Vana-Venemaa ajalugu (0)

Vana-Venemaa ajalugu
Lühendid : Vm/V- Venemaa; V-Vm (Vana-Vene); tp-talupoeg; M- Moskva , saj- sajand; Eur-Euroopa; pol- poliitika; maj- majandus; kuj – kujunema; aj- ajalugu
V.aj algab territooriumil mis pole tänap. Vm osa ( Novgorod , Smolensk, T, K, Polatsk).
Ukraina - vene k ääremaa
Valgevene- Polotsk, Smolenski
Kas Ukraina on olemas kui seal valitsevad Vene vürstid? Mis rahvus see on? Kas Vana-V ajaloos on venelased ? Nõuka ajal arendati välja idee vanavene rahvusest, mis hiljem jagunes venelasteks, ukrainlasteks ja valgevenelasteks.
Pärinemine : slaavi kolonisatsioon

• keelevahetus- slaavlased linnadesse (eelkõige) ja sealt kultuuriliselt integreeriti ümberpaiknev rahvastik .
  
• Kirjalikud allikad kirikuslaavi keeles (vanabulgaaria keel)
  
• Novgorodist leitud kasetohukirju (lühikesed naeiitsid ??) arved , teated , armastuskirjad - erinev paberil ja pärgamendil olenevast kirikuslaavi keelest. --- erinevad dialektid ja prolly pole vanavene keelt ühtsena olemas.
  

Keskaja mõiste asemel Venemaal pigem Vana-V. (osaliselt sünonüüm, osaliselt kuni 15.saj / Moskva esiletõusuni/ kuni P I reformideni) ja Kiievi-Vst - ei kattu omavahel päriselt 19.saj alguseni /keskpaigani).
Novgorod 8.-9. (10.) ; Kiiev (10.-12.) ; Vladimir (al.12) ; susdal; al 13.Leedu Suurvürstiriik (svr) ; Galiitsia e Puna-Vene saab al 13.saj vanavenekeele Poola riigi osaks). Variant (?) adiminstratiivkeeleks
Vana-V. ( Russ , Rossija 15.-16.saj käibele)
Vürst Vladimir ristiti Krimmist. Slavofiilid räägivad V eripärast, V ei kuulu Euroopasse sodornost ( harmoonia eri klasside/kihtide vahel).
Kui palju on V Euroopa?
Historograafia lähtekoht (miks nt Ukraina on V osa) on see, et kroonikud on dünastilised.
„Jutustus möödunud aegadest “.
Kroonikud seotud vürstide perekondadega, kui kõik lugesid ennast Rjurikute järglasteks.
II Vana-V ajalugu: Moskva ametlik aj (Moskva vürstide)

• Teised allikad, mille kaudu saab tervikpildi kokku panna.
  

Leetopissid (tihti esmaavastaja järgi või mõne muu random asja, mitte otseselt seose vahel leetopissi sisuga):
Nikon
Stepennaja kniga
Ivan Groznsi ajast.
V ajaloolased: Tatištšev (1686-1705)- kirjutas mitmeköitelise V ajaloo. Tatištševi päevik- teab asju mida meieni jõudnud kroonikates pole. Oli ajaloolane ning tegi oletusi ning järeldusi kuid mitte otseselt faktide.
Kui ta rajati, ss kutsuti välismaalt inimesi tööle. Sakslasest ajaloolane Müller. Tema teene - ekspeditsioon Siberisse (vanausulistelt käsikirju, materjale). Tema venelasest kolleeg M.Lomonossov ( 1711 -1765) tundist Mülleri teoses rahvusliku uhkuse solvamist (et Vene suguvõsa Rootsist pärit) ja esitas enda uurimuse, mille kohaselt Rjurik Slaavlane Pommerist. Lähtus 16.saj poliitilisest legendist.
Normanistid- vene dünastia, normanni päritolu uskujad ja autinormanistid (Rossi jõgi Kiievi lähedal).
Sõna russ võib olla Skandinaavia päritolu. V-Vene riigi tekke juures keskne skandinaavia päritolu.
N. Karamzin ( 1766 -1826) –  vene ajaloolane ja kirjanik, Peterburi Teaduste Akadeemia auliige. Ta mitmeköiteline suurteos "Vene riigi ajalugu" oli üks esimesi Vm ajalugu üldistavaid teoseid.
S.Sovoljov (1820-1979) – üks mõjukamaid Vm ajaloolasi. „Varjane Vene ajalugu“ kirjutaja. Haarab kokku olemasoleva materjali.
V. Kljutševski ( 1841 -1911) – I suur kontseptsionaalne Vm ajaloo käsitlus (maj-likud, kultuurilised arengud ). Tema loengute põhjal välja antud Vm ajaloo kursuse neljaköitelist trükki peetakse üheks parimaks Vene ajaloo üldkäsitluseks. 1899 ilmus "Vm ajaloo lühikursus" ja alates  1904  ilmus täiskursus. Kokku ilmunud 4 köidet käsitlevad V. ajalugu kuni Katariina II valitsusajani.
M.Pokrovsky (1868-1932) - koostas Vene aj marksistliku skeemi. Pärast ta surma sõnastati skeem ümber, ta skeemis Vm mahajäänud.
B.Rõbakov (1908-2001) – suurriiklikud seisukohad . Nõuka ja Vm ajaloolane. Isikustas/personifeeris anti-normannide visooni Vene aj-st.
Lurje (1921-1996)
Tšerepnin (1905-1977)- Peterburi koolkond
Frojanov kes : V-V aj-s oluline sovonost (harmoonia). Vm hävitamiseks tuleb hävitada õigeusk – juudid , katoliiklased. sajandeid kestnud vandenõu (juuditsemine)
08.09.15 (II loeng)
I keskne allikas- Povest vremehhõh let (Nestori kroonika). „Jutustus möödunud aegadest“ (JMA)
Tegu on hüpoteetilise kroonikaga, mis arvatavasti 12.saj algusest. Munk Nestor oli olemas kuid see, et on tema kroonika on kaheldav.Säilinud hilisemast ümberkirjutusest- 14.saj. Kaurentiuse vanim käsikiri (kroonik Laurenti). Sündinud 9.-10.saj
Ilmselt polnud JMA I kroonika. Ilmselt sellele eelnenud 11.saj lõpu algkroonika. V-V kroonikakirjutus 11.-12.saj vahetusest.
Selle kroonika kõrval nipet-näpet veel allikaid (kirikukirj., teiste riikide allikad, mis kinnitavad lihtsalt V-V. riigi olemasolu). Kirikuslaavi keeles (pmst vanabulg. keel mis loodi bütsantsi slaavlaste kristianiseeriumiseks).
Leto - aasta, pis- kiri (letopist) = aastakiri (võib tõlkida annaaliks). Aastaparagrahvide kaupa.
5508- V-V aastarvust tuleb lahutada, et saada u meie ajaarvamise aasta, sest neil oli 3 sündmust aasta alguse arvutamiseks. 1.sept/1.märts/ultramärtsiaasta
2-5 aastat dateerimisviga V-V allikates tihti.
JMA- Bütsantsi eeskujul annaali vormi, kus sündmused on dateeritud. Kuid dateeritud mitusada aastat hiljem.
998- tugipunkt Bütsantsi allikatest, kuid enamik aastaarve fiktiivsed.
1030- Tartu esmamainime on ka u siis, sest sinna aastasse on ühendatud eri aastate sündmused.
Kroonikas on tühjad aastad. Vahelduvad tinglikult aastaarvud.
JMA: algab sellega, et tšuudid, kriditšid, sloveenid (?) maksid varjaagidele maksu. Ss aeti varjaagid ära kuid kutsuti tagasi tagamaks rahu. 3 venda: Rjurik, Sineus ja Truvor.
Tšuudid- nii eestlased kui ka läänemeresoomlased. Rug
Rostovi kandis - sloveenid (?) Suur-Vene sõda ; kriditšid- hõim
Kaardil V-V laius suht fiktiivne.
Rjurik- hakkas valitsema Novgorodis (ühes teises variandis Ladogas, praegune Staraja Ladoga).
Sineus Belozeros (Valge järv); Truvor valitsema Irboskas. Veidrad kohad kuhu inimesed võisid paigutada. Belozeros ja Irboska täielikud perifeeriad.
Hüpotees, et lugu 3 vennast fiktsioon. Sineus- ta kodu ja kaaskond ja Truvor kaaskond. Kuid ebatõenäoline. Vennad surid varsti, 2 družiinadt (vürsti kaaskondlast Askor ja Dvir??). Rjuriku loal lõunasse ja nägid linna mis maksab maksu kasaaridele. Linna asutasid 3 venda: Kii, Stšek ja Horiv (Kiiev).
Turgi rahvas Doni ääres. 8.-9.saj kasaarid vastu juudi usu.
Rjurik suri 879, 2 druužnat Kiievit valitsema. Vm linnade ema- Kiiev.
911- kaubaleping Bütsantsiga. Rjuriku poeg Igor tuli võimule (daatumid ta elust ei klapi). 903 abiellus Olgaga (Volgutast, skandinaaviapärane Helgi). Igoril konflikt trevijaanidega(??). Poeg Svjatoslav kelle eest valitses ema Olga , kes ristiti (sai pühakuks).—kättemaks tervjaanidele
965 Svjatoslav
972 langes petšeenidega sõdides
980-1015 valitses Vladimir Svjatoslavitš (4lugu) = lugu dünastia võimuletulekust.
Korduv kolme venna lugu, mis ikka ja jälle kordub. Taani viikingipealik Rörik on mõningate Vene ajaloolaste meelest Rjurik kuid me isegi ei tea kas Rjurik olemas.
Vene nimede süsteem ( Fjodor Uspenski ) : Ivan Ivanovitš- auväärne
Ivanov- ametlik
Ivan- semude vahel
Vanja- pereringis ; Selle traditsiooni juured tagasi Rjuriku aega (Skandinaavia traditsioon kasutada isanime). Isanimi kinnistus eliidile. (nt lihtaadlik Ivan Ivantsõn, lihtinimene Ivanška).
Vanavene vürstidel 2-3 nime. 1 Jaroslav Javtoslav Vladimir
Ristinimeks saab olla vaid Piibli nimi/pühaku nimi. Sageli oli neil ka kolmas nimi- skandinaavia nimi, millega esinevad saagades.
Vanav. valitsejad polnud venelased, sest valitsejate(vürstide) emad Skandinaaviast.
Русъ – vene rahvas. Lad k rhuteni (antiigist kus Rügeni saare elanikud; venelased). Vaieldud kas Skandinaavia päritolu .... /germaani/Rootsi. Ei peeta enam mk Roslagen (Rootsi) õigeks.
Riigi tekkimiseks olulised kohalikud eeldused ja ses suhtes pole ka vahet kust valitseja pärit on. Vanavene riik polnud monoetniline. Ka vanavene hõimud polnud ühtsed + läänemeresoomlased, turgi rahvad . Kõik olulised keskused jõgede ääres.
JMA: mainitud mitmeid slaavi hõime.
Kellegi alla kuulumine tähendab maksude maksmist kellelegi ja nende sõjakäikude kuulumist. Mingites piirkondades paigutatakse juhtivatele kohtadele sugulased – reaalselt need piirkonnad autonoomsed. Kongloneraadi aladel 1 valitseja suurem kui teised kuid pole absull absolutistlik.
Maksustamine полъюге – vürst sõitis ringi ja seal, kuhu ta läks, tuli maksta andamit.Pol võim sõltus füüsilisest kohalolekust.
Kust võime seda riigiks nim? Piir ebamäärane (nt Põhjalas pole sellist võimukeskust, mis oleks võrdväärne konkureeriks Vene vürstidega) ning seetõttu pole vajadust ka piiri määrata.
Suur murrang – Vladimiri valitsusaeg 980-1015 (988). Kristus võeti vastu Bütsantsist. Lasevad endale islamit ja judaismi ühtlustada.
Väljaspool kristlikku piirkonda suurt vahettegemist õieuskliku ja katoliikluse vahe eriti pole.
15.09.15 (III loeng)
Vana-Vene riik ei ulatunud Musta mere äärde. Seal teised rahvad. Tolleaegne süda-Venemaa kuni 12.saj keskpaigani pole Moskva piirkond. Letopisside ( kroonika (" ajaraamat "), ajaloosündmusi sisaldav raamat, mis kirjutatakse kord-korralt, nende toimumise järjekorras) nimetused tinglikud!
Vm ristimine 988 traditsiooniliselt. 10.saj lõpp- sel ajal Põhja-ja Ida-Eur üldine kristluse vastuvõtmine. Vm kristianiseiti Bütsantsist lähtudes!
Kiievi seos Bütsantsiga (kaubavahetus, pole sidemeid ), seetõttu kristlus islami ja judaismi asemel. On kinnitatud, et Bütsants polnud huvitatud misjonist ( arusaam enda väljavalitusest, erilisusest.Kristluse levik Bütsantsi jaoks alluvussuhete loomine.
Thessalonikist pärit vennad (Konstantin) Kirill (826/827- 869) ja Methodius (815-885) – lõid Bulgaaria kiriku. Panid aluse slaavikeelsele kirikuliturgiale, mille aluseks sai Piibli tõlkimine. Mõlemad on kuulutatud pühakuteks. Kirikuslaavikeel pole Vm kunagi rahvakeel olnud. Vendade pärand on ka slaavi tähestik. (kurillios --- kuigi on arvatud, et kurillios lõi hoopis kirillitsa ).
Glagoolitsa (hiliskeskajani Horvaatias ja mujal). Hilisemad õpetlased lõid glagoolitsast kirillitsa (vanavene tähestik, mitte tänapäevane, mis on kirillitsa laiemas mõttes. P I lihtsustas kirillitsat, 20.saj viimane reform .
ъ ютт (jätt) – enam ei kasutata. Kõvendusmärk ъ vene keeles lühike u (y).
Kasutatud Balkanilt pärit tõlkeid, pole Kreeka keelest vanavene keelde tõlkinud. Maksim Kreeklane
Kui kõrge oli vanavene kultuuritase? ( eelkõige kirjakultuuri tase ühiskonnas). Euroopaga võrreldes madalaks peetud. Nõuka ajal teenitud v-v kiriku kultuuri head taset (side Bütsantsiga, kasetohtkirjad).
Kiievi ajal suur osa kirjalikust tekstidest kreeka päritolu(need, kes oskavad kirjutada)- kohalik kultuuriloojate kiht hiljem tekkinud.
Novgorodis olukord, kus bojaarid elasid linnas ja maa-alad kaugel ning nende andministreerimine oli võimalik vaid kirjakultuuri abil.
Ristiusustamise kaudu võttis V-V üle Bütsantsi kirjakultuuri kuid vaid osa sellest. (oluliseks lüliks Balkani tõlked). Ka selles nähtud põhjust, mis tingis V-l hilisema eripära tekke.
Bütsantsi misjon Põhja-Euroopas. Ortodoksi kiriku juurutamine Karjalas (otse Bütsantsist!!) Vene pol propaganda seostub enda levitamisega.
Legendi järgi Kristuse apostel märkis ära Laadoga järvel kloostri kha ja ss 10.saj tekkis klooster (tegelt 14.-15.saj).
Kiievi ajal Vm-l kloosterid vähe. Mõned eraklad, e mindi metsa eraklikult elama (mõned ka kloostrisse ). Kas Vm-l oli ka mingi roll levitamaks Bütsantsi mõjusid Skandinaaviasse? (mitte kristlik) – Jah (nt Ojamaal freskosid Bütsantsi/Vm kunstnikelt).
Mida kristianiseerimine tähendas? Eelkõige eliidi ristimine ; Vladimir Svjatoslavitš (Vladimir- Taani Valdmar 12.saj) ; družiina ristimine
Keskustest perifeeriasse jõudmine võttis vahendeid V-V dünastiast (nt 16.saj Vadja - ja Ingerimaa elanikud ei käi kirikus, ei pane lastele kristlikke nimesid . Kristianiseerumine toimus väga pika aja jooksul.
Topeltusulisus- nii paganlikud uskumused kui kristlus. On mainitud ebajumala(te) kujusid- tuntud juhtude puhul samas alati küsimus, kas pole 19.saj võltsingud (romantism).
Pogost – Eesti mõttes kihelkonnakirik koos kalmistuga (maakeskus). Ajalooliselt sünonüüm maksukogumiskeskusega kus ka mõistetakse kohut ja kuhu aja jooksul loodud ka kirik . Lussi rõhutanud, et kaelaristid matusetraditsioonis kristiaiseerumisperioodil, ss kadusid sajanditeks ja hiljem taas käibele.
Talupoeg – крестяни (pärast mongoli-tatari iket).
Metropoliidid kreeklased . Loodi piiskopkondlik süsteem. U 15 piiskopkonda. Kui katolikus koonduvad peapiiskopi alla. Aga Vm tiitel , hierarhilist erinevust pole.
Kiievi koobasklooster (Laura-Suur klooster v k)- raj 11.saj keskel. Kreeka päritolu mungad .
Novgorodi Georgi/Jurjevi klooster – 1119 esmamainitud (rajaja Jaroslav Tark legendi järgi). Ilus V-V ehitis. Nõuka ajal avati-suleti mitmeid kordi . Ka oluline pol keskus. Kaubahoovi võtmed seina kloostrisse hoiule (Novgordodi?).
Kristianiseerimine ühest küljest pol akt ning selle juurdumine pika aja jooksul. Kiriku institutsiooni sisseseadmine olulisel kohal riigi loomisel. Vanim Vm käsikiri – Ostromiri evangeeliumi käsikiri (Novgorod). 1054 - Ostromiri sõjakäik Eestisse.
1015- Vladimir suri, pärimisküsimus. 13 poega , 10 tütart(vähemalt), lapsendas vennalt poja. Sel ajal 2e pärimiskorra vahel võitlus: primogentur (esmasündinu õigus).
V-Vl pärimisprintsiip vanemsuse järgi- kogu maa ühe vürsti all (Kiievi)- samas suurem teiste seas. Vähemtähtsates osades sama suguvõsa liikmed vanemsuse alusel. Suurvürsti surma korral liikusid kõik koha võrra edasi. Samas ka seal tendents anda isalt pojale. Suguvõsa käsitleti ühtsena. Poegade vahel võimuvõitlus enne isa surma (Vladimiri) . Jaroslav valitses Novgorodis. Ja Javoriidiks peetud Borissi, kes aga lasti teise venna poolt tappa (u 1015-1019) võimuvõitluse periood. Veel lasti tappa 2 venda. Boriss ja G/(K)leb I-d pühakud. 1017 Svjatepol sai lüüa, jätkas Poola sugulaste abiga võitlust. 1019 Jaroslav saavutas lõpliku edu.
Jaroslav esiletõstetud valitseja (Aramžin/r andis lisanime Tark, hariduse endendamine, ehitustegevus ). Jaroslavi välispol- J ajal hakkas Vm osalema suuremas pol. (suhted ka Põhja-Eur). Jaroslavi tüterest Pr kuninganna. Sõjakäik Tartusse , Jurjevi rajamine, linnuse asutaja ).Hakkas Vm-l münte looma (sümboolne võimumärk, palju münte Eesti ja Läti alalt). Suhted sepirahvastega (1036 võitis petšeneege) (turgi rahvas) kuid nende asemele II turgi rahvas. 1054 J suri (nõuka kirj feodaalne killustumine ) tähendab päriskorra muutust. Kohalikud harud kindlustavad oma võimu kohtadel.
Novgordodis läheb võim kohaliku kogukonna kätte, kes kutsub endale ise vürsti. Ka selles elukorras kerkis esile suurvürste, kes oma võimu kehtestasid, nt Monomahh, kes kontrollis poegade abil suuremat osa Kiievi Vm-d. Temaga seostatakse Monomahhi mütsi. Legendi järgi saadeti Bütsantsist Vene valitsejatele kroon.
22.09.15 (4 loeng)
12.saj kujunes välja Vene vürstkondade võrgustik. Omal moel ja omas ajas saame rääkida Kiievi-Vene riigist. Kiievi vürst e suurvürst, kelle pereliikmed valitsesid kohtadel e Osastis-riigid.
Samal ajal vürsti võim ise muutus. Tugipunktides linnused . Kohapeal olev aristokraatia sai olulisemaks kui vürsti družiina (vürsti kaaskond, alaline sõjavägi). Tasutakse lojaalsuse eest sõjasaagiga. Dvor- õukond (koosneb гводяне´st) aadel. Kui družiina jääb paigale.
bojaar -suurnik (etümoloogiliselt). Vene aristokraatia (kohalik), kelle võim põhines suurmaavaldusel. 15.-16.saj bojaaride duuma (nõukogu suurvürsti juures) kui sinna vürst nimetab. Гводяне – hiljem gemu болгроске – madalate aadlike klass, mitte bojaaride pojad.
Novgorodis tekib (beree??) vabariik (metše), kus bojaarid valivad reetse??
Samas Vassili... aladel tekib monarhia .

