Vene keskaeg (0)

Venemaa keskaeg
Venemaa keskaeg kuni Ivan III-ni.
Sergei Solovjov (1820-1879) esimene ja väga tõsine Vene ajaloo uurija. Avaldas Vene ajaloo vanimast ajast alustades, 15 köidet pikk. Kasutas palju kroonikate andmestikku. Nõukogude võimu ajal oli see raamat pooleldi keelatud. 1959 -66 ilmus uuesti trükis. Järgmine kord anti välja 1980. aastate lõpul.
Vassili Klutševski ( 1841 -1911) üks suuremaid Venemaa ajaloolasi.
Lev Gumiljov (1912-1992) poeetide Nikolai Gumiljovi ja Anna Ahhmatova poeg. Kuna isa oli aadlisoost, oli juba lapsepõlves probleeme Nõukogude võimuga. Isa tapeti 1921 bolševike poolt. 1930. aastail arheoloogilisel ekspeditsioonil sai töötada. Lõpuks sai Peterburi Ülikooli, aasta pärast visati välja, sest ema kuulutati rahvavaenlaseks. Oli mitu korda vangis . Tegeles stepirändrahvaste ja idapoolsete rahvastega. Kaeraridest ja hunnidest kirjutanud. Lõi uudse etnogeneesi teooria . suur kuulsus! (Vikerkaar 1989 või 99, 1, 2,3).
Nõukogude aegsed Vene ajaloo õpikud on tsitaatidega Marxilt, Engelsilt ja Leninilt – need kohustuslikud. Marxi artikkel „Paljastusi Venemaa 18. sajandi diplomaatia kohta“. 1950 esmakordselt vene keeles. Aga sellele viidati, paljastas ka teiste riikide diplomaatiat. „Lurjused olid lõplikult tagasipaisatud Vene piirilt“ Marx Jäälahingu kohta. Kristlik germaani tõprakultuur ka Marxi väljend.
Klutševski rõhutab, et Venemaa ajaloos on olnud väga mitu erilist tegurit, mis on ajalugu mõjutanud. Looduslik – klimaatilised olud. Toob välja kolm elementi: mets, jõed ja stepp . Metsa on ääretult palju, olulist rolli mänginud nii ehituste kui toidu saamiseks. Varjupaik . Jõed – jõgedevõrgustik ehk liiklus mööda jõgesid, sest palju metsa ja sood, nõnda peamised liiklusteed. Veeti ka kaupa. Maanteede roll oli Venemaal küllaltki tagasihoidlik . Muutus 19. sajandil kui rajati raudtee. Stepp on Vene lõunaosas ümbritsev stepivöönd, kus erinevad rändrahvad, lellel teistsugune arusaam ja käitumisviis.
Nende kõrval on ka kliima tähtis, mis suht karm võrreldes Skandinaaviia või Lääne-Euroopaga. Põllumajanduslik periood lühike, aprilli keskpaigast septembri keskpaigani. 120-130 päeva. Põllumajandus küllaltki vähe produktiivne . See Klutševski arust tingis Venes pärisorjuse küllaltki julma vormi. Vene inimene elas laial territooriumil, kus asustustihedus oli väike. Seega inimestel ei tekkinud seost konkreetse maalapiga Kui põld kurnati välja, siis võeti uus. See sai Klutševski arust vene rahvale iseloomulikuks, et loodusega käidi ebaperemehelikult ringi, sest metsa ja ressurssi oli nii palju.
Allikad Vene ajaloost
Kroonikad ehk leetopissid. Maailm loodi 5508 e.Kr, see arusaam võeti üle Bütsantsist. Letopissid säilinud hilisemates üleskirjutustes. Vana kroonika kirjutati ümber ja jätkas sealt ajast, kus ise elas. Kroonik võis varasemat kirjutist ka parandada. Või vürst lasi õukonna kroonikul miskit muuta. Ei teata, kust need kroonikad pärinevad, vanemaks peetakse „jutustusi möödunud aegadest “ (Ajalike aastate lugu) Esimese versiooni sellest koostas munk Nestor 1113. aastal Kiievi Petšerski kloostris . Nestori redaktsiooniks nimetatud. Sellest kaks ärakirja, ise see säilinud pole. Vladimir Mnomahh, Kiievi suurvürst, lasi ümberkirjutuse teha ning seda redigeerida, et ta seal parem välja paistaks. Autor oli Silvester. Silvesteri redaktsioon 1116. Kolmas redaktsioon 1118 tundmatu autori poolt. Ühtegi neist pole orginaalkujul säilinud. Kõiki on kasutatud teiste kroonikate koostamisel. Silvesteri redaktsioon kõige täielikumalt ühes Nišli- Novgorodi kroonikas 1377. 1118 redaktsioon kõige täielikumal kujul 15. sajandi Ippati kroonikas. On arvatud, et 10. sajandil erinevates kohtades kroonikaid peetud, nende kohta täpsemat infot pole. Probleem ka, et sel ajal ei pandud paljusid asju kirja aastaarvudega. Nestoril oli juba kindel aastate järjekord, mitte ainult kuningate valitsemisaegade järgi.
Venemaal kroonikaid eri paigus , kuulsamad Kiievi ja Novgorodi omad. Kui killunemine 12. sajandil, siis iga vürst pidi pidama ja kroonikate arv kasvas. Varasemad säilinud 14. sajandist. 16. sajandi II poolel (Ivan IV ajal) hakati ideoloogilistel kaalutlustel kroonikaid ümberkirjutama. Et teeniks Moskva vürstiriigi huve ja näitaks naaberalade talle kuuluvust. Meile olulised Novgorodi ja Pihkva kroonikad. Kroonikate kirjutamise traditsioon 18. sajandini. Tähtsamate vürstide, kirikutegelaste ja pühakute elulood kroonikate kõrval. Need on kohati ehk slaavilikus ülistamises üle paisutatud aga teatud fakte ka. Lugulaulue ja sõjajutte. Bolina Vene eepiline kangelaslaul.Tohtkirjad, neid on leitud Vene linnadest, Novgorodist üle tuhande ning vanim 11. sajandist. Ka Pihkvast leitud, kus kultuurkiht tohtu hästi säilitab. Tohtkirjade hulgas on väga erinevate inimeste kirju. On arveid, armastuskirju, võlanõudeid, koolipoiste kirju.
Idaslaavlaste päritolu temaatika
Küsimusega on palju tegeldud, eriti peale II maailmasõda Nõukogude ajal.
Keele alusel kolm rühma: I lääneslaavlased (poolakad, tšehhid, slovakid, sorbid), II idaslaavlased ) venelased , valgevenelased, ukrainlased ) ja III lõunaslaavlased ( bulgaarlased , serblased, horvaadid, sloveenlased, makedoonlased, tšernogoorlased). Üle 300 000 000 slaavi rahva. Suur territoorium slaavlastel tänu Venemaale aga Vene pinnal ka palju muid rahvaid. Üks teooria slaavlaste algkodu kohta:: Dnepri, Doni ja Visla vahelisel alal väljakujunenud. Esimene argeoloogiline slaavlaste kultuur: Praha kultuur 6.-7. sajandil p.Kr. Kortšaki kultuur Praha kultuurist idapoolsel alal. Keeleteadlased väidavad, et slaavi keeled on indoeuroopa keeltest ühed nooremad . St suht hilja eraldunud. Kirjalikud allikad mainivad slaavi keeli= Rooma autorid on nimetanud mitmeid rahvaid ja hõime enda territooriumist väljaspool, mille kohta on midagi teada aga mitte midagi täpset. Plinius Vanem ja Tatcitus märgivad hõime. Nimetanud rahvast nimega veneedid 1. sajandil e.Kr. „Kuni Vistula jõõeni elavad sarmaadid, eküüdid, hirrid ja veneedid“.
3.-4. sajandil tühi periood kirjalikes allikates . Taas teateid 6. sajandist. Jordanis, idagootide ajalookirjutaja on tähtis. 6. sajandil märgitakse mitmeid hõimuliite, keda võib slaavlastega seostada – veneedid, antid, sklaviinid. Veneedid ilmselt lääneslaablased, Visla basseinis. Antid idaslaavlased ja sklaviinid lõunaslaavlased. Areenile slaavid, kes hakkavad Bütsantsi ründama. Bütsants suudav vastu panna, kasutab nende rünnakute vastu rändrahvaid, eriti avaare. Antisid mainitakse ka Balkanil peetavate sõdadega seoses. Ante mainitakse kuni 602. aastani. Siis andsid avaarid neile väga tugeva löögi, paljud tapeti, teised põgenesid. Dnepri keskjooksu alal leidub uhket arheoloogilist leiumaterjali. Nii Bütsantsi kui Iraani toodandut, kuld - ja hõbeehteid 6.-7. sajandist. Bütsantsi hõbenud 2. sajandist jõuavad ka Peipsini ja need Eestist leitud. Balti hõimude asuala Moskvani, tol ajal ehk 6.-7. sajandil. Leedu keeleteadlased hüdronüümide (jõe nimed) järgi baltlaste asuala määranud. Dnepri ja Oka vahel 6.-7. sajandil kohati 12.-13. sajandil elanud balti hõime, nimetati ida-balti hõimudeks.
Slaavlased põhja poole, balti hõime hakati assimileerima. Ei toimunud väga kiiresti. Balti hõimud võisid seal vahel mitu sajandit oma keeli rääkida. Läänemere põhjapoolne ala hakkab ajapikku baltistuma. Osa balti hõime võis slaavlaste eest ära liikuda tänapäeva Põhja-Läti aladele . Lõuna-Eesti kalmetest baltipäraseid ehtetüüpe. Põhja-Lätis ja Lõuna-Eestis võis palju võitlusi olla, kui hakkaksime rünnakuid tõestama. 7.-8. sajandi linnuseid seostatakse slaavlaste ümberasumisega Pihkvasse ja Novgorodi. Seal levivad kääpad ja osad ulatuvad ka Eesti aladele. Tõenäoliselt idaslaavlased siia siiski nii vara ei jõudnud. Loode-Vene (Pihkva, Novgorod ) alale venelased hiljem ja nende arv pole esialgu eriti suur. Kui jõgedele käsitööliste asulad, siis mitmesugust rahvast, sinna võib vähehaaval slaavi rahvast saabuma hakata. 8.-9. sajandil suur osa Vene riigiterritooriumist asustatud erinevate slaavihõimudega. Peamiseks allikaks slaavi hõimude paika panekust on „Jutustus möödunud aegadest ehk Ajalike aastate lugu“.
Jahveti maadel : russid , tšuudid, mordvalased jne. Varjaagi mere ääres: ljahhid, tšuudid, russid (polnud algselt slaavlased). Kiievi maal vürst Kii ja tema kaks venda. Linnade nimi vanema venna järgi, sai Kiiev alguse. Vene teadlased Kiievit 7,-8. sajandisse dateerinud. 882 Oleg vallutas maid, Vana-Vene riigi alguseks peetakse. Nestori kroonikas pole slaavi rahvasteks märgitud kriivitšeid ega sloveene. Iraani keeltest Depnr, Don jne. Rändrahvad Iraanist pannud . „Va“ lõpulised nimed nagu Moskva (Must vee), Rotva on soomeugri päritolu. Palju hüdronüüme, mis balti pärand, Smolenski Moskva aladel. Käsitöö ja kaubandus alad jõgede äärde, selle pärast laiali asumine. Tšuudid nii eestlased kui teised läänemererahvad, kes elasid Loode-Venemaal. Juba 6. sajandil Jordanise tekstis kasutatud (esimesed tšuudid olid Velikaja juures?). Alates 11. sajandist selge, et ka eestlast nimetatud tšuudiks. Varasemal ajal teine soomeläänemere rahvas. Tšudak – vene keeles veidrik.
Vana-Vene riigi teke
G. Milleri teooria 18. sajandil on normanistlik teooria. Sellele vastandub antinormanistlik teooria.
Normanistlik teooria põhineb Nestori kroonikal. Kroonikas 859 meretagused varjaagid kogusid tšuudidelt ja slaavlastelt jne makse. Kassaarid ( khaani riik Kaspia ja Musta mere vahel) võtsid andamit Lõuna-Vene aladelt . Iga tālu pealt üks hõbemünt ja üks oravanahk. 862 varjaagid aeti mere taha ega antud andamit. Ise endi üle hakati valitsema . Läksid tülli ja hakkasid vürste otsima . Mindi varjaagide juurde, keda russideks kutsuti (suguvõsa nimi). Rjurik, Sineus ja Truvor olid kolm venda, varjaagid, kes tulid valitsema. Rjurik asus Novgorodi kroonika järgi, Sinus Valgjärvele ehk Beloserosse ja Truvor Irboškasse.
Rohkem on teada Rjuriku tegudest, vendadest midagi teada pole. Suguvõsa läheb Rjurikust edasi, sest tema pojast saab suurvürst. Rorikut Lõuna-Skandinaavias mainitud , on Rjurik? Sinneus (sine kus ehk ustav vägi) ja Truvor (trhuvaring oma sugu) pole olnud? Kroonika ümberkirjutaja valesti kirjutanud? Rjurik oma ustava väe ja oma sooga tuli valitsema. Kroonika kirjutaja ei saanud ruunidest aru ja siis sai neist hoopis kaks venda? Keegi ei tea. Nestori Kroonika 1113 enne kroonikat palju kirjalikke ülestähendusi, sest Rjurik kuulub 862 pärinevuslukku. Kogu see lugu näitab, et Vana-Vene riigi loojad on olnud viikingid . See aga ei mahtunud vene hinge. Sergei Lomonossov lõi sellele vastu teooria. Antinormanism. Lomonossovi põhiväide „See ei saanud lihtsalt niimoodi olla“. Et vene keeles pole erilisi laensõnu aga tatari keelest on neid palju. Alasich oli slaavane Lomonossovi meelest. Hea vallutaja ju. Et kroonika kellegi poolt välja mõeldud ja rumal Nestor kirjutas ümber. Leidsid , et russi nimetus tuleb Kiievist lõuna pool olevast väikese jõekese Rossi järgi.
Tänapäeval Rjuriku kohta uuringuid , lausa DNA proove, sest Rjurikovitši dünastia järeltulijaid veel Venemaal. Legend on kummaline, pole täpselt teada, kust Rjurik tuli. Kohalike rahvastega abiellunud, RJurikute dünastiasse soome- ugri geen võib olla hiljem tulnud. Arheoloogiline materjal näitab selgelt, et Venemaal on teatud piirkonnad, kus tuleb üpriski palju Skandinaavia päraseid leide . Need seotud riiki läbivate veeteedega. Tee variaagidest kreeklaste juurde ehk Ida tee. Peamine tee Soome põhjarannikut pidi Turu saarestikust mööda Porkalani. Sealt otse alla Tallinna sadama suunas (edasi Soome rannik liiga karide rohke) ja Volhovi juurde. Sealt väiksemaid jõgesid pidi enne Dnepri ülemjooksu, kust tuli laevu lohistada piki Dneprit alla. Lovatist võidi Volga peale minna, sealt sai Kaspia merele . Üks otsetee , teine idamaadesse viiv tee Kaspia mere kaudu.
