· Rahvas uskus Jumala karistusse Boriss Godunovi tegude eest Suure segaduse aeg · Ivan Julma poeg salapärastel kadunud · Võimalus esineda troonipärijana · Vale-Dimitri I munk Grigori Otrepjev. Toetus Poola kuningalt · 1605 saab uueks tsaariks tapetakse · Vassili Suiski tsaariks · Rahutused jätkusid · Vale-Dimitri II Moskva piiramine, mitu aastat Suure segaduse aeg · Segadust kasutasid ära Poola ja Rootsi, sekkusid sõjaliselt · 1610 pakuvad Moskva bojaarid trooni Poola kuningapojale · Poola kuningas tahab ise trooni loobub pakkumisest Romanovite dünastia algus · Maakaitseväe kogumine · Minin ja Pozarski · 1612 Moskava alla · 1613 Maakogu kokkukutsumine uue tsaari otsingud · Mihhail Romanov 15-a patriarhi poeg · Romanovite dünastia troonil 1917. aastani Kirikulõhe · Eraldatus tingis erisused Vene kirikus · Tsaar Aleksei asus neid muutma: · Ristimärk kolme sõrmega (varem kahega)
L.I BREŽNEV L.I BREŽNEV 1906-1982 NLKP peasekretär, riigijuht KUIDAS TEDA MEELDE JÄTTA? ★Kulmud LAPSEPÕLV ★19.detsember 1906 ★Ukraina, Dnipropetrovski oblast ★õnn ja edu rinnapiimaga ★1913 kihelkonna kool(2a) ★1915-1923 raske elu gümnaasiumis KARJÄÄRI ALGUS ★Sverdlovski ringkonna Bisertski rajoonis rahvasaadik ★1931-1935 Metallurgiainstituut, direktor BREŽNEV VÕIMUL ★1964-1982 NLKP PS ★Kindlustas võimu sõpradega ★Rahulikud ajad ehk stagnatsioon “Kuidas on võimalik, et niisugusel ajajärgul meie maa ajaloos sattus riiki juhtima kõige nõrgem inimene…” “Punased bojaarid” pt. “Punaste bojaarite kasvupinnas” KIINDUMUS KIITUSTE VASTU ★114 ordenit ja medalit ★Sünnipäevaks NSVL kangelase aunimetused (1966,1976,1978,1981) ★1976, “Tähelepanu! Marssal tuleb!” SÜNNIPÄEVAKS AUNIMETUS "Väljapaistvate teenete eest Kommunistliku Partei ja Nõukogude riigi ees kommunismi ehitamisel, riigi kaitsevõime kindlustamisel ja suurte teenete eest v...
alamaadel. Kõrgaadlisse eesotsas kuningaga kuulusid suurfeodaalid: hertsogid, parunid, krahvid, alamaadlisse põhiliselt rüütlid. Inglismaal nimetati kõrgaadlikke lordideks ja alamaadlikke džentelmenideks. Hispaanias oli kõrgaadlik grand ja alamaadlik hidalgo, Saksamaal vastavalt Herr (härra) ja Ritter (rüütel), Prantsusmaal baron (parun) ja chevalier. Moskva suurvürstiriigi aadelkond koosnes 3 liigist: bojaarid, okolnitšnid ja duumaaadlik. Määratavad duumaadlikud (teenisaadel), osalesid Bojaaride duuma tegevuses; tema komisjonide töös, juhatasid prikaase, täitsid õukondlikke ja sõjaväelisi kohustusi ja määrati ka linnade vojevoodideks. Poola aadlile kuulusid 14. sajandist 18. sajandini Poola kõrgemad riiklikud ja kiriklikud ametid ning maa. Nad moodustasid aadlivabariigi, kus nad kõik olid võrdsed ja valisid kuninga
Lõpuks mõistis ka Peeter, et aeg on ennast näidata. Preobrazenskis oldi pidevalt valvel, et vajaduse korral astuda streletside rünnakule vastu. Ühel äreval ööl põgenes Peeter streletside hirmus Troitsesse. Seal Peetri poolele hakkasid üle minema streletsi polgud. Peetri lähimaks õpetajaks olev Franz Lefort soovitas Peetril käituda nii, nagu olid käitunud tsaarid varasematel aegadel, rahulikult ja väärikalt. Nii võitis ta enda poole streletsid ja bojaarid. Sofia püüdis küll oma võimu säilitada ja tahtis Troitses Peetriga kokku saada, kuid Peeter keelas tal kloostrisse tuleku. Sellest päevast peale läksid viimasedki Moskva kroonuteenijad ja sõjaväelased Peetri poole üle. Peeter maksis kätte nendele, kes julgesid talle vastu hakata ning võttis võimu enda kätte. Sofia saadeti Novodevitsi.