• Град – город – V-v keeles pigem linnus kui linn. (aiaga ümbritsema). Väiksesed linnused, kus asus garnison.
  
• Passaad - asula, selle juht possaadnik, kes võib olla vürsti poolt määratud (või Novgorodis valitud) ametnik
  
• Sõjavägi – ühest küljest vürsti druužiina kuid samas ka maakaitsevägi, mille puhul vabad inimesed läksid sõtta. (Dunno kui tõene) Võime rääkida linlastest kellel olid relvad.
  
• Смерд – vabatalupoeg/ sõltuv tp (vaieldud). Vb piirkondlik erinevus.
  
• гёрные люди – tp (alamrahvad). Hiljem tähendab mõiste vaba e riigitalupoegi.
  
• Холни – ori (võla tõttu sündinud)
  
• Челядин – sõjavang /ori
  

Sotsiaalsete vahekordade kohta annab meile infot Vene õigus- aja jooksul kuj õiguslike tekstide kogu. Kokkupanemine 11.saj Jaroslav Targa ajal. (русская правда) Põhiliselt kriminaalkaristused, peamine karistus - meheraha ( rahatrahv ).
Raskuspunkti liikumine Kiievist Vladimirisse. Alguses Kiievi häll ei kadunud kuskile vaid uus keskus lisaks.
12.saj merjalaste piirkodn, mis hakkab slaavistuma- tekivad linnad (Vladimir, Moskva, Jaroslavl ..). Üleminek läänemeresoome keelelt slaavi keelele ajapikku. Just Vladimiri valitseja hakkab ennast nimetama Vladimiri suurvürstiks.
Juri Dolgoruki ( – võimas vürst, kelle käsi ulatus kaugele (nt. tegeles Kiievi asjadega). 1147. a kutsus ta venna Severski vürsti Svjatoslav Vladimirovitši kohtumisele paika nimega Moskva. Seda aastat loetakse Moskva esmamainimise aastaks. 1156. A laskis ta sinna ehitada puust linnuse. Ta järglane Andrei Boboljuvski (1157-1174)- vallutas Kiievi, tapeti . Pärast isa surma 1157 valis bojaaride ja kaupmeeste kogu Rostovi-Suzdali vürst- konnas  Andrei Vladimiri, Rostovi ja Suzdali vürstiks. Algul sai ta toetuda eelkõige bojaaridele. Varsti aga ümbritses vürst end teenistuslastest, osalt isegi mittevabadest koosneva kaaskonnaga . Sellega jättis ta end ühelt poolt ilma bojaaride poolehoiust, II poolt aga sai ta endale rajada ustava ja löögijõulise ametnikkonna. Andrei isevalitsejalik käitumine teiste Rjurikovitšide ja bojaaride suhtes tõi lõpuks kaasa ta mõrvamise 1174. Vürstivõimu laiendamine ja konflikt väljapaistvate bojaaridega kutsus esile vandenõu, mille tulemusena ta tapeti ööl vastu 29. juunit 1174. 20nd rahulolematut kaaskondlast tungisid ta ruumidesse ja tapsid ta voodis. Vandenõu organiseerisid bojaarid Kutškovitšid. Ainuke, kes vürst Andrei kehast hoolis , oli ta teener kiievlane Kuzmištše, kes sooritas ta keha juures kristlikud kombetalitused.
12.saj II poolel kõige võimsam vürst Vladmiri suurvürst.
Põhja-Vm olulisim keskus Novgorod ja N maa. Omal ajal ei nim vabariigiks. Vürsti võim oli nõrk. Oma aja mõistes dem valitsemiskord , kus Novgorodi kogukond valis ametnikud ja kutsus vürsti, kes ei tahtnud Novgorodis resideeruda vaid viidi esmalé linnamäele(???). Kohalikke vürstisuguvõsasid ei tekkinud, kuid olid väga jõukad. Makse koguti karusnahkade näol ( oravad ).
Ladoga- II oluline keskus põhjas.
Novgorodi veitše oli rahvakoosoleks, mis oma otsuseid aklamatsiooni ( ettepaneku heakskiitmine koosolijate poolehoiuhüüetega, ilma hääletamata) teel vastu võttis. Seal osales vaid Novgorodi (heakskiitmise) linna elanikkond, maal elavad inimesed ei saanud otsustada.
Jõukas linn. Kutsutud vürst andis Novgorodile olulise eelise. Teised vürstid konkureerisid, kes saab Novgorodis vürstiks. Veetše valis possaadnike (sisuliselt linnapea) bojaaridest ning kõrgema aukandja (auelanik) linnas e tuhandik (?). Al 12.saj Novgorodi piiskop valiti veetše poolt (enam ei määranud Kiievi piiskopkond ). Kirikujuht kuid ka esindusfunktsioon ja keskne roll ka ilmalikus valitsemises.
U sama võisüsteemiga ka Pihkva . (pisut aristokraatlikum). Omavahel sama võimusüsteemiga ka Pihkva (pisut aristokraatlikum). Omavahel keerulised suhted Novgorodiga. Veetše olemas. Pihvka ka Leeduga seotud.
Polotsk – sarnane kord Novgorodiga. Kuid väga vähe allikaid säilinud. Segane lugu, kas kõik vürstid reaalselt olemas olnud. Õitsev liinn. Võimu fragmenteerumine eriti suur. Leedu vürstide alla mingi hetk (kuid autonoomne ja jäid ise valitsema, lihtsalt tunnustasid suurvürsti võimu).
Smolensk- Väina jõgikonnast kaubad Dnepri jõgikonda. Oluline koht ka viikingiajal. Tänapäeval mitte Smolenksi linn vaid Grnozdovo. Smolenski ehitusmeistid domineerivad. 1220 a mainitud Saksa kaubahoovi ka Smolenskis.
Чернилов – oma vürstisuguvõsaga, 12.saj. Võtab Kiievi rolli üle.
Galiitsia-Udõnia – seotud Vm-a, Poola ja Ungariga. (mitmed Ungari kunnid kandnud Vene kunni tiitlit ).
13.saj pärit kroonikatekst Püha Elizabethist (saksa kaitsepühak).
Piirkond vaatab ühtemoodi nii lääne kui ida poole. 14.saj alguses liideti Poola Ungariga. Kiiev 12.saj kaotab tähtsuse. Suurvürsti tiitel jääb (formaalselt).
„Lugu Igori sõjakäigust“ (цлово и полку Uгоръе) – 1185.a polovetside vastu kaotatud sõjakäik. Peetud Vene kirjanduse tippteoseks. Ei tea kas teaos on ehtne või võltsing. Käsikirja ametlik versioon 1812 a hävis Moskva tulekahjus. Eri autorid esitanud hüpoteesi, et tegemist on fabrikatsiooniga. (Nt Keenan; зумин leidis, et häbistab Vm-d). Öeldakse, et liiga modernne tekst, samas leidub 12. saj keelelisi iseärasusi mida raske võltsida (dunno).
1223 I kokkupõrge mongolitega Baikali jõe ääres. Aastaarv kahtlane (1223/24), Hendrik dateerib 1222 ja oli kaasaegne ja pole muidu kronoloogiliselt eksinud .
Batu khaan - hävitas Volga Bulgaaria. 1238 kaotasid venelased Siki jõe lahingu. Hävitas Kiievi, Poolasse, Ungarisse ja ss tagasi Mongooliasse. Samal ajal lõi Novgorodi vürst tagasi rootslased Neeva jõel (ainult V allikates mainitud lahing) ja liivimaalased Jäälahingus (5.aprill 1242 .a; Eestimaad ja Venemaad eraldava  Peipsi järve jääl Varesekivi lähedal Lämmijärve idakalda juures toimunud relvakonflikt Tartu piiskopkonna, Liivi ordu ja Novgorodi vürsti Aleksander Jaroslavitši  juhitud  Novgorodi vabariigi ja Suzdali vürstiriigi sõjasalkade vahel. Novgorodlased võitsid.) Aleksander Nevski  e Aleksander Jaroslavitš (30. mai 1221 (traditsiooniline sünniaeg) Pereslavl-Zalesski – 14. november 1263 Gorodets) oli Novgorodi vürst ( 1236 –1240, 1241–1252, 1257–1263) ja Kiievi suurvürst ( 1249 –1263). Aleksander Nevski on Vm rahvuskangelane ja õigeusu pühak (Neeva vaga õigeusuline vürst Aleksander). 1547. a kanoniseeriti ta pühakuks Vene Õigeusu Kiriku poolt. 
Mongoli-tatari, sest esmajoones tulid mongolid ja teised turgi rahvad kkuid lääne-Eur allikates tatarlased.
Eurasianism- ideoloogiline vool, 1920test Vene emigratsiooni edasiarendus slavofiilsusest. Eurasianistide meelest Vm aj Euraasia ajaloost. Pooldavad liitu idapoolsusega, Keskne autor Grumiljov.
Enne mongolite tulekut tapeti ära mongolite saadikud. Pärast sõjakäiku kujunesid välja uued vastastikused kasusuhted. Linnad käivad alla, külad tühjaks, kiviehitisi pole- kuid see algab enne mongolite invasiooni!!! Laostumine oli tõepoolest ulatuslik. Aga 2 otsaga.
Uspenski kirik Vladimiris 12saj -st; Vladimiri-Dimitri kirik. Kuldvärav Vladimiris. Kiievi Kuldvärav. Pihkvas klooster kus 12.saj Bütsantsi freskod .
Гости- Novgorodis kaupmehed , kes käisid kaugetel maadel reisidel.
29.09 (5 loeng)
Cmapaя- ладогаs Rjuriku kuju.
Kuldhord- 1230. a lõpul- 1240.a alguses mongoli sõjavägi vallutas Vanavene alad, v.a Novgorodi, Pihkva, Smolenski. (Batu Khaan) Pärast seda uute võimusuhete kehtestamine ning küsimus vahekorrast ida ja lääne vahel.
Aleksander Nevski- kangelaslikkus ( teoreetik Vernadski idee) lähtub sellest, et reaalne oht Vm jaoks läänes. Suri 1286 (?) Vornodetskis Volga ääre, maeti Vladimirisse. Matmiskloostris tema kultus . Järglastest said Moskva vürstid. Alles 15.saj Nevskiks nim. (varem A.Jaroslavitš), Nevski v-b Neeva järgi. Valiti ka pühakuks üleriiklikult austamiseks. Ikoonidel kujutati mungana (andis surivoodil mungatõotuse). Surmajärguliseks pühakuks P I ajal, ss kujutati sõjamehena. A I, II, III nimipühak. Ta kirikute rajamine. NSV ajal klassivaenlane. Suures NSV entsüklopeedias kõigele ka hinnang- I väljaandes Jäälahing puudus, hiljem olemas lahing, jää.
1942 Jäälahingu aastapäev, palju ülistuskirjandust. A.Nevskit käsitletakse paaris V-V vürsti Daniiliga (üritas oma mongolivastast liitu, krooniti Vene kunniks- Liitu Poola ja Ungariga). Suured koostööd mongolitega. Paratamatu realitut (?), sest ta huvid olid teises piirkonnas, kus Saksa Ordu (SO) oleks suutnud neid aidata. Koostöö mongolitega päästis ka SO käest.
Karakorum() .
Tšingis-Khaan suri 1227, järglane Ugedei/Ögedei ( u  1186  – 11. detsember 1241), ta surma järel Batu-Khaan Mongooliasse tagasi võimuvõitlusesse. Kuldhord ja Nogai hord (Mongoolia lagunedes). (Keskus Sarai)—tatarlased (mongolid turgistusid).
Kuldhordi rahvastik võttis vastu islami. Enne seda paganad.
Nestoraaanid- kristlik usuvool Põhja-Hiinas, Sise-Aasias. Jagunesid hiljem khaaniriikideks (nt. Kassiinov linn). Mongoli ülemvõim tähendas Vmle seda, et vanad valitsejad jäid alles, lisandus maksukohustus (hiljem sõjaväe). See, kes saab suurvürstiks, oli khaani otsustada. Vene vürstid omavahel sõdima, khaani õukonda.
1251-52
Vene maadele sealt peale väga kõrge maks (pearaha)—rahva loendus.
Basquaq. 13.saj maksuvõim laienes ka Novgorodi ja Smolenskisse (A.Nevski, ta vastu valitsus Novgorodis).
Выход – väljavalimine (maks khaanile). Al 14.saj koguvad seda maksu Vene vürstid ise. Kui üle, jätavad endale. Pärast m-t ülemvõimu see sama maks Moskva suurvürstile.
Leedu suurvürstide võimu laienemine. Kujuneb leedukate ja venelaste integreerumine . [Mindagugase ajal ( 1250 -1262) valitsusaeg ].
Gedminas (1316-1341). Ta järglased Gediminiidid Vene suguvõsadest. Algirdas – Leedu põhiliselt õigeusklik (enamik inimesi, aadlist 14.saj).
Kiievi metropoliit asus ümber Kirde-Venemaale...
Kas Vene despotism on mongoli juurtest? Khaani vene keeles tsaars (vürstid olid гндj). Oma valitsejate kohta öeldi tsaar pol keeles, kuid polnud tiitel. Mongoli invasioon otsesed tagajärjed olulised: oluline maj kahju, laastamine. Kuid maj kriisinähtused olid Vml juba enne Выход oli suur.
Aga kuj ka koostöö: abielusidemed, Vene aadli hulka sulandus arvukalt tatari perekondi. Läheks liiga kaugele, kui öeldi, et Vene erijooned kõik tatarlaste süü. Maj võimekuse allakäik aga samas oseliselt ka isolatsiooni tagajärg.
Slaavi invasioon kirdesse (slaavistumine)? 14.saj selles piirkonnas kujunema (Moskvast põhja poole) tihe kloostrite võrk.Oluline kirjakultuuri keskus. Kirjakultuur ja haridus olemas sisuliselt ainult kloostrites.
Froitse-Sergi - rajajaks Radonež, kes seisis Moskva vürstivõimu tugevnemise taga, vaimulik. Simonovi klooster Moskvas (tänaseks vähe säilinud), Helgjärvel Kirivi klooster (teine nimi) – pühakukultus Feirakondi klooster. Nende kloostrite raj tähistab Põhja-Vm hõivamist.
14. saj tõusis esile Moskva (enne püsilinnus). Vene ajaloos Dveri ja Moskva vahel konkurents Vladimiri suurvürsti tiitli pärast.
Juri . Ivan Kalita - teugelpung(??) (kellegi lisanimi). Ta nimega koostatakse Moskva muutumist oluliseks pol keskuseks. Sai Vladimiri suurvürstiks.
14.saj Moskva, Dver, Leedu suurvürstid konkureerisid omavahel. Kaasa haaratud ka Novgorod. (Pihkva kaua aega Leedu mõju all).
1370. a Kuldhordis mitmed sisemised probleemid. Khaani asemel valitses musttuhandike mamai (väepealikud).. Mamani-nende pealik vist ..
Kulikovo väin – seal laging mamai (+ leedukad) ja Moskva venna vahel ( Dmitri Donskoi). Lahingu võidab Moskva sõjavägi. Moskva suurriigi võimuses kasvul oluline samm. 1941.a. kinnitas Stalin pühakute nimekirja, mis seal ka Nevski, Domskoi. 2 a hiljem 1382 , võim khaanil Tohtanõs, ta sõjavägi laastas suurvürsti maid.
Moskva võimu kasv polnud lineaarne. Kuidas Moskvas suurvürstid lõid ühtse Vene Suurriigi?
14.sa üks kehvemini uuritud sajandeid Vm ajaloos/ väljaspool Moskvat toimuvast teame väga vähe. Moskva tugevnemine polnud ilmselt vürstide kindel pol.
13.10, 6.loeng
Moskva kasv (14.-15.saj; 1300-1462 a.) Moskva- M.
Dünastiline traditsioon V.aj kiranduses. Hiljemalt 15.saj.
„Vm II aj – ametlikud ja mitteam kroonikad “. Veeti ära arhiivid , ka kroonikad Novgorodist. M-s vaid sobilikud arhiivid kohandati. Mitte-Moskva vada vaid väga perifeersetes piirkondades. Lugu kuidas Moskva sai tähtsaks, V. vägevuse tõus : uusaj. V võimsusele aluse loomine. Ivan Julma aegne kroonikakirjutus – loob üldise teadmise.
Moskva tõus, tugevamaks, endaga uute piirk liitmine . Oli alternatiivne . Tveri vürstid (oluline liitlaste leidmine; ühendati Moskvaga viimaste seas).
