Konsolideeritud aruande lisades avalikustab emaettevõte enda konsolideerimata bilansi, kasumiaruande, rahavoogude aruande ja omakapitali muutuste aruande. Tütarettevõtte investeeringut kajastatakse konsolideeritud aruandes rida realt konsolideerituna, konsolideerimata aruandes soetusmaksumuses või õiglases väärtuses, nende ettevõtete aruandes, kes ei pea koostama konsolideeritud aruannet, soetusmaksumuses, õiglases väärtuses või kapitaliosaluse meetodil. Sidusettevõtte investeeringut kajastatakse konsolideeritud aruandes ja nende ettevõtete aruandes, kes ei pea koostama konsolideeritud aruannet, kuna neil ei ole tütarettevõtteid, kapitaliosaluse meetodil, konsolideerimata aruandes soetusmaksumuses või õiglases väärtuses, nende ettevõtete aruandes, kes ei pea koostama konsolideeritud aruannet, soetusmaksumuses, õiglases väärtuses või kapitaliosaluse meetodil.
käibevara allahindlus 0 Muud ärikulud 0 ÄRIKULUD KOKKU 0 ÄRIKASUM (-KAHJUM) 0 FINANTSTULUD 0 finantstulud tütarettevõtete aktsiatelt ja osadelt 0 kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum tütarettevõttelt 0 finantstulud sidusettevõtete aktsiatelt ja osadelt 0 kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum sidusettevõttelt 0 finantstulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt 0 kasum valuutakursi muutusest 0 muud intressi- ja finantstulud 0 FINANTSKULUD 0
Ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkivad kulud, sh. kahjum materiaalse ja immateriaalse põhivara ning kinnisvarainvesteeringute müügist; trahvid ja viivised; netokahjum valuutakursimuutustest nõuetelt ostjate vastu ja kohustustelt tarnijate ees (juhul, kui tulemuseks on netokasum, kajastatakse see kirjel "Muud äritulud") Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud Finantstulud ja kulud investeeringuilt tütarettevõtetesse Kasum/kahjum tütarettevõtete müügist ning kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum Finantstulud ja kulud investeeringuilt sidusettevõtetesse Kasum/kahjum sidusettevõtete müügist ning kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum Finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt Kasum/kahjum muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt, sh. kasum/kahjum pikaajaliste finantsinvesteeringute müügist; intressi- ja dividenditulud pikaajalistelt
.............................................................................77 2.3.Kapitaliosaluse meetod........................................................................................................78 2.3.1.Ülesanne 1. Sidusettevõtte kajastamine konsolideeritud ja konsolideerimata aruannetes .............................................................................................................................80 2.3.2.Ülesanne 2. Kapitaliosaluse meetodi rakendamine......................................................83 2.4.Vähemusosaluse arvestus ...................................................................................................87 2.4.1.Vähemusosalusega asutamine.......................................................................................88 2.4.2.Vähemusosaluse soetused.............................................................................................90 2.4.3.Vähemusosaluse müügid.
Ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkivad kulud, sh. kahjum materiaalse ja immateriaalse põhivara ning kinnisvarainvesteeringute müügist; trahvid ja viivised; netokahjum valuutakursimuutustest nõuetelt ostjate vastu ja kohustustelt tarnijate ees (juhul, kui tulemuseks on netokasum, kajastatakse see kirjel "Muud äritulud") Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud Finantstulud ja kulud investeeringuilt tütarettevõtetesse Kasum/kahjum tütarettevõtete müügist ning kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum Finantstulud ja kulud investeeringuilt sidusettevõtetesse Kasum/kahjum sidusettevõtete müügist ning kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum Finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt Kasum/kahjum muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt, sh. kasum/kahjum pikaajaliste finantsinvesteeringute müügist; intressi- ja dividenditulud pikaajalistelt
Aktsiakapitali sissemaks rahas Aktsiakapitali sissemaks põhivarana Oma tresooraktsiate soetamine Makstud firma omanikele dividende Oma tresooraktsiate müük Väljaantud pikaajaline laen Tehti pikaajaline finantsinvesteering AS Aadamile Põhivara soetamine Liisingu tasumine Materiaalsed kulud põhivara rekonstrueerimisel oma remondijaoskonnas, materjalid olid laos Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kahjum Lühiajaliste kohustuste jäägi suurenemine võrreldes aasta algusega Käibevara (va raha ja pangakontod) jäägi vähenemine võrreldes aasta algusega Pikaajalise pangalaenu jäägi ümberreguleerimine lühiajaliseks vastus: Raha- ja pangakontode jääk bilansis arvestusperioodi lõpuks Page 1 Sheet1
Kassa- ja pangakontode jääk 01.01. Puhaskahjum Materiaalse põhivara kulum Kahjum põhivara mahakandmisest Laekumine põhivara müügist Võeti pikaajalist laenu Aktsiakapitali sissemaks rahas Aktsiakapitali sissemaks põhivarana Oma tresooraktsiate soetamine Makstud firma omanikele dividende Oma tresooraktsiate müük Väljaantud pikaajaline laen Tehti pikaajaline finantsinvesteering AS Aadamile Põhivara soetamine Liisingu tasumine Materiaalsed kulud põhivara rekonstrueerimisel oma remondijaoskonnas, materjalid olid laos olemas Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kahjum Lühiajaliste kohustuste jäägi suurenemine võrreldes aasta algusega Käibevara (va raha ja pangakontod) jäägi vähenemine võrreldes aasta algusega Pikaajalise pangalaenu jäägi ümberreguleerimine lühiajaliseks Arvutada raha- ja pangakontode jääk bilansis arvestusperioodi lõpuks. Raha- ja pangakontode jääk bilansis arvestusperioodi lõpuks 200 100...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsatööstuse osakond Rauno Leesi AS Kalev ettevõtte tutvustus Kodutöö nr. 1 Juhendaja : Birgit Maasing Tartu 2011 Ettevõtte tutvustus: AS Kalev Chocolate Factory on Eesti suurim ja vanim kondiitritööstusettevõte, mille esimene eelkäija alustas tegevust 1806. aastal Tallinnas. Kalev on olnud aastaid Eesti tuntuim ja mainekaim kaubamärk. Kalevi sokolaadivabrik toodab maiustusi Harjumaal Jüri lähistel Põrguväljal asuvas kaasaegses tootmishoones, mis valmis 2003. aastal. 26 500 ruutmeetril paikneva tootmiskompleksi maksimaalne koguvõimsus ulatub ca 15 tuhande tonnini aastas. Kalevi kaubamärki kandvad küpsised valmivad ettevõtte tellimusel Jõhvis ja Kiviõlis. Tegevused: · sokolaadikondiitri- ja suhkrukondiitritoodete tootmine · sokolaadi-, suhkru- ja jahukondiitritoodete müük. · Lisaks tavasortimendile...
AS Aadam majandustehingute ja nende tulemuste kohta on raamatupidamises tabelis olevad andmed. Arvutada raha- ja pangakontode jääk bilansis arvestusperioodi lõpuks (30.09.2018). Kassa- ja pangakontode jääk (01.09.2018) 200 Puhaskahjum 1000 Materiaalse põhivara kulum 700 Kahjum põhivara maha kandmisest 70 Laekumine põhivara müügist 25 Võeti pikaajalist laenu 200 Aktsiakapitali sissemaks rahas 50 Aktsiakapitali sissemaks põhivarana ...
ja osad (kajastatakse käibevara koosseisus) Soetusmaksumus või õiglane väärtus (juhul kui ettevõte koostab konsolideeritud aruandeid); Kapitaliosaluse meetod (juhul kui ettevõte ei koosta konsolideeritud aruandeid) RTJ 11 Sidusettevõtete aktsiad või osad Osalused sidusettevõtetes, v.a. edasimüügi eesmärgil (lähema 12 kuu jooksul) soetatud aktsiad ja osad (kajastatakse käibevara koosseisus) Konsolideeritud aruannetes - kapitaliosaluse meetod; konsolideerimata aruannetes soetusmaksumus või õiglane väärtus RTJ 11 Muud aktsiad ja väärtpaberid Väärtpaberid (aktsiad, võlakirjad, obligatsioonid, fondi osakud jne.), mida tõenäoliselt ei müüda lähema 12 kuu jooksul (v.a. investeeringud tütar- ja sidusettevõtetesse) ning kindla lunastustähtajaga väärtpaberid, mille lunastustähtaeg on hiljem kui 12 kuud pärast bilansipäeva. Õiglane väärtus, v.a
TALLINNA TEHNIKA KÕRGKOOL NORDECON FINANTSANALÜÜS Õppejõud: Mari Saare PÄRNU 2011 Sisukord Sissejuhatus 3 Nordecon lühitutvustus 4 1. Lühiajalise maksevõime suhtarvud 4 1.1 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 4 1.2 Maksevõime kordaja 4 1.3 Maksevalmidus 5 2. Kapitalistruktuuri suhtarvud 5 2.1 Omakapitali tase 5 2.2 Võlgnevuste aste 6 2.3 Kohustuste ja omakapitali suhtarv 6 3. Käibetulususe suhtarvud 6 3.1 Brutorentaablus 6 4. Efektiivsusesuht...
