata. 31. Lühiajaline finantseerimine: käibekapitali laen, arvelduskrediit ning faktooring. Käibekapitali laen on lühiajaline laen (kuni aasta) mis on mõeldud käibekapitali rahastamiseks näiteks hooajalisusest tingitud ajutise rahapuuduse leevendamiseks, samuti suurtellimuse täitmisest tekkiva lühiajalise kapitalivajaduse rahastamiseks või mõne muu lühiajalise iseloomuga investeeringu tegemiseks. Raha tagasimaksmise allikaks on ennekõike debitoorse võlgnevuse laekumine
tasumiseks; kui raha jääb ajutiselt üle, tuleks see paigutada näiteks üleöödeposiidile või hoiusele; kui raha jääb ajutiselt puudu, siis võiks kasutada arvelduskrediiti jne. 2. Investeerimine ja finantseerimine (ehk pikaajaline/strateegiline finantsjuhtimine) hõlmab näiteks järgmisi otsuseid: Kas investeerimiseks kasutada omakapitali (ehk omaniku raha) või võõrkapitali? Millist võõrkapitali kasutada (arvelduskrediit, lühiajaline või pikaajaline pangalaen, liising, riskiinvestorid, pikaajaline finantsinvestor)? Millised on võõrkapitali hinnad, tingimused, tagatised? Kas vajalikke seadmeid osta või rentida? 3. Finantsprognoosimine ja finantsanalüüs (kontrollifunktsioon): Kui palju tahame müüa, millised kulud sellega kaasnevad, kui palju kasumit teenime? Kas liigume ikka õiges suunas?
(5p) 1) ostja viivitab tasumisega 2) ostja pankrott; 3) toormaterjali hind tõuseb; 4) valmistoodangu hind langeb; 5) kaupa ei osteta; 6) tootmisseisak masinarikke tõttu; 7) väljaminekute sissetulekute vale Kalkulatsioon 5.Kus saada raha ajutise rahapuuduse likvideerimiseks? 1)Koguda raha ,,mustadeks päevadeks" 2)Kasutada pangalaene: a)Käibekapitali laen- lühiajalise kapitalivajaduse leevendamiseks b)Arvelduskrediit- võimaldab ettevõttel minna oma arvelduskontojäägiga miinustesse c)Faktooring- pank saab ettevõttelt õiguse koguda laekumisi veel tasumata arvetest 3) Müüa lühiajalisi võlakirju ( suurettevõtted) 6) Kust saada raha ettevõtte laienemiseks? 1. suurendada omakapitali olemasolevate omanike abil 2. suurendada omakapitali laiendades ettevõtte omanike ringi 3. võtta pangast sularahalist laenu; 4. võtta laenu võlakirjade müümise teel; 5. saada raha riiklikest toetusprogrammidest.
–omakapitali osakaal kõrge, kuid finantsseis kehv, varade väärtus seotud äri edukusega•Panganduses hindame ettevõtte finantsanalüüsil ettevõtte võimet tasuda oma võlakohustusi VÕLG/EBITDA• Krediidijuhtimises kasutame tihti võlakoormuse ja rahavoo optimaalse suhte leidmiseks ka suhtarvu võlakohustused/EBITDA, kuna:–Põhiosamaksete suurust on raske leida, eriti kui on palju lepinguid–DSCR ei võta arvesse ettevõtte laenude maksepuhkusi ega limiiditooteid (nt arvelduskrediit) •Võlakohustuste arvutamisel arvestatakse reeglina ainult intressikandvaid võlakohustusi (pangalaenud ja liisingud, võlakirjad, laenud kolmandatelt isikutelt•Võlg/EBITDA tase reeglina alla 2,5 on OK, vahemikus 2,5-4,5 on keskmine, üle 5 reeglina juba liiga kõrge. Hinnang sellele, milline võlg/EBITDA tase on OK, sõltub loomulikult suuresti ka ettevõtte äritegevuse iseloomust (kas rahavoog on stabiilsem, kas finantseeritavate varade eluiga on pikk jne)
Eluasemelaen ehk kodulaen on laen, mida võetakse eluaseme soetamiseks, ehitamiseks või olemasoleva eluaseme renoveerimiseks. Laenu tagatiseks on tavaliselt ostetav või renoveeritav kinnisvara. Riikliku õppelaenu põhieesmärgiks on hariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmine. Selleks võib olla näiteks õppemaksu tasumine, õpikute ja teiste õppevahendite ostmine, elamiskulud jne Muud laenud nagu näiteks väikelaen, tarbimislaen, järelmaks, arvelduskrediit jt, mida võetakse erinevatel eesmärkidel enamasti regulaarse sissetuleku, käenduse ja mõnikord ka kinnisvara tagatisel. Käendus on käendaja poolt antud tagatis. Käendaja võtab allkirja andes endale kohustuse vastutada käendatava isiku poolt võetud laenu eest. Juhul kui käendatav jääb näiteks pangale võlgu, siis on käendaja kohustatud võla tasuma. Investeerimisfond on ühisteks investeeringuteks loodud vara kogum, mille eesmärgiks on tulu teenimine
