Assets = Liabilities + Kuupäev / Omaaktsiad- Majandustehing/business transactions date Aazio - lihtaktsiad lihtaktsiad
Tulumaksu tasumisel: D Tulumaksuvõlg 664,56 K Pangakonto 664,56 Fondiemissioon Fondiemissioon on aktsiakapitali suurendamine omakapitali teiste kirjete arvel ehk sissemakseid tegemata. Aktsiakapitali suurendamine toimub tavaliselt kasumi arvel (aktsiadividend) kandega: D Aruandeaasta kasum või Eelmiste aastate jaotamata kasum K Aktsiakapital Aktsiadividend jaotatakse võrdeliselt investorite omanduses olevate aktsiate nimiväärtusele. Tehingud omaaktsiatega (1) Omaaktsiad on aktsiaseltsi poolt tagasi ostetud või tasuta saadud oma aktsiad. Need on emiteeritud aktsiad, kuid ei ole hetkel käibes (omanike käes). Aktsiaid saab tagasi osta, kuid aktsiakapitali nimiväärtust ei vähendata tagasiostetud oma aktsiate nimiväärtuse võrra. Omaaktsiad saab kajastada soetusmaksumuse meetodil nende kustutamiseni (tühistamiseni) või edasimüümiseni Omaaktsiate kontol. Omaaktsiate soetamine (1) Bilansi väljavõte (1) omakapitalist enne tehinguid omaaktsiatega:
30 Makstud dividendid - 914.00 Makstud intressid - 1,025.30 Kokku rahavood finantseerimistegevusest 11,060.40 Kokku rahavood 537,737.85 Raha ja raha ekvivalendid per alguses 117,225.00 Raha ja raha ekvivalendid per lõpus 639,170.25 Raha ja raha ekvivalentide muutus 521,945.25 Aktsiakapital Ülekurss Omaaktsiad Kohustuslik Finantsvarade reservkapital ümberhindluse reserv Saldo 1. jaanuaril X X (X) X X 2014 Arvestuspõhimõtete muutuste mõju Korrigeeritud X X (X) X X saldo Aruandeperioodi X koondkasum
.. ...kohustused+omakapital=varad ...tulu-kulu=kasum ...aktiva-passiva=0 11.Käibevara on... ...raha ja pangakontod ...aktsiad ja väärtpaberid(pv) ...nõuded ostjate vastu ...ettemakstud kulud 12.Põhivara on... ...immateriaalne põhivara ...varud ...materiaalne põhivara ...pikaajalised finantsinvesteeringud 13.Omakapitali koosseisu kuulub... ...aktsiakapital nominaalväärtuses ...reservid ...eelmiste perioodide jaotamata kasum/kahjum ...aruandeaasta kasum/kahjum ...omaaktsiad 14.Kasumiaruanne... ...peegeldab aruandeperioodi tulusid ja kulusid ...peegeldab aruandeperioodi tegelikke rahavoogusid ...kajastab aruandeperioodi tulusid, kulusid ja kasumit/kahjumit ...iseloomustab ettevõtte rahaliste vahendite olukorda 15.Pane õigesse järjekorda kasumiaruanne ...tulu ...kulu ...ärikasum ...puhaskasum ...kasum enne... 16.Nimeta vähemalt viis finantseerimis allikat 17.Nimeta vähemalt viis koduettevõtte tegevust (toimivat) asjaolu 18
o Kohustused+omakapital=varad Käibevara on o Raha ja pangakontod o Aktsiad ja muud väärtpaberid o Nõuded ostjate vastu o Viitlaekumised o Ettemakstud kulud Põhivara on o Immaterjaalne põhivara o Materjaalne põhivara o Pikaajalised finantsinvesteeringud Omakapitali koosseisu kuulub o Aktsiakapital normaalvärrtuses o Aazio o Reservid o Eelmiste perioodide jaotamata kasum/kahjum o Aruandeaasta kasum/kahjum o Omaaktsiad ,,-,, Kasumiaruanne o Peegeldab aruandeperioodi tulude ja kulude formeerumist o Kajastab aruandeperioondi tulusid, kulusid ja kasumit/kahjumit Pange õigesse järjekorda kasumiaruandes o Tulu o Kulu o Ärikasum o Kasum enne masksustamist o Puhaskasum Nimeta vähemalt viis finantseerimisallikat o Isiklikud vahendid o Väärtpaperite müük o Sõprade ja sugulaste vahendid o Liising o Laen Nimeta vähemalt viis koduettevõtet soosivat asjaolu