8. sajandi keskel viikingid aktiivsed, võimu alla kaubatee põhja värav – Volhovi jõge ja Laadoga ülemineku kohas – Vana-Laadoga. Seal selged skandinaavlaste jäljed umbes 750. aastatest . 8. sajandisse kuulub ka Salme kahe laeva leid. Daugava (Väina) jõe kaudu minna Ida teele. Kuna Pihkvas suhteliselt palju varast Skandinaavia materjali 9.-10. sajandil, äkki viikingid Narva kaudu Pihkvasse? Novgorod rajatud hiljem, seda polnud Rjuriku ajal. RJuriku linnus Rjurikovo gorogise, seal 9. sajandil elanud skandinaavlased. Rjuriku linnast palju huvitavaid leide. Gniozdovo paikneb kohal, kus laevade ühest veekogust teise vedamine .
Vene arheoloogid: ku palju skandinaavia esemeid aga üks venepärane, siis seal venelased elanud. Kuvitav ka numismaatiline materjal. Vladimir Potin, võrdles araabia müntide leide. Ka Eestis. Vaatas , et idamaade münte Skandinaaviasse 840. aastail. St viikingite kaudu üle Venemaa. 850-60. aastail araabia müntide arv Skandinaavias vähenes silmnähtavalt st vene kroonikate krijelduste tõendaja, et Venemaalt aeti varjaagid ära ja hakati end ise valitsema. 862 kutsuti varjaagid valitsema – Rjurik, ja müntide arv suurenes 870. aastail. Nimetuse russ päritolu. NSVL ajal, et russ tuli väikese Rossi lisajõe järgi, mis Dneprisse suubub . Araabia ja Bütsantsi allikad, nende järgi, et russid pigem skandinaavlased, russe vastandatakse slaavlastele (võtavad slaavlasi vangi ja viivad Volga- Bulgaaria turgudele). Või et russid müüvad slaavlastele häid kaheteralisi mõõku. Ka Vene kroonikates russid vastanduvad slaavlastele.
Rasslager piirkond Rootsi ida rannikul. Kirjalikes allikates Rorik, mis on Jüütimaal. Miks eestlased ja soomlased nimetavad Rootsit Rootsiks, russide järgi? Skandinaavia päraseid asju Pihkvas ja Novgorodis, aga vahepealseid asju pole. Venelane – veneedid või veesõidutee venedega liikusid ja sellest tulnud rahva nimetus? Teooria: algselt Russide suguvõsast valitsejad Venemaale. Algul üksnes valitsejad. Aga sõpruskond ja sugulased olid kaasas. Naised kohapealt, lapsed rääkisid ilmselt mõlemat keelt ka lapselapsed ilmselt skandinaavia keeli enam ei mõistnud. Et paremini valitseda , oma kaaskonda ka kohalikke. Hiljem russ ei olnud etniline märk, vaid omandas kõrgklassi tähenduse. Ülikkond koondus pärast Kiievisse. Kiiev ja tema ümbrus pärast kirjalikes kroonikates russide maa.
6.-7. sajandi paiku jõudsid Assoovi mere äärde bolgarite rahvas (bulgaarlased). Olid rändrahvad, turgi keelsed . Umbes 670 tuli sinna uus rändrahvas – kassaarid, nad purustasid bolgarite hõimud ja olid sunnitud lahkuma . Üks osa liikus Volgat pidi üles, tulid Kesk-Volga aladele ja võtsid võimu enda kätte. Tekkis bolgarite riik (Volga-Bulgaaria riik). Enamus soomeugrilased, valitsejad bolgarid. Teine rühm tänapäeva Bulgraaria aladele, võtsid võimu üle kohalikelt slaavlastelt. 681 khaan Asparuh rajas Bulgaaria riigi, neid käputäis aga nende järglased õppisid ära slaavlaste keele. Andsid nime slaavlaste riigile. Frangid andsid nime, normannid andsid Normandiale nime. Ka russid võisid Venemaale nime anda, olles pärit Skandinaaviast.
„ Venelasi ei tohi usaldada, isegi siis mitte kui nad tõtt räägivad.“ Karl Ristikivi Rjuriku tegevuse kohta suurt infot pole. 862 Rjurik tuli ja suri 879. Rjurikul poeg Igor aga 879 alaealine. Valitsema Rjuriku hõimlane Oleg (skandinaavia päraselt Helgi). Oleg 879 Novgorodis, 882 leidis, et tuleb võimualuseid maid laiendada. Kutsus eri rahvaid kokku: varjaagid, tšuudid (eestlased?), merjalased, vepslased , kriivitšid. Võttis võimu Smolenskis, Lubetšis. Lõpuks jõudis Kiievi alla, oma väge linlastele ei näidanud. Maskeeris ustavad sõdurid kaupmeesteks, nod meelitasid valitsejad välja ja näitas Rjutiku soo jätkajat Igorit ning lasi esimesed tappa. Oleg ja Igor Kiievit valitsema. Vana-Vene riigi alguseks loetakse 882 Kiievi vallutamist.
Millega vürst tegeles? Kaubanduse ja sõdimisega. Kõik Vana_Vene vürstid tegelesid. Vana-Vene vürsti üheks tegevusalaks maksude kogumine, igal sügisel peatus tähtsamates keskustes ja andamist küsis. Ja pidutseda seal. Kui aprilli kuu käes, pandi andamid laevale ja mindi Bütsantsi kauplema. Ja suvi läbi pidutseti. Siis jälle makse koguma ja keskustes sööma/pidutsema. Kassaarid olevat Vene ajaloolaste järgi eriline kihk Venemaad rünnata olnud. Kassaarid tulid Karjala ja Assoovi vahelisele alale 7. sajandil. Kusagilt idast tulid. Kassaarid jäid paikseks ja 8. sajandil tuli kassaaride territooriumile üpriski palju juute. Juudid tulid üle Kaukasuse , sest olid Bütsantsi aladel usulise surve all. Kassaarid Volga-Bulgaaria aladel kauplemas. Kassaaride riik õitsema, juudid ja osavad kaupmehed , peagi võttis riik juudi usu üle. 9. sajandil Kassaaride riigis münte vermima . Kohtla küla )hiljem KOhtlajärve linn) mündiaare, osadel müntidel ard al hasar ehk Kassaaride maa. Kassaarid ja juudid palkasid endale sõjaväe. Kassaaride riik võttis endale ka Krimmi, see väga soodne piirkond (sadamad!). Kassaarid arendasid orjakaubandust – need, kes makse ei maksnud, müüdi maha. Konstantinoopol vene kroonikates Tsaarkraad. Olegil ehk tülid kauplemises ja 907 kogus suured väed (kroonikates, et 200 laeva, ühel 40 inimest). Ilmselt suured liialdused. Ründasid maismaa poolt oskuslikult, laevadele rattad alla ja sõitsid purjete lehvides Konstantinoopoli alla. Iga laev saanud 12 krivnat ja muid andameid, sõlmiti ka leping, et vene vürst võib müüa kui tahab. Vene kaupmees võib müüa 6 kuud ja suuda ja saunas käia, koju minekuks materjal anda, kui vaja. Piirangud ka, et ühe värava kaudu võivad russid linna minna ja mitte üle 50 relvastamata mehe. Ühe koha peal peab elama. Lubatud ilma tollimaksuta kaubelda .
911 sõlmiti uus leping, kinnitati eelmist ja lisati mõned punktid. Ilmselt vahepealsetel aastatel oli tüliküsimusi. Mida teha varastava, petva, kristlasele mõõgaga pähelööva russiga? Velemude, Stemize – slaavi nimed? 12 nime puhtad skandinaavia nimed. Oleg suri 912 ja Vene kroonikates on Olegi surma lugu kirjas. Seda on kasutatud ka ühe Puškini poeemi juures. Olegi surm ennustaja järgi tema lemmikhobuse kaudu. Oleg saatis hobuse ära. Viis aastat hilje , tuli meelde, et kas hobune elab. Oleg thatis hobuse luid näha, pani jala hobuse pealuu peale ja naeris „Sinu läbi tuleb mul surra“, siis tuli pealuust välja madu ja hammustas teda surmavalt. Nii bulgaritel kui venelastel see lugu teada. Oleg valitses 33 aastat (879-911). Tema järglane Igor valitseb ka 33 aastat. 879kui Oleg valitsemia oli Igor alaealine. Oleg kuni 912, Igor oleks pidanud ammu täisealiseks saama. Vanemate vene vürstidega segased lood. Nõukogude teadlased, et Igor esimene tõeline vene soost vürst. Tal Skandinaavia allikates nimi Ingmar. Kas isa Rjurik pani nimeks Igor? Kaheldav. Igor kohtas kaunist Olgat.
Vladimir Püha oli Kiievi-Vene (Vana-Vene) perioodi silmapaistvaid vürste. Sageli kasutatakse vene vürstide puhul lisanimesid. Lisas on neile antud hüüdnimesid, sest samanimelisi vürste oli palju, vaja kuidagi eristada. Nt Jaroslav Tark polnud vanasti, hiljem antud vene ajaloolaste poolt. Vladimir Püha = Vladimir Ristija (kirikuringkond)= Vladimir Päikene )bõliinades) vladi mir ehk valitse maailma. Nimed on suurejoonelised. Svatoslav svjatõi slav ehk püha slav. Vladivostok ehk valitse ida, Nadezda ehk lootus.
Kuigi Vladimir võtab ristusu vastu, kasutatakse endiselt ka vana nime. Pojad Boriss ja Gleb pärinevad Bütsantsi Annast ja neist said ka esimesed pühakud. Vana pühakoda, mille Vladimir oli lasknud rajada, tuli hävitada (usu vastuvõtmisel). Seal vana sõjajumal Perun peal, visati Dnepri jõkke. Vene kroonikad, et usk võeti heal meelel vastu, alluti hästi vürsti tahtele. Novgorodis ja kogu Põhja-Venemaal oli domineeriv kohalik soome-ugri rahvas, kes hoidis vanast usust kinni ega tahtnud lasta end ristida . VÜrst Vladimir saatis sinna Dobrõnja ja Putjata, ristiti tule ja mõõgaga. Novgorodi elanikud kindlustasid linna aga väel õnnestus need põlema panna ja linna vastupanu rauges. Vägivaldne ristimine . Põhja-Venemaal eelistati isegi enesetappu uuele usule , massilised enesetapud . Seda Vene ajaloo raamatutes suurt ei kirjutata. Venes teateid, et kirikuid vanadele pühapaikade kohtadesse või ojale. Ja vanad tähtpäevad ühendati kristlike pühadega.
Metropoliit oli vene kiriku pea ja esialgu Bütsants määras metropoliite. Nad asusid Kiievis ega olnud sageli kohalikku päritolu, kahekümnest teadaolevast metropoliidist on kaks olnud slaavi päritolu. Venemaa jagati piiskopkondadeks, nende arv kasvas kaheksalt 15ni 13. ajandil. Piiskopid olid esialgu osa piiskoppe määratud Bütsantsist. Vene kirik sai vürstilt küllaltki suuri maavaldusi, nii et Vene kirik juba algusest peale üpriski rikas. Kümnendik kirikule Vene valdustest, kloostrid kasvama, mõlemate rikkus kasvas, sest Venemaal komme , et surmajärgne elu ei sõltunud vaid käitumisest elu ajal. Surmajärgselt oli vaja elavate palvet tema eest, kõige paremini võttis jumal kuulda munkade palveid, seetõttu rikkamad andsid kloostritele suuri varandusi, et mungad loeks nende eest palvet. Ka mitmed Vene valitsejad lasid end enne surma mungaks pühitseda, sest kloostrisse maetu surmajärgset elu peeti väga heaks. Ja pärandas varanduse selle eest kloostrile. Ka vürstid lasid end enne surma mungaks pühitseda.
Munkadel hariduse andmiseks koolide ja kultuurile suur roll. Õpetasid kloostri koolides kirjutamis ja lugemist. Kloostris kirjutati ümber raamatuid ja seal peeti kroonikaid. Venemaal olevast Jeesuse apostel Andreas käinud ristiusku kuulutamas ja rajanud Dnepri juurde kiriku, kuhu olevat kerkinud Kiiev. Andrease lugu juba oma ajal täiesti välja mõeldud. Ivan Julma ajal jälle Andrease loo eisle kerkimine. Andrease austamiseks ristile lisatud Venemaal põikpuu – selle kohta ka muid arvamusi . Peeter I ajal taas Andreas troonile, esimese teenetemärgina Püha Andrease orden.
Vladimir Vene linnadesse valitsema 12 poega . Võimu haaras Svjatopolk ( Nurjatu hüüdnimi). Peale tema võimuhaaramist hakkasid Vladimiri pojad ükshaaval surema. Boriss sai sõjakäigu ajal surma, Gleb oli laeval ning Smolenski all olevat kokk ta tapnud . Svevolo peokäigus sisse põlenud, Svjatoslav põgenes Venemaalt aga Karpaatides saab surma vägivaldselt. Vene ajaloolased süüdistanud Svjatopolki vennatapus. Üks vene ajaloolane arvanud, et Jaroslav Vladimirovitš selle taga, kes hiljem Jaroslav Targa nime all tuntud. Jaroslavil olid isaga vastuolud, Novgorod pidi koguma 300 grivnat (200g hõbedakang) ja Kiievile andma. Sellest 1000 grivnat Kiievile aga Jaroslav otsustas mitee anda. Isa valmistus sõjakäiguks, õde reetis plaani vennale . Kiievist teada, et isa surnud. Jaroslavil õnnestus oma vägedega leppida, viikingi sõdalastel oluline roll, läks venna Svjatopolki vastu. Väed kohtusid Ljubetsi lähedal ja kroonikas kirjeldus sellest. Üks vägi ühel kaldal teine teisel. Ühe vägised. Kumbki ei julgenud rünnata, ootasid mitu kuud, tuli sügis ja külm. Sõimasid üksteist üle jõe, külma saabudes Jaroslav jootis meestele õlut ja ründas. Svjatopolk sai Poolast abivägesid ja ajas JAroslavi minema. Jaroslav Tark troonile 1018- 1054 . Jaroslav Kiievisse maetud ja 1950. aastail kaevati lahti ning Geranimov tegi Sofia katedraali hauast leitud mehest pea konstruktsiooni. Tal jalga nool lennanud, sel luustikul olevat vigastus jalaluul olnud. 1018 polnud kõik 12 vennast surnud. 1036 võeti kinni vend Sudislav, Pihkva vürst ja pandi vangi. Bütsantsi Anna poeg. 1054 jäi Sudislav vangi, ta oli ära unustatud, veetis viis aastat veel vangis. Jaroslavi pojad päästsid ta välja ja ristisid mungaks. Vend Mistislav oli Krimmis, 1036 suri ja toim Tamali poolsaarel Jaroslavile.
