TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Füüsika laboratoorne töö Silindri inertsmoment Õppeaines: Füüsika I Mehaanikateaduskond Õpperühm: Üliõpilased: Juhendaja:P.Otsnik Tallinn 1.Tööülesanne. Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 2.Töövahendid. Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. 3.Teoreetilised alused. Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga(1) m silindri mass (kg) v masskeskme kulgeva liikumise kiirus (m/s) I - inertsmoment ( kgm² ) - nurkkiirus tsentrit läbiva telje suh...
Eesti sportlased Pekingis GERD KANTER Meeste kettaheide Sünniaeg ja koht: 6. mai 1979, Tallinn Mõõdud: 196 cm, 125 kg Klubi: Tallinna Kalev Treener: Vesteinn Hafsteinsson Õppeasutus või amet: EBS, tudeng Saavutused: MM-kuld (2007), MM-hõbe (2005), EM-hõbe (2006), universiaadikuld (2005), EM-i 12. koht (2002), MM-i 25. koht (2003), OM-i 20. koht (2004) Esinemine Pekingi olümpial Kvalifikatsioon Esimeses voorus viskas Gerd ainult 59.65. Teda see tulemus ammugi ei rahuldanud. Teises voorus tegi ta aga korrektuure(võttis pööretel kiiruse natukene aeglasemaks) ning heitis 64.66, mis oli piisav,et pääseda finaali. Nii ta siis kolma...
Kui Raskolnikov talle tunnistas, et hoopis tema on mõrtsukas, ei suutnud alandlik neiu seda alguses uskudagi. Ta ütles vaid, et see pole võimalik, kuna jumal ei lubaks taolist koledust. Peategelase Raskolnikovi tapmise üheks motiiviks oligi vaesus, mille all ta kannatas, ja mis viis kohutavate tagajärgedeni. Raskolnikov uskus sügavalt, et tappes liigkasuvõtja Aljona Ivanovna, teeb ta suure heateo tervele ühiskonnale. Tema teooria ei pidanud aga katsele vastu, sest süümepiinad olid lakkamatud ning hirm varitses justkui kõikjal. Raskolnikovi karistuseks oli tema pidev hirm kuritöö ilmsiks tulemise ees ning tema lakkamatu meeltesegadus. Raskolnikovi lunastuseks võib pidada tema kuritöö karistust ja armumist Sonjasse. Nimelt mõisteti peategelane teise järgu karistusega Siberisse sunnitööle. Seal algas tema muutumine ja lunastamine ning ta pidas kõigele vastu tänu Sonja armastusele. Just Siberis õppis ta Sofjat armastama.
Katse: Lähen magama normaalsel ajal ja panen äratuskella iga kolme päeva tagant minuti varasemaks ja kohe peale seda, kui äratuskell on tirisenud kallan endale jahedat vett näkku, et üles ärgata. Selle katse jaoks läheb vaja äratuskella ja ämbrit, mida tuleb täita iga päev jaheda või soovi korral jää külma veega. Sellele katsele ei saa öelda kindlat pikkust, aga ma arvan, et mul kuluks enda ideaal ärkamis aja saamiseks ligikaudu 90 päeva. Katse tulemused kirjutaksin ma üles ja hiljem analüüsiksin joondiagrammina. Näidis tulemuste märkimiseks: 1. päev Ärkasin sama vara, kui tavaliselt 2. päev Ärkasin samal ajal aga polnud enam nii väsinud 3. päev
RASKUSKIIRENDUS. 1.Tööülesanne. Maa raskuskiirenduse määramine. 2.Töövahendid. Pendlid, sekundimõõtja, mõõtelint. 3.Töö teoreetilised alused. Tahket keha, mis on kinnitatud raskuskeskmest korgemal asuvast punktist ja võib raskusjõu mõjul vabalt võnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks.Idealiseeritud süsteemi,kus masspunkt võngub lõpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas,nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli võnkeperiood T avaldub järgmiselt: kus l - pendli pikkus, g - raskuskiirendus. Valem kehtib ainult väikeste võnkeamplituudide korral,kui võnkumist võib lugeda harmooniliseks. Matemaatilise pendlina kasutati antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest. Füüsikalise pendli võnkeperiood T on arvutatav valemiga: kus I on pendli inertsmoment pöörlemistelje suhtes, a - masskeskme kaugus pöörlemisteljest, m- pendli mass. ...
i i =1 = 0,0015 t n -1, =2,8 n i - ( 2 ) U A ( ) = t n-1, i =1 = 2,8 0,0015 = 0,02425 n * ( n - 1) 20 Katsete tulemusena on gaasi erisoojuste suhe 1,32 ± 0,024, usaldatavusega 0,95 Arvutame liitmääramatuse ühele katsele Suhteline viga on leitud a-tüüpi määramatusega. Leiame suuruse k1 vea kh (põhiviga): 2 2 h = h h1 + h h2 1. h1 h2 1 ( h1 -h 2 ) - h1 h2 = =- 2. h1 ( h1 - h2 ) 2 ( h1 - h2 ) 2 1 1 = h2 ( h1 - h2 ) 2 3.