tarnijatele Deebet Kreedit Algsaldo Arve tasumata Sissetulek Lõppsaldo 10.Lõppsaldo arvestamise valem aktiva ja passiva poolel. ALGSALDO + SAMA POOLE KÄIVE VASTASPOOOLE KÄIVE = LÕPPSALDO 11.Mida nimetatakse kontraaktivakontoks ja kontrapasssivakontoks. Kontraaktivakonto reguleerib aktiva konto jääki, passiva konto iseloomuga. Nt : põhivara kulum. Kontrapassivakonto reguleerib passiva konto jääki, aktiva iseloomuga. Nt : omaosad, omaaktsiad 12.Mida nimetatakse tulemuskuluks? Milleks kasutatakse? Müügitulemuse välja toomiseks. Deebet soetusmaksumus Kreedit müügihind Kui kreedit on suurem deebetist on kasum. Kui deebet on suurem kreeditist on kahjum. Ei ole alg- ega lõppjääki. 13.Kuidas koostatakse kontoplaan, mille jaoks? Kontoplaan on süstematiseeritud kontonumbrite ja nimetuste järgi. Nt : 1010 Kassa 1020 Arvelduskontod 1210 Nõuded ostjate vastu 2131 Võlg tarnijatele 2151 Maksuvõlad
Valikvastustega küsimusi oli 24, igaüks andis 1,25 punkti..Kokku 30 punkti. Ka ülesanded annavad kokku 30 (8+5+8+5) punkti. 1) Esimene küsimus oli, millistest juhenditest peab lähtuma raamatupidamises (ERS, RTJ, IASB) 2) Milline konto on kontrapassivakonto (omaaktsiad, väärtusvähend, akumuleeritud kulum) 3) Kuidas tähistatakse sotsiaalmaksu kajastamist (mitmed raamatupidamiskanded, õige on D sotsiaalmaksukulu, K sotsiaalmaksuvõlg) 4) Kasumiaruanne on : d) aruandeperioodi tulud, kulud, kasum, kahjum 5) Aktsiad kajastatakse bilansis nimiväärtuses 6) Käibemaksu ülesanne, õige vastus oli käibemaksuvõlg mitte ettemakse (oli antud T- konto käibemaks ja seal oli D ja K poole peal numbrid) nb
K Arvelduskono 50 000 14. D Bürootarvete kulu 5000 D Käibemaks 1000 K Võlad tarnijatele 6000 15. D Autode kulud 800 D Käibemaks 160 K Võlad tarnijatele 960 16. D Arvelduskonto 14 400 K Nõuded ostjatele 14 400 17.D Arvelduskonto 200 000 K Lühiajalised laenud 200 000 18.D Arvelduskonto 3000 K Tulud trahvidest ja viivistest 3000 3.PRAKTIKUM 10.10.2012 19.D Lähetuskulu 2500 K Kassa 2500 20. D Omaaktsiad (nimiväärtuses) 10 000 (10*1000) D Ülekurss 2000 K Arvelduskonto 12 000 21. D Valuutakonto 24 000 (1,2*20 000) K Arvelduskonto 24 000 (1,2*20 000) 22. D Nõuded aruandvatele isikutele 5000 K Arvelduskonto 5000 23. D Arvelduskonto 7000 D Kahjumid finantsinv-st 3000 K Lühajalised finantsinvesteeringud 10 000 24. D Trahvide ja viiviste kulu 8000 K Arvelduskonto 8000 25. D Nõuded ostjatele 6000 K Renditulu 5000 K Käibemaks 1000 26
Ettevõttel on olnud 2 aktsiaemissiooni: 1. 2016. aastal – suunatud oli aktsionäridele, eesmärgiks aktsiahinna suurendamine, et ettevõttesse rohkem raha suunata. 2. 2017. aastal – samal põhjusel, lisaks eelnevale ei pea sel puhul dividende välja maksma. Aktsiate liikumine peab toimuma läbi aktsionäride konto: Emiteerimine: K Aktsiakapital D Nõuded aktsionäride vastu Tasumine: D Swedbank K Nõuded aktsionäride vastu 4.1 Omaaktsiad Tresooraktsiad ehk omaaktsiad - 1 aktsionär surnud ja pärijaid pole, mille puhul aktsiate tagasiost toimus käesoleval aastal ja ülekurssi ei tekkinud. Ettevõtte raamatupidaja andmete põhjal lähevad tagasiostetud aktsiad aastal 2018 tühistamisele. Aktsiate tagasiostu raamatupidamise kanne: D Tresooraktsiad K Swedbank 19 4.2 Reservkapital Vastavalt äriseadustikule on ettevõttes moodustatud reservkapital, mis moodustatakse
