Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes (0)

RTJ 2  
Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise 
aastaaruandes (muudetud 2011) 
 
 
 
SISUKORD 
paragrahvid  
 
EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUSED 
1-3 
 
RAKENDUSALA  
4 
 
MÕISTED 
5 
 
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTISOSAD JA 
VORMISTAMISE ÜLDNÕUDED 
6-9 
 
BILANSS  
10-20 
Üldreeglid 
10-11 
Spetsiifilised  bilansiskeemid 
12-13 
Varade ja kohustuste lühi- ja pikaajaline eristamine 
14-19 
Varade ja kohustuste saldeerimine (kajastamine netosummas) 
20 
 
KASUMIARUANNE  JA KOONDKASUMIARUANNE 
21-33 
Kasumiaruande üldreeglid 
21-25 
Spetsiifilised kasumiaruande  skeemid  
26-27 
Tulude ja kulude saldeerimine (kajastamine netosummas) 
28-29 
Koondkasumiaruanne 
30-33 
 
RAHAVOOGUDE ARUANNE 
34-44 
Üldreeglid 
34-36 
Rahavood  äritegevusest 
37-39 
Rahavood investeerimistegevusest 
40 
Rahavood finantseerimistegevusest 
41 
Välisvaluutatehingute kajastamine rahavoogude aruandes 
42-44 
 
OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE 
45-47 
 
 
LISAD 
48-50 
 
SEOTUD OSAPOOLTE MÕISTE 
51-55 
 
JÕUSTUMINE  
56-57 
 
VÕRDLUS SME  IFRS -IGA 
58-60 
 
LISA 1 –  BILANSIKIRJETE   SELGITUS  
LISA 2 – KASUMIARUANDE JA KOONDKASUMIARUANDE  KIRJETE  
SELGITUS 
LISA 3 – NÄIDIS RAHAVOOGUDE ARUANNE (kaudmeetodil) 
LISA 4 – NÄIDIS OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE 
RTJ 2 - Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes 
EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUSED 
 
1. Käesoleva Raamatupidamise  Toimkonna  juhendi RTJ 2 “Nõuded informatsiooni 
esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes “ eesmärgiks on sätestada reeglid 
finantsinformatsiooni esitamise viisi kohta ning reeglid seotud osapoolte 
määratlemiseks Eesti hea raamatupidamistava kohaselt koostatavates 
raamatupidamise aastaaruannetes. Eesti hea raamatupidamistava on rahvusvaheliselt 
tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille 
põhinõuded kehtestatakse raamatupidamise seadusega ning mida täiendavad 
Raamatupidamise Toimkonna juhendid. 
 
2. Juhend RTJ 2 lähtub SME IFRSi peatükkidest 2 „Põhimõtted ja alusprintsiibid“ 
(„Concepts and Pervasive Principles“), 3 „Finantsaruannete esitus“ („Financial 
Statement  Presentation“), 4 „Finantspositsiooni aruanne“ („Statement of Financial 
Position“), 5 „Koondkasumiaruanne ja kasumiaruanne“ („Statement of 
Comprehensive  Income  and Income Statement“), 6 „Omakapitali muutuste aruanne 
ning kasumi-ja jaotamata kasumi aruanne“ („Statement of Changes in Equity and 
Statement of Income and  Retained  Earnings“), 7 „Rahavoogude aruanne“ 
(„Statement of Cash Flows“), 8 „Finantsaruannete lisad“ („Notes to the Financial 
Statements“) ja 33 „Seotud osapoolte kohta avalikustatav informatsioon“ („Related 
Party  Disclosures“). Juhend sisaldab  viiteid  konkreetsetele SME IFRSi 
paragrahvidele, millel juhendi nõuded tuginevad. RTJ 2 võrdlus SME IFRS-iga on 
toodud paragrahvides 58-60. Valdkondades, kus RTJ 2 ei täpsusta mingit spetsiifilist 
arvestuspõhimõtet, kuid see on reguleeritud SME IFRSis, on soovitatav lähtuda SME 
IFRSis kirjeldatud arvestuspõhimõttest. 
 
3. Raamatupidamise aruannete koostamisel tuleb lähtuda olulisuse printsiibist. 
Väheolulisi objekte võib arvestada ja aruannetes kajastada lihtsustatud viisil. 
 
 
RAKENDUSALA 
 
4. Raamatupidamise Toimkonna juhendit RTJ 2 “Nõuded informatsiooni 
esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes “ tuleb rakendada kõigi Eesti hea 
raamatupidamistava kohaselt koostatavate raamatupidamise aastaaruannete 
vormistamisel. 
 
 
MÕISTED 
 
5. Käesolevas juhendis kasutatakse mõisteid alljärgnevas, Eesti raamatupidamise 
seadusega kooskõlas  olevas  tähenduses: 
 
Bilanss on raamatupidamise aastaaruande koostisosa, mis kajastab antud 
kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja 
omakapitali). 
 
Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis 
kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, 
kulusid  ja kasumit või kahjumit). 
 
2
RTJ 2 - Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes 
 
Rahavoogude aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab 
raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi rahavoogusid (raha ja raha 
ekvivalentide laekumisi ja väljamakseid). 
 
Omakapitali muutuste aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab 
raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi muutusi omakapitalis. 
 
 
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTISOSAD JA 
VORMISTAMISE ÜLDNÕUDED 
 
6. Raamatupidamise  aastaaruanne  koosneb järgmistest koostisosadest (SME IFRS 
3.17): 
(a) bilanss; 
(b) kasumiaruanne (ettevõtted, kellel esineb selliseid kasumeid ja kahjumeid, mida 
vastavalt käesoleva juhendi paragrahvile 31 ei kajastata kasumiaruandes,  esitavad  
lisaks ka koondkasumiaruande); 
(c) rahavoogude aruanne; 
(d) omakapitali muutuste aruanne; ja  
(e) lisad. 
 
7. Käesolev juhend sätestab üldnõuded põhiaruannete esitusviisile ja lisades 
avalikustatava informatsiooni ulatusele. Muud Raamatupidamise Toimkonna juhendid 
sätestavad täiendavaid nõudeid lisades avalikustatava spetsiifilise informatsiooni 
suhtes.  
 
8. Raamatupidamise aastaaruanne peab olema selgelt  eristatud  muust samas 
dokumendis (näiteks majandusaasta aruandes) esitatud informatsioonist. 
Raamatupidamise aastaaruandes peab olema selgelt välja toodud aruandeperiood, 
mille kohta see on koostatud. (SME IFRS 3.23). 
 
9. Raamatupidamise aastaaruanded koostatakse eesti keeles ja Eesti Vabariigis 
ametlikult kehtivas vääringus, tuues välja arvnäitajate puhul kasutatud täpsusaste 
(näiteks tuhandetes vääringu ühikutes). (SME IFRS 3.23 (d), (e)). 
 
 
BILANSS 
 
Üldreeglid 
 
10. Raamatupidamiskohustuslane (välja arvatud paragrahvis 12 nimetatud 
raamatupidamiskohustuslane) peab oma raamatupidamise aastaaruandes 
kasutama raamatupidamise seaduse  lisas  1 toodud  bilansiskeemi . Lisades võib 
esitada bilansikirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja 
loetavusele. Lähtudes olulisuse printsiibist, võib ebaolulisi bilansikirjeid avaldada 
summeeritult. 
 
11. Käesoleva juhendi lisas 1 on toodud tabel bilansikirjete selgitusega, mis sisaldab 
ühtlasi ülevaadet erinevate bilansis kajastavate objektide arvestuspõhimõtete kohta 
 
3
RTJ 2 - Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes 
ning viiteid teistele Raamatupidamise Toimkonna juhenditele, kus on põhjalikumalt 
käsitletud antud objektide  arvestust . 
 
Spetsiifilised bilansiskeemid 
 
12. Tegevusaladel, kus see on põhjendatud majandustegevuse iseloomu tõttu 
(näiteks krediidiasutused, kindlustusandjad, investeerimisühingud, fondivalitsejad, 
mittetulundusühingud ja riigiraamatupidamiskohustuslased), võib 
raamatupidamiskohustuslane kasutada raamatupidamise seaduse lisas 1 toodust 
erinevat bilansiskeemi.  
 
13. Raamatupidamise seaduse lisas 1 kirjeldatust erineva bilansikeemi valikul tuleb 
lähtuda rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetest, vastavaid 
valdkondi reguleerivatest Raamatupidamise Toimkonna juhenditest ning 
rahvusvahelisest tavast antud tegevusalal; riigiraamatupidamiskohustuslase puhul ka 
riigi raamatupidamise üldeeskirja nõuetest. 
 
Varade ja kohustuste lühi- ja pikaajaline eristamine 
 
14.  Varad  ja kohustused klassifitseeritakse bilansis lühi- ja pikaajalisteks varadeks 
ja kohustusteks. Lühiajalisi  varasid  nimetatakse käibevaraks ning pikaajalisi 
varasid nimetatakse põhivaraks. (SME IFRS 4.4). 
 
15. Raamatupidamise seaduse lisas 1 kirjeldatust erineva bilansikeemi valikul (vt 
paragrahvid 12-13) võib raamatupidamiskohustuslane pidada otstarbekaks mitte 
klassifitseerida oma varasid ja kohustusi lühi- ja pikaajalisteks (näiteks finantsasutuste 
puhul, kus rahvusvahelise praktika kohaselt sellist jaotust bilansis ei toimu). Sellisel 
juhul on raamatupidamiskohustuslane kohustatud kajastama bilansis oma varasid ja 
kohustusi nende likviidsuse järjekorras. (SME IFRS 4.4). 
 