saavutamisele kaasa ka puhas juhus. Raskolnikov juhtus kuulma Lizaveta ja kaupmehe juttu, kus öeldi, et järgmisel päeval kell seitse õhtul jääb Ivanonva üksinda. See andis viimase tõuke Raskolnikovi kuritöö sooritamisele. Oli teada täpne kellaaeg ja koht ning mees arvas, et tegemist on parima võimalusega ettekavatsetu edukalt sooritada. 3. Raskolnikov uskus sügavalt, et tappes liigkasuvõtja Aljona Ivanovna, teeb ta suure heateo tervele ühiskonnale. Tema teooria ei pidanud aga katsele vastu, sest süümepiinad olid lakkamatud ning hirm varitses justkui kõikjal. Teose lõpus nägi peategelane unenägu, mis muutis kõiki tema seniseid arusaamu. Unenäos on öeldud, et kõik, kes arvasid endid olevat targad, kõiketeadjad, vääramatu tõe omanikud, hakkasid lõpuks üksteist tapma ja süüdistama. Suurest katkust võisid pääseda vaid need, kes olid puhtad, valitud. Teoses on öeldud:"Kogu
saavutamisele kaasa ka puhas juhus. Raskolnikov juhtus kuulma Lizaveta ja kaupmehe juttu, kus öeldi, et järgmisel päeval kell seitse õhtul jääb Ivanonva üksinda. See andis viimase tõuke Raskolnikovi kuritöö sooritamisele. Oli teada täpne kellaaeg ja koht ning mees arvas, et tegemist on parima võimalusega ettekavatsetu edukalt sooritada. 3. Raskolnikov uskus sügavalt, et tappes liigkasuvõtja Aljona Ivanovna, teeb ta suure heateo tervele ühiskonnale. Tema teooria ei pidanud aga katsele vastu, sest süümepiinad olid lakkamatud ning hirm varitses justkui kõikjal. Teose lõpus nägi peategelane unenägu, mis muutis kõiki tema seniseid arusaamu. Unenäos on öeldud, et kõik, kes arvasid endid olevat targad, kõiketeadjad, vääramatu tõe omanikud, hakkasid lõpuks üksteist tapma ja süüdistama. Suurest katkust võisid pääseda vaid need, kes olid puhtad, valitud. Teoses on öeldud:"Kogu
merelt piirasid saarlased maalt Sakala ja Ugandi Uue sadama merelahing · Tormi eest varjunud sakslaste laevastiku ründamine · Ebaõnnestus Sakslaste rünnakute intensiivistumine · 1215 lõpul alistati Sakala ja Ugandi · 1216 Ugandi ja Sakala retk Pihkvasse · 1217eestlaste ja venelaste katse vallutada Otepääõnnestus Rahu tingimusena pidid Sakslased lahkuma Eesti aladelt MADISEPÄEVA LAHING 21.09.1217 See oli tulemuseks eestlaste katsele võim endale saada Sakslased said plaanist teada · Tahtsid eestlasi purustada enne venelaste tulekut · Hukkusid mitmed vanemad Lembitu ja liivlaste vanem Kaupo · Saksa rüüstas veel pikka aega Lahingu tulemused · Eesti vaimu ei suudetud murda · Albert mõistis, et üksi Eestit ei valluta · Pöördus abi saamiseks Taani poole Sõjategevus 12191220 · Taani saabus PõhjaEestisse · Retke juhtis Waldemar II · Saabuti Tallina, mis hõivati lahinguta
1. Kirjelda ettevõtlikku inimest (4punkti)*Mõistab probleemi olemust ja suudab püstitada eesmärki.*Saab aru, kuidas probleemi lahendada või eesmärki saavutada.*Leiab ressursid probleemi lahendamiseks ja eesmärgi saavutamiseks. *Lahendab probleemi või saavutab selle ise. 2. Nimetage noorte eeliseid ettevõtluses (6punkti)*Aktiivsus, ambitsioonikus, motiveeritus, vaba aega on rohkem , julgus võtta riske, parem tervis/töövõime, ebaõnnestudes minnakse uuele katsele. 3. Mis on frantsiis?*Frantsiis on oma põhiolemuselt õigus, mille raames frantsiisi omanik ehk frantsiisi andja annab õiguse kasutada enda kaubamärki või äriideed. 4. Ettevõtte riskid Puudub turg, puudub tööjõud, Kulud ületavad tulud, konkurents, 5. Nimeta konkurentsi liigid 4*Täielik konkurents*Monopolistlik konkurents*Oligopol*Monopol 6. Täiusliku konkurentsi tunnused 4*Palju ostjaid või müüjaid- väike ettevõte suurel
küsimusele. Kõige paremini kerkib tainas, millele on lisatud natukene, siin katses 1 tl, suhkrut. Soojas ja soodsas tingimuses kerkib pärm ilusti, aga suhkrut lisades hakkavad toimuma taigna ja suhkruga reaktsioonid. Liigselt suhkrut lisades kaob aga abistav efekt, nagu katsetulemustes näha võib. Teoreetiliselt peaks suhkur pärmitainast kiiremini ja paremini kerkima panema, aga meie katsetes seda otseselt täheldada ei saanud. Probleemi lahendamine: Mõtle läbiviidud katsele ja töölehe alguses olevale jutule ning leia lahendus seal tekkinud probleemile. Suhkruga tainas kerkis paremini, kuna pärm vajab kerkimiseks energiat ja toitu, mida ta saab armsast sahhariidist - suhkrust.
Kontsentreeritud HCl lahus (tõmbe all), täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaator fenoolftaleiin (ff). Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad. Enne katse alustamist tegin mõned arvutused, et teada saada palju vett ning HCl on mul vaja katseks võtta. Mõõtsin mõõtesilindriga 250 ml koonilisse kolbi nii palju vett, kui palju arvutades sain ning lisasin tõmbe all väikese mõõtesilindriga vajaliku koguse (samuti katsele eelnenud arvutuste alusel)HCl. Sulgesin kolvi ning segasin seda tõmbe all ringikujuliste liigutustega. Tegin saadud lahusest 5 kordse lahjenduse. Selleks pipeteerisin destilleeritud veega loputatud 100 ml mõõtekolbi 20 ml lahust. Enne vajaliku koguse pipeteerimist loputasin pipetti iga kord selle lahusega läbi s.t. et ma loputasin iga kord pipetid (ja ka büreti) töölahusega ning alles siis mõõtsin endale katseks vajaliku koguse lahust. Lisasin 20 ml
Ameerika ühendriigid 19. saj Ameerika Ühendriigid ostsid Prantsusmaalt Louisiana maavalduse, Hispaanlastelt osteti Florida, Mehhikolt saadi Texas ja vallutati California, Suubritannia loovutas Oregoni. USA suurenes ligi kolm korda ning juurde loodi 23 uut osariiki. Uue keskusena tõusis esile New York. Indiaanlased võtsid läände liikuvaid valgeid kolonisaatoreid alul sõbralikult vastu ja aitasid neil kohaneda. Uusasukad hakkasid põliselanikkonda oma tavadele ja seadustele allutama. Igapäevaseks said verised konfliktid. Indiaanlased ei suutnud tulirelvadega ümberasujatele vastu seista ning olid sunnitud oma põlistelt maadelt lahkuma. Neile nähti ette omad territooriumid reservaadid. Metsiku lääne vallutamist kiirendas veelgi ulatuslike kullaväljade avastamine Californias. Sisepoliitilises elus käis võitlus kahe partei- föderalistide(esindasid põhjaosariikide kodanluse huve) ja demokraatide(esindas lõunaosariikide orjapidajaid, 19.sajand...
