välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasolev mittetöötav abikaasa, kellele makstakse abikaasatasu avaliku teenistuse seaduse alusel; 13) saab päästeteenistuse seaduse alusel vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust. Isikut ei võeta tööotsijana arvele, kui ta: 1) on noorem kui 13 aastat; 2) ei vasta isiku riigi kuuluvusest tulenevatele tunnustele. Töötukassa teeb otsuse isiku töötuna arveloleku lõpetamise kohta: 1) kui töötu vähemalt kord 30 päeva jooksul ei tule töötukassasse vastuvõtule, välja arvatud juhul, kui töötu ei saanud tulla vastuvõtule mõjuval põhjusel; 2) kui töötu kolmandat korda mõjuva põhjuseta ei tule talle määratud ajal töötukassasse vastuvõtule; 3) kui töötu vastab tingimustele, mille esinemisel ei võeta teda töötuna arvele; 4) kui töötu keeldub individuaalse tööotsimiskava kinnitamisest;
Lisaks hüvitatakse Riigikogu liikmele kuludokumendi alusel tööga seotud kulutused kuni 30 protsenti Riigikogu liikme ametipalgast. Riigikogu juhatuse otsusega loetakse nendeks kulutusteks sõidukulud, side- ja postikulud, lähetuskulud, bürookulud, koolituskulud ning esindus- ja vastuvõtukulud .http://www.riigikogu.ee/index.php?id=33263&parent_id=48478 7.Töötu abiraha - suurus, mis asjaoludel, kui kaua makstakse? · Töötu abiraha suuruse ühe tööpäeva kohta otsustab ETTA konverents või volikogu. Töötu abiraha suurus alates 1. aprillist 2009 on 4,47 eurot (70 krooni) tööpäevas. · Õigus töötu abirahale on töötu staatust omaval ETTA liikmel, kes saab Töötukassalt töötuskindlustushüvitist, riigilt töötutoetust või töövõimetuspensioni. Töötu abiraha saamiseks peab töötu olema ETTA liige olnud vähemalt ühe aasta.
või alla 8.aastast last raviasutuse tõend haiglaravil viibimise kohta dokumendid, mis tõendavad haige, invaliidi või vanuri hooldamist tõend invaliidsuse kohta õiend kinnipidamiskohast vabanemise kohta 12 Töövahendus On töötule ja tööotsijale sobiva töö ning tööandjale sobiva töötaja leidmine. 13 Sobiv töö On töö, mille töötu peab vastu võtma, muul juhul kaotab ta saadava rahalise toetuse. On töö, mis ei ole tervislikult vastu- näidustatud ning mille puhul transpor- diks elukoha ja töökoha vahel ei kulu üle 2 tunni päevas ega 10% palgast 14 Sobiv töö Esimese 20 nädala jooksul on sobivaks tööks töö, mis vastab töötu haridusele, erialale ning mille puhul pakutav töötasu on vähemalt 60% isiku senisest töötasust,
Töötukindlustus- Esimesed 100 töötuks olemise päeva makstakse töötuskindlustushüvitist 50% töötaja varasemast töötasust. Alates 101. päevast langeb hüvitis 40% töötaja varasemast töötasust. Töötuskindlustushüvitisele ei ole õigust inimesel, kes lahkus töölt poolte kokkuleppel, omal soovil või kelle tööleping lõpetati töötaja vääritu teo, töökohustuste mittetäitmise või usalduse kaotuse tõttu. Töötu abiraha- Töötu abiraha on töötule töö otsimise ajal makstav kompensatsioon, mille saamise õigus tekib isikul töötuks tunnistamise päevast alates. Töötu abiraha makstakse iga töötu oldud tööpäeva eest vähemalt iga 15 kalendripäeva järel kuni töötu sotsiaalse seisundi lõppemiseni, kuid mitte üle 180 kalendripäeva järjest. Abiraha arvutamise aluseks on 5-päevane töönädal. Esmakordne abiraha maksmine peab toimuma hiljemalt 8-ndal päeval pärast isiku töötuks tunnistamist.
viisil vastuvõtule pöörduda, teatage sellest kohe oma konsultandile;jõuab vanaduspensioniikka;soovib, et tema töötuna arvelolek lõpetatakse; 5. Kellel on õigus ettevõtluse alustamise toetust saada ja kui suur see on? 1) on vähemalt 18-aastane ja 2) on läbinud ettevõtluskoolituse või kellel on kutse- või kõrgharidus majanduse alal või ettevõtluskogemus. 6. Kellel on õigus taotleda palga toetust? Palgatoetus on tööandjale töötu töölerakendamiseks makstav toetus. Palgatoetusega saab tööle rakendada töötu, kes on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul vabanenud vanglast ning töötu, kes on olnud töötuna arvel järjest üle 12 kuu ega ole tööd leidnud. 16–24- aastase töötu saab palgatoetusega tööle rakendada, kui ta on olnud töötuna arvel järjest üle kuue kuu ega ole tööd leidnud. 7. Kui kaua makstakse palgatoetust ja kui suur see on ?
* toetus ettevõtluse alustamiseks; * tööharjutusi * palgatoetus; * tööruumide ja -vahendite kohandamine; * töötamiseks vajaliku tehnilise abivahendi tasuta kasutada andmine; * abistamine tööintervjuul; * tugiisikuga töötamine. Tööturuteenused puudega inimestele Viimased kaks aastat on tööturuamet pakkunud eraldi tuge puudega inimestele. Puudega inimestele on välja töötatud 4 tööturuteenust. Puudega töötu on töötu, kellel on puue või kes on tunnistatud osaliselt või täielikult töövõimetuks. Teenused, mida tööturuamet pakub ainult puudega töötule või tema tööandjale.: * Tööruumide ja vahendite kohandamine. Töökoha muutmisel puudega isikule ligipääsetavaks ja kasutatavaks hüvitab tööturuamet tööandjale pärast puudega isiku tööandja juures tööle või teenistusse asumist töökoha ja -vahendi
registreeritud töötutele ja tööotsijatele, kes on saanud teate töösuhte lõpetamisest. Samas tuleb töötuse ennetamiseks ja tööpuuduse vähendamiseks karjäärinõustamist laiendada ka töötavatele inimestele. Karjäärinõustamise laiendamiseks ning teenuse kvaliteetsemaks pakkumiseks avatakse Töötukassa osakondades karjääriinfotoad. Karjääriinfotubadesse on võimalik pöörduda karjääriinfo vastu huvi tundval inimesel olenemata sellest, kas ta on töötu või tal on kehtiv töösuhe. Lisaks esmasele infole (teave elukutsete, töövaliku ja -otsingu, tööturusituatsiooni ja -võimaluste kohta) on karjääriinfotubades võimalik kasutada arvutit karjääriinfo otsimiseks ja tööotsinguks vajalike dokumentide vormistamiseks. Koolituskaardi rakendamine Koolituste tavakorras hankimise kõrval on üksikisiku vajadustest lähtuvate spetsiifilisemate täiendkoolituste puhul kavas pilootida täiendkoolituste rahastamist
poliitika. Tabel 1. Aktiivsed tööturupoliitika teenused 2009.a. Teenuse maksmise Tööturuteenused suunatud Abikõlblik Lepinguline seotus tingimused isikud Töötu, kes on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul vabanenud vanglast ning töötu, kes on Tööandja kohustus on olnud töötuna arvel järjest üle töötaja tööle võtta 12 kuu ega ole tööd leidnud.