16. Käibevarana kajastatakse järgnevaid varasid: 
(a) raha ja raha ekvivalente, välja arvatud juhul, kui neid ei ole võimalik kasutada 
vähemalt 12 kuu jooksul alates bilansipäevast; 
(b) varasid, mis  eeldatavasti  realiseeritakse ettevõtte tavapärase äritsükli käigus 
(isegi juhul, kui see on pikem kui 12 kuud; näiteks varud ja nõuded ostjate vastu);  
(c) varasid, mida hoitakse eelkõige kauplemiseesmärgil (näiteks 
kauplemiseesmärgil hoitavad finantsinvesteeringud); ja  
(d) varasid, mida tõenäoliselt suudetakse realiseerida lähema 12 kuu jooksul 
bilansipäevast (näiteks finantsinvesteeringud, mida plaanitakse ja tõenäoliselt 
suudetakse müüa 12 kuu jooksul). 
 
Kõiki ülejäänud varasid kajastatakse põhivarana. (SME IFRS 4.5, 4.6). 
 
17. Lühiajaliste kohustustena kajastatakse järgnevaid kohustusi:  
(a) kohustusi, mis eeldatavasti arveldatakse ettevõtte tavapärase äritsükli jooksul 
(näiteks võlad tarnijatele);  
(b) kohustusi, mida hoitakse eelkõige kauplemiseesmärgil; 
(c) kohustusi, mille maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast (näiteks 
lühiajalised laenud). 
 
 
4
RTJ 2 - Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes 
Kõiki muid kohustusi kajastatakse pikaajaliste kohustustena. (SME IFRS 4.7, 4.8). 
 
18. Laenu, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast, 
kajastatakse lühiajalise kohustusena, välja arvatud juhul, kui bilansipäeval on 
ettevõttel võimalik antud laenu kas pikendada või refinantseerida (näit. on sõlmitud 
vastav leping) ning ta kavatseb seda võimalust kasutada. Juhul kui ettevõttel on küll 
kavatsus  laenu pikendada või refinantseerida, kuid bilansipäevaks puudub  kindlus  
selle kavatsuse realiseerumises (näit. puudub laenu  pikendamise  või refinantseerimise 
kokkulepe), kajastatakse antud laenu lühiajalise kohustusena, isegi juhul, kui pärast 
bilansipäeva  laen  pikendati või refinantseeriti. (SME IFRS 4.7 (d)). 
 
19. Juhul kui ettevõte on rikkunud pikaajalise laenu lepingus sätestatud tingimusi, 
mistõttu bilansipäeval on  laenuandjal  õigus laen koheselt tagasi kutsuda, siis 
kajastatakse antud laenu lühiajalise kohustusena, isegi juhul, kui pärast bilansipäeva 
on laenuandjalt saadud nõusolek, et ta oma õigust ei kasuta. 
 
Varade ja kohustuste saldeerimine (kajastamine netosummas) 
 
20. Varasid ja kohustusi ei saldeerita omavahel bilansis, välja arvatud juhul, kui 
ettevõttel on juriidiline õigus vara ja kohustuse tasaarveldamiseks ning on 
tõenäoline, et ta seda õigust kasutab. (SME IFRS 2.52) 
 
Näide 1. 
Ettevõte on sõlminud teise osapoolega lepingu, mille alusel omavahelisi nõudeid ja 
kohustusi jooksvalt ei tasuta, vaid need tasaarveldatakse üks kord aastas. 
Lähtudes ülalnimetatud lepingust, kajastab ettevõte teise osapoolega tekkinud nõudeid 
ja kohustusi bilansis netosummana. 
 
Näide 2. 
Ettevõte kavatseb teise osapoolega eksisteerivad nõuded ja kohustused tasaarveldada 
ning on tõenäoline, et teine osapool sellega ka nõustub. Bilansipäevaks ei olnud 
vastavat tasaarvelduslepingut siiski veel sõlmitud. 
Kuna ettevõttel puudus bilansipäeval juriidiline alus nõuete ja kohustuste 
tasaarveldamiseks, ei tohi neid bilansis kajastada netosummas. 
 
 
 
KASUMIARUANNE JA KOONDKASUMIARUANNE 
 
Kasumiaruande üldreeglid 
 
21. Raamatupidamiskohustuslane (välja arvatud paragrahvis 26 nimetatud 
raamatupidamiskohustuslane) peab oma raamatupidamise aastaaruandes 
kasutama ühte raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemidest. 
Lisades võib esitada kasumiaruande kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks 
kasumiaruande informatiivsusele ja loetavusele.  
 
22. Kasumiaruande  skeemis  1 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude olemusest 
(näiteks materjalikulud, tööjõukulud,  amortisatsioonikulu ). Skeemi 1 on üldjuhul 
lihtsam rakendada, kuna see ei nõua kulude jagamist ettevõtte erinevatele 
 
5
RTJ 2 - Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes 
funktsioonidele. Skeemi 1 rakendavad sageli väiksemad ettevõtted, kellel puudub 
vajadus kulude liigenduseks funktsioonide kaupa, aga ka suuremad ettevõtted 
majandusharudes, kus on kujunenud rahvusvaheliseks tavaks koostada 
kasumiaruannet lähtudes kulude olemusest, mitte nende funktsioonist. 
 
23. Kasumiaruande skeemis 2 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude funktsioonist 
ettevõttes (näiteks müüdud toodangu maksumus,  turustuskulud , üldhalduskulud). 
Skeemi 2 on tavaliselt keerulisem rakendada, kuna kõikide ärikulude juures on vaja 
otsustada, millise ettevõtte funktsiooniga on nad seotud. Teatud kulusid (näiteks 
tööjõukulud) tuleb  proportsionaalselt  jagada erinevate funktsioonide vahel. Skeem 2 
alusel liigendatud kasumiaruanne annab aruande kasutajatele parema ülevaate 
erinevate funktsioonide kulukusest ettevõttes, samas on kulude jagamine 
funktsioonidele subjektiivne ning erinevate ettevõtete skeem 2 alusel koostatud 
kasumiaruanded ei pruugi omavahel olla võrreldavad. 
 
24. Sobiva kasumiaruande skeemi valikul tuleb lähtuda sellest, kumb  liigendus  annab 
aruannete kasutajatele parema ülevaate ettevõtte majandustegevuse tulemuse 
kujunemisest, võttes arvesse rahvusvahelist praktikat antud tegevusvaldkonnas. (SME 
IFRS 5.11). Üleminekul ühelt kasumiaruande skeemilt teisele tuleb tagasiulatuvalt 
(vastavalt uuele esitusviisile) korrigeerida ka eelmise perioodi võrreldavaid andmeid. 
 
25. Käesoleva juhendi lisas 2 on toodud tabel kasumiaruande kirjete üldiste 
selgitusega. Kasumiaruande kirjete täpne koostis sõltub ettevõtte tegevusvaldkonnast 
ja selles väljakujunenud rahvusvahelisest praktikast. Iga raamatupidamiskohustuslane 
on kohustatud oma raamatupidamise sise-eeskirjas detailselt kirjeldama, milliseid 
tulusid ja kulusid  millistel  kasumiaruande kirjetel kajastatakse, ning järgima 
järjepidevalt sama liigendust. 
 
Spetsiifilised kasumiaruande skeemid 
 
26. Tegevusaladel, kus see on põhjendatud majandustegevuse iseloomu tõttu 
(näiteks krediidiasutused, kindlustusandjad, investeerimisühingud, fondivalitsejad, 
mittetulundusühingud ja riigiraamatupidamiskohustuslased), võib 
raamatupidamiskohustuslane kasutada raamatupidamise seaduse lisas 2 toodutest 
erinevat kasumiaruande skeemi.  
 
27. Raamatupidamise seaduse lisas 2 kirjeldatust erineva kasumiaruande skeemi 
valikul tuleb lähtuda rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse 
põhimõtetest, vastavaid valdkondi reguleerivatest Raamatupidamise Toimkonna 
juhenditest ning rahvusvahelisest tavast antud tegevusalal, 
riigiraamatupidamiskohustuslase puhul ka riigi raamatupidamise üldeeskirja nõuetest. 
 
Tulude ja kulude saldeerimine (kajastamine netosummas) 
 
28. Tulusid ja kulusid ei saldeerita omavahel kasumiaruandes, välja arvatud mitte-
põhitegevusest tulenevad tulud ja kulud, mis on tekkinud ühest ja  samast  või 
mitmest sarnasest tehingust ja mis ei ole eraldivõetuna olulised. (SME IFRS 2.52). 
 
29. Üldjuhul kajastatakse tulud ja kulud kasumiaruandes eraldi, neid omavahel 
saldeerimata. Kasumiaruandes tohib saldeerida põhitegevusega  mitteseotud  tulusid ja 
 
6
RTJ 2 - Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes 
kulusid, kui see annab tõepärasemalt edasi tehingute sisu. Alljärgnevalt on toodud 
näiteid olukordadest, mil tehingust tekkinud tulu saldeeritakse vastava kuluga ning 
kajastatakse kasumiaruandes netosummana: 
(a) kasumeid (kahjumeid) põhivara müügist kajastatakse netosummana (põhivara 
müügist saadud tulu  miinus  müüdud vara bilansiline maksumus) (SME IFRS 2.52 
(b)); 
(b) rentniku  rendikulu  saldeeritakse kasumiaruandes sama pinna allrendist saadud 
rendituluga ( eeldusel , et rentimine ei ole ettevõtte põhitegevus); 
(c) kasumeid (kahjumeid) valuutakursimuutustest kajastatakse kasumiaruandes 
netosummana; 
(d) kohtuprotsessi tagajärjel tekkinud kulud saldeeritakse kasumiaruandes sama 
protsessi tulemusel tekkinud tuludega (näiteks  kompensatsioon  kolmandalt 
osapoolelt); 
(e) kasumeid (kahjumeid)  kapitaliosaluse  meetodi rakendamisest kajastatakse 
kasumiaruandes netosummana; 
(f) kasumeid (kahjumeid) finantsinvesteeringute müügist ja ümberhindlusest 
kajastatakse kasumiaruandes netosummana. 
 