stipendiumit. Kursusekaaslase Tarmo Roosimölderiga, kellega nad ülikoolist koos lahkusid, lõid nad mitteametliku kunstnikerühmituse "Lüliti". Päevast, mil Navitrolla lahkus ülikoolist, hakkas ta ennast kunstnikuna teadvustama. 1989/90.aastatel toimus "Lüliti" esimene näitus Tartus, millele peatselt järgnevad ka teised Tallinnas, Võrus ning mujalgi. 1990. aastal pidas järjepidev Heiki vajalikuks veel üritada sisse astuda kunstikooli. Nii läks ta neljandale katsele, kuid ka see ebaõnnestus. Sellel ajal tabasid teda ka isklikus elus ebaõnnestumised ning veel polnud müüdud ka ühtegi maali. Üldine kriis saabus 1992. aastal, kui "Lüliti" oli justkui suremas ning Tallinnasse läinud ning tööd meeletult rabav Navitrolla oli läbinud juba mitmeid maali kujunemise etappe, mida saatsid kord õnnestumised, kord ebaõnnestumised. Peagi avastas ta aga, et loomades on midagi sellist, mida ta pidas vajalikuks enda maalil kujutada.
Valitsus püüdis jätkuvalt säilitada ranget neutraliteeti, ehkki Eesti lennuväljadelt startivad Vene pommitajad ründasid Soome linnu. Eesti siseelus kujunes baaside sõja olulisemaks sündmuseks baltisakslaste lahkumine. 6 okt 1939 peetud kõnes mainis Hitler, et Ida- ja Kesk-Euroopas asuvad saksa rahvusgrupid paigutatakse ümber Saksamaale ja järgneva seitsme kuuga lahkuski eestist palju baltisakslasi. Vaatamata Eesti ametliku propaganda katsele kujutada baltisakslaste lahkumist 700-aastase orjapõlve lõppakordina, vapustas see tõsiselt avalikkust, kahandas ühiskonna majanduslikku ja vaimset potentsiaali ja tugevdas kuuldusi Balti riikide Moskvale mahamüümise kohta. Tunnetades sesisest selgemini Eesti ohustatust, hakkasid võimulolijad otsima võimalusi valitsuse sotsiaalse kandepinna laiendamiseks. Peaministri kohalt astus tagasi ebapopp Kaarel Eenpalu ja uue kabinet kujundas professor Jüri Uluots
tundmise eksam ning tuleb kirjutada avaldus koos kinnitusega jääda lojaalseks Eesti riigile ja põhiseaduslikule korrale. 11. Milliseid samme peab astuma välismaalane, kes tahab Eestis asuda palgalisele tööle? V: Esmalt peab ta taotlema elamisloa ning siis ka tööloa. 12. Millised on kodanikuõigused ja kohustused? V: Õigus ja kohustus teenida kaitseväes; õigus avaldada omaalgatuslikku vastupanu katsele muuta riigikorda või hävitada Eesti iseseisvust; õigus töötada politseis, kohtus, kinnipidamisasutustes ja tollis; õigus töötada avaliku teenindajana riigi- ning kohaliku omavalituse asutustes; õigus kuuluda erakonda; õigus hääletada ja kandideerida Riigikogu valimistel; õigus osaleda rahvahääletusel. 13. Millised on mittekodaniku õigused ja kohustused? V: On kohustatud hoidma loodus- ja elukeskkonda, alluma seadusele, olema lojaal-
................................................................... 4 2 Sissejuhatus Käesolevas uurimistöös uurin hallitusseente omadusi, arengut ja seda soodustavaid keskkonnategureid ning hallitusseente rolli inimese elus. Kõige enam pööran tähelepanu hallituse arenguks vajalikele keskkonnatingimustele ja viin läbi ka sellekohase katse. Antud teema sai valitud tänu koolis läbiviidud katsele, kus pidime jälgime hallituse arengut erinevate niiskuskogustega katseklaasides. Teema on kasulik sellepärast, et saada aru miks ja millal lähevad kodus toiduained hallitama (näiteks sai ja leib) ning kuidas seda teinekord ära hoida. Uuringu viisime läbi katsemeetodil, kus vaatlesime katse tulemusi iga kindla aja tagant. Vaatlesime katset 17.09.2012-26.09.2012 ja tegime igal vaatluspäeval märkmeid toimunu kohta. Oluline on siinkohal märkida, et viisime katse läbi sisetingimustes.
Kaitsetegevus on lubatud mõlema ärahoidmiseks. Õigusvastasuse nõudest tulenevalt ei pea ründe tegu olema tahtlik ega süüline. Näiteks: Lapseealised, vaimuhaiged, ettevaatamatus, ei anna aru õigusvastasusest. Vahetu samaaegne, kohe algav. Vahetult eesseisev rünne on rünne, mida võiks iseloomustada süüteo ettevalmistamisega. Hädakaitset ei saa samastada politseilike volitustega kuritegude ärahoidmisel. Tuleb leida ettevalmistamise staadiumis hetk, mis vahetult eelneb katsele. Kaitsja ei pea ootama, kuni satub aktuaalsesse võitlusolukorda, vaid võib hakata tegutsema hetkest, kui teda ähvardab viimase kaitsevõimaluse äralangemine. Näiteks: Kaitsja ei pea ootama kuna tema autosse tunginud isik hakkab teda noaga lööma, ta võib kohe oma vara kaitseks kasutada näiteks pipragaasi. Kaitsetegevus Kaitsetegevus seisneb ründaja õigushüve kahjustamises. Kaitsetegevus on vajalik, kui see on sobiv ründe tõrjumiseks. Kaitsja peab kasutama kaitseks
Aafrikas alistuma. Mis andis neile märku, et liitlasväed on lõpuks tugevale vasturünnakule asunud. Idarindel oli sakslaste suurim ebaõnnestumine Stalingradi lahing 1942 lõpul ja 1943 algul, kus ligi 300 000 pealine piiramisrõngasse sattunud vägi sai lüüa. See muutis Saksamaa nõrgaks uutele rünnakutele idast, mistõttu tuli ruttu vastupealetungi alustada. 1943 suvel tegi Saksa juhtkond viimase katse asuda pealetungile Punaarmee vastu. Peeti Kurski lahing aga kus tänu ebaõnnestunud katsele venelasi ümber piirata, õnnestus neil asuda vastupealetungile. Mõne kuuga vallutas Punaarmee tagasi üle poole okupeeritud NL aladest. Kurski lahingu ajal tagandas Itaalia kuningas Mussolini ning uus valitsus sõlmis vaherahu. Sama aasta sügisel jõudsid liitlasväed Itaalia lõunapiirkondadesse. Saksamaa ei saanud oma liitlast, kes oli fasistlik Itaalia eesotsas Mussoliniga unarusse jätta ja seetõttu hõivasid ka Saksa jõud Põhja- ja Kesk-Itaalia, moodustades seal Mussoliniga
