LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse-ja majandusarvestuse õppetool K14 KÕ Marilis-Marjette Jõgi RISKIANALÜÜS Kodutöö nr 2 Õppejõud: Kaie Kranich, MA Mõdriku 2014 TÖÖKOHA KIRJELDUS Töökohaks on õppija töökoht. Töökoht asub kodustes tingimustes. Enamus õppimisega seonduvat leiab aset kuvari taga, mis võib võtta ajaliselt kuni 8 tundi päevas. Töökoht on eramajas, magamistoas. Lauaarvuti kuvar asetseb laua peal, arvuti aju laua all. Laud on kõige lihtsam- ühetasandiline, ilma sahtlite ja riiuliteta. Klaviatuur ja hiir asuvad kuvari ees vahetus läheduses. Laua küljes on selle külge kinnituv lamp, mille valgustusnurka saab kasutaja soovi kohaselt muuta. Laua ees on reguleeritav arvutitool. Laua ja arvuti taga on aken, mis on ainus loomulik valgusallikas toas. Tehislikuks valgusallikaks peale laualambi on veel l...
Ülekoormus võib tekkida liigse õppimise tõttu. Lisaks vaimsele ülekoormusele ohustab igapäevast õppijat ka füüsiline ülekoormus. Sellest tulenevalt võib tekkida vale selja ja jalgade asendi tõttu näiteks seljavigastus, mis võib omakorda tekitada jäädavaid kahjustusi seljas. Lisaks võib halva valgustuse ning vale kuvari kõrgus tekitada silmakahjustusi, mis võivad olla samuti jäädavad. Riskimaatriks Joonis 1. ETTA juhendi riskimaatriks Riskitasemete hindamine Madalaks riskis loetakse igapäevaste ülesanntegea seotud häireid ja õnnetusi, millega peab hakkama saama ja milleks peab valmistunud olema. Keskmiseks riskiks on väge väikese tõenäosusega olukorrad, milleks on tarvis nende leevendamiseks valmistuda vastavalt võimetele. Kõrgeks riskis on olukorrad, mis antud lahtrisse langevad, käsitletakse kui olulisi riske. Nende nende potentsiaalseid tagajärgi arvestades, tuleb nendeks vajadusel valmistuda
Mis on jääkrisk? 26. Mis on ISKE mõistes turbeaste, too näiteid. Arvutite või dokumendimappide vargus Jääkrisk on risk, mida ei ole mõtet/võimalik Lukkude muukimine vähendada. Turbeaste on infoturbe näitaja, mis 9. Millal on/ei ole mõistlik turvameetmeid 18. Mis on riskimaatriks + joonista näide määratakse turvaklassi põhjal vastavalt ISKE rakendusjuhendis antud juhistele. ISKEs on rakendada
...............................................................................5 1.2.Töökeskkonna kirjeldus.......................................................................................5 1.3.Töökoha kirjeldus.................................................................................................6 1.4.Töötaja tööülesannete kirjeldus............................................................................6 2.Riskihindamise mudeli tutvustus, riskimaatriks ja riskitasemete iseloomustus..........8 2.1. Riskimaatriks.......................................................................................................8 2.2. Riskitasemete iseloomustus.................................................................................9 3.Töökeskkonna ohutegurite analüüs...........................................................................10 4.Parendusmeetmed töökeskkonna parandamiseks..................................................