Jaroslav sidemeid võimsate naabritega . Kõigepealt naiseks Rootsi kuninga tütre Ingegerd. Vahel ka mingit Annat nimetatud, järsku Jaroslav varem Annaga anielus? Järsku INgegerd pidi astuma vene usku ja võttis Anna nimeks? Ingegerdi ristinimena teatakse aga Irinat. Müstika. Ingerimaa tema järgi nime saanud. Ka oma lapsed sokutas erinevate valitsejate abikaasadeks. Tütred Norra, Ungari ja Prantsuse kuningatele. Tütar Annast Prantsuse kuninganna, sai Henry I naiseks. Jaroslavi poeg naiseks Bütsantsi printsessi . Jaorslavi õde Poola kuninga kaasaks. Jaroslavi ajal hakati Kiievis ja Novgorodis uhkeid rajatisi välja ehitama, eeskuju sai Bütsantsist. 11. sajandil aktiviseerusid betšonusid. Juba Vladimir nendega sõdinud. Jaroslavil ka nendega palju tegemist. 1030-31 paiku Poola aladele sõjakäik. 1043 Jaroslav sõjakäigule Bütsantsi vastu, torm purustas laevastiku ja maismaavägi sai ka lüüa. Konstontinos MOnomahhose tütrega Sebulov abiellu, sündis Vene vürst Vladimir MOnomahh. Sõjakäik 1043, see lõpetas Bütsantsi vastased sõjakäigud.
Jaroslav Tark üritas Vana-Vene riigipiire ka Eesti aladele laiendada. 998,991 džuude märgitakse sõjameeste seas, kes kaitsesid Kiievi lõunapiire. Pärast enam ei nimetata Vene vägede liikmeteks . 997 vürst Vladimiri sõjakäik džuudide vastu. 19. sajandil vene ajaloolased väljatoonud, et kroonikais on. Säilinud kroonikais teadet pole, ajaloolaste endi väljamõeldud? Loode-Venemaal suurim vastupanu ristiusule, 988 ristimine. 1110 ülejäänud lõpetasid koostöö Vana-Venega ja lahkusid sõjaväest? Ja esimene konflikt 997 kujunes usu pinnal? Jaroslav Tark arendas sidemeid Skandinaaviaga. Jaroslavi sõjakäik 1030 ja Tartu hõivamine näitavad, et Tartu lõuna ja ida Eestis tähtsamaid keskuseid, oli veetee Emajõgi ja maismaatee, mis tähendas Põhja- ja Lõuna-Eesti ristumispunkti. 1113 Nestori kroonika, see tunduvalt hilisem. Kirjutas kirjalike allikate põhjal, igal pool ei pruukinud ola aastaarve. 1036 Tartu rünnakuks Tvauri arust sobiv. Mäesalu arvab , et ei, Jaroslav oli Novgorodis (Jutustud möödunud aegadest kirjas) ja kogus vägesid Kiievi kaitsmiseks betševnike vastu. Kuna Nestori eluajast varem toimunud, siis Nestor ei saanud teada, ei saanud käiku kaheks lahutada. 1030 ja 1036 eraldi sõjakäigud. 1030 alla eri sündmused krooniks. Nt sõjaretk Poola vastu arvati, et aastaga ei jõutud mitut sõjakäiku teha. Aga vürstid rändasid ringi, ka kolm jõutakse teha. Jaroslav Targa vanim poeg, Izjaslav , tema 1054 Novgorodi ja Ostromirist sõjaväega sõjaretk tšuudide vastu. Võttis ära Kedipivi (Keava?). 1060 Izjaslav taas Eestisse ja sossovitele pannud peale maksu. Sossoviteks on pakutud sakalasi (keeleline sarnasus), saarlased (viikingid kasutasid väljendit Süsla). Mingis muus kroonikas, et sossovitele ja kalovantskidele. Sol – soll – sool? Et Harju piirkonna rahvale? 2000 grivnat ja rüüstavad, lahing sossoved armutult lüüakse, venelasi langeb 1000. Lahingu võitjat ei nimetata. Järgneva viiekümne aasta kohta pole ühegi Vene retke teadet Eestisse.
Vene ajaloolased, et Jaroslav oskas tervet rida keeli (nt rootsi, ladina) ja oligi Tark. Jaroslav Tark võttis eeskoju Konstantsinoopolist, uhked kirikuid rajatakse , Konstantinoopoli Püha Sofia eeskoujul taolised ka Kiievisse ja Novgorodi. Pööras tähelepanu koolidele ja koolide rajamisele. Jaroslavi ehk Vene õigus, seadustekogu , seal nii kristlike kui esiaega kuuluvaid seaduseid, nt veritasu , tapetu sugulastel õigus tapja perele kättemaksta. Raamatukogude rajamine, lasi tõlkida Bütsantsist saadud raamatuid ja käsikirju. Võrreldes eelmiste valitsejatega ei olnud tal Bütsantsiga eriti häid suhteid, määras ise metropoliidi. Selle kohta Bütsantsist luba küsimata. 1054 suri 75 aastasena, tal oli palju poegi, kes valitsesid Venemaa eri linnades. Seadis sisse kindla järgnebvuskorra valitsemiseks peale ta surma. Tavaks, et Kiievi suurvürst vanim poeg, Novgorodis. Teised pojad teistes linnades. Vladimir surnud, järgmine poeg Izjaslav, kes valitseski Novgorodis. Svjatoslav ja Vsevolod järgnesid vanuses, kes olulisemat rolli mängisid. Izjaslav on küll kõige vanem aga pole eriti tugev valitseja, 1054-1068 vormiiselt Kiievi suurvürst. 1068 leiavad Vaba-Venes aset tormilised sündmused. 11. sajandi keskel oli Kiievi riigi lõuna piirile ilmunud uued rändrahvad – polovetsid(?), kes olid metsikud ja rohkearvulised ning põhjustasid probleeme, rohkem kui enne petšeneegid. Rändrahvad st polovetsid käisid Lõuna-Venemaal rööövimas, võtsid vange ja müüsid Krimmis orjadeks. Bütsantsi allikates, et umbes 12 000 orja aastas. Osaliselt polovetside tõttu otseside Bütsantsiga katkeb.
Izjaslav ja Svjatoslav ja Vsevolod panevad oma väed kokku aga saavad 1068 Alta jõel toimunud lahingus lüüa. Kui vürstid Kiievisse naasevad ja rahvas kuuleb lüüasaamisest, puhkevad rahutused . Väidetavalt rahvas nõudis relvi , et ise polovetsidele koht kätte näidata. Mässu käigus vabastati vangid sh vürstide üks noorem vend Seslav, kes Polotšovis valitses. Izjaslav põgenes Poola kui kuulis , et Seslav ka vabanes. Rahvas pani Seslavi uueks vürstiks aga Izjaslav sai Poola kuningalt abivägesid ja nüüd oli Seslav sunnitud põgenema. Izjaslav lasi hukata Seslavi vabastajad. Novgorodi piiskop taketakse orjade (holoppide) poolt Kiievis. Volhv (isik, kes on muinasusu preester/nõid). Ka tšuudi volhove nimetatakse kroonikais. Paljud venelased uskusid ja käisid tšuudi volhovi juures. Targa ravitseja . Volhov pole vene keelne sõna, kohalikelt soome-ugrilastelt laenatud. Velho nodid( tark soome keeles. Järgmise piiskopi vastu astub Volhov ja palju rahvast tema poolel. 1069-70 kõikpolnud korralikud kristlased , rahvas hoidis muinasusu esindaja poole. Ka usuvabaduse küsimus võis olla, et uus piiskop ei tahtnud vanu usukombeid lubada. Aga piiskopil õnnestub lasta volhov mõrvata ning asjad rahunevad maha.
Suustali maal oli soome-ugri rahvaid enamus, seal oli siir nälg 1070 . Rahvas läks oma tarkade käest küsima, miks süüa pole. Volhovid väitsid, et võivad süüdlase selgitada. Kuna rahvakogunemisel ka linnajuhtkond, siis seletati, et rikkamate juhtide pärast polegi meil süüa. Rikaste meeste naised süüdi, tehti tikke , tõmmati kõrvadest kalu, vilja ja mett ning rindade vahelt lihakäntsakaid. Naised tapeti, vara rööviti. Algas mäss, alles Kiievi abiväed suudavad mässu maha suruda. Volhovid anti tapetud naiste sugulaste kätte. Vlhovid anti ketis olnud karudele. Pärast mässu koostati Jarošlavitšite õigus, kolm Jaroslavi poega õiguse väljaandmise taga. Seal pühendatud eraomandi kaitsmisele, kaob veritasu, selle asemel küllaltki karmid trahvid. Oleneb, kelle tapad, inimesed polnud ju võrdsed. Vürsti ametnik 80 grivnat, smerd ( talupoeg ) 5 grivnat.
Tülide periood vendade vahel. Jaroslav tegi küll valitsusjärjekorra aga see ei aidanud, kuna vürstide vanusevahe polnud suur ja iga vürst tahtis troonile sättida oma poegi aga onusid oli nii palju, et poegadel polnud lootust vürstitroonile saada. Perioodi 1073-1093 peetakse Jaroslav targa poegade tüliperioodiks. Sellele järgneb Jaroslav Targa pojapoegade tüliperiood 1093-1113. Izjaslavi poeg Svjatopolk tegev. Svjatoslavi poeg Oleg ja Vsevolodi poeg Vladimir. Üks rüüsteretk ja sõda järgneb teisele. Osa neosy kasutab ära ka polovetse. Seda teemat kasutati loos Igori sõjaretkest. Põldudel polnud kuulda kündjate hõikeid, sest seal kriiskasid varesed tundes värske liha lõhna.
Vladimir on silmapaistvaim, kordamööda kolm pojapoega suurvürstid. Vladimir saab hiljem monomahhik. Tema ema oli Bütsantsi Konstantinoopoli monomahhi tütar. Vsevolod sai naiseks Bütsantsi keisri tütre, poeg Vladimir Bütsantsi (KOnstanin IX monomahh) verd. Hüüdnmeks hiljem monomahh. Initsiaatoriks ühel vürstide Lubetši kokkutulek , ahetakse arutada läbi tekkinud probleemid. Vljadimir üritab Olegi üle kohut mõista. Kokkutulekust ei saa asja, iga üks valitseja oma isa maal, mille Jaroslav Tark talle määras. Kiievi vürstiks sel ajal Svjatopolk, 1097 avastatakse Kiievis Svjatopolki vastu vandenõu. Ühels prganiseerijaks olnud ka Vladimir Monomahh. Olukord segane ja rahutu. Vladimir otsustab seda ära kasutada, sõlmib Olegi ja polovetsidega liidu. Kuna Kiievi bojaarid polovetside tõttu ei toeta Vladimirit, lahkuvad väed Kiievi alt. Vladimir saadab salaagendid Svatopolki õukonda, et seal pahateod kirja pandaks. Svjatopolki ajal kehtestatakse Kiievis soolamaks ja monopol . Ainult vürstil õigus soolaga kaubelda. Ja kalliks hinna panna. Kui Svjatopolk sureb , siis tekib soolamäss. Rahvas soolaladusid rüüstama ja kui juba neid, siis ka teisi ladusid . Mäss puhkes suures Kiievis. Nüüd Kiievi bojaarid leiavad, et ainsana suudaks korda luua Vladimir MOnomahh, bojaarid kutsusid ta vürstiks (1113- 1125 valitsusaeg ). Tema ajal Vana-Vene riik ühtne , suudab teatud määral riigi ühtsust taastada.
Vladimir Monomahhi ajal antakse välja laiendatud õigus. Nt ka liigkasuvõtmist käsitletud. Võlaprotsent aastas võis olla kuni 50%, uue seaduse järgi, kes kolme aata jooksul tasunud, soos võlaprotsente ei pea välja maksma (150% kolme aastaga võlast nin kätte saanud). Lihtrahvale rohkem õigusi ja vabadusi andev seadus. Üheks suureks teeneks on Vladimiri puhul, et ta 1111 oli suutnud juba polovetsidele päris korraliku löögi anda. Kirjutanud raamatu „Õpetussõnu lastele“ (venna ja vennapoja pattude alusel, nt ihnus ). Veel raamatuid kirjutanud, autobiograafilisi. Vladimir MOnomahh elas 82-83. aastaseks ja umbes 83 pikemat rännakut )16 000 km läbinud). Väidab, et tegi kõik ise ja kontrollis üle.
Isevalitseja sümbol monomahhi müts. Selle mütsi kinki Bütsantsi keiser KOnstantianus IX tütrepoeg Vladimir MOnomahhile isiklikult. Juba 19. sajandil lasid vene tsaarid mütsi uurida, et kas lugu on tõsi. 19. sajandi lõpul leidis, et pole päris Vladimir MOnomahhi ajast. Vb siis kingiti müts Vladimir Pühale? Tänapäeval, 20. saj alguses juba tõestati, et müts on tehtud 14. sajandi Kesk-Aasias, ilmselt kuldhordi khaan kinkinud Ivan Ile. Riiklik sümbol Vladimir MOnomahhi mütsist Ivan IV ajal. Kui taheti näidata, et Venemaa on Kolmas Rooma ja valitsejad otse Bütsantsist pärit. Vladimir MOnomahhi vanim poeg oli Mistislav (enne Novgorodi vürst), kui isa sureb, saab temast uus Kiievi suurvürst. Ta on üprsiski võimekas, tema valitsemisaja 1125-1132 lõpuni võib pikendada Vana-Vene riigi iga. Pärast seda Vana-Vene riik laguneb väikesteks vürstiriikideks kuigi vormiliselt on endiselt Kiievi suurvürst aga võimu tal pole. Esialgu on troon veel ahvatluseks aga peaegi ena mitte. Feodaalse killustumise periood.
1961 NLKP programmi vastuvõtt 1980-1981 lubati, et kommunism valmis. Kui 1980-81 saabus, siis kirjeldatud kommunismi pole. Öeldi, et me arenenud sotsialismis. Feodaalse killustatuse kohta öeldi, et arenenud feodalismi periood. Millal feodaalne killustumine toimus? 1073 võiks hakata, vene ajaloolased pakuvad Lubetši nõupidamist 1073, Vladimir MOnomahhi valitsusaja lõppu 1132. Ja kui 1169 Kiiev purustatakse Andrei Pogoljubski poolt. Viimasel ajal jäädud 1132 Mistislavi valitsusaja lõpu juurde. Toimub järjepidev majanduse kultuuri areng. Mitmetes Vene jagudes ei tea, palkutud eri arve. 12. sajandil 13 vürsti riiki, vahepeal kasvab, siis jälle kahaneb. Vormiliselt ka suurvürst olemas, algul Kiievis siis Suustari maal. Ainult nimi, võimu ei ole suurvürstil, teised vürstid üritavad üksmeelt saada ja kokkutulekuid tega aga need probleemi arutamisel ei suju, lõppevad vahel isegi suuremate tülidega kui enne. Lõuna poolsed vürstiriidi. Selleks eri põhjused, ka polovetsidega seotud. Ka side Bütsantsiga mängis rolli ja sdelle nõrgenemine.
