-- , -- -- . - , (1855-1929). , ( ), . . , , , . . , . , - , . , , , . , , , . . , , . 1875 . .. . ... . 1907 , , , . 20 . "". . , 1904 , - " ", 1854 . 1911 , . 300- , . 23 . . , . " " (1894), " " (1899), " " (1904), " " (1905) , , . - ( - ) ( ) 200- -. - " ", " ", " " " ", "", " , ", "" " "... . ...
Amandus Heinrich Adamson 1855 12.november 1929 26.juuni Amandus Heinrich Adamsoni pere · Sündinud 12.novembril 1855 Paldiski lähedal UugaRätsepal. · Isa meremees · Ema talutütar Amandus Heinrich Adamsoni pere ja suveateljee. Amandus H. Adamsoni haridustee · Seitsmeaastaselt alustas noor Amandus kooliteed Tallinnas ToomVaestekoolis. · 1869a põgenes Amandus ToomVaestekoolist ning sõitis salaja Peterburi. · 1870a Peterburist naasnuna anti talle luba astuda Tallinna Kreiskooli. · 1870a Kreiskoolist tüdinuna läks ta hoopis Bergi puutöökotta Tallinnas tisleri ametit õppima. · 1873a õnnestus A.H.Adamsonil siiski astuda Peterburi Kunstiakadeemiasse. · 1879a lõppes Amandus Heinrich Adamsoni haridustee. Amandus H. Adamsoni tunnustused
Amandus Adamson (1855-1929) Sündis Paldiskilähedal Uuga-Rätsepalmeremehe pojana. 7 aastaselt saadetakse Toom-Vaeste kooli mida pidas Toom kogudus ja Eestimaa Rüütelkond. Lapsed õppisid majapidamise ja aiandustöid. Seal ilmnes Amandusel armastus nikerdamise vastu. 14aastaselt põgenes lastekodust ning läheb Peterburi Kunstide Akadeemiasse(PKA),kuid nooruse tõttu ei võetud vastu. Lastekodu kasvandikuna õppis edukalt Tallinna Greiskoolis erinevaid keeli. Lastekodu reziim muutus talumatuks ja ema võttis ta koolist ära. 1870 sügis astus Tallinna Bergi puutöökottaametit õppima. Tema ülesanne oli ornamentide lõikamine mööblile. Pühapäeviti külastas Tallinna keskaegseid kirikuid kus oli rikkalikult puunikerdusi. Esimene töö figuur ,,Lamav mees". 1876-1879-õppis vabakuulajana PKAs proffessor von Bocki ateljees. Seejärel töötas Peterburi vaba kunstnikunaja õppis Kunstide Edendamise Seltsi koolis. Tegi AleksanderIII portree reljeefi(sai 1000 kulda)...
Amandus Heinrich Adamson 1855-1929 Amandus Adamson, Johan Köler ja August Weizenberg, kes oma loominguga panid aluse eesti rahvuslikule kunstile ja kelle kaudu eesti kunst hakkas tuntuks saama rahvusvahelises ulatuses. Amandus Heinrich Adamson sündis 12. novembril 1855 Paldiski lähedal. Tema isa, Iisrael Adamson, oli meremees. Ühel tormisel ööl hukkus tema laev suures tormis ja lained uhtusid ta randa, kus ta leidis ulualuse Uuga Rätsepa väikeses rannatalus. Seal kohtus ta peretütre Kathariinaga, millele järgnes abielu. Amandus oli abielupaari teine laps. Eesti talurahval oli suur langus. Paljud Uuga Rätsepal elanud mehed olid meremehed, siis said nad merendusega leiba teenida
Amandus Adamson Amandus Heinrich Adamson sündis 12. novembril 1855. aastal Uuga-Rätsepal, Paldiski lähedal. Seitsmeaastaselt pandi Amandus Tallinna Toom-Vaestekooli.Seitsmeaastaselt pandi Amandus Tallinna Toom-Vaestekooli. Lapseeast peale olid Amandusel kalduvus ja huvi nikerdada. Õpetaja Bergmann, kes pani tähele poisikese andekust, vabastas ta majapidamistöödest ja võimaldas tal oma nimertussi müüa ühe Tallinna kunstikaupmehe vahendusel. Vaestekoolis valitsenud karmi reiimi tõttu põgenes 14-aastane Adamson sealt 1869. aastal. Ta soovis enda täiendamiseks minna edasi õppima Peterburgi,kui nii raha puuduse ja
näitustel, mis skulptorile kuldraha tõid. Elu Peterburis (18911918) Naases 1891. a. taas Peterburi Eestis ta tööd ei leidnud, sest tema tööde tellimusi oli vähe 1901 võttis ta uue suuna monumentidele. Esimeseks tellitud tööks sai ,,Russalka" Tallinnas Adamsonist sai 1907. aastal Peterburi Kunstide Akadeemia akadeemik, kelle käe all õppisid teiste seas ka Nikolai Triik ja Konrad Mägi. Naasmine Paldiskisse (19181929) 1918. aastaks oli tsaar Venemaal kukutatud Amandus Adamson oli lakkamatult töötanud monumentide kallal. Tema tervis halvenes ning ta naases kodumaale Paldiskisse. Seal pöördus ta alguses tagasi skulptuuride juurde, kuid peagi sai tellimusi uute monumentide loomiseks. 1922. aastal töötas pikemat aega Itaalias. Käies veel hiljemgi tihti Itaalias, tuli kunstnik siiski Paldiskisse tagasi. 26. juunil 1929. aastal suri südameataki tagajärjel. Maeti Pärnu Alevi kalmistule. Adamson
Ta püüdis oma töid ka kodumaal tutvustada, kuid nagu enamikel kunstnikel juhtus ka temal nii, et tellimusi siinmail ei jagunud, ning ta pidi om tööd jätkama võõrsil. Tema loomingusse kuuluvad mereainelised ( " Hülgekütt Pakri saarelt" ) , mütoloogilised ja allegoorilised kompositsioonid (" Koit ja Hämarik") , ning mitmed tuntud monumendid nagu ,, Russalka" Tallinnas, F.R.Kreutzwaldi mälestussammas Võrus ja L. Koidula mälestussammas Pärnus. Amandus Adamson töötas tarmukalt viimse minutini, jättes endast maha hulgaliselt lõpetamata skulptuure. Eesti rahvusliku skulptuuri suurkuju August Weizenber oli tegelikult tisleri haridusega. Ta lahkus eestist kohe peale tisleri kutse omandamist, sest süda ihkas ikka kunsti poole, mida Eestis polnud võimalik õppida. Tee viis teda Peterburi Kunstidekooli vabakuulajaks kui ka Müncheni Kunstidekooli. Ta töötas vabakunstnikuna Saksamaal, Itaalias ja Venemaal.Kuigi