Töötuskindlustushüvitise maksmine lõpetatakse enne seadusega ettenähtud aja perioodi lõppu, kui: 1 ,,Töötuskindlustuse seaduse" alusel Eesti keskmise ühe kalendripäeva töötasu arvutamise kord. Vabariigi Valitsuse 14.12.2006.a. määrus nr 253 Riigi Teataja I 2006, 57, 428. 2 1) töötuna arvelolek lõpetatakse põhjusel, et töötu ei vasta töötule ettenähtud tingimustele, keeldub tööotsimiskava kinnitamisest, töötu omal soovil või töötu kontole kantakse ettevõtluse alustamise toetus; 2) töötu keeldub tööotsimiskava täitmisest või töötule sobivast tööst; 3) töötu mõjuva põhjuseta ei tule määratud ajal töötukassasse vastuvõtule; 4) töötu omal soovil 5) kui töötu ei naase tagasi enne kolme kuu lõppemist alates tööotsingute algusest Euroopa
Pikaajalisel töötusel on omadus muutuda püsivaks ja selle tõttu kasvab töötuse tase, kuna pikka aega tööta olnutel läheb töö leidmine raskeks või peaaegu võimatuks. Töötute tagasitoomine tööturule nõuab suuri investeeringuid, sest nende puhul on vaja rakendada aktiivseid tööpoliitika meetmeid. 3 TÖÖTUS JA TÖÖ OTSIMINE Töötu või tööotsija Tööturu teenuste osutamisel eristatakse mõisteid töötu ja tööotsija. Tööotsija on isik, kes otsib tööd ja on tööotsijana arvele võetud Tööturuameti piirkondlikus struktuuriüksuses. Tööotsija peab vähemalt kord 30 päeva jooksul töövahendusteenuse saamiseks pöörduma Tööturuameti piirkondliku struktuuriüksuse poole; Töötu on isik, kes ei tööta, on töötuna arvele võetud Tööturuameti piirkondlikus struktuuriüksuses ja otsib tööd. Töötu peab täitma individuaalset tööotsimiskava ning
12. Toimetulekutoetus abiraha, mida riik maksab, et aidata abivajaja toimetulekupiirile 13. Tööturg süsteem, kus ühed (tööotsijad) pakuvad oma tööjõudu ehk oskusi ja teadmisi, teised (tööandjad) aga töökohti 14. Töövõtja isik, kes nõustub tegema mingit tööd pakutud tingimustel 15. Tööandja ettevõte või asutus, kes pakub töövõtjale palgalist tööd 16. Tööpuudus tekib, kui tööotsijaid on rohkem kui saadaolevaid töökohti 17. Töötu (lisaks: töötu õigused!) - inimene, kes soovib tööd teha ja on võimeline tööd tegema, kuid ei leia seda, on töötu. Töötu õigused: võib osaleda tasuta koolituskursustel, taotleda raha oma firma asutamiseks, saada töötutoetust, saada tasuta arstiabi (kui inimene on tööhõiveametis ennast registreerinud). 18. Heitunu inimene, kes on töö otsimisest loobunud 19. Tööleping leping, mille tööandja ja töövõtja omavahel sõlmivad ning milles on märgitud töö
18. Heitumus - olukord kus inimene on loobunud toimetuleku raskustest välja tulla 19. Tööturuteenus, selle liigid (Tööturuteenuste seadus = 7 aktiivset meetodit.): 1) teavitamine tööturu olukorrast ja tööturukoolituse võimalustest; 2) töövahendus (tähelepanu väiksema konkurentsivõimega isikule); 3) tööturukoolitus; 4) kutsenõustamine; 5) tööturutoetus ettevõtluse alustamiseks; 6) tööturutoetus tööandjale väiksema konkurentsivõimega töötu töölerakendamiseks; 7) hädaabitöö. Töötu õppestipendium tööturukoolitusest osavõtuks (Töötu sotsiaalse kaitse seaduses). Vabale kohale vastavate oskustega töötaja leidmine on tööjõuameti ülesandeks. Tööturukoolitust pakub erasektor. Tööturutoetus ettevõtluse alustamiseks- toetus töötule, kõige harvemini esinev. Tasuline töö- töötu, keda rakendatakse hädaabitööle (nö must töö, mille korral ei kohaldata tööõigusakte v.a ohutus ja puhkeaeg).
