TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arvestuse alused Kodune töö nr.1 Kuupäev: Üliõpilane: Rühm: ALGBILANSS Aktiva Passiva Kassa 3 500 Kreeditorid 10 500 Deebitorid 6 700 Pangalaen 43 500 Arveldusarve 40 500 Aktsiakapital 265 400 Põhivara 273 000 Maksuvõlaad 12 800 Materjalvarud 8 500 KOKKU 332 200 KOKKU 332 200 PÄEVARAAMAT Tehing Summa Konto deebet Konto kreedit Osteti materjale 6 200 Materjalvarud Arveldusarve
Ettevõttes kavandatakse kapitalistruktuur lähtuvalt kapitaliturgude võimalustest. Kapitalistruktuur peab arvestama pankade ootusi ja mõjutusi. Ettevõttel on kujunenud finantseerimise allikate eelistused. Arvestada tuleb kapitali struktuuri ja ettevõtte elutsükli seost. Finantsjuhtimisega tuleb kujundada kapitali optimaalne struktuur, et tagada omanikele maksimaalne kasum ja kapitali optimaalne koondhinne ehk koondmaksumus. Pikaajaline pangalaen Pikaajalist pangalaenu kasutatakse, kas põhivahendi soetamiseks või püsiva finantsvajaduse katteks - sellisel juhul on tegemist investeerimislaenuga. Sellistele laenudele on omased teatud tunnused : Laen võetakse 3-10 aastaks 7 Tasutakse tavaliselt perioodiliste osamaksetena, mis koosnevad põhivõla osast ning intressidest Kindlustatakse tavaliselt vallasvaraga välistatud pole ka kinnisvara ja ka hüpoteek
Küte 200 Elekter 350 Vesi 300 Prügi 20 Kindlustus 100 Turvafirma 80 Juhtimisega seotud kulud 100 Kantseleikulud 150 Sidekulud 70 Reklaam 2000 Muud kulud 60 Pangalaen ja intressid 456 Kulud kokku 8988 Tulud kokku 7079 Kokku -1910 I aasta kulud kokku 91957 I aasta KOKKU KASUM 5720 2016 Jaanuar Palgad (NETO) 3000 Sotsiaalmaks 1303 Kogumispension 79 Tulumaks 789
AKTIVA PASSIVA Kassa 3500 Kreeditorid 10500 Arveldusarve 40500 Maksuvõlad 12800 Põhivara 273000 Aktsiakapital 265400 Materjalivarud 8500 Deebitorid 6700 Pangalaen 43500 KOKKU 332200 KOKKU 332200 Päevaraamat Konto Konto jrk. nr Tekst deebet kreedit Summa 1 Osteti materjale Materjalivarud Arveldusarve 6200
AKTIVA PASSIVA Kassa 3500 Kreeditorid 10500 Arveldusarve 40500 Maksuvõlad 12800 Põhivara 273000 Aktsiakapital 265400 Materjalivarud 8500 Deebitorid 6700 Pangalaen 43500 KOKKU 332200 KOKKU 332200 Päevaraamat Konto Konto jrk. nr Tekst deebet kreedit Summa 1 Osteti materjale Materjalivarud Arveldusarve 6200
Jrk.nr. Kuupäev Kontode nimetused ja operatsiooni sisu Konto nr DEEBET KREEDIT 1 Kauba seotamine võlgu Kaup 540 Võlg tarnijatele 540 2 Laen pangast Arvelduskonto 1 000 Pangalaen 1 000 3 Kaubamüük järelmaksmisega Ostjate tasumata arved 1 030 Arvelduskonto 200 Müügitulu 1 230 4 Tarnevõla tasumine Võlad tarnijatele 540
AKTIVA PASSIVA Kassa 8500 Kreeditorid 195000 Arveldusarve 215000 Maksuvõlad 115000 Põhivara 2055000 Aktsiakapital 1903000 Materjalivarud 340000 Kasum 225000 Deebitorid 165000 Pangalaen 345500 KOKKU 2783500 KOKKU 2783500 Päevaraamat Konto jrk. nr Tekst Konto deebet kreedit Summa 1 Tasuti maksuvõlga Maksuvõlg arveldusarve 80000
Pikaajalised laenud – tagasi maksmise tähtaeg üle 1 aasta Sõltuvalt sellest kust laen on võetud tuleb pidada eraldi kontosid. Lühiajalised tuleb alati eraldada pikaajalistest laenudest, sest bilansis näidatakse lühiajalised kohustused eraldi pikaajalistest kohustustest. Koos laenu saamisega tuleb kohustusena üles võtta ka intressikohustus vastavalt maksegraafikule: Pangalaenu saamine: D – arvelduskonto K – lühiajaline pangalaen K – pikaajaline pangalaen Intressikohustus D – tulevaste perioodide kulud (Muud nõuded) K – intressi kohustus (Muud viitlaekumised) Pikaajalisest laenust viiakse lühiajaliseks laenuks see osa laenusummast maksegraafiku alusel, mis järgmisel majandusaastal tagasi tuleb maksta. Selleks vormistab raamatupidaja memoriaalorderi ehk õiendi. Seda tehakse ka siis, kui eelmine laenukohustus on reaalselt täitmata. D- pikajaline pangalaen K-lühiajaline pangalaen