Amandus Adamson Amandus Heinrich Adamson (12. november 1855 Pakri, Uuga-Rätsepa 26. juuni 1929 Paldiski) oli eesti kujur, akadeemik ja üks eesti rahvuslikule kunstile alusepanijaid. Amandus Adamson sündis meremehe perekonnas. Üldhariduse omandas ta 18621869 Tallinnas Toom-Vaestekoolis ja 1870 kreiskoolis. Lapsepõlves meeldis talle igasuguseid asju nikerdada. Poisi andekust märganud Toompea vaestekooli õpetaja vabastas ta majapidamistöödest ning lubas tal oma töid ühe Tallinna kunstikaupmehe kaudu müüa. Ta õppis 18701873 Tallinnas tisler Bergi juures, 1873 Peterburis Bollhageni ja Sutovi töökojas ning 18761879 vabakuulajana Peterburi Kunstide
siit mindi ka Saksamaale haridust omandama. Ajakirjanduses ilmusid artiklid Düsseldorfi Kunstide Akadeemiasse õppima ja õpetama suundunutest. Tollele ajale iseloomulikud on Carl Timoleon von Neff (1804-1877) ja Oscar Hoffman (1851-1912) kes tegid põhiliselt linnavaateid, steene talurahva elust, ilustsevat salongikunsti ja portreeisid. Esimesteks eesti soost professionaalseteks kunstnikeks on maalija Johann Köler (1826-1899) ning kujurid August Weizenberg (1837-1921) ja Amandus Adamson (1855-1929). Johann Köler(1826-1899) ta sündis Viljandimaal ja vaesusest hoolimata lõpetas Peterburi Kunstide Akadeemia 1855. Lõputööks ,,Herakles toob Kerberose põrguväravast". Keiser Aleksander II portree eest saadud stipendium võimaldab tal rännata Euroopas(Itaalias, Pariisis) Ta on maalinud altaripildid Võnnu kirikule ja Kaarli kirikule Tallinnas absiidimaal ,,Tulge minu juurde kõik, kes teie vaevatud ja koormatud olete, mina tahan teile hingamist saata." (Kus
Adamson, Heinrich Amandus ja eesti skulptuur 1855 - 1929 Amandus Heinrich Adamson (1855-1929), skulptor, eesti kunsti teerajajaid Amandus Adamson sündis 12. XI 1855 Uuga-Rätsepal, Paldiski lähedal. Õppis aastatel 1876-79 Peterburi Kunstiakadeemias skulptuuri, elas aastail 1887-91 Pariisis, hiljem mitu korda Itaalias. Oli 1886-87 Peterburi Kunstide Edendamise Seltsi kooli ja 1901-04 Stieglitzi kunsttööstuskooli õppejõud. Sai 1907. a. Peterburi Kunstiakadeemia akadeemikuks. 1918. a. asus Paldiskisse.
Heinrich Amandus Adamson ja eesti skulptuur 12. Mail käisin klassiga Chaplini keskuses ja tutvusin mitmete huvitavate kunstiteostega. Tegelikult kunst mind eriti ei huvita aga see näitus oli päris huvitav. Kõik galeriid olid hästi kujundatud: piisavalt ruumi, et teoseid eemalt vaadata, hubane valgus. Esimese galerii läbi vaadanud suundusin järgmisesse ruumi. Seal hakkasid silma kohe huvitavad skulptuurid. Mul oli kohe selline aimdus, et no need ongi need Amandus Adamsoni teosed mille pärast meid siia saadeti. Näitusel oli väljas kolm tema teost: ,,Laine ainus suudlus" ja ,,Kunstniku uinuv tütreke" ja kolmas teos oli seinal pildi näol. Esimene teos ,,Laine ainus suudlus" kujutas endast naise keha mis oli lainete vallas. Oli näha, et kunstnik oli sellega vaeva näinud ja kõvasti nikerdanud. Hille Palmi teostes sellist asja ei paistnud. Need tundusid sellised tavalised ja magedad.
Eesti kunsti sünd 19. saj II poolel tegutsesid Eestis baltisaksa kunstnikud. Nendest tähtsaimad olid Johann Köler, August Weizenberg ja Amandus Adamson. Johann Köler oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. August Weizenberg oli eesti rahvusliku skulptuuri looja ning Amandus Adamson oli eesti kujur, akadeemik ja üks eesti rahvuslikule kunstile alusepanijaid. Rahvusliku liikumise ja kultuuri tekkimise ajal 19. saj. II p. saab rääkida ka Eesti kujutava kunsti sünnist. Eesti kunsti kujunemisel avaldasid mõju Venemaa, Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa. Peterburi Kunstide Akadeemias omandasid kunstihariduse Johann Köler, Amandus Adamson, ajutiselt õppis akadeemias ka August Weizenberg. Seal valitses äärmiselt
1886.-1891. aastal viibis Amandus Adamson enese täiendamiseks Pariisis, pärast mida ta tagasi Peterburgi elama läks. Peale revolutsiooni puhkemist Venemaal asus ta tagasi Paldiskisse elama. 1920. aastal tegi Vabarigi Valitsus Adamsonile pakkumise teha Eesti Vabariigi vapi ja lipu joonistus. Ta valmistas Vabadussõja monumente, mis asusid Pärnus, Valgas, Viljandis ja Tartus. Tema valmistatud on Kreutzwaldi mälestusmärk Võrus ning Villem Reimani monument Tartus. 1922. aastal elas Amandus Aamson Itaalias. Tema skulptuure on näidatud ka Pariisi salongides. 1926. aasta 26. juunil suri Amandus Adamson südemeataki tagajärjel. F.R.Kreutzwaldi monument Võrus, 1926 Alfa et omega, 1923 7 ENSV perioodil Aleksander Eller sündis 23. veebruaril 1891 Tartus. Kunsti hakkas ta õppima oma kaubanduserialaste õpingute kõrvalt