allikaks. Tuntud kliendile antakse kaubad arvega, mille tasumistähtaeg ulatub 10-30 päevani - selle ajaga jõutakse tavaliselt kaup äragi müüa. Faktooring on pangalaenu alternatiiv, mille abil ettevõtted saavad katta oma lühiajalist finantseerimisvajadust. Faktooringu puhul müüb ettevõte oma klientide (võlgnike) tasumata arved, mille maksetähtpäev ei ole veel saabunud, kolmandale isikule, keda nimetatakse faktoriks (pank, tema tütarfirma, finantsettevõtted). Arvelduslaen ehk arvelduskrediit on panga poolt kliendile antud võimalus jääda arvelduskonto saldoga deebetisse ("miinusesse"). Üldjuhul ei piirata arvelduslaenu kasutamist kindla otstarbega. Loomulikult ei anta krediiti piiramatult. Tavaliselt kehtestatakse limiit - mille suurus sõltub konto käibest - 30-60% viimaste kuude keskmisest käibest. Arvelduslaenu ei anta piiramatu tähtajaga. Tavaliselt on tähtaeg kuni üks aasta. Laenu lõppedes peab klient
moodustamine. Juhtkonna hinnangud on tehtud juhtkonna parima teadmise kohaselt, kuid need ei pruugi osutuda täpseiks. Raamatupidamishinnangute muutuste mõju kajastatakse muutuse toimumise perioodi kasumiaruandes. Kasumiaruandes on ärikulud liigendatud lähtudes kulude olemusest. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud Eesti kroonides. Raha ja raha ekvivalendid Raha ja raha ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a. arvelduskrediit), kuni 3-kuulisi tähtajalisi deposiite ja kergesti realiseeritavaid väärtpabereid (pankade rahaturufondide osakuid). Lühiajalised finantsinvesteeringud Lühiajalised finantsinvesteeringud on bilansis näidatud õiglases väärtuses, kui see on usaldusväärselt hinnatav. Õiglase väärtuse määratlemisel on aluseks võetud turuhind. Kui õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav, kajastatakse lühiajalised finantsinvesteeringud bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses
Maksete edasilükkeperiood = (perioodikeskmine võlgnevus tarnijatele x 360 päeva) / perioodikeskmised kulud Kriteerium: pikem kui raha laekumisvälde 6 2. Likviidsus(e)risk Likviidsusriski maandamine Vahendid igapäevaste väljaminekute ehk käibekapitali (= käibevara miinus lühiajalised kohustused) rahastamiseks ning väliskaubandussuhete arendamiseks Laekumine kaupade ja teenuste müügist (vt ka rahakäibe aruande näide loengus 3) Arvelduskrediit; Faktooring; Liising; Laofinantseerimine; Ettevõtlustoetused a. Arvelduskrediit, käibekapitalilaen ja korduvkasutusega laenulimiit Ebakorrapäraste rahakäivete silumiseks b. Faktooring • Kreditoorse võla ehk saadaoleva raha finantseerimine c. Laofinantseerimine • Tagatiseks on ostetavad, laos või teel olevad uued sõidukid • Limiit minimaalselt 200 000 eurot • Maksetähtaeg kuni 180 päeva • Laovarud kuni 80% ulatuses • Periood kuni 12 kuud d. Liising
alternatiivkulu (ka: loobumiskulu) saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest amortisatsioon - vara väärtuse langus (kulum) e.omaniku tulu (mitterahaline kulu. annuiteet - on püsiva suurusega maksete lõplik jada. Näiteks võib annuiteedina vaadelda laenu, mida iga kuu tasutakse võrdsete osamaksudena. annuiteetleping regulaarsete, kindla suurusega maksete leping (näiteks raha väljamakseteks pensionifondist või pensionikindlustuslepingu alusel) arvelduskrediit ehk ülekulu - krediit, mida pank annab kliendile arveldusteks vajaliku raha puudumisel arvestuslikud kulud vt kalkulatoorsed kulud avanssannuiteet - raha investeeritakse perioodi algul bilanss raamatupidamise aruanne, mis kajastab kindla kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakapitali boniteet maksevõimelisus broking väärtpaberite vahendus brutopalk väljateenitud palk enne maksude maksmist
sotsiaalmaksu. Kui peaksite töö kaotama, ei maksa Töötukassa teile töötuskindlustushüvitist, sest selle saamiseks peab olema teie palgalt eelnevalt töötuskindlustusmakseid makstud. 5 Millised laenud on levinud? Swedbank SEB q Kodulaen qKodulaen q Kodukapitalilaen qHüpoteeklaen q Väikelaen q Arvelduskrediit qSõidukiliising q Järelmaks qArvelduslaen q Õppelaen q Autoliising qAutolaen q Mootorrattaliising qJärelmaks q Väikelaevaliising qÕppelaen q Krediitkaart qKrediitkaart qVäikelaen Finantskoormus Finantskoormus on kogusumma, mida maksad krediidi kasutamise eest.