................................................................................... ...... 2 1 Töökeskkonna ja ülesannete lühikirjeldus .............................................................................................. 3 Riskianalüüsi tulemused ......................................................................................................................... 4 Ohuteguritest tuleneva riski hindamiseks kasutatud riskimaatriks ....................................................... 6 Ülesanded ettevõtte juhile...................................................................................................................... 6 Lisad............................................................................................................................. ............................ 7 2 1. RISKIANALÜÜSI METOODIKA
tegutsemisplaanid 8)koostöö omavalitsuste, päästeteenistusega APELLi I aste: organisatsiooniline töö objektil, lähteandmete kogumine, seaduslik osa, analüüsi eesmärk II aste: määratakse kindlaks riskiobjektid, ohtlikud tegevused, ÜRO klasside alusel ohtlike ainete nimekiri, õnnetuse/riski tüübid, ohustatute ring, tagajärgede hinnang, risk inimese tervisele, elule, varale, keskkonnale, riski arenemise kiirus, riski tõenäosus, riskiobjektide prioriteet, ressursid toimetulekuks, riskimaatriks III aste: koostatakse riskifaktori arvestuskaart, tegevusplaanid, esmaabi ja meditsiiniline teenindamine, väljaõpe ja varustus, abi planeerimine Riski suuruse hindamise valem: R(riski suurus)=[E(kannatanute arv)+V(tagajärjed varale) +K(keskkond)]/T(õnnetuse tõuenäosus) Eesti riikliku kriisiplaneerimisplaani koostab Siseministeerium Tasandid: 1)EV valitsus, EV kriisikomisjon 2)siseministeerium 3)maakonnad 4)vald/linn 5)ettevõtted/asutused
· Delegeeri · Selgita · Nõusta · Motiveeri · Loo koostöö õhkkond Riskihindamine: protsess, millega hinnatakse töötajate ohutusele ja tervisele suunatud riski, mis johtub ohu olemasolu tingimustest töökohal Oht olukord, kus millegi, kellegi olemus või omadus võib põhjustada kahju Risk - tõenäosus, et oht realiseerub olemasolevate tingimuste korral võimalike soovimatute tagajärgedega (s.t. vigastuste ja tervisekahjustustega) Kvalitatiivne riskimaatriks Riskide hindamise kriteeriumid: Õigusaktide nõuded Standardid ja juhised ka rahvusvahelised tehnilised juhised, piirnormid Hea tava printsiibid Oletatava toime tõsiduse määramine Väike toime mööduv haigus või vigastus, mis ei põhjusta püsivat kahju (kuni 3 haiguspäeva) kahjulik toime põhjustab suuremat või püsivat tervise riski nagu põletushaavad, põrutused, kuulmise halvenemine, astma ...
5KOKKUVÕTE/ LÕPPHINNANG............................................................................10 1 TÖÖKESKKONNA ISELOOMUSTUS Antud riskianalüüs on tehtud kodus kuvariga töötamisel. Riskianalüüsi eesmärgiks on selgitada välja kodus esineda võivad terviseohtlikud ohuolukorrad ja neid põhjustavad faktorid ning hinnata ohuolukorra tagajärgi ja toimumise tõenäosust. Selgitatakse välja kuvariga töötamise ohutegurid, hinnatakse ohutegurite mõju töötaja tervisel, koostatakse riskimaatriks ning täidetakse kontroll-loendi küsimustik. Majas, mis asub Rakveres L. Koidula tänaval, on 1 magamistuba, köök, elutuba, vannituba ning wc ja koridor. Kõik ruumid on renoveeritud ja heas korras. Arvutiga töötamisekohti on majapidamises üks ning see asub elutoas. Elutuba on suur avar ruum. Loomulikku valgustust ruumi annavad kaks akent ja rõduuks mida on võimalik reguleerida ka ruloodega. Kasutada saab ka lae- ja põrandalampi.
elutähtsaid valdkondi, keskkonda või vara 4. Riskide muutumine ajaloo vältel- 5. Riskihindamine töökohal- Tööandja peab korraldama riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi. Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja neid säilitatakse 55 aastat. 6. Riskimaatriks- Riskimaatriks on risttabel, kus veergudeks mõju suurused ja ridadeks tõenäosused. Projekti kõik riskid kantakse tabeli sobivasse veergu ja sobivasse ritta. Selle abil saadakse hõlbsalt teada, milliste riskidega tegelemine on esmajärguline 7. Infootsing internetis ja andmebaasid- Nüüdisajal saab leida enamikku vajaminevast materjalist internetis olevates andmebaasidest -korrastatud info kogumist- kus info on tihti ka uuem, kui paberkandjal 8
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TÖÖKESKKONNA JA OHUTUSE ÕPPETOOL KODUKOHA RISKIANALÜÜS KODUNE ÜLESANNE TALLINN 2013 Sisukord Piirkonna iseloomustus 3 Riskikaart 5 Riskiobjektide üldiseloomustus 6 Dekoil OÜ 6 BLRT Transiit OÜ 6 Elme Messer Gaas AS 7 AS Tallinna Vesi Reoveepuhastusjaam 7 Paljassaare Kalatööstus AS ESVA 8 Riskianalüüs tabeli kujul 10 Riskimaatriks 11 Lisa 12 Kasutatud materjal 13 Piirkonna iseloomustus Asukoht ja üldiseloomustus Põhja-Talli...