Koondkasumiaruanne 
 
30. Ettevõtted, kellel esineb selliseid kasumeid ja kahjumeid, mida vastavalt 
käesoleva juhendi paragrahvile 31 ei kajastata kasumiaruandes (muu koondkasum 
või – kahjum ), esitavad lisaks kasumiaruandele ka koondkasumiaruande. 
Koondkasumiaruanne esitatakse kasumiaruande järel eraldi aruandena. (SME 
IFRS 5.2 (b), 5.7). 
 
31. Teatud kasumeid ja kahjumeid ei kajastata vastavalt Raamatupidamise Toimkonna 
juhenditele ja IFRSile kasumiaruandes. Sellised  kasumid  ja kahjumid moodustavad 
muu koondkasumi või – kahjumi  ning nendeks on (SME IFRS 5.4): 
(a) välismaise äriüksuse finantsnäitajate ümberarvestamisel tema arvestusvaluutast 
esitusvaluutasse tekkinud  vahed  (RTJ 1 paragrahv 91); 
(b) muud kasumid ja kahjumid, mille kajastamist Raamatupidamise Toimkonna 
juhendid ei reguleeri, kuid mis vastavalt SME IFRSile või IFRSile kajastatakse 
koondkasumiaruandes (näiteks rahavoogude riskimaandamisinstrumentide 
ümberhindlusel tekkinud kasumite ja kahjumite efektiivne osa vastavalt SME IFRS 
peatükile 12 või standardile IAS 39). 
 
32. Koondkasumiaruandes esitatakse perioodi koondkasum, mis koosneb 
kasumiaruandes kajastatud aruandeperioodi kasumist/kahjumist ning käesoleva 
juhendi paragrahvis 31 loetletud muudest koondkasumi ja –kahjumi osadest. Perioodi 
koondkasum väljendab ettevõtte omakapitali muutust, mis ei ole tingitud tehingutest 
omanikega.  
 
33. Koondkasumiaruanne esitatakse kasumiaruande järel eraldi aruandena. Näide 
koondkasumiaruandest on toodud käesoleva juhendi lisas 2. 
 
 
 
7
RTJ 2 - Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes 
RAHAVOOGUDE ARUANNE 
 
Üldreeglid 
 
34. Rahavoogude aruandes kajastatakse raamatupidamiskohustuslase 
aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid, rühmitatuna vastavalt nende 
eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse 
rahavoogudeks. 
 
35. Rahavoogude aruande eesmärgiks on anda ülevaade ettevõtte poolt 
genereeritavast rahast ja ettevõtte poolt tarbitavast rahast, finantseerimisallikatest ning 
muutustest ettevõtte käsutuses oleva raha ja raha ekvivalentide hulgas. Rahavoogude 
aruandes avaldatav informatsioon on oluline selleks, et hinnata ettevõtte võimet 
genereerida raha ja raha ekvivalente, mis on omakorda aluseks ettevõtte väärtuse 
hindamisel. Käesoleva juhendi lisas 3 on esitatud kaudmeetodil koostatud 
rahavoogude aruande näidis. 
 
36. Raha ekvivalentideks loetakse lühiajalisi (üldjuhul kuni 3 kuud) kõrge 
likviidsusega investeeringuid, mida on võimalik  konverteerida  teadaoleva summa 
raha vastu ning millel puudub oluline turuväärtuse muutuse risk, näiteks lühiajalised 
deposiidid ja osalused rahaturufondides (eeldusel, et fond investeerib 
finantsvaradesse, mis vastavad raha ekvivalentide mõistele). (SME IFRS 7.2). 
 
Rahavood äritegevusest 
 
37. Äritegevuse rahavoogude kajastamisel võib kasutada otse- või kaudmeetodit. 
(SME IFRS 7.7). 
 
38. Otsemeetodi rakendamisel esitatakse brutosummadena kõik põhilised 
äritegevusega seotud  laekumiste  ja väljamaksete kategooriad, nagu näiteks (SME 
IFRS 7.4, 7.9): 
(a) kaupade või teenuste müügist laekunud raha; 
(b) kaupade, materjalide ja teenuste eest makstud raha;  
(c) makstud  palgad ; 
(d) makstud  tulumaks  (alternatiivina on lubatud dividendide maksmisega kaasnevat 
tulumaksu kajastada ka finantseerimistegevuse all, SME IFRS 7.17); 
(e) makstud  intressid  (alternatiivina on lubatud makstud intresse kajastada ka 
finantseerimistegevuse all; SME IFRS 7.15).  
 
39. Kaudmeetodi rakendamisel korrigeeritakse aruandeperioodi kasumit (SME IFRS 
7.8): 
(a) mitterahaliste majandustehingute mõjuga (näiteks amortisatsioon, eraldise 
moodustamine); 
(b) äritegevusega seotud varade ja kohustuste  saldode  muutusega; ja 
(c)  investeerimis - või finantseerimistegevusega seotud tulude ja  kuludega  (näiteks 
kasum põhivara või finantsinvesteeringute müügist). 
 
 
8
RTJ 2 - Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes 
Rahavood investeerimistegevusest 
 
40. Investeerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil (SME 
IFRS 7.10). Brutosummadena esitatakse kõik põhilised investeerimistegevusega 
seotud laekumiste ja väljamaksete kategooriad ( ostmisel  tehtud väljamaksed tuleb 
näidata eraldi müügil laekunud summadest), sealhulgas (SME IFRS 7.5): 
(a) materiaalse ja  immateriaalse  põhivara ost ja müük; 
(b) kinnisvarainvesteeringute ost ja müük; 
(c) tütar- ja sidusettevõtete ost ja müük;  
(d) muude finantsinvesteeringute ost ja müük ( finantsasutused  kajastavad lühiajaliste 
finantsinvesteeringute ostu ja müüki äritegevuse all); 
(e) teistele osapooltele antud laenud (välja arvatud finantsasutused, kelle jaoks 
laenude väljastamine on üks põhitegevustest); 
(f) antud laenude laekumised (välja arvatud finantsasutused, kelle jaoks laenude 
väljastamine on üks põhitegevustest); 
(g) kauplemiseesmärgil soetatud derivatiivide ost ja müük (välja arvatud 
finantsasutused, kelle jaoks see kuulub põhitegevuse hulka); 
(h) saadud intressid ja  dividendid  (välja arvatud finantsasutused, kelle jaoks see on 
osa äritegevuse rahavoogudest. Alternatiivina on lubatud saadud intresse ja dividende 
kajastada äritegevuse all ka muudel ettevõtetel. SME IFRS 7.15). 
 
Rahavood finantseerimistegevusest 
 
41. Finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil 
(SME IFRS 7.10). Brutosummadena esitatakse kõik põhilised 
finantseerimistegevusega seotud laekumiste ja väljamaksete kategooriad (mõlemad 
eraldi), sealhulgas (SME IFRS 7.6): 
(a) laenude saamine; 
(b) saadud laenude tagasimaksmine; 
(c) kapitalirendi maksed; 
(d) aktsiate emiteerimine; 
(e) omaaktsiate ostmine ja müük; 
(f) dividendide maksmine. 
 
Välisvaluutatehingute kajastamine rahavoogude aruandes 
 
42. Välisvaluutas toimunud tehingutest tulenevate rahavoogude kajastamisel 
arvestatakse need ettevõtte arvestusvaluutasse ümber, rakendades raha liikumise 
päeval  kehtinud  valuutakurssi (praktilistel kaalutlustel on lubatud kasutada ka 
perioodi kaalutud keskmist kurssi). (SME IFRS 7.11). 
 
43. Välismaal asuvate tütarettevõtete ja muude äriüksuste rahavood arvestatakse 
emaettevõtte esitusvaluutasse ümber, rakendades raha liikumise päeval kehtinud 
valuutakurssi (praktilistel kaalutlustel on lubatud kasutada ka perioodi kaalutud 
keskmist kurssi). (SME IFRS 7.12). 
 
44. Kursimuutuste mõju välisvaluutas hoitavale rahale ja raha ekvivalentidele 
kajastatakse eraldi äri-, investeerimis- ja finantseerimistegevuse rahavoogudest. (SME 
IFRS 7.13). 
 
 
9
RTJ 2 - Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes 
 
OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE 
 
45. Omakapitali muutuste aruandes kajastatakse aruandeperioodil toimunud 
muutusi kõikides raamatupidamiskohustuslase omakapitali kirjetes. 
 