Enne nõuka aega tsaari riigis polnud n-ö ühtset võimu. Nt elittide väljavahetamine.
Novgoridi ebasobivate juhtide „ küüditamine “ – ei kaotatud päris sots. positsiooni vaid uute kohta paigut. ja asendamine sobivate uute juhtidega.
Udell- osastisriik, tekib 16.saj. Suurvürsti vain poeg saab peaosa, teised ka osastisriigid. Pole sõnastatud printsiip, üldsuse suurend . poole. Võetakse vastu otsuseid, mis läbi saj pikkuste kuj teede udellide kadumine - - - suurvürstile kõik alluvad.
20.10, 7.loeng
15.saj Vm
15.saj II poole klassikalise käsitluse teema Ivan III (Suur, Veliki)- seostatakse V maade kogumist. Trad roll olla V maade tõeline ühendaja, Moskva suurriigile tõeline alusepanija.
II poolt V aj iseseisvatest vürstiriikidest. Moskva võimu suhtes, suuremas-väiksemas sõltuvuses olevate territooriumi allutamine Moskva kontr alla. Tsentraliseeritud V riigi teke. See on ka tinglik – peetakse silmas absolutismi. V suurvürstide võim piisavalt despootlik, ei saa neid tingimata täha absoluutsete valitsejatena. Eriti seoses sellega, et läbi V ajal kuni tsaaaririigi lõpuni, keskuse ja perifeeria suhe keeruline Vm-l olnud. Tsentraalse kontrollini perifeerias kuni 1920ndateni ei jõutudki.
Saadeti asemikke perifeeriatesse valitsema. Kuni ei paku rivaliteeti suurvürstile, seni autonoomne seee asemik.
Suur vastasmängija Ivan III-le Novgorod. 1323.a Schlüssenburgis, Rootsi-Novgordi rahuleping (R-N piiri määramine, kuni Oulu jooneni). Ei tohi teha järeldust, et Põhja-Soome Novgorodi (Novg.) maa osa (ilmselt erinev maksustusteema). Hiljemalt 16.saj selles regioonis palju piiritülisid (alles Täyssina rahuga määratakse lineaarne piir).
Tihti vastandutakse Novg. ja Moskvat histiogroofilises – N kui lääs, uuenduslik; M kui ida ja mahajäävus. Mis Vmst saanud kui Novg oleks võimule? Kas normaalne riik?
Mida täh Novg dem? Novg oli veetšel otsustati. Seal kandsid kõrgemat võimu valitavad ametnikud. Eluaegsed ametipostid. Linna poolt valitud peapiiskop (kui kõrgem kiriklik võim) - - presidendi funkts. kandev isik. Teda nim. dokumentides esimesena. Peapiiskop Evfimii (1429- 1458 )- kelle ajal Novg elavnes kult. tegevus (ehitus, kirjutamine). Oma juurte tähtust. Novg (ehituses, vaimus jms).
Novg demokraatlikus tinglik, selles osalesid linlased. Linn valitses maad. Novg jagunes pjatiinadeks (viiendikeks).
Viiendike jaotus pole midagi sellist mis läheks V-Novg aega.
Novg. oli Hansa oluline partner . Vahendas Lääne-Eur sissevedu – Mosva, Vladimirimaale.Neil ka oma kontor , kaubahoov ja kirik seal. Tihe läbikäimine. Esmajoones geogr determineeritus. Novg huvides, et saksa kaupmehed ei rändaks edasi ida poole. Oldi oma vahendaja monopolist huvitatud.
Suurel määral Novg iseolemise grantiks vastasseis Moskva ja Leedu vahel (see kuidas nad üksteist tasakaalustasid). Novg ise ka piisavalt võimas 15.saj; hiljem Novg sõjaline potentsiaal jääb eelnevale kahele alla. Fjodor Strjati-Late kirik- nende freskod, kreeka tegijate freskod. Tüüpiline hiliskeskaj. kirik. Eeskujuks mitmetele hilisematele Novg kirikutele, gooti mõju, nähtud ka Tlna eeskuju.
Lunastaja kirik Novg – teravkaare motiiv , petikaknad. Novg-s 5 linnaosa . Novg ainuke gooti ehitis – peapiiskopi palee (Evfiini- Eвфиний poolt rajatud). Teooria, et mingi Liivim meister võis ehitada (tõestamata).
Levi suurvürstiriik (1247-1485) – potensiaal väike. Sõltus palju Leedu toetusest, balansseerida Leedu-Moskva vahel.
Rjazani vürstiriik – Piiriala.Ei loetud Moskva riigi juurde kuuluvaks, aga tegelikult iseseisvat rolli ei mänginud. Jäi kauemaks püsima. Kuj 12-13.saj, järk-järkult 14.-15.saj Moskva kontrolli alla (ka eelnevalt balansseerunud). Ivan Ivanovitš (1500-1551??)- võeti vangi, asendati Moskva asehalduritega. Põgenes Leetu.
1510 . a viimasena liideti Pihkva, pigem vormiline samm. Pigem varem juba kaotanud.
Ivan III ( 1410 -1455) – suurvürst al. .... Ta vennad said udellid, aga pol iseseisvat rolli ei mänginud. Hakkas end nim kogu Vm valitsejaks (ka Leedu suurvürstide osa, võitlused omavahel kuni 17.saj-ni). Poola vaenu asemel, Poola ja Saksimaaga koostöö.
Moskva-Leedu sõda, mitmed tegurid: 1) Leedu oli konglomeraat erinevatest vürstkondadest (mõned V-V dünastiatest, mõned Leedu omadest). Piirialadel balanseerivad. Vastuolusid suur-ja pisivürstiriikide vahel; sisemisi pärimistülisid ära kasutades, Mosvka võttis üle idapoolsetest Leedu Suurv .riigi aladelt. Võimalus oma territooriume laiendada (pisivürstidel, omavaheline võitlus).
2) suhted tatarlastega. Krimmi Khaaniriigi ja suure Hordiga. Tehakse ühe või teise khaaniga koostööd. Tihti Leedu ja Khaaniriik jms. Mõnikord Leedu-Moskva konfliktides tataritega suhteid, kes kus kellega. Al 15.saj lõpus Moskva pool idee piiripärandist. Kui Moskva suurvürst kunagise Kiievi suurvürsti pärija, kuidas ss Leedu saab pärija olla ? Pretendeeritakse Kiievile (Moskva). Tõenäoliselt I-d võimalikud variandid loodud fiktiivsetest aj. tekstidest, mis väidavadt, et Rjurik V suurvürstide esiisa (Rjuriku esiisa väidetavalt keegi Prus, kes valitses Preisimaad). Rooma keisri Augustuse „enda järeltulijad“ – Pruss – Rjurik – jne.
Prussi legendide järgi võimalik õigustada mitte vaid Kiievi ala vaid ka nt Poola kuningriiki. On õigust. sellega sõjapidamine.
Konkreetseid tülikohti – Velike Luki piirkond L-Vm vahel. Suhted teravnesid juba 1480ndatel. 1492 suri Leedu ja Poola kunn Kazimir. Algas Moskva-Leedu sõda 1490ndatel (paneb aluse Moskva dip sidemetele keisriga; n-ö liitlaseks loodud, sõda Poola kunni vastu ühiselt soovitatkse. Aeg-ajalt lepingute sõlmimine.Ühine huvi võidelda P kunni ja L suurvürsti vastu. Pol mõttes Moskva pole Lääne-Eur eraldatud ). See küsimus lahendati jagunemise poolt, Leedu suurvürstiks Aleksander ja Poola kunniks ta vend .. . Sõlmiti rahu, et abielu L Suurvürsti Aleksandri ja Ivan III õe/tütre Jelena vahel. Loodetakse liitu sellest. Pigem tüli sellest abielust - usuküss (lepingu järgi võis õigeusku jääda). Leedu õukonnas isoleeriti. Ei saadud rahu.
1500-03- Uus Moskva-Leedu sõda. Jelena usuküss ja ka piiriprobleemid. Usu ja-rahvuseküss.
Kuidas venelasi kiustati Poolas taga. Mihhail Krom (V ajaloolane) – areng Poola-Leedu riigis viis aadlite võimu laiendamiseni. Usuküss retooriliselt toodud aspekt.
1501- 1502 (Plettenbergi sõda, kuidas pärast Novg ühendamist erinevad pinged Moskva-Liivim. Suhetes sedavõrd kasvasid, et Plettenberg alustas sõda). Miks loodetud edu ei saavutatud, kuna suri Poola kunn (Aleksander asus võitlema selle koha pärast), ss Leedu jäi eemale. Saavutati Liivimaa ja Moskva vahel enam-vähem status quo.
1490ndatel sõda Karjalas, taas piiriküss. 14.saj peale Kalmari uniooniga, läbi 15.saj Rootsi püüdles Taani kunni võimu alt vabanemiseks. 1490ndatel Taani kunni Hansu ja Moskva (Ivan III) vahel leping Rootsi vastu. Soome vaatenurgast piirisõda Karjalas. Räägitakse V ohust. Kavand indulgentsi kampaaniaid. Tuntud Olaus Magnuse Charta Marina.
Ida pool Ivan III saavutas edu Kaasani tatarlastega. Kasutas ära nende sisetülisid.
Sisemiselt Ivan IIInda pol 1479.a судебник - katse kodifitseerida kasutatavad õigusnormid.
Novg allutamine – esimesi katseid juba Vassili Pimeda ajal. Jaželbitsõ rahu. 1456.a osteti rahu. Leping piiras Novg vabadusi Moskva kasuks.
Nõuka ajal kirjutuses Novg bojaarid unustasid ära V rahva huvid. Tahavad minna kat usku (kuna varem Kazimiriga koostööd teinud).
Želooni lahing – Novg sõjavägi sai lüüa. Tulemuseks, 1471a Korostõni leping, mille järgi maksti .... Tuli loobuda sisemisest autonoomiast. Lasi vastaseid represseerida. 1477-78 a. Uus sõda. Suurvürstide asemikud. Sümboolse aktina viidi Veetše kell ära. Uueks peapiiskopiks Moskva poolt vaimulik. Novg senine sisemine kord likvideeriti.
Marfa Boretskaja - 1471 .a surma saanud .. lesk. Novg vastupanu juht. Legendi järgi nunnaks või suri. (1477-78 Novg poliitiline liider).
Novg integreriti Moskva – uute inimestega asendamine, vanad asumisele perifeeriatesse. Oli samas raske uusi inimesi leida.
Поместъе – teenisvaldus (pärisvaldus oli votšna). Aadlikud pole maa omanikud , ei oma isiklikku omandi baasi. Teenivad suurvürsti, teenistujad . Saavad vastutasuks maavalduse, igal hetkel suurvürst võis ära võtta kui soovis. Tüüpiline 16.saj V riigi ja armee ülesehitus, kus pisiaadlikud mood selle, kes on vabalt ümber paigutatavad. Kes ss saavad ära elamiseks selle pomeste. Süsteem laieneb kogu Moskvale . Et sellist ülevaadet teha, ss üle tsekkida mis maavaldused on.
16.-17.saj Vm jaoks üks olulisemaid allikadi „Pistovõe kngi“
II oluline pol sündmus- seismine Ugra jõel. Nähtud sümboolset seda hetke kus Vml lõppeb Mongoli-Tatari ike. Tagantjärele perspektiivis mitte nii oluline.
Ivan III – (Ivan julm I ametlik tsaar) tsaari sõna väga harva pidulikel sündmustel kasutusel. Ivan III ajal seda diplomaatias kasutama. Just Liivim. kirjades Moskva valitsejat tsaariks kutsuma. Seda tiitlit veel kasutuses pole, tõlgitakse keisriks. Tuleb kahe peaga kotka pitser ta ajal (kas Bütsantsi eeskuju? Või sümboolika Lääne-Euroopas?). Püha Jüri draakonit tapmas (Moskva vapi sümbol, pisikese mündi sõna kopika ). Rubl- raiutud jupp ( rubla teke). V mündid väga heas hinnas , seal tähtis vene hõbeda plastus (praktiliselt puhtast hõbedast, solgitud hõbe ei veni nii).
Ivan III abielus Maria Borissovnaga. Maria suri 1467.a, samal ajal Konstantinoopol türklaste kätte langenud. Natu hiljem vallutasid teised Kreeka riigid. Üks Kreeka pagulastest oli, Zoe ( Sophia ) Pacaiologina, kes kasvas üles paavsti eeskoste all. Ka It ning paavstide pilk pöördus Vene alla. Moskva riigi ülesehituseks vaja ehitusmeistreid, palgati It-st. Moskvast paavste huvitas Türgi küss. Türklased sõjaliselt edukad . Katsed vastu punnida pole edukad.
Avaneb võimalus, et kusagil Ida-Eur suur, võimas suurvürst Türgi vastane. Ja kes tooks õigeusu kiriku tagasi paavsti rüppe. Poola dipl peavad tõsiselt vaeva nägema, et Moskva midagi koledat (paavsti silmade jaoks). Hösch on välja pakkunud, et seletamatu plaani taga kreeka immgrandid ise. Zoe abielu Ivan III-ga kreekaste organiseeritud (justkui mõtteline seos Bütsantsiga, aga ei pruugi). Zoega kaasas ka paavsti legaat , läbi TLn-Tartu Moskvasse. Zoe suri 1503 Moskvas.
Moskvas puudusid asjatundjad, et Kremli ehitada. Meistrid palgati It-st. Ivan III esindus . Uspenski kirik Moskvas ( renessanss ühenatud V-V ehituskunstiga). Veneetsia arsenali müür väga sarane Moskva Kremli müüriga.
27.okt 2015 (8.loeng)
15.saj pol ja mittepol vahendid
Jossiv(ff)o Ovokalantski (волок ламскии) – metropoliit Issidor, kes osales Vm nimel Firenze kirikuuniooni sõlmimisest - - Kr õigeusu ja Vene õigeusu ühend (oleks tähendanud). Tegelikkuses uniooni katse ei õnnestunud. Kukkus läbi. Poola-Leedu riigis roll, Baseli kirikukogu ja paavsti vastuolud. Ka katoliku kogu polnud nõus.
Moskva Vm-l Issidor vangistati, veetis ülejäänud elu It , olles üheks juhtivaks tegelaseks juhtimises. Kiriku unioon üks episood. Metropoliidi koht jäi pärast seda vakantseks kuni 1448.a-ni. - - seati ametisse metropoliit Iona .
Iona valimist hinnatud kui faktilist autokefaaliat (omavalitsusõig). Seatakse ametisse, et valitakse koha pealt. Konstantinoopolist heakskiitu ei oodata. Tegu teadliku lahtiütlemisega Konst. teadliku lahtiütlemisest. Vm-l hakatakse viljelema Iona valmisega, ladinuse vastast poeemilist kirjandust (??). Näitab miks Kr õigeusk õige ja miks lad vale.
Tradits ajal käsitluses, 13.saj nähakse ladina ja Vene maailma konflikiaega (sel ajal ei looda lad vastast kirjandust). Alusetult arvatakse. Juudivastane pol kirjandus, aga juute pole. Issidori reisiga seoses säilinud ühe vaimuliku reisikiri , mis kirjeldab teekonda Itaaliasse ja tähtsamaid sündmusi Firenze kirikukogul. See reisikiri usulises mõttes nagu .... – pigem ilmalik tekst, kirjeldab palju asju, kohti jms, detaile läbirääkimistest. Selles vaimus, et Issidori tegevus kui ebaseaduslik, murdis lubadust . Tartu ees said kõik aru, et Issidor ei kummardanud seal ees õigeusu risti ja ss saadi aru kui kummardas lad risti.
Ka kogu Bütsantsi kirik osales ja aksepteeris uniooni. Vanas kirikus tunnustati 7 esimest oikomeenilist kirikukogu. Pärast seda oik kirikukogu katkes.
1458.a metropoliit Gregorius Bulgaarlane (Issidori kaaslane ) tunnustab. Koos paavstiriigiga Leedus oma metropoliidi loomine, omaette , Moskva alt ära. Gregoriuse suhted keerulised Leedus. Ei saa nim uniooni metropoliidiks. Argielus Leedus kat ja õigeusu vahe terav mõnikord, aga võis väljenduda ka teravas pol. Näitas, et tegelikus elus tehti.
