Konsolideeritud aruande lisades avalikustab emaettevõte enda konsolideerimata bilansi, kasumiaruande, rahavoogude aruande ja omakapitali muutuste aruande. Tütarettevõtte investeeringut kajastatakse konsolideeritud aruandes rida realt konsolideerituna, konsolideerimata aruandes soetusmaksumuses või õiglases väärtuses, nende ettevõtete aruandes, kes ei pea koostama konsolideeritud aruannet, soetusmaksumuses, õiglases väärtuses või kapitaliosaluse meetodil. Sidusettevõtte investeeringut kajastatakse konsolideeritud aruandes ja nende ettevõtete aruandes, kes ei pea koostama konsolideeritud aruannet, kuna neil ei ole tütarettevõtteid, kapitaliosaluse meetodil, konsolideerimata aruandes soetusmaksumuses või õiglases väärtuses, nende ettevõtete aruandes, kes ei pea koostama konsolideeritud aruannet, soetusmaksumuses, õiglases väärtuses või kapitaliosaluse meetodil.
käibevara allahindlus 0 Muud ärikulud 0 ÄRIKULUD KOKKU 0 ÄRIKASUM (-KAHJUM) 0 FINANTSTULUD 0 finantstulud tütarettevõtete aktsiatelt ja osadelt 0 kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum tütarettevõttelt 0 finantstulud sidusettevõtete aktsiatelt ja osadelt 0 kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum sidusettevõttelt 0 finantstulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt 0 kasum valuutakursi muutusest 0 muud intressi- ja finantstulud 0 FINANTSKULUD 0
Ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkivad kulud, sh. kahjum materiaalse ja immateriaalse põhivara ning kinnisvarainvesteeringute müügist; trahvid ja viivised; netokahjum valuutakursimuutustest nõuetelt ostjate vastu ja kohustustelt tarnijate ees (juhul, kui tulemuseks on netokasum, kajastatakse see kirjel "Muud äritulud") Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud Finantstulud ja kulud investeeringuilt tütarettevõtetesse Kasum/kahjum tütarettevõtete müügist ning kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum Finantstulud ja kulud investeeringuilt sidusettevõtetesse Kasum/kahjum sidusettevõtete müügist ning kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum Finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt Kasum/kahjum muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt, sh. kasum/kahjum pikaajaliste finantsinvesteeringute müügist; intressi- ja dividenditulud pikaajalistelt
.........................................................................................................................56 2.1.1. Ülesanne 1. Tütarettevõtte edasine kajastamine konsolideeritud aruannetes.............63 2.2.Korrigeeritud ostumeetod....................................................................................................75 2.2.1.Äriühendus seotud osapoolte vahel..............................................................................77 2.3.Kapitaliosaluse meetod........................................................................................................78 2.3.1.Ülesanne 1. Sidusettevõtte kajastamine konsolideeritud ja konsolideerimata aruannetes .............................................................................................................................80 2.3.2.Ülesanne 2. Kapitaliosaluse meetodi rakendamine......................................................83 2.4.Vähemusosaluse arvestus ...........
Ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkivad kulud, sh. kahjum materiaalse ja immateriaalse põhivara ning kinnisvarainvesteeringute müügist; trahvid ja viivised; netokahjum valuutakursimuutustest nõuetelt ostjate vastu ja kohustustelt tarnijate ees (juhul, kui tulemuseks on netokasum, kajastatakse see kirjel "Muud äritulud") Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud Finantstulud ja kulud investeeringuilt tütarettevõtetesse Kasum/kahjum tütarettevõtete müügist ning kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum Finantstulud ja kulud investeeringuilt sidusettevõtetesse Kasum/kahjum sidusettevõtete müügist ning kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum Finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt Kasum/kahjum muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt, sh. kasum/kahjum pikaajaliste finantsinvesteeringute müügist; intressi- ja dividenditulud pikaajalistelt
Aktsiakapitali sissemaks rahas Aktsiakapitali sissemaks põhivarana Oma tresooraktsiate soetamine Makstud firma omanikele dividende Oma tresooraktsiate müük Väljaantud pikaajaline laen Tehti pikaajaline finantsinvesteering AS Aadamile Põhivara soetamine Liisingu tasumine Materiaalsed kulud põhivara rekonstrueerimisel oma remondijaoskonnas, materjalid olid laos Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kahjum Lühiajaliste kohustuste jäägi suurenemine võrreldes aasta algusega Käibevara (va raha ja pangakontod) jäägi vähenemine võrreldes aasta algusega Pikaajalise pangalaenu jäägi ümberreguleerimine lühiajaliseks vastus: Raha- ja pangakontode jääk bilansis arvestusperioodi lõpuks Page 1 Sheet1
Materiaalse põhivara kulum Kahjum põhivara mahakandmisest Laekumine põhivara müügist Võeti pikaajalist laenu Aktsiakapitali sissemaks rahas Aktsiakapitali sissemaks põhivarana Oma tresooraktsiate soetamine Makstud firma omanikele dividende Oma tresooraktsiate müük Väljaantud pikaajaline laen Tehti pikaajaline finantsinvesteering AS Aadamile Põhivara soetamine Liisingu tasumine Materiaalsed kulud põhivara rekonstrueerimisel oma remondijaoskonnas, materjalid olid laos olemas Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kahjum Lühiajaliste kohustuste jäägi suurenemine võrreldes aasta algusega Käibevara (va raha ja pangakontod) jäägi vähenemine võrreldes aasta algusega Pikaajalise pangalaenu jäägi ümberreguleerimine lühiajaliseks Arvutada raha- ja pangakontode jääk bilansis arvestusperioodi lõpuks. Raha- ja pangakontode jääk bilansis arvestusperioodi lõpuks 200 1000 700 70 25 liidan 200 liidan 50 liidan 60
Brutokasum 6 917 8 780 5 748 7 689 Turustuskulud -5 054 -4 565 -4 644 -4 338 Üldhalduskulud -3 941 -4 406 -2 811 -26 Muud äritulud ja kulud 590 2 099 93 1 349 Ärikasum -1 487 1 908 -1 614 1 349 Kapitaliosaluse kasum tütarettevõtetest -127 0 -604 729 Muud finantstulud ja kulud -939 -812 -405 -308 Kasum enne vähemusosalust -2 552 1 097 -2 623 1 098 Vähemosalus -71 1 0 0 Aruandeaasta puhaskasum -2 623 1 098 2 623 1 098
Tehti pikaajaline finantsinvesteering AS Eevale 20 Põhivara soetamine 150 Liisingu tasumine 60 Materiaalsed kulud põhivara rekonstrueerimisel oma remondijaoskonnas, materjalid olid 25 laos olemas Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kahjum 22 Lühiajaliste kohustuste jäägi suurenemine võrreldes aasta algusega 60 Käibevara (va raha ja pangakontod) jäägi vähenemine võrreldes aasta algusega 10 Pikaajalise pangalaenu jäägi ümberreguleerimine lühiajaliseks 10 Raha- ja pangakontode jääk bilansis arvestusperioodi lõpuks (30.09.2018).
Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Finantsvarad, mida tõenäoliselt ei realiseerita lähema 12 kuu jooksul RTJ 3, RTJ 11 Tütarettevõtete aktsiad või osad (seda kirjet kasutatakse ainult konsolideerimata aruannetes) Osalused tütarettevõtetes, v.a. edasimüügi eesmärgil (lähema 12 kuu jooksul) soetatud aktsiad ja osad (kajastatakse käibevara koosseisus) Soetusmaksumus või õiglane väärtus (juhul kui ettevõte koostab konsolideeritud aruandeid); Kapitaliosaluse meetod (juhul kui ettevõte ei koosta konsolideeritud aruandeid) RTJ 11 Sidusettevõtete aktsiad või osad Osalused sidusettevõtetes, v.a. edasimüügi eesmärgil (lähema 12 kuu jooksul) soetatud aktsiad ja osad (kajastatakse käibevara koosseisus) Konsolideeritud aruannetes - kapitaliosaluse meetod; konsolideerimata aruannetes soetusmaksumus või õiglane väärtus RTJ 11 Muud aktsiad ja väärtpaberid Väärtpaberid (aktsiad, võlakirjad, obligatsioonid, fondi osakud jne
Ettemaksed 2 610 1 060 1 955 LIKVIIDNE VARA 47 163 38 144 57 551 Varud 24 210 24 982 24 883 Müügiootel põhivara 242 321 295 Käibevara kokku 71 525 63 447 82 729 Põhivara Kapitaliosaluse meetodil kajastatud 199 99 140 investeeringud Pikaajalised finantsinvesteeringud 26 26 26 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 2 504 2 215 2 130 Kinnisvarainvesteeringud 4 930 4 930 5 623 Materiaalne põhivara 7 437 9 038 13 045
raamatupidamiskohustuslane, kes koostab konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande, lähtub omakapitali kohta äriseadustikus kehtestatud nõuetele vastavuse arvestamisel korrigeeritud konsolideerimata omakapitalist. Korrigeeritud konsolideerimata omakapital on võrdne äriühingu konsolideerimata omakapitaliga, millest on lahutatud tema bilansis kajastatud valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus ning millele on liidetud nende osaluste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil. Korrigeeritud konsolideerimata omakapitali arvestuskäik avalikustatakse konsolideerimata omakapitali muutuste aruandes. Raamatupidamise aastaaruande lisad Raamatupidamise aastaaruande lisades on raamatupidamiskohustuslane kohustatud avalikustama: 1) millisest käesoleva seaduse §-s 17 sätestatud raamatupidamistavast lähtuvalt on raamatupidamise aastaaruanne koostatud; 2) aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted;
raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes. Finantsvarad on kajastatud bilansis õiglases väärtuses, v.a. nõuded teiste osapoolte vastu, mida kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses ning investeeringud sidusfirmadesse, mida kajastatakse kapitaliosaluse meetodil. Finantskohustused on kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuses. Kõigi finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval. Mitmed finantsnäitajad tuginevad juhtkonna hinnangutele, sh näiteks põhivara kasuliku tööea hindamine, nõuete ja varude allahindluse summade hindamine, garantiikohustuste eraldiste moodustamine. Juhtkonna hinnangud on tehtud juhtkonna parima teadmise kohaselt, kuid need ei pruugi osutuda täpseiks
52 (b)); (b) rentniku rendikulu saldeeritakse kasumiaruandes sama pinna allrendist saadud rendituluga (eeldusel, et rentimine ei ole ettevõtte põhitegevus); (c) kasumeid (kahjumeid) valuutakursimuutustest kajastatakse kasumiaruandes netosummana; (d) kohtuprotsessi tagajärjel tekkinud kulud saldeeritakse kasumiaruandes sama protsessi tulemusel tekkinud tuludega (näiteks kompensatsioon kolmandalt osapoolelt); (e) kasumeid (kahjumeid) kapitaliosaluse meetodi rakendamisest kajastatakse kasumiaruandes netosummana; (f) kasumeid (kahjumeid) finantsinvesteeringute müügist ja ümberhindlusest kajastatakse kasumiaruandes netosummana. Koondkasumiaruanne 30. Ettevõtted, kellel esineb selliseid kasumeid ja kahjumeid, mida vastavalt käesoleva juhendi paragrahvile 31 ei kajastata kasumiaruandes (muu koondkasum või kahjum), esitavad lisaks kasumiaruandele ka koondkasumiaruande. Koondkasumiaruanne esitatakse kasumiaruande järel eraldi aruandena
