RKP = SKP + NFT (rahvusvahelise toodangu tulu?) Ainult suletud majanduses on RKP ja SKP võrdsed ! SKP = C + I + G + (X – M) C = kodumajapidamiste tarbimine I = kodumaised koguinvesteeringud G = Avaliku sektori kulud X = Eksport M = Import X-M = Netoeksport Vastand on tulude ehk sissetulekute meetod. Kolmas variant on lisandväärtuse meetod Vahetoodang – ühe ettevõtte lõpptoodang, mida kasutatakse teises ettevõttes ressursina ehk sisendine tootmiseks. Lisandväärtus – tootmise käigus lisandunud väärtus Lisandväärtu s Vahetoodang Nafta 2.- Töötleja 4.- 2.- Hulgimüük 10.- 6.- Tankla 4.- 16.- Klient Lõpptoodang 20.- Nominaalne SKP – jooksvad hinnad (hetke hind) Reaalne SKP – jooksva aasta hinnad on ära korrigeeritud baasaasta hinnaga
otsustamiseks vajalikku informatsiooni. POLÜARHIA - Robert Dahli väljapakutud termin liberaaldemokraatia kohta, kus lisaks ausale valimisprotseduurile ning enamuse tahte järgimisele oleks võimalus antud ka vähemusele, st kodanikel peab olema juurdepääs alternatiivsele teabele ning opositsioonil peab võimaldama esindada ka oma valijate huve. ROHELINE IDEOOLOOGIA – Kuni 1960.aastateni käsitas enamik poliitilisi mõtlejaid loodust lihtsalt ressursina, mis on piiramatu ning mida inimesed saavad oma äranägemisel kasutada. Seejärel on aga olukord muutunud ning üha enam räägitakse sellest, et inimkonna ellujäämine on ohtu sattunud. Näiteks inimeste arvu ja tarbimise kiire kasv tekitab ohu, et ressursid inimkonna elutegevuse jätkamiseks lihtsalt lõpevad. Taolise vaatekoha teadvustamise pinnal ongi tekkinud roheline ideoloogia, mis väidab, et inimest ja ühiskonda ei tule mõista eraldiseisvana, vaid looduse kontekstis.
Sissejuhatus ,,Ressursside ehk tootmisfaktoritena käsitletakse üldjuhul maad, tööd (kui inimese vaimset ja füüsilist võimet), füüsilist- ja finantskapitali ning ettevõtlikkust. Ettevõtlikkust käsitletakse ressursina seetõttu, et kui ei ole ettevõtlikke inimesi, siis ülejäänud ressursid jäävad lihtsalt kasutamata."(EAS, 2018) Antud töö eesmärgiks on kolme erineva artikli põhjal analüüsida ressursside piiratuse mõju majanduskeskkonnale. Artiklite kokkuvõte ja analüüs. Esimene artikkel räägib ööelust vanalinnas. Sellest, kuidas öised pidutsejad vanalinnas on väga häirivaks muutunud inimestele, kes vanalinnas elavad. Liiga
Projekti meeskonna liikmed on reeglina vastutavad konkreetsete komponentide või teadud liiki ülesannete, näiteks raamatupidamine, koolituse korraldamine jne. eest. Lisaks sellele on projekti tegevustesse võimalik kaasata eksperte, kelle panus on lühiajaline, näiteks lektoreid, tõlke või disainereid. Kuigi nende mõju kogu projekti tulemusele on piiratud konkreetse ülesandega, ei tasu eksperte valides kvaliteediga riskeerida. Projektijuht ei tarvitse ressursina näha pelgalt oma meeskonda. Projekti tulemuste saavutamiseks on vajalikud nii eelarvesse planeeritud inimressurss kui ka projektiga seotud, kuid mitte selle raames tasustatud inimesed. Oluliseks inimressursiks on projekti sidusgruppide esindajad tellijad, juhtkomitee liikmed, teised kasusaajad. Ressursina saab kasutada ka projektiga mitte seotud kolleege, nende kogemusi, teadmisi ja nõu. Mida rohkem õnnestub projektijuhil kaasata meeskonnaväliseid inimressursse projekti
Projekti meeskonna liikmed on reeglina vastutavad konkreetsete komponentide või teadud liiki ülesannete, näiteks raamatupidamine, koolituse korraldamine jne. eest. Lisaks sellele on projekti tegevustesse võimalik kaasata eksperte, kelle panus on lühiajaline, näiteks lektoreid, tõlke või disainereid. Kuigi nende mõju kogu projekti tulemusele on piiratud konkreetse ülesandega, ei tasu eksperte valides kvaliteediga riskeerida. Projektijuht ei tarvitse ressursina näha pelgalt oma meeskonda. Projekti tulemuste saavutamiseks on vajalikud nii eelarvesse planeeritud inimressurss kui ka projektiga seotud, kuid mitte selle raames tasustatud inimesed. Oluliseks inimressursiks on projekti sidusgruppide esindajad – tellijad, juhtkomitee liikmed, teised kasusaajad. Ressursina saab kasutada ka projektiga mitte seotud kolleege, nende kogemusi, teadmisi ja nõu. Mida rohkem õnnestub projektijuhil kaasata meeskonnaväliseid inimressursse projekti
saab kasutada inimese majandustegevuses otseselt või kaudselt temast ressursile esitatavatele nõuetele. inimtegevuseks vajalikke aineid ja materjale tootes. Põhjavesi maavara mille kasutamist ja kaitset Maavara - aine, mille kaevandamine on majanduslikult kasulik ja mis sätestavad eraldi seadused (Veeseadus). seetõttu on ressursina arvel ning mis vastab etteantud nõuetele Maavara leiukoht Eesti Vabariigi maapõueseadus - maavara on majandusliku tähtsuse tõttu riigi poolt arvele ja kaitse alla võetud kivimi, setendi, vedeliku või Maardla gaasi looduslik lasund, st. dolomiidi, fosforiidi, järvelubja, kristalliinse Maagikeha
Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 1 Sissejuhatus..........................................................................................................................2 Mida on vaja õigeks hoiakuks?............................................................................................3 Millised peavad olema teenindaja iseloomuomadused?...................................................... 3 Esmamulje tekib kiiresti ja püsib kaua............................................................................. 4 Emotsionaalne intelligentsus ehk tundetarkus..................................................................... 5 Kokkuvõte............................................................................................................................6 Kasutatud infoallikad................................................