Tuleb lääne/lad vastane poleemika , mis sündis kohapeal. Kus? Reaalpol vahekorrad.
Väitlus 2 munga vahel Nil Sorskiy (P-V munk; üks suuremaid kloostreid, hiljem lahkus kloostrist ja rajas enda erakla [ skit ]- eesmärgiks elada nii nagu varakristlikul ajal mungad kõrbes. ja Jossif Volokolanski vahel. Allikaliselt mitte väga hästi kaetud, kus asja tegeliku sisu kohta pole. Uusaegses poleemikas olulisel kohal (ajal pole oluline). Disskussioon kloostrite ja kiriku maavalduste üle. (E keeles kõrb algselt metsa tähendanud).
Nil S teinud palverännaku Kreekast. Ta vaated tugevalt mõjutatud esühasmist (müstilisest Kr õigeusu voolust ). „Kloostritel ärgu olgu maad“. Kasinad, loobujad – нестяжатели.
Jossif V – asus kloostri maa kaitseks välja. Tema pooldajad „Jossiflased“.
Ivan III konfiskeeris kloostrite maavaldusi.
Karjalas ja Põhja-Soomes asustus väga hõre. Raske harida. Tavaline Kreeka ideaalile vastav klooster poleks P-Vm-l võimalik.
Kaasaegsete küsimus, siis kujutati neid 2 munka ideaaltüüpidena. Nil kui dem alge, algkristlikele ideaalidele vastav kirik. Ja teiselt poolt Jossif kui monarhia, tugeva jõuga.
Ketserluse küss – kas V-Vl oli ketserlus ? Topeltusundi küsimus. - - üleminek paganluselt kristlusele võttis pikka aega. Seda ei saa pidada ketserluseks. Mürri keetmine ( keeruline). Ei saa ketserluseks pidada seda, et puudus koolisüsteem Vm-l. Uusi vaimulikke koolitati kloostrite juures, viinakirikute(?) juures vanad preestrid koolitasid uusi. Preestritelt ei nõuta idakirikus tsölibaati. Kultus ja liturigia V-V killunenud, 16.saj unifitseerida ja 17.saj isegi enam. Tüüpilise ketserluse puhul am kirikut liiga sekulaarsena. Tuleks olla radikaalsem.
Ainus päris keskaegne liikumine, vool mida saab ketserluseks nim on Novg-Pihkva strigolnik стриголъник (habemeajaja, juuksur ), miks nii nim, ei tea. Kas juuksur algataja? Ainult oletused.
Poola-Leedu riigis oli al 14.saj väga tugev juudi elanikkond. (mujal kiusati taga). Ehitati Poolas üles linnaelu . Ida-Eur emakeel jiidiš kuni 19.saj-ni (saksa keel k.aj). Tänap saksa keel sellest välja kasvanud.
Hereesia-usuline liikumine, mis am kirikuga opositsioonis. 16.saj algul Moskvas. 1490 .a am hereesia hukka mõistetud. 16.saj esimestel kümnenditel välja surnud. Keskne võistleja Novg-Moskva peapiiskop Gennadi (Moskvast pärit), suri 1501.a . Oluline juutide vastase poleemikaga. Õpetlaste ja
Vulgata – am ladina Piibli tekst, püha Hieronymose tõlgitud.
Oluline probleem, mis tingis Gennadi tegevuse uue kirjanduse hankimisel, 7000 AD (1492.a) Palkas vastavad õpetlased Lääne-Eur kes arvutasid pärast lihavõtteid seda tabelit edasi. Teada dominikaani munk Benjamin (ka horvaat võis olla). Gerassimov (Liivimaal koolis käinud, võis ka Tartus) – töötas Gennadi pool, polnud aadlik, suri 1530ndatel.
Tuntuim tema juures töötanud sakslasest astroloog Bülow/Bulew. I suur ül lihavõtte kalendri arendamine. Palgati uuesti venkude teenistusse. Oli ka suurvürsti ihuarst. Hilsemate vene kommete järgi välismaalased võisid Vm-le tulla, aga enam ei lastud ära.
Maksim Grek (kreeklane) – sattus Vmle juhuslikult/segaselt. Palju ka mõju avaldanud. Oma aja haritumaid mehi. Oskas palju keeli. Õppis ka vene keele. Veendunud õigeusklik.
Filofei- elas Pihkvamaal, kloostris (peaaegu Pihkva järve kaldal ). Spasp-Elizarovskiy nunnaklooster. Ta läkitusest, fikseertitud esimesed mõtted Kolmandast Roomast (V riik Rooma pärandi hoidja kõigega). V riigi eriline maailmariigi idee. See idee olemas, riigiusk õigeusk tänap Vm-l.
Filofei kaasajal pole 16.saj Rooma idee aktuaalne . See pole pol idee, et Moskva valitseja peaks maailma juhi rolli üle võtma.“ Et 2 Roomat oma pattude ja vigade pärast lagenud, meie ül olla parem, sest 4ndat Roomat ei tule.“ Või ss maailmalõpp. Ilmaliku poliitika mõttes veel rolli ei võta. Suureks ideeks kirj 19.-20.saj.
Monomahhi müts (13.-14.saj)- Vene suurvürstide ja tsaaride am kroon. Üks tähtsamaid regaale ka uusajal.
Munehhin – Pihkva ametnik(?). Olnud pikka aega ametiks, ilmselt Pihkvamaa tegelik juht. Olulise kloostri rajaja. Suurvürst Vassili IIIndale.
Ilmalik ja vaimulik nimi algasid ühe ja sama tähega. Kyeuzõh (välisdel käinud, seotud hereesiaga, kaob mingi hetk.
15.saj lõpp, 16.saj alg Moskva Vm jaoks pretsedenditu . Suhtuses It. Ivan III ehitab üles oma suurt riiki, vaja suuri oskusi. Tulevad It ehitusmeistrid (kellavalajad), kreeka tõlgid. Venel endal polnud kopententsi välismaalastega suheldes.
15.saj lõpp kus hakkab kuj püsiv pol vastasseis Leedu ja Moskva vahel. Sõda mis vaheaegadega kestab 150 aastat. Moskva Vm kirj kui pahad on ladinlikud-kat Leedu vaenlased. Poola-Leedu jaoks tõestada, et Moskva ebausaldusväärne partner. Paavsti poolt vaadates näha liitlast türklaste vastu. Ohtlik, et hakkab pol otsuseid mõjutama.
Arusaamisest Vm-l süvendab, et Leedus õigeusukirik eraldub. Tuleb usuline poleemika uniooni vastu, kirikukirjanduses. Kusagil jookseb maailma piir ja tegu lepitamatute leeridega.
9.loeng
Ivan III
Hinnatud kui Vene maade kogujat ja Moskva suurriiklusele alusepanijat. Paljud rollid omistatud tagasivaates ajaloolaste-publitsistide poolt.
Tuleb arvestada, et Vene maade kogumine ei jõudnud Ivani ajal lõpule, Moskva ekspansioon jätkus mõningate tagasilöökidega järgnevatel sajanditel. Ei saa rääkida Vm ühendamisest, sest mingit ühtset Venemaad polnud varem olnud, ka Kiievi-Venemaa integreeritus oli keeruline küsimus ja elanikkonnal polnud rahvustunnet. Võim homogeniseeris elanikkonna, millest uusajal kujunes moodne rahvus. Ühtsus loodi pärast poliitilise võimu kehtestamist.
Teine Ivaniga seotud teema Venemaa ja Lääne suhete teema. Ühelt poolt said alguse püsivad konfliktid läänenaabritega, eriti Poola ja Leeduga, mis kultiveerisid vastastikkuse vaenu kuvandit. Perspektiivis pandi alus kujunevale arusaamale, et Vm pole Euroopa. Samas kõigi aegade tihedam läbikäimine Vm ja Lääne-Euroopa vahel.
Ivan suri 1505 , ta surm tõi kaasa olulise pärimisprobleemi. Probleem oli kestnud juba ta viimasel elukümnendil. Pärimisprobleem kujundas hiljem tugevalt Ivan Julma valitsemisaega, see aitas kaasa ka Julma valitsusaja julmusele. Ivan III oli olnud 2x abielus, I kord Tveri vürstinna Mariaga, käisid jutud, et see mürgitati, II Zoe Palilogosega. Ivanil Mariaga poeg Ivan (sünd. 1458), kellest sai 1470. aastatel isa kaasvalitseja, osales mitmetel sõjakäikudel. 1483 abiellus Ivan Moldova vürstitari Jelenaga, neil poeg Dmitri. 1490 jäi noorem Ivan ootamatult haigeks , talle loodi Veneziast arst Leo., arstimisest hoolimata suri, levis kuuldus, et mürgitati, tõenäoliselt alusetu. Surmas peeti kaasosaliseks arsti ja see hukati.
Kes on Ivan Noore pärija? Isa Ivan III veel elus, noor Ivan olnud kaasvalitseja, poeg Dmitri. Vahepeal aga sündinud Ivani ja Sofia lapsed, s.h. vanem poeg Vassili. Kas pärija peaks olema kaasvalitseja poeg või valitseja enese poeg?
1497 avatati Moskvas vandenõu Ivan III vastu. Vandenõulaste eesmärgiks loeti Vassili III võimuleaitamine ja Dmitri võimuletuleku vätimine, Ivani mürgitamine. Väidetavalt asja taga Sofia, kes tahtis, et ta poeg päriks. Vandenõu tuli avalikuks, Sofia ja Vassili mingiks ajaks põlu all, 1498 krooniti kaasvalitsejaks Dmitri. I kroonimine Vene ajaloos, tseremoonia töötatud välja Bütsantsi eeskujul. Seda tseremooniat kujutab väidetavalt üks vanimaid Venemaal säilinud kunstilisi tekstiile, „Jelena ikoonilapp“.
Ühtlasi oli see võitlus Dmitri ja Vassili ning nende emade vahel. Õukondlik võitlus kestis edasi. Järk-järgult toimus Sofia ja Vassili rehabiliteerimine. 1503 muutis Ivan meelt ja kuulutas pärijaks Vassili III, Dmitri põlu all. Dmitri ja ta ema Jelena pandi arsti alla, elasid valve all. 1505 Ivan III suri, krooni päris Vassili III. Jelena tapeti vangistuses , Dmitri pandi ahelatesse ja hoiti vangistuses surmani 1509, väidetud, et surm polnud loomulik, olevat surnud külma ja nälja kätte.
Korraks oli pärimisprobleem lahendatud, aga Vassili jaoks küsimus kas ta on ikka legitiimne , kartis potentsiaalsete vastaste süüdistusi.
Vassili III
Abiellus 1505 teenistusaadlist pärit Salomonija Saburovaga. Varem olid suurvürstide pojad alati abiellunud vürstisoost neidudega. Ivan III ajal olid osa neist oma sisulise vürstivõimu kaotanud. Kui mõed udellid veel alles olid, siis abielutehing nende perekondadega leks udelli tugevdanud, see ei pruukinud Moskva suurvürsti jaoks hea olla. Abiellumine välismaa vürstitariga oleks olnud keeruline. Lahenduseks leiti Bütsantsi kirjanduslikust traditsioonist pärit „pruutide väljanäitus“, riigist koguti kokku kõige kaunimad neitsid ja anti Vassilile valida.
Abielu Saburovaga lastetu, aga pärimiseks oli poega vaja. Vassili keelas oma vendadel abielluda, kartis, et mõni neist võib poja saada. 1525 saatis Vassili Salomonija kloostrisse. Algul kloostrivangistuses Moskvas, siis Suzdalis, suri 1542, hakati austama pühakuna. Legend, et oli rase , aga ei tea, mis sai lapsest, tõendust pole leitud.
Kõikvõimalike kuulujuttude allikas Sigismund Herberstein-elas Moskvas, suhtles laialt õukonnaga ja kirjutas selloe kõik üles. Pole teada, kas ta versioon Salomonija lapsest tõsi, aga seda lugu Moskvas räägiti. Herberstein oli sloveeni päritolu Austria aadlik, oskas lapsest peale slaavi keeli, seega polnud tal raske vene keelt ära õppida. Õppis Viini ülikoolis, hiljem diplomaatilises teenistuses keisrite juures, oma aja väljapaistavamaid diplomaate, käis Türgis ja 2 korda Vm-l, keisri nimel Vassili õukonnaga läbirääkimisi pidams. Kogus Moskvas erinevaid Vene ajaloo allikaid, kirjutas üles, mida kuulis. Kirjutas raamatu „Moskva asjade ülevaade“ (1549). Herbersteini raamat standardteos Vm kohta rohkem kui sajaks aastaks, tõlgiti kõigisse keeltesse. Suurel määral pärinevad üldlevinud pildid Vana-Venemaa kohta Herbersteini raamatu illustratsioonid . Venelaste jaoks probleem, et Herbersteini vahendatud Vm pilt pole suurem asi, kirjeldused verisest võimuvõitlusest ja pentsikutest kommetest. Samas pole 16. saj Vm kohta suurt muud välispilti, ka Vene enda kroonikad napid ega vahenda elavat pilti. Ka ajaloolased kasutavad Herbersteini laialdaselt. Viimased 10 aastat Venemaal võitlus Herbersteini vastu, väidetakse, et Herberstein pani aluse Lääne infosõjale Vm vastu.
1526 abiellus Vassili Jelena Glinskaja, Leedu päritolu vürsti Glinski tütrega. 1530 sündis poeg Ivan, tulevane Ivan IV. 1532 sündis teine poeg Juri, kes oli nõdrameelne ja suri 1563 . Jurile võeti naine Juljana, neil ka poeg, kes suri imikuna. Kui Ivan IV eri konkurente kartis, uputati ka Juljana jõkke.
Seega Ivan IV polnud kirikuõiguse järgi legitiimne pärija, lahutada ei saanud, Vassili, I naine kloostris. Legitiimsuse vähesus tekitas Ivanis hirmu troonipretendentide ees, see asjaolu muutis ka ta valitsusaja oluliselt vägivaldsemaks.
Muud poliitilised arengud Vassili III ajal:
Vassili jätkas Moskva võimu laiendamist. Ühendati mitmed väikeudellid. Tähtsaim Pihkva ühendamine 1510. Pihkvamaa oli olnud Novgorodi-sarnase valitsemssüsteemiga, võim veetše käes, võrreldes Novgorodiga kontrollisid veetšet rohkem bojaarid. Pihkvas oli kehtinud ka Novgorodi kiriklik võim. Vastukaaluks Novgorodile oli Pihkva teinud üha tugevamat koostööd Moskvaga. Moskva suurvürst sai ka Pihkva vürstiks, esialgu säilis sisemine autonoomia, 1510 likvideeriti,viidi läbi sarnased sotsiaalsed ja majanduslikud ümberkorraldused, nagu Novgorodis Ivan III ajal. Pihkvas hävitati kõik senised maavaldusdokumendid, jagati võrdsustavalt ümber kõik linna krundid, likvideeriti kõrgemad ühiskonnakihid, kõik jäid ühtlaselt vaeseks. Ehitati kaubahoov, ainus koht, kus võõramaalased võisid elada ja kaupu ladustada, allus Moskvale.
Vassili tegevuses nähtud ka järjekordset ida ja lääne ideoloogilist vastasseisu aga pigem praktilistest kaalutlustest lähtuvad sammud kontrolli tagamiseks.
Kirikupoliitiliselt oluline Vassili konflikt metropoliit Varlamiga. Varlam oli metropoliit, kes Ina suurvürsti poolt tagandati. Võeti vangi ja saadeti 1521 aheldatuna Vologdamaale kloostrisse. Pole teada, miks. Tavaliselt kirjutatud, et metropoliit oli vastu suurvürsti lahutusele, aga kloostrissesaatmine toimus mitu aastat enne lahutust Salomonijast. Levinud seletus, et Vassili tahtis, et metropoliit annaks ühele suurvürsti vaenlasele turbe, et see Moskvasse tuleks ja lõksu langeks , kui keeldus, tuli vlja vahetada.
Korduvad sõjad Kaasaniga.