ÜLESANNE 1 1. juuni 20x1 D: Arvelduskonto 20 000 K: Lühiajaline pangalaen 20 000 31. detsember 20x1 korrigeerimiskanne D: Intressikulu 1050 K: Intressivõlg 1050 31. mai 20x2 D: Lühiajaline pangalaen 20 000 D: Intressivõlg 1050 D: Intressikulu 750 laenusummat on kasutataud 7 kuud K: Arvelduskonto 21 800 ja see on kulu. Kuluna kajastan 7 kuu intressi. 20 000 * 0,09 * (7/12) = 1800 ÜLESANNE 2 1. juuli 20x1 D: Lühiajaline laenunõue 120 000 120 000 * 0,12 * (6/12) K: Arvelduskonto 120 000 31. detsember 20x1 D: Intressinõue 7200 K: Intressitulu 7200 30. juuni 20x2 D: Arvelduskonto 134 400
Algsaldo 126 000 2. 75 000 Käive 0 75 000 Lõppsaldo 51 000 Päevaraamat Nr. Tekst Konto deebet Konto kreedit 1 Osteti materjale Materjalivarud Kassa 2 Müüdi valmistoodangut Kassa Valmistoodang 3 Tasuti kreeditoridele Kreeditorid Arvelduskonto 4 Kustutati pangalaenu Pangalaen Arvelduskonto 5 Osteti põhivara Põhivara Arvelduskonto Summa 87 000 75 000 115 000 200 000 60 000 Käibeandmik Kontod Algsaldod Käibed Lõppsaldod deebet kreedit deebet kreedit deebet Kassa 45 000 75 000 87 000 33 000
ÜLESANNE 6.2 RAAMATUST LK 167 Virma võttis 1. detsembril 20x8 90 päevaks 100 000 krooni laenu. Laenuintressimäär oli 12%. Teha vajalik raamatupidamiskanne 1. detsembril 20x8 ja korrigeerimiskanded 31. detsembril 20x8 ja 28. veebruaril 20x9 1. detsember 20x8 D: Arvelduskonto 100 000 K: Lühiajaline pangalaen 100 000 31. detsember 20x8 D: Intressikulu 1000 ( 1 kuu oma) K: Intressivõlg 1000 28. veebruar 20x9 D: Lühiajaline pangalaen 100 000 D: Intressivõlg 1000 D: Intressikulu 2000 ( 2 kuu intress) K: Arvelduskonto 103 000 ÜLESANNE 6.3 RAAMATUST LK 167 Virma andis 1. novembril 20x8 ruumid kuueks kuuks üürile, saades 3000 krooni avansstulu. Teha vajalik raamatupidamiskanne 1. novembril 20x8 ja korrigeerimiskanded 31. detsembril 20x8 ja 30. aprillil 20x9 1. november 20x8 D: Arvelduskonto 3000 K: Avansstulu 3000 (see on saadud ettemaks, minu kohutus) 31. detsember 20x8 D: Avansstulu 1000
D: Intressikulu 625 K: Arvelduskonto 11 250 6) Laen A Laen B 160 000 90 000 1 kuu intress on 1600 Poole kuu intress on 562,5 1600 + 625,5 D: Intressikulu 2162,5 K: Intressivõlg 2162,5 Oktoobri lõpuseisuga kohustised: 250 000 laenud + intressivõlg 2162,5 = 252 162,5 ÜLESANNE 2 2.01.20X1 D: Arvelduskonto 1 200 000 K: Pikaajaline pangalaen 1 200 000 D: Intressikulu 4000 (see on tehingutasu) K: Arvelduskonto 4000 31.12.20X1 D: Intressikulu 60 000 (5% 1 200 000-st) K: Intressivõlg 60 000 D: Pikaajaline pangalaen 400 000 D: Intressivõlg 60 000 K: Arvelduskonto 460 000 D: Pikaajaline pangalaen 400 000 K: Pikaajalise pangalaenu lühiosa 400 000 31.12.20X2 D: Intressikulu 40 000 K: Intressivõlg 40 000 800 000-st 5% = 40 000 D: Pikaajalise laenu lühiosa 400 000 D: Intressivõlg 40 000 K: Arvelduskonto 440 000
Lisakulusid, mis tekivad tootmisvõimsustesse investeerimisega nüüd varem kui eelnevalt planeerit Rahavood sisse 0 1 2 3 Müük 1,200,000 1,200,000 1,200,000 Seadme müük+tagasi käibevara Emiteeritud aktsiad 400,000 Pangalaen 800,000 1,200,000 ### ### ### Rahavood välja 0 1 2 3 Omahind 750,000 750,000 750,000 Tootmiskulu 150,000 150,000 150,000 Turu-uuring - pöördumatu kulu 0
antud: Esitatud kasumiaruanne Old Victorian Bed and Breakfast Kasumiaruanne (Income Statement) 01.01. - 30.06 20X5 Tulud (Revenues) $ Omaniku investeering 300 000 Pangalaen 200 000 Tulud kokku: 500 000 Kulud (Expenses) Kinnisvara kulud -200 000 Maja renoveerimise kulud -150 000 Mööbli kulud -50 000 Köögitarvete kulud -10 000
juuli 1960 (avati Tallinna Kaubamaja)
Registreerimise kuupäev: 30. juuni 1997
2. Noteerimiskuupäev Tallinna Börsil: 6. september 1996 (kauplemine vabaturul), 19.
august 1997 (põhinimekiri).