2 Ida Euroopa keskajal 1. Seleta, mida tähendavad sõnad: 23 vürst - 24 bojaar - 25 veetse - 26 khaan - 27 jarlõkk - 28 baskakk 2. Mõtle järele ja vasta küsimustele! v Miks jäi mongolite vägi lahingutes ikka võitjaks? 29 Miks ei suutnud Vene vürstiriigid mongolitele vastu panna? 30 Miks muutus Moskva Vene maade ühendamise keskuseks? 31 Miks ühinesid Leedu ja Poola? 32 Miks ei olnud bojaarid rahul tsaari võimuga? 3. Kirjuta nimetatud sündmused õige aastaarvu järele: Grünwaldi lahing, Jäälahing, Kalka lahing, tatari ikke algus, Novgorod ühendatakse Moskva vürstiriigiga, tatari ikke lõpp 1223 -................................................................................. 1240 -................................................................................. 1242 -................................................................................. 1410 -...............
Algab B. kroonimisega kirikus. Rahvas aetud Punasele väljakule B. austama. Rahvas laulab "Slava". M. näitab rahvast tuima ja ükskõiksena. B. valitsemisaeg ei kujunenud õnnelikuks. Poola tahab sõda. B. ei saanud õigesti troonile, lasi tappa õige pärija Dimitri. Poolakad kasutavad ära selle legendi. Munk avastab teo, läheb Poola ja kuulutab end Dimitriks. Poolakad lähevad D-ga Venemaale, et trooni saada. B. on hea inimene, kes tahab riigi paremaks muuta. Tema vastu on bojaarid, poolakad, vale-Dimitri, rahvahulgad. B. jätab lastega jumalaga, hullub (näeb unes D. tapmist) on rahvahulkade eest võimetu, ei suuda aidata vaimupimedat rahvast. Idee teose ,,Pildid näituselt" kirjutamiseks sai Mussorgski oma sõbra, maalikunstnik ja arhitekt V. Hartmanni akvarellide ja joonistuste näitust külastades. Mussorgski ise kirjutas teose klaveripalade tsüklina (10 erinevat karakterpala), mille aga hiljem seadis orkestrile kuulus prantsuse helilooja Maurice Ravel
Ta krooniti 1605. Aastal uueks tsaariks. Ta sai valitseda alla aasta, sest ta tapeti vandenõudlaste poolt. Järgmiseks valitsejaks sai Vassili Suiski. Rahvas pidas teda isehakanuks. Poolas ilmus välja uus isehakanu nimetades end Pääsenud Dimitriks, kellel oli palju toetajaid. Ta jõudis 1608. Aastal suure väega Moskva linna alla, kuid vallutada seda ta ei suutnud. Venemaa segadusi kasutasid ära Poola ja Rootsi. 1610. Aastal lubasid Moskva bojaarid Poola väed Kremlisse ja pakkusid trooni kuninga pojalek, lootes niimoodi sõda lõpetada. Kuningas Sigismund III lükkas pakkumise tagasi. Moskva vabastamiseks hakati Volgamaal koguma Maakaitseväge, mida juhtisid lihakupmees Minin ja Väike Vürst Pozarski. 1612. Aastal sundis 20 000-meheline rahvavägi Poolakaid pealinnast lahkuma. 1613. Aastal tuli uue tsaari valimiseks kokku maakogu. Valik langes 15. Aastasele Mihhailile. Tsaar Mihhail pani aluse