-. Kohustiste üldsumma on: a) 3 900 000.-; b) 1 100 000.-; c) 1 700 000.-; d) 2 800 000.-. 38. Konto Akumuleeritud kulum on: a) Deebetsaldoga kontraaktivakonto; b) Kreeditsaldoga kontraaktivakonto; c) Kreeditsaldoga kontrapassivakonto; d) Deebetsaldoga kontrapassivakonto. 39. Suurenemine näidatakse deebetis kontol: a) Võlad tarnijatele; b) Dividendivõlad; c) Aktsiakapital; d) Võlad töövõtjale; e) Tagasi ostetud omaaktsiad. 40. Käibevarana ei kajastata bilansis: a) Vara, mis eeldatavasti realiseeritakse ettevõtte tavapärase äritsükli käigus; b) Raha ja raha ekvivalente (rahalähendeid); c) Pikaajalist vara; d) Vara, mida hoitakse müügiks ja mida tõenäoliselt suudetakse realiseerida lähema 12 kuu jooksul bilansipäevast. 41. Päevaraamat koosneb: a) Vara, kohustiste ja omakapitali kontodest;
Raha ja raha ekvivalentide muutus +16 983 +2 819 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpuks 171 810 154 827 Omakapitali muutuste aruanne (kroonides) Aktsia-/ Jaotamata Ülekurss Omaaktsiad Reservkapital Kokku osakapital kasum Saldo 01.01.2004 400 000 0 0 40 000 736 970 1 176 970 Aruandeperioodi puhaskasum 0 0 0 0 40 196 40 196
saavad aktsiad unikaalse ja rahvusvaheliselt tunnustatava identitseerimiskoodi (ISIN). Aktsiate liigid – lihtaktsia (common share, common stock) on tavaline hääleõiguslik aktsia. Aktsionär saab tulu aktsiahinna tõusust või dividendidest; eelisaktsia (preferred stock) on hääleõiguseta aktsia, mis annab eesõiguse dividendi saamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel; tresooraktsiad e. omaaktsiad (treasury share) on ettevõtte poolt tagasiostetud ning ajutiselt tema käes olevad liht- või eelisaktsiad. Tresooraktsiad ei anna õigust dividendidele ning samuti ei laiene neile hääleõigus. 6. Osaühing – äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osanikul isklikku varalist vastutust ei ole. Osaühingu tegevust reguleerib Äriseadustik.
tuleviku pärast. Kasvuaktsiad (growth stock, ex-dividend stock). Ei too dividende, sest teenitud kasum akumuleeritakse ettevõttesse. Tagasikutsutavad aktsiad (callable). Aktsia omanik on kohustatud väljaostunõude korral aktsia ära müüma. Tagasikutsutavad võlakirjad (callable bond). Emitent kutsub võlakirja tagasi, kui võlakirja turutulu on madalam, kui emis- siooni kupongiintressimäär. Sellised võlakirjad kujutavad endast reinvesteerimisriski võlakirja omanike jaoks. Omaaktsiad e. tresooraktsiad e. hoidlaaktsiad (treasury stock). Aktsiaseltsi poolt emiteeritud aktsiad, mis ei ole käibes vaid on ajutiselt aktsiaseltsi enda poolt tagasi ostetud ja enda käes. Äriseadustiku § 282, p.2, lg.2 kohaselt võib aktsiaseltsi käes olevate omaaktsiate nimiväärtuse summa olla kuni 10% aktsiakapitalist. Juhul, kui aktsiaselt ei võõranda omaaktsiaid ühe aasta jooksul peale nende omandamist, kuuluvad omaaktsiad tühistamisele