Koduturg: Nasdaq Tallinn
3. Juhatajaks on Raul Puusepp
Majandusaasta algus: 01.01.2017
Majandusaasta lõpp: 31.12.2017
Vahearuande perioodi algus: 01.01.2017
Vahearuande perioodi lõpp: 31.03.2017
Võlg/Ebitda
Võlg / EBITDA
Hea<3,5
Masuvõlad Masuvõlad Masuvõlad Viitvõlad Viitvõlad Viitvõlad Viitvõlad Viitvõlad Piaajalised kohustused Isikutulumaks Sotsiaalmaks Töötuskindlustus Võlad töövõtjatele Dividendivõlad Interssivõlad erisoodustuse tulumaks erisoodustuse sotsiaalmaks Pangalaen Swedbank PASSIVA PASSIVA PASSIVA PASSIVA PASSIVA PASSIVA PASSIVA PASSIVA PASSIVA Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit
ane sektordiagramm, kus andmed on gend jääb vasakule. Kogus NB! Leia kavandatava kulu ja tegeliku kulu vahe ning koosta diagramm kasutades kõiki eelnevaid käsklu diagramm eraldi lehele ehk "Move Chart" kavandatud tegelikud MAJAPIDAMINE kulud vahe kulud 2 500,00 kr pangalaen või üür 1 000,00 kr 1 100,00 kr 100,00 kr telefon 200,00 kr 250,00 kr 50,00 kr 2 000,00 kr elekter 200,00 kr 200,00 kr 0,00 kr 1 500,00 kr gaas 100,00 kr 100,00 kr 0,00 kr vesi ja kanalisatsioon 100,00 kr 100,00 kr 0,00 kr 1 000,00 kr kaabel-televisioon 150,00 kr 150,00 kr 0,00 kr
Töötuskindlustus 0 3.Põhivara kulum -1100 4.Pensionikindlustus 0 Viitvõlad 1.Võlad töövõtjatele 0 IMMATERIAALNE PÕHIVARA 1. Patendid, litsensid 95 PIKAAJALISED KOHUSTUSED 1.Pangalaen SEB 21000 OMAKAPITAL 1.Aktsiakapital 30000 2.Eelmiste perioodide kasum 3780 3.Aruandeaasta kasum (2010) 2157 AKTIVA KOKKU 67737 PASSIVA KOKKU 67737
Masinate akumuleeritud kulum -98,000 -100,600 Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara 0 0 Immateriaalse põhivara kulum 0 0 Põhivara kokku 552,000 549,400 AKTIVA KOKKU 895,000 864,160 PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) Lühiajaline pangalaen 170,000 170,000 Võlg tarnijale 34,600 35,440 Palgavõlg 48,000 60,000 Tulumaksuvõlg 40,000 47,060 Sotsiaalmaksuvõlg 0 19,800 Töötuskindlustusmaksevõlg 0 480 Käibemaksuvõlg 0 39,860
on juurdepääs olemas ja on nähtav. Partneriteks on Nivea, Maybelline, Max Faktor, Lumene, Loreal, Chanel, Yves Saint Laurent, Carnier. Firma registreerimiseks on vaja 40 000 EEK. Kosmeetika toodete tellimise esmaseks müügiks on 100 000 EEK. Firma nimesilt on -10 500EEK. Seadmete ostmine (riiulid , kassaaparaadid, signalisatsioon, arvuti jne) Seadmete kättesaamise allikad: · Elektrooniliste seadmete baas · Mööblivabrik ,,Standart" Finansressursid pangalaen Töötajad: Direktor Direktori asetäitja Pearaamatupidaja koristaja laohoidja müüja Töötajate arv on 8 inimest, nendeks on direktor, direktori asetäitja, pearaamatupidaja, 2 müüjat, kes töötavad vahetustega ja 2 laohoidjat, kes töötavad vahetustega ning koristaja. Töötajatele on ettenähtud kursused üks kord aastas: · Juhtivate töötajate kursused · Raamatupidamise kursused
· Aruandeperioodi kasum- omakapital · AS'i Korp võlakiri (ostetud) (meie ettevõte investeeris AS'i Korp võlakirja raha)- vara · AS'i Reek pikaajalise investeeringuna soetatud aktsiad- vara · Auto- vara · Büroohoone- vara · Ettemaksed tarnijatele- vara · Ettemaks ostjalt teenuse eest- kohustus · ettemaksuna laekunud rent- kohustus · intressinõue- vara · intressivõlg- kohustus · kaup müügiks- vara · lühiajaline pangalaen- kohustus · osakapital- omakapital · ostjalt laekumata summa- vara · OÜ'le Laks antud lühiajaline laen- vara · Palgavõlg- kohustus · Raha arvelduskontol- vara · Tootmisseadmed- vara · Tulumaksuvõlg Maksu- ja Tolliameti ees kohustus · Võlad tarnijatele- kohustus