Tabel 1. Terviseriskide hiidamiseks kasutatud üldiie riskimaatriks Tagajärjed Tõenäosus Tööga seotud Tööst põhjustatud haigestumiie oi haigestumiie ebareaalie Kerge trauma Väga ebatõeiäoliie Väheie risk Vastuvõetav risk L (0 %…30 %) I II
6. Riskianalüüsi meetodid - Üldised (ligikaudsed); Detailsed (üksikasjalikud); Kvalitatiivsed (kirjeldavad); Poolkvantitatiivsed (hõlmavad teatud teatud arvulisi näitajaid); Kvantitatiivsed (suures osas arvutuslikud). 7. Hargmikmeetodid, ristlipsuanalüüs – *Sündmus => perspektiivne ehk edasivaatav loogika => Tagajärjed. *Sündmus => retrospektiivne ehk tagasivaatav loogika => Põhjused. Põhjused => Vältimismeetmed => Sündmus => Leevendus ja parandusmeetmed => Tagajärjed. 8. Riskimaatriks – Mida suurem on tõenäosus, seda suuremad on tagajärjed. 9. Mõjuahel, selle komponendid - Stressor (agent); Mõju allikas (riskiallikas, oht) - kust stressor vallandub; Levikutee, mille kaudu stressor levib; Eksponeeritus – stressori jõudmine sihtmärgini; Sihtmärk (target) – objekt, mida mõjutatakse; Mõju (impact, effect) – muutused, mida stressori toime põhjustab sihtmärkidele 10. Reasoni “šveitsi juustu” mudel – OHUD => KAITSEKIHT (kontrollahela
12. Esmaabikarp Puhke ruumis Klienditeenindajad I (madal) Ka müügisaalis võiks olla esmaabikarp kuna puhke tuba päris kaugel KOKKUVÕTE Riskianalüüs sai tehtud kõikidele klienditeenindajatele ja siia alla kuulub ka meie poe juhataja. Võttes arvesse ohud ja tuues ka mõnele neile välja ka ettepanekud ja soovitused. Riskisuuruse hindamiseks on kasutusel riskimaatriks . Selleks on lisa 1 olemas ka riskitasemete hindamiseks olev tabel. Riskianalüüs on esitatud tabel kujul põhiliselt. Lisa 1 Riskitaseme määramine Tagajärg Väheohtlik Ohtlik Eriti ohtlik Riskiesinemine (vigastusi ei esine) (Kerge vigastus) (raske vigastus) I II III Ebatõenäoline Vähene risk Vastuvõetav risk Keskmine risk
Ruumis on loomulik ventilatsioon (aken on avatav) ja keskkütteradiaator. Põrandat katab terve ruumi ulatuses linoleum. Seinad on värvitud heleda mattvärviga. Peamiseks tööülesandeks on inimestele helistada ja erinevate toodete teenuste tutvustamine ning pakkumine. Pildid töölauast: Riskianalüüsiks kasutasin riskitasemete määramiseks Briti standardi BS 8800 riskimaatriksit: Tabel: Terviseriskide hindamiseks kasutatud üldine riskimaatriks Esinemine Tagajärjed Väheohtlik Keskmiselt ohtlik Eriti ohtlik Väga Vähene risk Vastuvõetav risk Keskmine risk ebatõenäone I II III Võrdlemisi Vastuvõetav risk Keskmine risk Suur risk ebatõenäone; II III IV kuid võimalik
Sisukord Sisukord..........................................................................................................................1 Mis on radoon?...........................................................................................................2 Radoon Eestis.............................................................................................................3 Miks on radoon tervisele ohtlik?................................................................................3 Kiirituse mõju Inimesele............................................................................................ 4 Risk.............................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus....................................................................................................6 Mis on radoon? Radoon on mürgine gaas, mis tekib loodus...