Põhiline poliitika suunatud Poola-Leedu vastu. 1507-08 ja 1512-22 kampaaniad. Vaherahuga 1503 oli Leedu kaotanud Moskvale suure osa oma territooriumist. 1507-08 püüdis Poola-Leedu edutult alasid tagasi võtta, tulemuseks status quo (käesoleval hetkel valitsev või kunagi valitsenud olukord).
1508 Leedus Glinskite mäss. Glinskid olid arstokraadisuguvõsa Leedus, segase päritoluga, kuulusid juhtivate aristokraatide ringi. 16. Saj. alguses silmapaistvaim esindaja Mihhail Glinski, rahvusvahelise taustaga mees, palju reisinud, erinevate Euroopa valitsejate teenistuses. Alustas Leedu suurvürsti vastu mässu, mis oli seotud Moskva-Leedu sõjaga, osutus Moskva liitlaseks. Selle taga isiklikud motiivid, samuti arusaam aadli vabadustest. Moskva kasutas seda ära. Glinskite suguvõsal laiem toetus, Vene/Nõukogude historiograafias nähtud toetust rahvuslik-konfessionaalselt, see seletus ei vasta ilmselt tõele, pigem dünastilis-poliitilised põhjused. Mäss suruti maha, Glinskite perekond pages 1508 Moskvasse, niimoodi sattus Moskvasse ka Jelena Glinskaja. Glinski seotud ka Tartu ajalooga , oli Moskvas kirjavahetuses Tartu piiskopi Johannes Beyga, saatis Johannesele kingituseks kaameli, Johannes saatis vastu kalkuni.
1512-22 uus Moskva-Leedu sõda, lõppes vaherahuga. 1514 vallutas Moskva Smolenski ja Leedu pidi 1522 vaherahuga seda tunnustama.
Vassili ei pidanud võitlust Poola-Leeduga üksinda, diplomaatilised kontaktid muude Euroopa maadega, vahetati saatkondi. Jätkusid tihedad kontaktid Itaaliaga. Loodi regulaarsed suhted keisri õukonnaga ja teiste naabermaadega. Vassili diplomaadid lõid Poola-Leedu vastase koalitsiooni, sõlmides lepingud keisriga ja Taaniga. 1520 . aasta paiku liit Preisimaa Saksa orduga, kõrgmeister Albrechti ja Moskva läbikäimist vahendas Liivimaa. Preisimaa jaoks Moskva liitlane Poola vastu, Liivimaa jaoks Poola ainus võimalik liitlane Moskva vastu. Moskva oli juba Ivan III ajast mängija kogu Euroopa poliitikas.
1533 läks Vassili III reisile, külastas kombe kohaselt oma riigi eri paiku. Ratsutamise ajal tekkis jalale paise, hiljem suri. Pole teada, mis oli-veremürgitus, pahaloomuline kasvaja...
Ivan IV
Taas keeruline probleem-pärija Ivan IV 3-aastane, Vene ajaloos polnud varem sellist asja ette tulnud. Et regentvalitsus saaks toimida, peab olema piisavalt iseseisvalt toimiv riigiaparaat. Väidetavalt oli selleks ajaks juba kujunenud piisavalt tugev riiklik institutsioon , et riik saaks toimida teovõimetu valitseja puhul.
Ivani eest valitsesid regendid- kõigepealt Glinskite perekond, hiljem, kui need ära mürgitati, muud. Ivani kujunemisloos alaealisuse aeg oluline, põhjendas hiljem paljusid oma tegusid sellega, et peab oma alaealisuse ajal käest ära läinud asjad korda tegema.
Ivan Groznõi nime küsimus:
Isik, keda Vene ajaloos on hinnatud kõige vastandlikumalt-hullumeelsest maniakist Vene ajaloo suurima ja parima poliitikuni. Eesti keeles näitab suhtumist ka see, kuidas lisanime tõlgitud. Vene keeles Groznõi-eesti keelde tõlgitud vanemal ajal Ivan Hirmus , uuemal ajal Ivan Julm. 1950. Aastate püüti eesti keeles väidetavalt juurutada positiivset nimekuju Ivan Kange . Groznõi pole vene keeles ühemõtteliselt negatiivne, seostub sõnaga „äike“ (Ivan Müristaja, pole tingimata halvustav). Sellepärast jäetakse Groznõi ka paljudes keeltes teaduskirjanduses tõlkimata.
1547. aastal kroonis Ivan end Moskva tsaaririigi esimeseks tsaariks. Tiitlit oli vaja muuta sellepärast, et suurvürsti ei tõlgitud sageli teistesse keeltesse kuningaks, vaid vürstiks või suurhertsogiks. Tsaar (caesar) oli teisteski keeltes kuningaga võrdne tiitel, jäädes alla vaid imperaatorile. Tsaaritiitlit olid kasutanud ka juba tema vanaisa Ivan III ja isa Vassili III, ent Ivan IV oli esimene, kes ametlikult tsaariks krooniti. (viki)
X loeng (10.11.2015)
Ivan Julm grosnõi ( -1584), tsaar 1547 (I Vene tsaar) – kas maniakk või geenius ? Valitseja suva, tuju pärast tapeti tuhandeid, isegi kümneid tuhandeid. Miljonid surid ns. 1580ndatel Vm suur osa asustatud inimeste poolt vaid 10% maa- aladest . Tp tööjõudu oli tarvis, veeti ära. Külad olid suht tühjad (söögi puudus). Põhjas(ülm) ja stepialadel (rändrahvad) probleeme. Kesk-Vm rahvast liigutati Põhja-Vmle. Täpne arv teadmata palju inimesi suri, miljonites, aga keegi täpselt ei tea.
Karamzin – 2 olulist Vm ajaloo teost, kus järk-järgust Moskva tsaaride lugu. „лусцевоу сбод“ –suurejooneline kroonika, rikkalik illustratsioon. Seal suur osa Vana-Vm ajalugu koos. Teine suur raamat „стеленная книга“ (Ix mainitud, et Liivim põline Vm ala).
Vene ajaloo kirjutus 19.saj riikliku koolkonnaga. See mis riigile kasulik, see toodi välja ja mis paha, seda rõhutati. Sünnib Vene liberaalne ajalookirjutus . Pigem inimene kui riik (sealt saab Ivan Julma valitsemine kriitikat). Terrror.
Väga spetsiifiline, ootamatu pööre nõukaajal. Hiljemalt 30ndatel ametlik ajalookirjutus, 50ndate algul täpne skeem kuidas Ivan Julma kajastada. Taas riikliku pildi tulek - - 1550- 60ndatel obritšina vajalik keskvõimule ebavajalike aadlike mahasurumiseks. Küsimus isiku rollist ajaloos. Kes teevad ajalugu - massid , klassid ( 20ndatel , kaubanduslik kapital ), üksikisikud? 30ndatel isikute esiletõus (suured isikud, kes teevad Vene riigi suureks – Peeter I, Lenin , Ivan Grosnõi). Vastased, reeturid – oluline Stalini ajal (lääs, välised jõud ohtlikud, kes valitseja geeniuse kaudu kasutavad õigustatud vahendeid). Robert Vipper ( 1859 –1954) saksa päritolu, Moskva tugevad sidemeed. 1922 „Ivan Grožnõi“ raamat, pisike- annab idealiseeriva vaate tema kohta, vb kuri aga geenius. Omas ajas seda ei pandud teeneks (pidi nõuka Vmlt lahkuma , läks Läti Ülikooli 1944ni seal). Läti kontekstis Roberts Vippers. 30ndatel sai ametlikuks see raamat, tunnustati. 1943 sai uuesti Moskva ülikooli professoriks, tunnustati.
1945- I seeria Ivan Julma film . II seeria ei tulnud Stalini meelejärgi, alles 1958.a linastus.
Kas sahtlisse kirjutati Ivan Grožnõi kohta. Ühte päevikut pole siiani avaldatud. Vessinovski (?), alles 60ndatel sai avaldada tema asju.
60ndatest olud muutusid kergemaks. Vene ajalookäsitlus liberaalsem, I.Julma kohta kriitilisemad taas. Riiklik ideoloogia ja võimuideoloogia koos. Grosznõi kui tugeva riigi rajaja, teda ka kanoniseerida (ametlikud kirikud tagasi lükanud, põhjuseks, et lasi pühakuks kuulutatud metropoliidi ära tappa).
Obritšina oluline Vm jaoks, et poleks muidu Vene riiklust (juudid ja vene heitijad kukuvad), ka rahvust jms. Hakati Vene-Liivi sõjaga seoses trükkima „Zeitunungi“. Türklaste teema oluline, kui Vene enda teemat polnud trükkida. Väga ühekülgne kajastamine, Vm vastasus . Hukkamõistev Vm kujutamine, miks siiani venelastesse halvasti suhtutakse.
Riik kui inimene seisukoht Groznõi kohta. I vene valitseja, kellest tema elu aegseid pilte. Ikoon temast. Samuti ka võimalik portree, ka skulptuur-portree ( Tlna suurtükk Liivi sõja ajal, need viidi Peterburi, Peeter-Pauli kindlusesse;
3 aastaselt võimule. Regentvalitsus. Seal inimeste rühm, kes pisikese Ivani eest riiki valitsesid. Moskva riik jäi püsima. Regentvalitsus valitses normilt, pol midagi erilist ei juhtunud. Seal olid suures sisemised probleemid. See kes parasjagu juhtival kohal, muutlikus. Kujunes 16.saj prikaaside süsteem (ametnikkonnad, mis tegelevad kindla maa spetsiifikaga). Razrad määras sõjaväejuhte. Vojevood. Kuj kohalik omavalitsus e gubaa (madalam kohtusüsteem, kus valitseja kõrval bojaaride duuma, mis valitsejale nõu annab. 16.saj tähendab bojaaride tuuma liiget, pole päritav koht.; valitav. Kõrgeim riigiorgan). Riik toimis hästi kui tsaar veel alakas oli. Olulisel kohal regentnõukogus Klinskid (Ivani ema suguvõsa). 1534.a Mihhail Glinski võeti vahi alla, suri vangis . 1534´8.a suri Jelena Klinskaja (mürgitati? – äkki omaaegsed kosmeetikaasjad, mis sisaldasid palju elavhõbedat). Regentvalitsus pidi trooninõuetega tegelema (Ivani onu, Vassili vend vana süsteemi järgi oleks pidanud tema võimule). II vend Andrei Ivanovitš, Staritsa linnas tema udell. Tegi katse ise võimule tulla, vangistati, suri seal, peret represseeriti aga ei tapetud .
Oluline tegelane vürst Ivan Obolenski (Glinskaja favoriit, peeti ka tema elukaaslaseks), ka vangistati ja suri vangistuses 1539 .a . Ta õde vangistusse, poeg hukati.
Edasi Šuiski vennad, kes hiljem segaduste ajal tegevad. Tavaliselt represseeritakse terved perekonnad.
Oluline Ivani seisukohalt see, et kui tema väike oli ss kõik käest ja tema justkui „parandab“ kõike.
Ärasõidu õiguse küssa ( otvežd) – kas aadlikul õigus lahkuda Vene suurvürsti teenistusest (kas nt Leedu suurvürsti teenistusse). Peab jääma kindlalt Moskva valitseja teenistuse, muidu reetur ja tuleb karistada .
Elas oma mälestuste järgi ordu elu, vägivallast saadetuna. 1545.a täisealiseks, asus ise valitsema. 1547. 2 sündmust- I moskva suurtulekahju (põles praktiliselt maha) ja samal aastal Moskva mäss (kujunes eelarvamus , et Ivani vanaema Anna „nõid“ pani linna põlema). 1553 Ivani raske haigus, tervenes - - kujundas ta ettevaatust aristokraatia suhtes, ka oma aadli (kas truud talle). 1557 krooniti tsaariks, I tiitel Vm ajaloos. Kroonimine metropoliit Makari poolt (16.saj kiriku ja kultuuripol. Tegelasi). Koostati Velije ... –suur pühakute elulugu, põimiti ka kohalik pühakute traditsioon. Päevade kaupa, alates septembrist. Aastakümnete poolt tehtud suur töö, 19.saj lõpul hakati trükis välja anda. Makari mees, kes on Ivani pol palju kujundanud, lähedane nõuandja (ka maksma panna). Usuline retoorika, Liivi sõja põhjustes (Vm seisukoht, et Liivimaal luterlikud ketserid, ka Leedus). Sõda Leedu vastu 1560ndatel am seletusel usu osas. Leedus levis samal ajal kalvinism. Moskva vaatepunktis lubamatu, kellest kalvinistid ... Usulises retoorikas katoliiklased õudsad, aga luterlased veel hullemad (praktikas palju siiski nii ei olnud). Keerulised välispol süsteem. Küsimus leedu pärandis. Põhimõtteliselt mõistlikud kokkulepped välistatud Leedu-Poolaga. Otsiti 16.saj dokumente kuidas tsaari tiitliti väljendati. Probleem tsaaritiitli tunnustamise osas, see üks oluline punkt paljude sõdade osas nt Rootsi ja Leeduga.
Keeruline Vene tseremoniaal, näitamaks välismaalastele nende madalat staatust. Reisikirjad kirjeldavad välissaatkondade vangis olekut, ei läheks ringi luusima nägemaks mida neil vaja ei lähe. Taani saatkond 1560ndatel, Jakob Ulfeldti reisikiri. Seal avaneb Vm kohta trööstitu pilt- külad tühjad, süüa pole,jne. See anti välja 1960ndatel Taani ajaloolase poolt. Rasmusseni lähtekohaks vasakpoolsed vaated, et pilt trööstitum kui tegelt oli.
Anna Horožkevitš – avaldas Uldfeldi kirjast uue vaate. Pigem näidati Uld-le seda mis oli, n-ö pühaäevapoolt. Polnud lihtsalt midagi paremat näidata.
Ivani valitsusaeg edukas – seostatakse Vm ajaloos „Valitud raadaga/nõukoguga“ , mõistetakse tsaarile lähedaste isikute ringi kes talle nõu andsid. Metropoliit Makari, vürst Kurbski, pabt(?) Adašev ja ... . Kas see oli üldse olemas? Valitute ringi sõnastus .
Silmapaistev kirjamees Kurbski , ka Ivan G ise. Kirjutas ka Ivanile avalikke kirju, millele Ivan vastas. Kirjutas vaimulikke teoseid. „Moskva suurvürsti ajalugu“ . Kurbski seisukohad ajaloo kirjutust tugevalt mõjutanud, ka kirj hästi tehtud (veenvad). Silvester saadeti vangistusse, suri u 1566 .a Adašev saadeti Tartusse vangistusse, kogu suguvõsa hukati.
See valitud raada periood oluline. Kutsut kokku I Maakogu (эемцкии собор) – seisuslik nõukogu tsaari otsuste heakskiitmiseks. 1555 (65).a kehtestati I üleriiklik õiguskogu. 1551 a. Kirikukogu, mis kehtestas reeglid kirikuelus (stoplav- 100 peatükki). Kultuste unifitseerimine. Vm uus koolisüst, vaimulike kohapealne õpetamine. Lokaalsete pisipühakute tekkimine. Toimusid kanoniseerimiskirikukogud. A.Nevski sai üleriiklikuks pühakuks. Seati sisse Streletsid – alaline sõjaväeüksus, enamus aadlivägi. Ka alaline suurtükivägi (üks parimaid tänu It meistritele ja ressurssidele, mis tõi ka Liivi sõjas edu).
Oluline küss sõjaväe jaoks kuidas piirata (Mesnišestbot) kohajärgsust, kus ida aadliperekonnas oma kindel koht hierarhias . Koht seotud perkonnaga ja seda süsteemi ei tohi muuta. Juba 17.saj erinevaid dokumente kus vaieldakse erinevate ametikohtade osas kus kellegi vanaisa koht Tartus oli vms. Peeti sõda Kaasaniga (-1552), kuni selle vallutamiseni. Kaasanist sai kristliku Vm tugipunkt Volga ääres, moššee alles 1990ndatel (???). 1556 liideti Aastrahan. Kohalik elanikkond sai otsa. Muhhameedlased olid diskrimineeritud. Vene aadli osas risti vajadusel. Sõjaliselt oluline jõud Moskva riigi jaoks. Pikemas perspektiivis muhhameedlased tundsid suht hästi. Juute Ivan ei lubanud oma riiki. Leedu linnades maj juhtiv jõud juudid.