Ostjate laekumata arved 403335 Kokku 411309 Varud Valmistoodang 60000 Kokku 60000 Käibevara kokku 487417 Põhivara Muu materiaalne põhivara 67867 Kokku 67867 Aktiva kokku 555284 Passiva Lühiajalised kohustused Lühiajaline pangalaen 3000 Lühiajaline laen omanikult 196646 Kokku 199646 Võlad ja ettemaksed Võlad Eesti tarnijatele 7494 Kokku 7494 Kohustused kokku 207140 Omakapital Kohustuslik reservkapital 4000 Aruande aasta kasum 27916 aktsiakapital 40000 Eelmiste perioodide jaot.kasum 276229 Kokku 348145
6 842 700 915 600 -72900 Ülesanne 2 Mis alljärgnevast kuulub varade, kohustuste või omakapitali hulka (v,k,o)? (v) Sõiduauto (v) Büroohoone (v) Raha kassas (k) Laekunud ettemaks ostjatelt (o) Kohustuslik reservkapital (o) Aruandeaasta kasum (v) Ostetud kaubamärk (o) Võlad tarnijatele (v) Tootmisseadmed (o) Osakapital (v) Makstud avanss tarnijale (v) Ettemakstud rent (tootmisruumide eest) (k) Palgavõlg (k) Lühiajaline pangalaen (v) AS xcxv pikaajalised aktsiad (v) Raha arvelduskontol (v) Kaup müügiks (v) Materjal laos (v) OÜ-le Maksi antud laen Ülesanne 3 Täita alljärgnev bilansitabel. As Meie 1. 50% AS Karu aktsiaid 250 000 2. Aktsiakapital nimiväärtuses ? 3. Eelmiste perioodide jaotamata kasum 230 000 4. Kohustuslik reservkapital 44 000 5. Maksuametile ülekandmata sotsiaalmaks 57 000 6
Algdokument – majandustehingu toimumist kinnitav tõend 2. Varade ja kohustiste klassifitseerimine. Põhivara - ühiku soetusmaksumus, kasutuseaga üle 1.a; kallis ese, mida ma ise kasutan Käibevara - varad, mis on oma olemuselt lühiajalised, kasutuseaga alla 1.a (raha, nõuded ostjate vastu, kulude ja maksude ettemaksed, kaubavarud) Lühiajaline kohustis - tuleb tasuda 1. a jooksul (lühiajaline pangalaen) Pikaajaline kohustis - maksetähtaeg ei saabu 1. majandusaasta jooksul (pikaajaline pangalaen) 1 3. Majandusaasta aruanne. Majandusaasta pikkus on 12 kuud (01.01-31.12). Majandusaasta aruande koostamine ja esitamine hõlmab järgmisi tegevusi: raamatupidamise aastaaruande koostamine tegevusaruande koostamine (kui nõutud) majandusaasta aruande heakskiitmine
,,Revolutsiooni tuhmuvad plakatid." - Ülevaade Kuubast aastal 2012 1. Millise riigikorraga riik on Kuuba praegu (kes on seal võimul)?- Kuuba on kommunistliku riigikorra riik. Võimul on seal Fidel Castro. 2. Too näiteid probleemidest, mis valitsevad Kuuba majanduses?- 1) Sellist asja nagu pangalaen või erainvesteering Kuuba riik praegu veel ei tunne. Kahe paralleelselt kasutuses oleva raha peeso ja konverteeritava peeso süsteem viis rahvalt säästud ning muutis riigipalga sammsammult naerväärseks numbritega paberitükkide kogumiks. 2) Turistide suur sissevool on tekitanud Kuuba elanike jaoks eriti valusa pildi oma reaalsest majanduslikust olukorrast. 3) 3. Mis on Kuuba rahaühik?- peeso ja konverteeritava peeso 4. Keda käib Kuubas igal aastal 2,5 miljonit
lõugade vahele jääda. Arvestama peab aga ka sellega, et laenamine võib hakata suhteid rikkuma, kui tagasimaksmisega tekib raskusi või rikutakse kuidagi muud moodi tagasimaksmise kokkulepet, sest tihti arvatakse, et kui tegemist on tuttavalt laenamisega, pole ka midagi hullu, kui tagasimakse toimub natuke lubatust hiljem. Praeguses maailmas on järgi väga vähe inimsi, kellel on peal võlg või laen. Olgu selleks siis pangalaen, või mõni muu. Kahjuks piinavad võlamured meid iga päev: nad häirivad kodust elu, võivad rikkuda läbisaamisi tuttavatega, kipuvad rikkuma reputatsiooni, ühesõnaga nad häirivad võlglasi igapäevaelus ja tegemistes. Laenu all olevad inimesed võivad päris tihti mõelda, et mis tunne see võiks olla, kui Sul ei ole ühtegi laenu ega kohustust. Nende jaoks oleks see täieliku vabaduse tunne.