Mõõduka, sügava ja raske vaimse alaarenguga õpilased olid koolikohustusest vabastatud. Neid lapsi varjati "ja probleemid olid peidetud kodudesse suure häbi ja hirmuga alanduse kartuses." (Roosi kool-lasteaia kodulehekülg). Demokraatia arenedes ja eriti peale Eesti iseseivumist hakati üldsuses veidi rohkem tähelepanu pöörama ka puuetega inimeste õigustele ja vajadustele. (Kroonuaia kooli kodulehekülg, edaspidi Kr). Mõisteti, et "iga inimest on vaja ja võimalik arvestada sotsiaalse ressursina ning kaasata ühiskondlikku ellu." (Haavistu 2009: 51) Hariduskorralduses tähendas see eelkõige seda, et poliitilitse otsustena sätestati mõõduka, sügava ja raske vaimse alaarenguga õpilaste õigus haridusele. (Haavistu 2009: 51). 15. 12. 1999. a haridusministri määrusega nr 59 võeti vastu toimetulekuõppekava. Seejärel loodi ka hooldusõppekava. Tänu muutustele seadusandluses hakkasid ka erikoolides toimuma olulised muutused.
05. 5 1.3 Metsandus Saksamaa kuulub valdavalt parasvöötmesse. Geograafiliselt jaguneb Saksamaa Põhja- Saksa madalikuks, madalaks mäestikuks, Alpide eelmäestikuks ja Alpideks. Nende tingimuste tõttu on Saksamaal mitmekesine looduslik metsastruktuur. Algupäraselt oli Saksamaal lehtmetsad ja segametsad ja mägipiirkondades okasmetsad. Inimtegevuse tulemusena on rikkumata looduse ala märkimisväärselt muutunud. Metsa on alati kasutatud ressursina (näiteks ehitusmaterjalina ja kütusena) ja seetõttu arenesid välja tüüpilised kultuur- ja tulundusmetsad. Praegusel hetkel on Saksamaa Euroopas väga metsarikas riik. Kokku on metsa pindala 11,1 milj hektarit. Seega on ligikaudu 31 % Saksamaa kogupindalast metsa all. Metsaaladest, mis moodustavad riigi kogupindalast 31 %, on 2/3 okasmetsad ja 1/3 lehtmetsad. Saksamaal on metsi majandatud säästva majandamise põhimõtte järgi juba üle 200 aasta. Metsa säästev majandamine mõjutab
1. Iseloomusta agraarühiskonda, tööstusühiskonda ja infoühiskonda. (vt tabel) Agraarühiskond- ühiskond, kus suurem osa inimesi tegeleb põllumajanduse või kalapüügiga ja kus tööd tehakse peamiselt käsitsi. Muretseti eluks vajalikku toitu. Inimeste teadmised ja oskused täienesid aeglaselt, vanem põlvkond andis edasi oma oskusi ja teadmisi noortematele. Veskite ja tuulikute kasutuselevõtt. Metsa kasutati ressursina, metsi hävitati. Tööstusühiskond- töötleval tööstusel põhinev ühiskonnakorraldus. Mindi käsitöölt üle masinatööle. (18.saj lõpp kuni 20.saj lõpp) Kivisöe, nafta, maagaasi kasutusele võtt. Laevadele lisandusid rongid, autod ja lennukid. Infoühiskond- ühiskonnakorraldus, milles informatsioon on majandustegevuse peamine alus. Infoühiskonnas töötab suurem osa inimestest teenindussfääris. Infotehnoloogia, transport, kõrg tehnoloogiline tootmine. 2
Roomajaid on 16 liiki (sh euroopa sookilpkonn, harilik silenastik, harilik rästik) ja kahepaikseid 20 liiki (sh tähniksalamander, alpi vesilik, niitvesilik, kollakõht- ja punakõht-unk, köidikkonn, välekonn). Taimestik Saksamaal on mitmekesine looduslik metsastruktuur. Algupäraselt on siin lehtmetsad ja segametsad ja mägipiirkondades okasmetsad. Inimtegevuse tulemusena on rikkumata looduse ala märkimisväärselt muutunud. Metsa on alati kasutatud ressursina (näiteks ehitusmaterjalina ja kütusena) ja seetõttu arenesid välja tüüpilised kultuur- ja tulundusmetsad. Praegusel hetkel on Saksamaa Euroopas väga metsarikas riik. Kokku on metsa pindala 11,1 milj hektarit. Seega on ligikaudu 31 % Saksamaa kogupindalast metsa all. Metsaaladest, mis moodustavad riigi kogupindalast 31 %, on 2/3 okasmetsad ja 1/3 lehtmetsad. Tänapäeval võib Saksamaal leida 71 liiki puid. Peamised puuliigid on harilik mänd , harilik kuusk , harilik pöök ja tamm.