Kasvuaktsiad (growth stock, ex-dividend stock) - Ei too dividende, sest teenitud kasum akumuleeritakse ettevõttesse. Tagasikutsutavad aktsiad (callable) - Aktsia omanik on kohustatud väljaostunõude korral aktsia ära müüma. Tagasikutsutavad võlakirjad (callable bond) - Emitent kutsub võlakirja tagasi, kui võlakirja turutulu on madalam, kui emissiooni kupongiintressimäär. Sellised võlakirjad kujutavad endast reinvesteerimisriski võlakirja omanike jaoks. Omaaktsiad e. tresooraktsiad e. hoidlaaktsiad (treasury stock) - Aktsiaseltsi poolt emiteeritud aktsiad, mis ei ole käibes vaid on ajutiselt aktsiaseltsi enda poolt tagasi ostetud ja enda käes. Äriseadustiku § 282, p.2, lg.2 kohaselt võib aktsiaseltsi käes olevate omaaktsiate nimiväärtuse summa olla kuni 10% aktsiakapitalist. Juhul, kui aktsiaselt ei võõranda omaaktsiaid ühe aasta jooksul peale nende omandamist, kuuluvad omaaktsiad tühistamisele
likviidsetest vahenditest peab pank hoidma keskpangas, alates 2012 a. - 1%. d) Riskikontsentratsiooni piirmäär – kui suurt riski võib üks pank laenu andes ettevõtte grupi suhtes võtta. e) Investeerimispiirangud – (Krediidiasutuste seaduse §81 alusel). Panga neto omavahendid 1. Esimese taseme omavahendid: • sissemakstud aktsiakapital ja ülekurss; • kasumi arvel moodustatud reservid; • eelmiste aastate jaotamata kasum/kahjum; • jooksva aruandeperioodi auditeeritud kasum; • omaaktsiad (miinusega); • immateriaalne põhivara (miinusega); • jooksva aruandeperioodi kahjum (miinusega) 2. Teise taseme omavahendid: • allutatud kohustused (kohustused, mis pankroti korral kuuluvad rahuldamisele sel juhul, kui kõigi teiste võlausaldajate nõuded on rahuldatud); • ümberhindluse reservid; • kumulatiivsed tähtajalised eelisaktsiad; • esimese taseme omavahendeid ületav summa (miinusega). 3. Kolmanda taseme omavahendid: • allutatud kohustused tagasimakse tähtajaga 2
1. Jooksvast majandustegevusest (kasum, amortisatsioon, kasum põhivara müügist, kapitaliosalus, käibekapital – aktsiad ja muud väärtpaberid, varud, ettemaksed, maksuvõlad). 2. Investeerimisest (finantsinvesteeringute müük, finantsinvesteeringud, põhivara ost). 3. Finantseerimisest (saadud pikaajalised laenud, tagasimaksed, aktsiakapitali suurenemine, aažio, müümata omaaktsiad). 4. 8.4. Raamatupidamisbilanss BILANSS on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali. AKTIVA PASSIVA VARAD VARADE MOODUSTAMISE Ettevõtte vara koostis ja paigutus ALLIKAD Varade soetamiseks vajalike vahendite
Aktsiakapitali saab suurend. uute aktsiate väljalaskm. AS võib suurend. aktsiakapitali omakapit. arvel sissemakseid tegemata fondiemissiooni teel. Fondiemissiooni võib läbi viia kas uute akt- siate väljalaskm. või olemasol. aktsiate nimiväärtuse suurendam. Fondiemissiooni korral suuren. aktsionäri osa aktsiakapitalis võrdeliselt tema aktsiate nimiväärtusega. Aktsiakapitali võib vähend. aktsiate nimiväärtuse vähendam. või aktsiate tühistam. 2) Omaaktsiad või osad (miinusmärgiga) (ka trezooraktsiad või hoidlaaktsiad) - ASi poolt välja- lastud aktsiad, mis on ajutiselt e/v käes. Omaaktsiaid hinnat. bilansis nende tagasiostu hinnas. AS peab võõrandama oma aktsiad või lõpetama oma aktsia tagatiseks võtmise üldreeglina 1 a. jooksul omandamisest või tagatiseks võtmisest. Tähtaja ületam. tuleb aktsiad kustut. ja vähend. aktsiakapit ASi oma aktsiad ei anna ASle mingeid aktsionäri õiguseid.