46. Omakapitali muutuste aruandes tuuakse eraldi välja (SME IFRS 6.2, 6.3): 
(a) kasumiaruandes kajastatud aruandeperioodi  puhaskasum  või –kahjum (ettevõtted, 
kes koostavad vastavalt käesoleva juhendi paragrahvile 30 koondkasumiaruande, 
esitavad puhaskasumi või –kahjumi asemel aruandeperioodi koondkasumi); 
(b) arvestuspõhimõtete muutuste mõju omakapitali kirjetele (näiteks jaotamata kasumi 
tagasiulatuv korrigeerimine seoses uue RT juhendi rakendamisega); 
(c)  vigade  korrigeerimise mõju omakapitali kirjetele; 
(d) omanike poolt tehtud sissemaksed omakapitali (näit. aktsiakapitali  suurendamine ); 
(e) omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist (näit. jaotatud dividendid); 
(f)  tehingud  omaaktsiatega; 
(g) aktsiate ja osade tühistamised; 
(h) reservide suurendamised ja vähendamised (sealhulgas muutused kohustuslikus 
reservkapitalis); 
(i) muud omakapitali kirjeid mõjutanud majandustehingud. 
 
47. Omakapitali muutuste aruande koostamisel on soovitatav kasutada käesoleva 
juhendi lisas 4 esitatud vormi. 
 
 
LISAD 
 
48. Raamatupidamise aastaaruande lisades on raamatupidamiskohustuslane 
kohustatud avalikustama (SME IFRS 8.2): 
(a) aastaaruande koostamisel kasutatud põhiliste arvestuspõhimõtete kirjelduse; 
(b) täiendavat informatsiooni oluliste põhiaruannetes esitatud kirjete ning nende 
muutuste kohta aruandeperioodil (põhiaruanded tuleb varustada  viidetega  lisadele, 
mis selgitavad lähemalt põhiaruannetes esitatud andmeid); 
(c) muud informatsiooni, mis on vajalik õige ja õiglase ülevaate  andmiseks  
raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja 
rahavoogudest (näiteks tingimuslikud kohustused, tehingud seotud osapooltega, 
sündmused pärast bilansipäeva). 
 
49. Eesti hea raamatupidamistava kohaselt koostatud raamatupidamise 
aastaaruande lisad peavad avalikustatava informatsiooni osas vastama 
raamatupidamise seaduse lisas 3 loetletud miinimumnõuetele ning 
Raamatupidamise Toimkonna juhendis 15 „Lisades avalikustatav informatsioon“ 
esitatud nõuetele.  
 
50. Raamatupidamise aastaaruande lisad tuleb esitada süsteemselt, näiteks järgmises 
järjekorras (SME IFRS 8.3, 8.4): 
(a) arvestuspõhimõtted; 
(b) põhiaruannete kirjeid selgitavad lisad (võimalikult samas järjekorras 
põhiaruannete ja neis esitatud kirjetega); 
(c) muud selgitavad lisad. 
 
10
RTJ 2 - Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes 
 
 
SEOTUD OSAPOOLTE MÕISTE 
 
51. Seotud osapool on isik või ettevõte, kes on seotud aastaaruannet koostava 
ettevõttega (aruandev ettevõte) sel määral, et  nendevahelised  tehingud ei pruugi 
toimuda turutingimustel. Mõistmaks, milline on seotud osapooltega tehtud tehingute 
võimalik mõju ettevõtte finantspositsioonile ja  kasumile , tuleb nende kohta avaldada 
aruandes täiendavat informatsiooni. (SME IFRS 33.1, 33.2). 
 
52. Isik või selle isiku lähedane pereliige (st pereliige, kelle puhul võib eeldada olulise 
mõju olemasolu, näiteks abikaasa,  elukaaslane  või laps) on seotud aruandva 
ettevõttega, kui see isik (SME IFRS 33.2(a)): 
(a) on aruandva ettevõtte või selle emaettevõtte juhtkonna liige (st isik, kellel on 
volitused  ettevõtte tegevuse kavandamiseks,  juhtimiseks  ja kontrollimiseks otseselt 
või kaudselt, ning kes kannab selle eest vastutust); või 
(b) omab kontrolli või olulist mõju aruandva ettevõtte üle (näiteks läbi aktsiaosaluse). 
 
53. Ettevõte on seotud aruandva ettevõttega, kui kehtib üks või mitu järgmistest 
tingimustest (SME IFRS 33.2(b)): 
(a) ettevõte ja aruandev ettevõte on ühise kontrolli all (st nad on kas sama  kontserni  
liikmed või neid kontrollib sama isik (või selle isiku lähedane pereliige)); 
(b) üks ettevõte on kolmanda  osapoole  (kelleks võib olla nii ettevõte kui isik) poolt 
kontrollitav ettevõte ja teine ettevõte on selle kolmanda osapoole (juhul kui 
kolmandaks  osapooleks on isik, siis selle isiku või tema lähedase pereliikme) olulise 
mõju all olev ettevõte; 
(c) ettevõte omab aruandva ettevõtte üle kontrolli või olulist mõju; 
(d) ettevõte on aruandva ettevõtte kontrolli või olulise mõju all; 
(e) ettevõtted, mille üle paragrahvis 52(a) määratletud isikud (või nende lähedased 
pereliikmed ) omavad kontrolli või olulist mõju; 
(f) ettevõtted, mille juhtkonda kuuluvad isikud (või nende lähedased pereliikmed), kes 
omavad kontrolli või olulist mõju aruandva ettevõtte üle. 
 
54. Võimalike seotud osapoolte vaheliste suhete tuvastamisel peab arvesse võtma 
suhte sisu, mitte ainult selle õiguslikku vormi. (SME IFRS 33.3). 
 
55. Osapooled ei pruugi olla omavahel seotud ainuüksi järgmiste asjaolude tõttu 
(SME IFRS 33.4): 
(a) kaks ettevõtet ainult seetõttu, et üks isik on mõlema ettevõtte juhtkonna liige; 
(b) ettevõtte finantseerijad, riigiasutused, jne., isegi kui nad võivad mõjutada ettevõtte 
tegutsemisvabadust või osaleda  otsustusprotsessis ; 
(c) kliendid,  hankijad , müügiesindajad jne., kellega ettevõttel on märkimisväärsed 
tehingud, ainult nendest tehingutest tuleneva majandusliku sõltuvuse tõttu. 
 
 
JÕUSTUMINE 
 
56. Käesoleva Raamatupidamise Toimkonna juhendi rakendamine on kohustuslik 
raamatupidamise aastaaruannetele, mida koostatakse 1.01.2013 ja hiljem algavate 
aruandeperioodide kohta. Käesolevat Raamatupidamise Toimkonna juhendit võib 
 
11
RTJ 2 - Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes 
rakendada vabatahtlikult raamatupidamise aastaaruannetele, mida koostatakse 
enne 1.01.2013 algavate aruandeperioodide kohta. Juhul kui ettevõte soovib 
rakendada käesolevat juhendit ennetähtaegselt aastaaruannetele, mida koostatakse 
enne 1.01.2013 algavate aruandeperioodide kohta , peab ta samaaegselt rakendama 
ka kõiki teisi 1.01.2013 jõustuvaid uusi või muudetud Raamatupidamise 
Toimkonna juhendeid. Ennetähtaegsel rakendamisel peab ettevõte põhiaruannete 
kirjete esitamisel lähtuma aastaaruande esitamise hetkel kehtivast majandusaasta 
aruande taksonoomiast ja vajadusel kohandama käesoleva juhendi nõudeid 
põhiaruannetes  esitatavate  kirjete osas. 
 
57. Kuni käesoleva juhendi rakendamiseni tuleb järgida juhendi RTJ 2 eelmist 
versiooni (RTL 2009, 3, 46).  
 
 
VÕRDLUS SME IFRS-IGA 
 
58. Juhendis RTJ 2 sätestatud nõuded raamatupidamise aastaaruande koostisosadele ja 
nende esitusele on üldjoontes kooskõlas SME IFRS peatükkides 2 kuni 8 sätestatud 
nõuetega. SME IFRS peatükk 5 lubab esitada koondkasumiaruande kas 
kasumiaruande asemel või sellele lisaks. Kuna Eesti raamatupidamise seadus nõuab 
ettevõtetelt kasumiaruande esitamist, siis RTJ 2 kohaselt tohib koondkasumiaruannet 
esitada ainult kasumiaruandele lisaks, mitte selle asemel. RTJ 2 nõuab 
koondkasumiaruande esitamist ainult nendelt ettevõtetelt, kellel esineb selliseid 
kasumeid ja kahjumeid, mida ei kajastata kasumiaruandes, SME IFRS peatükk 5 
nõuab koondkasumiaruande esitamist kõikidelt ettevõtetelt. SME IFRS peatükk 3 
lubab ettevõtetel teatud juhtudel esitada kasumi- ja jaotamata kasumi aruande 
(„Statement of income and retained earnings“) ühe aruandena kasumiaruande ja 
omakapitali muutuste aruande asemel. Kuna Eesti raamatupidamise seadus nõuab 
ettevõtetelt omakapitali muutuste aruande esitamist, siis RTJ 2 sellist valikut ei 
võimalda. SME IFRS peatükk 5 nõuab lõpetatud tegevusvaldkondade kasumi/kahjumi 
näitamist kasumiaruandes eraldi  real . Juhendis RTJ 2 selline nõue puudub. 
 
59. Erinevalt juhendist RTJ 2 ei kehtesta SME IFRS peatükid 4 ja 5 konkreetseid 
vorme bilansile ja kasumiaruandele, vaid kirjeldavad ainult üldnõudeid bilansi ja 
kasumiaruande koostamisele. Eesti raamatupidamise seaduses ja juhendis RTJ 2 
kehtestatud bilansi ja kasumiaruande skeemid on kooskõlas SME IFRS peatükkide 4 
ja 5 üldnõuetega.  
 