juba realism, jäi Köler Krimmi võimsaid maastikke, päikesetõuse ja loojakuid kujutades truuks klassitsismi ideaalidele. Näide: Ai-Jurii mõis Krimmi lõunakaldal Kokkuvõtteks võib öelda, et Johann Köler oli eesti rahvusliku kunsti üks rajajaid, kuigi suurema osa oma elust veetis ta väljaspool Eestit ja stiililiselt kuulub vene 19. sajandi akadeemilise kunsti esindajate hulka. Eesti rahvusliku kunsti sünni juures on tegevad ka veel kaks skulptorit August Weizenberg ja Amandus Adamson. Eesti rahvusliku skulptuuri rajaja on August Weizenberg (1837-1921) Elulugu: Pärit Kanepi kandist Võrumaalt. Õppis tisleriks. Andekat noormeest toetasid mõned baltisakslased, nende abiga õppis Weizenberg 1860.-70. aastatel kunstiakadeemiates Saksamaal ja Peterburis (olles vabakuulaja, koole lõpetamata). Neis õppeasutustes sai Weizenberg klassitsistliku koolituse. 1873-1890 elas Itaalias. See oli tema loominguline õitseaeg, kujunes välja tema loomelaad
EESTI KUNSTI SÜND 19 SAJ TEISEL POOLEL Autor:Anu Palmi 19. saj II poolel tegutsesid Eestis baltisaksa kunstnikud. Nendest tähtsaimad olid Johann Köler, August Weizenberg ja Amandus Adamson. Johann Köler oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. August Weizenberg oli eesti rahvusliku skulptuuri looja ning Amandus Adamson oli eesti kujur, akadeemik ja üks eesti rahvuslikule kunstile alusepanijaid. Rahvusliku liikumise ja kultuuri tekkimise ajal 19. saj. II p. saab rääkida ka Eesti kujutava kunsti sünnist. Eesti kunsti kujunemisel avaldasid mõju Venemaa, Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa. Peterburi Kunstide Akadeemias omandasid kunstihariduse Johann Köler, Amandus Adamson, ajutiselt õppis akadeemias ka August Weizenberg. Seal valitses äärmiselt
Das Russalka-Denkmal Nimi Das Russalka- Denkmal wurde 1902 von dem estnischen Bildauer Amandus Adamson geschaffen. Es erinnert an den Untergang des russiscen Marineschiffs Rusalka im Jahr 1893 im Finnischen Meerbusen. Russalka war der Name eines Kanonenbootes der Kaiserlich- Russischen Marine. Das Boot wurde 1868 in Dienst gestellt. Die Russalka sank am 6. September 1893 während eines Sturmes im Finnischen Meerbusen. Alle Besatzungsmitglieder kamen dabei ums Leben. Das Denkmal stellt einen auf einem Granitsockel stehenden Engel dar, der in seiner ausgestreckten
· 1973 1890 Roomas. 1978 korraldas Tallinnas provintsiaalmuuseumis oma isikunäituse (esimene näitus, kus eksponeeriti eestlase kunsti). · 1890-1914 Peterburis · 1914 1921 Tallinnas. · Esimene eestlasest vabakunstnik st elatus ainult oma kunstist. Näitused Peterburis, Roomas, Pariisis, Riias, Moskvas ja mujal. Looming Portreed: Ema portree, Kreutzwaldi portree, Teosed: Linda", "Vanemuine", "Hämarik " "Koit" . Amandus Adamson Elulugu · Amandus Heinrich Adamson sündis 12. novembril 1855 Paldiski lähedal Uuga-Rätsepal. · Tema isa oli meremees, ema talu peretütar. · Seitsmeaastaselt alustas noor Amandus kooliteed Tallinnas Toom-Vaestekoolis. · Juba koolis tegeles tulevane skulptor kunstiga, nikerdades puutükikestest laevukesi. Tema annet märgati ning talle anti võimalus oma töid ühes Tallinna kunstikaupluses müüa.
Lembit Sarapuu ‘’Türannosaurus’’ Viktor Leškin ‘’Loksa rand’’ Oskar Georg Adolf Hoffmann ‘’Naine rannal’ Toomas Vint ‘’Rahulik suvepäev’’ Graafika: Silvi Väljal ‘’Elukevad’’ Märt Laarman ‘’Vana emajõgi’’ Eduard Wiiralt ‘’Monika’’ Märt Laarman ‘’Varesed’’ Richard Kaljo ‘’Tartu kivisild’’ Skulptuur: Amandus Adamson ‘’Eesti Vabadussõjas langenute Kuressaare mälestussammas’’ Aivar Simson ja Kalev Prits ‘’Alutaguse hirv’’ Tauno Kangro ‘’Tarvas’’ Amandus Adamson ‘’Kalevipoeg ja sarvik Mati Karmin ‘’Püha Jüri võitlus lohega’’ Arhitektuur: Kalle Rõõmus Tallinna linnateater Jüri Okas ja Martin Lõoke Optiva pank Pärnus Andres Siim ja Hanno Kreis Nissani keskus Lasnamäel
meil võimalik näha igapäev Tallinnas. See on kitse skulptuur, mis asub Toompea jalamil, kui me liigume vanalinnast Balti jaama suunas. Kits sai valmis 1930. LAIKMAA ANTS Eesti kunst 19. Sajandi teisel poolel. Graafika tehakse pehmele metallile joonis. Eesti rahvusliku kunsti sünd 19. Sajandi II poolel, ning on sootud Johann Köleri ja August Weizenbergi töö ja tegevusega. Nende järel lülitusid peatselt Eesti kunsti maalija Karl Ludvik, skulptor Maibach ja Amandus Adamson. Kunstilise hariduse said nad Venemaal ja Lääne- Euroopa õppeasutustes. 19. Sajandi II pool oli teatavasti Eesti kodanliku rahvuse kujundamise ja rahvusliku haritlaskonna tekkimise ja rahvuse iseteadliku kasvu aeg. Tolle aja teadlikumat osa rahvast iseloomustas soov korraldada oma rahva elu ise. Võidelda oma kultuurielu ja kultuuri rajamise ja arendamise eest. Kohapealsed õppimisvõimalused puudusid ja üldise vaesuse tõttu jõudsid kunsti õppimiseni ainult üksikud