õnnestumisega lõpeb vaid üks katse kümnest. Tiiger roomab tasahilju oma saagile lähedale ning jääb 10-25 m kaugusele. Tema liigutused on väga eripärased ta tõmbab selja küüru, tagajalgadega toetab aga tugevasti vastu maad. Väikesed loomad surmab tiiger neil kaela murdes, suuremad paiskab esmalt maha, seejärel kargab kõrri. Kui ta aga vea teeb ning saaklooma püütud ei saa, eemaldub ta võitluskohast umbes 200 m kaugusele ning harva läheb ta uuele katsele. Surmatud saagi tassib tiiger harilikult vee äärde, enne uinumist peidab jäänused ära. Enne seda peab ta aga kõik konkurendid eemale peletama. Sarnaselt teiste suurte kaslastega sööb tiiger harilikult lamamisasendis. Söömise ajal hoiab ta saaki käppadega kinni. Tiiger tavatseb püüda suuri kabjalisi, vajadusel sööb aga ka kalu, konni, kilpkonni, linde ja hiiri ning ei põlga ära isegi puuvilju. 4.PALJUNEMINE Troopikas elavatel tiigritel kindlat innaaega pole
elektrilöögi. Õpetaja lihtsalt keeldub edasi tegemast talle määratud ülesannet. Test lõpetatakse. Talle öeldakse kõik ausalt ära , et tegelikult õpilane oli näitleja ja ta ei saanud kordagi elektrilööki tunda. Originaalse katse põhjal said psühholoogid ennustada palju on inimesi kes lähevad välja kõrgeima karistus astmeni ( 450 volti). Nende ennustus oli üks kümnendik ühest protsendist. Nad eksisid. Derren Browni katse käigus , mis oli täpne koopia esialgsele katsele, oli see protsent üle viiekümne. Suur osa nendest inimestest läks selle testiga lõpuni välja lihtsalt selle pärast , et valge kitliga doktorihärra ütles nii. See on pilt katse läbiviimisest , mis moodi asetses katses õpilane ja õpetaja ning doktor. Kommentaarid Siret Sulaoja õpin kehakultuuri Minu arust oli see omapärane katse. Tean, et inimesed on valmis minema viimse piirini , et
Pilte näidati 800ms ja piltide eraldamiseks näidati 1,2s risti. Enne katset valiti juhuslikult 32 isikut "sihtmärgiks"(17 naist, 15 meest; 13 KDEF ja 19 ESRC baasist), ülejäänud 99 isikut olid nö "täiteks". Sihtmärkpilte näidati umbes iga 25 pildi tagant peale nende esimest kuvamist. Täitepildid olid paigutatud sihtmärkide vahele ning kasutati ka "valvsuse" jaoks, mida korrati 1-7 pildi järel (kokku oli neid 1/6 täitepiltidest) testimaks kas osaleja on täielikult katsele pühendunud. Kui osaleja vastas valesti rohkem kui 50% viimase 10 sihtmärgi korduses või tegi vale nupuvajutuse rohkematel kui 50% kordadest kus kuvati mittekorduvaid pilte, lõpetati nende katse. Piltide järjestus oli juhuslik ning varieerus iga osaleja puhul. Artikli autori arvates näitavad antud uuringu üldistatud tulemused, et olenemata üksiku pildi meeldejäävusest on inimesed meeldejäävad ja unustatavad. Meeldejäävus on väga püsiv
Võitlust Põhja-Süürias kasutatakse võimalusena ässitada üles Türgi taristu ja iseäranis moseede vastu ja terrori importimiseks Saksamaale. Ehkki Moskva on Türgi ja Ameerika vahelise sõja vastu, on seda raske vältida Moskvas jälgitakse sündmuste kulgu tähelepanelikult, eesmärgiga võtta õige seisukoht. Kreml ei soovi antud konfliktis kumbagi poolt toetada. Nii on Venemaa kategooriliselt vastu USA katsele Süüria Kurdistan riigi ülejäänud osast eraldada, mida on selgelt välja öelnud ka välisminister Sergei Lavrov. Samas pole ka Venemaa suhtumine Türgi sõjaväeoperatsiooni päris ühene. Moskva tahaks, et kurdide küsimus lahendataks diplomaatilisel teel, kaasates poliitilisse protsessi ka kurdid. Pealegi andis lisaks Ameerikale Afrini kurdidele omapoolse julgeolekugarantii ka Kreml. Erinevalt Washingtonist on Venemaal kombeks oma lubadusi ka täita.
5) Miks esitati varieeruvat stiimulit juhuslikus järjekorras? * Et katseisiku vastustes ei tekiks süstemaatikat ehk et katseisik ei arvaks, et tegu on teatud kindla reeglistikuga stiimulitereaga või siis ta ei saaks aru, et stiimulid ilmuvad alati samas järjekorras. Juhuliku järjestuse abil esitatud stiimulite võrdlemine annab adekvaatsema tulemuse määramatuse intervalli ja muude tunnuste leidmiseks. 6) Enesekriitiline hinnang oma katsele. * Üldiselt tunnen, et sain katsega hakkama ning samuti sujus väga hästi koostöö katseisikuga. Siiski oleksin võinud läbi viia ka katse väiksemate varieeruvustega, et saada teada, kas siis ka tulemus on sarnane, kuid see jääb siis järgmiseks korraks.
julgeolekualast koostööd lükkas Soome valitsus tagasi. Tema arvates olid need riigid liiga nõrgad ja vaesed, et Soomet vajaduse korral abistada. Suur ülemaailmne majanduskriis põhjustas soomlastele palju raskusi. Suurenes ka oht, et Soomele surutakse peale nõukogude kord. Neis oludes tekkis riigis kommunismivastane Lapua liikumine, mis nõudis karmikäelise valitsemiskorra kehtestamist Soomes. Liikumine kogus poolehoidu, mis julgustas lapualasi relvastatud riigipöörde katsele. See kukkus siiski läbi ning pärast seda liikumine keelati. Majanduskriisist ülesaamine aitas kaasa ka siseriikliku olukorra rahunemisele, kuid välispoliitiline olukord muutus üha pingelisemaks: Soomet hirmutas oht idast. Selleks, et kaitsta ennast võimaliku ohu eest, ehitasid soomlased Karjala maakitsusele võimsa kaitseliini (seda nimetati Mannerheimi liiniks). Soome otsis toetust ka lääneriikidelt ning sakslastelt, kuid see ei päästnud neid Nõukogude Liidu rünnakust.
