Bilanss, kasumiaruanne (2)

Bilanss , kasumiaruanne 6
Triin Muulmann
R A A M A T U P I D A M I S E K O N T O P L A A N

KÄIBEVARA

Käibevara bilansis seitsme põhirühmana:
1) raha ja pangakontod,
2) aktsiad ja muud väärtpaberid,
3) nõuded ostjate vastu,
4) mitmesugused nõuded,
5) viitlaekumised,
6) ettemakstud tulevaste perioodide kulud,
7) varud.
Käibevara olemus
Vara
- mida ettevõte hoiab tavalise majandustegevuse käigus toimuva müügi tarbeks;
- mis on sellise müügi nimel toimuva tootmise protsessis;
- mis on kauba tootmiseks või teenuse osutamiseks vajalike mater­jalide või pooltoodete vormis
P Õ H I V A R A
Põhivara jaguneb:
1)pikaajalised finantsinvesteeringud
2)materiaalne põhivara
3)immateriaalne põhivara
Põhivara on vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema ajavahemiku jooksul, tavaliselt rohkem kui üks aasta. Kõik muu vara on käibevara.
Põhivarana võetakse arvele need asjad ja õigused, mis tõenäoliselt osalevad tulevastel perioodidel tulu tekkimisel.
Põhivara väärtuse piiride määratlemine toimub ettevõtte enda poolt ja fikseeritakse raamatupidamise sise- eeskirjades.
Piiramatu kasutusajaga põhivara on: maa, kunstiteosed ja raamatukogud.

KOHUSTUSED

Bilansis kajastatud kohustused on aruandeperioodil või varasemal perioodil tekkinud võlg, mis tõenäoliselt nõuab varast loobumist ja mille maksumust saab usaldusväärselt määrata.
L Ü H I A J A L I S E D K O H U S T U S E D
Lühiajalised kohustused esinevad bilansis kaheksa põhirühmana:
11. Võlakohustused
12. Ostjate (tellijate ) ettemaksed toodete ja kaupade eest
13. Võlad hankijatele
14. Mitmesugused võlad
15. Maksuvõlad
16. Viitvõlad (aruandeperioodi maksmata kulud)
17. Lühiajalised eraldised
18. Muud ettemakstud tulevaste perioodide tulud
Lühiajaliseks loetakse kohustusi, mille maksetähtaeg on bilansipäevast arvestades üks aasta või vähem.
Aastabilansi koostamisel kantakse lühiajaliste kohustuste hulka ka see pikaajaliste kohustuste osa, mis kuulub tasumisele eeloleval aastal.
P I K A A J A L I S E D K O H U S T U S E D
19. Pikaajalised võlakohustused
20. Muud pikaajalised võlad
21. Pikaajalised eraldised
Pikaajalised on need kohustused, mille maksetähtaeg on üle ühe aasta. See osa arvelevõetud pikaajalistest kohustustest, mida tuleb tasuda järgneval majandusaastal, kajastatakse raamatupidamise aastaaruandes lühiajalise kohustusena.