· Võlg on alati võõra oma. · Tarbija krediidikulukuse määr- · 1. Peab olema lepingus,kui ei ole, siis tarbija keeldub intressi maksmast. Määr annab infot, mis laen maksab. Võttes arvesse laenuperioodi tagasimaksete arvu siis ta võtab arvesse lepingulise intressi, laenuga kaasnevad kulud, nt notaritasu või kindlustus ja lepingutasu. Tarbija krediidikulukuse määraga laenusummat korrutades, saame teada mis laen meile kokkuvõtteks maksma läheb. · Arvelduskrediit · Krediitkaart- saab raha välja võtta, saab maksta sellega, kuid ülekandeid sooritada ei saa. Intressi tuleb tagastada ettemääratud kuupäeval. Laenusumma tuleb hiljemalt tagastada kaardi kehtivuse lõppemise ajaks. Krediitkaart kehtib kaks aastat. · Püsimaksega krediitkaart- krediidi kasutamisel tagastatakse laen igakuiste püsivate maksetena. · Määratud tagasimakse ehk nn. kümnenda kuupäeva kaart- tal ei ole intressi, aga võib olla aastamakse
Vekslilaen on levinuim lühiajaliste laenude hulgas, sest laenu intress makstakse laenu võtmisel ette ära. Lepingu tähtaja saabumisel on veksli omanikul õigus nõuda lepingu nimiväärtuse tasumist. Lühiajalised pangalaenud Lühiajalised pangalaenud aitavad tagada käibevarade ringluse katkematuse, kuna ettevõtte majandustegevuses ei saa tekkida vahesid, siis saab lühiajalise krediidiga katta nii erakorraline kui hooajaline raha vajadus. Arvelduskrediit , mis on kliendile antud võimalus jääda oma arvelduskontoga mingiks perioodiks miinusesse ehk deebetisse, tavaliselt ei piira pank raha kasutamist mingi otstarbega, piiranguks võib olla limiidi suurus.Limiidi suuruseks antakse 40-60 % firma viimase kuu käibest või keskmisest käibest. Arvelduskrediit võib olla: -Garanteeritud, mis tähendab, et limiiti võib kasutada piiranguteta. -Garanteerimata arvelduskrediit, mis seisneb selles, et limiiti saab kasutada vaid siis kui
4) Laenulepingu ja teiste selle juurde kuuluvate lepingute ettevalmistamine ja sõlmimine 5) Laenu väljaandmine 6) Välja antud laenu valdamine ehk jälgimine Laenu tooted 1) krediit- ja järelmaksukaardid, mõeldud erineva maksevõimega klientidele, kus siis limiidi suurus sõltub sissetulekust ja lepitakse kokku lepingu sõlmimisel ja kaardi väljastamisel. -vaba tagasimaksega krediitkaardid -püsimaksega krediitkaardid 2) arvelduskrediit ja käibekrediidid 3) Tarbimislaenud on eraisikutele, makstakse tagasi igakuuliste tagasimaksetena. 8 4) *Investeerimislaen- keskmise pikkusega või pikaajaline, mõeldud põbi- ja käibevarade soetamiseks. *Projektilaen on laen raha voo alusel, eeldab 3 asja: - Äriplaani olemasolu - Oma finantsinvesteeringu olemasolu - Kindlamaid tagatisi.
1930 Muu immateriaalne põhivara (sh.tarkvaralitsentsid) Aktiva Muu immateriaalne põhivara 1935 Muu immateriaalse põhivara kulum Aktiva Muu immateriaalne põhivara 1940 Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Aktiva Ettemaksed immateriaalse põhivara eest 20 Lühiajalised laenud Aktiva 2010 Lühiajaline pangalaen Passiva Lühiajalised laenud ja võlakirjad 2015 Lühiajaline laen omanikult Passiva Lühiajalised laenud ja võlakirjad 2020 Lühiajaline arvelduskrediit Passiva Lühiajalised laenud ja võlakirjad 2030 Firma deebetkaardivõlg Passiva Lühiajalised laenud ja võlakirjad 2050 Lühiajaline krediitkaardivõlg Passiva Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused 2060 Lühiajalised võlakirjad Passiva Lühiajalised laenud ja võlakirjad 2070 Pikaajaliste laenude tagasimaksed järgm.per-l Passiva Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil 2080 Pikaajalise kap.rendi tagasimaksed järgm.per-l Passiva 20801 Kap.rendi lüh