Ivani isa Vassili III oli juba üks väga karm valitseja, kes lasi oma naise, kellega ta oli olnud 20 aastat abielus, viia kloostrisse, sest see ei suutnud talle last sünnitada. Ta võtab ruttu uue naise Jelena, kes sünnitab talle kaks poega. Kuid Vassili sureb varsti pärast seda mädapaise tõttu ning Jelenast saab valitsejanna. 5 aastat hiljem sureb ka Jelena ja arvatavasti ta mürgitatakse. Tekib suur poliitiline kriis, sest kõik bojaarid tahavad valitsejaks saada, kuid kui Ivan saab täisealiseks, on ta ainuvalitseja. Ivani ja tema venna eest hoolitsevad Suiski ja Belski bojaariperekonnad, kes teda sageli alandasid ja solvasid. Põhjuseks oli, et valitseja tuleks karm. Ivani julmus tuleb välja juba lapsepõleves. Ivan ei saa kelleltki hellust ja armastust nagu lapsed vajavad. Tema päevad mööduvad julmi mänge mängides- lõhkudes, laamendades ja loomi piinates. Sellised asjad pakuvad talle lõbu juba varases eas.
Lordprodektor- Cromwelli tiitel Toorid- konservatiivid (kord majas) Viigid- partei liikmed (vabameelsed, uued kombed tere tulnud) Kuulus revolutsioon-james II veretu kukutamine ja William III võimuletulek, absol. Monarhia võeti maha; deklaratsioon õiguste bill- bill of rights-põhiseaduste dokument Kuurvürst- Saksa riigi valitseja 3 Rooma- Moskva maailma keskus Opritsina- riik jagati kaheks, ühes valitses vormiliselt bojaarid ja teist nim opritsinaks, kus allutati vahetult ivan julma võimule, Kasakas- ratsasõjad Venemaal, hobustega ja kakeldakse palju Vanausulised- on 17. sajandil Vene Õigeusu Kirikust eraldunud usuline liikumine. Segaduste aeg- ivan julma ja romaanivite vahel puhkenud rahutused kasvasid kiiresti talurahvasõjaks Palee pöörete aeg- peeter I ja katariina II vahel SÕJAD 30-aastane sõda 1618-1648, euroopas piiriks keskaja ja uusaja vahel, sõda lõppes Vestfaali rahuga
välisilmele andsid erilise võlu rikkalikud skulptuurkaunistused. Need pühakuid ja igasuguseid fantastilisi loomi kujutavad reljeefid ning põimuvast paelast ornamendid sarnanevad keskaegsele skulptuurile Lääne-Euroopas, samuti avaldub neis sugulus vanaarmeenia kunstiga. Selle vürstiriigi uhkuseks on Uspenski katedraal. Novgorodi vürstiriigis levisid nn üheuulitsa kirikud. Need on väikesed ühelöövilised ja ühe kupliga paksude seintega kirikud, mida lasksid ehitada bojaarid ja rikkad kaupmehed. Kuna neid oli ühel tänavalgi mitu, siis said nad sellise nimetuse. Selles rikkas kaubalinnas valitsesid kainemad vaated. Sealsed pühakojad tehti lihtsamad, nende lagedavõitu seinad lubjati valgeks ja nii moodustub vägagi meeldiv kooskõla helendavate müüride ja kullatud sibulkuplite vahel. Huvitav on ka kindlustatud linnasüda, nn. kreml. Kremli keskmeks oli suurejooneline Sofia peakirik. 13.sajandil vallutasid Venemaa mongoli-tatarlased, kelle ike kestis 250 aastat