Energeetika 1) Ava- ja allmaakaveandamine Maavara - maapõues leiduv kivim, mineraal, vedelik, gaas või orgaaniline aine, mille kaevandamine on majanduslikult kasulik ja mis on seetõttu ressursina arvel. Kaevandamisviis - kaevandamistehnoloogiate kogum, mis hõlmab endas ka kaeveõõnte ja puistangute kujundamise infot Need jagatakse tulemuse põhjal nelja klassi: põlevad maavarad, looduslikud ehitusmaterjalid, maagid, keemiline toore ja muud. Ja kaevandamise järgi kolme: pealmaa- ehk avakaevandamine, allmaakaevandamine ja veealune ehk allveekaevandamine KAEVANDAMISPROTSESSSS 1. Teeme uuringuid siin vist on mingi maavara, keskkonnaekspertiis 2
Need materjalid, millele tulevikus mingit kasutusvõimalust ei suudeta hetkel ette näha, kuivatatakse, klaasistatakse boorsilikaatklaasis ja paigutatakse konteineritesse. Kanadas, Rootsis, Soomes ja USA-s on aktsepteeritud avatud kütusetsükkel, mis tähendab, et jäätmeteks loetakse kogu kasutatud tuumkütus, mis valmistatakse ette lõppladustamiseks. Viimastel aastatel võib siiski täheldada tendentsi, et lahenduste otsimisel arvestatakse võimalusega neid jäätmeid tulevikus ressursina kasutada. Igastahes oleksid uue generatsiooni tuumareaktoris palju stabiilsemad, turvalisemad ning tõhusamad, sest saavad 100-300 korda rohkem energiat samast hulgast tuumakütusest. Kui tõesti töötatakse välja selline alternatiiv fossiilkütusele ja hakatakse seda ka Eestis rakendama, oleks see kindlasti kasulik ning tasuks end ära. Ohutus ning katastroofide tagajärjed on need, mis inimestele muret teevad aga, kui
2. Identifitseerimisetapp Patsient hakkab tuvastama probleeme, mille kallal tuleb suhtes töötada. Õe eesmärgiks on aidata patsiendil tunnustada tema vastastiku sõltuvuse/osalemise rolli ja edendada vastutust enda eest. 3. Rakendamise etapp/ Tööetapp Tööfaasi ajal töötavad õde ja patsient patsiendi täieliku potentsiaali saavutamise ja vastavate suhete eesmärgil. Märk, et üleminek orienteerumisfaasist tööfaasse on tehtud, on see, kas patsient saab õele läheneda kui ressursina, selle asemel, et tunda õega sotsiaalset kohustust (Peplau, 1997). Patsient usaldab täielikult õde ja kasutab täielikult meditsiiniõde teenuseid ja kutsealaseid võimeid. Õde ja patsient töötavad heakskiidu saamise ja tegevuse lõpetamise eesmärgi suunas. 4. Lahenduse faas/ Lõpetamise faas Õe-patsiendisuhte lõpetamise etapp toimub pärast patsiendi praeguste eesmärkide täitmist. Õde ja patsient teevad kokkuvõtte ja lõpetavad oma suhte. Võrreldes sotsiaalse suhtega on õe-
Roodevälja ja Kaarli küla piirkonda. Enam on põllumajandusmaid kasutusest väljas Katela ja Andja küla piirkonnas. [6] Üldiselt metsavaeses Rakvere ümbruses on ka Sõmeru valla metsasus väike (ca 28%). Suur osa metsadest kannatab liigniiskuse all. Arvestatavad tarbemetsamassiivid puuduvad. Hulgaliselt on võsa ja segametsa. Puiduallikana on metsal valla looduslike ressursside osas väike osatähtsus, kuid pigem puhkemajandusliku ja metsa kõrvalsaaduste ressursina (marjad, seened, jahiressurss), eriti aga oluliselt keskkonda mõjutava faktorina (veekaitse, tuulekaitse). Metsade paiknemine on ebaühtlane, metsad hõlmavad valla keskosa loode-kagusuunalise vööndina. Tulevikus on väheviljakate põllumaade maaviljelusel kaalukaks alternatiiviks alade metsastamine. [6] 6. KUIDAS MINNA EDASI? Sõmeru vald on inimeste heaolu jaoks väga palju ära teinud. Välja on arendatud kvaliteetne ja heal tasemel infrastruktuur. Suurtemates asulates
Roodevälja ja Kaarli küla piirkonda. Enam on põllumajandusmaid kasutusest väljas Katela ja Andja küla piirkonnas. [6] Üldiselt metsavaeses Rakvere ümbruses on ka Sõmeru valla metsasus väike (ca 28%). Suur osa metsadest kannatab liigniiskuse all. Arvestatavad tarbemetsamassiivid puuduvad. Hulgaliselt on võsa ja segametsa. Puiduallikana on metsal valla looduslike ressursside osas väike osatähtsus, kuid pigem puhkemajandusliku ja metsa kõrvalsaaduste ressursina (marjad, seened, jahiressurss), eriti aga oluliselt keskkonda mõjutava faktorina (veekaitse, tuulekaitse). Metsade paiknemine on ebaühtlane, metsad hõlmavad valla keskosa loode-kagusuunalise vööndina. Tulevikus on väheviljakate põllumaade maaviljelusel kaalukaks alternatiiviks alade metsastamine. [6] 6. KUIDAS MINNA EDASI? Sõmeru vald on inimeste heaolu jaoks väga palju ära teinud. Välja on arendatud kvaliteetne ja heal tasemel infrastruktuur. Suurtemates asulates
Reini, Westfaleni ja Leipzigi piirkonnas kaugele lõunasse ulatuvatel madalikel on viljakad lössil kujunenud mullad. Geograafiliselt jaguneb Saksamaa Põhja-Saksa madalikuks, madalaks mäestikuks, Alpide eelmäestikuks ja Alpideks. Nende tingimuste tõttu on Saksamaal mitmekesine looduslik metsastruktuur. Algupäraselt on siin lehtmetsad ja segametsad ja mägipiirkondades okasmetsad. Inimtegevuse tulemusena on rikkumata looduse ala märkimisväärselt muutunud. Metsa on alati kasutatud ressursina (näiteks ehitusmaterjalina ja kütusena) ja seetõttu arenesid välja tüüpilised kultuur- ja tulundusmetsad. Saksamaal on metsi majandatud säästva majandamise põhimõtte järgi juba üle 200 aasta. Metsa säästev majandamine mõjutab metsastruktuuri vähe see mõjutab looduslikku struktuuri pigem positiivselt. Säästvuse põhimõte sisaldub föderaalseaduses metsade kohta ja metsaseaduses. Säästvuse põhimõtte algataja oli Hans Carl von Carlowitz
Geoloogia alused Endogeenne geoloogia Planetaarse mineraalaine tasemed Neid uurivad geoteadused Planeet Planetoloogia Geosfäär Geofüüsika, geokeemia Geostruktuur tektoonika, struktuurigeoloogia Kivim Petroloogia Mineraal Mineraloogia Aatom Geokeemia, isotoopgeoloogia Geosfäär globaalselt leviv planetaarse tekkega kivimiline kest Kontinentaalne koor 30-70 km Meeldetuletusküsimused: - Mida uurib geoloogia? - Kirjelda Maa siseehitust - Millised on kõige levinumad elemendid maakoores? - Mille poolest erineb mineraal kivimist? - Millised kiviringi kivimid on seotud magmatismiga? - Nimeta tardkivimeid - Mis on geostruktuur? Too näiteid - Milline on tänapäeva geoloogia käsi...