kajast. käibevarana arvest. aktsiaid jm. väärtpabereid lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või turuhind. 2) Pikaajalisteks (eesmärk hoida üle 1 aasta). Pikaajal. finantsinvesteeringud, kus investeerija osalus on alla 20% (portfelliinvesteering), kajast. soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja soetamisega otseselt seotud väljaminekutest. Sidus- ja tütarettevõtete puhul (osalus üle 20%) rakend. kapitaliosaluse meetodit, v.a. juhul kui: · ettevõtet kavatset. lähema a. jooksul müüa; · investeerija on takistatud osalemast e/v juhtimisel; · investeerimisobjekt on likvideerim. Kapitaliosaluse meetodid: 1) Mittetäielik kapitaliosaluse meetod (RMP seadus §28). Investeerija rp-s kirjendatud invest. summat suurend. invest.objektilt saadud kasumi osaga, vähend. saadud kahjumi osaga ning invest. objektilt laekunud dividendi summas. 2) Täielik kapitaliosaluse meetod. Lisaks eelm. määratl
B 73 C 78 D 47 E mul on erinev arvamus (milline?) 6. Konsolideeritud majandusaasta aruandes: A näidatakse ainult konsolideerivale ettevõttele kuuluv osa tütarettevõtte omakapitalist, vähemusosanike osa jäetakse välja B konsolideeritakse tütarettevõtted alati kapitaliosaluse meetodil C liidetakse emaettevõtja ja tütarettevõtjate varad, kohustused ja omakapital D elimineeritakse tütarettevõtte omakapitali kõik komponendid (aktsiakapital, aažio, reservid, jaotamata kasum) E mul on erinev arvamus (milline?) 7. Alltoodud tabelis on toodud firma OK AS näitajad Näitaja 2008 2009 2010 2011 2012
kahekordne finantseerimine laenu saamine kahest allikast sama tagatisega kalkulatoorsed kulud (ka: arvestuslikud kulud) kulud, mida konkreetses ettevõttes ei teki, kuid mis igas sarnases ettevõttes tavaliselt peaks tekkima kapitali adekvaatsus panga omavahendite ja tema koguvahendite suhe kapitali- ja finantskonto maksebilansi osa, mis fikseerib otseste ja portfelliinvesteeringute ning lühi- ja pikaajaliste laenude bilansi teatud perioodi jooksul kapitaliosaluse meetod investeering kajastatakse algselt soetushinnas, mida suurendatakse investeeringu objektilt saadud proportsionaalse kasumiosaga, vähendatakse kahjumi osaga ja vähendatakse saadud dividendi võrra. kapitaliosaluse meetod (laiendatud) - põhineb konsolideerimise põhimõtetel ning investeerijat ja tema tütar- ja sidusettevõtteid käsitletakse kui ühendatud majandusüksust. Selle meetodi puhul korrigeeritakse bilansis investeeringute summat sidusettevõtte kasumi
nõuetelt ostjate vastu ja kohustustelt tarnijate ees (juhul, kui tulemuseks on netokasum, kajastatakse see kirjel “Muud äritulud”) Ärikasum (-kahjum) 10. Finantstulud ja -kulud a) finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt Kasum/kahjum tütarettevõtete müügist ning kapitaliosaluse meetodil ja osadelt arvestatud kasum/kahjum b) finantstulud ja –kulud sidusettevõtjate aktsiatelt Kasum/kahjum sidusettevõtete müügist ning kapitaliosaluse meetodil ja osadelt arvestatud kasum/kahjum c) finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt Kasum/kahjum muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt, sh.