raamatupidamiskohustuslane, kes koostab konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande, lähtub omakapitali kohta äriseadustikus kehtestatud nõuetele vastavuse arvestamisel korrigeeritud konsolideerimata omakapitalist. Korrigeeritud konsolideerimata omakapital on võrdne äriühingu konsolideerimata omakapitaliga, millest on lahutatud tema bilansis kajastatud valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus ning millele on liidetud nende osaluste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil. Korrigeeritud konsolideerimata omakapitali arvestuskäik avalikustatakse konsolideerimata omakapitali muutuste aruandes. Raamatupidamise aastaaruande lisad Raamatupidamise aastaaruande lisades on raamatupidamiskohustuslane kohustatud avalikustama: 1) millisest käesoleva seaduse §-s 17 sätestatud raamatupidamistavast lähtuvalt on raamatupidamise aastaaruanne koostatud; 2) aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted;
raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes. Finantsvarad on kajastatud bilansis õiglases väärtuses, v.a. nõuded teiste osapoolte vastu, mida kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses ning investeeringud sidusfirmadesse, mida kajastatakse kapitaliosaluse meetodil. Finantskohustused on kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuses. Kõigi finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval. Mitmed finantsnäitajad tuginevad juhtkonna hinnangutele, sh näiteks põhivara kasuliku tööea hindamine, nõuete ja varude allahindluse summade hindamine, garantiikohustuste eraldiste moodustamine. Juhtkonna hinnangud on tehtud juhtkonna parima teadmise kohaselt, kuid need ei pruugi osutuda täpseiks. Raamatupidamishinnangute muutuste mõju kajastatakse
52 (b)); (b) rentniku rendikulu saldeeritakse kasumiaruandes sama pinna allrendist saadud rendituluga (eeldusel, et rentimine ei ole ettevõtte põhitegevus); (c) kasumeid (kahjumeid) valuutakursimuutustest kajastatakse kasumiaruandes netosummana; (d) kohtuprotsessi tagajärjel tekkinud kulud saldeeritakse kasumiaruandes sama protsessi tulemusel tekkinud tuludega (näiteks kompensatsioon kolmandalt osapoolelt); (e) kasumeid (kahjumeid) kapitaliosaluse meetodi rakendamisest kajastatakse kasumiaruandes netosummana; (f) kasumeid (kahjumeid) finantsinvesteeringute müügist ja ümberhindlusest kajastatakse kasumiaruandes netosummana. Koondkasumiaruanne 30. Ettevõtted, kellel esineb selliseid kasumeid ja kahjumeid, mida vastavalt käesoleva juhendi paragrahvile 31 ei kajastata kasumiaruandes (muu koondkasum või kahjum), esitavad lisaks kasumiaruandele ka koondkasumiaruande. Koondkasumiaruanne esitatakse kasumiaruande järel eraldi aruandena
kajast. käibevarana arvest. aktsiaid jm. väärtpabereid lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või turuhind. 2) Pikaajalisteks (eesmärk hoida üle 1 aasta). Pikaajal. finantsinvesteeringud, kus investeerija osalus on alla 20% (portfelliinvesteering), kajast. soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja soetamisega otseselt seotud väljaminekutest. Sidus- ja tütarettevõtete puhul (osalus üle 20%) rakend. kapitaliosaluse meetodit, v.a. juhul kui: · ettevõtet kavatset. lähema a. jooksul müüa; · investeerija on takistatud osalemast e/v juhtimisel; · investeerimisobjekt on likvideerim. Kapitaliosaluse meetodid: 1) Mittetäielik kapitaliosaluse meetod (RMP seadus §28). Investeerija rp-s kirjendatud invest. summat suurend. invest.objektilt saadud kasumi osaga, vähend. saadud kahjumi osaga ning invest. objektilt laekunud dividendi summas. 2) Täielik kapitaliosaluse meetod. Lisaks eelm. määratl