Peeti sõda Rootsiga Karjala pärast. 1557 vaherahu . 1558a V-Liivi sõda 1582/83, I etapp Moskva-Leedu. Kui olulisel kohal, et Vml vajalik väljapääs läände, seepärast algas Liivi sõda. Miks Ivani vaja sõda Läänemere ääres? Terve Soome idaosa olemas. Aga kaubanduspol polnud oluline Ivani jaoks (Elisabeth I avaldanud mõtet, et miks kuninganna kuulab madalast soost inimeste nõu, eriti majandusalal). Väljapääs sadamateni. Hansalinnad otsivad ka lahendust , miks tsaar nii tegi(ilmselt kaubalinnade küssa, aga tegelt mitte). Reaalsuses tsaaril nii polnud. Vm-l hädavajalik maa. Suure sõjaväe pidamiseks talupoegadega maad, Liivimaal oli seda. Need jagati kohe pärast vallitust teenismõisnikele välja. Kujunenud siiras arusaam, et Lm Vm tsaari alune maa. Fikseeritud Tartu piiskopi maksukohustust Pihkva ees. Kui sõna ei kuulata, ss sõjaga mindi karistama . Sõja kuultustes, Vm poolel alati see, et kõik teised süüdi.
Liivi sõja põhjused : Poola tegur, konkurets Poola-Leeduga. Oli selge, et Liivim ei saa kaua nii püsida. Tegelikult Liivi sõda ei nähtud oma kaasaajas tervikliku sõjakäiguna. Terve rea erinevate sõdadega tegu, aga mis üheks tervikuks koos ühtse eesmärgiga. (kas Liivi sõda üldse olemas?) 1558-61 Vene-Liivi sõda; 1561 Vene-Leedu sõda, Polotsi vallutamise küss (kaasaajas protestantismi küss), 1569 -70 kuningas Magnuse kuningriigi rajamine (pärast Poola teenistusse) 1557- 1581 /82 Pihkva piiramise ja Jam Zapolski (postijaam/kõrts, juhuslik koht valitud läbirääkimiseks, Vm kaotas oma vallutused Lm-l) rahuga. Ja 1882-83 Pljussa vaherahu. Ivan kasutas jesuiit Possevinot ära, Vm kaotas oma valdused , aga kui oleks läbirääkimised kauem kestnud oleks Vm vaid Pihkva kaotanud. Omal ajal seda nii ei nähtud. Läänemere idee alles Peeter I ajal.
XI loeng (17.11.15)
Ivan Grosnõi
Obritšinina – pole ajaloolaste seas ühtset tähendust. 1565- 1572 aastatel. Tuleb sõnast obritš (eraldi), teine tsensina (trad. Osa riigist mida valitses ühtne strukruur). Osas riigis haldussüst. muutmist . Praktikas loodi eraldi väeosad. Obritšnikute väeosad, mis maa eri osades viisid läbi karistustaktikaid. Mingisuguse maavalduse eraldamist kellegi tähtsa nina jaoks. U 1000 meest, eri taustaga (ka välismaalasi, üksikuid). Selleks, et tugevdada tsaari võimu ja V riigi püsimajäämist.
Ei ole võimalik väita, et opritšina täielik koosseis.. Et oleks alamate klasside ja aadlite vastuolud- ei saa väita. Tsaaririigi relgioossusest.
Aleksandrov - väike linn. Tsaar asus 1564.a sinna kuni 1581.aastani seal. Vm levinud maailmalõpu ootused. Ta valitsemisajal metropoliit Makarovi juhtimisel need pitletod jms. Pärast ta surma kogu Vm ajalookirjutamine katkeb. Kuni 17.saj-ni pole Vm-l kohalikku ajalookirjutust (Moskvas). Arusaamatu. Ivani elu lõpust tänu kaugetele allikatele. Ei kirjutatud kuna peagi pidi maailmalõpp saabuma . Pärast tsaari surma siiski elu jätkus, aga kirjutamise traditsioon oli juba katkenud. Tsaar nägi oma ül maailma lõppu nähes tuues head ja õiglast korda.
Obritšina ulatuse kohta täpselt teada pole. Utoopilisi numbreid toodud.
Sinobik – lahkunute loetelu , kelle eest loetakse kirkus eespalvet.
Ivani veretegude juurde käis kahetsus . Korniliuse tapmine 1570.a. Mälestusraamatus tsaari otsesel käsul hukatud , need kelle isikul pol kaal. Isikute identifitseerimine keeruline. Põlualuste raamatus üle 3000 nime. 1569-70 kui Novgorod langes obritš. ohvriks vb tuhandeid, uuesti ulatuslik laastamine pärast Moskva alla liitmist 100 aastat varem. Pihkvas terror piiratuks. „Vagad hullud “ – Kristuse pärast, ühiskonna tabusid ja reegleid ignova isiku suhtes. Pokrovi kirik (Jumalaema kaitsemantli kirik / Vassili Vaga kirik
1570-71 – suured pogrommid Moskvas. 1571.a põletati Moskva maha. 1575-76.a tsaar loobus ametlikult oma suurvürsti kohast ja ametlikult valitsema khaani Simeon Bekulatovitš (hiljem suri kloostri vangistusse). Raske ratsionaaselt seletada. Üks võimalus, et Moskva tsaar sureb koledat surma (ennustus, et end(Ivan) päästa vms).
Obritšina tulemuseks veel suurem maa laastamine – tulemus see, et 1581.a seati Vm sisse keeluaastad. Vana-Vm polnud sunnismaisust, talupoegadel õigus Jüripäeval lahkuda (polnud nii lihtne). Tp arv vähenenud , et tp-del keelati Jüripäevadel lahkumine (gulaku maks). Metropoliit Filipp sattus tsaariga vastuollu, tagandati ametist, Tveri vangistusse. I korda tsaari käsul metropoliit eemaldatud .
Skuratov – ka tagandati. Langes 1573 .a Paides . Tappis/lasi tappa Vm palju inimesi (üle tuhande).
Staritsa vürst .................1533-1569, Andrei poeg Vladimir kes oli Ivan III lapselaps (potensiaalne troonipärija). 1569.a perekonnas tapeti suur osa, ellu jäi 2 last. Üks ellujäänutest tütar Maria, kes anti hertsog Magnusele naiseks. Maria elas Riias Poola võimu all. Viidi Vm kloostrivangistusse, teadmata millal suri. 1589.a suri Magnuse ja Maria tütar.
Põhja meretee kasutuselevõtt. 1584.a see rajati. 1550ndatel inglaste meresõit Valgele merele. Need kaubad mida inglased Angelski kaudu hakkasid Vm-le viima, mida polnud võimalik Läänemere kaudu viia. Uue kaubandusüsteemi teke. Palju tugipunkte/linnu tekkis. Tekkis kujutluspilt Vene karust. Novgorodi vappiloom ka karu - - omakorda Karjalalt (ei tea kas tõsi).
Siberi vallutamise algus. – seal oli Siberi khaaniriik. Piiriküsimused rahutud . 16.saj juhtkhaan Kücem. Uuralitest ida pool asus. Seal kohalikud kaupmehed Stroganovid. Kastelli kujundatud nende palee. Permimaa kaupmehed ja ettevõtjad, kellel Siberi khaaniriigiga konfliktid. Kutsusid appi endale kasakad (jõugud 16.saj, „metsik maa“). Vm lõppes mõnisada km Moskvast lõuna pool. Vahel oli stepp , puudus püsiv asustus (erinevad rändrahvad või sõjaväed käisid läbi). Metsikule alale kogunes mitmesugune lahtine rahvas, kes organiseerus ja kaitsesid end, harisid ka põldu ja karjatasid. Seal oli ka põgenikke, tp jms. Oma siseorganisatsiooniga, elatasid end ise sõja ja talupidamisega. Attaman ( kasakate juht) hakkas ette võtma sõjakäike Uuralitest ida poole. 1582. vallutas Siberi pealinna, Lääne- Siberis . Algas järgmised 100 aastat pisihaaval sõda, mis viis järk-järgulisele Siberi allutamisele. Hermaki retk (sellest hiigelsuur maal).
Ivani valitsemisaja viimased aastad. Polnud üldse vana, aga oli haige. Ka Possevino viitas tsaariga kohtudes 1582. a, et suht vähe elada. Sodoomia harrastus Ivanil, mitmesugused haigused (liigesehaigused hilisemate uuringute põhjal). Kanti ilmselt kandetoolil. Suri 1584.a. Ka süüfilist kahtlustatud. Palju elavhõbedat kehas, aga elavhõbe süüfilise raviks tol ajal. Samas leitud, et pea kõigis tsaaripere liikmete on mürke sees.
Ivanil oli palju naisi. Ka liignaisi. Probleem tema järglaste seaduspärasuse juures, et õigeusu kiriku õigus lubab max 3 abikaasat. Kõik ta abielud polnud laulatatud, palju kokkuelamisi. 4nda abielu jaoks palus eraldi loa anda, anti. I abikaasa Anastassia (surn 1560), noorena suri. Kahtlustati mürgitamist ta puhul. See surm vapustas tsaari väga. II abikaasa Maria Temjukova (?, 1569 surn), ka mürgituse kahtlustus. III abikaasa Marta, 15 päeva abielu kestis. IV abikaasa Anna Kusovskaja (pruudivaliku kaudu), alla poole aasta abielu (tsaaril sai temast kopp ette, kloostrisse). Liignaised, pole selge kas toimus kiriklik abielu. Vassilissa ja Anna .. saadeti kloostritesse. Maria Nagajeva (ab 1580, suri 1611).
Lapsi vaid esimese ja viimase abikaasaga. Vanim poeg Dmitri, uppus 1553.a (aastasena). II poeg Ivan (surn 1581). Täielikuim versioon A. Possevino pool see Ivani tapmise lugu. Ivan tsaari vanim poeg, võttis järjepanu 3 naist (2 kloostrisse, 3s sai lapse aga Ivan julm peksis ja nurisünnitus). Flodor IIIs laps. Mariaga poeg Dmitri (sünd 1582.a ) kui Ivan IV surma lähedal.
Pärast Ivan Julma surma võimule poeg Fjodor(1584-159..), viimane valitsenud Rjurikovitš Vm troonil. Peeti nõrgamõistuslikuks, oli väga vaga. Elu keskendunud vaimulikule elule, hingeõnnistusele jms. Tegu oli heasüdamliku, armastusväärse, nõrga tervisega inimeseks. Ta valitsemisaega Vm jaoks edukas. 1585.a sõda Rootsiga, võideti tagasi Ingerimaa ja osa Karjalast. 1589.a seati sisse Moskva patriarhaat, Vene õigeusukirik seati ka juriidiliselt autonoomseks (Vene kirikupea sellest ajast Moskvas). I Moskva patriarh Iiob . Tsaari asemel valitses ta naise vend, Boriss Godunov (1552-1605). Suguvõsa ammu Moskva aristokraatiasse kasvanud (tatari päritolu). Fjodoril kaua polnud lapsi, õukond kaalus naise väljavahetamist. Irina Godunova sünnitas tütre, kes suri väikelapsena. Uude valgusesse poolvend Dmitri (sünd 1582), kirikliku õiguse järgi ebaseaduslik. Dmitri elas ise Ublitši tsaaripalees, Volga ääres väike linn. Tal oli udell seal, nominaalne (oli ise väikelaps). Tegelikult Moskvast saadetud ametnikud tema eest valitsesid. Dmitri elu riskantne. Need jutud välismaalaste seast pärinevad. Dmitri väga isasse, armastas loomi tappa. 1591.a Dmitri mängis õues noamängu, kukkus otsa ja suri. Pärast Fjodorit sai Boriss Godunov ise võimule. Dmitri tapeti ilmselt Godunovi käsul, kus lepiti verisoon kokku lapsehoidjate jms vandenõust. Godunov oli edukas edukas, elu lõppes traagiliselt.
Segaduste aeg. 2 Vale-Dmitrit, kes kuulutavad end Ivani seaduspärasteks järglasteks. 1598 . Fjodor suri, nominaalselt valitses (u kuu) valitses lesk Irina - - hiljem läks kloostrisse. Samal aastal Maakogu, valis uueks tsaariks Boriss Godunovi - - algab segaduste aeg Cmyta. Ss 17.saj II poolest Romanovid. Peeter III võis olla Holsteini dünastiasse ka arvestatav.
XII loeng (24.11.15)
Smuta - Segaduste aeg (tsaar Fljodori surmast kuni tsaar Mihhail Romanovi võimule tulekuga).
1612. n-ö lõpp (aga ajaloolaste vaatevinklist mitte). Nt Stolbovo vaherahuga pigem (1617.-18.aastatel).
Smuta – aeg kahe suure dünastia vahel. Sellisena väga tugevasti lähtuva ajalookirj. Perioodist. Seal oli väike periood kus Moskva Vm võim kaoses (Rootsi ja ... käes võim).
I valitseja- Boriss Godunov (1585.a –st alates Fjodori ajast). Oli obritšnik, postitsioon seotud perekonna abielust (ta õde tsaar Fjodori abikaasa). Valitsemine edukas, tõhus. Ta ajal viidi läbi suurejoonelised kindlustustööd Vm. Smolenski linnamüüri rajamine. Itaalia arhitektuurist lähtuv tellismüür. Rajas palju kindlustusi Vm lõunaossa. Ta ajal rajati Valge linnamüür Moskvas, I kivist linnamüür. 1591.a Krimmi khaani sõjaretkega tänu kivimüürile linn ei põlenud maha. Kremlis sees tähtsamad kirikud, paleed, mitmed kloostrid ja lähemate bojaaride krundid. Hiinalinn järgmine Moskva osa, seal kaubeldi. Rjat/Rida turuplatsitagune paik, Stalini ajal lammutati see osa maha. Ülejäänud linnaosa Valge linn (linnamüüri järgi)- 18.saj müür lammutati maha. Edasi Muldlinn (seal oli muldkaitselinn). Moskva jõetagune, kus ka oli 16.saj asustus, seal oli saksa linnaosa (Liivimaalt küüditatud sakslased ).
Godunovi ajal jätkati Siberi hõivamist. Saadeti koloniste. Senisest enam tuli välismaalasi Moskva teenistusse, eriti Liivimaalt küüditatud sakslasi. Sisuliselt mitte niivõrd vangistatud kui küüditatud. Üritanud edendada ka haridust. Vm polnud ka elementaarset koolisüsteemi. Võim polnud sugugi kindel. Ta polnud vürstlikust suguvõsast. Konkureeriv suguvõsa- Šuiskid. Kunagine Šustali vürstide dünastia. Moskva Rjurikovitšide harust järgmine, sel juhul oleksid pidanud nemad võimule tulema. Ivan Šuiski sunniti mungaks minema, suri kloostris ootamatult vingumürgitusse. Fjodor suri 1598.a, Godunov tsaariks. II suguvõsa, kellel ka pretensioone- Nikita Romanovitš (vana aristokraatia suguvõsa, ta õde oli Ivan Julma abikaasa Anastassia). Silmapaistvaim liige Nikita poeg Fjodor.
Munk Filaret , abikaasa Ksenia - saadeti kloostrisse nunna Marka nimel. Antoniuse Siia klooster, hästi kaugel põhjas. Hiljem oluline, et potenstiaalsed võimupretendendid kaugel ära, neid sai ära kasutada või nad said seda ise õigel ajal teha.
Oluline areng 16.saj lõpul – pärisorjuse kujunemine. Territooriumid kus riigitalupojad elavad, kes maksavad obroki ( raharent ). Ja teised kes riigi omal ja maksavad teotööd. Tp seisundile oluline vahe, kas majandab end ise või teotöö kus tp igapäevaelu järelvalve all. Ivan Julma valitsusaeg suure maj kaosega/laostusega, vaevu 3-10% maid asustatud. Maad olid olemas, aga rahvast tühjad. 1580ndatel osteti üle kogu Moskva riigi pisovõe knigi , kuhu pandi kirja riigimaad, kiriku-, eramaad. Ka tp nimepidi, kes olemas olid (võimalik indentifitseerida). Selleks, et takistada tp lahkumist , 1580ndatel keeluaastad - - jüripäeva lahkumine keelati, raskestati. Esialgu ajutise abinõuna kehtestati, et tp keelati lahkuda mingi mõisa alalt. Seati 1597. a sunnismaisus, 5 aastane tähtaeg vägisi oma lahkunud tp-de tagasi toomiseks. Selle aastaga sunnismaisuse alguse aasta. Et mõisatel pikemaks ajaks garanteeritud tp. 17.saj tp polnud enam üldse õigust. 1597.a kehtestati ka eluaegne holopp (ori, mittevaba inimene)- enamik inimesi võlgade tõttu selleks. Holoppist sai vabaks kui võlast vabaks, või tasa teenitud, aga nüüdsest eluaegseks ka sündinud laste puhul.