Eesti kunsti sünd 19 sajandi teisel poolel Sisukord: 1. Sissejuhatus..................................................................................3 2. Johann Köler................................................................................4 3. August Weizenberg......................................................................6 4. Amandus Adamson......................................................................9 5. Kokkuvõte..................................................................................11 6. Kasutatud kirjandus....................................................................12 Sissejuhatus Eesti rahvusliku kunsti sünd toimus 1850. aastatel. Enne Johan Köleri Peterburgi õppima minemist, tegutsesid baltisakslased. Noored kirjanikud söendasid saksa seltskonnas ringi käia Eesti rahva riietes
Eesti rahvusliku kunsti sünd 19. saj II poolel hakkas baltisaksa kunstist eralduma kunst, mis seostas eestlast rahvusliku liikumisega, mistõttu võib eesti rahvusliku kunsti sünniajaks nimetada 19 saj. II poolt. Eesti rahvuslikus kunstis hakati kujutama eesti rahva elu. Kui rääkida Eesti rahvusliku kunsti sünnist, siis ei saa mainimata jätta kunstnike, kes panid sellele aluse- Johann Köler, August Weizenberg ja Amandus Adamson. Kuna kõik said oma hariduse Peterburi Kunstiakadeemias ja kuna töötati kodumaast eemal, siis avaldasid mõju eesti kunsti kujunemisele sellised riigid nagu Venemaa, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Maalikunstnik Johann Köler sündis 8. märtsil 1826 Viljandimaal Lubjasaarel. Köler õppis Viljandi kreiskoolis, 1839-1846 Cesises maalriametit ja õppis Peterburi Kunstiakadeemias maalimist 1848-1855. Tema lõputööks oli ,, Herakles toob Kerberose põrguväravast"
Amandus Adamsoni Koit ja hämarik Inspiratsioon skulptuuriks on pärit Friedrich Robert Faehlmanni müütilisest kunstmuistendist "Koit ja Hämarik" mis esmatrükk oli 1840. aastal. Amandus Adamson tahus skulptuuri 1895. aastal pirnipuu pakust, ning kandis pinnale vaha. Skulptuuri kõrgus on 78.5 cm; laius: 31.0 cm ning sügavus: 29.0 cm. Originaal on tänase päevani heas seisus ning on näitustel Eesti Kunstimuuseumis. Skulptuur on ümarplastiline ning dünaamiline. Teos koosneb kahest figuurist, tiibadega meesakt sammuvas poosis, vasakus käes tõrvik, parema käega embamas tiivulist naisfiguuri. Skulptuuril kujutatud kehad on realistlikud (kui tiivad välja arvata) ning
71. 72. 73. 74 75. 76. 77. 78. 79. 80. 81. 83. 1. Karja kiriku lõunaportaali Kolgata-reljeef. 2. Bernt Notke "Surmatants" 3. Hermen Rode, Niguliste kiriku altar 4. Tartu Jaani kiriku terrakotaskulptuurid 5. Johann Köler "Itaalia maastik" 6. Johann Köler "Ketraja" 7. Johann Köler "Ema portree" 8. August Weizenberg "Linda" 9. August Weizenberg "Koit" 10. Amandus Adamson "Hülgekütt Pakri saarelt" 11. Amandus Adamson "Russalka" 12. Amandus Adamson "Koit ja Hämarik" 13. Paul Raud "Muhu rauk" 14. Paul Raud "Ema portree" 15. Ants Laikmaa "Lääne neiu" 16. Ants Laikmaa "Marie Underi portree" 17. Kristjan Raud "Puhkus rännakul" 18. Kristjan Raud "Kalev kosjas" 19. Kristjan Raud "Kalevipoeg laudu toomas" 20. Kristjan Raud "Pesu" 21. Oskar Kallis "Kalevipoeg laudu toomas" 22. Oskar Kallis "Kelluke" 23. Nikolai Triik "Lennuk" 24. Nikolai Triik "Ulguv koer"
Barokk: Narva linn oli üleni barokk olid bastionid,Pärnus Tallinna värav,Tallinnas Kadrioru loss(autorNiccolo Michetti); Rokokoo: Põltsamaa loss; Klassitsism-Tartu Ülik. peahoone; Ampiir: lihtne, ilustusteta( Riisipere mõis); Historitsism-neogootika(Sangaste loss),1798-esimene kunstinäitus; 19 saj- rahvuslik kunst :Johann Köler-lõpetas kunstiakadeemia, töötas Peterburis keisri õukonnas, maalis ka eesti talurahvast, skulptorid: August Weizenberg, Amandus Adamson(Russalka) 20.saj: Ants Laikmaa-maalis (ateljeekool Tallinnas, maja Taeblas), Kristjan Raud-söejoonistused, Kalevipoja illustratsioonid Eesti erines paekivi poolest;ehitajad-rändmeistrid,õpetajad-oskusmeistrid; esimesena jõudis eestisse gootika(13-16saj.), säilinud dominikaanlaste kirik, Pirita klooster; Konvendihoone siseõu oli nelinurkne,säilinud Kuresaares; Tallinna areng takistus pärast keskaega;kasutati mantelkorstnatBernt Notke-
Eestisse. 1946. aasta sügisel pöördus kunstnik lõplikult tagasi Pariisi. Ta suri 55-aastasena. Eduard Wiiralt Konrad Mägi Konrad Wilhelm Mägi sündis 1. novemberil 1878a. Tartus. Eesti maalikunstnik ja pedagoog. Konrad Mägi oli 20 sajandi alguskümnendite värvitundlikumaid eesti maalijaid, kes kujundas oma käsitluslaadi kaasaja moodsa kunsti mõõdukaid suundi tõlgendades. Tema lemmikvärv oli kaadmiumpunane. Konrad Mägi Amandus Heinrich Adamson Sündis 12. novembrelil 1855. Eesti kujur. Adamsoni õpilaste hulgas olid Nikolaj Triik ja Konrad Mägi. Amandus Heinrich Adamson Johann Köler Sündis 8, märtsil 1826. Ta oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. Pani aluse Eesti portree- ja maastikumaalile, osalt ka eestiainelisele olustikumaalile. Johann Köler Ants Laikmaa Sündis 5.mail 1866. Eesti maalikunstnik.