Püüe minimaliseerida kannatusi ühiskonnas. Nii nagu teadusfilosoofias, aitab ka eetika valdkonnas Popperi hinnangul selgusele tublisti kaasa see, kui eetiline nõudmine formuleeritatakse negatiivses vormis ehk nõutakse kannatuste kõrvaldamist, mitte õnne soodustamist (nagu antiikaja praktilises filosoofias). Soov teha inimesi riigivõimu abil õnnelikeks on Popperi hinnangul ohtlik, kuna viib vältimatult katsele sundida indiviididele peale "kõrgemat väärtustekorda", mille kaudu riik õnne defineerib. Milline on Popperi käsitlus ajalooprotsessist? Inimkonna ajaloo kulg on tugevasti mõjutatud inimeste teadmiste kasvust. Sel ajal kui loodus-protsess allub loodusseadustele, pole inimtunnetuse arenemise valdkonnas võimalik leida sama-laadseid seadusi. Seetõttu ei saa inimkonna teaduslike teadmiste tulevast kasvu ratsionaalsete, teaduslike vahenditega ette ennustada.
Ernest Rutherford Referaat Kris Härsing 12b Tallinna Lilleküla Gümnaasium Sisukord Referaat...................................................................................................................... 1 Sisukord..........................................................................................................................2 Elulugu........................................................................................................................... 3 Avastused....................................................................................................................... 6 Aatomi tuum...............................................................................................................6 Radioaktiivsus.............................................................................................................
Päevast, mil Navitrolla lahkus ülikoolist, hakkas ta ennast kunstnikuna teadvustama. 1989/90.aastatel toimus "Lüliti" esimene näitus Tartus, millele peatselt järgnevad ka teised Tallinnas, Võrus ning mujalgi. 1990. aastal pidas järjepidev Heiki vajalikuks veel üritada sisse astuda kunstikooli. Nii läks ta neljandale katsele, kuid ka see ebaõnnestus. Sellel ajal tabasid teda ka isklikus elus 4 ebaõnnestumised ning veel polnud müüdud ka ühtegi maali. Üldine kriis saabus 1992. aastal, kui "Lüliti" oli justkui suremas ning Tallinnasse läinud ning tööd meeletult rabav Navitrolla oli läbinud juba mitmeid maali kujunemise etappe, mida saatsid kord õnnestumised, kord ebaõnnestumised
Kui esimest kuuli sündmus.Korrutamine P(ABCD)= ruumi, tähistatakse . Eelnevas näites tagasi ei pane, siis järgi on neli kuuli P(A)P(B|A)P(C|AB)P(D|ABC). S =. Näide 2. Kui meid huvitab (kaks valget, kaks musta) ning valge P(ABC)= P(A)P(B|A) P(C| paarituarvulise tahu pealetulek, siis kuuli valimise tõenäosus on P(B) = AB).Näide15. Märklauda tulistatakse sellele katsele vastav P(BA) = P(valge) = 2/4 = 0,5 e. 50%. kaks korda. Tõenäosus tabada esimesel elementaarsündmuste hulk on:S = {1, Sama loogikaga jätkates on kolmanda lasul on 0,6 ja tabada teisel lasul on 0,8. 3, 5}.Siin sündmuseks A on valge kuuli valimise tõenäosus vaid P(C) Leida tõenäosus, et märklauda tabatakse paarituarvulise tahu pealetulek
Teema Teemavaldkon(d/nad) Teadus, energeetika Teadus, meditsiin, põllumajandus. Käsitluse tase Konkreetne Osati konkreetne, osati üldine Infoallikad Millistele allikatele Artikkel tugineb Californias Artikkel tugineb nii autorite isiklikele tugineb artikkel? teadlaste poolt läbi viidud teadmistele, olles vastava katsele ning tuvastamata valdkonnaga piisavalt tutvunud allikatele, võimalik on ka (mõlemad autorid on seotud TÜ autori endapoolne uuring Tehnoloogiainstituudi ning enda teadmised. taimesignaalide laboriga ning töötavad vastavas valdkonnas).
Seda hulka nimetatakse lühidalt elementaarsündmuste hulgaks ja tähistatakse sümboliga S. Näide 1. Katse võimalikuks tulemuseks täringu viskel loetakse teatava tahu peale langemist. Sellel katsel on 6 võimalikku tulemust ja vastav elementaarsündmuste hulk on: S = {1, 2, 3, 4, 5, 6 }. Katsetulemuste hulk moodustab elementaarsündmuste ruumi, tähistatakse . Eelnevas näites S =. Näide 2. Kui meid huvitab paarituarvulise tahu peale tulek, siis sellele katsele vastav elementaarsündmuste hulk on: S = {1, 3 5}. , Siin sündmuseks A on paarituarvulise tahu peale tulek. Näiteks, A = 1. Juhul kui tuleb paarisarvuline tahk, siis see on antud sündmuse vastandsündmus, tähistatakse A , C näiteks A = 2.C Elementaarsündmuste ruum = {S, S }. C Näide 3. Kui katseks on auto eluea pikkuse mõõtmine, siis elementaarsündmuste hulgaks on kõik mittenegatiivsed arvud: S = [0, µ ).