Monomahhi müts KOnstantinud (suri 1055) IX poolt Vladimir (sündis 1053) Monomahhile, kella ema oli Konstantinoopoli keisri tütar. Et kinkides oli Vladimir kahe aastane on kahtlane. Mütsi kaunistuste järgi, et Ivan I müts, mis Kuldhordi poolt kingitud . Üks ajaloolane, et müts tatarlasest naisterahvale kuulunud, nt khaani naisele. Khaan USbekti õde Kotšakale kuulunud, abiellus Ivan I venna Juri Danilovitšiga. Kotšaka suri 1314 peale seda Ivan I kätte. Alles 1518 kirjalikes allikates märgitakse esmakordselt, et Vene keistril Konstantinud IX monomahhi müts. Siis tsaarivõimusümboliks. 1682 Peeter I kroonitakse koos venna Ivaniga, mütsist tehakse koopia, et võrdväärsete sümbolitega kroonitaks. Peale seda kaotab tähenduse, tsaarikroon tuleb. „Lugu Igori sõjaretkest“ 1185 Novgorodi vürst Šlatošlavitš tegi retke polovetside vastu. 1795 leidi käsikiri ja avaldati, 1812 orginaal põles tulekahjus. Ainult avaldatud lugu olemas, tundus liiga romantiline. Äkki võltsing? Mõned aastad tagasi üks juhtivamaid vene keele teadlasi võrdles keelt Novgorodi tohtkirjade omaga , leidis et sõnavormide ja sõna kasutus klapib hästi. 18. sajandi lõpul oli saanud aga kirjandushuvilised tohtkirja kätte, seega ongi kirja pandud 12. sajandi lõpus. Peale 1132 enam ühtset riiki polnud. Vladimir Šuustali vürstiriik tuumikala Volga ja Oka ülemjooksu vahel. Sellel alal pole ühtegi idaslaavi hõimu. Krivitšeid ja sloveenid riivamisi aga neid idaslaavideks ei peeta. Soome-ugri hõime – merjalased, murovid, meštšerad. Ja põhja poolt ulatuvad sinna ka vepslased. 12. sajandi I poolel venelased sinna alale, sest esimene teadaolev keskus Vldaimir Geašman ehk MOnomahhi valitsusajal 1108. Vladimir monomahh saadab uut ala valitsema oma kuuenda poja Juri Dolgoruki (Juri Pikkkäsi).
Vene kolm vägilast: Ilja Muromets üks neist. Kiievi Petšerski kloostrisse legendi ärgi maetud, 1643 kuulutati pühakuks. 1988 kaevati haud lahti, tehti temast rekonstruktsioon. Nagu oleks ajalooline isik. 1125-1157 Juri Dolgoruki Vladimir Šuustali vürst. Tema ajal meelitatakse rahvast sinna elama. Käsitllisi ja kaupmehi saabus, teatud ajal elanike hulk kasvas. Kutsuti sõpru ja sugulasi , lõpuks oli soomeugri rahvast vähem kui slaave. Kuna juurde tulnud venelased ei õppinud nende keeli, õppisid nad vene keele ära, umbes 200 aastaga sulandunud . Säilinud hüdronüümid. Paljudel jõgedel lõpp -va, see tähendab sealse soome-ugri rahva keeles vett. Kohapealsetes murretes eriti laensõnu pole, suur eripära tagahäälikute vokaalides ja täishäälikute ja kaashäälikute kombinatsioonides. Venekeelele üleläinud rahvad moonutasid seda. Juri DOlgoruki ajalukku sest hüüdnimele vastavalt püüdis oma võimu alla saada kaugeid piirkondi, nt Kiievit ja Novgorodi. Kirjutatud, et rajas Moskva linna, tal on küll teened . 1147 Novgorod Seeversti vürsti külla, väikses mõisas Moskva jõe ääres peeti pidu ja peopidamine pandi kroonikasse kirja. See esimene kord Moksva kui asustatud paiga mainimine . Juri Pikkkäsi sai kingituses gepardi ja Svjatoslav koos poja, kaaskonnaga (90 aastane bojaar ka).
Juri Pikkkäsi üritas Novgorodi endale saada suutis aastaks poja troonile sokutada. Volga-Bulgaaria vürstiriik huvitas Pikkkätt ka, rikas ja kõrgekvaliteediga käsitööga piirkond. Kõige enam tahtis Kiievi vürstiks, mäletas noorpõlvest, et Kiievi valitseja tähtsaim isik riigis. 1146 sõjakäik Kiievi vastu, sai troonile aga 1151. Peksti sealt minema. 1154 jälle Kiievi tagasi, 1157 oli Kiievis kui suri. Andrei Bogoljubski Juri Pikkkäe poeg. Isa tahtis teda Kiievisse jätta, et temast saaks Kiievi suurvürst. 1154 kutsus Andrei sinna, Võšgorodi lossi andis aga Andrei põgenes koos ühe ikooniga. Vladimiri jumalanna ikoon , kuulsamaid Vene ikoone. On imettegeva jõuga. Väidetavalt Evangilist Luukas maalitud laua taga, kus Jeesus sõi koos Maarja ja Joosepiga. 5. sajandil Jerusalemmast KOnstantinopoli, 12. sajandil Venemaale. Tegelikult alates 12. sajandil tehtud see ikoon. Andrei Bogoljubski asub Vladimir Suždadi maad välja arendama, keskendudes Vladimiri linnale. Enne Bogoljubskit oli Rožtad Suždadi maa. Bogoljubova külla rajab uhke valge lossi. Bogoljubava Andrei tuleb tänu lossile. Nimi küla järgi, mitte jumala armastusest. Loob endale uue družiina, residents üle Vladimirisse, sest nii ROždovis kui Suždadiga bojaarid võimukaks muutunud. Üritab luua meeskond , kelle anil ohje kõvasti hoida. Vladimiri linna üritab välja ehitada kui uut Kiievit, selliseid kirikuid ja ehitisi nagu Kiieviski. Kuldväravad ka, nende tegemisel juhtub esimene imetegu . Kui väravapooled lahti, kukkus ülemine konstruktsioon 12 inimesele peale, Andrei pöördunud jumalaema ikooni poole ja siis kui surnud ära võeti, olid kõik 12 inimest terved .
Ka Andrei tahab saada endale Volga Bulgaariat. Need teevad ka vastu retki ja Andrei ei saa veel enda võimu alla. Andrei teine abikaasa Volga-Bulgaaria valitseja tütar. Ka üritab Novgorodi oma võimu alla saada. 1170 retk aga saab lüüa. Vange nii palju võtsid ŠuŠdadlastest, et Novgorodi turul üks lamar võrdub kolm šuždadlast. Ka Kiiev huviobjekt, Andrei 1169 sõjakäigule Kiievisse ja purustab selle. Pärast 1169 aastat Kiievi kui keskuse funktsioon on igat pidi kadunud. Karmikäeline valitsus, bojaarkonnas tekib vandenõu. Kutškovitsid eesotsas. Andrei pussitati oma lossis, keha visati aknast alla, seal oigas ning siis löödi surnuks . Andrei skeletti uuritud, füüsiliselt tugev aga löögi torkejälgi. 1174 tapeti. Samal aastal üks sõjakäik Kiievimaale, kui oli lüüa saanud.
Vladimir Suždadimaal algab võimuvõitlus. Sinna sekkuvad ka venna pojad. Võimulepretendeerijad kasutavad eri linnu oma toetajaskonnana Sustovi, Rostovi ja Vladimiri, võitlus ka linnade vahel. Võitjana üks Andrei vendadest, Vsevolod, saab vürstiks, kelle hüüdnimeks Vsevolod Suurpesa (1176- 1212 ). Vladimiri suurvürst Suurpesa, sest tal on hästi palju lapsi, suur pere. Loob oma ümber ustava sõpruskonna, kelle abil suudab korda hoida. Volga-Bulgaaria peab aeg-ajalt sõdu. Vladimir Suždadi maa ääres elavaid rahvaid-maid, mordvalased, udmurdid ristiusustada ja alasid endale saada. Tema ajajärku peetalkse õitsenguperioodiks. 1212 sureb. Vanim poeg Konstantin , kes läks isaga tülii ja Vsevolod määras päriseks järgmise poja Juri (kolmas Jaroslav). Konstantin otsis liitlasi endale ja Vistislav Uljas tuli pluss Novgorod ja Smolensk. 1216 Lipitsa lahing, ühel pool Konstantin, teisel nooremad vennad. On küllaltki suur lahing. Konstantin võidab, ründas ootamatult. 1808 tuli välja haruldane leid, seotud lahingu ja vürstide põgenemisega. Kuldnaastudega kiiver , rõngassärk. JAroslav Vsevolodovitši kiiver 12.-13. sajandist, uhkeim kiiver, mis leitud! Graveering „Suur olgu püha Ingli Miikaeli abi oma orjale Fjodorile (JAroslavi ristinimi)“ Ristimine pidi olema seotud mingi kristliku tähtpäevaga. Konstantin valitseks kaks aastat, siis suri.
1218 saab vürstiks Juri, kes on kuni 1238 aastani vürst. 1223 saatsid Saksala valitsejad raha ja kinkidega Venemaale, Juri saatis venna JAroslavi Novgorodlaste, pihkvalastega Eestisse ja nad piirasid Tallinna. Ei suuda Tallinnat vallutada. 1224 Tartu piiramisrõngas, ainult Sušdadi üks vasall jäeti ellu, et viiks isandatele sõna juhtunu kohta.
Novgorodi linna arheoloogiline materjal on tohutu. Üle tuhande tohtkirja. Novgorodis oli vürst aga selle vürstivõim oli tagasihoidlik. Kasutatud terminit Novgorodi Feodaal Vabariik. „ Isand Suur-Novgorod ja Novgorodimaa“. 859 mainitud Kortomõsni surm, 16. sajandil Nikoni kroonikas mainitud. 9.-10. sajandil Novgorod käsitöö- ja kaubanduskeskus paiknes veeteede sõlmpunktis. Volhovi ääres, tee Musta merre, Bütsantsi. Sta jõe kaudu Volgale ja sealt idamaadesse. Ilmern – ilm järv, muutus Ilmariks. Ilma ennustamise järgi. Velikaja ja Peipsi -Emajõe kaudu Pärnusse, ka Narva jõge võidi kasutada. Kaubanduse keskus eriti aga ka käsitöö. Alates 12. sajandi lõpust rohkem infot, eriti 13.-14. sajand, seal Hansa kaupmeeste viimane punkt kuhu lubati minna Novgorod. Novgorodist veeti välja Läände hiigelkogustes kaupa. Esimesel kohal karusnahad, parematel aastatel teada, et aastas 500 000 karusnahka viidi välja. Olulisemad oravanahad aga ka soobel , naarits, nirk , kärp jne. Teine kaup vaha, Lääne-Euroopasse viidi. Kolmandaks parknahk, tavalised pargitud loomanahad. Veeti välja ka lina ja kanepit, morsakihvu (kallid). Sisse veetakse luksustooteid: kalleid kangaid , vääriskividest esemeid, värvilist metalli, veini, vürtse, soola (veeti üle Tallinna nt), soolaheeringat, vilja (Novgorod suht soine piirkond). Piirkond ei suutnud end ise viljaga varustada, see suur probleem keskajal. Vladimir Suždadi mal hea saak, sealt vilja veetud aga ka Eesti aladelt.
Eestis sellest ajast hõbeaardeid, need ülejäägid ehk soodsa kauplemise tulemusena. Sealt karusnahku, siit vilja ja Eesti aladelt karusnahad Läände, tegid head kaupa. Karusnahad soome-ugri rahvastelt, kellelt andamit nõuti. Novgorodi ka küllaltki kõrgel tasemel käsitöölisi, toodeti ehteid , lukke jne. Läände müüdud toorainete ja Novgorodis valmistatu. Nii andamiskogumisega kui kaubavahetusega Siberi rahvastelt tulu. Novgorodi bojaarid säilitasid võimu Novgorodi väliste rahvaste üle, nt tatarlaste .
Novgorod Volhovi jõe kahel kaldal, umbes kuus kilomeerit Ilmeni järvest kaugel. Rjuriku linnus (Volhovi lähedal) järve lähedal. Novgorodi tähendus „uus linn“, uus mille suhtes? Tõenäoliselt Rjuriku linnuse suhtes. 859 mainitud Novgorodi vanema surma, arheoloogiline materjal, et linn tekkinud umbes 10. sajandi keskel. Novgorodi linn koosneb kolmest kokkukasvanud asulast. Novgorod jõe äärne ala, piisavalt niiske, palkidest tänavasillad, hoonete vaiasid, peale uued. Puit ideaalselt säilinud, kultuurikiht 7 meetrini ulatuv. Nende põhjal hea dendrokronoloogiline skaala. Sofia pool (lääne) ja Kuba pool (ida) Novgorodis. Kreml Sofia poole, Jaroslav Targa ajal Sofia katedraal ehitati.
Novgorodi linn jagunes kolmeks viiendikuks, maksualune ala jagunes viieks viiendikuks. Merevski merjalaste viiendik äkki pärast Nerevski. Slavenskija – seal sloveenlased? Ljudin – tšuude pakutud. Zagorodskij – linnatagune viiendik. Plotniskij – puuseppade viiendik. Üks Sofia pool, teine Kuba pool, seal Jaroslavi õu tähtsaim. Kui jõel tulekahju, siis võis tuld kummalegi poole Novgorodi viia. Sofia katedraali juurest sild üle jõe teise linna ossa . Kuba pool turg ja välismaalaste kaubahoovid. Läänes esimene gooti kaubahoov , seal domineerisid Visby kaupmehed. Teine Saksa kaubahoov, mida ka Peterhofiks nimetatud. Novgorodi tänavad rekonstrueeritud arheoloogiliste kaevamiste järgi. Tänava nimed käsitöö tegijate järgi, tükk aega arvati, et just seal need käsitöölised elasidki. Peale Olegi lahkumist traditsioon, kes Kiievis valitseb, see paneb noorima poja Novgorodi valitsema. Jaroslav Tark tahtis Novgorodile paremat positsiooni. Pärast Jaroslav Targa surma on vürstid andnud vürstikvalimise korraldamise vande Jaroslavi ürikute nimel. Ehk Jaroslavi nimel anti Novgorodile tema määratud privileegid ? Pole neid ürikuid leitud, ei teata.
1078 vürst Gleb astus Novgorodi vastu välja, novgorodlased näitavad talle tee kätte. 1136-37 novgorodlaste plestõus, Vsevolod saadetakse perega minema. Novgorod hakkab endale ise vürste valima , Veetše valib. Rahvakoosolek, ettepanekud, karjumis eärgi otsustati, kes rohkem karjub, see võidab. Veetše rikkamate bojaaride parlament , u 300 tähtsamat ja rikkamat novgorodlast. Isandate nõukogu valmsitas arutatavaid küsimusi ette. Nõukogu eesotsas oli Novgorodi peapiiskop , kõige suurema võimuga isik Novgorodis. Kui varem määrati Kiievi, siis 1156 hakati ise piiskopi valima. Sofia katedraalis hoiti kaubamõõtusi, kaalude algnäidiseid, pikkuste pulkasid. Vahel pidid välismaa kaupmehed oma kaubakeldrite võtmeid hoidma peapiiskopi juures. Novgorodi linnakohtu kohtunik. Oma sõjavägi ja nõukogu olid tal, ei jäänud Vene vürstidele alla. Passadnik tähtsal kohal, algul nagu vürsti abiline nimetatud Kiievi vürsti poolt määratud. Pärast Novgorodi revolutsiooni hakkas passadnikut veetše valima ja hakkas vürsti abina ka tema tegevust kontrollima. Veetše valis veel tuhatniku, kes oli Novgorodi linna kaitseväe eesotsas ja kaubandusnõukogu eesotsas.