Muu immateriaalne põhivara Ettevõtte väliselt soetatud immateriaalsed varad (sh. tarkvara litsentsid) Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Immateriaalse põhivara eest tehtud ettemaksed Kokku Põhivara kokku Aktiva (varad) kokku Passiva (kohustused ja omakapital) Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused RTJ 3, Kapitalirendi kohustused RTJ 9 Lühiajalised laenud ja võlakirjad Lühiajalised (kuni 12 kuud) laenud, võlakirjad, arvelduskrediit ja muud finantseerimise eesmärgil tekkinud võlakohustused (tegelikult kasutatud summas, mitte eraldatud limiidi summas) Korrigeeritud soetusmaksumus RTJ 3 Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Pikaajaliste laenude ja kapitalirendikohustuste see osa, mis kuulub tagasimaksmisele lähema 12 kuu jooksul Korrigeeritud soetusmaksumus; Kapitalirendikohustuste kajastamisel lähtuda juhendist RTJ 9 RTJ 3, Kapitalirendi kohustused - RTJ 9 Konverteeritavad
· tagatis eesmärk ei ole tagatise realiseerimine, see pn kindlustus, kui midagi peaks laensusaajaga juhtuma. Sel juhul saab pank tagatise realiseerima Krediitide liigitus: Tähtaja järgi · lühiajalised(kuni 1 aasta) · keskmise pikkusega (üle 1 aasta, tavaliselt 3-5 aastat) · pikaajalised (pikemad kui 5 aastat) Laenusaaja järgi · eraisikutele o eluasemelaen o tarbimislaen o õppelaen o arvelduskrediit · juriilistele isikutele o arvelduskrediit rahavoogude kõikumise katteks o käibekapitalilaen lühiajaline laen tooraine ostmiseks ettevütetele, kelle toorainehanked pole pidevad o investeerimislaen pikaajaline laen, hoonete ja suuremate tootmisvahendite soetamiseks o sündikaatlaen kasutatakse siis, kui n väga suured laenuprojektid. Üks pank ei suuda
2. Pankadevahelised teenused 3. Nõustamine PANGATEENUSED: 1. arveldused 2. hoiustamine 3. laenamine 4. muud teenused HOIUSTAMINE: Nõudmiseni hoius Tähtajaline hoius Kasutushoius Muud sihtotstarbelised hoiused LAENUD: 1. Tagatise järgi hüpoteegiga tagatud käsipandiga tagatud registerpandiga tagatud käenduse ja garantiiga tagatud laen repo vormis, st ostu- tagasimüügi tehingu vormis 2. Kasutusala järgi tarbijakrediit krediitkaardid arvelduskrediit käibekapitali krediit investeerimislaen krediit väärtpaberioperatsioonideks eksport ja importkrediit teatud vara soetamiseks Eestis ei tohi kommertspangad anda intressita laene ja laenud peavad olema tagatud kas kinnispandiga (hüpoteek) või vallaspandiga (käsipant, registerpant, õiguste pantimine), käendusega. Arveldused toimuvad jooksvatel kontodel nii Eesti kroonides kui ka välisvaluutas. Arveldused jagunevad soorituskoha alusel: pangasisesed,
tootmisvarud). 7 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm Kaubakrediit on üks paindlikumaid finantseerimisallikaid. Krediidi saamiseks peab ettevõte (laenutaotleja) esitama tellimuse mõnele oma tarnijatest, kes kontrollib tema krediidikindlust ja, kui see on tugev, saadab kauba. Lühiajalised pangalaenud tagavad käibevara ringkäigu katkematuse. Arvelduskrediit on panga poolt kliendile antud võimalus jääda arvelduskonto saldoga miinusesse (deebetisse), s.t. saada laenu. Üldjuhul ei piira pank arvelduskrediidi kasutamist kindla otstarbega, vaid klient võib arvelduslaenu võtta alati, kui tal tekib mingil põhjusel käibekapitali puudus. Avatakse kindel krediidilimiit, mis harilikult ei ületa 30-60% firma viimaste kuude keskmisest käibest. Käibekapitali laen on laen, mis antakse üks kord ja kindlaks tähtajaks
Reservi ettenägemata juhtudeks. *ehk kui kaua ettevõte miinust tootes vastu peab. 34. Finantseerimisallikad ettevõtte rajamisel. Omakapitali investeeringute ja laenude eripära. 1. Isiklikud vahendid. 2. Sugulaste ja sõprade vahendid. 3. Ettevõtluse tugisüsteemi toetus. Ka konkursid jms. 4. Pangakrediit - lühi- ja pikaajalised laenud, arvelduskrediit. 5. Liising (finants- või kasutusliising), lähedane on järelmaks. 6. Tarnijate poolt antav krediit. 7. Ühisrahastusplatvormid. 8. Väärtpaberite müük. 9. Riskikapital – fondid ja äriinglid. 10. Klientide poolt antav avanss (krediit). 11. Laenu-hoiuühistud, väikelaenugrupid. 12. Laen eraisikuna, sh õppelaen. 13. (Laenukontorite laenud, laenud eraisikutelt, pandimaja, SMS-laen ...... Veel?) Omakapitali investeeringud: Jooksev rahavoog on ebapiisav.