TÖÖPUUDUS Tööpuudus või töötus on nähtus, mis seisneb selles, et inimesed, kes soovivad töötada, ei leia omale sobivat tööd. Sageli mõistetakse tööpuuduse all ka tööpuuduse näitajat, niisuguste inimeste osakaalu tööjõus . Töötu on isik, kes ei tööta ja on töötuna arvele võetud Tööturuameti piirkondlikus struktuuriüksuses ja otsib tööd. Töötu peab täitma individuaalset tööotsimiskava ning olema valmis vastu võtma sobiva töö ja kohe tööle asuma; Isik kvalifitseeritakse töötuks, kui ta: Kuulub vanuse poolest tööjõu hulka. Ei töötanud kogu arvestusperioodi (nt. eelneva kuu) jooksul. Otsib aktiivselt tööd. Muu hulgas tähendab see, et ta ei ole õpilane , üliõpilane , ajateenija , kinnipeetav , haige ega pensionär . On võimeline kiiresti tööle asuma. (näiteks kahe nädala jooksul)
usi makstakse riigieelarvest õppeasutuse kaudu õpilase või üliõpilase taotluse ja õppeasutuse otsuse alusel iga Õppetoetust ei ole õigus saada akadeemilisel puhkusel oleval õpilasel või üliõpilasel. Toimetulekupiir ja toimetulekutoetus Toimetulekupiir sõltub inimeste arvust peres. Toimetulekupiirist allpool olev sissetulek annab õiguse toetuseks. Töötu abiraha Kellel on õigus töötu abirahale? Nõuded abiraha saamiseks. Töötu abiraha määr T ö ö tuto e tus e p ä e va m ä ä r o n ke h te s ta tud riig ie e la rve s e a d us e g a (2 0 1 0 . a a s ta l 3 2 ,9 0 kro o ni) . Töötuskindlustushüvitis Töötuskindlustushüvitis on sundkindlustus, mis kindlustab töötajale hüvitise töötuks jäämisel, kollektiivse koondamise ning tööandja makse- jõuetuse korral. Töötuskindlustushüvitis
(Siinkohal tuleb märkida, et Eesti statistikaamet korraldab perioodilisi tööjõu- uuringuid vastavalt Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) standardile ning seega on toodud arvud teiste riikide näitajatega võrreldavad.) Tegelik tööpuudus erineb seejuures olulisel määral registreeritud töötusest, mis näiteks 2000. aasta juulikuus oli 4,8%. Tegelik ja registreeritud töötus erinevad omavahel seetõttu, et vastavalt töötu sotsiaalse kaitse seadusele on töötuks registreerimine võimalik ainult teatud tingimustel. Isikuid, kes seaduses ettenähtud tingimustele ei vasta, töötuna registreerida ei saa, vaatamata sellele, et de facto on nad töötud. Paljud inimesed ei ole ka ise töötuna registreerimisest huvitatud, sest töötu abiraha Eestis on väga väike, hetkel 400 krooni, mis on allpool kehtestatud toimetulekupiiri. (Võrreldes teiste Ida-Euroopa riikidega on
Töökindlustuse olemus Töötuskindlustuse ülesandeks on kindlustada inimesele töötuse ajal piisav sissetulek, mis tagaks majandusliku toimetuleku ning võimaldaks otsida sobivat tööd. Peab toetama võimalikult kiiret tööellu naasmist ega tohi soodustada pikaajalist töötaolekut. Töötuskindlustus kuulub passiivsete tööturumeetmete hulka. Passiivseteks tööturumeetmeteks loetakse toetuste ja abirahade maksmist, ehk olukorda kus töötu ise ei pea peale töö otsimise midagi tegema. Kas töökindlustus on kohustuslik? Töötuskindlustus on sageli kohustuslik kindlustusliik. Töötuskindlustuse kohustuslikkus tuleneb peamiselt tulevasest ebakindlusest, sest kuigi üldine töötuse määr võib olla prognoositav, pole konkreetse inimese töötus kindel. Kui töötuskindlustus oleks vabatahtlik, eelistaksid lähitulevikus töötuks jäämise ohus inimesed
spetsiifiliste oskustega töötajaid. Tööpakkumist ei avaldata töötukassa iseteeninduskeskkonnas ega infostendidel. Tööandjate konsultant otsib Teie tingimustele vastavaid kandidaate meie andmebaasist ja edastab Teile nende sobivate kandidaatide andmed, kes on lubanud meil oma andmeid töövahendamiseks tööandjatele anda. Edastatud andmete alusel saate endale sobivate kandidaatidega ise ühendust võtta. Palgatoetus Palgatoetus on tööandjale töötu töölerakendamiseks makstav toetus, mille eesmärk on toetada kaua tööta olnud inimeste töölesaamist. Palgatoetusega on võimalik tööle rakendada töötu, kes vastab palgatoetuse tingimustele ehk on olnud töötuna arvel järjest üle 12 kuu või on olnud töötuna arvel vähemalt 12 kuud tööleasumisele eelneva 15 kuu jooksul ning tema töötuna arvelolek on vahepeal lõpetatud tööle asumise või puudega inimese hooldamise eest tasu saamise tõttu
2.HÕIVE JA TÖÖTUS 1. Statistiline töötusemäär võib näidata tegelikust madalamat töötuse taset, kuna on olemas ka a. Heitunud isikud b. Hulk kõrgkoolidest välja langenud noori, kes ei ole leidnud sobivat tööd c. Petised, kes püüavad tagada enda heaolu töötu abiraha arvel d. Palgata sundpuhkused e. Kodumajapidamistes tegutsevad koduperenaised 2. Majanduspoliitiliste meetmetega püütakse vähendada esmajoones a. vabatahtlikku töötust b. siirdetöötust c. töötuse loomulikku määra d. tsüklililist töötust e. struktuurset töötust 3. Koduperenaine, kes kasvatab ka oma kahte alaealist last, kuulub a. Heitunud isikute kategooriasse b. Tööjõu kooseisu c. Töötute hulka d
Töövõtja õigused: 1) õigus pöörduda oma õiguste kaitseks tööinsepektsiooni poole 2) õigus keelduda osaliselt või täielikult töö tegemisest eelkõige juhul, kui: ta kasutab puhkust; on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses; esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid; osaleb streigis; on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel 5. Selgita mõisted: tööturg, tööpuudus, tööjõupuudus, heitunud, töötu. Tööturg süsteem, kus ühed pakuvad oma tööjõudu, teised aga töökohti Tööpuudus olukord, kus tööotsijaid on rohkem kui pakutavaid töökohti Tööjõupuudus olukord, kus pakutavat tööd on rohkem kui inimesi, kes tahaksid ja oskaksid seda teha Heitunu tööotsimisest loobunud pikaajaline töötu, töötegemisest võõrdunud Töötu - 6. Milliseid võimalusi pakub töötule töötukassa?