hoidma keskpangas, alates 2012a. - 1% Riskikontsentratsiooni piirmäär kui suurt riski võib üks pank laenu andes ettevõtte grupi suhtes võtta Investeerimispiirangud (Krediidiasutuste seaduse §81 alusel) Panga netoomavahendid: Esimese taseme omavahendid: sissemakstud aktsiakapital ja ülekurss kasumi arvel moodustatud reservid eelmiste aastate jaotamata kasum/kahjum omaaktsiad (miinusega) immateriaalne põhivara (miinusega) jooksva aruande perioodi kahjum (miinusega) Teise taseme omavahendid: allutatud kohustused (tähtajaga üle 5 aasta; tagatiseta) ümberhindluse reservid kumulatiivsed tähtajalised eelisaktsiad esimese taseme omavahendeid ületav summa (miinusega) Kolmanda taseme omavahendid:
(17) Omaaktsiatest ei tulene mingeid aktsionäriõigusi (ei saa dividende, pole hääleõigust) ning need tuleb üldkoosoleku otsuse langetamisel kvoorumist välja arvata. Levinumad põhjused miks ettevõtted ostavad omaaktsiaid: (16 lk 207) 1. Aktsia hinna tõstmiseks (nõudmine suureneb). 2. Et kõrvaldada aktsionäride mõtted ettevõtet üle võtte (spekulatsiooni eesmärgil). 3. Et oleks ühinemisel rohkem aktsiaid saadaval. 4. Aktsiadividendi maksmiseks. Omaaktsiad tuleb kajastada bilansi passivas miinusmärgiga. See tugineb seisukohale, et oma aktsiad pole vara (ettevõte ei saa omada ühte osa iseendast). Osades riikides kajastatakse oma aktsiate ostu aktiva poolel (võetakse seda kui investeeringut) kuid pole rahvusvaheliste standarditega kooskõlas. (1 lk 405) Kui juhtkond otsustab aktsiaid tagasi osta, on selle teostamiseks tema käsutuses kolm meetodit: (3 lk 266)
koosolekul Otsustusõigus Väike Suur Nõue pankroti korral Enne lihtaktsionäre Jäävad kõige viimaseks Piirangud emiteerimisel 1/3 aktsiakapitalist Puudub Kes kasutab? Nt riskikapitalistid Tavalised aktsionärid 83. Mis on omaaktsiad? Omaaktsiad e tresooraktsiad e hoidlaaktsiad (treasury stock) on aktsiaseltsi emiteeritud aktsiad, mis ei ole käibes, vaid on ajutiselt aktsiaseltsi poolt tagasi ostetud ja tema enda käes. 84. Mis on splittimine ja tooge ka selle näide? Üheks levinumaks on aktsiate ositamine ehk tükeldus ehk splittimine. See on operatsioon, mille käigus asendatakse üks suure nimiväärtusega aktsia mitme väiksema nimiväärtusega aktsiaga, kuid aktsiakapital jääb samaks.
1. Jooksvast majandustegevusest (kasum, amortisatsioon, kasum põhivara müügist, kapitaliosalus, käibekapital aktsiad ja muud väärtpaberid, varud, ettemaksed, maksuvõlad). 2. Investeerimisest (finantsinvesteeringute müük, finantsinvesteeringud, põhivara ost). 3. Finantseerimisest (saadud pikaajalised laenud, tagasimaksed, aktsiakapitali suurenemine, aazio, müümata omaaktsiad). 4. 8.4. Raamatupidamisbilanss BILANSS on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali. AKTIVA PASSIVA VARAD VARADE MOODUSTAMISE ALLIKAD Ettevõtte vara koostis ja paigutus Varade soetamiseks vajalike vahendite arvestus
arenenud riikide elanikud aktsiaid, kui mitte otse, siis pensionifondide kaudu, kuhu nad teevad igakuiseid makseid. Samuti on igal aktsiaseltsil aktsiad.9 Aktsialepingusse võib lisada täiendavaid klausleid, millega aktsiat ostvad investorid peavad ennast kurssi viima. Üheks levinumaks klausliks on ettevõtte õigus aktsiad tagasi osta. Tagasikutsutavate aktsiate (callable stocks) omanik on kohustatud väljaostunõude korral aktsiad ära müüma. Sellega seonduvalt tekivad ettevõttele omaaktsiad. Omaaktsiad e tresooraktsiad e hoidlaaktsiad (treasury stock) on aktsiaseltsi emiteeritud aktsiad, mis ei ole käibes, vaid on ajutiselt aktsiaseltsi poolt tagasi ostetud ja tema enda käes. Eesti äriseadustik lubab aktsiaseltsil enda käes hoida aktsiaid nimiväärtuses kuni 10% aktsiakapitalist. Teine piirang seondub omaaktsiate hoidmise tähtajaga, mis ei tohi ületada ühte aastat, vastasel juhul kuuluvad nad tühistamisele. Aktsiatega saab teha ka mitmeid operatsioone