B 73 C 78 D 47 E mul on erinev arvamus (milline?) 6. Konsolideeritud majandusaasta aruandes: A näidatakse ainult konsolideerivale ettevõttele kuuluv osa tütarettevõtte omakapitalist, vähemusosanike osa jäetakse välja B konsolideeritakse tütarettevõtted alati kapitaliosaluse meetodil C liidetakse emaettevõtja ja tütarettevõtjate varad, kohustused ja omakapital D elimineeritakse tütarettevõtte omakapitali kõik komponendid (aktsiakapital, aažio, reservid, jaotamata kasum) E mul on erinev arvamus (milline?) 7. Alltoodud tabelis on toodud firma OK AS näitajad Näitaja 2008 2009 2010 2011 2012
MAJANDUSES KASUTATAVATE PÕHILISTE MÕISTETE SELETUS Aazio positiivne kursivahe, aktsiate müügikasum absoluutne hind hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma adekvaatsus täielik vastavus, sisult kattumine. akreditiiv - maksekäsund, mille kohaselt pank sooritab makseid kliendi kontolt ettenähtud tingimustel; importööri korraldus importööri pangale reserveerida raha eksportööri kasuks ja teostada arveldus eksportöörile ettenähtud tingimustel; ostja poolt müüja kasuks avatav arve, mis avaneb müüjale nõutud dokumentide esitamisel aktiva - omand, millel on väärtus vahetuse seisukohast; ettevõtte varad aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber; dokument, mis määrab selle omaniku osa ettevõtte põhikapitalis ning omaniku õigused ja kohustused aktsiaettevõttes. Aktsia väikseim nimiväärtus on 10 krooni. Kui aktsia nimiväärtus on suurem kui 10 krooni, peab see olema 10 krooni täiskordne. aktsiadividend li...
nõuetelt ostjate vastu ja kohustustelt tarnijate ees (juhul, kui tulemuseks on netokasum, kajastatakse see kirjel “Muud äritulud”) Ärikasum (-kahjum) 10. Finantstulud ja -kulud a) finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt Kasum/kahjum tütarettevõtete müügist ning kapitaliosaluse meetodil ja osadelt arvestatud kasum/kahjum b) finantstulud ja –kulud sidusettevõtjate aktsiatelt Kasum/kahjum sidusettevõtete müügist ning kapitaliosaluse meetodil ja osadelt arvestatud kasum/kahjum c) finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt Kasum/kahjum muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt, sh.
RAHA ARVESTUS 1. Raha laekumine kassasse Raha toodi pangakontolt kassasse 1000 EEK Deebet: Kassa 1000 EEK Kreedit: Arveldusarve 1000 EEK 2. Raha väljamaksmine kassast Firma andis kassast avanssi komandeeritule 2000 EEK Deebet:Muud lühiajalised nõuded 2000 EEK Kreedit: Kassa 2000 EEK 3. Raha laekumine pangakontole Firma pangakontole laekus vastavalt ostjale esitatud arvele 15 000 EEK Deebet: Arveldusarve 15 000 EEK Kreedit: Ostjatelt laekumata arved 15 000 EEK 4. Raha väljamaksmine panagakontolt Firma tasus vastavalt hankija arvele pangakontolt 15 000 EEK Deebet: Hankijatele maksmata arved 15 000 EEK Kreedit: Arveldusarve 15 000 EEK 5. Kingina saadud raha arvele võtmine Firma panagakontole laekus kingitus 10 000 EEK Deebet: Arveldusarve 10 000 EEK Kreedit: Muud äritulud 10 000 EEK 6. Raha eest kauba müük Firma müüs summas 12 000 EEK (10 000 EEK kauba eest + käibemaks 2000 EEK) ja raha laekus kassasse Deebet: Kassa...