Peremajandamise ABC 1) PEREKOND KASK 4- liikmeline pere (Ema 35 aastane; isa 40aastane; laps 5 aastane; laps 15aastane) Sissetulekud: ema 500 eurot isa 900 eurot lastetoetus 100 eurot KOKKU: 1500 eurot Väljaminekud: eluase 200 eurot toit 400 eurot lasteaed 75 eurot transport 120 eurot huviringid 100 eurot pangalaen 200 eurot majapidamine 50 eurot riided + jalanõud 200 eurot. KOKKU: 1345 eurot Ootamatu sündmus: Bingo Lotoga võit 80 000 eurot. Koostajad: Janyka Vellak, Heli Keiv, Laura-Liisa Raag Kuidas nüüd targalt majandada? Antud juhul tuleb perekond ilusti toime, sest sissetulek on suurem kui väljaminek. Lisaks leian murekohaks, et perel pole kindlaks märatud igakuuiset „mustadepäevade“ raha, mis
Kokku 16108 Nõuded ja ettemaksed Ostjate laekumata arved 403335 Käibemaksu ettemaks 3474 Ettemakstud rent 4500 Kokku 411309 Varud Valmistoodang 60000 Põhivara Muu materjaalne põhivara 67867 Aktiva kokku 555284 Passiva Lühiajalised kohustused Lühiajaline pangalaen 3000 Lühiajaline laen omanikult 196646 Kokku 199646 Võlad ja ettemaksed Võlad Eesti tarnijatele 7494 Kohustuse kokku 207140 Omakapital Aktsiakapital või osakapital 40000 Kohustuslik reservkapital 4000 Eelmiste perioodide jaot. Kasum(kahjum) 276229 Aruandeaasta kasum(kahjum) 27916
Teoses ei väljendata eriti rõõmuhetki, kuid neid siiski on. Pere elab Torontost tunnise autosõidu kaugusel Orangetowni linnas. Raamat avaldati 2002.aastal, tegevus toimub 2000-2001 aasta. Teost on üsna lihtne lugeda ning teemasid vahetatakse sujuvalt ühest täiesti teise. Renata Ruth Winters'il (44) on kolm tütart ning ta on 26 aastat olnud abielus nende isaga. Reta on kirjanik, kes on avaldanud 11 raamatut, mis on talle ka teatavat edu toonud. Nad elavad majas, mille pangalaen on makstud. Tal on mees, Tom, kes on arst kohalikus haiglas. Tom on oma naisele truu ning armastab teda väga. Kaks nende tütart, 15-aastane Natalie ja 16-aastane Catherine elavad kodus. Kolmas 19-aastane tütar Norah elas Torontos, käis ülikoolis, õppis hästi, oli suhtes Ben'iga, aga keegi ei saanud aru miks ta läks Bathursti ja Bloor Streeti tänavanurgale kerjama, kaelas silt kirjaga „HEADUS“. See tegu põhjustas tervele perele kurbust ja kaotusevalu. Norah õed käisid iga
Näiteks: Ehitised, masinad, seadmed, maa 14.Mis on püsikulu? Too näiteid. Püsikulu on ettevõtte kulu, mis ei ole ettevõtte toodangu mahuga otseses seoses. Näiteks: rendikulud, juhtkonna töötasu. 15.Mis on ressurss? Kõige üldisemas mõistes tähistatakse sõnaga ressurss kõikmõeldavaid vahendeid ja tagavarasid, mida on võimalik kasutada. 17.Firma finantseerimise võimalused ja allikad: omavahendid, ettevõtlustoetused, lühi- või pikaajaline pangalaen tagatise vastu, liising, krediitkaart, jne 18.Nimeta bilanssi kaks poolt. Mida need sisaldavad (lühidalt)?aktiva - bilansi vasakul poolel kajastatakse ettevõtte vara, passiva - bilansi paremal poolel kajastatakse kohustisi ja omakapitali. 19.Mida tuleks jälgida eduka äri asukoha valikul? Selgita miks?Oluline on asuda kättesaadavas kohas potentsiaalsele klientuurile, mitte kuskil suvalises kohas. Sest muidu ei leia klient firmat ega pane seda ka tähele. 20
· Ettevõtte müügitulud, ärikasum ning kulum oodatakse kasvavat 10% aastas igal järgneval kolme aastal. Ettevõtte tulumaksumääraks kujuneb 40% · Ettevõtte puhas käibekapital (va raha) on hetkel 20% müügitulude tasemel ning see suhtarv ei m järgmisel kolmel aastal. · Ettevõte investeeris möödunud aastal põhivarasse 50 milj ning samas summas investeeritakse k järgmistel aastatel · Ettevõttel on üleval pangalaen 100 milj (see on ettevõtte ainus laen) ning see kavatsetakse ühek maksena tagastada teise aasta lõpul. Ettevõte ei kavanda uusi laene järgmiseks kolmeks aastaks. · Järgmiseks aastaks on planeeritud teise ettevõtte ülevõtmine, mille hinnanguline rahaline kulu o milj. Muid erakorralisi rahalisi väljaminekuid või sissetulekuid järgmiseks kolmeks aastaks ei kavand · Ettevõtte rahajääk on hetkel 80 milj kuid edaspidi on soovitav rahajääk aga 50 milj
Ie 0 Id+e 900 Cse 3,000 CSd+e 1,500 EBIT* 1,800 EBIT 2,830 Pangalaen 15,000 Laenu hind 6% Projekti riskianalüüsi mõõdikud DOL - äririsk 3.96 DFL - finantsrisk 1.47 DTL - projekti kogu risk 5.80 Äririsk:
Ka järgmistel eluetappidel ei puudu õnneotsingud. Olgu keskeakriis, lihtsalt vanadus või noorukiea lõppemine ikka ja jälle avastad ennast samast olukorrast. Üritad leida paremat eluteed ning rõõmu oma ellu. Juba veidikene vanemas eas esinevad teistmoodi probleemid kui varasemas nooruses. Tekivad konfliktid töökohtades, avalduvad probleemid tülikate naabritega ning kindlasti ei paku kellegile naudingut ka tänapäeval üha populaarsemaks saanud koorem pangalaen. Leidub vaid üksikuid inimesi, kes eelpool nimetatud situatsioonidega kokku puutunud ei ole. A.H. Tammsaare romaanis ,,Tõde ja Õigus" esineb samuti üks nendest probleemidest. Mäe Andrese võitlused Oru Pearuga, peaksid igale eestlasele tuttavad olema. Andrese peamiseks ideeks oli oma pojale talu pärandamine ideaalses olukorras. Selleks nägi ta tohutut vaeva. Ilmselt võib seda pidada mingil määral õnne otsimiseks ning tahtmises nii endale kui ka oma pojale rõõmu valmistada