60. Seotud osapoolte mõiste on kooskõlas SME IFRS peatükiga 33, välja arvatud 
järgmine asjaolu: Raamatupidamise Toimkonna juhendites (vt. RTJ 11 
„Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine“) ei ole erinevalt SME 
IFRS-ist eraldi sätteid ühisettevõtete mõiste ja  kajastamise  kohta, vaid neid 
käsitletakse sidusettevõtetena. Sellest tulenevalt ei sisalda ka käesolevas juhendis 
toodud seotud osapoole mõiste viiteid ühisettevõtetele. Raamatupidamise Toimkonna 
hinnangul ei teki siiski valdava enamuse Eesti ettevõtete jaoks erinevusi seotud 
osapoolte määramisel vastavalt Eesti heale tavale ja SME IFRSile. 
 
 
 
12
RTJ 2 - Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes 
LISA 1 – BILANSIKIRJETE SELGITUS 
 
Alljärgnev tabel annab ülevaate erinevate bilansikirjete sisust, antud kirjel 
kajastatavate objektide arvestuspõhimõtetest ning  viitab  teistele Raamatupidamise 
Toimkonna juhenditele, kus on põhjalikumalt käsitletud antud objektide arvestust. 
Sõltuvalt konkreetse raamatupidamiskohustuslase äritegevuse spetsiifikast võib 
osutuda asjakohaseks teatud kirjete sisu muuta või lisada täiendavaid kirjeid. 
 
Kuna tabelis on bilansiobjektide arvestuspõhimõtteid kirjeldatud ainult väga 
kokkuvõtlikult, siis on  korrektse  arvestuse ja kajastamise eesmärgil kindlasti vajalik 
tutvuda ka tabelis viidatud Raamatupidamise Toimkonna juhendis esitatud 
põhimõtetega.  
 
Lisades esitatakse bilansikirjete alaliigendused (st alljärgnevas tabelis teises veerus 
nimetatud  kirjed ) ja täiendavad alaliigendused, kui see tuleb kasuks bilansi 
informatiivsusele ja loetavusele. 
 
Bilansikirje 
Kirje sisu ja alaliigendused 
Arvestuspõhimõte 
Viide  
juhendile 
 
 
 
 
AKTIVA  
 
 
 
Käibevara  
 
 
 
Raha ja raha ekvivalendid   Raha kassas ja pangas; nõudmiseni 
Korrigeeritud 
RTJ 3 
hoiused ; lühiajalised paigutused 
soetusmaksumus  või 
rahaturufondidesse ja muudesse 
õiglane väärtus 
kõrge likviidsusega fondidesse 
Finantsinvesteeringud  
Finantsvarad, mida tõenäoliselt 
Õiglane väärtus, 
RTJ 3 
realiseeritakse lähema 12 kuu 
soetusmaksumus või 
jooksul: kauplemiseesmärgil 
korrigeeritud 
hoitavad ja muud lühiajalised 
soetusmaksumus  
investeeringud  väärtpaberitesse 
( aktsiad , võlakirjad, obligatsioonid, 
fondiosakud  jne)  
Nõuded ja  ettemaksed  
Lühiajalised nõuded ja tehtud 
Korrigeeritud 
RTJ 3  
ettemaksed. Põhilised grupid: 
soetusmaksumus 
(välja arvatud 
nõuded ostjate vastu, maksude 
(üldjuhul võrdne 
ettemakstud 
ettemaksed ja tagasinõuded, muud 
nominaalväärtusega 
kulud ja 
lühiajalised nõuded, ettemaksed 
miinus vajadusel 
maksusaldod) 
teenuste eest, antud laenud (kuni 12-
allahindlused ), välja 
kuulise järelejäänud tähtajaga).  
arvatud ettemaksed ja 
maksusaldod 
Varud  
Varud vastavalt juhendi RTJ 4 
Madalam 
RTJ 4 
definitsioonile. Põhilised grupid: 
soetusmaksumusest ja 
tooraine  ja materjal, lõpetamata 
neto realiseerimis-
toodang,  valmistoodang , müügiks 
väärtusest. Börsil 
ostetud kaubad, ettemaksed varude 
kaubeldavate varude 
eest 
maaklerite aruannetes 
õiglane väärtus miinus 
müügikulutused 
Bioloogilised varad 
Bioloogilised varad vastavalt RTJ 7 
Õiglane väärtus (juhul 
RTJ 7 
definitsioonile 
kui õiglane väärtus ei 
ole usaldusväärselt 
hinnatav  mõistliku 
kulu ja pingutusega, 
soetusmaksumus 
miinus akumuleeritud 
 
13
RTJ 2 - Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes 
kulum  ja allahindlused) 
Käibevara kokku 
 
 
 
 
 
 
 
Põhivara  
 
 
 
Investeeringud tütar- ja 
Tütarettevõtete aktsiad või osad 
Soetusmaksumuse, 
RTJ 11 
sidusettevõtetesse  
(seda alamkirjet kasutatakse ainult 
õiglase väärtuse või 
konsolideerimata aruannetes), 
kapitaliosaluse meetod 
sidusettevõtete aktsiad või osad 
Finantsinvesteeringud  
Finantsvarad, mida tõenäoliselt ei 
Korrigeeritud 
RTJ 3 
realiseerita lähema 12 kuu jooksul: 
soetusmaksumuse, 
muud aktsiad ja väärtpaberid 
õiglase väärtuse või 
(aktsiad, võlakirjad, obligatsioonid, 
soetusmaksumuse 
fondi  osakud  jne), mida tõenäoliselt 
meetod  
ei müüda lähema 12 kuu jooksul 
ning kindla lunastustähtajaga 
väärtpaberid, mille lunastustähtaeg 
on hiljem kui 12 kuud pärast 
bilansipäeva 
Nõuded ja ettemaksed 
Pikaajalised laenu- ja muud nõuded, 
Korrigeeritud 
RTJ 3, edasi-
edasilükkunud tulumaks  
soetusmaksumus, välja 
lükkunud 
arvatud ettemaksed ja 
tulumaks RTJ 
edasilükkunud 
6 ja SME 
tulumaks 
IFRS peatükk 
29 
Kinnisvarainvesteeringud 
Kinnisvarainvesteeringud vastavalt 
Õiglane väärtus (juhul 
RTJ 6 
RTJ 6 definitsioonile 
kui õiglane väärtus ei 
ole usaldusväärselt 
hinnatav mõistliku 
kulu ja pingutusega, 
soetusmaksumus 
miinus akumuleeritud 
kulum ja allahindlused) 
Materiaalne põhivara  
Materiaalne põhivara vastavalt RTJ 
Soetusmaksumus 
RTJ 5  
5 definitsioonile. Materiaalse 
miinus akumuleeritud 
põhivara grupid: maa, ehitised 
kulum ja allahindlused  
(hooned, rajatised, teed),  masinad  ja 
 
seadmed ( tootmisseadmed , 
transpordivahendid ja muud 
seadmed), muu materiaalne põhivara 
( inventar , mööbel, kontoritehnika), 
lõpetamata ehitised ja ettemaksed 
Bioloogilised varad 
Bioloogilised varad vastavalt RTJ 7 
Õiglane väärtus (juhul 
RTJ 7 
definitsioonile 
kui õiglane väärtus ei 
ole usaldusväärselt 
hinnatav mõistliku 
kulu ja pingutusega, 
soetusmaksumus 
miinus akumuleeritud 
kulum ja allahindlused) 
Immateriaalne põhivara  
Immateriaalne põhivara vastavalt 
Soetusmaksumus 
RTJ 5 
RTJ 5 definitsioonile. Immateriaalse 
miinus akumuleeritud 
põhivara grupid: firmaväärtus 
kulum ja allahindlused 
(äriühenduste käigus tekkinud 
firmaväärtus vastavalt RTJ 11), muu 
immateriaalne põhivara, ettemaksed 
immateriaalse põhivara eest 
Põhivara kokku  
 
 
 
 
 
 
 
AKTIVA (VARAD) 
 
 
 
KOKKU  
 
14
RTJ 2 - Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes 
PASSIVA  (KOHUSTUSED JA  OMAKAPITAL )  
 
 
 
 
 
 
Kohustused  
 
 
 
Lühiajalised kohustused    
 
 
Laenukohustused  
Lühiajalised (kuni 12 kuulise 
Korrigeeritud 
RTJ 3,  
tähtajaga) laenud, võlakirjad, 
soetusmaksumus 
kapitalirendi- 
kapitalirendikohustused, 
(konverteeritavate 
kohustused 
arvelduskrediit  ja muud 
võlakohustuste puhul tuleb  RTJ 9 
finantseerimise eesmärgil 
vajadusel eraldada 
tekkinud võlakohustused, 
omakapitali  komponent ). 
pikaajaliste laenukohustuste 
Kapitalirendikohustuste 
tagasimaksed järgmisel  
kajastamisel lähtuda RTJ 9 
perioodil (st lähema 12 kuu 
jooksul), konverteeritavad 
võlakohustused (lühiajalised 
vahetusvõlakirjad või 
eelisaktsiad, mida on võimalik 
konverteerida ettevõtte aktsiate 
või osade vastu) 
Võlad ja ettemaksed  
Lühiajalised võlad ja saadud 
Korrigeeritud 
RTJ 3 
ettemaksed. Põhilised grupid: 
soetusmaksumus, välja 
(välja arvatud 
võlad tarnijatele, võlad 
arvatud ettemaksed ja 
saadud 
töövõtjatele, maksuvõlad, muud 
maksusaldod 
ettemaksed ja 
võlad, saadud ettemaksed  
maksusaldod) 
Eraldised   
Kohustused, mille 
Juhtkonna hinnang kõige 
RTJ 8 
realiseerumise aeg ja summa 
tõenäolisema summa 
pole kindlad; realiseeruvad 
kohta, mis on vajalik 
tõenäoliselt lähema 12 kuu 
eraldisega seotud 
jooksul või ettevõtte tavapärase 
kohustuse rahuldamiseks 
äritsükli käigus (näit. 
garantiieraldised, 
restruktureerimiseraldised, 
eraldised kohtuvaidlustega 
kaasnevate võimalike kulude 
jaoks jne) 
Sihtfinantseerimine  
Saadud sihtfinantseerimine, mis 
Saadud või saadava vara 
RTJ 12 
ei vasta veel tuluna kajastamise 
õiglane väärtus miinus 
kriteeriumitele ja mille 
tuluna kajastatud  summad  
tingimuste täitmist on eeldada 
12 kuu jooksul  
Lühiajalised kohustused 
 