Kogu Moskoovias kehtestati ühtne raha, piirikindlustusi tugevdati ning piirisõda Leeduga lõppes võidukalt. Jelena valitsemine tekitas bojaarides pahameelt. Ta suri 1538, arvatavasti mürgitati. Võistlejad panid Obolenski vangi ning nälju- tasid ta hiljem surnuks. Järgmised üheksa aastat mõjutasid valitsust järgemööda mitu perekonda Suiskid, Belskid, Vorontsovid ja Glinskid. Väärib tähelepanu, et bojaarid võistlesid mõju pärast valitsusasjadele, kuid keegi neist ei üritanud hõivata trooni. Bojaarid paisitsid vaikimisi mõistvat, et suurvürsti asutise püsikindlus väldib Moskoovia sattumist kaosesse. Esialgu oli Ivan selle võimumängu ohver. Ühe, tõsi küll küsitava usaldusväärsusega allika kohaselt kasvas Ivan taltsutamatuks noorukiks, kellele meeldis Kremli tornidest koeri surnuks visata ja kelle loomus oli kummaline segu matslikust julmusest ja õpetatud vagadusest
Kuna Kiievi bojaarid polovetside tõttu ei toeta Vladimirit, lahkuvad väed Kiievi alt. Vladimir saadab salaagendid Svatopolki õukonda, et seal pahateod kirja pandaks. Svjatopolki ajal kehtestatakse Kiievis soolamaks ja monopol. Ainult vürstil õigus soolaga kaubelda. Ja kalliks hinna panna. Kui Svjatopolk sureb, siis tekib soolamäss. Rahvas soolaladusid rüüstama ja kui juba neid, siis ka teisi ladusid. Mäss puhkes suures Kiievis. Nüüd Kiievi bojaarid leiavad, et ainsana suudaks korda luua Vladimir MOnomahh, bojaarid kutsusid ta vürstiks (1113-1125 valitsusaeg). Tema ajal Vana-Vene riik ühtne , suudab teatud määral riigi ühtsust taastada. Vladimir Monomahhi ajal antakse välja laiendatud õigus. Nt ka liigkasuvõtmist käsitletud. Võlaprotsent aastas võis olla kuni 50%, uue seaduse järgi, kes kolme aata jooksul tasunud, soos võlaprotsente ei pea välja maksma (150% kolme aastaga võlast nin kätte saanud)
Esimeste tsaaride hulgast on kõige enam tuntud Ivan Julm ja Boriss Godunov, esimene oma julmuse pärast ja teine Mussorgski ooperi traagiliselt lõhestunud kangelasena. Vene impeeriumi alused seadis oma nooruses paika Ivan Julm. Tema katseid ohjeldada bojaaride mõjuvõimu ja tsentraliseerida ning tugevdada valitsust õõnestasid sõjad ja tema enda tekitatud troonipäriluskriis. Pärast viimase Rjurikovitsite soost valitseja surma algas ajastu, mida tuntakse segaduste ajana. Paljud bojaarid polnud nõus tunnustama 1598 tsaariks valitud Boriss Godunovi võimu. Tsarismi institutsioon elas siiski üle nii siserahutused kui ka Borissi surmale järgnenud Poola-Rootsi sissetungi ja 1613 valiti Moskva tsaariks Mihhail Romanov, kelle rajatud dünastia valitses 1917 aastani. Rjurikovitsite soost valitsejateks olid: Ivan III(1462-1505), Vassili III(1505-1533), Ivan IV Julm(1533-1584) ja Fjodor I(1584-1598).