kohtusse või töövaidluskomisjoni. 23. Tööandja õigused töövõtja suhtes: võib töövõtjat karistada töölepingu rikkumise eest, samuti võib seadusega ettenähtud korras koondada, saata sundpuhkusele või isegi vallandada. 24. Töötu- töövõimeline ja tööealine isik kes ei leia tööd. 25. Tööhõivepoliitika abil püütakse tööotsjaid aidata. 26. Inimene kes on jäänud tööta peaks pöörduma tööhõiveametisse ja seal ennast registeerima. 27. Töötu õigused on osaleda tasuta koolituskursustel, taotleda raha oma firma asutamiseks ja saada töötu abiraha. 28. Alampalk ehk miinimumpalk on tasu, millest vähem ei tohi täistööajaga töötavale inimesele maksta. 29. Tulemuspalk tuleneb sellest kui hästi on konkreetne inimene töödanud. 30. Pangateenuste ( inimesed hoiavad töötasu seal) eelis on kokkuhoid ja turvalisus. 31. Deebetkäive näitab kulutatud summat, kreedikäive aga vaadeldava perioodil kontole laekunud raha. 32
Majanduse konspekt Tööturg. Aktiivne ja passiivne tööhõive poliitika; aktiivne ja passiivne elanikond Töötuskindlustus, töötukindlustusmakse, töötutoetus (erinevused, tingimused, summad). Kes on töötu? Riigieelarve. Kuidas tehakse riigieelarvet? Kui suur on Eesti riigieelarve. Kust tulevad riigieelarve tulud? Kuidas koostatakse eelarvet (eelarve defitsiit, tasakaal). Brutopalk, netopalk, tükipalk, ajapalk, avanss, miinimumpalk, keskmine palk, ametiühing, tööjõunõudlus, tööjõu pakkumine, töövõtja, tööandja, Sega-, turu-, käsumajandus. Majandussüsteemi toimimine (loodusressursid, inimressursid, kapital, ettevõtlikkus), Kaudsed ja otsesed maksud, riiklikud ja kohelikud maksud
1 Õige Valige üks: Hindepunkte 30% - 37% 2.00/2.00 40 - 50% 50 - 57% õiget vaastust ei ole Sinu vastus on õige. Õige vastus on: 40 - 50% Küsimus Eestis on mitmed valdkonnad seotud alampalgaga. Vali õige vastus 2 Vale Valige üks või mitu: Hindepunkte õppepuhkus 0.00/2.00 töötu abiraha lasteaedade kohatasu riigi poolt makstav töötuskindlustus (vanaduspensonärid, vanemapuhkuse aeg) kõik vastused on õiged Teie vastus on vale. Õiged vastused on järgmised: õppepuhkus, töötu abiraha, lasteaedade kohatasu Küsimus Keskmise palga arvutamisel lähtub Statistikaamet nii töötatud ajast kui ka mittetöötatud ajast. 3 Õige Valige üks:
Küsimus 1 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Koduperenaine, kes kasvatab ka oma kahte alaealist last, kuulub Vali üks: a. Tööjõu kooseisu b. Töötute hulka c. Heitunud isikute kategooriasse d. Väljaspool tööjõudu olevate inimeste hulka e. „põrandaaluste“ töötajate ridadesse Tagasiside Õige vastus on: Väljaspool tööjõudu olevate inimeste hulka. Küsimus 2 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Möödunud kevadel keskkooli lõpetanud Salme otsib täiskoormusega töökohta, kuid on siiamaani lükanud tagasi kõik tööpakkumised, kuna ei soovi asuda tööle lihttöölisena. Salmet võib lugeda Vali üks: a. Sesoonselt töötuks b. Tahtmatu töötuse esindajaks c. Tsükliliselt töötuks d. Vabatahtlikult töötuks e. Struktuurselt töötu hulka Tagasiside Õige vastus on: Vabatahtlikult töötuks. Küsimus 3 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Majanduspoliitiliste me...
kindluse taastamine, et inimene ei tunneks ennast mittevajalikuna ja ühiskonnast eemale tõugatuna. Passiivne tööpoliitika on valitsuse poliitika, mis tegeleb tööpuuduse tagajärgede leevendamisega, mis seisneb peamiselt mitmesuguste sotsiaalsete garantiide pakkumises töötutele. Passiivse tööpoliitika moodustavad enamasti mitmesugused abirahad ja stipendiumid, mis võimaldavad töötul ennast ülalpidada ja ümberõppida. Töötu abiraha suurus varieerub erinevates riikides väga palju. Enamikes arenenud riikides saavad töötud lisaks riiklikele töötu abirahadele ka töötuskindlustuse toetusi, mille suurus sõltub eelnevates sissemaksetest. Keskmiselt ulatuvad Euroopa liidus töötu abirahad ca 40- 60%-ni töötajate eelnevast kesmisest palgast. 1. Eesti tööpoliitika Tööpoliitika Eestis tänasel päeval
32 krooni ja 90 senti päevas. TÖÖTUSKINDLUSTUSHÜVITISE MAKSMISE PERIOOD Töötuskindlustushüvitise maksmise periood sõltub isiku töötuskindlustus staazi pikkusest. · Kuni 180 päeva makstakse hüvitist juhul, kui kindlustusstaazi on vähem kui 56 kuud · Kuni 270 päeva makstakse hüvitist juhul, kui kindlustusstaazi on 56 kuni 110 kuud · Kuni 360 päeva makstakse hüvitist juhul, kui kindlustusstaazi on üle 110 kuu Hüvitise saamise ajal peab töötu aktiivselt tööd otsima. Töötukassal on õigus lõpetada teile hüvitise maksmine enne määratud tähtaega: 1. Kui te esitate sellekohase avalduse 2. Kui tööturu amet lõpetab teie töötuna arveloleku tööleasumise, füüsilisest isikust ettevõtjana alustamise, individuaalse tööotsimiskava kinnitamisest keeldumise töötu soovil, töötu surma, vanaduspensioniikka jõudmise või ennetähtaegse vananemispensioni määramise tõttu 3
a) keldripoodide ning teiste allpool hoone nulltsüklit töötavad isikud; b) on see osa tööealistest, kes ei soovi töötada ei maa peal ega keldris; c) hõivatud varimajanduses ning reeglina ei arvestata neid tööjõu hulka ja loetakse töötuteks; d) isikud, kes jäävad ametlikust statistikast täielikult välja. 17. Statistiline töötusemäär võib näidata tegelikust madalamat töötuse taset, kuna on olemas ka : a) petised kes püüavad tagada heaolu töötu abiraha baasil; petised, b) hulk kõrgkoolidest väljalangenud noori, kes ei ole leidnud endale sobivat tööd; c) heidutatud töötajad; d) koduperenaised; e) palgata sundpuhkused. 18. Koduperenaine, kes kasvatab kahte alaealist last, kuulub: a)) tööjõu j koosseisu;; b) töötute hulka; c)) heidutatud töötajate j kategooriasse; g d) väljaspool väljaspool tööjõudu
haridustee, tööalase valiku, koolituse või töö soovitamine. Karjäärinõustamise eesmärk on nõustada isikut töö- ja kutsevaliku, töö saamise ja karjääri kujundamise küsimustes. · tööpraktika - töötule praktilise töökogemuse saamiseks eraõiguslikust juriidilisest isikust või füüsilisest isikust ettevõtjast tööandja või kohaliku omavalitsuse üksuse asutuse juures osutatav tööturuteenus, mille eesmärk on täiendada töötu tööks vajalikke teadmisi ja oskusi. · avalik töö - ajutine tasuline töö, mis ei eelda kutse-, eri- ega ametialast ettevalmistust. Töötu suunatakse tema nõusolekul avalikule tööle kuni 10 tööpäevaks, kuid mitte kauemaks kui 50 tunniks ühe kuu jooksul. · tööharjutus - töötule tööharjumuse taastamiseks või esmase tööharjumuse omandamiseks osutatav tööturuteenus. Tööharjutuse eesmärk on töötu ettevalmistamine töölkäimiseks.