4 2 Kahjustatud 22 25 4 7 Hukkunud 19 32 5 1 Kokku 110 130 2 4 0 Tabel 4. Teoreetilised sagedused katsele Feromoonpüünis Kontroll K o k k u Terved 65,1 76,9 1 4 2 Kahjus- 21,5 25,5 4 tatud 7 Hukkunu 23,4 27,6 5
2. Põhiseaduslikud õigused ja kohustused 5 p 1. Nimeta kaks põhiseaduslikku õigust, mis laienevad ainult Eesti Vabariigi kodanikele. 2 p Õigus hääletada ja kandideerida Riigikogu valimistel, õigus osaleda rahvahääletusel, õigus kuuluda erakonda, õigus ja kohustus teenida Eesti kaitseväes; sünnijärgsel Eesti kodanikul on õigus kandideerida presidendiks; õigus avaldada omaalgatuslikku vastupanu katsele muuta Eesti riigikorda; õigus Eesti riigi kaitsele välismaal viibides; ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega takistada Eestisse asumast (NB! välisriigile võib kodaniku välja anda ainult kurjategijate vastastikuse väljaandmise vms lepingu täitmiseks asjaomase seaduse alusel); riigi- ja omavalitsuse ametikohad täidetakse seadusega sätestatud korras kodanikega (vt PS, II ptk). 2. Nimeta kaks kohustust, mida iga Eesti Vabariigi elanik peab täitma. 2 p
Loksutan ja hoian mõlemat lahust 5 minutit veevannis 80-85oC juures. Seejärel lisan mõlemasse katseklaasi 1 ml Fehling I (CuSO4 (aq)) ja Fehling II (leeliseline Seignett'i soola lahus (aq)) lahust ja loksutan hoolikalt. Mõlemas katseklaasis tekib intensiivne sinine värvus. Soojendan uuesti. Järeldus Sahharoosi lahusesse, millele lisasin soolhapet, tekkis punane sade. Järelikult toimus selles lahuses edukalt sahharoosi hüdrolüüs glükoosiks ja fruktoosiks, mis andis katsele positiivse tulemuse. 1.2.5.Barfoed'i reaktsioon Reaktsioon võimaldab eristada taandavaid monosahhariide oligosahhariididest, kuna nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske ainult monosahhariidid. Sarnaselt Fehlingi reaktiiviga peaks tekkima punane vask(I)oksiidi sade. Töö käik Võtan kaks katseklaasi ning valan ühte 1 ml glükoosi ja teise 1 ml laktoosi lahust. Lisan mõlemale 3 ml Barfoed' reaktiivi (vask(II)atsetaadi lahus äädikhappes),
last ilmale kanda. Ja ikka need pärijaprobleemid. Oskar tahab Tiinaga juhtunust ike ka teada saada, aga Tiina ei räägi talle täit tõde. 22) Oti armastus Elli vastu kasvas. Ka Sass ja Maret said sellest aimu ja mõtlesid , mis küll edasi saab. Oskar tabas Elli Otiga suudlemast. Kuna ta ei sallinud Otti, läks neil jälle hulluks sõnavahetuseks. Vähe puudus, kui asi oleks hullemaks läinud. Oti katse Elli juurde tuppa saada luhtus uuesti. Ja nüüd oli kõik. Ott proovis veel katsele minna Juuli juurde, et kas nüüd pärimis asjad korras, aga ei olnud midagi ja trampis ka sealt tulema. Ette jäi ka Eedi, keda ta veidi raputas, kuna see oli ju ükskord Tiinale rääkinud tema käimistest Orul. 23) Järgmine päev otsustas Sass Oti minema saata. Probleeme oli juba küllaga. Otile pakuti seal viimast korda süüa enne minekut ja väljamäelt allajõudes kostus Vargamäele pauk. Keegi ei saanud aru mis pauk see oli
LOOGIKA Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest. Formaalne loogika tegeleb sellega, kuidas järeldada tõestest väidetest tõeseid väiteid, kuid reeglina ei ütle, millised väited on tõesed. Seetõttu öeldakse, et formaalsel loogikal puudub sisu: ta ei ütle midagi selle kohta, missugune maailm tegelikult on. Formaalne loogika ütleb, mida saab järeldada lähtudes üksnes väiteid väljendavate lausete vormist. Sümbolloogika esitab väiteid ja arutlusi formaliseeritud kujul, kasutades kunstlikke formaalseid keeli. Selle valdkonnaga tegelevad nii filosoofia kui ka matemaatika. 20. sajandi alguses püüdsid Gottlob Frege, Bertrand Russell ja teised filosoofid näidata, et matemaatikat saab taandada sümbolloogikale. See küll ei õnnestunud, kuid vastavad loogika-alased uuringud on muutnud tänapäeva formaalse loogika üpris matemaatikasarnaseks. "Loogika" k...
suunatud konfiguratsiooni taasesitusele, mis on tekkinud juhuslikult tema enese kritselduste läbi ja mis on lapse jaoks tekitanud konkreetse kujutise ühest või teisest objektist või esemest. Just see väline otsinguline aktiivsus, mis muundub sisemiseks ja psüühiliseks, hakkab prevalveerima ja orienteerima joonistamise kui akti juures. Laps alustab praktilise graafilise kogemuse omandamisega joonistamise juures. Kasutatav orientatsiooniline aktiivsus on suunatud ainult katsele omandada erinevate materjalide omadusi s.o. pliiatsi ja paberi. Kuid samas sekkub tegevusse ka uus lüli, stiihiliselt kujunevad erineva konfiguratsiooniga graafilised jäljed. Ühel kindlal etapil omandab juhuslik kritseldus teatavatel puhkudel uue eesmärgi, saada jälge teatava konfiguratsiooniga esemest. See saavutatakse taas kord kritselduse abil, kuid see muudab oma iseloomu. See saab vahendiks teel oma eesmärgi püstitamisel. Nägemise kontrolli all tekivad
AJ2: keskaeg ja varauusaeg c 10 klassi ajalootund arvutiklassis NB!Tunni lõpus peaksite teadma iseloomustada (ajalised piirid, märksõnad) a) keltide aega Inglismaal b) Rooma mõju Inglismaa ajaloole c) anglosakside vallutusi d) viikingite vallutusretki e) normandlaste vallutusi f) Inglismaa kõrgkeskajal Rõhutaksin mõningaid teadmisi, mis antud teema puhul on oluline meelde tuletada. · Keskaeg Keskaeg on periood Euroopa ajaloos vahemikus 5.-15. sajand. Kõik need ligi tuhat aastat pole ühtlane periood. Väga selgelt eristuvad keskaja esimesed sajandid (5.-10. sajand), seda perioodi nimetatakse varakeskajaks. Varakeskajal oli Lääne-Euroopas Suure rahvasterändamise (4.-6. sajand) tulemusena väga suured muutused: kujunesid uued riigid, linnad olid hävinud, kaubandus seiskunud jms. Nii et kui...