A K T S I O N Ä R I D E K A P I T A L

Seotud omakapital
22. Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses
23. Aazhio
24. Annetatud kapital
25. Ümberhindluse reserv
26. Reservid
29. Oma aktsiad või oma osad
Vaba omakapital
27.Eelmiste perioodide jaotamata kasum
28. Aruandeaasta kasum ( kahjum )
Omakapital väljendab omanikepoolset nõudluste osa firma varade suhtes.
Aktsiakapital on omanike investeering ettevõttesse.
Aazio (üle/alla nominaalväärtuse)
Siin näidatakse väljalastud aktsiate ja osade väljalaskehinna ning nimiväärtuse vahe (ülekurss)
K A S U M I A R U A N N E
Kasum on ettevõtte töö tulemusena laekunud tulude ja nende saamiseks tehtud kulude vahe.
Kasumiaruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulusid, kulusid ja kasumit (kahjumit).
Põhiseos:
Müük - Müügikulud - Talitluskulud + Muud tulud (kulud ) - Maksud = Kasum
Kasumiaruannet võib defineerida kui firma tulude ja kulude loetelu, mis lõpeb puhaskasumiga.
Kasumiaruanne on ühe bilansirea , Perioodi puhaskasum (kahjum), detailne lahtikirjutus.
Kasumiaruanne koostatakse perioodi kohta ( kuu, kvartal , aasta) kasvavalt.
Põhimõtteliselt on võimalik 2 varianti :
1) klassifitseeritakse kulud kuluelementide lõikes
Näide:
Realiseerimise netokäive 1 000 000
Tööjõu kulu 270 000
Kaubad , toore, materjal 300 000
Põhivara kulum 130 000
Energia 50 000
Ärikasum 250 000
2) tähtis on kulude tekkimise (kasutamise ) koht, s.t. kulusihitis.
Näide:
Realiseerimise netokäive 1 000 000
Realiseeritud toodete
omamaksumus 600 000
Brutokasum 400 000
Turustuskulud 70 000
Üldhalduskulud 80 000
Ärikasum 250 000
Raamatupidamise seaduse § 25 kohaselt on keelatud teha tulude ja kulude vahelist saldeerimist ja muid netoarvestusi, välja arvatud raamatupidamise standardites ja juhendites ettenähtud juhtudel.
Perioodi põhitegevuse tulemi kindlakstegemiseks tuleb tulud ja kulud arvestuslikult üksteisega kooskõlastada.
See on võimalik kas:
*kulutuste kooskõlastamise teel perioodi tuluga - kogukulumeetodil
*tulu kooskõlastamise teel perioodi kulutustega - käibekulumeetodil
Eestis on lubatud kasutamiseks kaks kasumiaruandeskeemi - skeem 1 ja skeem 2.
Skeem 1
Koostatakse kogukulumeetodil.
Kulutuste ja tulude arvestuslik kooskõlastamine saavutatakse sellega, et valmis- ja lõpetamata toodangu varu jääkide suurenemine ja oma tarbeks valmistatud põhivara kapitaliseeritud väljaminekute võrra suurendatakse müügitulu (realiseerimise netokäivet) , nende vähenemisel aga vastavalt vähendatakse müügitulu.
Eelised:
1) kasumiaruande saab koostada kululiikidejärgse arvestuse alusel;
2) saab kindlaks teha ettevõtte kogutulu ( netokäive + valmis- ja lõpetamata toodangu varu jääkide muutus + oma tarbeks valmistatud põhivara kapitaliseeritud väljaminekud);
3) eraldi kajastatakse materiaalsed ja tööjõukulutused kui olulise tähtsusega , ettevõtte tulupotensiaali määravad tegurid;
4) eraldi näidatakse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestise summa, mis iseloomustab ettevõtte sisefinantseerimise võimet.
Puudused:
1)Kuna kulud on toodud elementide lõikes, pole võimalik eristada tootmiskulusid mittetootmiskuludest.
Skeem 1 käsitleb kõiki kulusid perioodikuludena.
2) Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide suurenemise käsitlemine ärituluna adekvaatselt netokäibega. Eelnevast lähtuvalt võib skeem 1 alusel äritulu saada isegi midagi müümata.
Skeem 2
on kulud esitatud tehnoloogilisest järgnevusest lähtudes, vastavalt kulude funktsioonidele ja kulukohtadele.
Koostatakse käibekulumeetodil - ei vastastata aruandeperioodi müügitulule (käibelaekumile) perioodi kõiki kulutusi, vaid realiseeritud toodetele langevad kulutused, s.o. ainult perioodi käibe saamiseks tehtud kulutused.
Eelised:
1) kulutuste tooteliikidejärgne arvestus võimaldab leida kasumi tooteliikide kaupa,
2) kulude ja tulemuste seos on selge ja ülevaatlik,
3) toimub kulutuste tekkepõhjuslik rühmitamine ettevõtte funktsionaalsete tegevusvaldkondade kaupa,
4) käibekulumeetod on väga sobiv seeriatootmisega tootmisettevõtetele,
5) hõlbustub kasumi- ja kahjumiarvestuse rahvusvaheline võrreldavus.
Skeem 1
Äritulud

Realiseerimise netokäive

Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus

Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel

Muud äritulud
Kokku äritulud
Ärikulud

Kaubad, toore, materjal ja teenused

Mitmesugused tegevuskulud

Tööjõu kulud

palgakulu

sotsiaalmaksud

pensionikulu

Kulum

põhivara kulum ja väärtuse langus

käibevarade allahindlus

Muud ärikulud
Kokku ärikulud
Ärikasum (-kahjum)

Finantstulud

finantstulud tütarettevõtete aktsiatelt ja osadelt

finantstulud sidusettevõtete aktsiatelt ja osadelt

finantstulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt

kasum valuutakursi muutusest

muud intressi- ja finantstulud
Kokku finantstulud

Finantskulud

tütarettevõtete aktsiate ja osadega seotud finantskulud

sidusettevõtete aktsiate ja osadega seotud finantskulud

intressikulud

kahjum valuutakursi muutusest

finantsinvesteeringute väärtuse muutus

muud finantskulud
Kokku finantskulud
Kasum (kahjum) majandustegevusest

Erakorralised tulud

Erakorralised kulud
Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist

Tulumaks
Aruandeaasta puhaskasum (-kahjum)
Skeem 2

Realiseerimise netokäive

Realiseeritud toodete (kaupade, teenuste) kulu
Brutokasum (-kahjum)

Turustuskulud

Üldhalduskulud

Muud äritulud

Muud ärikulud
Ärikasum (-kahjum)

Finantstulud

finantstulud tütarettevõtete aktsiatelt ja osadelt

finantstulud sidusettevõtete aktsiatelt ja osadelt

finantstulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt

kasum valuutakursi muutustest

muud intressi- ja finantstulud
Kokku finantstulud

Finantskulud

tütarettevõtete aktsiate ja osadega seotud finantskulud

sidusettevõtete aktsiate ja osadega seotud finantskulud

intressikulud

kahjum valuutakursi muutustest

finantsinvesteeringute väärtuse muutus

muud finantskulud
Kokku finantskulud
Kasum (kahjum) majandusetegevusest

Erakorralised tulud

Erakorralised kulud
Kasum (kahjum) enne maksustamist

Tulumaks
Aruandeaasta puhaskasum (-kahjum)