Sel ajal, kui Peeter tegeles lõbutsemise ja sõja- ning mereasjanduse õppimisega, oli olukord Moskvas muutunud äärmiselt keeruliseks. Moskvas valitses toidupuudus. Käis ka äge võimuvõitlus. Peetri õde Sofia igatses saada ainuvalitsejaks. Peetril puudus bojaaride toetus. Ühel äreval ööl põgenes Peeter. Peetri lähimaks õpetajaks olev Franz Lefort soovitas Peetril käituda nii, nagu olid käitunud tsaarid varasematel aegadel, rahulikult ja väärikalt. Nii võitis ta enda poole bojaarid. Sofia püüdis küll oma võimu säilitada ja tahtis Peetriga kokku saada, kuid Peeter keeldus. Sellest päevast peale läksid viimasedki Moskva sõjaväelased Peetri poole üle. Peeter maksis kätte nendele, kes julgesid talle vastu hakata ning võttis võimu enda kätte. Sofia saadeti Novodevitsi. Tähtsamad iseloomujooned Peeter erines kõikidest varasematest Venemaa valitsejatest. Juba lapsepõlves oli ta paigalpüsimatu, uudishimulik ja kärsitu. Ta keeldus tegemast seda, mis teda ei
Puhkes talurahvasõda. Ilmub välja isik, kes nimetab end hukkunud Dmitriks. Kui see oleks olnud tõsi, oleks Godunov pidanud loovutama Dmitrile trooni. Isehakanud Dmitrit tunnistasid need, kes tahtsid Boriss Godunovist lahti saada. Vale-Dmitri tahtis muuta Venemaa katoliiklikuks ja seetõttu toetasid teda paavst ja Poola-Leedu. Dmitri rünnak Venemaale oli võimas palju kindlusi langes tema kätte vastupanuta. 1605. a. sai Vale-Dmitri troonile. 1606. a. kukutavad bojaarid Vale-Dmitri. ValeDmitri vastase vandenõu etteotsa asus Vassili Suiski, kes kõrvaldas Vale-Dmitri ja asus ise troonile, kus ta oli kuni 1610. a. 1607. a. ilmub välja Vale-Dmitri II, kes saab poolakate toetusel 1610 valitsejaks. Poolakad suhtusid venelastesse selge üleolekuga, riigikassa läks tasakaalust välja. Selline valitsemine tekitas kahtlusi Vale-Dmitri II võimu seaduspärasuses. Moodustati Vene maakaitsevägi, mida asusid juhtima Kuzma Minin ja Dmitri Pozarski. 1612. a. alistus
Rahav pidas uut valitsejat isehakanuks, ja kui Poolas ilmus välja uus isehakanu, nimetades end Dimitriks, oli tal palju toetajaid. Ta jõudis 1608 aastal suure väega Moskva linna alla, kui vallutada ta seda ei suutnud. Poola ja Rootsi sekkumine ning Romanovite dünastia algus. Venemaal valitsevat segadust kasutas ära nii Poola kui ka Rootsi, sekkudes oma vägedega sündmustesse. Roostlaste kätte langes Vovgorod, poolakad vallutasid Smolenski. 1610. aastal lubasid Moskava bojaarid Poola väed Kremlisse. Pakkudes trooni Poola kuninga pojale , lootsid bojaarid sõja lõpetada ning riigis korra taastada. Poola kuningas Sigismund III soovis aga juba käeulatuses olevat trooni endale ja lükkas bojaaride pakkumise tagasi. 1613. aasta algul kutsuti Moskvasse kokku maakogu, et valida uus tsaar. Valik langes vaimuliku patriarh Filareti 15- aastasele pojale Mihhail Romanovile. Äsjavalitud tsaar oleks