Küsimus 4 Heitunud ja ,,mustalt" töötajate arvu kasv suurendab otseselt ka töötusemäära näitajat. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Töötuse määr väljendab töötute osakaalu majanduslikult aktiivsest rahvastikust. Heitunud kuuluvad aga majanduslikult mitteaktiivsesse rahvastiku gruppi. "Mustalt" töötajate arv võiks olemuslikult töötusemäära hoopis kahandada (isik ju töötab), samas riikliku statistika kohaselt on ta ilmselt töötu edasi, mistõttu töötusemäära ei muuda. Küsimus 5 Majanduses eksisteerib täishõive, kui vabade töökohtade arv tööturul vastab tööotsijate arvule ja kõik, kes kehtiva palgamäära korral soovivad töötada, töö ka leiavad. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Täishõiveks loetakse olukorda, kus tööjõuressurss on täielikult rakendatud ehk kõik töösoovijad on ka töö leidnud. mpYFGV1Sba
(Pihlamägi 2010). 1980ndate aastate rasket elu leiab (Henry) Charles Bukowski ütlusest: ,,Thanksgiving. It proved you had survived.another year with its wars, inflation, unemployment, smog, presidents." Sellega tahtis Bukowski öelda, et pühade ajal said aru, et olid kuidagiviisi veel ühe aasta sõdu, inflatsiooni, tööpuudust, tossu ja presidente ära kannatanud. (Bukowski 1978: 171) Kindlasti oli kogu maailm 1980ndatel siiski kiires pidevas arengus. 1.2. Töötu või tööotsija Tööotsija on isik, kes otsib tööd ja on tööotsijana arvele võetud Tööturuameti piirkondlikus struktuuriüksuses. Tööotsija peab vähemalt kord 30 päeva jooksul töövahendusteenuse saamiseks pöörduma Tööturuameti piirkondliku struktuuriüksuse poole. (Taskuraha noorte tööportaal 2011) Töötu on isik, kes ei tööta, on töötuna arvele võetud Tööturuameti piirkondlikus struktuuriüksuses ja otsib tööd
on olemas ka Complete Mark 1.0 out of 1.0 Select one or more: hulk kõrgkoolidest väljalangenud noori, kes ei ole leidnud sobivat tööd kodumajapidamises tegutsevad koduperenaised heitunud isikud spekulandid, kes püüavad tagada enda heaolu töötu abiraha arvel palgata sundpuhkused Question 7 Koduperenaine, kes kasvatab ka oma kahte alaealist last, kuulub Complete Select one or more: Mark 1.0 out of 1.0 heitunud isikute kategooriasse tööjõu koosseisu „mustalt“ töötajate hulka töötute hulka
elu üpriski lihtsaks, lausa laisklevaks. Inimesed on väga intelligentsed olevused. Et kergemini elus läbi lüüa, valivad nad tihti kõige lihtsama tee. Heaoluühiskonnas on selleks tavaliselt riigi ehk teiste maksumaksjate kulul elamine. Eriti võib sellega kokku puutuda tänapäevastes majanduskriisi käes vaevlevates riikides, kus tööpuudus on suureks probleemiks. Väga paljud inimesed on koondatud ning peagi märgatakse, et palju lihtsam on elada töötu abirahadest. Tihti loobutakse töö otsimisest, sest riik lihtsalt peab heaoluühiskonnas abivajajat aitama- teda toetama ja üleval pidama. Paljud esitavad endale küsimuse: miks rabeleda miinimumpalga eest, kui saab ka lihtsalt elada? Arvukas hulk inimesi arvavad, et sellel polegi mõtet, kuid leidub ka suurel hulgal teisitimõtlejaid. Mina olen nende seas. Heaoluriik ei saa toimida, kui inimesed loodavad juba noores eas riigi abirahadest elada.