seinakatted); Ehituskeemia (Värvid, liimid) Ühesõnaga Kaubad - 1 1 4 4 B kergesti süttivad materjalid Elu E Riskimaatriks Keskond Ke Vara V Tõenäosus Kiirus Ki 5. Sage * Tõenäosus T 4. Väga tõenäoline * ** Prioriteet P 3. Tõenäoline * 2. Vähe tõenäoline 1. Mittetõenäoline Raskusaste A B C D E
Ohtlik – vigastused ning haigused, mis võivad vajada pikemaajalist kodust või haiglaravi. Eriti ohtlik – rasked vigastused ja/või haigused, mis vajavad haiglaravi või võivad lõppeda surmaga. ESINEMISSAGEDUSE ISELOOMUSTUS Tõenäoline – esineb vähemalt kord poole aasta jooksul. Võrdlemisi ebatõenäoline – esineb vähemalt kord viie aasta jooksul. Väga ebatõenäoline – esineb kord tööstaaži jooksul. Tabel 1. Riskimaatriks, mille põhjal hinnati riski suurust Tagajärg Esinemise Väheohtlik Ohtlik Eriti ohtlik tõenäosus Väga I II III ebatõenäoline Vähene risk Vastuvõetav risk Keskmine risk Võrdlemisi II III IV ebatõenäoline Vastuvõetav risk Keskmine risk Suur risk
Töökeskkonnaspetsialisti käsiraamatus antud soovitustest. Riskianalüüsi käigus kaardistati töölaadist ja töökeskkonnast tulenevad ohutegurid, millede hindamisel arvestati Eesti Vabariigis kehtivad õigusakte. Riskitaseme hindamisel lähtuti Briti standardi BS 8800:2004 maatriksist (tabel 1) ja bioloogiliste ohutegurite hindamiseks tabelis 2 esitatud riskimaatriksit. Tabel 1. Terviseriskide hindamiseks kasutatud üldine riskimaatriks Tagajärjed Tõenäosus Tööga seotud Tööst põhjustatud Kutsehaigus haigestumine on haigestumine Raske tervise- ebareaalne Kerge trauma kahjustus, surm Väga ebatõenäoline Vähene risk Vastuvõetav risk Keskmine risk L (0 %…30 %) I II III
kahjustusi tekitada. Lisaks sellele võib pikaajaline kuvari taga töötamine kahjustada silmi, kui puudub piisavalt hea valgus. Kuidas riske hinnata? 1 ASTE: Teabe kogumine 2.ASTE: Ohutegurite tuvastamine 3 ASTE: Ohuteguritega seotud riskide hindamine 4 ASTE : Tegevuste kavandamine riski kõrvaldamiseks või vältimiseks 5 ASTE: Riskihindamise dokumenteerimine JOONIS 1.KUIDAS HINNATA RISKE(SIGRID,2015) Riskimaatriks Joonis 1. ETTA juhendi riskimaatriks Riskiastmete iseloomustus Vähene risk- lisameetmeid ei vajata, kirjalik dokumentatsioon ei ole vajalik. Vastuvõetav risk- ohuteguri riskitaseme vähendamine ei ole kohustuslik, kuid tuleb pidevalt jälgida. Kui on võimalik, siis üritada vähendada seda. Keskmine risk- vajalik meetmete kasutusele võtt riski vähendamiseks, kui majanduslikult vähegi võimalik; abinõu tuleks rakendada 3....6 kuu jooksul.
03.2001 nr 105 ,,Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" Bioloogilised ohutegurid: Bioloogiliste ohutegurite terviseriski hindamisel lähtuti VV 05.05.2000. a määruses nr 144 ,,Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" kehtestatud nõudeid. Riskitaseme hindamisel kasutati riskimaatriksi. Joonis 1. ETTA juhendi riskimaatriks 16 17
töödele. 5. Riskihindamine töökohal Riskihindamine tähendab töökohal esinevatest ohtudest tulenevate tööohutuse ja töötervishoiu riskide analüüsimist. See on töö kõikide aspektide süstemaatiline analüüs, mille eesmärk on välja selgitada järgmist: 1. Mis võib põhjustada vigastusi või kahju? 2. Kas neid ohte saab kõrvaldada? 3. Kui ohte kõrvaldada ei saa, siis milliseid ennetus- või kaitsemeetmeid kasutatakse või tuleks kasutada riskide piiramisel? 6. Riskimaatriks meetod kuidas hinnatakse riski (ohud ühel teljel, tõenäosused teisel) Enim kasutatav riskide hindamisel. 7. Infootsing internetis ja andmebaasid Google, Scirus, märksõnade abil Lisaks Yahoo, Wikipeedia jne. 8. Info tõesuse kindlakstegemine kui saame infot, peame selle hoolikalt läbi mõtlema, kas see on tõene (kes on autor, kas on viiteid) Tähtis on andmebaasivalik ning sealt leitava informatsiooni lisamise kuupäev kindlasti ei