äriplaani vettpidavusega tagatis eesmärk ei ole tagatise realiseerimine, see on kindlustus, kui midagi peaks laenusaajaga juhtuma. 23. Krediidi liigid Tähtaja järgi: · lühiajalised kuni 1 aasta) · keskmise pikkusega tavaliselt 3-5 aastat · pikaajalised pikemad kui 5 aastat. Laenusaaja järgi: · Eraisikutele eluasemelaen tarbimislaen õppelaen arvelduskrediit võimalust kontoga teatud kokkulepitud limiidi piires miinusesse minna; tavaliselt võtab pank selle pealt ka limiiditasu, mida tuleb maksta ka siis, kui kontot miinusesse ei lasta. · Juriidilistele isikutele arvelduskrediit rahavoogude kõikumiste katteks käibekapitalilaen lühiajaline laen tooraine ostmiseks ettevõtetele, kelle toorainehanked pole pidevad investeerimislaen pikaajaline laen, hoonete ja suuremate tootmisvahendite soetamiseks
varud, kinnisvarainvesteeringud, materiaalne põhivara, ümberhindlus, parenduskulud, immateriaalne põhivara, renditud varad, eraldised ja tingimuslikud kohustused, finantskohustused, sihtfinantseerimine, maksude arvestus, kassareserv, tulude ja kulude arvestus, seotud osapooled, eelarve täitmise aruandest. Lisa 2 „Raha ja selle ekvivalendid“ – kajastatakse bilansis rahana kassas olevat sularaha ning pankades olevaid arvelduskontode jääke (v.a arvelduskrediit) ja lühiajalisi tähtajalisi deposiite. Samuti kajastatakse ka rahavoogude aruandes. Lisa 3 „Maksud, lõivud ja trahvid“ – Antud lisa on koostatud selgitamaks nii maksude, lõivude ja trahvide tulude kirjeid kui ka maksukohustusi. Lisa 4 „Nõuded ostjatele ja muud nõuded“ Lisa 5 „Varud“ – varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (v.a käibemaks, mis kajastatakse soetamisel kuluna) ja muudest soetamisega seotud otsestest kulutustest
põhivara kasutamisest majanduslikku tulu. · Fintantsinvesteering säästude paigutamine väärtpaberitesse. · Kust saada äri jaoks raha? - oma säästud, äripartneri säästud, pangalaen, toetus mõnest programmist või sponsorilt, riskikapitalist. · Riskikapital inimesed, kes otsivad algusjärgus projekte, kes tõotavad suurt tulu tulevikus. · Käibekapitalilaen mõeldud hooajalisest tingitud vajaduse leevendamiseks. · Arvelduskrediit laen, mis võimaldab saldoga minna miinusesse. · Faktooring Pank saab koguda laekumisi ettevõtetele veel tasumata arvetest. · Väärtpaber paber, dokument, mis näitab, et ettevõttes on keegi andnud kellelegi laenu. · Aktsia väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist. · Lihtaktsia Viimases järjekorras kasumi jaotamisel, annab hääleõiguse üldkoosolekul.
- notariteenus 23.Kuidas liigitatakse äriklientidele suunatud pangandustooteid? Arveldused - siseriiklikud masked (pangasisene makes, pankadevaheline makes, otsekorraldus ja püsikorraldus) - välismaksed - akreditiiv (turvatoode) - pangagarantii (turvatoode) - faktooring Kaardid - deebet - krediit (fix igakuine makse tagasimakse) Laenamine - ärilaen - kaubalaen - käibekapitali laen - arvelduskrediit - korteriühistulaen - liising Investeerimine - hoius - üleöödeposiit - rahaturufondid Lisateenused -valuutatehingud - hoiulaekad - äriplaani koostamise nõustamine - aktsia ja võlakirjade emiteerimine Varahaldus - privaatpangandus - pensionifondide juhtimine - muude fondide juhtimine/haldamine - väärtpaberitesse investeerimine läbi panga - nõustamine 24
maksete teostam.; 2)Tegevus- e. täitmisG konto teises pangas) ülejääkide arved; 2)Repod (Perfomane G)- mingi tähtajalise tegevuse lõpuleviimi- (Repurchase Agreements)- ehk müügi- tagasiostu seks; 3)kvaliteedi G(Guality G)- ehitusele tehn. liini lepngud; 3)Krediitlaen keskpangalt (Discount paigaldamisel. Garantiikiri sisald. mitmeid olulisi Window), mis võib olla: a)automaatne arvelduskrediit tunnuseid: kohustuse olemus, tähtaeg, ennetähtaegse korrespondentkontol asuva kohustusliku reservi teatud lõpetamise võimalus, G ulatus, nõude realis. tingimused. osa ulatuses; b)kesk-panga aenusertifikaatidega tagatud Käendus & garantii ei anna pangale, laenuandjale krediidt; c)era-korraline likviidsuskrediit; 4)Panga kindlat tagatist- sõltub käendaja, garandi aususest ja veksel e