 
 
kokku 
 
 
 
 
Pikaajalised kohustused 
 
 
 
Laenukohustused  
Laenud, võlakirjad ja 
Korrigeeritud 
RTJ 3, 
kapitalirendikohustused (see 
soetusmaksumus 
Kapitalirendi- 
osa, mis kuulub 
(konverteeritavate 
kohustused - 
tagasimaksmisele hiljem kui 12 
võlakohustuste puhul tuleb  RTJ 9 
kuu pärast), konverteeritavad 
vajadusel eraldada 
võlakohustused (pikaajalised 
omakapitali komponent). 
vahetusvõlakirjad või 
Kapitalirendikohustuste 
eelisaktsiad, mida on võimalik 
kajastamisel lähtuda RTJ 9 
konverteerida ettevõtte aktsiate 
või osade vastu) 
Võlad ja ettemaksed 
Pikaajalised võlad (need, mis 
Korrigeeritud 
RTJ 3, edasi-
kuuluvad tagasimaksmisele 
soetusmaksumus, välja 
lükkunud 
hiljem kui 12 kuu jooksul 
arvatud ettemaksed ja 
tulumaks RTJ 
bilansipäevast), saadud 
edasilükkunud tulumaks. 
8 ja SME 
ettemaksed, edasilükkunud 
IFRS peatükk 
tulumaks  
29 
 
15
RTJ 2 - Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes 
Eraldised  
Kohustused, mille 
Juhtkonna hinnang kõige 
RTJ 8 
realiseerumise aeg ja summa 
tõenäolisema summa kohta 
pole kindlad; realiseeruvad 
(diskonteerituna, kui mõju 
tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu 
on oluline), mis on vajalik 
jooksul bilansipäevast (näit. 
eraldisega seotud 
pensionieraldised , eraldised 
kohustuse rahuldamiseks. 
kohtuvaidlustega kaasnevate 
Pensionieraldiste puhul 
võimalike kulude jaoks jne) 
aktuaari või muu 
spetsialisti hinnang 
pensionikohustuse 
nüüdisväärtuse kohta 
Sihtfinantseerimine 
Saadud sihtfinantseerimine, mis 
Saadud või saadava vara 
RTJ 12 
ei vasta veel tuluna kajastamise 
õiglane väärtus miinus 
kriteeriumitele ja mille 
tuluna kajastatud summad 
tingimuste täitmist on eeldada 
hiljem kui 12 kuu jooksul  
Pikaajalised kohustused 
 
 
 
kokku  
Kohustused kokku  
 
 
 
 
 
 
 
Omakapital  
 
 
 
Vähemusosalus 
See osa konsolideerimisgruppi 
Vastavalt juhendis RTJ 11 
RTJ 11 
(seda kirjet kasutatakse 
kuuluvate tütarettevõtete 
kirjeldatud 
ainult konsolideeritud 
netovarast, mis ei kuulu 
arvestusmeetodile 
aruannetes) 
emaettevõttele 
Emaettevõtte omanikele 
 
 
 
kuuluv omakapital 
(seda alapealkirja 
kasutatakse ainult 
konsolideeritud 
aruannetes) 
Aktsiakapital  või 
Emiteeritud  aktsia - või 
Aktsiate või osade 
 
osakapital1  
osakapitali nimiväärtus (siin ei 
nimiväärtus 
kajastata eelisaktsiaid, mis 
vastavalt juhendile RTJ 3 
klassifitseeruvad kohustusteks) 
Registreerimata aktsia- või  Bilansipäevaks emiteeritud ja 
Aktsiate või osade 
 
osakapital 
registreerimiseks esitatud, kuid 
emiteerimishind (pärast 
äriregistris veel registreerimata 
registreerimist kajastatakse 
aktsiad või osad. 
nende nimiväärtus kirjel 
Juhul kui bilansipäevaks on ka 
“Aktsia- või osakapital” ja 
avaldus uute aktsiate 
võimalik ülekurss kirjel 
registreerimiseks äriregistrile 
“Ülekurss”) 
esitamata, kajastatakse selliste 
aktsiate eest saadud tasu bilansis 
kohustusena. 
Ülekurss  
Aktsiate või osade emiteerimisel  Aktsiate või osade 
Tehingud 
üle nimiväärtuse saadud tasu. 
emiteerimisel saadud tasu 
omaaktsiatega 
Tehingutel omaaktsiatega 
õiglane väärtus (millest on 
- RTJ 3; 
aktsiate soetusmaksumuse ja 
maha arvatud aktsiate 
Äriühendused 
müügihinna vahe; 
emiteerimisega kaasnevad 
ühise kontrolli 
omaaktsiate kustutamisel 
kulutused), miinus 
all olevate 
aktsiate soetusmaksumuse ja 
emiteeritud aktsiate või 
ettevõtete 
nominaalväärtuse vahe; 
osade nimiväärtus. 
vahel - RTJ 11 
(miinus) aktsiatehingutega 
Tagasiostetud aktsiate 
seotud otsekulud.  
müügil aktsiate 
Ühise kontrolli all olevate 
soetusmaksumuse ja 
                                                          
1 Raamatupidamiskohustuslane, kellel puudub aktsia- või osakapital, asendab selle vastava antud 
omakapitali kategooriat iseloomustava kirjega 
 
16
RTJ 2 - Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes 
ettevõtete vahel toimuvate 
müügihinna vahe. 
äriühenduste puhul – vahe 
Tagasiostetud aktsiate 
soetusmaksumuse ja omandatud  tühistamisel aktsiate 
netovara  bilansilise väärtuse 
soetusmaksumuse ja 
vahel. 
nominaalväärtuse vahe.  
Kirje “Ülekurss”  saldo  ei 
saa olla negatiivne.  
Juhul kui kirjel “ülekurss” 
eelnevalt kajastatud 
positiivne jääk ei ole piisav 
aktsiatehingute käigus 
tekkinud  vahede  
mahaarvamiseks, 
kajastatakse positiivset 
saldot ületavad vahed kirje 
“ Eelmiste  perioodide 
jaotamata kasum” 
vähendusena 
Oma osad või aktsiad 
Ettevõtte valduses olevad 
Tagasiostetud aktsiate eest 
RTJ 3 
(miinus)  
(näiteks tagasiostetud) tema 
makstud tasu õiglane 
enda poolt eelnevalt emiteeritud 
väärtus 
aktsiad või osad 
Kohustuslik reservkapital  
Vastavalt äriseadustiku nõuetele   
 
moodustatud kohustuslik 
reservkapital 
Muud reservid  
Realiseerimata tulud ja kulud, 
Välismaal asuvate 
Konsolideerim
mida vastavalt RT juhenditele ei  tütarettevõtete 
isel tekkiv 
kajastata kasumiaruandes 
konsolideerimisel tekkiva 
valuutakursi 
(näiteks välismaal asuvate 
valuutakursi  reservi  
vahede  reserv  
tütarettevõtete konsolideerimisel  moodustamine on 
– RTJ 11; 
tekkiv valuutakursi vahede 
reguleeritud juhendis RTJ 
Aruannete 
reserv vastavalt juhendile RTJ 
11. 
arvestus-
11; aruannete arvestusvaluutast 
Ümberarvestust 
valuutast 
esitusvaluutasse 
arvestusvaluutast 
esitus-
ümberarvestusel  tekkivad  vahed  esitusvaluutasse on 
valuutasse 
vastavalt juhendile RTJ 1 jne).  
reguleeritud juhendis RTJ 
ümberarvestus
Muudel eesmärkidel (näiteks 
1. 
el tekkiv 
selleks, et piirata vaba 
Muude reservide 
reserv - RTJ 1 
omakapitali hulka) moodustatud  moodustamine toimub 
reservid 
omakapitalisisese 
tehinguna ja ei mõjuta 
aruandeperioodi 
kasumiaruannet. 
Eelmiste perioodide 
Eelmiste perioodide 
Akumuleeritud kasumite 
Muudatused 
jaotamata kasum (kahjum)  akumuleeritud kasum/kahjum, 
summa miinus  
arvestus-
mida ei ole dividendidena 
ärakasutatud summad. 
põhimõtetes ja 
jaotatud ega ettevõtte poolt 
Jaotamata 
vigade 
muul eesmärgil kasutatud (näit. 
kasumit/kahjumit võivad 
korrigeerimine 
aktsiakapitali või reservide 
mõjutada muudatused 
– RTJ 1. 
suurendamiseks ) 
arvestuspõhimõtetes ja 
vigade korrigeerimised 
(RTJ 1).  
Aruandeaasta kasum 
Aruandeaasta kasum (kahjum) 
 
 
(kahjum) 
Omakapital kokku  
 
 
 
 
 
 
 
PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) KOKKU  
 
 
 
 
17
RTJ 2 - Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes 
LISA 2 – KASUMIARUANDE JA KOONDKASUMIARUANDE KIRJETE 
SELGITUS 
 
Lisades esitatakse kasumiaruande kirjete alaliigendused, kui see tuleb kasuks 
kasumiaruande informatiivsusele ja loetavusele. Sõltuvalt konkreetse 
raamatupidamiskohustuslase äritegevuse spetsiifikast võib osutuda vajalikuks teatud 
kirjete nimetusi või sisu muuta või lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, 
eeldusel, et see tuleb kasuks kasumiaruande informatiivsusele ja loetavusele. Selguse 
huvides on soovitatav esitada kulude kirjed kas sulgudes või miinusmärgiga. 
 