täiendama (tõenäosus, töötervishoiu ja ohutuse nõuded, otsustada, kas risk on lubamatu/lubatud, täiendavad ettevaatusabinõud, riskide kontrollimine, 4. Fikseerida oma tegevus (ettevaatusabinõud, tulemused dokumenteerida ja säilitada) 5. Analüüsida riskihindamise tulemusi ning teha vajalikud korrektiivid 13. Riskide hindamise meetodid: · Riskimaatriks tabel riski prioriteedi ja tõenäosuse suhtes · Viieastmeline skeem 14. Alati rohkem ohustatud töötajad on alaealised, rasedad, rinnaga toitvad naised, nõrgenenud immuunsüsteemiga inimesed. 15. Tervist ohustavad tootmistegurid: · Mehaanilised masinate liikuvad osad, kukkuvad esemed · Füüsikalised tolm, gaasid, vale õhuliikumiskiirus, kõrgendatud/alandatud õhuniiskus,
täiendama (tõenäosus, töötervishoiu ja –ohutuse nõuded, otsustada, kas risk on lubamatu/lubatud, täiendavad ettevaatusabinõud, riskide kontrollimine, 4. Fikseerida oma tegevus (ettevaatusabinõud, tulemused dokumenteerida ja säilitada) 5. Analüüsida riskihindamise tulemusi ning teha vajalikud korrektiivid 13. Riskide hindamise meetodid: Riskimaatriks – tabel riski prioriteedi ja tõenäosuse suhtes Viieastmeline skeem – 14. Alati rohkem ohustatud töötajad on alaealised, rasedad, rinnaga toitvad naised, nõrgenenud immuunsüsteemiga inimesed. 15. Tervist ohustavad tootmistegurid: Mehaanilised – masinate liikuvad osad, kukkuvad esemed Füüsikalised – tolm, gaasid, vale õhuliikumiskiirus, kõrgendatud/alandatud õhuniiskus,
Klaasist uksed on märgistatud. - - Olemas esmaabivahendid, esmaabikoolitusel on osalenud kõik - -Regulaarselt kontrollida 6.4 Esmaabi töötajad. emaabivahendite piisavalt, teha vajalikke täiendusi. Tabel 2. Ohuteguritest tuleneva riski hindamiseks kasutatud riskimaatriks Tõenäosus Tagajärgede raskusaste Keskmiselt kahjulik Mõõdukalt kahjulik (õnnetused ja haigused, mis Väga kahjulik Ilmnemissagedus (õnnetused ja haigused, mis ei põhjustavad küll kergeid aga (õnnetused ja haigused, mis
Ruumiline planeerimine on tegevus, mille ülesandeks on leida kõiki osapooli võimalikult suurel määral rahuldavad lahendused tervikliku ja jätkusuutliku elukeskkonna loomiseks teatud maa-alal. Riske arvestav ruumiline planeerimine! 19. Poolkvantitatiivne ja kvantitatiivne riskianalüüs, sarnasused ja erinevused. Poolkvantitatiivne riskianalüüs on Eestis praeguse seisuga enim rakendatud. Riskianalüüsi tavapärasteks väljunditeks on: Riskitabelid ja riskimaatriks Tagajärjepõhised ohualad Märkus: Poolkvantitatiivne riskianalüüs on tavaliselt deterministlik, st õnnetusstsenaariumid määratletakse valikuliste tüüpstsenaariumite kohaldamise teel konkreetsete käitiste tingimustega. Pole kuigi täpne, kuid on hästi ühilduv hädaolukorra riskianalüüsi (HORA) metoodikaga Kvantitatiivne riskianalüüs on Eestis rakendatud üksikutel kordadel.
I II III Tõenäoline Vastuvõetav risk Keskmine risk Suur risk II III IV Väga tõenäoline Keskmine risk Suur risk Talumatu risk III IV V Tabel 1. Terviseriskide hindamiseks kasutatud üldine riskimaatriks Vähene risk (I tase) – erilisi abinõusid ei vajata. Vastuvõetav risk (II tase) – vastuvõetav risk ei nõua üldjuhul lisaabinõude rakendamist, kuid ka nende puhul on oluline pidev ohutusabinõude teadmine ja täitmine ning töökoha üldine korrashoid, samuti tuleb need arvesse võtta ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse tegevuskava koostamisel. Keskmine risk (III tase) – tuleb planeerida meetmed sõltuvalt ohuteguri võimalikust kahjulikkusest.