(seda kirjet kasutatakse ainult v.a. edasimüügi eesmärgil õiglane väärtus (juhul konsolideerimata aruannetes) (lähema 12 kuu jooksul) kui ettevõte koostab soetatud aktsiad ja osad konsolideeritud (kajastatakse käibevara aruandeid); koosseisus) Kapitaliosaluse meetod (juhul kui ettevõte ei koosta konsolideeritud aruandeid) Sidusettevõtete aktsiad või osad Osalused sidusettevõtetes, Konsolideeritud RTJ 11 v.a
(juhul, kui tulemuseks on netokasum, kajastatakse see kirjel "Muud äritulud") Ärikasum (-kahjum) 10. Finantstulud ja -kulud a) finantstulud ja -kulud Kasum/kahjum tütarettevõtete müügist ning 3 tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum b) finantstulud ja kulud Kasum/kahjum sidusettevõtete müügist ning sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum c) finantstulud ja -kulud muudelt Kasum/kahjum muudelt pikaajalistelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt finantsinvesteeringutelt, sh. kasum/kahjum pikaajaliste finantsinvesteeringute müügist; intressi-
Brutomeetodi rakendamisel ja tegevuskulude sihtfinantseerimisel kajastatakse saadud sihtfinantseerimise veel tuluna kajastamata osa eraldi vastaval bilansikirjel. Kuna Balsnack International Holding AS omab 20.2% Tootjavastutusorganisatsioon AS-ist, siis suur osa aastakasumist tuleb Tootjavastutusorganisatsioon AS-i kasumist. Aastal 2016 koosnes Balsnack International Holding AS-i aastakasumist 75,3% Tootjavastutusorganisatsioon OÜ dividendist. Investeeringut sidusettevõttesse kajastatakse kapitaliosaluse meetodil. Muudes ärituludes kajastatakse nt kasum tehingustest põhivaraga, tulud sihtlaekumisest, kindlustushüvitused, muud äritulud. 17 Sidusettevõtte aktsiad on bilansis aktiva poolel. Kasumiaruandes kajastatakse finantstuludes. 3.3 Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimise kajastamisel kasutatakse põhivara soetamisel brutomeetodi arvestuspõhimõtet. Brutomeetodi rakendamisel ja tegevuskulude sihtfinantseerimisel
vastu ja kohustustelt tarnijate ees (juhul kui tulemuseks on netokasum, kajastatakse see kirjel «Muud äritulud») Ärikasum (-kahjum) 7. Finantstulud ja -kulud 60 a) finantstulud ja -kulud Kasum/kahjum tütarettevõtete müügist 37, 48 tütarettevõtjate aktsiatelt ja ning kapitaliosaluse meetodil arvestatud osadelt kasum/kahjum b) finantstulud ja -kulud Kasum/kahjum sidusettevõtete müügist 37, 48 sidusettevõtjate aktsiatelt ja ning kapitaliosaluse meetodil arvestatud osadelt kasum/kahjum c) finantstulud ja -kulud Kasum/kahjum muudelt pikaajalistelt 37, 48 muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt, finantsinvesteeringutelt sh kasum/kahjum pikaajaliste
Äritegevusest tuleneva puhaskasumi kooskõlastamine rahaga (N: ÜL 21) Aasta puhas kasum/kahjum Reguleerimised + / - Materiaalse põhivara kulum (amortisatsioon) + Lootusetu debitoorse võlgnevuse reserv + Kasum põhivara müügist - Kahjum põhivara müügist + Arvestuslik kahjum aktsiatelt ja väärtpaberitelt + Kasum tütar- ja sidusettevõtetelt arvestatud kapitaliosaluse meetodi järgi - Kahjum tütar- ja sidusettevõtetelt arvestatud kapitaliosaluse meetodi järgi + Intressikulu + Tegevuskasum enne käibekapitali muutust (see on reguleerimised KOKKU) Muutused varades ja kohustustes (järjestus bilansi järgi) Nõuded ostjate vastu (suurenemine - / vähenemine +) Muud lühiajalised nõuded (suurenemine - / vähenemine +) A Ettemakstud tulevate perioodide kulud (suurenemine - / vähenemine +)
AUDENTESE ÜLIKOOL Majandusteaduskond Finantsjuhtimise õppetool Silja Voitka ETTEVÕTTE MAKSEVÕIME PARENDAMINE AKTSIASELTSI EVEN NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendaja: Sander Karu, MBA Tartu 2006 SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................................3 1. MAKSEVÕIME ANALÜÜSI TEOREETILISED ALUSED...........................................5 1.1. Maksevõime analüüsi meetodid...........................................................................12 1.1.1. Horisontaal-ja vertikaalanalüüs....................................................................12 1.1.2. Suhtarvude analüüs.......................................................................................15 1.2. Pankrotiohu hindamine ....................................................