Orjus muutus majanduslikult veel tulutoovamaks ning hakkas järjest enam teravdama põhja-ja lõuna osariikide vahelisi suhteid. Lõuna farmerid säilitasid orjust, kuna kartsid, et orjade vabastamisel neegrid võiksid hakata nendega maa pärast võitlema. Põhjas: Levis orja vastane hoiak, kujunes friisoilerite liikumine. Suhted: Inglismaa ja Ühendriikide vahel suhted teravnesid. Ühendriigid toetasid ka Ladina- Ameerika iseseisvusliikumist ja astusid vastu Püha liidu katsele taastada Hispaania endiseid kolooniaid. Ühendriigid on vastu igasugusele Euroopa võimu laienemisele Ameerikas. Seda hakati nimetama Monroe doktriiniks.
elukohana. · Tornlinnused nt Paide ordulinnas b. Mõisaid algul vähe väikesed, suure talu tüüpi. c. Kirikud rajati kõikjale Eestis rõhutamaks ristiusu üleolekut: · Toomkirikud piiskoplikud peakirikud (paekivist Oleviste ja Niguliste Tallinnas, telliskivist Jaani Tartus). 6. Välissuhted a. Venemaa vürstiriikide ühinemine Moskva alla muutis jõuvahekorda Liivimaaga: · Vastuseks ordu katsele Pihkvat rünnata tegi vene ühendvägi 1481 rüüsteretke Lõuna-Eestisse. · 1492 lasi Ivan III vastu Narva ordulinnust rajada Ivangorodi. · Ordumeister Wolter von Plettenbergi eest võttel sõlmis Liivimaa liidu Leeduga ja lõi Vene vägesid Pihkvamaal 16. saj. algul. b. Leeduga sõditi sageli ja südamest: · Kõige rohkem kannatasid Läti alad, kuid mõned leedulaste sõjakäigud ulatusid ka Eesti alale. · 1385 võttis Leedu vastu ristiusu ja liitus Poolaga.
vahet. Enamgi veel - kommunismiohvrite arv 100 miljonit on fashismiohvrite omast neli korda suurem. tekst: Mart Laar Kui Nürnbergis mõisteti kohut nii natside kui ka natsismi üle, siis kohus kommunismi üle on jäänud pidamata. Vähe sellest. Olles Läänes viinud läbi vahel äärmusteni läinud denatsifitseerimiskampaania, astusid sealsed demokraatiad vastu väiksemalegi katsele Ida- ja Kesk- Euroopas midagi analoogset teostada. Ainsana võttis endiste juhtivate kommunistide tegevust piirava seaduse vastu Tshehhi, langedes selle tagajärjel Euroopa Nõukogu terava kriitika alla. Euroopa Nõukogu eeskuju järgides tõkestas president Lennart Meri vetoga 1993. aasta talvel ka Eesti parlamendis vastu võetud veelgi piiratuma iseloomuga tõkendi. Tagantjärele on Euroopas küll tõdetud, et mida järsumalt mõnes riigis kommunistlikust pärandist ja
Muusika oli teemaks vaid 22., 24. ja 25. sessioonil. Nõukogu kõige olulisemaks deklaratsiooniks oli kohustuste delegeerimine provintsi kirikukogudele ja kohalikele piiskopivõimudele (viimane leidis aset 24. sessioonil). Tänu sellele oli Trento dekreetide järgne püha muusika oluliselt mitmekesisem, sest kohaliku tasandi vaimulikud nõukogud said ise otsustada, milline muusika on sobiv ja kohane. Lisaks käsitleb artikkel Trento nõukogu tööd 25. sessioonil, heites valgust vähetuntud katsele võtta kasutusele abinõusid, mis oleksid oluliselt piiranud muusikat tavakirikutes. 3 22. sessiooni kaalutlused ja otsused 1562. aastal Mitmed teadlased nagu Karl Gustav Fellerer ja Lewis Lockwood on käsitlenud Trento nõukogu dekreete kui jätkuvat rahulolematust kirikumuusika olukorraga. Samas jätavad muusikateadlased tähelepanuta selle, et nõukogu liikmed olid reformidega seotud juba enne 1562.-1563
«Tegin seda, mida Eesti rahvas ootas,» ütles värske hõbemedalimees, kes oma parima tulemuse sai kirja neljandal katsel. Oma esimese ebaõnnestunud katse kohta ütles Kanter, et närvipinge oli päris suur ja kuna ta pidi seal natuke pikalt ootama, siis ilmselt mõtles veidi üle. «Teine katse (64,69 m) oli ka suhteliselt krobeline, aga õnneks ma teadsin, et see tagas vähemalt koha kaheksa hulgas ja siis sai kolmandale katsele minna natukene kergemalt ja sealt tuli ka juba tulemuse parandus (65,10 m).» Kanteri sõnul oli ta enne võistlust hõbemedalile mõelnud ja ilmselt sellest oli ka päris suur pinge peal. «Kui ma selle hõdedakatse tegin, siis käis kehast jõnks läbi ja mingil hetkel isegi tundus, et nüüd tuleb ja et võib isegi kuldne olla.» 9 «Aga pärast Virgilijust, kes on maailma parim kettaheitja, on tänasel päeva päris
Karistusõigus Sügissemester lõppeb arvestusega – kaasuse lahendamine. Õppematerjal: karistusseadustik vajalik, J. Sootak. Karistusõiguse kaasusülesannete lahendamise metoodikast. 3. vlj. Tallinn: Juura 2008 (kogu kursus). Optiline karistusõigus kaasa I. SISSEJUHATUS KARISTUSÕIGUSE ÜLD- JA ERIOSASSE 1. Karistusõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis 1.1. Terminoloogia Ühelt poolt kuritegu, teiselt poolt karistus. Kuritegu ld k crimen, ka eestis oli kasutusel kuni 2002. aastani kriminaalõigus, nüüd karistusõigus. Sisu poolest jaguneb karistusõigus kahte ossa: kriminaalõigus (kuriteo õigus-osa, mis käsitleb kuritegusid) ja väärteoõigus (kergemad üleastumised). 1.2. Karistusõigusnormi sisu Karistusõigusnorm on osa õigusharust. Õigusnorm kehtestab teo karistatavuse, ütleb, milline tegu on karistatav ja mis sellele järgneb. 1.3. Piiritlemine era- ja avalikust õigusest Eraõiguses...