kunstiakadeemiast, millest oli selleks ajaks kujunemas Eestist pärit andekate noorte õpingute ja töökoht. 3. Kunstnikud ei tulnud tagasi kodumaale, sest Eestis polnud neile tellimusi ega töid. Nad töötasid nii peterburis kui ka vahepeal Euroopas ringireisides Pariisis, Itaalias ja Saksamaal, lõpuks naasevad kõik siiski Peterburgi. 4. Kolm esimest kunstnikku olid: · Johann Köler maalikunstnik · August Weizenberg skulptor · Amandus Adamson skulptor 5. Johann Köler: · Peterburi akadeemia lõputöö teemal ,,Herakles toob Kerberose põrguväravast" · Venemaal Tsaar Aleksander II portree · Kodumaal ovaalselt maalitud pildid vanematest, kes on langetatud silmadega, varjamaks isa pimedust · Pariisi ,,Kristus ristil" · Itaalias Iseenda autoportree · Itaalias ,,Itaalia tütarlaps" · Itaalias ,,Tütarlaps allikal"
kujunenud iseseisvateks skulptuurideks. Näiteks väravas kesksel kohal olevast mõtisklevast mehest (esialgu mõeldud Dantena), kujunes hiljem välja iseseisev skulptuur "Mõtleja". ’’Suudlus’’ - Marmorist skulptuur "Suudlus", mis kujutab Dante "Jumalikust komöödiast" tuntud armastajapaari Paolo Malatestat ja Fransceca da Riminit, oli samuti esialgu loodud just "Põrguväravate" jaoks. 2. Eestlased- August Weizenberg, Amandus Adamson, Jaan Koort. Millega nad tegelesid, nimeta nende tuntumad teosed. Lisa ka pilte nende teostest. August Weizenberg-eesti rahvusliku skulptuuri looja. Amandus Adamson- eesti skulptor, akadeemik ja üks eesti rahvuslikule kunstile alusepanijaid. Jaan Koort-eesti skulptor,maalikunstnik ja keraamik. 3. Mis on neoimpressionism? kunstivool, mis kasvas välja impressionismist
Hullu naise portree Ketraja e Napoleon Alpe Theodore Katkenud lõng ületamas Gericault Alasti maja Ilja Repin Jacques-Louis Francisco Goya David Dante ja Viljapeade Russalka Napoleoni Vergilius põrgus korjajad Amandus kroonimine Eguene Jean-Francios Adamson Jacques-Louis Delacroix Millet David Eine Roheluses Näitlejanna Eine Roheluses Kivilõhkujad Choise Claude Monet Näitlejanna Jeanne Samary Claude Monet Gustave veresaun Jeanne Samary Auguste Renoir Gourbet Eguene
Ajakirjanduses ilmusid artiklid Düsseldorfi Kunstide Akadeemiasse õppima ja õpetama suundunutest. Ainest ja inspiratsiooni ammutasid baltisaksa kunstnikud Eesti talupoja kujutamisest. Tollele ajale iseloomulikult on nii Carl Timoleon von Neff (1804-1877) kui Oscar Hoffman (1851-1912) idealiseerinud rahvariietes talunaisi ja kõrtsis istuvaid talumehi. Esimesteks eesti soost professionaalseteks kunstnikeks on maalija Johann Köler (1826- 1899) ning kujurid August Weizenberg (1837-1921) ja Amandus Adamson (1855-1929). Oma töökuse ja andega jõudsid nad lühikese ajaga kõrgele kunstilisele tasemele ning juba 1878. aastal Pariisis korraldatud maailmanäitusel eksponeeriti Köleri maali "Truu valvur" ja Weizenbergi skulptuuri "Hamlet". Amandus Adamsoni "Russalka" (1902) oli aga esimeseks Eesti kunstniku kavandatud mälestusmärgiks Tallinnas. Eesti ühiskond jõudis kunsti tarbimiseni alles 1920. aastal kui Weizenbergi "Linda" pronkskoopia paigutati Toompeale.
Ajakirjanduses ilmusid artiklid Düsseldorfi Kunstide Akadeemiasse õppima ja õpetama suundunutest. Ainest ja inspiratsiooni ammutasid baltisaksa kunstnikud Eesti talupoja kujutamisest. Tollele ajale iseloomulikult on nii Carl Timoleon von Neff (1804-1877) kui Oscar Hoffman (1851-1912) idealiseerinud rahvariietes talunaisi ja kõrtsis istuvaid talumehi. Esimesteks eesti soost professionaalseteks kunstnikeks on maalija Johann Köler (1826-1899) ning kujurid August Weizenberg (1837-1921) ja Amandus Adamson (1855-1929). Oma töökuse ja andega jõudsid nad lühikese ajaga kõrgele kunstilisele tasemele ning juba 1878. aastal Pariisis korraldatud maailmanäitusel eksponeeriti Köleri maali "Truu valvur" ja Weizenbergi skulptuuri "Hamlet". Amandus Adamsoni "Russalka" (1902) oli aga esimeseks Eesti kunstniku kavandatud mälestusmärgiks Tallinnas. Eesti ühiskond jõudis kunsti tarbimiseni alles 1920. aastal kui Weizenbergi "Linda" pronkskoopia paigutati Toompeale.
Uurimustöö Eestlased Peterburis TTG Jan-egert Adra Roland Berget Mitu eestlast elas Peterburis? Miks sõideti tol ajal S-Peterburgi`? Miks minnakse tänapäeval S- Peterburgi? Mõned eesti haritlased 20, sajandi alguses. Peterburis. · 1)Peeter Hellat · 2)Arthur Lossmann · 3)Ludvig Puusepp · 4)August Timus · 5)Amandus Adamson S.Petergburg Eesti Jaani kirik Mõne faktid Eesti Jaani kiriku kohta. · 1787 algasid eestikeelsed jumalateenistused Peterburis. · 1842 loodi iseseisev eesti Jaani kogudus. · 20012004 Jaani kirikus korraldati regulaarselt jumalateenistusi ja kultuuriüritusi · 2004 Jaani kiriku hoone suleti renoveerimiseks ja koguduse teenistused viidi ajutiselt üle Maria kiriku kantselei saali. · 2009 algas Jaani kiriku taastamine Eesti riigi rahaga. · 1.http://www.google.ee/search? q=S+peterburg · 2.http://et.wikipe...
kunstiakadeemiast, millest oli selleks ajaks kujunemas Eestist pärit andekate noorte õpingute ja töökoht. Kunstnikud ei tulnud tagasi kodumaale, sest Eestis polnud neile tellimusi ega töid. Nad töötasid nii peterburis kui ka vahepeal Euroopas ringireisides Pariisis, Itaalias ja Saksamaal, lõpuks naasevad kõik siiski Peterburgi. Kolm esimest kunstnikku olid: 1.1. Johann Köler maalikunstnik 1.2. August Weizenberg skulptor 1.3. Amandus Adamson skulptor 1.Johann Köler sündis 8.märtsil 1826.a. Vastemõisa vallas Kõõbral. J.Köler oli mulk, sündis ja kasvas väga vaestes oludes. 13-aastaselt pidi hakkama ise elatist teenima. Käis Viljandis elementaar- ja kreiskoolis, õppis Cesises Faberi töökojas maalriametit. Ta oli algul maalri õpipoiss, hiljem sell. 1846 aastal asus ta elama Peterburi, astus Kunstide Akadeemiasse, mille lõpetas 1855.aastal. J.Köler sai
KONRAD WILHELM MÄGI 1878 - 1925 Konrad Wilhelm Mägi (1. november 1878 Tartumaa, Hellenurme mõis 15. august 1925 Tartu) oli eesti maalikunstnik ja pedagoog. KONRAD WILHELM MÄGI ELULOOLISI FAKTE 1878 -- Konrad Mägi sünnib 1. novembril Hellenurmes mõisavalitseja Andres Mäe peres viienda lapsena. 19031905 -- Õpib Peterburis Stieglitzi kunsttööstuskoolis vabakuulajana Amandus Adamsoni puunikerdusklassis. 1906 -- Maalib koos N. Triigi ja Al. Tassaga Ahvenamaal 19061907 -- Helsingis (Soome). 19071908 -- Pariisis (Prantsusmaa). 1908 -- Brüsseli ja Kopenhaageni kaudu Oslosse (Norra). 19081910 -- Norras. Esimene personaalnäitus Oslos.