Novgorodi vürstide residentsiks Rjuriku linnus, pidid linnast väljas elama. Tüliküsimustes linnaelanikega tavaliselt kaotaja vürst. Poole aasta jooksul esimestest valimistest vahetus 28 vürsti. 1187 põletati Sigtuna ja venelased ütlevad, et viisid Novgorodi Sofia katedraali põhjakülje usteks. 1152-54 Magdeburgi piiskop need teha metalli proovi järgi? Novgorodi toodud hiljem, need ümbermonteeritud , vene mõistes juurde teinud kaunistusi. 1330 .aastatel uks Sofia katedraali külge. 1262 venelased sõjakäigu Tartusse ja siit need väravad.
Mongolite vallutused Venemaal
Mongolite riik olnud suurim impeerium ajaloos. Hiilgeajal suur osa Aasiast ja Euroopast oli mongolite võimu all. Mongolite esiletõus toimus väga kiirelt. 13. sajandi alguses kerkis esile Temutšin, hiljem tuntud Tšingis-khaanina. Mongoolias ülikud kerkivad esile, keda nimetatakse nojoonideks, neil sõjaline kaaskond, keda kutsuti nukker`iteks, pooleldi ihukaitse , pooleldi sõjaväelane. Juba 12. sajandil üksteist oma võimu alla suruma. Temutšin suutis esiotsa tõusta. Ononi jõejääres sündis Tšingis-khaan. Kurultai – nojoonide kokkutulek, kus valiti Temušin suurkhaaniks ehk Tšingis-khaaniks, mis mongoolia keeles suurkhaan. Ta suutis järk-järgult oma võimu laiendada, suutis rajada väga tugeva sõjaväe, tema eestvedamisel võeti vastu mongolite seadus jassa. Teatud punktide osas karm, reguleeris mongolite sõjaväge. Kokku oli jassas teadaolevalt 36 punkti, millest 13 eest ettenähtud surmanuhtlus karistuseks. Nt tapmise, röövimise, varastatud asjade ostmise eest. Kui võlgu võttes kasvasid intressid 3x suuremaks kui võlg, siis surmanuhtlus! Relvad olulisel kohal, kui leidsid mõõga ja ei tagastanud seda – surmanuhtlus! Ka sõjakaaslase mitteabistamise eest. See aitas kaasa ka tugeva sõjaväe loomisele. Kümnend süsteem sõjaväes: 10, 100 ja 1000kond ja musttuhatkond ehk 10 000. Nende üksustel teada, et kõik vastutavad ühe liikme eksimuse eest. Tugeva distsipliini ja vastutuse sisseseadmine tõi vallutustel edu.
1206 oli nende territoorium väike, laiendavad olulisel määral, tähtsat rolli etendavad ka ülevõetud sõjalised uuendused. Hiina aladelt võeti üle uudset sõjatehnikat, eriti piinamisriistu ja püssirohtu kasutatud, seda kasutasid lõhkepommide tegemiseks või tehti väikseid reaktiivrakette. Mongolitel ääretult hästi organiseeritud luure , luurena kasutatud ka lihtsalt rändureid ja kaupmehi. Vajadusel kasutati ka vange, keda osati rääkima panna. Põhivägi kerge ratsavägi, olid väga osavad vibulaskjad. Vibu kõrval teine relv kõver saabel . Neil olid kiired hobused , kujunes välja oma taktika , kuidas lahinguväljal käituda. Moona kaasa ei võetud, vägi seetõttu kiire. Kui polnud süüa, tegid hobusele väikse täkke ja jõi veenist verd? Ajalookirjutuses selline väide. Mongolid ei tapnud halastamatuöt. Vastuhakkajad tapeti, tugevamad enda sõjaväkke. Käsitöölised ja meistrid enese heaks tööle. Tšingis-khaani sõjaretkede käigus paljud rahvad oma võimu alla, nad masustati. 1211 sõjakäigud ka Hiina aladele. Sõjakäik Kesk-Aasiasse 1218, sinna 200 000 mongoli meest, seal järkjärgult vallutatakse linnad. Küllaltki rikas piirkond, pärast Kesk- Aasia alistamist ühe väe üksus, milles 30 000 meest, mille otsas on Dšebe ja Subedei. Läbi Iraani Taga-Kaukaasiasse, sealt edasi ja jõuavad Kaspia äärsetesse steppidesse (Kuubani tasandik ), seal elavad juba polovetsid (rändkarja kasvatajad).
Polovetše tahavad oma võimu alla saada, hakkavad vastu ja suur polovetside vägi pageb Dnepri äärde, seal polovetside khaan KOtjan pöördub Vene vürst Vištislav Ulja poole. Tema naiseks Kotjani tütar. Üritab abi organiseerida aga paljud vürstid ei võta vedu, lõpuks mitmed vürstid tulevad, saadakse u 80 000 pealine vägi kokku. Mongolid saadavad saadikud venelaste juurde, et me teid ei puutu , meil vaja polovetsidega arveid õiendada, nad teile ka ju kurja teinud, miks abistada? Kotjan ilmselt üritab vene vürstidele seletada, et see salakaval pettus, et homme tulevad vene vürstide vastu sõdima. Saadikud tapeti, mongolid solvunud aga saatsid uued saadikud, et miks te tahate sõdima tulla? Mongolid väikestes salkades, venelased ja polovetsid peavad pidu. Mongolid õppisid nii tundma venelaste taktikat, sõjalisi oskuseid . Kaheksa päeva kassi-hiire mängu, jõuti Kolka jõe äärde. Vene väed polnud ühtsed, iga vürst oma väge käsutas. Kiievi Vištislav arvas , et tema puhkab, teised sõdigu. Osad veel seal puhkavad. 31. mai jälle väikeste mongoli salkade põgenemine ja venelased jälitama, mongolid meelitasid nad lõksu. Vene väes polnud korda, haledalt kaotasid. Osa vürstid põgenesid ja pääses vaid Vištislav Uljas. Ta esimesena Kolka jõe äärde, paadid olemas, teised paadid lükkas eemale, et mongolid järgi ei saaks. Teised vürstid jäid niiviisi mongolite kätte. Mongolid ka Vištislavi ja teised üksused piiravad sisse, vibudega haavatakse. Suur osa venelasi saab surma, mõned vürstid tehti lauajalgadeks, laua plaatidele vene vürstid aluseks. Venemaale tagasi jõudis 1/10 ehk 800 meest. Oma aja koht väga suur kaotus. Teade Kolka lahingust jõuab ka Läänemere äärde, see näitab lahingu suurust. Vene kroonikates aastaarvud erinevad. 1223-26. Henriku kroonika järgi 1222 . 31. mai 1222-26 Kolka lahingu dateering. Venelased mongoleid nimetasid tatarlasteks, kea mõned nimetasid pajatsiteks.
Pärast Kolka lahingut liikusid edasi. Aga siis järsku pöörati tagasi. Ilmselt endil ka kaotusi a peeti targemaks lahkuda. Pärast seda ei teadnud pikka aega keegi mongolitest. 1227 suri Tšingis-khaan. Karakarum koht kus peeti nõupidamisi. Uueks khaaniks sai Tšingis-khani kolmas poeg Ugedei (Ogadai-Khaan) 1234 on Karakorumis uus kurultai, mongolid tegid plaanid edasi liikumiseks Euroopa poole. Vene vallutamiseks pakuti neli aastat aga Euroopa jaoks 18. Vene sai kiiremini vallutatud. Batu -khaan on Tšingis.khaani vanima poja poeg, kes Läänt vallutama läks. Tšingis-khaan mongoli impeeriumi rajaja, peetakse tähtsaimaks. Viimasel ajal on Tšingis-khaani hakatud hoopis teistmoodi suhtuma . BAtu-khaani ettevalmistused korralikud. Mongolite armee oli 400 000 meest Vene kirjutiste kohaselt. Teade, et kokku mongoleid oli u 600 000. Araabia allikas, et kui Tšingis-khaan suri oli 129 000 meest armees. Venemaal sel ajal elanikke u 6 000 000, st venelased oleks suutelised pea miljonilise armee välja panema . Aga Venemaa oli killunenud väikesteks vürstiriikideks. 1236 mongolid Vene piiril . Päikese mrki nägid venelased, see olevat olnud saatuse poolt ettemääratud märk 3. augutstil. 1237 detsembris tungisid mongolid venelastele kallale. Üks linn teise järel vallutati ära. Venelased üritavad oma kannatusi suurematena näidata. Mongolid Rjazani makse nõudma aga vürstid vastasid ülbelt, et võite kasvõi kõik võtta kui surnud oleme. Juri suurvürst kutsutakse appi, ta ei lähe, sest teda ei lastud sõda juhtida. Rjazan võetakse ära mõne päevaga. Kolka alla Juri ka ei läinud, eputas oma ettenägelikkusega, et tema ja tema mehed on elus.
Kui mongolid Vjalimir Suždadi riiki, laseb Juri linnast jalga, läks väidetavalt vägesid juurde koguma. Siti jõe lahing ja Juri seal osaline ning saab surma. Lahingu kohta on kroonikates andmestikku napilt ja üsna segane. Lahing – seal oli üks suur raiumine. Vladimiri linna veel kaitsti, Vladimir Suždadi maad vallutatakse lennult. Veebruaris 1238 kokku 14 linna vallutatud. Üks väike linn, mis peab kauem vastu on Toržok, seda näitena venelaste vaprusest toodud. Lausa kaks nädalat panevad vastu, 1238 märtsis liiguvad mongolite väed Novgorodi poole, u 100 versta kaugusele Novgorodist aga siis pöörduvad järsku tagasi. Ebamugav soodes liikuda ja piiramisvarustust kaasas vedada. Näidet Smolenski piiramisest, kus vapper noormees aitas mongolite väge purustada – lugulaul. KOželsk peab vastu seitse nädalat, see venelaste rekord. Seal sel ajal vürstiks üks Vištislavidest, kes olnud initsiaator mongolite saadikute tapmisel. Kartis kättemaksu, üritas iga hinna eest vastu panna.
Märts 1238 tagasipöördumise järel suvel mongolid steppides, Põhja- Kaukaasias , kimbutavad polovetse. Järgmine rünnak Venemaale 1239 kevadel. Lõuna-Venemaa Tšerniigovimaa, Lõuna-Perajaseav – ei teata lahingust eriti. Tšerniigovis üritatakse linnast välja tungida aga mongolid on kavalad, põhiosa kaitsjaid lüüa koos vürstiga. 1240 seisid mongolid Kiievi all, mongolite väge juhatas Batu-khaan ja kümme suurt väejuhti. Kiievit väejuht Dimitri. Kiiev pidas üheksa päeva vastu, järgnes üks ööpäev tänavalahinguid. Lahingut nii ägedana kirjeldatud, et mongolite noolte tõttu polnud päikest näha. 1240 vallutati Kiiev, mõningatel andmetel, et kõvasti purustatud . 1245 üks paavsti saadik Carpini teade järgi olnud Kiievis alles ainult 200 māja. Kaliitsia-Voloonia aladel jätkub sõjakäik. Osa linnu alistub väga kiiresti, suuremat sõjakäiku pole vaja ettevõtta. Mongolite sõjakäik 1241 jätkub edasi Lääne poole. Venelaste arvelt täiendavad oma vägesid, stepi ja rändrahvaste seast ka lisa. Batu-khaanist 14. sajandil joonis Hiinast, kus teda hiinapäraselt kujutatud. 1241 Liegnitzas lahing, Poola, Ungari ja Saksa ordu väed kaotavad mongolitele. Kirjalikud allikad täpseid arve ei kajasta, Batu oma põhivägedega oli pööranud ära lõuna poole, seal osa vägesid. Mongolid meelitasid rüütliväe ründama, ise sõitsid eest ära ja õigel ajal piirati rüütlivägi ümber. Mongolid lasid hobused all surnuks, siis lihtne odadega tapma minna. Mongolite sõjakäik jõudis Saksa piirideni ja pea Põhja-Itaaliasse.
Mitmed Lääne-Euroopa valitsejad lootsid , et mongolid tulevad islamiusuliste vastu sõtta. Levisid legendid, et mongoli vägede eesotsas on ka kristlikke kuningaid. Tundus, et miski ei suuda Euroopat päästa. Päästis suurkhaan Ugedei surm, kelle surmast kuuldes Batu -khaan pöördus tagasi, et võimu pärast võidelda. Venemaa allajäämise põhjused ka Vene ühiskonnas ja korralduses. Vene vürstiriikide vahel puudus igasugune koostöö, jõudude koordineerimine , Igaüks sõdis omaette . Sõjatehnika puudulik (mongolil hea luure, Vene luurest pole midagi väga teada va Kiievis tatarlastelt pressiti andmeid välja). Vene kroonikates kirjas, et kõik löödi maha aga seda ei saa tõena võtta.
1238 Vladimiri vallutus ( Uspenski katedraali hävitus). 1239 Vene kroonika, et Suurvürst Juri maetakse Uspenski katedraali ümber. 1239 algul Jaroslav sõjaretkel Kamenetsi vürsti vastu Smolenski vastu ja võidab. Leedulaste väge ka võitis. Ja paneb oma poja valitsema. Georg Fennel kirjutanud vene kriisist 12.-13. sajandil. Vladimir, Toržok, Korzelsk – Kirde-Venemaal Vladimir Suždadi läheduses. Mongolid lõid 13. sajandi algul allutatud maade valitsemiseks omaette riigid, need riigid said igaüks oma valitseja. Venemaa sai Kuldhordi. Kuldhordi loomist märgitud 1224, Batu-khaan oli selle valitseja. Kuldhord oli territooriumilt väga suur, Lõtõši? Jõest Doonauni. Pealinn Sarai ja Volga jõel paiknes. Esialgu Sarai jurtadest linn.
Kuldhordi khaanid ja üldse mongolid tegelesid põhiliselt rändkarja kasvatamisega , seda teadsid ja tndsid. Venemaa Kuldhordi ei kuulumud, oli omaette ja vürstid pidid maksma andamit. Muude allutatud rahvastega käituti rängemalt, võlglased müüdi orjadeks. Paavst saatis Carpini mongolite juurde, et meelitada neid ristiusku astuma. Käib Batu juures ja suurkhaani juures. Suurkhaan ei huvitu Caspini ristiusu vastuvõtmise ettepanekust. Suurkhaan lasi paavstile kirja kirjutada, et kõik maad, kus päike tõuseb ja läheb looja on antud meile, sina ise tule pakkuma teeneid, kuulake meie käske, muidu muutute vaenlasteks. Kui Karakorumis kaevamisi, võrreldi kogu aeg Carpini reisikirjaga.