· 1976 Uus sotsialistlik põhiseadus. Kuuba saadab oma väeosad Angolasse, kuhu need jäävad 1991.aastani · 1977 Saadab väed Etioopiasse · 1980 Kuubast põgeneb 125 000 kuubalast USA-sse · 1982 USA karmistab sanktsioone ning keelustab Kuubasse lendamise ja turismireiside tegemise · 1983 USA inasioon Grenedasse. Kuuba ja USA relvakokkupõrked · 1987 USA vanglates viibivate kuubalaste mass, protestib uue repriateerimisleppe vastu · 1988 ÜRO teine veto USA katsele süüdistada Kuubat inimõiguste rikkumises. Seatakse sisse diplomaatilsed suhted EÜ-ga · 19889 Salajases relvade ja narkootikumidega kauplemises süüdistatune hukatakse mitu kõrget sõjaväelast · 1991 Lõppeb NSV Liidu ja vaheline kaubanduse enamsoodustamisreziim. Ranged piirangud · 1992 USA süvendab blokaadi · 1993 Kõik endised NL sõjaväelased lahkuvad 4 LOODUSGEOGRAAFIA Pinnamood
Keele omandamise käigus on laps ise keele suhtes erakordselt aktiivne - ta moodustab uusi sõnu, muudab nende mõtet, lisab uusi tunnuseid. Lapse keeleline aktiivsus väljendub ka sõna muutmises olemasolevate keelenäidete alusel. Selles eas ilmutab laps erakordset tundlikkust keelenähtuste vastu. Suur huvi sõna häälikulise vormi suhtes väljendub sõnade muutmises ja uute loomises, mitte tähenduse, vaid rütmi alusel. Arenev keelevaist ning sellega seonduv töö keelega viivad katsele keelt teadvustada Viiendal eluaastal ilmuvad katsed mõtestada sõna tähendus ja selgitada tema päritolu. Kui maimikueas toimub kõne kasutamine konkreetse situatsiooni pinnal , siis nüüd hakkab laps oma kõnet ümber häälestama kõneks, mis on kuulajale mõistetav. Lõputult korduvad asesõnad asendatakse nimisõnadega. Küsimused jutu sisu kohta kutsuvad esile soovi vastata üksikasjalikult ja mõistetavalt. Laps omandab kontekstilise kõne, mis
e. riigitruudusvanne f. seaduslik sissetulekuallikas 49) Eesti rahvastiku jagunemine kodakondsuse järgi: a. Eesti kodanikud 80% b. Kodakondsuseta isikud 12,8% c. Vene Föderatsiooni kodanikud 6,6% d. Teiste riikide kodanikud 0,6% 50) Eesti peamised registrid: a. Maaregister ehk maakataster b. Äriregister c. Autoregister d. Rahvastikuregister 51) Kodanikuõigused: a. Õigus ja kohustus teenida kaitseväes b. Õigus ja kohustus avaldada omaalgatuslikku vastupanu katsele muuta riigikorda või hävitada Eesti iseseisvust c. Õigus töötada politseis, kohtus, kinnipidamisasutustes ja tollis d. Õigus töötada avaliku teenistujana riigi- ning kohaliku omavalitsuse asutustes e. Õigus kuuluda erakonda f. Õigus hääletada ja kandideerida Riigikogu valimistel g. Õigus osaleda rahvahääletusel h. Õigus otsida Eesti Vabariigi diplomaatilisest esindusest kaitset välismaal olles 52) Seleta mõisted: a
n. negatiivne utilitarism, s.t. püüe minimaliseerida kannatusi ühiskonnas. Nii nagu teadusfilosoofias, aitab ka eetika valdkonnas Popperi hinnangul selgusele tublisti kaasa see, kui eetiline nõudmine formuleeritatakse negatiivses vormis, s.t. nõutakse kannatuste kõrvaldamist, mitte õnne soodustamist (nagu antiikses praktilises filosoofias). Soov teha inimesi riigivõimu abil õnnelikeks on Popperi hinnangul ohtlik, kuna viib vältimatult katsele sundida indiviididele peale “kõrgemat väärtustekorda”, mille kaudu riik õnne defineerib. Inimkonna ajaloo kulg on tugevasti mõjutatud inimeste teadmiste kasvust. Sel ajal kui loodusprotsess allub loodusseadustele, pole inimtunnetuse arenemise valdkonnas võimalik samalaadseid seadusi leida. Seetõttu ei saa inimkonna teaduslike teadmiste tulevast kasvu ratsionaalsete, teaduslike vahenditega ette ennustada. Et sellest aga sõltub ka ajaloo tulevane
· Sakslaste rünnakute intensiivistumine · 1215 lõpuks alistati nii Sakala kui Ugandi · 1216 uganlaste ja sakalaste ühine retk Pihkvasse · Venelastele ei meeldinud Ugandi alistumine ja ristimine · 1217 eestlaste ja venelaste ühine katse vallutada Otepääd · Õnnestus pika piiramise tulemusena · Rahu tingimusena pidid sakslased lahkuma kogu Eesti alalt Madisepäeva lahing 21.09.1217: · Oli tulemuseks eestlaste katsele saada initsiatiiv enda kätte · Liit sõlmiti ka venelastega · Sakslased said plaanist teada · Tahtsid eestlased purustada enne venelaste kohale jõudmist · Eestlaste malevate täielik purustamine · Hukkusid mitmed vanemad, ka Lembitu · Surma sai ka liivlaste vanem Kaupo · Sakslased rüüstasid ümbruskonda veel pikka aega · Lahingu tulemused · Eestlaste vaimu ei suudetud veel murda · Albert mõistis, et üksi seda rahvast ei alista
vabariigi.10 Eesti ühinemisel alates 01.05.2004.a. konföderaalse, kuid kiirelt föderaliseeruva Euroopa Liiduga liikmesriigi staatuses ja rahvahääletusel septembris 2003.a. põhiseaduse täiendamise seadusega legitimiseeritud põhiseadusliku korra tõlgendamise võimalused, viitavad põhiseadusliku korra ees ootavatele muutustele võimalusele V Eesti Vabariigi transformeerumisele VI Vabariigiks. Vaatamata katsele käsitleda Euroopa Liitu rahvusvahelise organisatsioonina, ei ole kahtlust euroopaülese kesk- ja rahvuslikku kohaliku võimu olemasolus, pädevuse seega suveräniteedi jaotuses, mis on tüüpiline riiklusele.11 Tänapäeval põhiseaduslik kord vajab muutusi nii seetõttu, sest Eesti taasiseseisvumisega avalikku elu ja õigusteadvust kajastav keskkond on fundamentaalselt muutunud kui ka Euroopa Liiduga ühinemisest tulenevatest mõjudest. 10 T