sajandi lõpuni. Selle kunstivoolu tähe all sündis ka eesti rahvuslik kunst. Varasemal ajal andsid tooni siin elavad sakslased. Esimesi silmapaistvaid kunstnikke Eestis olid Johann Köler, kes töötas peamiselt Peterburis. August Weizenberg, kes oli esimene skulptor, kõige akadeemilisemat laadi kunstnik, modelleeris põhiliselt mütoloogia ja allegooria teemat ning eesti muistendeid. Põhilise materjalina kasutas marmorit. Kõige realistlikumat laadi kunstnik, skulptor oli Amandus Adamson. Teda huvitas eesti mütoloogia ja rahvaluule. Tuntuks sai suurte monumentide loojana, kuid lemmikmaterjaliks oli pirnipuu. Realismi ajal kasutasid kunstnikud maalimiseks looduses nähtavaid toone. Neid ei asendatud erksamate või harmoonilisematega. Enamasti valgustas kujutatut ülevalt vasakule suunatud valgusallikas. Maali kujundasid tumedalt heledale üle minevad värvid. Realistid huvitusid oma kaasajast ja lähemast ümbrusest, tavalistest inimestest ja argielust
Lõi ajaloomaale Valgusrohked vabaõhumaalid Tegi ka portreid Maalid: "Lapse matused", "Merel", "Luxemburgi aed Pariisis". Arla Cederberg 1883 Eero Nikolai Järnefelt 1863-1937 Maalikunstnik Helsingi ülikoolis õpetaja ja professor Maalis portreid, rahvaelu ja maastikumaale Akseli Waldemar Gallen-Kallela 1865-1931 Maalikunstnik ja graafik Rahvaelu ainelised maalid "Kalevala" kompositsioonid Realism Eestis Johann Köler August Weizenberg Amandus Adamson Johann Köler 1826-1899 Esimene eesti soost kunstnik Käitumislaad enamasti akadeemiline Tööd lähedased realismile Realismini jõudis ilma prantsuse realistide eeskujuta Truu valvur 1878 241,1x180 cm Eestis August Ludwig Weizenberg 1837-1921 Skulptor Rahvusliku skulptuuri rajaja Arenes realismi suunas Käsitluslaad arenes Roomas Tööd: "Hamlet", "Linda", "Vanemuine", "Kalevipoeg", "Hämarik" Amandus Heinrich Adamson 1855-1929 Kujur
10 nimisõnast GLORIA, GLORIAE I 11 nimisõnast MARGARITA, MARGARITAE I 12 omadussõnast CLEMENS, CLEMENTIS III 13 adverbiaaladjektiivist AMANDUS, AMANDA, AMANDUM I, II 14 perfekt partitsiibist pass. RE-NATUS, NATA, NATUM (omadussõnaline vorm I, II käändelõppude -us, -a, -um abil) (nascor, sünnin) 15 nimisõnast VICTOR, VICTORIS III
KIRJANDUSE KT KONSPEKT 1. Rahvusliku ärkamise eeldused(õp.lk 5-6) 1)Pärisorjuse kaotamine-Talurahvas sai isikliku vabaduse,kuid mõisnike maaomand säilis. 2)Kehtestati uus kooliseadus 3)Eestlased said endile perekonnanimed 4)Anti välja uus talurahvaseadus-Talupoegadele jagati maad,talude päriseksostmine 5)Talupoeg muutus juriidiliselt vabaks 2. Rahvusliku ärkamise mõiste: Rahvuslik ärkamine tähendab eestlaste eneseteadvuse tõusu, mis andis tõuke edasi tegutsemiseks. 3. Rahvusliku liikumise 2 suunda(õp.lk 13) Jannseni suund- Balti-Saksa suund Jakobsoni suund-Vene demokraatlike reformide pooldaja 4. Suurüritused 1)Postimees-1857,1853-Jannsen kutsus eestlasi I korda eesti rahvaks 2)Laulu-ja mänguseltsid-Vanemuine ja Estonia 1865 3)Eesti I üldlaulupidu-1869.Koidula ja Jannseni eestvedamisel 4)Teater-1870.Koidula ´´Saarema onupoeg´´ 5. Teadlased ja kunst 1)E.Ahrens-Oli keeleteadlan...
Lähtus klassitsismi iluideaalist, portreedes on märgata realistlikku kunstikäsitlust. Parimad tööd on lüürilise alatooniga ja tegelased pärinevad põhiliselt mütoloogiast, on ka allegoorilisi figuure. Meelismaterjaliks oli marmor. Portreed: Anna Haava, Lydia Koidula, F.R.Kreutzwaldi portreebüstid, muistendiainelised: ,,Koit", ,,Hämarik", ,,Linda" (hiljem ka pronksist variant, mis asub Tallinnas Lindamäel). Elu lõpu veetis Eestis, kus ka suri. Teine tuntud skulptor on Amandus Adamson (1855-1929). Sündis Paldiski lähedal meremehe peres. Õppis Peterburi KA-s. Seejärel läks Pariisi, kus kujunes välja realistlik kujutamisviis. Adamsoni parimad teosed on väikesed kaunite kehavormidega naisfiguurid , millele on allegooriline pealkiri. ,,Laeva viimne ohe" Adamson valitses meisterlikult erinevaid materjale. Tema tööd on marmorist, puidust, pronksist jne. Palju tegi ka mereteemalisi töid ,,Hülgekütt Pakri saarelt" 19.saj
Weizenbergi tänavat ääristavad vanad harilikud pärnad ja noored suurelehised pärnad, Kaarna alleel on tammed, Mere alleel hobukastanid.Haruldastest liigid on nt kaukaasia tiibpähklipuud, valge mänd, noor hõlmikpuu, hõberemmelgas , Engelmanni kuusk Pargis on kolm kaitsealust rändrahnu: Põhjakivi, Lõunakivi ja Lastepargi kivi. Kadrioru pargis asuvad mitmed muuseumid, näiteks KUMU, Kadrioru kunstimuuseum, Mikkeli muuseum ning monumendid kultuuritegelastele, näiteks skulptor Amandus Adamsonile, kirjanik F. R. Kreutzwaldile ning kunstnik Jaan Koortile. Pargi populaarseimad jalutuskohad on Luigetiigi lillepeenardega kaunistatud ümbrus ning sealt lossi juurde viiv promenaad.