Kasumiaruanne - skeem 1  
 
Müügitulu  
Aruandeperioodil toodete, kaupade ja teenuste müügist 
saadud tulu (arvestatud vastavalt juhendile RTJ 10 “Tulu 
kajastamine”) 
Muud äritulud  
Ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkivad tulud, sh 
kasum materiaalse ja immateriaalse põhivara ning 
kinnisvarainvesteeringute müügist; kasum 
kinnisvarainvesteeringute väärtuse muutusest; saadud 
trahvid  ja viivised; netokasum valuutakursimuutustest 
nõuetelt ostjate vastu ja kohustustelt  tarnijate  ees (juhul 
kui tulemuseks on netokahjum, kajastatakse see kirjel 
“Muud ärikulud”) 
 
 
Valmis- ja lõpetamata toodangu varude 
Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus, 
jääkide muutus  
kusjuures jääkide vähenemist näidatakse kuluna ning 
jääkide  suurenemist  kulude vähendusena (“negatiivse 
kuluna”) 
Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks 
Materjalid ja teenused, mida on kasutatud põhivara 
põhivara valmistamisel  
valmistamiseks ning mis on kajastatud mõnel teisel 
kasumiaruande kirjel kuluna, kajastatakse sellel kirjel 
kulude vähendusena (“negatiivse kuluna”) 
Kaubad,  toore , materjal ja teenused  
Otseselt põhitegevuse (näit. tootmis- või müügitegevuse) 
eesmärgil ostetud kaupade, toorme, materjalide ja 
teenuste kulu 
Mitmesugused  tegevuskulud   
Administratiivsetel ja muudel põhitegevusega mitte 
otseselt seotud eesmärkidel ostetud teenuste ja 
abimaterjalide kulu (näit. raamatupidamisteenuste kulu, 
konsultatsioonikulud, kantseleikulud, reklaamikulud, 
kindlustus , asutamis- ja uurimiskulud, eraldiste 
moodustamisega seotud kulud, ebatõenäoliste nõuete 
allahindluskulu jne) 
Tööjõu kulud  
Aruandeperioodi eest arvestatud palgad, preemiad, 
puhkusetasud, pensionihüvitised ja muud rahalised ja 
mitterahalised kompensatsioonid töövõtjatele ( sõltumata 
sellest, kas need on välja makstud või mitte) ning neilt 
arvestatud tööandja poolt tasutavad  maksud  
Põhivara kulum ja väärtuse langus 
Materiaalselt ja immateriaalselt põhivaralt ja 
soetusmaksumuse meetodil kajastatavatelt 
kinnisvarainvesteeringutelt arvestatud 
amortisatsioonikulu ja väärtuse langusest (allahindlustest 
ja/või mahakandmistest) tekkinud kulu 
Muud ärikulud  
Ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkivad kulud, sh 
kahjum materiaalse ja immateriaalse põhivara ning 
kinnisvarainvesteeringute müügist; kahjum 
kinnisvarainvesteeringute väärtuse muutusest; trahvid ja 
viivised; netokahjum valuutakursimuutustest nõuetelt 
 
18
RTJ 2 - Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes 
ostjate vastu ja kohustustelt tarnijate ees (juhul kui 
tulemuseks on netokasum, kajastatakse see kirjel “Muud 
äritulud”) 
Ärikasum (-kahjum)  
 
 
 
Kasum (kahjum) tütar- ja sidusettevõtetelt 
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum, 
kasum/kahjum tütar- ja sidusettevõtete müügist või 
allahindlusest. Kasum (kahjum) tütarettevõtetelt 
kajastatakse sellel real ainult konsolideerimata 
aruannetes) 
Kasum (kahjum) finantsinvesteeringutelt 
Kasum (kahjum) pika- ja lühiajalistelt 
finantsinvesteeringutelt, sh müügist ja ümberhindlustest 
õiglasele väärtusele 
Intressikulud  
Intressikulud laenudelt, võlakirjadelt, 
kapitalirendilepingutelt ja muudelt intressikandvatelt 
võlakohustustelt 
Muud  finantstulud  ja –kulud 
Kasum (kahjum)  finantseerimis - ja 
investeerimistegevusega seotud välisvaluutas fikseeritud 
nõuete ja kohustuste (näit. antud ja saadud laenud) 
valuutakursside muutustest, intressitulud ja muud 
finantstulud ja –kulud, mis ei ole seotud tütar- ja 
sidusettevõtetega ning muude finantsinvesteeringutega 
 
 
Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist    
 
 
Tulumaks 
Dividendide tulumaksu kulu (kajastatakse dividendide 
väljakuulutamise hetkel) ning välismaal asuvatest 
tütarettevõtetest tulenev tasumisele kuuluva tulumaksu 
kulu või tulu ja edasilükkunud tulumaksu kulu või tulu 
 
 
Aruandeaasta kasum (kahjum)  
 
Sh Emaettevõtte omanike osa  
Kirjet kasutatakse konsolideeritud kasumiaruandes 
 
kasumist (kahjumist) 
kajastamaks emaettevõtte omanikele kuuluvat osa 
kontserni kasumist (kahjumist) 
 
Vähemusomanike osa kasumist 
Kirjet kasutatakse konsolideeritud kasumiaruandes 
(kahjumist) 
kajastamaks kontserni ettevõtete vähemusomanikele 
kuuluvat osa kontserni kasumist (kahjumist) 
 
 
Kasumiaruanne - skeem 2 
 
Müügitulu  
Aruandeperioodil toodete, kaupade ja teenuste müügist 
saadud tulu (arvestatud vastavalt juhendile RTJ 10 “Tulu 
kajastamine”) 
Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu 
Aruandeperioodil müüdud toodete, kaupade ja teenuste 
maksumus (sh tootmistegevusega seotud põhivara 
amortisatsioonikulu ning allahindlused) ning 
tootmiskaod ja muud sarnased  tootmiskulud , mida ei 
lülitata müüdud toodete maksumusse. Müüdud toodangu 
(kaupade, teenuste) kulu arvestatakse samasugustest 
põhimõtetest ja kogustest lähtuvalt, nagu on arvestatud 
müügitulu. 
Brutokasum  (-kahjum)  
 
 
 
Turustuskulud  
Ettevõttes turustusfunktsiooni täitmiseks tehtud kulud 
(sh turustusega tegeleva personali töötasud, turustusega 
seotud põhivara amortisatsioonikulu ja allahindlused, 
turustuseesmärgil tehtud transpordikulu,  reklaamikulu  
 
19
RTJ 2 - Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes 
jne.)  
Üldhalduskulud  
Ettevõttes üldhaldusfunktsiooni täitmiseks tehtud kulud 
(sh üldhaldus- ja juhtivpersonali töötasud, 
administratiivhoonete ja –seadmete amortisatsioonikulu 
ja allahindlused, valdav osa konsultatsioonikuludest jne.) 
Muud äritulud  
Ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkivad tulud, sh 
kasum materiaalse ja immateriaalse põhivara ning 
kinnisvarainvesteeringute müügist; kasum 
kinnisvarainvesteeringute väärtuse muutusest; saadud 
trahvid ja viivised; netokasum valuutakursimuutustest 
nõuetelt ostjate vastu ja kohustustelt tarnijate ees (juhul 
kui tulemuseks on netokahjum, kajastatakse see kirjel 
“Muud ärikulud”) 
Muud ärikulud  
Ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkivad kulud, sh 
kahjum materiaalse ja immateriaalse põhivara ning 
kinnisvarainvesteeringute müügist; kahjum 
kinnisvarainvesteeringute väärtuse muutusest; trahvid ja 
viivised; netokahjum valuutakursimuutustest nõuetelt 
ostjate vastu ja kohustustelt tarnijate ees (juhul kui 
tulemuseks on netokasum, kajastatakse see kirjel “Muud 
äritulud”) 
Ärikasum (-kahjum) 
 
 
 
Kasum (kahjum) tütar- ja sidusettevõtetelt 
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum, 
kasum (kahjum) tütar- ja sidusettevõtete müügist või 
allahindlusest. Kasum (kahjum) tütarettevõtetelt 
kajastatakse sellel real ainult konsolideerimata 
aruannetes.  
Kasum (kahjum) finantsinvesteeringutelt 
Kasum (kahjum) pika- ja lühiajalistelt 
finantsinvesteeringutelt, sh müügist ja ümberhindlustest 
õiglasele väärtusele 
Intressikulud 
Intressikulud laenudelt, võlakirjadelt, 
kapitalirendilepingutelt ja muudelt intressikandvatelt 
võlakohustustelt 
Muud finantstulud ja –kulud 
Kasum (kahjum) finantseerimis- ja 
investeerimistegevusega seotud välisvaluutas fikseeritud 
nõuete ja kohustuste (näit. antud ja saadud laenud) 
valuutakursside muutustest, intressitulud ja muud 
finantstulud ja –kulud, mis ei ole seotud tütar- ja 
sidusettevõtetega ning muude finantsinvesteeringutega.  
 