Töötus Eestis Susanne Rajang Madli Reesalu K112 Vanus ja sugu Vanusegrupp oli alates 15-45 eluaastani. Sooliselt oli vastanuid 29 naist ja 13 meest, kokku vastanuid 42. Täiskasvanutest töötud Tuli välja, et enamus vastajate tutvusringkonnast on paljud töötud. Põhjusteks, et käiakse koolis, kooli kõrvalt raske tööl käia, pole sobivat töökohta ja liiga väike palk. Töötu abiraha suurus Vastanute arvates on töötu abiraha ca 101 kuus liiga väike summa. Oli ka neid, kes arvasid, et sellest täiesti piisab, kuna muidu kui abiraha suurem oleks, kaoks inimestel motivatsioon tööd otsida. Põhjuseid Eesti inimeste töötusest Maakohtades napib töökohti, kuna pole piisavalt ettevõtteid, mis suudaksid pakkuda inimestele tööd ning linna tööle käimine ei tasuks miinimumpalga eest ära Firmad lähevad pankrotti, inimesi koondatakse Pole piisavalt haridust Motivatsioonipuudus tööd teha
vero.fi et saaksite VEROKORTTI tööandjale esitamiseks Espoon maistraatti Itätuulentie 1 Verotoimisto : Ulkomaalaisten rekisteröinti Rajatorpantie 8 A Vantaa Vuorikatu 14 Helsinki KELA · kui olete tööl, peaksite olema tööl püsivalt (toistaiseksi voimassa oleva työsuhde) ja vähemalt 18 tunti nädalas · Peaksite elama Soome püsivalt Väestötietojärjestelmä magistraadi paber · Tervishoid, töötu toetus, lapsetoetus, emadustoetus, pension, elamistugi, õpilase tugi Natuke sõnavara · Kela kortti hakemus Kela kaardi taotlus Haluaisin jättää KELA kortti hakemuksen... tarvitsen kaavaken vajan vormi/ankeeti asumistuki hakemuksen... elamistoetuse taotlust lapsiraha hakemuksen...lapsetoetuse taotlust työttömyyskorvaus hakemuksen...töötu taotluse toetust opintoraha hakemuksen....ôpilase toe taotlust EU kansalaisen oleskeluoikeuden rekisteröinti
puhkeaja pikkus, palga suurus ja selle maksmise tingimused Töövaidluskomisjon- pöördudakse kuu aja jooksul, kui töötaja leiab et tema vallandamine on ebaseaduslik Aktiivne ja passiivne tööturupoliitika- aktiivne: valitsuse poliitika, mis püüab ennetada töötuse tekkimist, nt luues uusi töökohti või tegeledes ümberõppe organiseerimisega passiivne: valitsuse poliitika, mis tegeleb töötuse tagajärgede leevendamisega, nt maksab töötu abiraha Tööturuteenused Eestis- töövahendus, karjääri nõustamine, tööturu koolitus, tööpraktika, avalik töö, palgatoetus Töötutoetus ja töötuskindlustushüvitis Eestis Juriidiline isik- eesmärgistatud organisatsioon, millele õiguskord omistab õigusvõime Brutopalk- väljateenitud palk enne tulumaksu ja maksete maksmist Netopalk- palk pärast tulumaksu ja maksete mahaarvamisi, see laekub töötaja pangaarvele
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL MA17 KÕ1 Birgit Rool ANIJA VALLA TOETUSED Iseseseisevtöö Juhendaja Diana Tandru, MA Mõdriku 2019 Toetuse lühitutvustus Sissetulekust mittesõltuvad toetused Sünnitoetus Toetuse suurus on 320 eurot Sünnitoetus määratakse lapse sünni puhul lapse vanemale tingimusel, et lapse vanemad või üksikvanem on rahvastikuregistri andmetel Anija valla elanik(ud) enne lapse sünni registreerimist ning vähemalt üks lapse vanematest või üksikvanem on rahvastikuregistri andmetel elanud Anija vallas hiljemalt jooksva aasta 01. jaanuarist ning lapse elukohana on registreeritud Anija vald. Sünnitoetust määratakse ka juhul, et vanemad või üksikvanem on Anija valla elanik(ud) ...
registreerida ning sel juhul saab ta kuus 65,41 €. Paraku ei motiveeri selline rahasumma kõiki ning tuhandete inimeste näol on trendiks saanud välismaale paremaid elamistingimusi otsima minna. Selle olukorra parandamiseks on planeeritud töötutoetus tõsta pooleni minimaalpalgast (139, 01 €), kuid ilmselt pole ka see summa paljude jaoks rahuldav. Veidi parem on olukord neil, kellel on õigust saada töötuskindlustushüvitist, mis on kordades kõrgem töötu abirahast. Selle suurus sõltub eelnevalt teenitud palga suurusest ning kindlustusstaažist, tänavu on keskmine päevapalk 20,15 € (kuus valdavalt umbes 605 €). Veel on loodud võimalused enda äraelatamiseks sotsiaalsete töökohtade loomisega, näiteks Tallinna näol, kus on võimalik kandideerida näiteks heakorratöötajateks, pargivahtideks, võsaraiduriteks jne. Sotsiaalsed töökohad, mille tasuks on miinumpalk, pidavat
tööd teha, puudub töökoht. Töötuse protsent kasvab, kui töötajaid on rohkem kui töökohti. Arvan, et töötus on kaasaegse ühiskonna olulisimaid probleeme, põhjustades raskusi nii indiviidile kui ka riigile. Inimesele, kes on kaotanud oma töö, on uue seisundiga toime tulemine sageli raske. Puuduv sissetulek seab mitmeid piiranduid: esmaste toidu- ja tarbekaupade valimine sõltuvalt hinnast, tagasihoidlik eluviis, madal tarbimine. See mõjutab nii töötu perekonda kui ka riigi majandust. Töötus võib süvendada desotsialiseerumist, kuna inimese tutvusringkond on sageli piiratud töökaaslaste ja tööalaste tutvustega. Lisaks puuduvad rahalised vahendid, et kohtuda vanade sõpradega näiteks kohvikus. Töötus mõjutab ka inimese käitumist: süveneb depressioon, muresid proovitakse leevendada alkoholi või teiste mõnuainetega. Kui uut töökohta ei õnnestu paari kuuga leida, arvavad inimesed
tahavad töötada, seda ka saavad. Tööpuudus on tihedalt seotud inimese oskuste ja haridusega. Töötus ja tööjõupuudus eksisteerivad enamasti käsikäes. Struktuurne tööpuudus olukord, kus tööd otsivate inimeste oskused ei vasta tööandjate nõudmistele ja vajadustele. Tööpuudus tekitab majandusele suurt kahju. Tööpuudusega kaasnev sotsiaalne kahju on arvamatu. Tööpuuduse tõttu kasvavad riigi kulutused. Töötutele tuleb maksta töötu abiraha ning riik kaotab ka maksutulu, mida ta saaks, kui need inimesed töötaksid. Ühelt poolt jääb saamata ka tulu ja sotsiaalmaks. Teisalt väheneb tarbimine, mille tulemusena jääb saamata käibemaks ja aktsiis. Hõivepoliitika poliitika, mis püüab tööpuudust vähendada ja tööhõivet suurendada. Hõivepoliitika jaguneb: Passiivne tööturupoliitika riik tegeleb tööpuuduse tagajärgede leevendamisega, abi on suunatud juba töötuks jäänud inimestele
TÖÖTUS Kes on töötaja? Töötanud ja saanud selle eest tasu, kas palgatöölisena, vabakutselisena või ettevõtjana. Ei töötanud ajutistel põhjustel, kuid formaalselt säilis side tööandajaga Töötas tasuta tunnikese talus või pereettevõttes ( ILO International Labour Organisation) andmetele toetudes. Kes on töötu? Töötu on isik, kes ei ole hõivatud, kuid on võimeline töötama ja soovib tööd leida. Töötud jagatakse vastavalt jäämise põhjuse alusel nelja kategooriasse: Vallandatud Töölt vabatahtlikult lahkunud Esmakordselt registreerunud ( isikud, kes ennast esmakordselt töötuna arvele võtnud) Taasregistreerunud ( varem töötanud kuid mingil põhjusel töölt kauem eemal viibinud) Tabel 6. Norras tööga hõivatud inimesed.