Grabsteine Holzaltäre und Fresken Bernt Notke Gemälde "Totentanz", in der Niguliste Kirik (dt: Nikolaikirche) Im Barock entstanden vor allem auf Saaremaa und in Tallinn viele sehenswerte Holzkanzeln. Arent Passer, Elert Tiele, Christian Ackermann. 1803. die erste Kunst- schule Estlands in Tartu Der Leiter -> Graphiker und Maler Karl Senff. St. Petersburg Timoleon von Neff Eduard von Gebhardt. Die ersten estnischen Künstler waren der Maler Johann Köler und der Bildhauer Amandus Adamson. August Weizenberg (1837-1921) Kristjan Raud und Ants Laikmaa Russischen Revolution in 1905 1906 fand die erste Ausstellung estnischer Kunst in Tartu statt. Nikolai Triik, Konrad Mägi und Jaan Koort · Kristjan Raud · Ants Laikmaa Triik und Mägi waren ab 1919 auch Lehrer der in Tartu gegründeten Kunstschule "Pallas". Kubismus, Bauhaus, Neue Sachlichkeit, Expressionismus, Art Deco. Der wohl bekannteste estnische Künstler ist der Graphiker Eduard Wiiralt.
Tuntuimad David David Gustave Auguste Renoir kunstnikud Jean Auguste Friedrich Courbet Edgar Degas Dominique Theodore Ilja Repin Ants Laikmaa Ingres Gericault Amandus Eugene Adamson Delacroix Definitsioo Romantism Realism on Akademism Impressionism n on 19. 19. Sajandi on 19. Sajandi on 1874-1886 Sajandi algul teisel ametliku aastail tekkinud ja kolmandikul kunsti viljelenud sama sajandi tekkinud ja nimetus, mille maalikunstivoo keskpaigani sajandi olulisimad l, mis sai nime
Konrad Wilhelm Mägi 1.november 1878 15. august 1925 Lapsepõlv Sündis Tartumaal, Hellenurma mõisa abivalitseja perekonnas viienda lapsena Harrastas innukalt näitekunsti, viiulimängu ja mitut spordiala Õppekäik 18881889 Uderna ministeeriumikool 1890 Tartu Pelbergi algkool 1891 Tartu linnakool 18991902 Tartu Saksa Käsitööliste Selts, joonistuskursused; keskendus Amandus Adamsoni õpilasena puunikerdusele ja modelleerimisele 19031905 Peterburi parun A. Stieglitzi kunsttööstuskool, vabakuulaja 19051906 Jakob Goldblatti ateljee 1906 Helsingi, Soome Kunstiühingu kool 1907 Pariis, Filippo Colarossi vabaakadeemia ja Académie de la Grande Chaumière'i, joonistamine Pärast õpinguid 19081910 Norras. Esimene personaalnäitus Oslos
Anton Hansen Tammsaare "Tõde ja õigus", "Kõrboja peremees". Hugo Raudsepp "Vedelvorst", "Mikumärdi" August Mälk "Aktsioon", "Surnu surm" Kirjandusrühmitus Siuru 1917 Arbujad Kunstielu Kunstiühing Pallas 1918 Tartu. Korraldas peamiselt näituseid(ülevaatenäitused, isikunäitused, väliskunstinäitused ja kultuuridiskusioone) Tuntud kunstielu tegelased olid Konrad Mägi(maal ,,Veneetsia" 1922 ),Eduard Wiiralt (maal ,,Lamav tiiger" 1937),Anton Starkopf (skulptuur ,,Andumus" 1927), Amandus Heinrich Adamson (skulptuur ,,Vabadussõja mälestussammas"Vabadussõja mälestussammas" 1922), Jaan Koort (skulptuur ,,Julius Kuperjanovi hauasammas" . Teatri ja filmikunst Kutselised teatrid olid Pärnus, Tartus Viljandis ja Narvas Poolkutselised teatrid olid Kuressaares, Valgas ja Võrus Eriti silmapaistev koht oli rahvusteater Estonial Ooperid ja balletid Esimene täispikk film ,,Mineviku Varjud" Esimene helifilm oli ,,Kuldämblik" Sport Eesti Spordi Keskliit (1940
stiili Pauluse kirik on ainuke tänaseni säilinud Eliel Saarineni Soome-perioodil projekteeritud kirik maailmas Kiriku arhitektuuris peegeldub selja pööramine historitsismile ja ajaloolise sakraalarhitektuuri jäljendamisele Sisetööd Sõja ajal lõpetati sisetööd Koorikbetoonist kuplid ja betoonist rõdu Oskajate puudumisel tuli siiski ehitada puidust Tavapärase maali asemel kaunistas altarit Amandus Adamsoni tehtud skulptuur Seinu kaunistasid ornamentaalsed maalingud Kirik sai varakult elektrivalgustuse ja keskkütte Rekonstrueerimistööd Teostati 2008-2015 Rekonstrueeriti kiriku tiibhoone, renoveeriti kiriku kellatorn ja välisfassaad ning kontserdisaal, kuhu ehitati ka uued rõdud Materjalid Kande- ja jäigastavad konstruktsioonid Metall Looduslik kivi Tellis Puit Monoliitne raudbetoon Välissein Looduslik kivi
Skulptuur oli klassitsistlik. Eelistati antiikteemasid. Skulptoristidest August Weizenberg. Temal oli ka akadeemiline hariduslik taust, nagu ka Kõleril. Stiil, mida akadeemiates õpetati oligi seda sorti kunst, mida hiljem viljeleti. Weizenbergi köitsid kirjanduskangelased (nt Hamlet). Samuti kujutas allegooriat, kus tähenduse liitis inimfiguurile. Linda kuju Linda pargis on Weizenbergi poolt loodu koopia (kipskuju järgi valati pronksi). Weizenberg oli klassitsistlik kunstnik. Amandus Adamson ,,Kalur Muhu saarelt". Amandus üritas arendada realistlikku suunda. Amandus Adamson ,,Laevu viimane ohe", ,,Maadleja Georg Lurich", ,,Russalka monument". EESTI KUNST 19. Ja 20.saj VAHETUSEL Tekkis kunstielu ning suudeti lahti öelda Peterburi ja Düsseldorfi Kunstiakadeemiate väljast. And Laikmaa õppis omal käel Peterburis. Peterburis oli tollel ajal kunstikeskus. Ta õppis Düsseldorfi Kunstiakadeemias. Pettus akadeemias ning tuli Eestisse tagasi.
