1589 - loodi Venemaal õigeusu kiriku patriarhi amet. 1613 - Maakogu valis Vene troonile Mihhail Romanovi. Kloostriprikaas - haldas kirikute ja kloostrite valdustes elavat rahvastikku. Patriarh Filaret - esimese Romanovite soost valitseja isa. Kloostrid - kiriku osa, enamasti jõukad. Papid lihtvaimulikud. Uus jumalateenistuse kord: kummardada, risti ette lüüa (3 sõrme), 3 x halleluujat laulda. Vene kirikulõhe - vaimulikud, kes uuendustest keeldusid vabastati ametist, heideti (kahesõrmelised) kirikust välja ja 1656.a pandi kirikuvande alla. Raskolnikud - vanausulised. Moskvas kujunes välja 2 suunda: 1) haritlaste toetumine ladina keelele 2) toetumine kreeka keelele
ÕIGEUSU KIRIK JA KULTUUR VENEMAAL 17.- 18. SAJANDIL Kirik ja riik 17. sajandil 1589 loodi Venemaal õigeusu kiriku patriarhi amet 1613 Maakogu valis Vene troonile Mihhail Romanovi riikliku administratiivasutusena loodi Kloostriprikaas, haldas kirikute ja kloostrite valdustes elavat rahvastikku kirik püüdis ilmalikule võimule vastu seista, patriarh Filaret (esimese Romanovite soost valitseja isa) probleeme tekitasid vaimulikkonna diferentseerumine ja majanduslikud huvid kloostrid (kiriku osa, enamasti jõukad) probleem: pappide (lihtvaimulike) madal haridus- ja kultuuritase Nikon ja kirikureform 17. saj Moskvas vaimulikud taotlesid kirikureformi ja jumalateenistuse korra muutmist uuendajate ja vanameelsete vastuseisu lahendamisel otsustavaks patriarh Nikoni (1652) tegevus
võtta (ta oli siis 17-aastane). Nii tuli tal aasta aega oodata. 1947. aastal võeti ta nüüd juba ilma korduseksamiteta vastu seminari kolmandale kursusele.Leningradi Vaimuliku Seminari lõpetas ta 1949. aastal esimese järguga. Seminari lõpetamise järel sai temast samal aastal Leningradi Vaimuliku Akadeemia üliõpilane. Selle õppeasutuse lõpetas Aleksei Ridiger 1953. aastal samuti esimese järguga, saades teoloogiakandidaadi kraadi. Oma lõputöö kirjutas ta teemal "Moskva metropoliit Filaret (Drozdov) kui dogmaatik". Vaimulik teenistus 15. aprillil 1950 pühitseti Aleksei Ridiger diakoniks ja kaks päeva hiljem, 17. aprillil 1950 ka preestriks. Mõlemad pühitsused viis läbi tollane Leningradi ja Novgorodi metropoliit Grigori (Tsukov). Noore preestri esimeseks töökohaks sai 1895. aastal rajatud Jõhvi Issanda Ristimise kirik. Sealse õigeusu kiriku eesseisjana teenis ta neli aastat.15. juulil 1957 määrati Aleksei Ridiger Tartu Jumalaema Uinumise kiriku esipreestriks
tüliküsimusi. Pärisorjuse kaotamise järel talurahva majanduslik olukord halvenes, sest kasvasid võlad mõisale ja kogukonnale. 1830.- 40. olid eriti rasked, sest maad laostasid ikaldused ja kasvas näljahäda. 1840. alguses kasvas kuulujutt, et Lõuna-Venemaal jagab keiser maad ja seal saab talusid pidada. Need paisusid üle rahutusteks, mis lämmatati vägivaldselt. 1845. aastal sai alguse uus talurahvaliikumise laine. Riia vene õigeusu kiriku piiskop Filaret levitas kuuldusi, et kõik Vene õigeusku üleminejad saavad maad ja vabanevad mõisaorjusest. Liivimaal vahetasid talupojad suurte lootustega usku, kuid said siis aru, et midagi ei muutu ja vahetasid oma usu tagasi. Mõisnikele see samm ei meeldinud ja nad karistasid talupoegi selle eest. Eestimaal usuvahetust talupoegade seas ei toimunud. Venemaal hakati nõudma nekrutiteks astumist. Seda aga talupojad teha ei tahtnud, sest tingimused sõjaväes olid rasked ja teenistus kestis 25 aastat.