Esialgu ajutisena mõeldud abinõusid pikendati, hiljem traditsiooniks.
1601.- 1603 . a suur nälg (ka Eestis). Mitu a järjest ikaldused. Põgeneti palju Moskvasse, lootuses vilja saada. Tsaar ei läinud eratagavarade kallale. Hlopko –
kas tsaar üldse õige tsaar? 16.-17.saj vahetusel kuuldused, et tegelikult Ivan Julma poeg Dmitri elus kes peaks siiski ise tsaar olema. Ilmub välja isik, kes imepäraselt pääsenud. Otsib toetust Poola õukonnast, võidab skepsise seal. Kuj laialdaselt arvamus, et peale Godunovi õige valitseja. Tsaar Vale-Dmitri I, 1604.a suundub Moskvasse, et võimule asuda . 1605.a Godunov ootamatult sureb. Vale-D võimule, tapeti Godunovi abikaasa Maria ja poeg. Godunovi tütar Ksenia Vale-D konkubiiniks mõneks ajaks. Oma aja kohta korralik haridus, Hollandis trükitud I korralik kaardi koostamine. Raiutakse palju metsa maha, et ratsavägedel kerge läbi tulla/vastastel raske läbi tulla.
Vale-D I – täpselt ei teata kes oli. Väidetavalt näidati „emale“, kes ta ära tundis. Levinuim variant, et tegu oli Grigori Otrepjeviga, hilisema mungaga kes oli Romanovitega seotud. Ilmus välja Poolas. Kuuldused olemasolust juba enne kui Poolas välja ilmus. Moskvas üldiselt ta võimu tunnustati. Maa oli kodusõja seisus. Probleemid, et vahepeal tunnustanud kat usku. Abielu Maria Niveskajaga (???) – ei pidanud õige tsarinnana ülal, näitas end rahvale, jalutas linnapeal ja tegi muid kõlvatusi. Ka tsaar ise polnud väga tsaarilik, lubas endale palvekirju esitada, linnas ise jalutas jne. V-D I krooniti 1605.a tsaariks. Kujunes edukaks, ei saa pidada Poola-Leedu käsilaseks, iseseisev poliitika. 1606.a tema vastu mäss, Vassili Šuiski mässu juht kes asus ise tsaarina valitsema. Korraldas Dmitri kanoniseerimise (selle kes lapsena hukkus).
Väljaspool Moskvat võis Dmitri arvestada poolehoiuga. Mäss Šuiski vastu. Bolotnikov juhtis seda, ta lähikonnas ilmus välja Vale-D II - - väidetavalt pääses Vale-D I. Laip oli vale, keegi teine, „imepärane“ pääsemine. Ilmudes uuesti välja. V-D II on peetud Poola marionetiks. Näidati Vale-D II lesele, kellega igaksjuhuks lasi uuesti laulatada. Asus Moskva lähedale laagrisse sõjaväega, Tušinosse (mitte kaugel kesklinnast). Kuj Vm teiseks võimukeskuseks, seal laagris asus munk Filaret Romanov (hilisem Vm patriarh). Pigem poolakate käes laagris. Šuiski omakorda võtab ühendust rootslastega (?). Vm pinnal Rootsi-Poola sõda nagu ka Liivimaalgi.
1610 .a said Šuiski ja rootslased lüüa poolakate käes. Tagandati tsaari ametist, suri vangistuses 1612.a . Vale-D II tapeti 1610.a segaduste ajal. Ilmus ka Vale-D III, Pihkvas. Seal sõditi Rootsi vastu. Väljaspool Pihkvat temasse enam ei usutud.
1611a. Smolensk Poolakatele. 1612. a rootslastele Novgorodi – üks de la Gardie korraldas seal asju. Rootslased võtsid sealt lahkudes oma arhiivi kaasa, hästi säilinud.
Poola vägede käes oli ka Moskva 1610.a . Seal olid Poola-Leedu väed, Kremlis. Moskva Vm-l pole keskvalitsust. Poola-Rootsi kunni poeg Vladislav oli üks kanditaatidest tsaari kohale, juhul kui astub õigeusku. Isa Sigismund polnud nõus. Kui riigivalitsust polnud, kirikusüst. kestis edasi. Samuti uueks võimukeskuseks, Miišni (?) Novgorod(Volga ääres) kus välisvägesid polnud. Seal hakati orgunnima poolakate vastu maakaitseväge, mille juhtideks olid Minin ja Požarskiga.
Vm-l juhtivat rolli mängis patriarh Filaret. Kutsuti kokku järjekordne Maakogu, kes valis troonile Filareti poja Mihhaili, kes pani aluse Romanovite ´dünastiale. Mihhail troonil ( 1613 -1645). Ta suguvõsa juured viisid Postunasse(?), sealsesse kloostrisse . Seda kloostrit seostatakse Romanovite dünastia algusega. Nimelt jupp aega kui uus tsaar sai püsivalt Moskvasse asuda. Aleksander Lisowski sõjakäik Moskvasse. 1617.a sõlmiti Stolbovo rahu, oluliste järelandmiste hinnaga Vm poolt. See on väike külake. Selle rahuga Läänemere idaosa rannik Rootsile, sellega Vm kaotas väljapääsu Läänemerele. 1618.a poolakatega Deulino vaherahu, mille Vm tunnustas Smolenski kaotust. 1617.-1618. a aeg kui Smuta läbi sai, sõdade aeg lõppenud.
Smuta aeg saanud tänap Vm-l tähtsaks, just Putini ajal. Smuta aeg- võim kokku kukkunud, välismaalased igal pool, dikteerivad palju Vale-Dmitritele kuidas peab. Kiriku abil uus võim, mis paneb aluse 17.saj Vm õitsengule. Arhetüüpse Vana-Vm teke, kultuuri teke/areng. Jeltsini aegne „segadus“ ja Putini aegne „taastamine“ ning välismaalaste väljapeks.
Den narpdnovo edunstva (uus Vm riigipüha)- okt revoluts. ei saa Vene riigi tähtsaim püha olla. Rahvas harjunud nov alguses püha saama. Ss otsiti kunstlikult uut päeva, 4.nov kui poolakad Kremlist välja aetud (tegelt ise läksid). 2005 aasta sai see Vm riigipühaks, nüüd 10 a hiljem.
Juba tsaari ajal Sussaninile monument (see kes päästis Mihhail Romanovi poolakate käest ja juhatas nad sohu, kus kõik hukkusid). Tartus Kuradi sild Romanovite dünastia juubeliks rajatud (300 aastat võimul). See monument Volga jõe ääres ( Amandus Adamson on selle autor). Hetkel Lenin asub seal peal.
XIII loeng (8.dets)
1613.a sai Vm tsaariks Mihhail Fjodoritš Romanov, Filareti poeg. Segaduste aeg jätkus. Vale-Dmitri I loetakse n-ö päris tsaariks (legitiimsuse küssa pole oluline). Vale-Dmitri II tavaliselt tsaaride loetellu ei lisata, ka IIIndat mitte.
Maria Lišenkol poeg Ivan, keda peetakse Vale-Dmitri II pojaks. Tegelikuks Ivani isaks võis olla Donni kasakate juht Ataman / Iman Žajutski (?). Moskvas võim Romanovite kätte, ss Maria põgenes, lõpuks 1614. A võeti kinni Uurali mäe lähistel koos kaaskonnaga. Ivani esitleti tšareevitsina, poodi üles oma kuritegude eest (väidetavalt poodi), ka Maria kas poodi, hukati või suri kurvastusse.
M.Romanovi valitususaeg üle 30 aasta, võimule üsna noorukieas. „Ülitasasena“ teatakse teda Vm, oli tuntud meeldiva iseloomuga rahulik inimene (polnud üleliia vägivaldne), ka nõrga tervisega. Romanovite 17.saj Vm. Sibulkupplid 16.-17.saj arhitektuurimood. 17.saj Vm sageli kuj mitmete tugevalt neg joontega, miks Peeter I reformid olid hädavajalikud. Peeter I oma valitsejaliku geniaalsusega n-ö rikkus slavofiilide ideaal Vm.
Klassikaline kujutus 17.saj Vm kujutab isolatsiooni. Läbi 17.saj olnud olemas abieluplaanid kuningakodadega. Ka Moskva dünastia astub abieluturu kõrvale Euroopas, aga reaalsuseks sai vähe, sest eeldati kas Vm abiellunu astub õigeusku või Vm lahkunud abiellunu saab õigeusku jääda. 1632.-1634. a tehti edutu katse tagasi saada Smolensk. Hoolimata pol vastasseisust, liiguti Leedu Suurvürstiriigi ja Vm vahel suht vabalt. Omavahel olid seotud vaimulikud . Omakorda -.- s olid avatud kontaktidele. Teoreetiliselt õigeusu ja kat kirik ühte süsteemi ühendatud – Bresti uniooni (). See unioon tähendas õigeusu vaimulikele mingil ajal oma elus realiseerida seda, nt õppida kat koolis, ülikoolis jms. Leedu õigeusu vaimulikkond kõrgema haridustasemega.
Lääne-Eur mõjud jõudsid lõpuks nii ka Moskvasse tänu Leedu Svr-le. Barokk -stiili mõjutused ning elemendid, 17.saj eriti dekoratiivne sibulkupplite stiil (Peeter I ema suguvõsa tellitud). 17.saj sai alguse kukui (oja, mis voolas Jauža jõkke, mis on Moskva jõe lisajõgi, kuhu äärde kuj esmalt Liivi sõja ajal vangi viidud sakslaste asula, hiljem teised välismaalased) – see kujuneski n-ö sakslaste eeslinnaks. Sakslased Lääne-Eur elukutselised sõjamehed, kaupmehed jms kes asusid tsaari teenistusse.
Uut tüüpi väeosade rajamine. Eesotsas välismaalastest väejuhid.
Steletsid- kutselised sõjaväelased, aga nad polnud veel päris regulaararmee. Rahuajal neid riiklikult ülal ei peetud. 17.saj jooksul loodud uued väeosad, mis koguaeg koos, juhtivatel kohtadel välismaa ohvitserid. Väga palju välismaalaste poolt (nii kapital, eesjuhtimine) rajatakse mitmeid ettevõtteid, 1632. a Tuula relvatehase raj. U sel ajal Vm ka teed jooma, tuli Aasiast.
Pärast Segaduste aega taastati riigi administratiivne süsteem. Duumas ei saa näha seisuslikku esinduskogu või parlamendilaadset esindust. Žemskii sobor (maakogu) – demokraatia kus rahva ja tsaari vaatepunktid harmoonilises kooskõlas. Vm ei saa päris seisuslikuks ühiskonnaks pidada.
Koguda makse, mida tsaar nõudis ja ka enda ülalpidamiseks (tsaari vojevood??). Ka prikaaside süsteem alles, väga muutlik ja ebasüstemaatiline. Kõik kokku üsna primitiivne . Prikaasides töötasid ametnikud e djakkid. 17.saj pärisorjuse üldine väljakujunemine. Põhja-Vm asustus hõre, obroki tp pidasid neid (juriidiliselt mõisniku omad ja maksid obrokit neile). Kui oli kehv mõisnik ja tragi obroki tp, ss viimane võis olla mõisnikust isegi jõukam (pigem haruldus ). Uute maade ülesharimine Põhja-Vm, järk- järguline asustamine jõgede kaldal. Pärisorjuslik teke seal kus põllumaj tootlikus madal, kus osutub efektiivseks vahendiks sealset tootlust tõsta. Pärast M.Romanovi surma troonile ta poeg- Aleksei Mihhailovitš (1645-1676). Samuti rahulikuks peetud, kuigi sõdu tema ajal palju. Suureks armastuseks jahipidamine , lemmikasupaigaks Polomentskaja loss (ka Peeter I kasvas seal üles).
1648.a toimus Moskva soolamäss. Kaubandus tugevalt reglementeeritud, kehtestatud riigi monopol. Tulemuseks järsk tõus, rahva rahulolematus, edasi mäss.
1650.a viljamäss Pihkvas ja Novg, ka mässud maksude tõsu pärast. See oli riigi sissetulekute tõstmiseks. 1648.a kehtestati Vm vaskraha (palju eeskuju põlisvaenlaselt Rootsilt). Tolleaegne raha pole väärtuse märk vaid väärtus ise. Moskvas kehtestati kunstlik kurss vaskrahale, mis reaalselt kõrgem. Tulemuseks mäss, 1652.a vasemäss.
1668.-1671. a suur mäss, juhiks kasaka juht Stefan Ražin- tp ja linnarahva mäss vojevoodidele. Hukati, tõmmati neljaks.
17.saj tekivad Vm käsikirjalised ajalehed, läänepoolsed ajalehed (nt Riia omad) jõuavad Vm tsaari lähikonda (tõlgitakse vene keelde vaid nende jaoks).
Sel ajal levib nimi Ukraina (tõlkes riigi ääreala). 17.saj Ukraina küss, seal oli kuj. Hetmani riik (kuningriigi osa, suure sisemise autonoomiaga)- valitud elukutseliste tp-sõjaväelaste seast. 1640ndatel kuj konflikt Saparozie ja teiste Hetmani juhtide vahel, kuninga vastase opositsiooni juhiks Hmelnitski ( 1596 .-1647). Ukraina rahvuslikkuse loos Ukraina rahvuse n-ö looja. Hmelnitski juhtimisel mäss Poola kunnile. Tsaar oli kaua aega kõhklev, alles 1653. A lasi tsaar otsustada, et kasakatele minnakse appi. Rahvakoosolek lubas vanduda truudust Moskva tsaarile. See kui Ukraina taasühendamine Vmga. (1954.a Krimm alles Ukraina SotsVab koosseisu). Tulemuseks Vene-Ukraina sõda, ka Rootsi-Poola ja Vene-Rootsi (????) sõda. „Potop“ ( uputus )- pikka aega laastasid maad sõjaväed, kes ei sõdinud üksteisega kuivõrd kogusid saaki. Ka juudiprogrammid sellega tugevalt seotud (Hitler kui nõrk õpilane tema kõrval).
Smolenski, Vilnius vallutati Venelaste poolt. 1658 .a sõlmiti rootslastega Vallisaari vaherahu (Narva jõe lähedal), sellel ajal Vene-Rootsi sõda (seetõttu suleti ka Tartu Ülikool). Sõja lõpp 1660.-1661, sõlmiti Rootsi-Vene vahel Oliwa rahu. 1661.a Rootsi ja Vm vahel Kärde rahul (koopia Jõgevalt veits põhja pool). 1667.a lõpetas Andussovo vaherahu Vm- Poola vahel. Vasak-kalda Ukraina (Dnepri jõest ida pool Moskvale), paremkalda Ukraina (Dnepri jõest paremale Poola-Leedule). U sellest ajast Ukraina jagunemine ida- ja lääneosaks. Andrussovo vaherahu sõlmimisel välisjuht )?), Afanasi Ordin-Naštšokin (1605-1680), kes mõtestas ümber kogu Vm välisprogrammi (kuj arusaama, et Vm jaoks mõistlik elada Poola-Leeduga vaherahus ja suunata vastuolu Rootsi ning Türgi vastu). Teeneks see, et saavutas Poola-Leeduga vaherahu.
Usuküsimused- saab alguse Vene kirikulõhe ( RASKOL ): saavad alguse vanausulised /kombelised (sama mis skismaatik). Tekke taga, riigi kiriku reform mille taga seisis patriarh Nikon. Puudus ühtne haridussüsteem, ka kirikuraamatutes kohalikud eripärad (vead, tõlgendused jms). 16.-17.saj Vm-d välismaalaste sõnul külastades peeti kohalikke vaimulikke erakordselt rumalateks. 16.saj hakati Vm ka raamatuid trükkima. Esitrükkar Fjodorov (ka temal ei läinud see libedalt). 17.saj enam raamatuid trükkimata ei saanud, mida võtta aluseks? Lunastuse küsimus, praktiline, millest sõltub igavene õndsus või igavene hukatus. Ühest küljest mõeldamatu, teisest küljest oluline. Milline tekst võtta aluseks?