Reaalajasüsteem Masina kasutajaliides Reaalajasüsteemides kasutatav tarkvara Süsteemtarkvara Rakendustarkvara – andmehõive, reaalreguleerimine, superviisorjuhtimine inimliides, arvutused, veatöötlus jne. Andmebaasid – relatsioonilised objekt-orienteeritud , reaalaja andmebaasid, hajutatud reaalaja-andmebaasid, warehouses, eritüübiliste andmebaaside kompleksid. Kommunikatsioonitarkvara – võrguprotokollid, turvatarkvarad Eriseadmete funktsionaalsust tagav tarkvara – ohutus, diagnostika, abivahendid ja simulatsioonisüsteemid. Masin/inimene suhe Inimvigu põhjustavad – Töökeskkonna tegurid, individuaalsed omadused ja organisatoorsed-juhtimisalased tegurid Kas inimese kvalifikatsioon vastab tööülesannetele? Kas seadmed on töökorras? Kas seadmed vastavad tehnilistele tingimustele, kas nende kontroll on dateeritud Kas süsteem kui tervik funktsioneerib veatult? Süst...
tervist mõjutavad ohutegurid on müra, õhutemperatuur ja liikumine, sundliigutused ja asendid, kukkumisoht jms. 1. RISKIANALÜÜSI METOODIKA Riskianalüüs on teostatud vaatluse käigus tööruumide eripära, töövahendeid ning töökorraldusest tuleneva tervisele võimaliku kahju tõenäosust ja tagajärgi arvesse võttes. Riskide suuruse hindamiseks on kasutatud standardi BS 8800 riskimaatriksit. Tabel 1. Terviseriskide hindamiseks kasutatud üldine riskimaatriks Tagajärjed Tõenäosus Tööga seotud Tööst põhjustatud Kutsehaigus haigestumine on haigestumine Raske tervise- ebareaalne Kerge trauma kahjustus, surm Väga ebatõenäoline Vähene risk Vastuvõetav risk Keskmine risk L (0 %...30 %) I II III
probleeme ei saa lahendada kohe), samuti kes teeb mida ja millal, millal tegevus lõpetatakse ning mis vahendid on meetmete rakendamiseks eraldatud. 5. samm järelevalve ja kordamine Ajakohasuse tagamiseks tuleb riskihindamise tulemusi korrapäraselt kontrollida. Kindlasti peab riskihindamist kordama pärast olulisi muutusi organisatsioonis või pärast õnnetuse või vahejuhtumi5 uurimist. 8. Riskimaatriks. Riski maatriks on lihtne meetod, mis võimaldab riskid järjestada nende mõju ja tõenäosuse alusel. Riskid kantakse maatriksisse, mille ühel teljel on riski realiseerumise tõenäosus ja teisel riski mõju ettevõtte tegevusele. Riski realiseerumise tõenäosus on 100%, kui tegemist on kindla sündmusega. Riskimaatriksis ei tohiks ühegi riski tõenäosus 100% olla, kuna kindlalt toimuvat sündmust ei saa riskiks nimetada
-1 VÕRDLEMINI II III IV TÕENÄOLINE, KUID Vastuvõetav risk Keskmine risk Suur risk VÕIMALIK -2 TÕENÄOLINE -3 III IV V Keskmine risk Suur risk Talumatu risk Tabel 1. (Kranich, 2014) Riskianalüüsi riskimaatriks Ohutegur Tingimused, Riskitase Riski alandamine hinnang, abinõud Füüsikalised ohutegurid Müra Õuest kostuv autode I Kuna müra on ajutine müra, töövahendite Vähene risk ning paratamatu siis ei (saagide, trimmerite) (1) saa selle muutmiseks
arvesse järgmist: ohuteguri ekspositsiooniaega (töötajate reaalset kokkupuutekestust ohuteguriga pikema tööperioodi jooksul); töötajate poolseid ohutus- ja ergonoomikanõudeid; töötervishoiu ja tööohutusalast olukorda ettevõttes (ohutusabinõude rakendamine). 4 Võimaliku tagajärje (tervisekahjustus) hindamisel võeti arvesse tekkida võiva tervisekahjustuse ulatust. Tabel 1.1. Riskimaatriks BS 8800 TAGAJÄRGEDE RASKUS TÕENÄOSUS Vähene Ohtlik e. kahjulik Väga ohtlik Vähe tõenäoline Olematu risk (I) Vähene risk(II) Lubatav risk (III) Lubatav koos Tõenäoline Vähene risk (II) Lubatav risk (III)
toimetulekuks. Ettevõtlusriske võib tinglikult liigitada nelja põhikategooriasse: tegevusrisk, tururisk, äririsk ja krediidirisk. Järgnevad küsimused abistavad Sind enamlevinud riskide eritlemisel. Ettevõtte eripärast tingituna võib kaasneda hoopis teistlaadseid riske. Seega, määra oma ettevõtmisega kaasnevad võimalikud riskid ja analüüsi neid. Riskianalüüsi läbiviimisel võib abiks olla nn riskimaatriks. Tabel x. Riskimaatriks Järeldus tegutsemiseks. Tegur- Võimalik Mõju firma Ennetav tegevus (kuidas ennetada risk muutus tegevusele ja hiljem toime tulla) (Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, 2012) Peamised vead Analüüs on pealiskaudne või puudub hoopis – nimetatakse lihtsalt mõned võimalikud riskid, aga kuidas need tegevust mõjutavad või kui tõenäoliselt need tekivad, pole kirjutatud.