kokku 6650 9475 Käibevarad kokku 6300 12300 Pikaajalised kohustused 4650 10000 Kohustused kokku 11300 19475 Pikaajalised finantsinvesteer 3200 4600 Aktsiakapital nimiväärtuse 4000 5000 Aazio: omaaktsiad 200 400 Materiaalne põhivara (soetus 9700 15100 Eelisaktsiad 500 750 Kulum -3000 -5100 Säilitatud kasum 100 675 Immateriaalne põhivara 800 600 Kasum 900 1200 Põhivarad kokku 10700 15200 Omakapital 5700 8025
panga esmased omavahendid ja täiendavad omavahendid (kokku brutoomavahendid), millest arvatakse maha aktsiad ja osakud teistes krediidi- ja finantseerimisasutustes ning allutatud nõuded neile. Esmased omavahendid ·omakapitali kirjed kasumit võib esmaste omavahendite hulka arvata vaid siis kui see on auditeeritud, kahjum kuulub esmaste omavahendite hulka igal juhul. Esmaseid omavahendeid vähendab immateriaalne põhivara (ka teitse pankade aktsiad ja allutatud nõuded neile ja omaaktsiad, mis kajastatakse miinusmärgiga. Täiendavad omavahendid Pankade poolt võetud allutatud laenud ja muud sarnased kohustused. nende tähtaeg peab olema vähemalt 5 aastat ja pank võib need ennetähtaegselt tagasi maksta ainult finantsinspektsiooni loal. Laenulepingu lõppemise või lõpetamise päevale eelneva viie aasta jooksul tuleb igal järgneval aastal täiendavate omavahendite hulka arvatud laenusummat vähendada 20% võrra laenu algsummast.
Saadud summa moodustab materiaalse põhivara jääkmaksumuse. Kontraaktivakontoks on ka nt Ostjate ebatõenäoliselt laekuvad arved. Kontrapassivakonto reguleerib mingi passivakonto jääki, kuid on seejuures aktivakonto iseloomuga (ehk S1 = So + DK – KK, kusjuures saldo esitatakse konto 31 deebetpoolel). Konto saldot näidatakse bilansi passivas „ – „ märgiga. Kontrapassivakontoks on nt Omaaktsiad. Lisaks bilansikontodele on veel kasumiaruandekontod. Kasumiaruandes eristatakse tulusid ja kulusid ning sellest lähtudes on vastavalt tulu- ja kulukontod. Neid kontosid nimetatakse ka ajutisteks kontodeks, kuna perioodi lõppedes need suletakse ehk neile kontodele ei saa jääda saldosid. Tulukontode käitumine sarnaneb passivakonto käitumisele, st et tulukonto suurenemine toimub konto kreeditis. Tulukonto sulgemine on deebetpoolel – perioodi lõpul
koostatavates raamatupidamise aastaaruannetes. RTJ 3 lähtub rahvusvahelisest finantsaruandluse standarditest IAS 32. ja rakendatakse järgmiste finantsinstrumentide (s.o. finantsvarade, finantskohustuste ja omakapitaliinstrumentide) arvestusel ja kajastamisel raamatupidamise aruannetes. FINANTSINSTRUMENT on leping, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapitaliinstrument (nt ettevõtte omaaktsiad, optsioonid omaaktsiatele jt). Finantsvara on vara, milleks võib olla · raha, · lepinguline õigus saada teiselt osapoolelt raha või muid finantsvarasid (nt. nõuded ostjate vastu), · teise ettevõtte omakapitali instrument ( nt. investeerin teise ettevõtte aktsiatesse) · lepinguline õigus vahetada teise osapoolega finantsvarasid potentsiaalselt kasulikel tingimustel (nt. positiivse turuväärtusega derivatiivid).