Tagatis peaks olema ka kindlustatud kogu laenuperioodi jooksul. Omafinantseeringu suurus on reeglina vähemalt 20%, KredExi käenduse kasutamise korral piisab 10%-lisest omafinantseeringust. Kui laenu tagatiseks olev eluase ei ole kliendi isiklik kodu, siis võib laenusumma olla kuni 60% vara turuväärtusest. 7 2 LHV, SWEDBANK JA SEB ÄRISEKTORI LAENUTINGIMUSED JA KULUD 2.1 ARVELDUSKREDIIT/ARVELDUSLAEN Swedbank pakub ettevõtetele arvelduskrediiti, et ettevõte saaks katta ootamatuid väljaminekuid, lisaraha kasutamise üle vabalt otsustada, paindlik reageerimine väiksemale müügikasvule, sobib ka Euroopa liidu struktuurfondidest toetavate projektide sildfinantseerimiseks. Minimaalselt pakutakse arvelduskrediiti 2000 eurot ning antud laenu tähtaeg on kuni üks aasta. Arvelduskrediidi lepingu kehtimise jooksul on võimalik teha oma arvelduskontolt krediidi
· maanteehoiusüsteemi (Maanteeamet ja teedevalitsused) ülevalpidamine · teehoole - Investeeringud · teede remont (kulumise kompenseerimine) · teedevõrgu arendus (olemasolevate teede laiendamine ja uute ehitus) d. Finantseerimisallikad täitja (teehoiuettevõtte) vaatepunktist: Igapäevaste väljaminekute ehk käibekapitali rahastamine - Laekumine kaupade ja teenuste müügist - Laofinantseerimine - Arvelduskrediit - Faktooring Investeeringud põhivarasse (st reaalinvesteeringud) - masinate ja seadmete soetamine teehoiutööde teostamiseks - Aktsia- ja/või võlakirjaemissioon - Omanike sissemaksed aktsia- või osakapitali - Rahakäive põhitegevusest ja mittevajaliku vara realiseerimisest - Ettevõtlustoetus - Laenutooted (n. investeerimislaen, seadmeliising) Kapitali- ja kasutusrendi erinevus: esimest kajastatakse bilansis ja amortiseeritakse, teist
omaduste üksteisest eraldamise teel annuiteet - kindla suurusega maksete lõplik jada laenu tagasimaksmiseks antreprenöör - eraettevõtja, kes korraldab teatri- tsirkuse jm meelelahutusliku sisuga etendusi aport - raha asemel panustatavad mitterahalised vahendid arbitraazhindade teooria - aktsiatulu ja riski seostav teooria, mille kohaselt väärtpaberitelt saadav tulu erineb oodatavast, kui ettenägematult muutub majandusharu toodang, inflatsioonitempo, intressimäärade struktuur arvelduskrediit ehk ülekulu - krediit, mida pank annab kliendile arveldusteks vajaliku raha puudumisel assignaat - isik, kes maksab maksekäsundi järgi assignatsioon - maksekäsund autarkia - toimetulek omavahenditega, riikide rahuldumine oma ressurssidega ja sellega kaasnev sisse- ja väljaveo piiramine avaal - käendus avalikkuse printsiip - raamatupidamises rakendatav printsiip, kus aruannetes esitatakse kogu informatsioon, mis võimaldab saada raamatupidamiskohustuslase
annuiteet - on püsiva suurusega maksete lõplik jada. Näiteks võib annuiteedina vaadelda laenu, mida iga kuu tasutakse võrdsete osamaksudena. annuiteetleping regulaarsete, kindla suurusega maksete leping (näiteks raha väljamakseteks pensionifondist või pensionikindlustuslepingu alusel) arbitraazhi all mõistetakse tegevust, mille eesmärk on saada kasumit hinnavahelt, st osta kaup odavalt ja müüa see kallimalt maha kauba omadustele midagi lisamata. arvelduskrediit ehk ülekulu - krediit, mida pank annab kliendile arveldusteks vajaliku raha puudumisel arvestuslikud kulud vt kalkulatoorsed kulud assignatsioon - maksekäsund avanssannuiteet - raha investeeritakse perioodi algul bilanss raamatupidamise aruanne, mis kajastab kindla kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakapitali boniteet maksevõimelisus broking väärtpaberite vahendus brutopalk väljateenitud palk enne maksude maksmist
Intressimäär on fikseeritud või ujuv. Õppelaen- riigi garanteeritud laen, mis on mõeldud kutseõppeasutuste õpilastele ja kõrgkoolide üliõpilastele. Tagatiseks nõutakse isiku käendust või kinnisvara. Intressimäär on fikseeritud. Eluasemelaen- eluaseme ostmiseks, ehitamiseks või remontimiseks. Nõutav on lisatagatis (lisaks ostetavale eluasemele) või omafinatseering. Intressimäär on fikseeritud või ujuv. 25. Äriklientide laenud Arvelduskrediit- võimaldab minna arvelduskontoga miinustesse teatud limiidi piires. Käibekapitalilaen- ettevõtte likviidsuse juhtimiseks ühe aasta piires, ehk tegemist on lühiajalise laenuga. Investeerimislaen- pikaajaline laen, tavaliselt põhivara soetamiseks. 26. Pikaajaliste laenude intresside arvutusmeetodid Nt liitintress. Lihtintressi arvutamise avaldis koosneb kahest tegurist, millest üks näitab intressi sõltuvust kapitalist ja teine tema sõltuvust ajast