Sõdis palju ja püüdis kõikjale jõuda ja kõigi intriigidega seotud olla sealt ka nimi pikkkäsi. Tema nimega seotud Moskva esmakordne mainimine. Pikkadele ponnistustele vaatamata õnnestus tal tõusta Kiievi troonile. Rostov-Suzdalimaale saatis valitsema oma nooremad pojad, vanema poja pani valitsema Kiievi lähedale Võsgorodi. Vürst Andrei mõistis et Kiiev on kaotanud oma endise tähenduse läks veel enne isa surma tagasi Rostov-Suzdali vürstiriiki. Peale isa surma palusid sealsed bojaarid teda endale valitsejaks eesmärgiga lõpetada pidev vürstide vaheteamine. Asudes R-S troonile ajas ta sealt kõigepealt minema oma nooremad vennad, sama juhtus ka isa bojaaride ja lähikondlastega. Pealinna viis üle oma osastisvaldusse-nooruslinna Vladimirisse ja sellest ajast hakatigi kutsuma Vladimir-Suzdalimaa(pealinn sinna kuna seal polnud veetset ja tugevaid bojaare). Viis ellu suuri ehituspaane mis pidid näitama tema plaani
Peetril puudus bojaaride toetus. Lõpuks mõistis ka Peeter, et aeg on ennast näidata. Preobrazenskis oldi pidevalt valvel, et vajaduse korral astuda streletside rünnakule vastu. Ühel äreval ööl põgenes Peeter streletside hirmus Troitsesse. Seal Peetri poolele hakkasid üle minema streletsi polgud. Peetri lähimaks õpetajaks olev Franz Lefort soovitas Peetril käituda nii, nagu olid käitunud tsaarid varasematel aegadel, rahulikult ja väärikalt. Nii võitis ta enda poole streletsid ja bojaarid. Sofia püüdis küll oma võimu säilitada ja tahtis Troitses Peetriga kokku saada, kuid Peeter keelas tal kloostrisse tuleku. Sellest päevast peale läksid viimasedki Moskva kroonuteenijad ja sõjaväelased Peetri poole üle. Peeter maksis kätte nendele, kes julgesid talle vastu hakata ning võttis võimu enda kätte. Sofia saadeti Novodevitsi. Õpingud Franz Timmermani juures Sofja valitsemise ajal jäi Peetri õpetamine katki. Õpetaja Zotov võeti temalt ära ja uut õpetajat ta ei saanud
Algab B. kroonimisega kirikus. Rahvas aetud Punasele väljakule B. austama. Rahvas laulab "Slava". M. näitab rahvast tuima ja ükskõiksena. B. valitsemisaeg ei kujunenud õnnelikuks. Poola tahab sõda. B. ei saanud õigesti troonile, lasi tappa õige pärija Dimitri. Poolakad kasutavad ära selle legendi. Munk avastab teo, läheb Poola ja kuulutab end Dimitriks. Poolakad lähevad D-ga Venemaale, et trooni saada. B. on hea inimene, kes tahab riigi paremaks muuta. Tema vastu on bojaarid, poolakad, vale-Dimitri, rahvahulgad. B. jätab lastega jumalaga, hullub (näeb unes D. tapmist) on rahvahulkade eest võimetu, ei suuda aidata vaimupimedat rahvast. "Hovanstsina" - Peeter I eluajal (aken Euroopasse) *Proloog-kroonimisstseen - vaikselt valjuks, ti-tid ja akordid, kirikukellad. koor, eri hääletämbrid - eri rahvas *Borissi retsitatiiv ja aaria *Borissi surm Tsükkel "Pildid näituselt" akordirikkad, võimsad. Jalutuskäik - klaver, akordid. Gnoom-ti-taa, ti-taa..