Mongoleid külastas ka Rubruquis, temale antud ülesanne prantsuse kuninga poolt meelitada mongoleid ristisõtta islamiusuliste vastu 1254 Karakorumis. Sama põhjalikud kirjeldused kui Carpinil. Põhjapoolset Venemaad alates 1238 ei puututud kuni 1252 , mil uued teated mongolite rünnakutest. Mongolid ehitasid Sarai keskust välja. 1238 kui Juri Suurvürst suri, võiks saada troonile vanuselt järgmine vend Jaroslav. Konstantini ja Juri pojad ka ihkasid suurvürstiks saada. Võitlus trooni pärast jätkub. Üsna pea mongolid suurvürsti aega reguleerima. Iga suurvürst pidi Kuldhordi khaani juures käima ja saama valitsemisüriku – jarlõki, mis kinnitab vürsti valitsemisõigust minigle territooriumile. Ka väiksemad vürstid pidid käima kinnitamas. Vürstid pidid panema selga mongoli riided ja põlvitama. Eraldi jarlõkk suurvürsti jaoks. Jarosavi kohta arvati, et tal oli suurvürsti jarlõkk, 1243 ja 1245 Batu juures käib Saraist saadab Jaroslavi edasi Karakorumi. Tagasiteel Jaroslav sureb. Carpini ütleb, et suri mürgitamise tõttu.
Suurkhaanil head sidemed Batuga, et Batu mõjuvõimu õõnestada, mürgitas JAroslavi. Jaroslavi surma järel võitlevad tema vennad, Konstantini ja Juri ning Jaroslavi enda pojad. Jaroslavi poegadest kolm tähtsamat on Andrei, Aleksander ja Jaroslav Jaroslavitš. Aleksander sai hüüdnimeks Nevski , pandi kirja elulugu, mis imeteguderohke. Vladimir Suždadi maa 12 osaks. Andrei saab suurvürsti jarlõki. Andrei käib Karakorumis ja saab suurkhaanilt jarlõki, põhjus võis olla selles, et Aleksandril oli väga head sidemed Kuldhordi khaaniga. Või käia Batuga kaasas Lääne-Euroopas. Aleksandr sai ka BAtu poja Sartakiga hästi läbi, verevennaks lausa nimetatud. Andrei jarölkõll Lõuna-Venemaa ja Kiievi kohta. Aleksander hakkas sepitsema vandenõud venna vastu. 1252 ootamatult suurvürsti jarlõkk antud Aleksandrile. Pärast Kuldhordist kahe tugeva mongolite väega, ühe otsas Nevruri. Läks Andrei vastu ja teise väe eesotsas Kuremiši, mis läheb Galitsia-Voloonia vastu, mida valitses Damiil? Tema läänepiiril ja vaated läänelikumad, oli mongolite vastu. Need sõjaretked hävitavamad kui Batu riigi omad. Andrei saab lüüa, põgeneb läbi Eesti Rootsi. Damil paneb Kuremišile vastu, uued saadetud väed aga purustavad ta. Aleksander esitas kaebusi Andrei ja Galiitilia-Volõõnia peale nt et hakkavad lahku lööma. 1237-1238, 1240 mongolite sõjakäigud palju ei muutunud.
1252 kui Aleksander koostööle Kuldhordiga on murranguline etapp Vene ajaloos, reetis vennad Kuldhordi teenistusse asudes. Aleksander on Kuldhordis väga suur lipitseja, allus kõikidele soovidele ja osales usurituaalides. Kui Venes opositsioon mongolite nõudmistele laseb neid julmalt karistada. Aleksander nägi, et mongolite valitsus formaalne ja läänest tulev katoliku usk on ohtlikum. Lääne vastu on sõjaliselt kasulik väljaastuda. Kas ta ikka mõtles nii? Lihtsam põhjus, et tal suur võimuiha ja mongolite ees lipitsedes on see võimalik. 1255 on Aleksander leppinud Andreiga, andis Suuždadi vürstiriigi. Lepib ära ka JAroslaviga. 1262 Jaroslav piiras Tartut, ka poeg Dimitri siin kaasas, linnust ära ei vallutatud. Aleksander käib väga soosivalt läbi Vene kriikuga. Kirik maksudest vaba, ülejäänud venelased kõrgelt maksustatud.
Kirik ülistab Aleksandrit ja mongoleid. Siin-seal tekib rahulolematusi.1255 on Aleksander pannud teise poja Vassili Novgorodi vürstiks, rahvas seal rahulolematu. Kui rahvas teatab, et Vassili võiks lahkuda, ilmub Aleksander kohale vägedega. Novgorodlased sunnitud arvestama Aleksandri arvamusega. Aleksandri ajal sisse korrapärased maksud – üldine pearaha, kaupadel käibemaks ja nekruti võtmine. Esialgu üritavad makse koguda mongolite määratud maksukogujad – baskakid. See muutub Venemaal sõimusõnaks. Hurraa – tapa. Vürsti enda ametnikele hiljem see ülesanne, nad osavamad. 1257 rahvaloendus , et teaks palu maksu peaks Vene vürstidelt saama. Kogu mongolite impeeriumis rahvaloendus, seda juhtisid Hiina ametnikud. Venes kardeti rahvaloendust, tekkisid rahutused, sest keegi ei tahtnud mingisse nimestikku saada.
Novgorodis (kohalikud soome-ugrilased) pelgasid eriti nimekirja saada, Vassili asub nende poolele. Vene kroonikad öelnud, et Vassili lollpea ja joodik . Põgeneb Pihkvasse, kus sureb alkoholi kätte. Need, kes loendusel osaleda ei soovinud, neid kõvasti karistati. Aleksandil vähe vägesid, tuleb 1259 uuesti mongoliväega ja kõik novgorodlased loendatakse ära, surutakse igal pool ülestõusud maha. 1262 Aleksander taas Kuldhordi, veedab seal terve talve. Arvatakse, et püüdis khaani veenda, et maksude kogumine anda vürstide endi kätte. Sest Baskakid on lühikest (1252-1262 allikates mainitud) aega. 14. novembril 1263 sureb Aleksander ( 1220 sündinud).
12. sajandi Kiievi Vene riigi katse Eestis oma võimu katsetada. Novgorodimaa ja Eesti suhted. Polotskiga on teatud suhted ja sidemed, mille Daugava õe ääres elavad latgalid ja liivlased Polotskile huvipakkuvamad. 12. sajandi sündmused seotud esmajoones Novgorodiga. Nagu 11. sajandil 1030ä1061, võib 12. sajandi sündmused jagada nelja perioodi. 1111-1116 on kolm sündmust. 1111 Novgorodi vürst sõjakäiku Otšelasse, seda on märgitud kahel sõjakäigul, teisel mainimsel nagu asuks mere juures. See meri tundub kahtlane, võib arvata, et tähendas KirdeLÄti ala Adželat, isegi 20. saj elanud seal läänemere rahvast. 1113 on teade Vene kroonikaid, et Mistislav Dladimir monomahhi vanim poeg, viimane Kiievi suurvürst, kes hoiab suurriiki koos, võidab tžuude Bor`is . Levinuim seisukoht, et võib tähendada Irboskat. Et 1111 Vištislav tšuudide vastu ja 1113 tšuudid vastukäigu kusagil Vene territooriumil. 12. sajandil ilmselt Irboška juba Vene ala, enne läänemerepärased leiud. 1116 Vištislavi järgmine sõjakäik, tungib Ugandisse ja piirab Otepää linnust. Kaugupoolsei korralikum linnus. Kõik sündmused omavahel seotud. Otepää (karupea) esmane mainimine 1116 tähtsaimaid sündmused Novgorodis sõjakäik tšuudide vastu ja Otepää äravõtt (Medveedžigalo?), Laadoga possaadnik Pavel rajama kivist linnamüüri, Vištislav kindlustab Novgorodi veel paremaks. See Otepää asi ühekordne sõjakäik, polnud alistamine ega midagi. 1130 Vsevolod Novgorodi vürst ja läheb novgorodlastega tšuudide vastu. Röövsõjakäik, linnust ei piirata. Vene kroonikas pole aastaarvud väga täpsed. 1121 või 1132 talvel Vsevolod tšuudide vastu sõjaretkele, Klinis (Vaiga tõlkes) tapeti palju Novgorodi silmapaistvaid sõjamehi.
1133 või 1134 jälle Vsevolod novgorodlastega talvel tšuudide vastu ning vallutab Jurjevi. Üle 40 aasta vaikust, pole ühtegi teadet konfliktidest. Kaks teadet 12. sajandi II poolest. Mõlemal puhul tundub, et tülide algatajaks on hoopis eestlased. 1176 või 77 Novgorodi kroonikas kirjas, et samal talvel kogu tšuudide maa Pihkva vastu, kus tähtsaid mehi langeb aga ka tšuude tapetakse . 1179 ja 1180 vastab sõjakäiguga Vistislav Otšelasse (Adžele?) ja tapetakse tšuude ja need põgenevad merele.
1190 saab alguse järgmise vastastikuse sõdade periood. Samal aastal lõid Pihkva mehed tšuude, kes tulid seitsme laevaga Pihkva alla. Sõjalise aktsiooni algatajaks olnud eestlased.. Saarlastel huvid mujal, Virumaa elanikud? Laevad veeti Peipsi peale ja üritati Pihkva peale minna. Vene vasturetk 1191- 1192 talv Jaroslav koos pihkvalastega tšuudide vastu ja võtab ära Jurjevi.Suvel 1192 uuesti JAroslav novgorodlastega Pihkvasse õukonna meeste ja pihkvalastega sõdima ja võtavad ära Otepää. Muinasaja lõpul eestlased sõjaliselt heal tasemel tegid naabritele sõjaretki. Suhted venelastega on olnud kõikuvad. 13. sajandi alguses sarnane sündmuste käik. Läti Henrikult ja Vene kroonikatest (Novgorod) saab infot. Neid võrrelda tähtsamate sündmuste puhul, mis mõlemas kirjeldatud. Sakslasi 13. sajandi algul üsna vähe, püüavad luua kontakte venelastega, et nood ei sekkuks.
1208, 1209, 1210 Ugandisse mitut sõjakäiku sakslaste ja lätlaste poolt. 1210 Mištislav Uljas (Kolka lahingust põgenes) ja Pihkva vürst Vladimir piiravad kaheksa päeva Otepää linnust. Otepäälased 400 marka hõbedat ja väed lahkuvad, piiramisest võimalik raha eest vabaks osta. Kuidas suhted saklased Pihkva Vladimirga 1210 lõpus võis liidu sõlmimine toimuda. 1210 Läänemaale Soontaganasse sakslased sõjakäigule, seal abiks pihkvalased. Rahulepe Pihkvaga septembris ja detsembris 1210. Vürst Vladimiri tütre endale naiseks. Saksa piiskop Albert , sakslased liidu selle momendi Pihkva vürstiga aga vürstid vahetusid, siis uus liitlane enam pole.
1212 Mištislav Uljas taas Eesti alal tuli sakslastega sõdima, neid polnud ja siis Varbolat piirama ja varbolased ostavad end vabaks. Seda targalt Lembitu ära kasutanud, kui Mištislav Novgorodi ja Pihkva vägedega Varbolas, läks Lembitu oma vägedega ja rüüstas Pihkvat. Varbola aitamiseks poleks piisavat suurt väge kokku saanud. Öeldakse, et eestlased halvad diplomaadid, tegelikult kavalad ka? 1216 saarlased Polotški kuninga juures, kokkulepe ühiselt Riiat piirama minna. Kui Polotški vürst istb laevale, et sõtta minna, siis ootamatult sureb. On see mõrv? Pole kirjalikke andmeid. Vahepeal ugalased ränga hoobi osaliseks, neid rüüstatakse pidevalt. Ka Pihkva uus vürst seal rüüstamamas. Pidi ühe endale liitlaseks valima, sakslastega koos Otepääl ülesehitama. 1217 algul venelastele kätte maksma, see venelasi ärritas tõsiselt. 1217 veebruaris 20 000 venelasi ja teiste maakondade eestlasi Otepääd rüüstamas.
Nüüd osadel eestlastel venelastega liit. 1217 Otepää piiramine suur sündmus, Riiast tulev abivägi ei ole suuremaks abiks, linnus puupüsti inimesi täis. Tuleb alistuda ja kogu Sakala ning Ugandi on vabad sakslastest. Plaan suvel minna venelastega Riia alla ja nad minema lüüa. Sakslased retkega Sakalasse, toimus Madisepäeva lahing, et enne Vene tulekut sõtta. Miks Vene väed hiljaks ? Meelega? Järgnevatel aastatel venelased eriti ei sekku Eesti asjadesse, sõjakäigud Läti aladele. Vsevolod Suurpesa poja Juri juurde Suzdali maale eestlased 1220-23, see saadab siia venna Jaroslavi. Vägi ei suuda ära võtta Tallinna. Ka Tartusse ja Viljandisse Vene vägesid kutsutud. Vjatžko enne KOknese linnuse valitseja. Vjatžko 1224 augustis suri Tartu linnuses. Vjatžko oma vibuküttidega soome ugri rahvaste esindajad Novgorodi põhja osast kütid? Pärast 1224 on Eesti langenud võõrvõimude kätte, esialgu sidemetest Vene aladega juttu pole.
Ristisõja jätk, usk Venemaale, selle taga oli Rooma paavst. Kaubad äraVene vürsti dünastiate vastuolud. Tähtsal kohal Pihkva vürst Vladimir, tema poeg Jaroslav Vladimirits. Jaroslav 1236 (Juri noorem vend) sõjakäigule Eestisse, lahing Emajõe peal, Ihaste kandis ? Vene kroonika järgi saavutas edu vene vägi. Kiri paavstile, tuleb välja nagu venelased oleksid piiranud Tartu linnust ja purustanud Kärkna kloostri. Osa vene kroonikast, et venelased Tartus ja Otepääl. Toimunud aktsioonid , vene ajaloolased rõhutanud, et sakslased paavsti mõjul ja ka rootslased , taanlased organiseeritud aktsioonid, et Venemaa ära vallutada. Neeva peajõgi, mille juurest pääses Volhovi juurde. Neeva lahingu kohta informatsioon on ääretult kasin. Info mida vene ajaloolased kasutavad on pärit Aleksander Nevski ajaloost. 1240 juuli I poolel tulnud suur rootslaste vägi ja nurmanid (norrakad), soomlased tulid kuninga ja piiskoppidega Neeva jõe äärde. Aleksander Nevski eluloo järgi Aleksander ja neevalased kogusid väe ja saavutasid suure võidu rootslaste üle.
Miks üheski Rootsi kroonikas pole sellest sõnagi juttu? Täielikult lahingut eitada pole mõtet, võis midagi toimuda, mingi väiksem lahing. Aleksander Nevski eluloo koostajad tahtsid näidata suuri võite ja eriti Lääne kristlaste üle, seega puhtuti asi suureks. Lahinguvõidu auks nimi Nevski? See ei kajastu Vene kroonikais, see I korda Aleksander Nevski eluloos 12. sajandi lõpp ja 14. sajandi alguses, hilisem ümbernimetamine, ei kutsutud nii eluajal. 1240 15. juulil dateeritud Neeva lahing. Sakslaste rünnakust juttu järgmisena 1240 sügisel võtsid sakslased Otepäält, Tartust ja Viljandist ära Irboska. See Pihkvase ja pihkvalased võitlesid sakslastega, lahingus kaotasid pihkvalased ning linna fassaad süüdati, külad rüüstati aga linna ei suudetud võtta. Novgorodi kroonikais järgnev jutt kajastab järgnevaid rünnakuid. Sakslased ja tšuudid vadjalaste vastu ja võtsid ära maa kuni 30 verstani Novgorodist.