K: Muud finantstulud 30 000 EEK 22. Pikaajalise investeeringuna soetatud aktsiate müük ostuhinnast väiksema müügihinnaga Firma A müüs pikaajalise investeeringuna soetatud firma B aktsiaid soetusmaksumusega 100 000 EEK müügihinnaga 70 000 EEK. Saades müügikahjumit 30 000 EEK D: Arvelduarve 70 000 EEK D: Finantskulud 30 000 EEK K: Aktsiad ja muud väärtpaberid 100 000 EEK 23. 24. Emaettevõtte osa tütarettevõtte poolt makstavatest dividendidest (kapitaliosaluse meetod) Emaettevõttele kuulub 80% tütarettevõtte aktsiatest. Tütarettevõte eraldas puhaskasumist dividendideks 50 000 EEK a) Dividendide arvestamine D: Viitvõlad (dividendid) 50 000 EEK K: Tütarettevõtja aktsiad 50 000 EEK b) Dividendid laekumine D: Arveldusarve 50 000 EEK K: Viitlaekumised (dividendid) 50 000 EEK MATERIAALSE PÕHIVARA ARVESTUS 25. Materiaalse põhivara ost Firma A ostis paljundusmasina soetusmaksumusega 7000 EEK +käibemaks 1260 EEK. Firma
(seda kirjet kasutatakse ainult v.a. edasimüügi eesmärgil õiglane väärtus (juhul konsolideerimata aruannetes) (lähema 12 kuu jooksul) kui ettevõte koostab soetatud aktsiad ja osad konsolideeritud (kajastatakse käibevara aruandeid); koosseisus) Kapitaliosaluse meetod (juhul kui ettevõte ei koosta konsolideeritud aruandeid) Sidusettevõtete aktsiad või osad Osalused sidusettevõtetes, Konsolideeritud RTJ 11 v.a
(juhul, kui tulemuseks on netokasum, kajastatakse see kirjel "Muud äritulud") Ärikasum (-kahjum) 10. Finantstulud ja -kulud a) finantstulud ja -kulud Kasum/kahjum tütarettevõtete müügist ning 3 tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum b) finantstulud ja kulud Kasum/kahjum sidusettevõtete müügist ning sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum c) finantstulud ja -kulud muudelt Kasum/kahjum muudelt pikaajalistelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt finantsinvesteeringutelt, sh. kasum/kahjum pikaajaliste finantsinvesteeringute müügist; intressi-
Brutomeetodi rakendamisel ja tegevuskulude sihtfinantseerimisel kajastatakse saadud sihtfinantseerimise veel tuluna kajastamata osa eraldi vastaval bilansikirjel. Kuna Balsnack International Holding AS omab 20.2% Tootjavastutusorganisatsioon AS-ist, siis suur osa aastakasumist tuleb Tootjavastutusorganisatsioon AS-i kasumist. Aastal 2016 koosnes Balsnack International Holding AS-i aastakasumist 75,3% Tootjavastutusorganisatsioon OÜ dividendist. Investeeringut sidusettevõttesse kajastatakse kapitaliosaluse meetodil. Muudes ärituludes kajastatakse nt kasum tehingustest põhivaraga, tulud sihtlaekumisest, kindlustushüvitused, muud äritulud. 17 Sidusettevõtte aktsiad on bilansis aktiva poolel. Kasumiaruandes kajastatakse finantstuludes. 3.3 Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimise kajastamisel kasutatakse põhivara soetamisel brutomeetodi arvestuspõhimõtet. Brutomeetodi rakendamisel ja tegevuskulude sihtfinantseerimisel
vastu ja kohustustelt tarnijate ees (juhul kui tulemuseks on netokasum, kajastatakse see kirjel «Muud äritulud») Ärikasum (-kahjum) 7. Finantstulud ja -kulud 60 a) finantstulud ja -kulud Kasum/kahjum tütarettevõtete müügist 37, 48 tütarettevõtjate aktsiatelt ja ning kapitaliosaluse meetodil arvestatud osadelt kasum/kahjum b) finantstulud ja -kulud Kasum/kahjum sidusettevõtete müügist 37, 48 sidusettevõtjate aktsiatelt ja ning kapitaliosaluse meetodil arvestatud osadelt kasum/kahjum c) finantstulud ja -kulud Kasum/kahjum muudelt pikaajalistelt 37, 48 muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt, finantsinvesteeringutelt sh kasum/kahjum pikaajaliste