inimene elab koos ,,musta plekiga" terve elu." Musta pleki" all pean silmas inimese mainet, mida ta ise omale kujundanud on. Inimese mainest sõltub tema elu väga palju. Kui tuleb aeg omale töökoht valida, siis paljudele seab piirid ette nende nooruspõlves tehtud vead, ja läbimõtlematud käitumismaneerid. Mul on üks tuttav, kes lõpetas ülikooli gumlaudega ja oli aeg edasi liikuda tööturule. Olgu see nii uskumatu kui tahes, on ta 3 a. peale lõpetamist siiamaani töötu. Töötu sellepärast, et ta sai nooruspõlves hakkama väga mõtlematu tembuga, mis talle kriminaalkurjategija tiitli külge kleepis. Sisenedes tööturule, ütlesid paljud mainekad firmad talle ära, tuues ettekäändeks kriminaalkaristuse. Siit järeldus, et tõesti, igaüks on oma õnne sepp ja kui elus on seatud eesmärgid, siis tuleb ka püsida piirides, mis seaks sihtpuntki jõudmisele ideaalsed tingimused.
Teadmusühiskonnas füüsilise töö tähtsuse vähenemine Tööealine elanikkond (Eestis 15-74) o ,,professionaalne õppija" inimesed on tihti liiga pikalt ülikoolis Majanduslikult aktiivsed (tööjõud) o Töötajad ja tööotsijad Majanduslikult mitteaktiivsed o Õpilased, pensionärid, hooldajad, emapuhkusel olev, heitunud (ei ole tööd ja enam ei taha otsida ka) Töötu o On ilma tööta o Töö leidmisel valmis kohe tööle asuma o Otsib aktiivselt tööd o Vaeghõivatu inimesel on töö, kuid tahab rohkem Tööhõive määr hõivatute osatähtsus tööealises rahvastikus Struktuurne töö- ja tööjõu puudus (Ida-Viru kaevurid ei saa tulla Tartusse Itsse) 2.2. Aktiivsed ja passiivsed tööturumeetmed Aktiivsed suunatud töötuse põhjustele
eraldi noortele keskendunud spetsialistide kohad, kes oskavad nende probleeme paremini lahendada ja tegeledes pidevalt ühe sihtrühmaga on nad efektiivsemad. Kui on olemas meetmed, mida rakendada, peab neid ka noortele kommunikeerima." Kindlasti peab tegelema ka pikaajaliste töötutega, et neid tööturule tagasi tuua. On loodud küll erinevaid programme ja tegevuskavasid, kuid praegused programmid seda väga efektiivselt ei tee ja inimesed harjuvad töötu abirahadega ja muude toetuste abil lihtsalt ära elama ja ei kavatsegi tööturule naasta. Kindlasti on võimalik muuta ka avalikku arvamust, mitte töötu olla pole popp ja kaval, aga just töötada on popp. Mina teen kõik endast oleneva, et saada hea haridus ja olla tööturul konkurentsivõimeline.
24. veebruaril pidas Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves Vabariigi aastapäeva auks kõne. Oma kõnes tõi ta esile praegusel hetkel aktuaalsed probleemid ning mineviku saavutused ja sõnastas tähtsamad eesmärgid tulevikuks. Erilist tähelepanu pälvisid töötus, hariduse uuendamine ning eurole üleminek. Ilvese arvates on kõige valusamaks küsimuseks tööpuudus, mille peamiseks põhjuseks on riigi halb majanduslik olukord. See tähendab, et töötu ise pole oma hädas süüdi, seega on riigi ja iga inimese ülesandeks töötuks jäänud inimest toetada ning säilitada tema eneseväärikust. Tõsi küll, töötu abiks on olemas töötuskindlustus, kuid paljudele pole see piisav, seda enam et kõik abivajajad seda ei saa. Töötusest johtub järgmine sotsiaalne probleem, vaesus, mis puudutab lisaks täiskasvanutele ka nende perekonda ning eeskätt lapsi. President rõhutab, et kujunenud
kostma väiteid, et heaoluriik on ise need hädad põhjustanud. Ühiskondlik hoolitsus ja abirahade maksmine võtvat ära motivatsiooni töötada ja probleemidele lahendusi leida. See kriitika oli suunatud eeskätt vasakpoolse sotsiaalse kodakondsuse idee pihta, mis väitis, et õigus sotsiaalturvale peab automaatselt kuuluma igale kodanikule. Lahendati, nii et : · pensionile lisandus kohustuslik kogumispension, · töötu abiraha saamiseks on omad tingimused · tuleb vastu võtta iga pakutav töökoht · lühendatud abiraha maksmise kestust. Sotsioloog Anthony Giddens, kes on nn kolmanda tee teoreetik rõhutab et probleemidele tuleb leida ennetus. Selle asemel, et korvata haiguse tõttu saamata jäänud tulu, peaks motiveerima terveid eluviise; selle asemel, et maksta töötu abiraha, peaks haridussüsteem pakkuma niisugust koolitust, millega tööturul hätta ei jää. Heaolu
hulk. Inimesed, kel pole piisavalt oskusi mingil erialal ei saa tööd. Tal ei jäägi muud üle kui võtta vastu vähemteenivam töö või minna ennast täiendama. Probleem võib olla ka selles, et inimene on valiv, mis iseenesest ei ole halb, kuid kitsendab töökohtade kuhu ta saaks kohemaid tööle asuda. Mõned inimesed ei tahagi tööd teha kuna see liiga suurt pingutust nõudev tegevus on. Samuti võib olla töötu firmaomanik, kes otseselt kuskil ei tööta, kui see ei tähenda et tal sissetulekut ei oleks. Riigi edukuse tagab see, kui palju tal raha on. Riigi raha tuleb loomulikult maksumaksjate taskutest ehk siis nii öelda tööjõuliste isikute taskust. Töökate, haritud ja innovatiivsete inimeste koostöötamisel riigi majandus õitseb. Kui aga selliste inimeste osakaal ühiskonnas on väike, toimub vastupidine. Nende väike osakaal võib olla tingitud