Tartust ja Otepäält, Põhja-Eestist lähtuv aktsioon vadjalaste vastu. Suurvürst Aleksander oli novgorodlastega tülli läinud aga talvel 1241 tuleb Novgorodi tagasi. Leedukad, sakslased a tšuudid tungisid peale. Suurvürst Jaroslav andis palve vürstiks poja Aleksandri, purustas väe. Vadjalased ja tšuudid poodi, sakslased vangi või vabaks. Miks Aleksander poob vadjalased ja tšuudid? Järsku Eesti aladele (Virumaale, Peipsi läänekaldale pea Otepääni) vadjalastest ümberasujad. Aleksander koos venna Andrei ja suustaadlaste Sakslaste maale. Pihkva vabastamine 1242 alguse poole. Järgneb rüüsteretk Vene alale, õige napilt juttu sest vene kroonikas. Umosta nimelike koht märgitud selles (nimi silla juures). Moostet pakutud. Aleksander tegelikult kartis lahinguid ja võttis lahingu vastu Peipsi järve ida pool. Kas kaldal või järvel pole teada. Lahingu kirjeldus kroonikas: mõlemad poolelsuur hulk sõdijaid. Sakslased ja tšuudid murdsid sõjaväesti läbi Simeoni kroonika järgi ja rasked lahingud. Jää verine ja murdus, vaenlane pistis ajama ja sakslasi langes 500 ning tšuude loendamatult. Pantvangi 50 parimat saksa väejuhti.
Novgorodi kroonikas läbi jää kukkumist pole mainitud. Omal ajal propaganda võimaks, suur Aleksander Nevski austamine. Vanem Riikkroonika ka lahingu kirjeldamisega. Võrreldes vene poole arvudega on arvud üsna erinevad. Kahe allika põhjal skeeme tehtud. Vägi läbi Vene maakaitse, vene ratsaväed ründasid külgedelt. Ratsavägi hävitava löögi Taani vasallidele. Riimkroonikas: palju vibukütte alustasid kuninga vägede ees. Vendade lipp oli läbi lastud, Kui sõjaretke Eesti aladele oli alati palju vibukütte. Stepi rändrahvastest vibuküttide ratsarühm Aleksandril? Aleksander ei tahtnud vene linna rüüstada sellepärast rüüsteretki Eesti alale, et mongolitele ja meestele sõjasaaki anda. Miks on vene ajaloolased seda lahingut nii oluliseks pidanud? Varasemad vene ajaloolased on pakkunud, et vene poolel 15 000 ja sakslastel 12-14 000 - need utoopilised andmed. Kui vaadata Saksa poole andmeid, siis oli sel ajal Liivi ordus umbes 100 rüütlit. Saksa poolel võis olla u 800 meest koos taani ja sõjasulastega ning 1000 eestlast ja Vene poolel 6000-7000 meest. Juhtivamaid relvaspetsialiste Kipitšnikov öelnud, et lahingus võis olla 30-35 rüütlit ja nii 300 sõjasulast pluss eestlased ja venelasi nii 1000. Mõnda lahingut võib hakata ülehindama, see seotud ka Aleksander Nevski isikuga (1220 sündis – 1263 suri). Sel ajal kombeks, et hingeõnnistuse saamiseks lasid vürstid end enne surma mungaks pühitseda, seda tegi ka Aleksander. Maeti Vladimiri linna Jumalaema kloostrisse. Vene kiriku ringkondadele oli Aleksander tähtis tegelane. Tema eluajal kehtestati andamid mongolitele ja vaimulikud olid maksudest vabad. See võis olla üks põhjus, miks teda hakati ülistama ja elulugu kirjutama. Tatari võim oli soodne, läänekatoliku usu vastu vaenulikud. Vaimulikud tahtsid puhtaks pesta Aleksandri, ka vabatahtlikult alistus Kuldhordile. Esialgu temast mingit pühakut ei saanud, 16. sajandil kui Ivan IV plaanis Liivimaa vallutamist, tõsteti Aleksander taas pedestaalile, kirja pandud peale seda tema tehtud imetegusid. 1491 Vladimiri kloostris tulekahju, Aleksander sõitis hobusega taevas tule kohal, ilmneb, et tema säilmed kahjustamata. Aleksander Nevski kloostri püstitamisel leiti, et tema jäänused tuleb sinna tuua, 1723 toodigi hoiti esialgu Schusselburgis? 1724 kloostrisse ja Peeter I oli lasknud ka kirstu lukku keerata ja visanud võtme Neevasse.
1917 kui bolševikud siis lõid suure komisjoni, et avada Aleksander Nevski kirst ja näidata rahvale sisu, et kas ikka pühak. Kirstus 12 säilinud luutükki ja kaks parema jala luud. Nevski olnud kirikupühak aga kuna Venes vaja kuulsusrikast ajalugu ja vaja näidata võitu lääne vägede üle, siis uuesti pjedestaalile. Aleksander Nevski Kuldhordi poole pöördunud, suurvürsti jarlõki sai. Peale teda, kes saab suurvürstiks? Tema vennad olemas, nt Andrei ja Jaroslav, peale Aleksandri surma saatsid mõlemad saadikud Kuldhordi juurde, et suurvürsti jarlõkki taotleda. Mõlemad olid teatud mõttes patused, olid venna ja st ka Kuldhordi vastu võidelnud, ise ei julgenud minna, et saadeti saadikud. Suurvürsti jarlõki sai Jaroslav. Novgorodis 1270 rahutused, Jaroslav kaebas Kuldhordile ja kutsus appi mongoli-tatari väeosa. Tahtis nendega minna Novgorodi peale ja novgorodlased saatsid omad saadikud selle peale Kuldhordi juurde.
1271 Jaroslav suri, suurvürsti tiitli sai noorem vend Vassili 1272. Suurvürsti tiitli pärast võitlema ka Aleksandri pojad, tähtsamad Dimitri ja Andrei. 1281 kui Vassili suri, siiis sai Aleksandri poeg Dimitri suurvürstiks, käis ise khaani juures ja tuli tagasi suure mongolite väeosaga. Ta käis Novgorodimaad rüüstamas, sest seal rahva rahulolematused. Vürstid kaklesid omavahel, üritasid ise saada kuurvürsti jarlõkki. Käisid lipitsesid Kuldhordi khaani ees ja kasutasid üksteise vastu Kuldhordi vägesid. Daniil oli Dimitri noorem vend. Daniil oli Dimitri noorem vend. Daniil Aleksandrovitš pani aluse Moskva dünastiale. 13. sajandi II poolel loodi Moskva vürstiriik ja esimeseks Moskva vürstiks sai Aleksandi poeg Daniil. Moskva vürstiriik loodi samal aastal kui Aleksander Nevski suri.
Juri Dolgoruki ajal mainitakse Moskvat aga esimene ametlik vürst Daniil. Moskva esimesed vürstid ei teinud eriti midagi. Daniil võimu lõpu perioodil kasvatas natuke pindala Moskval. Traditsioonide järgi Vladimir Vene tähtsaim punkt aga reaalselt need Vladimiri suurvürstid, kel jarlõkk, nad ei pruukinud reaalselt Vladimirs elada, jäid oma linna edasi. Tver sealt palju suurvürste ja nad paiknesid seal suht tähtsas kohas. Pühakuks Daniil 17. sajandil. Moskva vürstiriik on 13.. sajandi lõpuks territooriumi poolest suht väike, Tver on suurem. Sest onul polnud järeltulijat, jättis maa Daniilile. Ivan I ja tema järglaste ajal Moskva vürstiriik kasvama. Juri Daniilovitš Moskva teine vürst 1303-1325. Juri Moskva vürst, kes kasutas võitlust Tveri vürsti Mihhailiga kui Vladimir-Suzdali suurvürst. Juri konkureerima Mihhailiga (1305-1316). Võitlus ei olnud avalik. Moskva esimesed vürstid kui kiskjad , kes nuusivad ringi ja võimalusel krabavad saagi endale.
Juri on Kuldhordis mitu aastat, sel ajal on khaan Užbek. Kuldhordi üks tugevamaid khaane. Juril hea läbisaamine temaga, abiellub Uzbeki õe Kontšakaga (monomahhi müts). Juri tagasi Venemaale koos naisega ja see ei meeldi Tveri vürstile, kes võtab ta oma sõjaväega vastu, lahing. Juri pääseb lahinguväljalt aga Kontšaka võetakse kinni ja viiakse Tveri, seal sureb salapäraselt. Juri tormab Kuldhordi ja süüdistab Mihhaili kõikvõimalikes pattudes, sh Uzbeki õe mürgitamises. Mihhail sureb Kuldhordis piinamisel kui tahetakse tunnistusi saada. Suurvürstiks Juri Daniilovitš, Aleksander Nevski pojapoeg. Mihhaili poeg Dimitri läheb Kuldhordi ja süüdistab, et Juri on valetanud tema isa peale ja Kuldhordis tüli nii suureks, et Dimitri tapab Juri. Dimitri hukatakse khaani käsul. Suurvürsti tiitel antakse vahepeal Tveri vürstile Dimitri vennale Aleksandrile, kellest saab nüüd suurvürst.
Moskvas võim Juri Daniilovitši vennale Ivanile. Nimetatakse Ivan Kalitaks ehk Ivan I. Talle nimi Tengelbung ( rahakott ), sest veneajaloolased, et ta lahke , rahakott alati kaasas ja jagas rahvale raha. Teised, et polnud ihnsamat valitsejat ja seepärast KAlita (tengelbung). Ivan I esialgu Moskva vürstiks, tema ajal Moskva suhteliselt väike piirkond. Tver palju suurem. 14. sajandi alguses Leedust saanud üpris suur vürstiriik, peaaegu piir ulatub Moskva lähistele. Teisel pool väga võimas Kuldhordi riik. Moskva nende suurriikide vahel ja moodustas suhteliselt väikse piirkonna. Suurvürstid Tveris. Alates Ivan Ist võib rääkida Moskva vürstiriigi suurenemisest. Moskva looduslikult väga heas kohas. Vee jamaa ristumiskoht, igasugused rüüsteretked sinna ei jõua. Aga Tver ükskõik, mis naaberala arnases olukorras. Rõhutada pigem vürstide endi rolli.
Ivan sai paremini Kuldhordiga läbi ja kavaldada. Sündmused said alguse 15. augustil 1327, Tveris viibis sel ajal Uzbeki vend Tšol-khaan. Tšolil kahtlus , et Tveri vürst Aleksander ei maksa korralikult andamit. Kõigepealt 15. augustil ühele tatarlasele hakkas meeldima Vene preestri hobune ja tahtnud hobust endale võtta. Haaranud Vene diakonil ratsmed käest ja hobust enda poole tümbama. Venelased ja tatarlased turul kaklema. Olukord Tveris ärev, sest keegi ei teadnud, miks Tšol-khaan oma väega Tveris. Rahva seas kuulujutt, et tahavad võimu Venemaal ja Aleksandri asemele Tšol-khaan ja oma väega hakkavad suuremat andmait küsima. Lisaks arvati, et tatarlased hakkavad nõudma usuvahetust venelastelt. Tveris korralik ülestõus, rahvas pani vürsti lossi põlema, kus Tšol-khaan oli ja see suri seal. Venelasi häiris enim usuvahetuse nõudmine. Enne leebed, vene vaimulikud ei pidanud isegi maksu maksma. Vene kirikud õhutavad rahvast lepplikusele ja allaheitlikkusele. Kuna ka kirikut häiris usuvahetuse jutt, asusid rahva poolele. Tveris löödi tatarlased maha, eriti kes kaupmehed. Selle peale oli Uzbek väga vihane, informatsioon Tveris juhtunust ka Moskvasse Ivan Kalitani ja läks kohe Kuldhordi ja pakkus abi mässu mahasurumisel. Uzbek sellega nõus, andis kaasa suure väeosa. Ka suurvürst Aleksandrit taheti kätte saada, ta oli põgenenud Pihkvasse.
Ivan I vägedega sinna, pihkvalased ei andnud välja Aleksandrit. Metropoliit Pihkvas kirikuvande alla, peale seda Aleksander Leetu , mõne aasta pärast Pihkva suurvürstiks ( 1337 . aastani). Siis kutsutakse Užbeki juurde ja läheb 1337 ja Uzbek andestab ning annab jarlõki Tveri peale tagasi. Ivan oli saanud edumaa, temast sai põhimõtteliselt Venemaa valitseja, suurvürst. Et Aleksander sai Tveri tagasi, sellega Ivan polnud rahul. Saadab Kuldhordi khaanile kaebusi Aleksandri peale, saavutab khaani nõusolekut, et Alekander tuleb karistuseks maha lüüa. 29. oktoober 1339, pärast Aleksandri tapmist laseb Ivan Kalita tuua ära Tverist veetše kella, et demonstreerida, et uueks suurvürsti elupaigaks saab olla ainult Moskva. Nüüd oli Moskva saavutanud ühe suure võidu. Ivan Kalita ajal muutusi, annab välja mitmesuguseid seaduseid, mis piiravad teatud määral teiste vürstide tegemisi. Keelab pidada otsesuhteid naaberriikide valitsejatega. Näidata, et Moskva tähtsaim ja sealt peaks käima välispoliitika.
Ivan Kalita toob metropoliidi Moskvasse, Vene kirikupea enne Kiievis, seejärel meelitab Vladimirisse ja alates 1325 oli Ivan pidevalt meelitanud metropoliiti Moskvasse.Lõpuks jäigi Moskvasse, see üpriski tähendusrikas. Venelased küllaltki usklikud seepärast linn, kus elas kirikupea, omas erilist kaalu. Moskval nüüd eriline tähendus. Ivan I tahtis Moskvast teha uut püha linna. Palju kirikuid teha. Algul Bütsantsist ehitusmeistrid, pärast läänest. Ivan I valitsusajal oli Moskva vürstiriik saavutanud küllaltki palju, tema ajal suurvürsti tiitel pühaks ajaks Moskvasse. Tõi metropoliidi mõskvasse, potentsiaal saada edaspidiseks pealinnaks. Edukas poliitika, eriti just Kuldhordi suhtes. Tema tassinud sinna väidetavalt enim andameid. 1340 Ivan Kalita sureb. Pärast tema surma Moskva vürstiks tema poeg Semjon Uhke , kes vürstiks 1340-1353 siis suhteliselt keskpärane vürst. Hüüti uhkeks, sest ei sallinud ebaõiglust ja mässu, sõdida ei armastanud aga sõjaväe hoidis valvel. Tema valitsemise ajal olnud väga palju võimu metropoliit Alekseil. Ta olevat olnud ühtlasi väga hea ravitseja, olevat ravinud khaani naise silmahaigustest terveks. Semjon Uhke suri 1353, suri katku, sest suur katkulaine.