- ettevõtte tulumaksu võlg 3 000.- sotsiaalmaksu võlg 990.- puhkusekohustus 390.- aktsiakapital 445 000.- aazio 16 500.- eelmise perioodi jaotamata kasum 5 211.- omaaktsiad 31000.- Ülesanne 20 Koostada antud andmetel kasumiaruanne skeem 1. Ettevõttel tekkisid perioodi jooksul tegevuse tulemusena järgmised tulud ja kulud: valmistoodangu müügist saadi tulu 348550.- teenuste müügist saadi tulu 123456.- maksti pangalaenu intressi 102000.-
Aktsionäridele ei tohi teha väljamakseid, kui aktsiaseltsi viimase majandusaasta lõppemisel kinnitatud majandusaasta aruandest ilmnev aktsiaseltsi netovara on väiksem või jääks väiksemaks aktsiakapitali ja reservide kogusummast, mille väljamaksmine aktsionäridele ei ole lubatud seadusest või põhikirjast tulenevalt. AK - 400 RK - 40 27 ÜK ülekurss - 0 OA omaaktsiad - -40 Eelmise perioodi kasum - -40 Majandusaasta kasum - 100 KOKKU_460 000 Dividendimakse on vahe on 460-440=20. kogusummast võtame RK ja AK summa ja saame 20. Dividendid=OK-(AS+RK+ÜK)-OA-K+K tegelt see võrdub kui liita kokku OA, K ja K. Peab alles jääma AK; RK, ÜK ei tohi dividentidena välja maksta. Miinusmärk võib tulla omaaktsiatest see võib vähendada väljamakstavat kasumit. Ja eelmise perioodi kasumis ja majandusaasta kasumis võib tulla miinus.
hea investeeringuga. 2. Suurem paindlikkus: – Aktsionäridele maksete tegemiseks, valiku andmine aktsionärile. – Juhtkonnale kui ei taheta maksta täiendavaid rahalisi dividende seoses erakorraliste raha ülejääkidega (puuduvad investeerimisvõimalused), ei tekitata ootusi. 3. Maksukaalutlused kui rahalise dividendi tulumaksumäär on suurem väärtuse kasvult võetavalt maksult. 4. Lisanduvad omaaktsiad võimaldavad vältida uute aktsiate emiteerimist töötajate aktsiaoptsioonide täitmise tarbeks. 5. Ettevõte saab tagasi osta aktsiabloki (vabaneda teatud aktsionäride grupist), mis aktsia hinda turu madalal hoiab. 6. Finantsvõimenduse suurendamiseks. 7. Ekslik seisukoht EPS kasvatamine. 8. Praktikas sageli erakorralise rahalise dividendi asemel. Saab selgemini kommunikeerida, et see ei jätku edaspidi. 30
koostatavates raamatupidamise aastaaruannetes. RTJ 3 lähtub rahvusvahelisest finantsaruandluse standarditest IAS 32. ja rakendatakse järgmiste finantsinstrumentide (s.o. finantsvarade, finantskohustuste ja omakapitaliinstrumentide) arvestusel ja kajastamisel raamatupidamise aruannetes. FINANTSINSTRUMENT on leping, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapitaliinstrument (nt ettevõtte omaaktsiad, optsioonid omaaktsiatele jt). Finantsvara on vara, milleks võib olla · raha, · lepinguline õigus saada teiselt osapoolelt raha või muid finantsvarasid (nt. nõuded ostjate vastu), · teise ettevõtte omakapitali instrument ( nt. investeerin teise ettevõtte aktsiatesse) · lepinguline õigus vahetada teise osapoolega finantsvarasid potentsiaalselt kasulikel tingimustel (nt. positiivse turuväärtusega derivatiivid).
koostatavates raamatupidamise aastaaruannetes. RTJ 3 lähtub rahvusvahelisest finantsaruandluse standarditest IAS 32. ja rakendatakse järgmiste finantsinstrumentide (s.o. finantsvarade, finantskohustuste ja omakapitaliinstrumentide) arvestusel ja kajastamisel raamatupidamise aruannetes. FINANTSINSTRUMENT on leping, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapitaliinstrument (nt ettevõtte omaaktsiad, optsioonid omaaktsiatele jt). Finantsvara on vara, milleks võib olla · raha, · lepinguline õigus saada teiselt osapoolelt raha või muid finantsvarasid (nt. nõuded ostjate vastu), · teise ettevõtte omakapitali instrument ( nt. investeerin teise ettevõtte aktsiatesse) · lepinguline õigus vahetada teise osapoolega finantsvarasid potentsiaalselt kasulikel tingimustel (nt. positiivse turuväärtusega derivatiivid).