Väga väike 1 Vähetähtsad Kerged Rasked Väga rasked Katastroofilised A B C D E Hädaolukorra tagajärjed 28 Joonis 1.5 Riskimaatriks (Ministeeriumi valitsemisala hädaolukordade riskianalüüsi ajakava ja metoodika 2007) Iga hädaolukorra riski vähendamiseks töötatakse välja ennetavad meetmed, st kirjeldatakse lühidalt meetmeid, mida tuleb võtta ohu kõrvaldamiseks (vältimiseks) või riski vähendamiseks (tagajärgede leevendamiseks) [21, lk 24]. Lähtudes kriisireguleerimise põhisalustest ja kriisireguleerimise rahvusvahelistest
SISUKORD HÄDAOLUKORRA SEADUS Vastu võetud 15. juunil 2009. a............................................................................................... 4 1. peatükk.................................................................................................................................. 4 ÜLDSÄTTED............................................................................................................................. 4 2. peatükk HÄDAOLUKORRAKS VALMISTUMISE KORRALDUS....................................................... 5 1. jagu ...
EESTI MAAÜLIKOOL HÄDAOLUKORRA SEADUS Vastu võetud 15. juunil 2009. a 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab kriisireguleerimise, sealhulgas hädaolukorraks valmistumise ja hädaolukorra lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise õiguslikud alused. Käesolev seadus reguleerib ka eriolukorra väljakuulutamist, lahendamist ja lõpetamist ning kaitseväe ja Kaitseliidu kasutamist hädaolukorra lahendamisel, päästetöö tegemisel ja turvalisuse tagamisel. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal niivõrd, kuivõrd erakorralise seisukorra seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus ei sätesta teisiti. (3) Käesolev seadus ei reguleeri sõjalisest ohust tingitud hädaolukorraks valmistumist ja hädaol...
1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: * töökoha kaotus * õppeasutuse lõpetamine, sh mittestatsionaarses vormis * k...
TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS Vastu võetud 16.06.1999. a seadusega (RT I 1999, 60, 616), jõustunud 26.07.1999. a. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse tegevteenistuses olevate kaitseväelaste teenistustingimuste ning kaitseväe, Kaitseliidu, politsei, päästeasutuste ja piirivalve töötajate töö suhtes niivõrd, kuivõrd eriseadustega või ne...
ETTEVÕTLUSE ALUSED 2 AP 1 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: * töökoha kaotus * õ...
4) oht sündmus või asjaolu, mis võib põhjustada katkestust; 5) risk hinnang asjaoludele, mis võivad takistada asutuse või ettevõtte võimekust osutada elutähtsat teenust tähtajaliselt, ettenähtud kvaliteediga või planeeritud mahus; 6) riskianalüüsi juhend rahvusvaheliselt tunnustust leidnud soovitused või standard, mille alusel saab läbi viia ettevõtte või asutuse teenuse osutamise riskide analüüsi; 7) riskimaatriks maatriks elutähtsa teenuse kriitilise tegevuse katkemise tagajärgedest ning tõenäosusest, mille alusel määratakse riskiklass; 8) riskiklass elutähtsa teenuse katkestuse tähtsuse sõnaline kirjeldus, mis sõltub katkestuse tõenäosusest ja selle raskusastmest ning mille abil järjestatakse riskid; 9) maksimaalne katkestuse lubatud kestus kriitilise tegevuse katkemise periood, mille
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