8. Millised on tööandja kohustused? 1) Võimaldada puhkust töötajale 2) Tagada töökoha soojus, valgus 3) Pidada kinni tööohutus nõuetest, hoolitseda töövahendite korrasoleku eest 4) Arvestada töötasult seaduses ette nähtud maksud ning kanda need üle riigikassasse. 9. Millised on töötaja õigused? 1) Saada puhkust 2) töökoha soojus, valgus 3) tööohutus nõuded, töövahendite korrasolek 4) saada palka 10. Töötu õigused? 1) Võib osaleda tasuta koolituskursustel 2) Taotleda raha oma firma asutamiseks 3) Saada töötu abiraha 4) Saada tasuta arstiabi 5) Pöörduda töötukassasse, et ennast registreerida töötuks. 11. Kellele antakse õppelaenu? Millistel tingimustel ja kuidas toimub tagasi maksmine? Õppelaenu saab inimene küsida igaks õppeaastaks, kui ta on üliõpilaste nimekirjas ja kui ta leiab endale kaks käendajat ehk garantii isikut. 12
5.2 TÖÖTURG, TÖÖANDJAD JA TÖÖVÕTJAD Tööturg Tööturg on süsteem, kus pakutakse tööjõudu ja töökohti. Tööturu osapoolteks on tööandja ja töövõtja. Tööpuudus tekib siis, kui tööotsijaid on rohkem kui töökohti. Tööandja ja töövõtja sõlmivad omavahel töölepingu, milles on fikseeritud töö sisu, palga suurus, töö-ja vaheaja pikkus. Tööandja peamised kohustused on · anda töötajale puhkust · tagada töökoha soojuse ja valguse · hoolitseda töövahendite korrasoleku eest · pidada kinni töönõuetest. Tööandja õigused on · võib karistada · koondada · vallandada · saata sundpuhkusele. Tööhõiveametis töötuna registreeritud inimesel on järgmised õigused · saada tasuta koolituskursuseid · taotleda raha oma ettevõtte alustamiseks · saada töötu abiraha.
Varjatud töötute hulka kuuluvad näiteks heitunud töötajad -- inimesed kes on kaotanud lootuse tööd leida; üliõpilased kes küll sooviksid töötada, aga tööd ei otsi, kuna sobivaid töid pole "nagunii" saada; jpm. Sobivatel tingimustel võivad niisugused inimesed hakata aktiivselt tööd otsima. Registreeritud tööpuudus (registered unemployment) Arenenud riikidel on töötutel võimalik ennast tööturuametis registreerida. Registreerimine võib anda mitmeid hüvesid, nagu töötu abiraha, võimalus osaleda mitmesugustel koolitustel, haiguskindlustus jpm. Samas esitab riik töötutele ka mitmeid nõudmisi, näiteks kohustus teatud tööpakkumised vastu võtta või kursustel osaleda. Nendel ja muudel põhjustel kõik töötud ennast ei registreeri, lisaks ei ole kõik registreeritud töötud rangelt võttes töötud ja seega erineb registreeritud töötus tegelikust. Tööpuuduse põhjused
ravikindlustuse olemasoluga seotud ressursse. Mis põhjustab tööpuudust? Majanduse struktuurne tööpuudus tähendab olukorda, kus tööd otsivate inimeste oskused ei vasta tööandjate nõudmistele ja vajadustele. Majanduskriis põhjustab üleüldise tööpuuduse. Tööpuuduse kahjud (mõju) Isiku tasandil: raha ei tule, võlad maksudes, pangalaenu tagasimaksmise raskused, vähem võimalusi perekonnal väljaskäimiseks, meelelahutuseks, sotsiaalne kahju- töötu harjub olukorraga, eneseuhkus kaob. Pikaajalise töötuse korral võib inimene kaotada oskused ja teadmised ning tal on üha raskem uuesti tööd leida. Perekonnad võivad laguneda ja suureneb kodutute hulk. Kaob haigekassa ja pensionikindlustus seisab. Riigi tasandil: maksud jäävad tulemata; kasvavad riigi kulutused- töötutele tuleb maksta töötu abiraha. Väheneb ka tarbimine ning riigil jääb saamata käibemaks ja aktsiis. Hõivepoliitika
Töötul on võimalus end Töötukassasse registreerida ning sel juhul saab ta kuus 65,41 . Paraku ei motiveeri selline rahasumma kõiki ning tuhandete inimeste näol on trendiks saanud välismaale paremaid elamistingimusi otsima minna. Selle olukorra parandamiseks on planeeritud töötutoetus tõsta pooleni minimaalpalgast (139, 01 ), kuid ilmselt pole ka see summa paljude jaoks rahuldav. Veidi parem on olukord neil, kellel on õigust saada töötuskindlustushüvitist, mis on kordades kõrgem töötu abirahast. Selle suurus sõltub eelnevalt teenitud palga suurusest ning kindlustusstaazist, tänavu on keskmine päevapalk 20,15 (kuus valdavalt umbes 605 ). Veel on loodud võimalused enda äraelatamiseks sotsiaalsete töökohtade loomisega, näiteks Tallinna näol, kus on võimalik kandideerida näiteks heakorratöötajateks, pargivahtideks, võsaraiduriteks jne. Sotsiaalsed töökohad, mille tasuks on miinumpalk, pidavat aitama inimestel raskel perioodil säilitada tööharjumist ning
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