1970ndate lõpus ilmusid Everett Rogersi teooria uuenduste levimisest (kuidas, miks ja mil määral uued ideed ja tehnoloogiad levivad erinevate kultuuride kaudu) ja Thomas Alleni teadustöö teabeturve ja tehnosiirde kohta. Need tööd on oluliselt aidanud kaasa meie arusaamade kujundamisele sellest, kuidas teadmisi organisatsioonis toodetakse, kasutatakse ja levitatakse. (Ibid) 1980ndate keskpaigaks oli hoolimata sellest, et klassikalised majandusteooriad ei tunnistanud teadmisi olulise ressursina ja organisatsioonidel puudusid strateegiad ja meetodid teadmiste juhtimiseks, ilmselge, et teadmised loovad olulise eelise konkurentsivõimes. (Ibid) Arusaamaga teadmiste olulisuse suurenemisest kaasnes mure, kuidas toime tulla üha suureneva teadmiste hulgaga ja üha keerukamate toodete ja protsessidega. Arvutitehnoloogia, mis aitas suuresti kaasa info hulga kasvule, sai ühtlasi ka üheks lahenduseks sellega toime tulekul. Doug Engelbart'i Augment, mida esitleti 1978
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ERIALA Nimi REFERAAT LIIKUMINE JA TERVIS Juhendaja: Kus ja mis aastal 2 Sisukord: Sisukord:................................................................................................................................. 2 Tervis kui ühisvara ja isiklik ressurss....................................................................................... 3 Tervis kui ressurss............................................................................................................... 3 Südame tervis on põhiline ressurss..................................................................................... 4 Liikumine ja toitumine otsustavad südame tervise .............................................................. 5 Vähene liikumine on tänapäevase mugavustega eluga kaasuv suur nuhtlus.......................
päeva). Liigestatud reljeef, erinevate kallakutega nõlvade vaheldumine nõgude ning tasaste aladega kutsub omakorda esile konvenktsioonvoolude tugeva arenemise. Selle tagajärjeks on kohaliku pilvituse ja kohalike sademete teke, mistõttu Haanjas esineb rohkem sademeid kui kusagil mujal Eestis. Aasta keskmiseks sademete hulgaks on Haanja kõrgustikul 750-800 mm ehk 100-150 mm enam Eesti keskmisest. Klimaatilised eripärad on ressursina käsitletavad eelkõige turismi arendamisel (taliturism ja suusatamine). Peamised kliimaerisustest tulenevad eelised on: püsiv lumekate, mis kujuneb varakult (detsembris) ja laguneb hilja (aprill); suur lumikatte tüsedus (40-50 cm) pikk lumikatte kestus (125 päeva). Kõige tüsedam ning pikema kestusega on lumikate Haanja ja Plaani vahelises piirkonnas (nn lumetsoon). Lumetsooni tinglikuks piiriks on põhjas 220 m, läänes 210-220 m, lõunas ja idas
Elukvaliteet sõltub tervisest, materiaalsest ja vaimsest heaolust. 6. Tervise, heaolu ja elukvaliteedi indikaatorid/mõõdikud. Tervist nimetatakse tihti inimese elukvaliteedi aluseks ja eelduseks. Elukvaliteedi ressursid: sissetulek -indiviidi/leibkonna materiaalne heaolu, tervislik seisund, töö, suhted sõprade ja perega, kaasatus kogukonda, isiklik turvalisus, emotsionaalne heaolu; tänapäeva elustiili kontekstis on olulise ressursina lisandunud ka isiklik vaba aeg. Füüsiline heaolu- kehaline tervis, toimetulek, suremus-statistika; materiaalne heaolu- tulu, sissetulek; areng ja aktiivsus- haridus, kirjaoskus, tööhõive, puhkus/hibid, sõltumatus; sotsiaalne heaolu- võrgustik, toetus, tõrjutus/integratsioon, toimetulek rolliga ühiskonnas; emotsionaalne heaolu- ärevus, depressioon, haigusega kohanemisvõime. 7. Keskkonna, sh looduse mõju ja seosed tervise ja heaoluga, selle
kogumist: Google, Yahoo.com, YouTube, Facebook, Windows Live Search, Microsoft Network, Blogger.com, Baidu.com ja Yahoo.co. Ainus erand on Wikipedia, mis on mitte kasumlikkusel põhinev algatus. Kokkuvõte artiklile Christian Fuchsi artikli ,,Töö mõiste informatsioonilise kapitalismi ajastul ja internetis" eesmärk oli aidata kaasa arutelule informatsioonilise kapitalismi tekkimisest, kus teadmisi ei käsitletud kitsalt majandusliku varana, vaid sotsiaalse ressursina ja kus teadmised kujunesid osana ühiskonna hüvedest - see on sotsiaalne toode, mida toodavad ja kasutavad kõik ühiskonnaliikmed, sest kõik inimesed toodavad, taastoodavad ja tarbivad hüvesid, kuid ainult kapitalistide klass kasutab ära hüvesid majanduslikult. Allikas: Fuchs, C. 2010. Labor in Informational Capitalism and on the Internet, The Information Society, No 26, pp 179196.
Inimressursi juhtimisel on tähelepanu keskpunktis inimeste juhtimise töö üldine organiseerimine ja selle ressursi tõhus kasutamine. Igal ressursil on oma erijooned. Inimressursi all peame peaasjalikult silmas organisatsiooni töötajaid. Selle ressursi muudab eriliseks see, et indiviidid (töötajad) on ühtaegu ka organisatsiooni üks peamisi huvirühmi (klientide, omanike ja avalikkuse kõrval). Inimest saab käsitleda kõige olulisema ressursina organisatsioonis.Inimeste tulemuslik juhtimine nõuab juhilt nii strateegilise terviku nägemise oskust kui ka oskust hakkama saada iga töötajaga eraldi, arvestades tema tundeid, soove, huve ja võimeid. Edukate organisatsioonide analüüsimine jõuab pidevalt ühele järeldusele inimressursi oskuslik kasutamine organisatsioonis on konkurentsieelis nii ettevõtte majandustegevuses, haldussuutlikkuse tõstmisel kui ka organisatsiooni maines.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä09 KÕ Nastasja Musienko TEENINDAJAST TALENDIKS koolitusprojekt Praktikajuhendaja: Heve Kirikal Mõdriku 2012 Sissejuhatus. Personal toimib organisatsioonis ressursina kui on loodud tingimused inimeste isiksusliku potentsiaali avaldumiseks ja väljendumiseks, selle taastumiseks ja vajalikuks muutmiseks ehk arenguks. Personali arendamine on organisatsiooni tegevuste jada, mis on suunatud õppimisele: · õppimine töökohal; · karjääri arendamine ja elukestev õpe; · organisatsiooniline õppimine ja teadmus; · koolitus, õppimine ja arendamine.