maksed ja laekumised ei toimu sünkroonselt. Osa laekumistest ja maksetest toimuvad ebakorrapäraselt, teised on pideva iseloomuga. Krediidimüügi korral võtab raha laekumine aega. Rahakontot juhtides lisaks optimaalse kassaseisu leidmisele pöörama tähelepanu nii varude kui ka debitoorse ja kreditoorse võlgnevuse juhtimisele. Rakenduslikumaks aspektiks rahakonto juhtimisel on rahaeelarve koostamine. Kui sissetulekud ei kata algarvu siis on vajalik saada välist lisafinantseeringut (nt arvelduskrediit, lühiajaline laen, pikaajaline laen, täiendav omakapital vms) 43. Debitoorse võlgnevuse juhtimise põhiprintsiibid Debitoorse võlgnevuse juhtimine algab krediidipoliitikast. Korraliku kontrollsüsteemi rakendamine võimaldab juba varakult teha parandusi ja vältida debitoorse võlgnevuse kontrolli alt väljumist. Krediidipoliitika rakendamiseks on neli erinevat võimalust (Brigham, Daves 2004): 1
iii. Efektiivsussuhtarvud Efektiivsus ehk tõhusus ehk aktiivsus ehk tootlikkus - Raha laekumisvälde (collection period): Laekumisvälde = (perioodikeskmised nõuded ostjate vastu x 360 päeva) / perioodikeskmine müügitulu - Maksete edasilükkeperiood: Edasilüke = (perioodikeskmine võlgnevus hankijatele x 360 päeva) / perioodikeskmised kulud 2. Likviidsus(e)risk a. Arvelduskrediit, käibekapitalilaen ja korduvkasutusega laenulimiit - Ebakorrapäraste rahakäivete silumiseks b. Faktooring - Kreditoorse võla ehk saadaoleva raha finantseerimine: Siseturufaktooring (Balti riigid) Ekspordifaktooring - Faktor finantsinstitutsioon, kes vastavat teenust pakub - Avatud (disclosed) faktooring: ostjale teatatakse tõsiasjast, et konkreetse transaktsiooni (tehingu) puhul on tegemist
5) säästuhoiused 6) muud Sündikaatlaen: klient tahab laenu 35 mln USD Pank 1 Pangad annavad kliendile kokku selle raha, slmitakse laenuleping, Pank 2 Klient kes esindab sndikaati lbirkimistel. Pank 3 b) operatiivsed tooted ja teenused 1) tarbija laenud 2) arvelduskrediit 3) rahaturu tehingud nii oma arvel kui klientide nimel 4) deposiittehingud 5) ülekandetehhingud 6) inkassatsioon 7) valuutateningud 8) muud c) klientide probleemide lahendamisega seotud tooted ja teenused 1) tagatisega laenud 2) krediitkaardid 3) hoiud-laenud 4) faktooring 5) liising 6) kindlustusega seotud tehingud 7) garantiitehingud d) klientide kriisi ületamisega seotud tooted ja teenused 1) refinantseerimine 2) firmade müük
krooni/euro. 2011. aasta raamatupidamise aastaaruanne on esitatud eurodes. Aruandes esitatud võrdlusandmed on Eesti kroonidest eurodesse ümber arvestatud üleminekukursiga 15,6466 krooni/euro. Kuna nimetatud kurss on ühtlasi ka varasematel perioodidel kehtinud fikseeritud vahetuskurss, ei tekkinud ümberarvestusest kursierinevusi. Raha Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a. arvelduskrediit), kuni 3-kuulisi tähtajalisi deposiite ning paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse, mis investeerivad instrumentidesse, mis individuaalselt vastavad raha ja raha ekvivalendi mõistele. Arvelduskrediiti kajastatakse bilansis lühiajaliste laenukohustuste koosseisus. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustused Välisvaluutadeks on loetud kõik teised valuutad peale arvestusvaluuta euro (kuni 31
esialgne määr, lähtudes esialgsest intressimäärast ja muudest tingimustest lepingu sõlmimise ajal, nagu need kehtiksid kogu lepingu kestuse ajal. Lisaks tuleb märkida hinda määravate tingimuste muutmise eeldused ja hinna muutumise esimene võimalik ajahetk. Krediidi kulukuse määra arvutamise täpsema korra kehtestab rahandusminter Euroopa Liidu nõuetest lähtudes. Arvelduskrediit Kui krediidiasutus annab tarbijale krediiti viisil, et lubab tarbijal arvelduskontot teatud suuruses ületada (arvelduskrediit), ei kohaldata VÕS §des 404406 sätestatut (407) Krediidiasutus peab enne arvelduskrediidilepingu sõlmimist teavitama tarbijat: 1) krediidi ülempiirist; 2) teatamise ajal kehtivast intressimäärast ja selle muutmise tingimustest; 3) lepingu lõppemise tingimustest.