Äritegevusest tuleneva puhaskasumi kooskõlastamine rahaga (N: ÜL 21) Aasta puhas kasum/kahjum Reguleerimised + / - Materiaalse põhivara kulum (amortisatsioon) + Lootusetu debitoorse võlgnevuse reserv + Kasum põhivara müügist - Kahjum põhivara müügist + Arvestuslik kahjum aktsiatelt ja väärtpaberitelt + Kasum tütar- ja sidusettevõtetelt arvestatud kapitaliosaluse meetodi järgi - Kahjum tütar- ja sidusettevõtetelt arvestatud kapitaliosaluse meetodi järgi + Intressikulu + Tegevuskasum enne käibekapitali muutust (see on reguleerimised KOKKU) Muutused varades ja kohustustes (järjestus bilansi järgi) Nõuded ostjate vastu (suurenemine - / vähenemine +) Muud lühiajalised nõuded (suurenemine - / vähenemine +) A Ettemakstud tulevate perioodide kulud (suurenemine - / vähenemine +)
Mitmesugused tegevuskulud -70 267 -2,84% 155 402 6,47% Tööjõu kulu kokku -252 905 -3,82% 21 653 0,34% Kulum 138 697 17,35% 167 844 17,90% Muud ärikulud -30 487 -12,43% -102 420 -47,68% Kokku ärikulud -4 845 555 -15,00% 10 720 187 39,05% Ärikasum 12 186 2,93% 1 317 023 307,98% Finantstulud ja -kulud Kapitaliosaluse kahjum 46 731 100,00% -46 731 -100,00% Intressikulud -17 089 -11,17% 209 993 154,45% Muud intressi- ja finantstulud -100 685 -88,95% 10 428 83,38% Finantstulud ja -kulud kokku -130 327 326,98% -152 834 89,80% Kasum enne tulumaksustamist -118 141 -31,45% 1 164 188 452,20% tulumaks -30 848 -59,87% -20 676 -100,00%
o Sündikaat põhineb kartellipiirangutel, kuid lisaks luuakse ühine turustussüsteem o Huviühing tekib, kui iseseisvad ettevõtted ühinevad ühistegevuseks (nt arendustegevus) o Ühisettevõte on mitme eri riikides asuva ettevõtja moodustatud ühendus (tütar-või sidusettevõte), kus kapitaliga kaasneb know-how siire ja osalemine juhtimises o Kontsern on iseseisvate ettevõtete ühinemine ühtse juhtimise alla enamasti kapitaliosaluse kaudu (nt ema- ja tütarettevõtete ühendus) 3. Äriidee otsimine ja ärimudeli kavandamine. Äriidee otsimine: • Ajurünnak (kirjutada üles nii palju ideid kui pähe tuleb, ka nn hullud ideed) • Valige välja sobivamad ideed ja püüdke neid edasi arendada • Tooge välja toote/teenuse omadused võimalikult igakülgselt (kuju/vorm, suurus, disain, värv, materjal, funktsioon, maksumus). Seejärel püüdke igale
o Sündikaat põhineb kartellipiirangutel, kuid lisaks luuakse ühine turustussüsteem o Huviühing tekib, kui iseseisvad ettevõtted ühinevad ühistegevuseks (nt arendustegevus) o Ühisettevõte on mitme eri riikides asuva ettevõtja moodustatud ühendus (tütar-või sidusettevõte), kus kapitaliga kaasneb know-how siire ja osalemine juhtimises o Kontsern on iseseisvate ettevõtete ühinemine ühtse juhtimise alla enamasti kapitaliosaluse kaudu (nt ema- ja tütarettevõtete ühendus) 5. Äriidee otsimise protsess (lk ?, Aeriidee_otsimine) · Ajurünnak (kirjutada üles nii palju ideid kui pähe tuleb, ka nn hullud ideed) · Valige välja sobivamad ideed ja püüdke neid edasi arendada · Tooge välja toote/teenuse omadused võimalikult igakülgselt (kuju/vorm, suurus, disain, värv, materjal, funktsioon, maksumus). Seejärel püüdke igale omadusele leida maksimaalselt palju alternatiive/valikuid.
o Sündikaat põhineb kartellipiirangutel, kuid lisaks luuakse ühine turustussüsteem o Huviühing tekib, kui iseseisvad ettevõtted ühinevad ühistegevuseks (nt arendustegevus) o Ühisettevõte on mitme eri riikides asuva ettevõtja moodustatud ühendus (tütar-või sidusettevõte), kus kapitaliga kaasneb know-how siire ja osalemine juhtimises o Kontsern on iseseisvate ettevõtete ühinemine ühtse juhtimise alla enamasti kapitaliosaluse kaudu (nt ema- ja tütarettevõtete ühendus) 5. Äriidee otsimise protsess (lk ?, Aeriidee_otsimine) · Ajurünnak (kirjutada üles nii palju ideid kui pähe tuleb, ka nn hullud ideed) · Valige välja sobivamad ideed ja püüdke neid edasi arendada · Tooge välja toote/teenuse omadused võimalikult igakülgselt (kuju/vorm, suurus, disain, värv, materjal, funktsioon, maksumus). Seejärel püüdke igale omadusele leida maksimaalselt palju alternatiive/valikuid.