koostatavates raamatupidamise aastaaruannetes. RTJ 3 lähtub rahvusvahelisest finantsaruandluse standarditest IAS 32. ja rakendatakse järgmiste finantsinstrumentide (s.o. finantsvarade, finantskohustuste ja omakapitaliinstrumentide) arvestusel ja kajastamisel raamatupidamise aruannetes. FINANTSINSTRUMENT on leping, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapitaliinstrument (nt ettevõtte omaaktsiad, optsioonid omaaktsiatele jt). Finantsvara on vara, milleks võib olla · raha, · lepinguline õigus saada teiselt osapoolelt raha või muid finantsvarasid (nt. nõuded ostjate vastu), · teise ettevõtte omakapitali instrument ( nt. investeerin teise ettevõtte aktsiatesse) · lepinguline õigus vahetada teise osapoolega finantsvarasid potentsiaalselt kasulikel tingimustel (nt. positiivse turuväärtusega derivatiivid).
(fondiemissioon). Fondiemissiooni korral suureneb aktsionäri osalus aktsiakapitalis võrdeliselt tema aktsiate nimiväärtusega. Fondiemissiooni võib läbi viia uute aktsiate väljalaskmisega või olemasolevate aktsiate nimiväärtuse suurendamisega. Fondiemissiooni korral: 1) ei toimu aktsiate märkimist; 2) aktsionärid ei tee aktsiate eest sissemakseid; 3) aktsionäride ring ei laiene; 4) fondiemissioonis osalevad ka aktsiaseltsi omaaktsiad. 41 Fondiemissiooni võib üldkoosolek otsustada pärast aastabilansi kinnitamist (ÄS § 350 lg 2). Juhul, kui fondiemissioon otsustatakse pärast 8 kuu möödumist ajast, mille seisuga aastabilanss koostati, tuleb koostada ja üldkoosoleku poolt kinnitada vahebilanss. Vahebilanss tuleb koostada ja aktsionäride üldkoosoleku poolt kinnitada majandusaasta aruande koostamiseks
vähenemine kreeditisse. Kontrapassiva konto tähendab deebetsaldoga passivakontot. Nt: Põhikontole Aktsiakapital (nimiväärtuses) 1 500 000 krooni on kantud emiteeritud aktsiate nimiväärtuses arvestatud summa. Deebet (passivakonto) Aktsiakapital Kreedit AS: 1 500 000 LS: 1 500 000 Kontraarne konto Omaaktsiad 100 000 krooni kuulub põhikonto juurde ja täpsustab (vähendina) käibes olevate aktsiate maksumust nimiväärtuses. Deebet (Kontrapassivakonto) Omaaktsiad Kreedit AS: 100 000 LS: 100 000 Põhi- ja kontraarsel kontol peetava aktsiakapitali arvestuse netosumma on käibesolevate aktsiate nimiväärtus, 1 400 000 krooni. Ajutised ja püsivkontod. Ajutised kontod (nim ka nominaalkontodeks) on kõik tulu ja kulukontod. Tulude ja kulude vahe- kasum-
Aktsiakapitali suurendamine aktsiaseltsi omakapitali arvel, sissemakseid tegemata ehk fondiemissioon võimaldab aktsiakapitali suurendamist lihtsustatult. Fondiemissiooni korral ei toimu aktsiate märkimist, aktsionärid ei tee sissemakseid, aktsionär ei saa keelduda aktsiate nimiväärtuse suurendamisest või vähendamisest, aktsionäride ring ei laiene ja fondiemissioonis osalevad ka aktsiaseltsi omaaktsiad. Aktsiakapitali tingimuslik suurendamine on aktsiakapitali suurendamise erivorm, mida kasutatakse juhul, kui aktsiaselts on välja lasknud vahetusvõlakirju ning nende omanik soovib vahetada võlakirja aktsia vastu. Aktsiakapitali vähendamine on võimalik aktsiate nimiväärtuse vähendamisega. Aktsiakapitali vähendamisel on seatud eritingimused sõltuvalt aktsiate kuuluvuse liigist. Aktsiakapitali vähendamise otsustamisel on häälteenamuse nõue
annaabi.ee 