KONTO SALDO ON VARADE KONTOL ALATI POSITIIVNE PASSIVA(kohustused ja omakapital) Kohustused - Lühiajalised kohustused, maksetähtaeg 1aasta DEEBET (kajast.vähenemine) KREEDIT + (kajast. kohustus. suurenem) Võlakohustused Lühiajalised( kuni 12k) laenud ja võlakirjad, arvelduskrediit Pikaajaliste võlakohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konventeerutavad võlakohustused Mitmesugused võlad Pangalaen/Pangavõlg Maksuvõlad (maksuametile KM, ettevõtte tulumaks, maamaks, sotsiaalmaks, füüs,isiku tulumaks Võlad töötajatele( tasumata töötasud, preemiad, boonused) Dividendivõlad (väljakuulutatud, kuid omanikele tasumata) Intressivõlad Ostjate ettemaksed toodete ja kaupade eest(järgmisel perioodil üleantavate toodete, kaupade eest) Võlad tarnijatele ( nt toodete, teenuste ostmisel )
Raha ja pangakontod 100 000 Ostjate debitoorne võlg 300 000 Kaubavarud 100 000 Põhivara jääkmaksumuses 6 000 000 Aktiva kokku 6 500 000 PASSIVA Lühiajalised kohustused 500 000 Pikaajaline pangalaen 3 000 000 Aktsiakapital nimiväärtuses 2 000 000 Jaotamata kasum 1 000 000 Passiva kokku 6 500 000 2011. aasta müügitulu kokku moodustas 7 500 000 krooni. Detsembrikuu käive oli 375 000 krooni. Müügiplaan 2013 I poolaastaks: Müügiplaan Jaanuar 650 000
visioone vms. Võtame maja ostu, ühe aastaga ei suudeta maja ilma kiire pangalaenuta soetada kui juba kümne aasta peale on see võimalik. Inimene pingutab selle peale tunduvalt rohkem, sest mida aeg edasi ja siht juba käega katsutav siis motivatsioon on kõrgel. Muidugi siin juures tuleks välja tuua selle, et tänapäeva ühiskond on nii kärsitu ja enamus kordades minnakse kiirema vastupanu teed ja võetakse pigem pangalaen. Kokkuvõtteks võib siis öelda selle artikli kohta seda, et hakkasin rohkem selle artikliga mõtlema, mis seisus on tegelikkuses edukad naisterahvad karjääri redelil. Muidugi kõik see, mis siin artiklis kirjutati naiste kohta kehtib ka meeste puhul. Lihtsalt naistel on see kordades keerukam tänapäeval.
KONTO SALDO ON VARADE KONTOL ALATI POSITIIVNE PASSIVA(kohustused ja omakapital) Kohustused - Lühiajalised kohustused, maksetähtaeg 1aasta DEEBET (kajast.vähenemine) KREEDIT + (kajast. kohustus. suurenem) Võlakohustused Lühiajalised( kuni 12k) laenud ja võlakirjad, arvelduskrediit Pikaajaliste võlakohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konventeerutavad võlakohustused Mitmesugused võlad Pangalaen/Pangavõlg Maksuvõlad (maksuametile KM, ettevõtte tulumaks, maamaks, sotsiaalmaks, füüs,isiku tulumaks Võlad töötajatele( tasumata töötasud, preemiad, boonused) Dividendivõlad (väljakuulutatud, kuid omanikele tasumata) Intressivõlad Ostjate ettemaksed toodete ja kaupade eest(järgmisel perioodil üleantavate toodete, kaupade eest) Võlad tarnijatele ( nt toodete, teenuste ostmisel )
· Palgakulu esimestel kuudel · Muud kulud esimestel kuudel Investeerimine · Investeerimine on kaupade ja teenuste tootmiseks vajaliku põhivara (masinate, seadmete, hoonete) soetamine eesmärgiga saada põhivara kasutamisest majanduslikku tulu · Finantsinvesteering on säästude paigutamine väärtpaberitesse Kust saada raha ettevõtte asutamiseks? · Oma säästud · Äripartneri säästud · Pangalaen · Toetus mõnest riiklikust ettevõtluse toetusprogrammist Riskikapitalistid on inimesed, kes otsivad algusjärgus äriprojekte, mis tõotavad suurt tulu, et sinna raha paigutada Kui ettevõte hakkab tööle... Käibekapitali laen on mõeldud tootmise hooajalisusest tingitud ühekordse suurema kaubapartii sisseostmiseks või mingi suurtellimuse täitmisel tekkiva lühiajalise kapitalivajaduse leevendamiseks
1 Masina soetusmaksumus on 100, eeldatav kasulik eluiga 5 aastat, masina amortisatsioonikulu kahekordse kahaneva jäägi meetodil teisel aastal on a. 24 b. 25 c. 23 d. 22 Question 2 Bilansi maht suureneb, kui a. ostetakse järelmaksuga põhivara b. saadakse pangalaen c. laekub ostjalt ettemaks Question 3 Omakapitali alaliigid on näiteks a. oma osad või aktsiad b. kasum c. aktsia- või osakapital d. ülekurss e. omakapital f. laenukapital g. reservkapital h. võõrkapital Question 4 Bilansi maht ei muutu, kui a. saadakse tagasi tarnijale tehtud ettemakse b. antakse töötajale laenu c. makstakse välja palgad d. tehakse tarnijale ettemaks Question 5 Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis a
TULUMAKSU MÄÄR 2011 18 % RESIDENDIST FÜÜSILISE ISKU MAKSUSTAMISPERIOOD TULUST ARVUTATAKSE MAHA MAKSUVABA TULU: 2011 - 36 000 krooni Riiklikud maksud on: 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) maamaks; 4) hasartmängumaks; 5) käibemaks; 6) tollimaks; 7) aktsiisid; 8) raskeveokimaks. Kaudsed maksud: käibemaks; aktsiisimaks 2. Kas ametiühingu liikmemaksu võetakse igalt töötajalt? Tähistage õige vastus ristikesega. (1 p) EI , ainult a/ü liikmetelt. Ül 12. Pangalaen ,,Õppelaenu võtjate arv on vähenenud võrreldes 2004. a. 1/10 võrra. Õppelaenu on võtnud 31. okt 2005 seisuga 93860 inimest ja tavaliselt on laenu suurus 17500 kr. Õppelaenu eesmärk on tõsta üliõpilaste elukvaliteeti. Aastaid tagasi oli õppelaen soodsaima intressiga, praegu on soodsaim intress eluasemelaenul." (H.Riikoja ,,Üliõpilased võtavad vähem õppelaenu", ,,Postimees" 16. nov.2005) 1. Kes on laenulepingu puhul õigussuhetes? Jooni alla õige vastus. (1 p) VASTAMATA !!