o Sündikaat põhineb kartellipiirangutel, kuid lisaks luuakse ühine turustussüsteem o Huviühing tekib, kui iseseisvad ettevõtted ühinevad ühistegevuseks (nt arendustegevus) o Ühisettevõte on mitme eri riikides asuva ettevõtja moodustatud ühendus (tütar-või sidusettevõte), kus kapitaliga kaasneb know-how siire ja osalemine juhtimises o Kontsern on iseseisvate ettevõtete ühinemine ühtse juhtimise alla enamasti kapitaliosaluse kaudu (nt ema- ja tütarettevõtete ühendus) 3. Äriidee otsimine ja ärimudeli kavandamine. Äriidee otsimine: • Ajurünnak (kirjutada üles nii palju ideid kui pähe tuleb, ka nn hullud ideed) • Valige välja sobivamad ideed ja püüdke neid edasi arendada • Tooge välja toote/teenuse omadused võimalikult igakülgselt (kuju/vorm, suurus, disain, värv, materjal, funktsioon, maksumus). Seejärel püüdke igale
o Sündikaat põhineb kartellipiirangutel, kuid lisaks luuakse ühine turustussüsteem o Huviühing tekib, kui iseseisvad ettevõtted ühinevad ühistegevuseks (nt arendustegevus) o Ühisettevõte on mitme eri riikides asuva ettevõtja moodustatud ühendus (tütar-või sidusettevõte), kus kapitaliga kaasneb know-how siire ja osalemine juhtimises o Kontsern on iseseisvate ettevõtete ühinemine ühtse juhtimise alla enamasti kapitaliosaluse kaudu (nt ema- ja tütarettevõtete ühendus) 5. Äriidee otsimise protsess (lk ?, Aeriidee_otsimine) · Ajurünnak (kirjutada üles nii palju ideid kui pähe tuleb, ka nn hullud ideed) · Valige välja sobivamad ideed ja püüdke neid edasi arendada · Tooge välja toote/teenuse omadused võimalikult igakülgselt (kuju/vorm, suurus, disain, värv, materjal, funktsioon, maksumus). Seejärel püüdke igale omadusele leida maksimaalselt palju alternatiive/valikuid.
o Sündikaat põhineb kartellipiirangutel, kuid lisaks luuakse ühine turustussüsteem o Huviühing tekib, kui iseseisvad ettevõtted ühinevad ühistegevuseks (nt arendustegevus) o Ühisettevõte on mitme eri riikides asuva ettevõtja moodustatud ühendus (tütar-või sidusettevõte), kus kapitaliga kaasneb know-how siire ja osalemine juhtimises o Kontsern on iseseisvate ettevõtete ühinemine ühtse juhtimise alla enamasti kapitaliosaluse kaudu (nt ema- ja tütarettevõtete ühendus) 5. Äriidee otsimise protsess (lk ?, Aeriidee_otsimine) · Ajurünnak (kirjutada üles nii palju ideid kui pähe tuleb, ka nn hullud ideed) · Valige välja sobivamad ideed ja püüdke neid edasi arendada · Tooge välja toote/teenuse omadused võimalikult igakülgselt (kuju/vorm, suurus, disain, värv, materjal, funktsioon, maksumus). Seejärel püüdke igale omadusele leida maksimaalselt palju alternatiive/valikuid.