 
Kasum (kahjum) enne maksustamist  
 
 
 
Tulumaks  
Dividendide tulumaksu kulu (kajastatakse dividendide 
väljakuulutamise hetkel) ning välismaal asuvatest 
tütarettevõtetest tulenev tasumisele kuuluva tulumaksu 
kulu või tulu ja edasilükkunud tulumaksu kulu või tulu 
 
 
Aruandeaasta kasum (kahjum) 
 
Sh Emaettevõtte omanike osa  
Kirjet kasutatakse konsolideeritud kasumiaruandes 
 
kasumist (kahjumist) 
kajastamaks emaettevõtte omanikele kuuluvat osa 
kontserni kasumist (kahjumist). 
 
Vähemusomanike osa kasumist 
Kirjet kasutatakse konsolideeritud kasumiaruandes 
(kahjumist) 
kajastamaks kontserni ettevõtete vähemusomanikele 
kuuluvat osa kontserni kasumist (kahjumist). 
 
 
 
 
 
20
RTJ 2 - Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes 
Koondkasumiaruanne 
 
Ettevõtted, kellel esineb selliseid kasumeid ja kahjumeid, mida vastavalt käesoleva 
juhendi paragrahvile 31 ei kajastata kasumiaruandes (muu koondkasum või –kahjum), 
esitavad lisaks kasumiaruandele ka koondkasumiaruande. Koondkasumiaruanne 
esitatakse kasumiaruande järel eraldi aruandena.  
 
Kasumiaruanne 
 
[Koostatud kas vastavalt skeemile 1 või 2 ] 
 
Koondkasumiaruanne 
 
Aruandeaasta kasum (kahjum) 
Kasumiaruandest  
Muu koondkasum (-kahjum) 
 
Realiseerimata kursivahed  
Välismaise äriüksuse finantsnäitajate ümberarvestamisel 
tema arvestusvaluutast esitusvaluutasse tekkinud vahed 
(RTJ 1 paragrahv 91) 
(Muu kasumi või kahjumi nimetus) 
Muud kasumid ja kahjumid, mille kajastamist 
Raamatupidamise Toimkonna juhendid ei reguleeri, kuid 
mis vastavalt SME IFRSile või IFRSile kajastatakse 
koondkasumiaruandes (näiteks rahavoogude 
riskimaandamisinstrumentide ümberhindlusel tekkinud 
kasumite ja kahjumite efektiivne osa vastavalt SME IFRS 
peatükile 12 või standardile IAS 39) 
Aruandeaasta muu koondkasum  
 
(-kahjum) 
Aruandeaasta koondkasum (-kahjum) 
Kasum (kahjum) + muu koondkasum (-kahjum) 
 
 
Emaettevõtte omanike osa koondkasumist  
 
(-kahjumist) 
Vähemusomanike osa koondkasumist  
 
(-kahjumist) 
 
 
 
LISA 3 – NÄIDIS RAHAVOOGUDE ARUANNE (kaudmeetodil) 
 
 
 
 
2013 
2012 
Rahavood äritegevusest 
 
 
 Ärikasum 
 
 
 Korrigeerimised: 
 
 
 
 Põhivara kulum ja väärtuse langus 
 
 
 
 Kasum (kahjum) põhivara müügist 
 
 
 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus  
 
 
 Varude muutus 
 
 
 Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus  
 
 
 Makstud intressid2 
 
 
  Makstud ettevõtte tulumaks3 
 
 
  Laekumised sihtfinantseerimisest 
 
 
Kokku rahavood äritegevusest 
 
 
                                                          
2 Alternatiivina on lubatud kajastada finantseerimistegevuse rahavoogudes. 
3 Alternatiivina on lubatud kajastada finantseerimistegevuse rahavoogudes. 
 
21
RTJ 2 - Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes 
 
 
 
 
 
Rahavood investeerimistegevusest 
 
 
  Tasutud  materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel 
 
 
 Laekunud materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist 
 
 
 Tasutud bioloogilise vara soetamisel 
 
 
 Laekunud bioloogilise vara müügist 
 
 
 Tasutud kinnisvarainvesteeringute soetamisel 
 
 
 Laekunud kinnisvarainvesteeringute müügist 
 
 
 Laekumised sihtfinantseerimisest 
 
 
 Tasutud tütarettevõtete soetamisel 
 
 
 Laekunud tütarettevõtete müügist 
 
 
 Tasutud sidusettevõtete soetamisel 
 
 
 Laekunud sidusettevõtete müügist 
 
 
 Tasutud muude finantsinvesteeringute soetamisel 
 
 
 Laekunud muude finantsinvesteeringute müügist 
 
 
 Antud laenud 
 
 
 Antud laenude tagasimaksed 
 
 
 Laekunud intressid4 
 
 
 Laekunud dividendid5 
 
 
Kokku rahavood investeerimistegevusest 
 
 
 
 
 
 
 
Rahavood finantseerimistegevusest 
 
 
 Saadud laenud 
 
 
 Saadud laenude tagasimaksed 
 
 
 Arvelduskrediidi saldo muutus 
 
 
 Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed 
 
 
 Laekunud aktsiate või osade emiteerimisest 
 
 
 Laekunud omaaktsiate või –osade müügist 
 
 
 Tasutud omaaktsiate või -osade tagasiostmisel 
 
 
 Makstud dividendid 
 
 
Kokku rahavood finantseerimistegevusest 
 
 
 
 
 
 
 
Rahavood kokku 
 
 
 
 
 
 
 
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 
 
 
Raha ja raha ekvivalentide muutus 
 
 
Valuutakursside muutuste mõju 
 
 
 
 
 
 
 
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 
 
 
 
 
 
                                                          
4 Alternatiivina on lubatud kajastada äritegevuse rahavoogudes. 
5 Alternatiivina on lubatud kajastada äritegevuse rahavoogudes. 
 
22
RTJ 2 - Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes 
LISA 4 – NÄIDIS OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE  
 
(a) Konsolideeritud aruandes 
 
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital 
Vähemus- Kokku 
 
Aktsia
Üle- 
Oma- Kohustuslik 
Muud 
Jaotamata  Kokku 
osalus 
kapital   kurss   aktsiad 
reserv-
reservid 
kasum 
kapital 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Saldo 1. jaanuaril 2012 
X 
X 
(X) 
X 
(X) 
X 
X 
X 
X 
Arvestuspõhimõtete 
 
 
 
 
 
(X) 
(X) 
 
(X) 
muutuste mõju 
Korrigeeritud saldo 
X 
X 
(X) 
X 
(X) 
X 
X 
X 
X 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Aruandeperioodi 
 
 
 
 
X 
X 
X 
X 
X 
koondkasum 
Jaotatud dividendid 
 
 
 
 
 
(X) 
(X) 
(X) 
(X) 
Muutused reservides 
 
 
 
X 
 
(X) 
- 
 
- 
Emiteeritud aktsiakapital 
X 
X 
 
 
 
 
X 
 
X 
Saldo 31. detsembril 2012 
X 
X 
(X) 
X 
(X) 
X 
X 
X 
X 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Aruandeperioodi 
 
 
 
 
(X) 
X 
X 
X 
X 
koondkasum 
Jaotatud dividendid 
 
 
 
 
 
(X) 
(X) 
(X) 
(X) 
Emiteeritud aktsiakapital 
X 
X 
 
 
 
 
X 
 
X 
Muud muutused 
X/(X)  X/(X
X/(X) 
X/(X) 
X/(X) 
X/(X) 
X/(X) 
X/(X) 
X/(X) 
omakapitalis 
) 
Saldo 31. detsembril 2013 
X 
X 
(X) 
X 
(X) 
X 
X 
X 
X 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
(b) Konsolideerimata aruandes 
 
Aktsia- Üle-
Oma-
Kohustuslik 
Jaotamata 
Kokku 
kapital  kurss  aktsiad 
reservkapital 
kasum
 
 
 
 
 
 
 
Saldo 1. jaanuaril 2012 
X 
X 
(X) 
X 
X 
X 
Arvestuspõhimõtete 
 
 
 
 
(X) 
(X) 
muutuste mõju 
Korrigeeritud saldo 
X 
X 
(X) 
X 
X 
X 
Aruandeperioodi 
 
 
 
 
X 
X 
koondkasum 
Jaotatud dividendid 
 
 
 
 
(X) 
(X) 
Muutused reservides 
 
 
 
X 
(X) 
- 
Emiteeritud aktsiakapital 
X 
X 
 
 
 
X 
Saldo 31.detsembril 
X 
X 
(X) 
X 
X 
X 
2012 
 
 
 
 
 
 
 
Aruandeperioodi 
 
 
 
 
X 
X 
koondkasum 
Jaotatud dividendid 
 
 
 
 
(X) 
(X) 
Emiteeritud aktsiakapital 
X 
X 
 
 
 
X 
Muud muutused 
X/(X)  X/(X
X/(X) 
X/(X) 
X/(X) 
 X/(X) 
omakapitalis 
) 
Saldo 31. detsembril 
X 
X 
(X) 
X 
X 
X 
2013 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
23