1890 Tootvad bioloogilised varad Aktiva Bioloogilised varad 19 Immateriaalne põhivara Aktiva 1910 Firmaväärtus Aktiva Firmaväärtus 1920 Arendusväljaminekud Aktiva Arendusväljaminekud 1930 Muu immateriaalne põhivara (sh.tarkvaralitsentsid) Aktiva Muu immateriaalne põhivara 1935 Muu immateriaalse põhivara kulum Aktiva Muu immateriaalne põhivara 1940 Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Aktiva Ettemaksed immateriaalse põhivara eest 20 Lühiajalised laenud Aktiva 2010 Lühiajaline pangalaen Passiva Lühiajalised laenud ja võlakirjad 2015 Lühiajaline laen omanikult Passiva Lühiajalised laenud ja võlakirjad 2020 Lühiajaline arvelduskrediit Passiva Lühiajalised laenud ja võlakirjad 2030 Firma deebetkaardivõlg Passiva Lühiajalised laenud ja võlakirjad 2050 Lühiajaline krediitkaardivõlg Passiva Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused 2060 Lühiajalised võlakirjad Passiva Lühiajalised laenud ja võlakirjad 2070 Pikaajaliste laenude tagasimaksed järgm
vajalik hulk raha Krediitkaart- pank annab kliendile üheks kuuks krediiti ehk laenu lepingus fikseeritud ulatuses Elustandard- elatustase, mida perekond/leibkond, ühiskonnakiht või mingi piirkonna elanikkond püüab majandustegevuses ja tarbimises säilitada või saavutada Sissetulek- selle moodustavad perekonna/leibkonna liikmete töötasud, pensionid ja/või mitmesugused sotsiaaltoetused Kulude struktuur- väljaminekute struktuur Pangalaen- see on hea võimalus avardada oma tarbimisvõimalusi Laenuintress- laenu kasutamise eest makstav summa Õppelaen- saab taotleda ülikooli, rakenduskõrgkooli või kutsekooli päevases õppevormis õppides Käendaja- garantii-isik, kes peab ise hakkama laenu tagasi maksma, juhul kui laenusaaja seda ei tee Inimese vajaduste struktuur- selle on kujutanud psühholoog Abraham Harold Maslow püramiidina, mille alumistel tasanditel paiknevad füsioloogilised vajadused, mis tulenevad
Selle viisi positiivseks küljeks on jällegi asjaolu, et kõiki töid saab raha olemasolul kohe teostama hakata. Ise arvan, et eelnevalt oleks mõttekas konsulteerida ühistu juhtidega, kes oskavad anda ülevaadet majaelanike maksejõudlusest ja siis vastavalt sellele, kas oodata ja koguda väiksemate tööde jaoks raha iseseisvalt remondifondi (variant I) ja hiljem võtta selle võrra väiksem laen või variant II võtta kohe suur pangalaen ning suurendada remondifondi makset laenumaksetest tulenevate kohustuste võrra, kusjuures säilib oht, et võlgnikud ei suuda ka seda tasuda, kuid selleks on ühistutel omad meetmed. II variandi puhul saavad kõik tööd eeldatavalt varem valmis ning hüved ilmnevad selle võrra varem. 1.10 Turuväärtus, taastamisväärtus, jääkväärtus 1.6 Turuväärtus Hoone turuväärtus sõltub mitmetest teguritest. Hoone turuväärtuse hindamisel on väga tähtis tema asukoht
muutus annab põhjuse muuta ka varusid. Baumoli mudel jagab varudega seotud kulud kaheks: Tellimiskulud Tellimuse ettevalmistuse aeg ja kulu Transpordikulud Säilituskulud Raha alternatiivkulu Võimalikud vargused Hävimine ja toiduainete aegumine Kindlustus Laokulu 13. Ettevõtte finantseerimise erinevad võimalused Omafinantseerimine sisuliselt omanik ise rahastab ettevõtte tegevusi Pangalaen, - panga laenu kasutamine Toetused riigi tugistruktuurid, nt eestis töötukassa, EAS, pakub või vahendab Euroopa Liidu või Eesti riigi toetusi, valdavalt nö tasuta 14. Erinevad laenude liigid (teha võrdlus) Lühiajaline pangalaen kuni 1. a : Arvelduslaenu - Kehtestatakse laenulimiit ja võimalik on minna miinusesse, laen on enamasti tagatud Krediitkaardilaenude tagasimaksega krediitkaardilaen, püsimaksega
Question 1 Bilansi maht väheneb, kui a. tehakse ettemaks tarnijatele b. makstakse välja dividendid c. tagastatakse pangalaen d. tagastatakse ostjale temalt saadud ettemaks Question 2 Põhivara on näiteks a. tootmishoone b. kinnistu, millel asub tootmishoone c. kinnistu, millel asub kontorihoone d. kinnistu müügiks Question 3 Bilansikirjel Raha kajastatakse a. raha pangaarvel b. raha kassas c. kauplemiseesmärgil hoitavad väärtpaberid d. paigutused rahaturufondidesse Question 4 Kui osaühingu netovarad ei vasta äriseadustiku nõuetele, tuleb a
või hoiusele; kui raha jääb ajutiselt puudu, siis võiks kasutada arvelduskrediiti jne. 2. Investeerimine ja finantseerimine (ehk pikaajaline/strateegiline finantsjuhtimine) hõlmab näiteks järgmisi otsuseid: Kas investeerimiseks kasutada omakapitali (ehk omaniku raha) või võõrkapitali? Millist võõrkapitali kasutada (arvelduskrediit, lühiajaline või pikaajaline pangalaen, liising, riskiinvestorid, pikaajaline finantsinvestor)? Millised on võõrkapitali hinnad, tingimused, tagatised? Kas vajalikke seadmeid osta või rentida? 3. Finantsprognoosimine ja finantsanalüüs (kontrollifunktsioon): Kui palju tahame müüa, millised kulud sellega kaasnevad, kui palju kasumit teenime? Kas liigume ikka õiges suunas?