Stardiperioodi kestel ületavad jooksvad väljaminekud tihti sissetulekuid. Kui ettevõtet ei suudeta juhtida läbi surmaoru, langeb ta negatiivsete rahavoogude ohvriks. 17. Võimalikud stardikapitali allikad. Omakapitali ja laenu kui kapitaliallikate eripära (millal kasutatav, mõju rahavoole ja kasumiaruandele). Võimalikud stardikapitali allikad: Isiklikud vahendid Sugulaste ja sõprade vahendid Pangakrediit - lühi- ja pikaajalised laenud, arvelduskrediit Liising (Finants- või kasutusliising), lähedane on järelmaks Tarnijate poolt antav krediit Ettevõtluse tugisüsteemi toetus Väärtpaberite müük Riskikapital – fondid ja äriinglid Klientide poolt antav avanss (krediit) Laenu-hoiuühistud, väikelaenugrupid Laen eraisikuna, sh õppelaen (Laenukontorite laenud, laenud eraisikutelt, pandimaja, SMS-laen …… veel?) Omakapital:
transpordile jne Osa kulusid on ühekordsed, osa sõltuvad stardiperioodi pikkusest! Kulude osakaal sõltub väga ettevõtte eripärast/tegevusvaldkonnast 34. Finantseerimisallikad ettevõtte rajamisel. Omakapitali investeeringute ja laenude eripära. Finantseerimisallikad: 1. Isiklikud vahendid. 2. Sugulaste ja sõprade vahendid. 3. Ettevõtluse tugisüsteemi toetus. Ka konkursid jms. 4. Pangakrediit - lühi- ja pikaajalised laenud, arvelduskrediit. 5. Liising (finants- või kasutusliising), lähedane on järelmaks. 6. Tarnijate poolt antav krediit. 7. Ühisrahastusplatvormid. 8. Väärtpaberite müük. 9. Riskikapital – fondid ja äriinglid. 10. Klientide poolt antav avanss (krediit). 11. Laenu-hoiuühistud, väikelaenugrupid. 12. Laen eraisikuna, sh õppelaen. 13. (Laenukontorite laenud, laenud eraisikutelt, pandimaja, SMS-laen) Laenud
33. Finantseerimisallikad ettevõtte rajamisel. Pangalaenu ja riskikapitali abil finantseerimise erinevus. FINANTSEERIMISALLIKAD: Isiklikud vahendid Sugulaste ja sõprade Klientide poolt antav avanss (krediit). Hankijate poolt antav krediit Väärtpaberite müük Ettevõtluse tugisüsteemi toetus Pangakrediit lühi- ja pikaajalised laenud, arvelduskrediit. Laenukonturite laenud Laenud eraisikutelt. Liising (Finants- või kasutusliising) Riskikapital. PANK RISKIKAPITAL · Annab laenu · Investeerib omakapitali · Huvitatud laenu ja intresside · Ootab kapitali kasvu > 25% aastas kättesaamisest · Eeldab väljumisvõimalust 3-5 (10)
53. Võimalikud stardikapitali allikad. RAHAVOOGUDE PROGNOOS 1. Isiklikud vahendid Rahavoog iseloomustab ettevõtte rahaliste vahendite jääkide muutust. Prognoosi koostamise 2. Sugulaste ja sõprade vahendid eesmärgiks on tagada ettevõtte likviidsus. 3. Pangakrediit - lühi- ja pikaajalised laenud, arvelduskrediit Rahavoogude prognoosi koostades arvesta raha tegeliku liikumisega, rahavoogude prognoos ei 4. Liising (Finants- või kasutusliising), lähedane on järelmaks ole sama, mis kasumiaruanne. 5. Tarnijate poolt antav krediit 6. Ettevõtluse tugisüsteemi toetus Raha perioodi algul
Kui ettevõtet ei suudeta juhtida läbi surmaoru, langeb ta negatiivsete rahavoogude ohvriks. 15. Võimalikud stardikapitali allikad. Omakapitali ja laenu kui kapitaliallikate eripära (millal kasutatav, mõju rahavoole ja kasumiaruandele). Finantseerimisallikatena võib arvestada: Isiklikud vahendid. Sugulaste ja sõprade vahendid. Ettevõtluse tugisüsteemi toetus. Pangakrediit lühi- ja pikaajalised laenud, arvelduskrediit. Liising (finants või kasutusliising), lähedane on järelmaks. Tarnijate poolt antav krediit. Ühisrahastamine. Väärtpaberite müük. Riskikapital fondid ja äriinglid. Klientide poolt antav avanss (krediit). Laenu- hoiuühistud, väikelaenugrupid. Laen eraisikuna, sh õppelaen Omakapitali ja laenu kui kapitaliallikate eripära Omakapitali investeeringud kasutatavad kui: Jooksev rahavoog on ebapiisav.
annaabi.ee 