o Sündikaat põhineb kartellipiirangutel, kuid lisaks luuakse ühine turustussüsteem o Huviühing tekib, kui iseseisvad ettevõtted ühinevad ühistegevuseks (nt arendustegevus) o Ühisettevõte on mitme eri riikides asuva ettevõtja moodustatud ühendus (tütar-või sidusettevõte), kus kapitaliga kaasneb know-how siire ja osalemine juhtimises o Kontsern on iseseisvate ettevõtete ühinemine ühtse juhtimise alla enamasti kapitaliosaluse kaudu (nt ema- ja tütarettevõtete ühendus) 5. Äriidee otsimise protsess (lk ?, Aeriidee_otsimine) Ajurünnak (kirjutada üles nii palju ideid kui pähe tuleb, ka nn hullud ideed) Valige välja sobivamad ideed ja püüdke neid edasi arendada Tooge välja toote/teenuse omadused võimalikult igakülgselt (kuju/vorm, suurus, disain, värv, materjal, funktsioon, maksumus). Seejärel püüdke igale omadusele leida maksimaalselt palju alternatiive/valikuid
Silvia Kuusk Kordamisküsimused aines Rahandus (2009): Mis on ettevõtte kõrgeim eesmärk ja kuidas seda saavutatakse? Kaasaegses rahandusteoorias on jõutud ühisele seisukohale, et ettevõtte kõrgeim (peamine) eesmärk on tema aktsionäride ehk siis ettevõtte omanike rikkuse maksimeerimine, mida mõõdetakse pikaajalise aktsia väärtusega (NB! Aktsia tegelik turuhind ei ole ettevõtte kontrolli all). Kõik otsused, mis võetakse vastu ettevõtte juhtkonna poolt, peavad olema suunatud toetama seda üheselt seatud eesmärki. Sealjuures, omanike kogurikkust mõõdetakse ettevõtte omakapitali turuväärtuse järgi (s.o. aktsiate turuväärtus käigusolevate aktsiate arv). Seega, ettevõtte, aga miks mitte ka üksikisiku, kõige olulisemaks tegevuseks kujuneb väärtuse loomine (value creation) ükskõik mida ka ette ei võeta, lõppeesmärgiks peab olema, et see tegevus looks ette...
vähemalt 75% varadest aktsiatesse. 5 aasta jooksul muutus? 111. Mis on NAV? Puhasväärtus (NAV) on termin, millega kirjeldatakse väärtust majandusüksuse varade vähem väärtust oma kohustused . Perspektiivis on kõige sagedamini kasutatav seoses avatud või vastastikuste vahendite sest aktsiate selliste vahendite registreeritud USA Securities and Exchange Commission lunastatakse nende puhasväärtusest. Kuid mõiste, võib kasutada ka sünonüümina bilansiline väärtus või kapitaliosaluse ettevõtte väärtust. Puhasväärtus võib esindada koguväärtus omakapitalis, või see võib olla jagatud mitmete aktsiate investorite käes olevatesse ja seeläbi kujutavad puhasväärtus aktsia kohta . 112. Mida saab leida Sharpi suhtarvuga? Sharpe´ suhtarv (Sharpe ratio) - William F. Sharpe´ poolt 1966. aastal arendatud suhtarv mõõtmaks portfelli riski ja tootluse suhet. Suhtarvu saamiseks tuleb oodatavast portfelli tootlusest lahutada riskivaba tulumäär ning
valuutakursside muutumisega. Ärikasumi järel kirjendatakse kasumiaruandes: • kasum (kahjum) tütarettevõtetelt; • kasum (kahjum) sidusettevõtetelt; • kasum (kahjum) finantsinvesteeringutelt; • intressikulud; • muud finantstulud ja –kulud 20 Kasum (kahjum) tütar- või sidusettevõtetelt kajastatakse kasum või kahjum nende müügist või allahindlusest, samuti kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasumit ja kahjumit. Kasum (kahjum) pika- ja lühiajalistelt finantsinvesteeringutelt kajastatakse kasumiaruande kirjel kasum (kahjum) finantsinvesteeringute müügist ning samuti intressi ja dividenditulu pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt. Intressikulude all mõistetakse laenudelt, kapitalirendilepingutelt, võlakirjadelt ja muudelt võlakohustustelt makstud intressid.