ehitatud ümber ARM, PowerPC või MIPS protsessori, mis jooksutavad Linux-it, mistõttu on nad väga kompaktsed, nõuavad vähe energiat ja ei ole oluliselt kallimad sarnastest USB ja FireWire lahendustest. SAN (Storage Area Network) Suurfirmades ühendab kettavõrk palju servereid kokku üheks suureks ühiskasutatavaks salvestiks. Võrreldes sadade serverite eraldi haldamisega muudavad kettavõrgud süsteemihalduse efektiivsemaks. Firma kõigi salvestite käsitlemine üheainsa ressursina teeb hõlpsamaks nii kettaseadmete hooldamise kui ka varukoopiate tegemise planeerimise. Kettavõrk võimaldab arvutite ja kettaseadmete vahelist andmeedastust sama suure andmekiirusega nagu oleks need vahetult kokku ühendatud. Põhiliseks ühendusviisiks on siin Fibre Channel, mida kasutatakse harilikult SCSI käskude kapseldamiseks. On olemas ka SSA ja ESCON'i tugi. Kettavõrgud võivad olla kas tsentraalsed või hajutatud. Tsentraalne kettavõrk
Strateegiline juhtimine Kordamisküsimused 1. kontrolltööks 1. Strateegilise juhtimise olemus Edukate ettevõtete edu tugineb alati heale ja läbimõeldud strateegiale. Ettevõtte strateegiline juhtimine seisneb strateegia väljatöötamises, elluviimises, kontrollimises ja hindamises. Strateegia väljatöötamisele eelneb tavaliselt ettevõtte välis- ja sisekeskkonna analüüs. Mõneti võib strateegiat käsitleda kui üldist kirjeldust käitumisest ja astutavatest sammudest, mille abil ettevõte kavatseb oma eesmärgid saavutada. Strateegia seisneb püüdest mõista, kus sa tahaksid olla, realistlike võimaluste hindamises, kuidas liikuda ühest punktist teise 2. Strateegia kui: perspektiiv, positsioon, plaan, tegevusmall strateegia kui positsioon langetatakse teatud põhiotsused, kuidas end tegevusharus positsioneerida; strateegia kui plaan määratletakse tegevuse eesmärgid ja püütakse need läbimõeldud tegevuse läbi saavutada; strateegia kui per...
9. Keskkonna hindamine. Keskkonnakaubad. Keskkonna hindamine... võimaldab arvestada ka nende valdkondadega, mis jääksid turukesksetes tootmis- ja tarbimisotsustes arvestamata. Iga majandusliku otsuse langetamise juures on mõistlik üritada kindlaks määrata nimetatud tegevusega kaasnev kasu ja kahju. Keskkonnakaubad(loodusressursid) on erahüvised, mille omandiõigused ei ole päris täpselt defineeritud. Keskkonnakaubad esinevad tihti ühise ressursina nagu näiteks kalad meres. 10. EV seadusandlus keskkonnakahju tekitamise kohta. Hüvitise määr I kaitsekategooria loomaliigi isendi hävitamise eest. Vabariigi Valitsuse poolt välja antud määrused sätestavad keskkonnakahju hüvitamise korda ja määru. ,,Kaitstava loodusobjekti või kaitsmata loomaliigi isendi hävitamise või kahjustamisega ning võõrliigi isendi loodusesse laskmisega tekitatud keskkonnakahju hüvitamise kord ja hüvitise määrad" § 15
9. Keskkonna hindamine. Keskkonnakaubad. Keskkonna hindamine... võimaldab arvestada ka nende valdkondadega, mis jääksid turukesksetes tootmis- ja tarbimisotsustes arvestamata. Iga majandusliku otsuse langetamise juures on mõistlik üritada kindlaks määrata nimetatud tegevusega kaasnev kasu ja kahju. Keskkonnakaubad(loodusressursid) on erahüvised, mille omandiõigused ei ole päris täpselt defineeritud. Keskkonnakaubad esinevad tihti ühise ressursina nagu näiteks kalad meres. 10. EV seadusandlus keskkonnakahju tekitamise kohta. Hüvitise määr I kaitsekategooria loomaliigi isendi hävitamise eest. Vabariigi Valitsuse poolt välja antud määrused sätestavad keskkonnakahju hüvitamise korda ja määru. „Kaitstava loodusobjekti või kaitsmata loomaliigi isendi hävitamise või kahjustamisega ning võõrliigi isendi loodusesse laskmisega tekitatud keskkonnakahju hüvitamise kord ja hüvitise määrad“ § 15
Inimkeskse (IÖ )ja SÖ erinevus ilmneb ka kui võrrelda nende poolt pakutavaid lahendusi keskkonnaprobleemidele. IÖ üritab keskkonna saastatust hajutada, kuid mitte peatada, mida üritab SÖ. IÖ-s on arvamus, et kui loodusvarasid hakkab nappima tõstetakse selle hinda v tehnoloogia abiga leitakse sellele asendus v leiutatakse uus tehnoloogia. SÖ arvab, et ühtegi loodusobjekti ei saa käsitleda üksnes ressursina. IÖ arvab, et ülerahvastatus on arengumaade probleem ja et see, et paljud liigid hävivad on paratamatus, nii kaua kuni nad pole täiesit väljasuremisohus. SÖ arvab, et ülerahvastatust on vaja vähendada, sest see on suur probleem IÖ arvates kuuluvad maastikud, jõed, järved, mered ja muud loodusobjektid inimesele ja on loodusvarade allikad, kuid SÖ arvab, et loodus ei ole inimese oma vaid kuulub kõikidele elusorganismidele.
Geoloogia alused Endogeenne geoloogia: Sissejuhatus Planetaarse mineraalaine tasemed Neid uurivad geoteadused Planeet Planetoloogia Geosfäär Geofüüsika, geokeemia Geostruktuur tektoonika, struktuurigeoloogia Kivim Petroloogia Mineraal Mineraloogia Aatom Geokeemia, isotoopgeoloogia Geosfäär globaalselt leviv planetaarse tekkega kivimiline kest Kontinentaalne koor 30-70 km Mineraal looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend Lihtained: metallid, mittemetallid Kivim tahke tsementeerunud mineraalide mass Sete maa pinnal või selle vahetus läheduses kuhjunud pude, üksteisega kompakselt liitumata (kivistumata) mineraalide mass Moondekivimid: gneiss Purskeproduktid: obsidiaan, vulkaaniline tuhk, pimss Litosf...