Suur osa Semjon Uhke vendadest suri aga ellu jäi Ivan II, teda nimetatud Ivan Krasnõi. Mitte, et punane aga pigem, et olnud ilus. Ivan Ilus, tema vürstiks 1353-1359. Ivan Ilusa valitsemisaeg ei jätnud tegelikult ka tähtsamat jälge ei Moskva ega Vene ajalukku. Keskpärane valitseja. Isikupäratud vürstid, kes polnud ei kangelased ega kõlbelisemad. Iseloomulik, et selle aja vürstid ja perekonnad küllaltki üksmeelsed. Vennad omavahel ei võidelnud võimu pärast, kes suurvürstiks saanud, seda toetati. Ühtekuuluvus tunnet vaja, kuna Moskva vürstid avalikult Kuldhordi käsilased, seetõttu oli neil teiste vürstide näol kogu aeg tõsised vastased. Vassili Klutševski arutanud Moskva vürstide probleemi üle, leidnud et kummaline, miks liit tatarlastega? Moskva vürstide tugi sel ajal seisnes Kuldhordis. Teeniti sageli Kuldhordis. Moskva sõjavägi võttis väga palju just Kuldhordist üle nii relvi kui sõjataktikat. Vene vägi palju ülevõtnud just sõjalist õpetust. See üks põhjus, miks Moskva sellist edumaad teiste vürstiriikide ees saavutas? Hiljem see kogu Venemaa sõjaväele kandunud tänu Moskva laienemisele. 16. sajandil idast relvastust ja kombeid ka Eestis. Ivan II vanim poeg Dimitri.
Dimitri Donskoi suri 1389. Poeg Vassili sai Moskva troonile. Hiljem nimetati Vassili I. 14. sajandi lõpus Moskval kaks võimsat naabrit – Leedu suurvürsti riik (Vytautas vürst, tähelepanuväärseim Leedu ajaloos), mis sel ajal oma võimsuse tipul ja Kuldhord, kelle vägesid Vassili isa oli võitnud, säilis oht. 14. sajandi lõpul tekkis Kuldhordile üks teine vastane. Vassili I üritas Leeduga diplomaatilisi suhteid arendada, abiellus Vytautase tütre Sofiaga, et Leeduga ühisrinnet luua ja ehk ka Kuldhordi vastu. Kuldhordi kõrval tänapäevase Kesk-Aasia alal oli Uhagatai khaaniriik, mis oli 13. sajandil tugevnenud ja maid, tugevnes eriti sest võimule oli tulnud Timur. Selle ajastu silmapaistvamaid väejuhte. Tohtamõš Kuldhordi khaanina tema liitlane aga siis hakkas oma poliitikat ajama ja see ei meeldinud Timurile. 1395 lahing Kuldhordi vägedega ja Timuri väejuhi oskused suured ja Tohtamõši väed purustatakse.
Tereki jõe ääres toimunud lahingus Timuri väed võitsid ja röövivad ning purustavad mitme Kuldhordi linnad sh pealinna Sarai. See jäi peale Timuri sõjakäiku varemetesse. Tohtamõš ise olevat põgenenud Venemaale, purustanud mitmed Rjazani linnad. Väed Moskva poole. Vassili suured väed aga Moskvas paanika. Timuri kui rafineeritud timuka kuulujutud – ehitised pealuudest, 2000 vangi elusalt sissemüürida. Venelased võtsid kasutusele salarelva – Vladimiri Jumalaema ikooni. 26. augustil pöördus Timuri vägi tagasi, samal öösel oli ikoon Moskvasse jõudnud. Ka Timuri nenäkku jõudnud ja hoiatanud, et midagi hirmsat juhtub kui Moskvasse lähed. Venekroonikates nii kirjutatud. 1747 Iraani šahhidest lasknud ühe kivi Timuri haualt ära viia, samal päeval Iraanis suur maavärin ja šahh ise haigestus, kivi viidi tagasi. Kui segatakse mu hauarahu, siis pääseb siit välja sõjahing, tuleb suur ja verine sõda. Kerknimov (vene arheoloog ) 1941 juulis juhendamisel kaevati kaud lahti. Järgnes II maailmasõda?
Timur sokutaskuldhordi khaaniks oma emiiri Jedigei, kes taastas Kuldhordi hiilguse üsna kiiresti. Vassili oli üritanud Leeduga liitu lüüa. Vorskla jõel 1399 lahing, seal ühel pool Leedu ja Moskva väed ja teisel pool Jedigei väed, mis siiski võitsid. Leedu vägedest vaid üks osa kohal. Moskva ise ei julge leedulaste vastu astuda, Vassili I üritab igasuguseid lepinguid teha. Moskva isegi all pool, lepinguid isegi alandavad. Jedigei üritab taas võimu näidata 1408, läheb vägedega Moskva alla. Teine osa vägesid rüüstab mitmeid teisi Vene linnu. Moskva piiramine üsna loid , arvatakse, et ei tahtnud mehi kaotada ja sundida moskvalasi näljaga alistuma. Kuu aega piiratakse, siis Jedigeile teated, et Kuldhoris sisetülid ja lõpetab piiramise. Allikates, et teatas moskvalastele, et kohe algab suurrünnak, andke prem kohe alla ja nõuan tavalise andami summa ja talle makstigi rõõmsalt. 1412 Vassili taas Kuldhordi khaani juurde andamist viiima. Vassili üritas ka Moskva võimu laiendada. Nišli-Novgorod läheduses, ärk-järgult tähtsamaks, sest paiknes Volga ääres ehk üsna oluline kaubanduse ja käsitöö keskus. Mõnes mõttes isegi Moskva jaoks ohtlik, sest vürstid sageli toetanud Kuldhordi vägesid, nt Tohtamõši Moskva all. Vassilil õnnestub Kuldhordi khaanilt luba saada ja Nišli-Novgorod ülevõtta ja Moskvaga liita. Vastastega läbirkääkimise ajal ka Vene alasid liita.
Vassili I pakkus huvi ka Novgorodimaa. Vassili ajast on teade, et 1398 Vassili käsul Moskvast ässitajad, kes käisdid Novgorodi alla kuuluvaid hõime ja rahvaid ülestõusule kutsumas. Vassili lubas privileege, kui ülemvõimuna tunnistaksid teha. Novgorod astub sellele vastu, saadab alluvate juurde karistusväe. Need elanikud, kes soovisid Moskva alla minna, nendega käituti karmilt. Moskva põhjarahvastele tähelepanu päärama – sürja komid . Häid karusnahku taheti. Üks taktika, et põhja hakati saatma munki, kes levitasid ristiusku. Venemaal polnud sugugi kogu rahvas ristiusku. Tõsise tegelasena esile toodud Permi Stefan teda iseloomustatud suure kultuuritoojana, ta tegi komide hulgas aktiivset missioni tööd ja koostanud aabitsa . Tõlkinud mitu kristliku sisuga raamatut komi keelde. Tegelikult Permi Stefani tegevuse tulemusel hävines varajasem Permi-komide kirjakeel . Venelased kiitsid, et harivad oma rahvast. 1425 Vassili I sureb. Ta pärandab võimu pojale, Vassili Iile (1425-1462), kes oli kümme. Võimu soovis enda kätte Vassili I vend Juri, vaidlus selle üle, kuidas suurvürste määrata? Jaroslav Targareeglid, et kui vanem vend sureb, siis troon nooremale. Juri hakkas nõudma suurvürstiks, Vassili I õukond ja paljud rikkad Moskva bojaarid toetasid Vassili II. Venemaal puhkes erinevate rühimituste vahel sõda, nimetatakse feodaal sõja ajajärguks.
Vassili II toetajad vs Juri Dimitrjevitš ja tema kaks poega. 1425 ametlikult vürstiks Vassili II, asipole aga lahennud ja tõsisemad tülid 1433. Kõigepealt Vassili II pulmad, tema oli Kuldhordis käinud, seal kaasas mõjuvõimsatelt bojaaridest õukond. Ühele bojaarile lubanud, et abiellub ta tütrega enne 1433, kui Moskvasse tagasi jõudnud, oli vürstinna Sofia lednud pojale hea partii ja seepeale mõjuvõimas bojaar vihastab ja läheb Juriga vandenõud sepitsema. Tõsisem tüli 1433 riigis, mil Vassili pulmad. Ka onu ja onupojad Vassili KOssoi ja Dimirti Šemjaka. Pulmas on Kossoil kaunis kuldne vöö, see olevat kunagi kuulunud Dimirti DOnskoile, Vassili II emale Sofiale mainiti seda ja see kargab Kossoi juurde ja rebib selle ära. Kossoi ja Šemjaka lahkuvad vihaga ja kuulutasid sõja. 1433 tungivad väed Moskva alla ja Mpskva vallutatakse. Vassili Iile antakse vürstiriik Kovlomna. Juri asub Moskvasse, jarlõkki veel ei saa, Moskva bojaarid eisoovinud teda endale vürstiks, vaatavad , et tegu ühe mässajaga. Vassili II asuvad bojaarid toetama ja Juri lahkub Moskvast. Seda perioodi vaadeldud omapärase Rooside sõjana.
1434 Juri oma poegadega võidavad Vassili II vägesid, Moskva taas vallutatud, Juri troonile ja saab suurvõrstiks, 31. märts – 5. juuni 1434. Mõned kuud on Juri Dimitrjevitš suurvürst Moskvas, 5. juunil sureb. Nüüd haarab haarab võimu taas Vassili Kosoi, Suurvürst napilt kuu aega, asi selles, et Moskva bojaarid teda ei toeta ja näeb, et tal pole võimalik suurvürstina võimule jääda. Kaasa võttis kogu Moskva riigikassa ja põgenes. Teda ka jälitati ja keegi ei julgenud talle varjupaika pakkuda. Kostromas õnnestub teatud vägesid koguda aga väed on kehvemad. Tema väed saavad Vassili II vägedelt lüüa, Kosoi vangi. Vassili II las silma välja torgata. KOssoi ehk ükssilm. 1436 torkamine. Et äge madin, 1445 Tohtanoši pojapoeg Venemaale ja asub NIšli-Novgorodi ning kuulutab selle pealinnaks ja hakkab sealt tegema rüüsteretki Venemaale. Vassili II väed võidavad väikest luurerühma ja hakkavad pidu pidama. Tatarlaste põhiväed tulemata, ootavad mitu kuud neid. Kuna ei tule, siis ühel õhtul kõva pidu pidama. Varahommikul peale pidu tungivad tatarlased neile järsku kallale. Vassili II veel täitsa purjus , võitles vapralt aga langes vangi. Teade sellest kaMOskvasse. Rahvas olevat sellest paanikasse sattunud, kõik ümberkaudsed elanikud Moskva müüride varju. Kõik tänavatel, toitu tänavatel küpsetada ja sädemetest puhkes Moskvas suur tulekahju 12. juulil põlesid kõik Moskva puumajad. 700 inimest jäi tulle. Seepeale hakkas rahvas Moskvast ära põgenema. Esimeste seas ka Sofia, suurvürsti ema ja ka Moskvat kaitsvad sõjamehed. Esimesena taastama Moskva väravaid, et keegi enam ära ei põgeneks. Vassili II olevat oma vabastamise eest lubanud hiigelsuuri summasid 25 000 rubla ehk kogu venelaste makstav mitme aasta andam. Mõne kuu pärast tõid tatarlased ka Moskvasse aga seal polnud nii palju raha, et teda välja osta. Bojaarid ja elanikkond pahane vürsti peale, et nüüd lubadust vaja täita. Spetsiaalne rühm tatarlasi Vassili II teenistusse, kes rähvat andamit koguma. Onupoeg Dimitri Šemjaka kasutab olukorda ära. Troitse Tsergi kloostri Vassili II palverännakul, Šemjaka Moskvasse oma vägedega. Tema väed ka kloostri poole, ei taha vallutada nagu Vene kroonikad kirjutavad. Nii Šemjaka mehed peitnud end heinahunnikutesse, said kloostrisse sisse. Vassili II põgenes kirikusse ja sulges uksed, kui hommikul tuli välja, palus ikoon käes, et teda ei tapetaks. Onupoeg lasimõlemad silmad välja torgata. Šemjaka ei leidnud (vb silmade pärast= suuremat tpetust Moskva valitsemiseks. Šemjaka hakkas ajama teistlaadset poliitikat. Vassili II üritas alasid Moskvaga liita aga Šemjaka andis hoopis võimualustele linnadele vabaduse )Suuždali, Nišli-Novgorod). Vassili II vägesid koguma, teda toetama Ulu-Muhhamedi pojad, Vassili II siiski seaduslik valitseja. Vassili II võtab peagi Moskva ära. Šemjaka põgeneb Novgorodi, jätkab seal VAssiliII-vastast tegevust aga 1453 Šemjaka ootamatult sureb. Enne söönud maitsvat kana, mille ta isiklik kokk tegi. Kuna vaesel mehel palju hõbedat, siis ilmselt Vassili II poolt ära ostetud.
Probleemiks Vassili II Pime ajal endiselt Leedu ja Kuldhord. Sisemine opositsioon esialgu mahasurutud, järgnev tegevus on seotud Novgorodiga. Novgorod tegi teatud koostööd ka Leeduga, see häiris väga tõsiselt Vassilit. 1456 tehakse sõjakäik Npvgorodi vastu, seal on Vassili II vägedes üsna palju tatarlasi. Moskva kroonika järgi panid novgorodlased välja 5000 raske ratsaväelast aga nad ei saanud vastu tatarlastest vibuküttidele, kes olid väga efektiivsed. Novgorod tõsise kaotuse osaliseks. Moskva seadis Novgorodile küllaltki karmid tingimused, maksma kontributsiooni 8500 rubla ehk 1700 kg hõbedat. Novgorodlased vande, et ei paku peavarju Moskva vürsti vaenlastele. Varemalt neid toetatud, nüüd rängalt keelatud. Valitsejaks võtma Vassili II poja Ivani. Üritati keelata ka veetše tegevus, et vürst Ivan saaks teha põhiotsused. Vassili II ajal toimus lahingutaktikas muutus ta kasutas palju tatarlasi oma vägedes. Kuldhordis endas oli piisavalt sisetülisid Vassili II meelitas osavalt sõjamehi enda teenistusse. Tatarlaste kasutamine ja nende edukas kasutamine hämmastas ka venelasi endid . Tatarlased, kes teenisid Vassili II väes, paljud venelannadega abiellunud. Nende lapsed muutusid venelasteks. See on omapärane, sest ka mitu järgnevat vürsti kasutasid tatarlasi oma vägedes. Vassili II puhul konkreetne fakt, et tema teinud seda väga aktiivselt. Vassili II ajal Kuldhordi lagunemine . Kesk-Volga aladel tekib Kaasani khaaniriik, mis hiljem hakkab olulist rolli mängima. 15. sajandi keskel eraldub Astrahani khaaniriik Kuldhordist, see Volga alamjooksul. Ida pool, osaliselt Siberis tekib Siberi khaaniriik. Kuna tatarlased hõivanud Krimmi poolsaare ja Musta mere ranniku, seal Krimmi khaaniriik. Sinna tungivad türklased, selleks ajaks tatarlaste osakaal suur. Kuldkord sellega osaliselt lagunenud, kõik khaani riigid küllaltki tugevad. Moskval vaja nendega tõsiselt tegeleda, 1462 vastu 28. märtsi Vassili II sureb ja 28. märtsil troonile Ivan, kellest saab Ivan III. Vassili II oli Ivani juva varem ettevalmistanud, riigiasjadesse ja saladustesse pühitsenud (1440 sündinud). Ivan III ajal Moskva tugevneb veelgi, tormilised sündmused Ivan III ja IV ajal.