1000-20 000 kr, sõltuvalt ettevõtte tüübist 2.Mis on investeeringu ja finantsinvesteeringu erinevus? Investeerimine- tootmiseks vajaliku põhivara ( masinad, seadmed, hooned, ...) ostmine Finantsinvesteering- väärtpaberite ostmine 3. Kus saada raha ettevõtte asutamiseks? · Isiklikud säästud-tekivad siis kui kulutad vähem, kui teenid · Äripartneri säästud-kas laenata raha või pakkuda osalust ettevõttes · Pangalaen-tavaliselt peab alustav ettevõte oma rahaga katma 30-40% äriprojekti maksumusest · Toetus mõnest riiklikust ettevõtluse toetusprogrammist: Ettevõtluse arendamise instituut, tööhõiveamet 4. Miks ettevõttes võib tekkida ajutine rahapuudus? (5p) 1) ostja viivitab tasumisega 2) ostja pankrott; 3) toormaterjali hind tõuseb; 4) valmistoodangu hind langeb; 5) kaupa ei osteta;
mittenõustuda selliste tingimustega. Seepärast ongi hea, kui teadmatuses või enne suure otsuse tegemist pöördutakse võlanõustaja poole. Võlanõustaja on pädev, läbinud vastava kõrgahariduse sotsiaaltöö alal ning on õppinud võlanõustamist või läbinud vastava koolituse. Makseraskustesse sattumisel võib olla väga palju erinevaid elulisi põhjusi nt: - ettearvamatud sündmused, kas pere ülalpidaja kaotab töö, samal ajal on seljas suur pangalaen, teised erinevad järelmaksud, samuti võib olla makseraskustesse tekitaja haigus või surm, lahutus, mida me ette ei näe; - äritegevus, mis pole õnnestunud, kus ei osatud ette näha või planeerida oma finantsseisu ja äritegevust. Samuti võib tekkida makseraskus omaenda lollusega, ei osata lihtsalt toime tulla oma majapidamisega ostetakse kokku palju erinevaid asju, mida tegelikult ei pruugigi
- Soetada kaasaaegne ja mugav sisustus. - Sõlmida koostöölepingud hankijatega. - Palgata töötajad. Ettevõtte pikaajalised eesmärgid – - Saavutada hea maine ja tuntus. - Kõrge külastatavuse. Ettevõtte äriidee sai alguse pikaajalisest töökogemusest pagar – kondiitrina ja äriideed toetavad pereliikmed. Projekti maksumuseks on umbes 50000 eurot. Finantseerimis allikad – - Eesti Töötukassalt ettevõtluse alustamise toetus 4474 eurot. - Pangalaen Swedpangast. - Omaosalus Äriidee elliviimise peamiseks riskiks on klientide külastatavus talvel ja puhkeperioodidel. 2. Loodava ettevõtte üldandmed Loodava ettevõtte üldandmetest on vajalik välja tuua järgmised andmed: Loodava ettevõtte üldandmed Loodava ettevõtte nimi Postitare OÜ Loodava ettevõtte juriidiline vorm Osaühing Juhatuse liikmed Anneli Priinits
Kui ettevõte ostab sõiduki laenuga, siis kajastatakse seda bilansis kohustusena ning intressi osa finantskuluna. Ideaalis finantseeritakse ettevõtte tegevust tuludega, mis on laekunud müügist. Alati ei pruugi nendest jätkuda ning tuleb leida muid võimalusi ettevõtte rahastamiseks. Enamasti on alternatiivseteks rahaallikateks pangalaen, väärtpaberiemissioon, omanike laen või mingi muu täiendav investeering. Tuleks otsida võimalikult väikse intressiga rahaallikaid, kuna siis on ka finantskulud väiksemad. Kuidas saab ettevõte parandada oma kasumlikkust? Ebaefektiivsuse korral protsesside korrastamine Liiga kõrge ressursi maksumus a) ressursi hinna alandamine(väiksem palk, madalam rent vms) b)kallim ressurss efektiivsem, et hind tuleks konkurendi omaga võrreldav/odavam. Mahtude suurendamine
annaabi.ee 