toodetaval etanoolil eelkõige just suurte hoiustamis- ja transpordikulude tõttu. Lisaks vedelkütuste tootmisele sobivad kõik nimetatud kultuurid ka biogaasi tootmiseks. Teravilja tootmisel saab lisaväärtusena kasutada ka põhu põletamist. Teravilja omatoodang, mis on orienteeruvalt 600-760 tuhat tonni aastas (1) ei kata omatarbimist söödaks, inimtoiduks, seemneks ja tööstuslikuks otstarbeks ning teravilja veetakse igal aastal täiendavalt sisse. Kuigi teravilja biomassi ressursina praegu käsitleda ei saa, on teravili ja eriti rukis, arvestades maaressurssi, suurima potentsiaaliga tööstustoorme allikas. Suhkrupeedi kasutamist energiakultuurina piirab Eestis tootmiskvoodi puudumine, mille tootja ei saaks toetust, mida saavad tootjad kvoodiga riikides. · Looduslikud heintaimed: niidetav biomass püsirohumaadelt ning (pool)looduslikelt kooslustelt, märgalad Loodushoiu eesmärkidel niidetavate maa-alade biomass sobib kasutamiseks eelkõige
ettevaatusprintsiibile, põlvkondadevahelisele võrdsusele ja õigusele tervise kaitsele. Agenda 21 on ülemaailme XXI sajandi säästva arengu programm, mis on kõigi riikide tegevuskavade koostamise aluseks. Seetõttu tähtsustab Agenda 21 keskkonnasõbraliku ja tasakaalustatud maailmamajanduse arengut, et sellega tagada põhiliste vajaduste rahuldamine. Keskkonnapoliitika eesmärgid: * käsitada keskkonda rahva ühise ressursina * arvestada looduskeskkonna kui ühtse terviku huve * mõjutada majanduse arengut keskkonda säästvas suunas, rakendada keskkonnahoidlikke tehnoloogiaid, toota ja tarbida energiat efektiivsemalt, kasutada rohkem taastuvaid energiaallikaid * vältida keskkonnakahjustusi, jälgida majandustegevuses keskkonnanõude põhimõtete ,,saastaja maksab". * arvestada keskkonnanõudeid kõigi elu- ja majandusvaldkondades ning loodusvarade kasutamisel ja kaitsel
EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine I HAANJA VALLA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS Referaat Juhendaja: Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus Haanja vald paikneb Võru maakonna kaguosas. Vald piirneb idas Misso ja Vastseliina vallaga, põhjas Võru vallaga, läänes Rõuge vallaga ning lõunas Läti Vabariigi Veclaitcene ja Ziemeri vallaga. Üle poole valla territooriumist kuulub Eesti kõrgeimal kuhjelisel saarkõrgustikul asuva Haanja Looduspargi koosseisu. Haanja vallas on 92 küla, neist suurimad Haanja, Ruusmäe ja Luutsniku Haanja valla territooriumi pindala on 170 km 2. Haanja valla asustustihedus on väike, 6,7 in/km2. Haanjale on iseloomulikud sumbkülad ja hajatalud, väikesed põllulapid nind heina- ja karjamaad ja...
Hinna puudumine keskkonnakaupadele ja teenustele ei tähenda, et neid võiks majanduslikest arvestustest ja otsustest välja jätta. Majandusteaduse mõõdupuu ja hindamisviis on inimesekeskne. Tulud ja kulud määratakse lähtuvalt inimese heaolule. Keskkonnakaubad. Võib väita, et mitmed keskkonnakaubad on tegelikult erahüvised, mille omandiõigused ei ole päris täpselt defineeritud. Keskkonnakaubad esinevad tihti ühise ressursina nagu näiteks kalad meres. Kalu on piiratud hulgal ja nad ei ole tasuta hüvis. Samuti kehtib välistamisprintsiip. Seetõttu ei saa kalu nimetada avalikuks hüviseks. Keskkonna hindamine... võimaldab arvestada ka nende valdkondadega, mis jääksid turukesksetes tootmis- ja tarbimisotsustes arvestamata. Iga majandusliku otsuse langetamise juures on mõistlik üritada kindlaks määrata nimetatud tegevusega kaasnev kasu ja kahju.
Kui kasu on suurem, on otsust mõistlik toetada. Kuludest suuremad tulud teevad tegevuse soovitavaks. Vastupidisel juhul, kui kulud on tuludest suuremad, on tegevus mittesoovitav. Kriteerium on majanduslike otsuste puhul universaalne ja sobib hästi ka keskkonda puudutavate otsuste langetamisel. Keskkonnakaubad: Võib väita, et mitmed keskkonnakaubad on tegelikult erahüvised, mille omandiõigused ei ole päris täpselt defineeritud. Keskkonnakaubad esinevad tihti ühise ressursina nagu näiteks kalad meres. KOKKUVÕTVALT: Keskkonna hindamine võimaldab arvestada nende valdkondadega, mis jääksid turukesksetes tootmis-ja tarbimisotsustes arvestamata. Otsuste tegemisel ei saa arvestada ainult nende tulude ja kuludega, mis on seotud rahaliste väljaminekutega. Nii jääksid näiliselt tasuta saadud keskkonnaväärtused, millel puudub rahaline ekvivalent, arvestamata. Hinna puudumine
reast reeglitest arusaamist ja vastavat kogemust. Uute pedagoogiliste meetoditega ja õppevahenditega ning elamusele orienteeritud, draama ja muusika sugemetega täiustunud haridus on viinud selleni, et üha enam inimesi õpib lugema ja kirjutama ning tõstab seeläbi oma kommunikatiivset ja sotsiaalset kompetentsust oluliselt. 8. Tõlgendamine, kommunikatsioon ja õppimine kirjakeele kontekstis Kirjakeelset suhtlemist võib käsitseda suhtlemist vahendava ressursina teatud raamides, milles inimesed arenevad intellektuaalselt, sotsiaalselt, isiksuslikult, professionaalselt ja isegi emotsionaalselt. Erinevalt kõnest, ei sõltu tekst sellest, kas sõnumi kirjutaja ja saaja on samal ajal ühes paigas. Vastupidi, tekst liigub ajas ja ruumis. Indiviid ja kollektiiv saab osaliseks suuremas ja variatsioonirohkemas maailmas, tema intellektuaalne pagas kasvab ning ta saab rohkem ainest reflektsiooniks ja arenguks