"Lorelei needmine munkade poolt" 1887. aastal Pariisis. Maal kujutab pseudomütoloogilist tegelast Reini jõe äärse kalju kurikuulsat sireeni. Johann Köler. Portrait of a Roman Lady Tulge minu juurde. Maal Kaarli kiriku apsiidivõlvilt. Sünnikodu. Viinamarju noppimas Itaalanna lastega ojal Tatarlanna Msatka mõisa aias Skulptuur Johann Köleri Johann Köleri hauasammas (skulptor monument Amandus Adamson) 22. aprill 1899. Johann Köler suri 22. aprillil 1899. aastal. Tema põrm toodi Peterburist kodumaale ja maeti Suure-Jaani kalmistule oma vanemate kõrvale. Kasutatud allikad http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/k oler_annaka.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Johann_K %C3%B6ler http://images.google.ee/images? hl=et&q=Johann%20K %C3%B6ler&lr=&um=1&ie=UTF- 8&sa=N&tab=wi (1-7 lehekülg)
hiljem Kroonlinnas sõjaväearstina LOOMING: · Tema varasemad loomingud koosnesid põhiliselt tõlgetest-mugandustest saksakeelsetest kirjatöödest · "Ojamölder ja tema minia" · "Peru oma viimane Inka" · "Vainulilled" · "Emajõe ööbik" · Vanemuise seltsis oma näidendeid (1870 "Saaremaa onupoeg", 1871 "Säärane mulk") lavastades pani ta aluse eesti teatrile. MÄLESTUSE JÄÄDVUSTAMINE: · Juunis 1929 avati Pärnus Koidula monument, mille autor on Amandus Adamson. · Avamisjärgsel pidustusel Endla teatrimajas pidas Koidulast kõne Aino Kallas. · Pärnus asub Koidula memoriaalmuuseum. · Eesti 100-kroonisel rahatähel oli kujutatud Lydia Koidulat. ISIKLIKKU: · Lydial oli kuus õde-venda · Tema tütred kasvasid Kroonlinnas saksa- ja venekeelses keskkonnas SURM: · Viini välisreisi ajal märkas naistearsti haridusega abikaasa Lydial esimesi rinnavähi märke.
)Esimesed kutselised heliloojad tulevad Peterburi konservatooriumist: Aleksander Läte, Miina Härma, Rudolf Tobias, Artur Kapp. 1900 asutatakse esimene eesti sümfooniaorkester. 20. sajandi alguskümnel hakkavad klassikalist sümfoonilist muusikat ja eesti rahvalaulu ühendama Mart Saar ja Rudolf Tobias.Rahvusliku kujutava kunsti saavutused olid väljapaistvad: 19. sajandi II poole eestlase kohta hämmastavalt tuntuks sai Johann Köler. Laia tuntuse saavutasid skulptorid Amandus Adamson ja August Weizenberg, kes tegutsevad väljaspool Eestit. Sajandivahetusel uus põlvkond: graafik Kristjan Raud, maalikunstnikud Ants Laikmaa, Konrad Mägi.Teatri professionaliseerumine: 1906.a. algul ,,Vanemuine", siis ,,Estonia" kutselisteks teatriteks, 1911 lisandub ,,Endla" Pärnus.Sel perioodil pandi alus ka eesti spordile: maadleja Georg Lurich, 1912 esimene medal olümpiamängudelt: Martin Kleini hõbemedal maadluses
Klassitsism-18-19saj.Jaguneb kaheks-varaklassitsism(1760-90),kõrgklassitsism ehk ampiiristiil (1790-1820). mood,kleidid paistavad läbi.Nim. ka alasti ajastuks. Põhinõue kunstis lihtsus,vaikne suurus. Arhitektuur-levib euroopasse ja ka usa-sse. Ehitised sümmeetrilised,suurte siledate seinapindadega. Sissekäik meenutab kreeka templi fassaadi. Prantsusmaa-Pariisi Tähe võidukaar,Pariisi Pantheon. Ameerika-Valge maja,Kongresside hoone. Eesti-Tartu ülikool,Vana anatoomikum,Tartu tähetorn,Tartu raekoda.Suurem osa Eesti mõisahoonetest on klassitsismi stiilis.Maalikunst- J.L. David-maalikunstnik.Napoleoni kõrghetkede maalija."Horatiuse vanne", ,,Tapetud Marat","Sabiinitarud","Napoleon I ja Josephine kroonimine". Romantism-keskaja imetlus.(1830-40/50)Kasvab välja klassitsismist.On kunstivool.Romantikutele meeldib keskaeg.Romantism on sõltumatu kunst.Arhitektuur-Eklektika-palju erinevaid stiil(Sangaste loss)Historitsism-hakatakse ehitama uuesti va...
restoran-kohvik, paremas tiivas kontserdisaal ja torn koos vaateplatvormiga, vasakul abiruumid. · Nikolai Kirik Apostliku õigeusu Nikolai kirik on silmapaistev varaklassitsistlik ehitis, mis on Saaremaa vanim seda tüüpi hoone. Valmis aastatel 1786-90. · Vaekoda Asub keskväljakul, Raekoja vastas. Valminud 1663.aastal. Kuressaare linna vaekoda on selle hoonetüübi ainus säilinud esindaja Eestis. · Vabadussõjas langenud saarlaste monument Asub Saare Maavalitsuse hoone vastas. Amandus Adamsoni pronksskulptuur avati 29. juuli 1928. a. Eesti Vabadussõjas langenud saarlaste mälestuseks (1918 -1920). Mälestussambal on kujutatud graniitrahnule toetuv haavatud Eesti sõduri pronksfiguur; tagaküljel on pronkstahvlid 160 hukkunu nimega . · Kuressaare Raekoda Range, lihtsa ja suursuguse vormiga raekoda, mis rajati aastatel 1654-1670 esindab nn. põhjamaade barokki. · Haamerite maja Haamerite näitusemaja Vallimaa tänaval on kolme tuntud saarlase - insener Eugen
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