o Sündikaat põhineb kartellipiirangutel, kuid lisaks luuakse ühine turustussüsteem o Huviühing tekib, kui iseseisvad ettevõtted ühinevad ühistegevuseks (nt arendustegevus) o Ühisettevõte on mitme eri riikides asuva ettevõtja moodustatud ühendus (tütar-või sidusettevõte), kus kapitaliga kaasneb know-how siire ja osalemine juhtimises o Kontsern on iseseisvate ettevõtete ühinemine ühtse juhtimise alla enamasti kapitaliosaluse kaudu (nt ema- ja tütarettevõtete ühendus) 5. Äriidee otsimise protsess (lk ?, Aeriidee_otsimine) Ajurünnak (kirjutada üles nii palju ideid kui pähe tuleb, ka nn hullud ideed) Valige välja sobivamad ideed ja püüdke neid edasi arendada Tooge välja toote/teenuse omadused võimalikult igakülgselt (kuju/vorm, suurus, disain, värv, materjal, funktsioon, maksumus). Seejärel püüdke igale omadusele leida maksimaalselt palju alternatiive/valikuid
aktsionäridele välja, vaid kuna maksta ning kui suures ulatuses korraga maksta. Kui makstakse, siis dividendipoliitika sisaldab dividendide väljamaksekordajat ja säilitatud tulumäära. Alternatiiviks sularahalistele dividendidele, on ettevõttel võimalus maksta ka aktsiadividende. Viimane on oma olemuselt üsna sarnane fondiemissiooniga. Dividendideks jaotatav puhaskasum = jaotamata kasum+Puhaskasum-Kahjum-Immateriaalsete aktivate jääk passivas-kapitaliosaluse meetodi positiivne jääk. Maksustamine. Dividendide maksustamise probleem on eriti suur nendes riikides, kus kehtib topeltmaksustamise poliitika, nagu näiteks USA. Eestis seevastu ei ole hetkel probleemiks mitte topeltmaksustamine, vaid dividendide kui otsene rahaline väljamakse üldse. Eriti oluliseks muutus dividendide maksustamise probleem Eesti jaoks peale Tulumaksuseaduse muudatust alates 2000.a. jaanuarist, millega
vähemalt 75% varadest aktsiatesse. 5 aasta jooksul muutus? 111. Mis on NAV? Puhasväärtus (NAV) on termin, millega kirjeldatakse väärtust majandusüksuse varade vähem väärtust oma kohustused . Perspektiivis on kõige sagedamini kasutatav seoses avatud või vastastikuste vahendite sest aktsiate selliste vahendite registreeritud USA Securities and Exchange Commission lunastatakse nende puhasväärtusest. Kuid mõiste, võib kasutada ka sünonüümina bilansiline väärtus või kapitaliosaluse ettevõtte väärtust. Puhasväärtus võib esindada koguväärtus omakapitalis, või see võib olla jagatud mitmete aktsiate investorite käes olevatesse ja seeläbi kujutavad puhasväärtus aktsia kohta . 112. Mida saab leida Sharpi suhtarvuga? Sharpe´ suhtarv (Sharpe ratio) - William F. Sharpe´ poolt 1966. aastal arendatud suhtarv mõõtmaks portfelli riski ja tootluse suhet. Suhtarvu saamiseks tuleb oodatavast portfelli tootlusest lahutada riskivaba tulumäär ning
valuutakursside muutumisega. Ärikasumi järel kirjendatakse kasumiaruandes: • kasum (kahjum) tütarettevõtetelt; • kasum (kahjum) sidusettevõtetelt; • kasum (kahjum) finantsinvesteeringutelt; • intressikulud; • muud finantstulud ja –kulud 20 Kasum (kahjum) tütar- või sidusettevõtetelt kajastatakse kasum või kahjum nende müügist või allahindlusest, samuti kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasumit ja kahjumit. Kasum (kahjum) pika- ja lühiajalistelt finantsinvesteeringutelt kajastatakse kasumiaruande kirjel kasum (kahjum) finantsinvesteeringute müügist ning samuti intressi ja dividenditulu pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt. Intressikulude all mõistetakse laenudelt, kapitalirendilepingutelt, võlakirjadelt ja muudelt võlakohustustelt makstud intressid.
annaabi.ee 