Lisaks üldisest keskkonnast tulenevale elukvaliteedile määravad elukvaliteedi inimese enda ressursid ja võimed. Elukvaliteedi ressurssidena tuuakse esmajärjekorras esile sissetulek ehk indiviidi või leibkonna materiaalne heaolu, millele järgnevad tervislik seisund, töö, suhted sõprade ja perega, kaasatus kogukonda, isiklik turvalisus, emotsionaalne heaolu (Cummins 1996), millele tänapäeva elustiili kontekstis on olulise ressursina lisandunud ka isiklik vaba aeg. Elukvaliteedi ressursid loovad võimaluse põhivajaduste rahuldamiseks, põhivajaduste rahuldatus loob individuaalset elukvaliteeti, mis väljendub indiviidi rahulolutundes ja positiivsetes hinnangutes oma elukorralduse kohta. Seega tuleb elukvaliteedi mõõtmisel lisaks objektiivsetele indikaatoritele vaadata subjektiivset individuaalset rahulolu. Subjektiivne eluga rahulolu koosneb rahulolust erinevates elusfäärides: rahulolu perekonnaelu, sõprade
Praegune maailma tootmise tase on ehk kümnendik või veelgi väiksem. Tootjad ootavad, et tekiks nõudlus, ostjad jälle, et hind langeks. Selline nõudlus võib tekkida just keskkonnanõuete karmistumisega fossiilenergeetika suhtes. Pole püsiv tuul nagu pole püsiv ka päikeseenergiast saadav elekter, mistõttu on neile lisaks vaja ladustatavast toormest toodetud energiat. Eesti oludes sobiks selleks biomass. Taastuva energeetilise ressursina tulevad kõne alla puit (puidujäätmete, võsahakke jne näol: Eestis tekib ca 2 000 000m3 aastas), põhk (teraviljakoristuse kõrvalsaadus 3000 kg/ha) ning muudetud maakasutusest tulenevatel märgaladel kasvatatav biomass (roog, hundinui, paju.) Eesti vajadustest võib sellise päritoluga biomass katta kuni 55% elektrienergia vajadustest (Mander jt 2001). Siinses tekstis ei peatu me detailsemalt puidujäätmete ning põhu võimaliku
majanduses osalejad valima välja ühe võimaluse ehk parima alternatiivi paljudest võimalikest. Samas tähendab valiku tegemine ühe võimaluse kasuks piiratuse tingimustes enamasti teistest võimalustest loobumist. Otsustades kraavikaevamisel kasutada inimesi, loobume ekskavaatori ja roboti kasutamise võimalusest. Ostes tarbijana endale täna uued saapad, loobume teistest vajalikest hüvistest, mida sama raha eest oleksime saanud endale lubada, sest ressursina on raha piiratud. Igal valikul on alternatiivvalikud ja seepärast nimetatakse järgmisest parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest saamatajäänud tulu alternatiivkuluks. Alternatiivkulu ehk loobumiskulu on saamatajäänud tulu järgmisest parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. Oma igapäeva elus peaksime pidevalt arvestama, kui palju me oleksime võitnud või kaotanud, kui oleksime käitunud teisiti. Paljude alternatiivsete käitumis- või
Feministliku sotsiaaltöö juured on 1960te ja 1970te aastate naisliikumises (Hudson 1985, Collins 1986, Gilligan 1982). Klientidega töötamiseks soovitavad feministliku sotsiaaltöö esindajad järgmisi printsiipe töös klientidega: · Ettevalmistamine info naisklientide vajadustest ja ressurssidest, toeta naisi toetuse ja ressursside taotlemisel; · Kujunda naisekeskse praktika printsiipe kasuta naiste kogemusi ressursina, kasuta naiste gruppe, julgusta naisi tunnetama kontrolli oma elu ja käitumise üle; · Kujunda meetodid sole vastavaks kohanda teooriaid nii, et need julgustaksid naisi, mitte ei halvustaks neid, väldi stereotüüpe ja seksistlikku keelekasutust, väldi rõhumist, arenda gruppe; · Seo kliendid abiasutustega, mis on keskendunud naiste vajadustele toeta võrdsete võimaluste poliitikat, loo abiasutusi naistele;
rahulolu- õnnetunne Heaolutunde dimensioonid/aspektid kaasatus kogukonda, isiklik turvalisus, emotsionaalne heaolu mõtteid ja emotsioone, luua ja alal hoida suhteid, avastada Emotsionaalne heaolu kajastub inimese eluga rahulolus ja enesehinnangus, tänapäeva elustiili kontekstis on olulise ressursina lisandunud oskusi ja andeid nii endas kui teistes. • Need kogemused toimetulek stressiga ,emotsioonide väljendusvõime Psühholoogiline heaolu ka isiklik vaba aeg Elukvaliteedi dimensioonid e mõjurid annavad võimaluse integreerida keha, vaimu ja hinge; õppida on mõõdetav ärevuse, depressiooni ja haigusega kohanemisvõimega
1. Euroopa Ühendus 1967: keskkond- õhk, vesi, ja pinnas nende omavahelistes suhetes ja suhetes elusorganismidega. 2. Lugana konventsioon 1993: a). Keskkond- nii elus kui ka eluta loodusressursid (õhk, pinnas, vesi, floora ja fauna ning nende omavahelised suhted (vastastikune mõju). Sisuliselt loetakse keskkonnaks ökosüsteeme, tegemata vahet looduslikel, poollooduslikel ja tehisökosüsteemidel. Keskkonda käsitletakse ressursina, millel seetõttu peaks olema väärtus, hind jne. Loodusele on aga raske määrata objektiivset hinda. b). Keskkond- vara, mis moodustab osa kultuuripärandist. Keskkond hõlmab ka kultuuripärandit, tehiskeskkonda jm sarnast. c). Keskkond- maastiku iseloomulikud elemndid. 5 Keskkond hõlmab maastikke. Siin põimuvad omavahel looduslik, kultuuriline, eetiline, emotsionaalne aspekt.