järgmine, sel juhul oleksid pidanud nemad võimule tulema. Ivan Suiski sunniti mungaks minema, suri kloostris ootamatult vingumürgitusse. Fjodor suri 1598.a, Godunov tsaariks. II suguvõsa, kellel ka pretensioone- Nikita Romanovits (vana aristokraatia suguvõsa, ta õde oli Ivan Julma abikaasa Anastassia). Silmapaistvaim liige Nikita poeg Fjodor. 33 Munk Filaret, abikaasa Ksenia- saadeti kloostrisse nunna Marka nimel. Antoniuse Siia klooster, hästi kaugel põhjas. Hiljem oluline, et potenstiaalsed võimupretendendid kaugel ära, neid sai ära kasutada või nad said seda ise õigel ajal teha. Oluline areng 16.saj lõpul pärisorjuse kujunemine. Territooriumid kus riigitalupojad elavad, kes maksavad obroki (raharent). Ja teised kes riigi omal ja maksavad teotööd. Tp seisundile oluline vahe, kas majandab end ise
Oli mõjukas bojaar, Rjuriku dünastiast (ta esiisa oli 1238-1246 valitsenud suurvürst Jaroslav. Üldiselt teda tsaarina ei tunnustatud ja lõpuks sunniti teda troonist ka ametlikult loobuma. Mihhail Romanov 1596-1645 Tsaar 1613-1645. Valiti tsaariks Maakogu poolt. Reaalselt oli võimul ta isa, Moskva patriarh Filaret (srn. 1633). Oli leebe ja vaga mees, kelle ajal suudeti lõpetada sõjad (1605-1618 sõdis Venemaa Poolaga ning 1610-1617 Rootsiga) ning taastada riigi ühtsus. Aleksei Mihhailovits 1629-1676 Tsaar 1645-1676. Alguses bojaar Boriss Morozovi mõju all, 1648 aeti see rahva poolt soolamässuga minema
vastuolud kerkisid uuesti päevakorrale pärast segaduste ja lõppu. 1589 loodi õigeusu kiriku patriarhi amet. Taheti rõhutada sõltumatust Konstantinoopoli patriarhist, toonitada kiriku kindlat allutamist tsaarivõimule. Tsaar nimetas ametisse kõik kõrgemad aukandjad ning kutsus vajaduse korral kokku ka kirikukogu. Loodi Kloostriprikaas, mille hallata jäi kirikute ja kloostrite valduste rahvastik. Kirik püüdis ilmalikule võimule vastu seista, kaasa aitas patriarh Filaret (Esimese Romanovite soost valitseja isa). Probleeme tekitasid vaimulikkonna diferentseerumine ja majanduslikud huvid. Mõned kloostrid olid väga rikkad ja nendes elavad mungad ja nunnad olid majanduslikult kindlustatud. Suur probleem oli pappide madal haridustase, suhtusid eitavalt reformidesse. Nikon ja kirikureform 17.saj kerkisid Moskvas esile vaimulikud, kes taotlesid kirikureformi ja jumalateenistuste
Peeter Esimese kirikureformid 18. sajandil kaotasid ära patriarhide võimu õigeusu kirikute üle Venemaal, asemele pani ta kirikuid valitsema Pühima Valitseva Sinodi, kelle liikmeid valis otseselt Vene keisrivõim.Vene kirik osales aktiivselt venestamisprogrammides, kirikut süüdistati ka antisemitismis, mis ei ole tegelikkuses kinnitust leidnud. Üks olulisemaid juhtkujusid 19, sajandi vene kirikuelus oli Moskva metropoliit Filaret. Filareti ajal kiusati taga vanausulisi, samas oli ta üks vene talupoegade pärisorjusest vabastamise reformi autoreid. Tema juhtimisel tõlgiti Piibel vene keelde, kuna kirikuslaavi keel ei olnud keskmisele vene inimesele arusaadav. Vatikani esimene kirikukogu toimus aastatel 1869 1870. Püüti tegelda ühiskonnas pead tõstvate nähtustega nagu ratsionalism, liberalism ja materialism. Lahendusena nähti kiriku ja paavsti arvamuse kõrgemale tõstmist teistest häältest. Võeti vastu vaid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