Patriarh Nikon (1652-1660) pidi selle tekstiküssa enda peale võtma. Tegi kiirelt vaimulikukarjääri. Oli väga pikka kasvu mees. Tema patriarhiks olemise ajal viidi läbi Nikoni patriarhi vorm. Aluseks võeti Kreeka eeskujud. See, et Kreeka võeti lähemale. Oluline tegelane munk Polotski Simeon (Leedu SVR vaimulik), aga ka jesuiitide juures õppinud. Nikoni reformid Kreeka eeskujul liturgia reformimist (jum. Teenistuse korra muutmist, uute kreekapärastega asendamist, muudatus ristimärgi tegemises). Vana vene tava oli risti ette löömine 2 sõrmega, Kreeka eeskujul võeti kasutusele 3 sõrmega ristimärgi tegemine. See mitme sõrmega risti ette lüüa, kes aksepteerib neid reforme ning kes mitte. Väga oluline osa ühiskonnast seda reformi vastu ei võtnud- tulemuseks RASKOL (lõhe). Ühel pool juhtiv vaimulikkond ning kuulekam ja haritum rahvas kes läksid uuendustega kaasa ning teisel pool need kes ei läinud (lihtrahvas ja mõned vaimulikud). Küsimus juba riiklikul tasandil. Algab vanausuliste massiivne tagakius. Kes polnud nõus, need pagesid (Põhja-Vm , Siberisse, Rootsi aladele , Peipsi äärde). Ka Latgale Vene vanausuliste asustus, lõunasse kasakate juurde Doni äärde. Vanausulised ise jagunevad mitmesse suunda ja voolu.
Tähtsaks saab kõigest vanast kinni hoidmine. Traditsioonilistes vanausuliste majades külaliste jaoks eraldi nõud, nt ise ei tohi ka vett võtta kellegile külla minnes (visatakse ära)- kultusliku puhtuse hoidmine („oleme viimased ja ainsad kes saavad lunastatud). Probleem vanausuliste jaoks, et neil polnud oma piiskoppi (kui polnud seda, ss polnud kedagi kes pühitseks ametisse preestreid). Saadi mõnda aega Leedu piiskoppide abil. Tänapäeval peavad ise oma jutlusi pidama (lugemis-ja kirjutamisoskus - - haritud ning ise hakkama saavad inimesed, juhtival kohal Vm majanduses), sest pole kedagi kes nende piiskoppe pühitseks (n-ö papitud). Nikon ise ei lõpetanud hästi, üritas tugevadada ilmalikku valitsust. 1666 .a Nikon tagandati ametist. Ta ise oli tsaari peale solvunud ning lahkunud Moskvast Uue-Jeruusalemma kloostrisse. Lootuses, et tsaar ta tagasi kutsub. Saadeti hiljem Põhja-Vm pagendusse, hiljem lubati naasta (teekonnal suri).
Solopetsi ülestõus – Valges meres asuval saarel olev klooster. See tekkinud 16.saj, arenes väga oluliseks maj.keskuseks. 1668-1676.a piiramine, lõpuks vägede poolt vallutati ning vastuhakanud mungad hukati. Enne nõukaaega olulist rolli vangistuspaigana rolli mänginud. Ülempreester Awakum (1620.-1682) oli preester , kes kuj vanausuliste juhiks. Säilinud tema autobiograafia (ka autograaf säilnud, st enda kirjutatud versioon). Vana-Vene pärandist palju vanausuliste kaudu säilnud. 1682. a hukati Kustasjorškis põletamise teel.
XIV loeng (15.12.2015)
Leedu Suurvürstiriik (Leedu SVR)
Leedu SVR ideoloogiline probleem, päris-Leedu vaid pisike nurk. Pealinn keskus on Vilnius, Krakai.Leedu I iseseisvuse ajal kuulus Vilnius Poolale
Nõukogude okupats. tulemusena Leedu kasvas, aga Vilnius polnud Leedu linn- põhiliselt juudilinn.Ideoloogias Vilnius Leedu, aga leedukaid seal polnud.
Leedu-Poola ühisriigi loomine – LUBLINI unioon. Ühelt poolt leedukate jaoks uhkus oma iidsest suurriigist millel omad tagajärjed. Mõistlik koostöö baltlastega pole.
Tulemus, et Leedu tp olid palju hullemas seisus kui Eesti või Läti omad. 1450 .a oli maailmariik, leedukate maailmariik. 18.saj olid kirjaoskamatud tp, eliit poolastunud. Leedu ajaloos sama seis poolakatega mis meil sakslastega.
Valge-Vene pseudoajalooline. Leedu ajaloos valgevene keel. (litva- valgevenelased ; Leedu SVR elanikke kutsuti nii). Valgevene marurahvuslik idee ütleb, et nad (leedukad) metslased ja võtsid valgevenelaste ajaloo ning kultuuri ära. Leedu leedukate asi mitte valgevenelaste (mingis raamatus).
Rjurikute kolmhammas on Valge-Vene vapil . Litva seal peal etniline Leedu SVR.
Leedu SVR tekkis 1368.aastal. Leedukaid mainitakse Vana-Vene kroonikates, ka Novg. kasetokk-kirjades. Ka 11.saj kasetohk-kiri, kus Litva on teinud sõjaretke. Etniline maa ühendaja suurvürst Mindaugas . Tegi koostööd Saksa orduga Liivim. ja viis tema ristimiseni 1251.a ja 1253.a kunniks. On Zemaitija kinkinud Saksa ordule. Mindaugas pretendeeris sellele kohale ja ei suutnud ise vallutada ning kinkis selle S. Ordule mis tegelt talle ei kuulunud. Ta ristimine poliitiline. 1261.a läks väidetavalt usust ära, hakkas Saksa o. vastu sõdima. 1263.a Mindaugas tapeti. Algas Leedus sisemiste võitluste ja segaduste periood, kus suht kõik troonipretendendid põgenesid või tapeti. Need kes põgenesid, võtsid võimu lähedalolevatel aladel.
Segadustest 1293.a tuli võitjana välja suurvürst Vitenis (1293.- ...). Edasi Gediminas 14.saj (suri 1341.a ). Saatis paavstile kirja, et valmis katoliiklust vastu võtma, nende kirjade abil Saksa o-ga. Poola 14.saj suur kunn Kazimir abielus Gediminase tütrega, Leedu jäi siiski paganlikuks riigiks. Vilniuse linn koosnes Vene linnast õigeusukirikutega ja Saksa linnast kat. Kirikutega- multikonfensionaalne. Dünastia ja päris-Leedu elanikkond paganlik , seega terve riik ei saanud siiski paganlik olla. Hakkas toimuma konkurents selle üle, kes ristib suurvürsti dünastiat. Asusid valitsema terves riigis. Samuti toimus liikumine Poola suunas, perekondlikud liikumised. Tihedalt integreerunud. Kes lõpuks kristianisserib suurvürsti enda?
Litauenreisen- Lääne-Eur ristirüütlite retked Leedu SVR. Selle alal toimub võimu jagamine, kes õigeusu, kes kat. Ala. Küsimuse lahendab suurvürst Jogaila, sõlmib KREWO unioon- abiellub Poola printsessiga ja Leedu võtab vastu Poola katoliikluse. Jogaila asub ka Poola troonile. Poola-Leedu personaalunioon , ajutine. Astub välja Vytautas, lõpus sõlmitakse kokkulepe kus Jogaila ja Vytautase eluajal riik jagatud. Vytautas Suur, teatakse siiani.
Leedu ristiti Poolas. Läbi 15.saj toimub Leedu aadli ematsipatsioon. Omandavad samad kaasarääkimise omadused. Terve rida konflikte. Slaavi-Leedu päritolu küssast pole keskaja ja varauusajal saanud probleeme. Leedu oli 16.-17.saj kõige usutolerantsem maa, kus kõrvuti eksisteerisid eri konfessioonid ja suunad, polnud 17.sajandini ainsat domineerivat religiooni.
Poola-Leedu kirik ei aksepteerinud õigeusu ristimist, kuid argielus oluline.
Juudi-, armeeniakogukonnad.
Firenze unioon- õigeusu ja kat kiriku vahel. Hiljem Leedu-Poola õigeusust kat usku ümber astumine on/pole (??) vajalik ümberristimine. Võimupositsiooni küsimus.Kat ja õigeusu hierarhiad- kui kirikud oleksid ühendatud, oleksid suhted rasked. 15.saj Leedu ajaloos oluline kaasategemine püsivas Saksa ordu ja Poola kaasategemises. Hiljem Leedu sisekonfliktides sekkub Saksa ordu. Vytautas suri 80 aastaselt. Kodusõda 2 võimupretendendi vahel- Šutrigaila ja ............ vahel. Reaalselt alust pole arvata. Šutrigaila tegi 1435.a Ukmerge lahing......
Personaalunioon Poolaga taastati. 1432.-1446. ..... 15.saj lõpust Leedu ajaloo sisemine teema sõda Moskvaga. Leedu-Poola unioon püsivalt olemas sest peale. Kõik valitsejad ühtlasi Leedu suurvürstid kui Poola kunnid. Aadli vabaduste ja õiguste kasvamine. Hakkab kujunema Rchesczpozpolita – vabariik. Unitaarriik pole Leedu SVR kunagi olnud. Leedu aladel ei pruukinud kunagi kindel olla kuhu mis kuulus.
Sigismund Vana likvideeris Saksa ordu Preisimaal . 1525.a sai Preisimaast Poola-L. vasallriik . Sigismund II Aug. (1548-1569, Poola-Leedu troonil lõppes Jaggeloonide dünastia, polnud ühtegi last laulatatud abikaasaga.)Ajal juba V.-Liivi sõda.
Leedu Liivimaal alati oluline pol. tegur. 16.saj Leedu suurvürstid olid paavsti poolt kutsutud Riia peapiiskopkonna protektorid, kaitsjad . Rivaliteedi puhul oluline teema. 16.saj I poole jooksul Poola-Leedu mõju Liivimaale laieneb. Olemas ka dünastilised seosed. Viimane kunn Wilhelm oli...... sugulane. Enne Liivi sõda projekt kuidas Liivimaa Leedu kaitsele kallutatud. Liivim. sees see pole projekteeritud. Koadjuutori vaenus, millisest ... kutsuda. Kas Liivim. saksa ordu laseb... Possvalise lepinguga lõpeb, kus Saksa ordu liivimaal peab aksepteerima nende kontrolli Liivim. üle . Sekkub ka Poola-Leedu, legaalselt lepingute järgi Leedu SVR kogu Liivim. Saksa ordu ala (juriidiliselt, kuigi faktiliselt Põhja-Eesti Rootsile). Liivi sõda oli Leedu poolt vaadates sõda Moskvaga. Pole efektiivne suure sõja pidamine. Leedu sõjapidamine sõltus Poolast. Poola jaoks oli see, et miks nad peavad maksma sõja eest kui Poola pole Moskvaga tülis. Seni Poola-Leedu persionaalunioon, de jure eraldatud riigid ja ühe valitsejaga. Aga nüüdsest ühisriik millel üks valitseja, kuigi teatav eristamine riigiti säilis. See viis Leedu iseseisvuse kadumiseni.
16.saj Leedu kiriklikud ja kult. arengud. Leedu oma aja kohta väga tolerantne (etümoloogiliselt, „ära kannatama“). Arenesid kirikureformiliikumised, luterlus suht vähetähtis (piirdus pigem saksapäritolu inimestega). Suurem osa kalvinistid. Ivan Julma seisukohad. ... 50-....60ndatel (??) rõhutati, et Liivi sõda, oli ususõda. Moskva Vm täiesti leppimatu kui keegi õigeusust ära läks, teise usku. Selle vastu Moskva Vm kurjaks. Oluline tegur anabaptistid /kolmainsuse eitajad (Saksamaal kiusati taga)- 13.saj Leedus okei. 16.saj olukord kus kalviniste rohkem kui katoliiklasi või õigeusklikke- sellele astub vastu : kontreformatsioon (kat kiriku reform al 16.saj keskpaigast, selle taga ja sees kat kiriku sisemine reformine Trento kirikukogul 1550ndatel). Alguses loodeti, et protestandid aksepteerivad seda (ei). Rohkem kui saja aasta jooksul kat kirik võidab oma positsiooni tagasi, protestantism tõrjutakse Leedus kõrvale.
Väga suur osa kat kalvinismi kadu. Toimus selle kaudu, et mingis hetkest alates riigi kaasarääkimise õigus kat kätte, sot suhted taas katoliiklaste kätte.
Stanislav Hosius ( kardinal , Ernlandi e Varmija piiskop) – 1551-1579 piiskop; Preisimaal. Tema kirikupoliitiline roll väga oluline. Kirik mille peamine vaatamisväärsus Kopernik. Hosius tõi Ida-Euroopasse jesuiidid. Tema ajal rajati Kromsbergi akadeemia- oli ka Liivimaa jesuiitide keskne koolituspaik, seal hakati misjonäre koolitama (taga suur plaan, mille taga töötas ka Antonio Possevino, katoliseerida Vm). Tartusse rajada jesuiitide kool- koolitada Vm pärit inimesi preestriteks ja misjonärideks, et nende abil Vm muuta katoliiklikuks.
Valgevene kirjanduse isa- Skaryna (surn 1553). Pärit Polotski kaupmehe perest , Krakovi ülikoolis õppinud. Viibis ka Prahas. 1517.a trükkis Prahas Valgevene keelse palveraamatu. 1517-1519 Piibli, 1522.a alustas tõlkimist Vilniuses. Vm palju hiljem, alles 1583.a Ivan Fjodorovi poolt (enamus elust tegutses hoopis Poola-Leedu riigis). Skaryna puhul mis usku oli, tegutses õigeusklikuks keskkonnas. Trükkis valgevene keelseid raamatuid, mis ju tegelikult kuulusid tarvitusele õgeusu kirikus, seega ranget vahetegemist ei saanud teha.
Õigeusu kiriku seisund kehv. Mõnikord loeti Leedu, Vene jms õigeusk Moskva juristiktsiooni alla. (??) Riigid vahetpidamata sõja alal. Silmnähtav kiriku lahunemine , kus kadus üleriigiline struktuur kus kohapealsed kohalikud üritasid võimuasju teha. Õigeusuvennaskonnad, panid kiriku distsipliinile rõhku. Ühelt poolt üha katoliseerivama. Viis Bresti uniooni sõlmimiseni- Firenze uniooni alusel, 1596 (õigeusu kirik säilitas õigeusu liturgia, aga aksepteeris paavsti primaati/ülemvõimu; õigeusk kat uniaadi alla, mis tänaseni). Seda ei võetud rõõmuga vastu. Õigeusu kiriku kohalik de facto .... nt maj kontroll jms.
Bresti unioon siseriiklik küsimus, kas õnnestub lõplikult läbi viia. 1940ndate lõpul uniaadi kirik keelati. Uue ajal populaarsus suurem kui varem.
Pol mõttes algas pärast Sig II Aug surma, valitavate kuningate aeg. Esmalt Pr. prints Henry , kui nägi mis olukorras riik oli, põges salaja . Valiti Transilvaania aadlimees Stefan Bathory- edukas kunn. Edasi Sig III Vasa , ta ema oli omakorda Poola printsess . Rootsi iseseisvumine , algasid läbi 17.saj kestvad Rootsi-Poola sõjad, suuremas osas Lõuna-Eestis/Liivimaal. Sig III Vasa ajal- sissetung Venemaale, tema poeg Vladislav(valitses -1648) kandis poolakate meelest tsaaru tiitlit. Potop
1650-60ndatel Leedu SVR oli sisuliselt okupeeritud Rootsi ja Moskva poolt. Hiljem 1655 Rootsi okupatsioon . N-ö II Põhjasõja ajal. Laiemas mõistes kogu aega 1648-1667(Andrussovo lepinguni) sõjaks.
42