1. etapp on teksti vormiliste omaduste detailne kirjeldamine, mida vaatleme üksikasjalikult allpool. 2. etapp on teksti ja diskursiivse praktika tekstiloome- ja tõlgendusprotsesside vaheliste seoste tõlgendamine ehk analüüs, mille käigus vaadeldakse seoseid teksti ja sotsiaalse interaktsiooni (inimeste suhestumise ja suhtlemise) vahel, st vaadeldakse teksti kui sotsiaalset tegevust. Teksti nähakse sotsiaalse tekstiloomeprotsessi produktina, aga ka ressursina tõlgendamisel. Sealjuures tuleb arvesse võtta teksti võimalike tõlgendajate taustteadmisi ja tavaarusaamu, sest ainult need muudavad teksti reaalseks, sotsiaalselt toimivaks. Sel etapil tõlgendatakse diskursuses avalduvaid keelelisi valikuid teksti loomise või tootmise ning teksti tarbimise ehk vastuvõtu kontekstis, püüdes vastata küsimustele, miks on tekst just niisugune ja kuidas vastuvõtjad seda tulenevalt situatsioonilisest ja intertekstuaalsest kontekstist
· Kui kasu on suurem, on otsust mõistlik toetada. · Kuludest suuremad tulud teevad tegevuse soovitavaks. · Vastupidisel juhul, kui kulud on tuludest suuremad, on tegevus mittesoovitav. · Kriteerium on majanduslike otsuste puhul universaalne ja sobib hästi ka keskkonda puudutavate otsuste langetamisel. Keskkonnakaubad: Võib väita, et mitmed keskkonnakaubad on tegelikult erahüvised, mille omandiõigused ei ole päris täpselt defineeritud. Keskkonnakaubad esinevad tihti ühise ressursina nagu näiteks kalad meres. 8. EV seadusandlus keskkonnakahju tekitamise kohta. Hüvitise määr I kaitsekategooria loomaliigi isendi hävitamise eest. Kaitsealuse loomaliigi isendi hävitamine on isendi õigusvastane surmamine, elujõuetuseni vigastamine (sealhulgas reostusest tulenev), loodusest eemaldamine, looma või selle osa võõrandamine. Kaitsealuse loomaliigi isendi kahjustamine on isendi õigusvastane häirimine või vigastamine (sealhulgas
võrrelda aega rahaga. Erinevate ajakäsitlustega ühiskondades vaadeldakse erinevalt ka minevikku ja tulevikku. Modernses ühiskonnas on inimestest saanud nö kella orjad. TEADMISED JA VÕIM Teadmiste süsteemid loovad maailmas korra. See ei hõlma ainult ideoloogiaid, kaste, klasse vaid ka kogemuste struktuure. Erinev lähenemine teadmiste ja võimu suhtele on nö salajaste ühiskondade uurimine. Bourdieu kirjeldab akateemilisi teadmisi poliitilise ressursina. Suhe teadmiste ja sotsiaalse organisatsiooni vahel võib samuti olla mitmeti mõistetav. 16 MITMEKORDSETE TRADITSIOONIDE VÕISTLUS LINNA ANTROPOLOOGIA : MUUTUS JA PIDEVUS Suurim sotsiaalne ja kultuuriline muutus pärast II MS on urbaniseerumine. Urbaniseerumisel on mõtmeid põhjuseid. Nendeks võivad olla parem töö, kõrgem palk, suuremad võimalused, lihtsam elu. Esimesel linnastumise antropoloogilisel uurimisel uuriti sotsiaalseintegratsiooni kvaliteeti, mis
Kapital Tootmises vajatavad masinad, seadmed, tehased, mida kasutatakse toodete tootmiseks. Jaguneb finants- ja reaalkapitaliks. Finantskapital kujutab endast rahalisi vahendeid (sularaha, arveldusarved, väärtpaberid, jne). Reaalkapital hõlmab muud varustust ja infrastruktuure. Inimkapital,Tööjõud Inimestega seotud ressursid, nagu rahva arv, haridustase ja kogemused. Majanduse arengus ei ole määrav tööjõu hulk, vaid pigem selle kvaliteet. Tuuakse välja ka neljanda ressursina ettevõtlikus, mille all mõistetakse inimeste valmisolekut riskida tootmise uuendamisega, kuid see kipub liigituma inimkapitali mõiste alla. Alternatiivkulu Tehes ühe valiku, tuleb loobuda millestki muust, sellest alternatiivist loobumise tõttu saamata jäänud tulu loetaksegi majandusteaduses alternatiivkuluks. Mõiste on oluline, et leida tõelist kasu, mida konkreetse valiku lisandumine pakub.
TERVIS JA HEAOLU 1.Tervise ja heaolu käsitlused/definitsioonid. Tervis on.... • täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguste või füüsilise vea puudumine (WHO 1948). • tervis kui ulatuse määr, millega inimene või inimeste grupp on võimeline ühest küljest realiseerima püüdlusi ja rahuldama vajadusi ning teiselt poolt muutma keskkonda või kohanema sellega (WHO 1984). • igapäevaelu ressurss võimaldamaks individuaalselt, sotsiaalselt ja majanduslikult täisväärtuslikku elu (WHO 1986). • universaalne väärtus ja inimese põhiõigus WHO 1999. • Tervis on igapäevaeluks vajalik tingimus, mida inimene vajab, et täita oma lootusi, soove, rahuldada vajadusi ning oma elukeskkonnas toime tulla. • Tavaarusaam tervisest seletab tervist kui heaolu, eeltingimust täisväärtuslikuks funktsioneerimiseks ning mitte-haige-olemist, olenedes inimese vanusest, soost ja sotsiaalsest positsioonist. (...
kulud on võrdsed); • Pareto-efektiivne tasakaal (ühe osaleja seisundi paranemine toimub ainult teise osaleja arvel). Stabiilne tasakaal taastub pärast kõrvaltoime lakkamist. RESSURSID: olemus, jaotus, kasutamine. Millest saab midagi teha ? Tööjõud Toomisvahendid (kapitalikaubad) Loodusvarad Ettevõtlikkus Informatsioon Raha ? (ei käsitle antud kontekstis ressursina, see on pigem vahend mis vahendab) Tulenevalt piiratud ressurssidest rakendab mikroökonoomikas vaadeldav majandussubjekt potimaalsusprintsiipi: püüab erinevate käitumisvõimaluste seast valida sellise, mis rahulda tema vajadusi parimal viisil. Saab rakendada kahel viisil: Püüda saavutada maksimaalne tulemus fikseeritud ressursside juures Püüda saavutada mingi fikseeritud tulemus minimaalsete kulude ehk ressurssidega (kõht täis min kuludega)
§ Auramine ületab sademete hulga § Ööpäevaste temperatuuride suuremaplituudiline kõikumine § Tugevad ja püsivasuunalised tuuled Maavara - maakoorest võetav mineraalne või orgaaniline aines, mida saab kasutada inimese majandustegevuses otseselt või kaudselt temast inimtegevuseks vajalikke aineid ja materjale tootes. Maavara - aine, mille kaevandamine on majanduslikult kasulik ja mis seetõttu on ressursina arvel ning mis vastab etteantud nõuetele Põlevad maavarad: - põlvkivi - diktüoneema argilliit - turvas Ehitusmaterjalid: - lubjakivi - dolomiit - kristlane ehituskivi - liiv - kruus - savi Maagid: - rauamaak Keemiatoore: - fosforiit - lubjakivi Levila – ala, kus esineb üks või mitu maavara
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