venemaa alasi enda kätte saada. Rahvatoetusega saabuski vale- dmitri moskva väravate alla. 1605.a krooniti ta uueks tsaariks, sest boriss godunov sai südamerabanduse. Ta sai vähem kui aasta valitseda, sest ta tapeti ja uueks tsaariks sai Vassili suiski. Peagi ilmus poolast välja juba uus isehakanu. 1608.a suvel jõudiski vale-dmitri 2 moskva alla oma väega, kuid vallutada moskvat ei suutnud. Sellel ajal kui venemaal oli suur segadus, sekkus ka poola ja rootsi. 1610.a kukutasid moskva bojaarid senise tsaari ja lubasid poolakad kremlisse. Uueks tsaariks sai poola kuningas sigismund 3. Venemaa vabastamiseks kutsuti kokku maakaitsevägi, mille etteotsa astusid lihakaupmees minin ja väike vürst pozarski. Mehi oli kokku 20 000, kes suundusi 1612.a moskva alla. 1613.a kutsuti kokku maakogu, et valida uus tsaar, valik langes mihhail romanovile. See oligi algus romanovite dünastiale. Mihhaili järglase aleksei ajal oli tsaarivõim juba nii tugev, et võis muuta ka kirikukombeid
Käis äge võimuvõitlus. Sofia tahtis saada ainuvalitsejaks. Peetril puudus pojaaride toetus. Lõpuks mõistis ka Peeter, et aeg on ennast näidata. Ühel ööl põgenes Peeter streletside hirmus Troisse. Peetri lähimaks õpetajaks olev Franz Lefort soovitas Peetril käituda nii nagu olid 3 käitunud tsaarid varasematel aegadel, väärikalt ja rahulikult. Nii võitis ta enda poole streletsid ja bojaarid. Sofia tahtis Peetriga Troitses kokku saada, kuid Peeter keelas tal kloostrisse tuleku. Sellest päevast peale läksid viimsedki Moskva kroonu teenijad ja sõjaväelased Peetri poole üle. Sofia saadeti Novodevitsi. Peeter erines kõikidest varasematest Venemaa valitsejatest. Juba lapsepõlves oli ta paigalpüsimatu, uudishimulik ja kärsitu. Te keelas tegemast seda, mis teda ei huvitanud. Suureks kasvades need iseloomujooned ainult süvenesid. Senised
valveteenistuse pidamine; pagenud nekrutite ja talupoegade püüdmine; kontroll nekrutivärbamiste üle ja nende esialgne väljaõpetamine. Mida tähendab väljend ,,rööbiti valitsemine Balti kubermangudes"? Keskvalitsus sekkub vähe kohaliku ellu, Balti aadel valitseb. Kas Peeter I otsus säilitada Balti aadli privileegid oli Vene impeeriumi seisukohalt õige? Tähtsad suhted Lääne- Euroopaga, et Venemaa saaks võimsaks, bojaarid euroopalikuks. Maad aadlikele tagasi, et teotust saada. Järeleandmistega tagas Balti aadli toetuse. Venemaa mõttelaadilt Euroopale lähemal. Talurahva omavalitsus Olukorra parandamise tagamaaks oli valgustusideede levik ning tähelepanu pööramine inimõigustele; muutunud majandusolud, kriis põllumajanduses ja talurahva ulatuslikumaks muutuv käärimine. 1802. kinnitas Aleksander I Eestimaa rüütelkonna initsiatiivil koostatud talurahvaregulatiivi · talupoegade õigus vallas varale
loomiseks. Stalini võim ei rajanenud ainuüksi ideoloogial. Enamik esimes bolsevikke eriti Lenin,Trotski jt. olid läänestunud venelased, kes mässasid oma slaavliku poliitilise, sotsiaalse ja kuultuurilise pärandi vastu. Stalin seevastu oli sügavalt slaavilik ja tõstis meelega au sisse Venemaa varasema ajaloo. Eriti kõitis teda Ivan Julm, kellega ta end mitmeti samstas. Ivani vastaseks olid maa-aadlikud ehk bojaarid, kelle juhiks oli vürst Andrei Kurbski, see meenutas Stalini raskusi parteisiseste teisitimõtlejatega, kelle juhiks oli Trotski. Ivan püüdis probleemi lahendada arvukate puhastuste abil, mida viisid läbi tsaari eriväelased. See võis väga hästi olla ka üks Stalini puhastuste mõjutajaid. Stalin nõudis selle vihatuima ametlikku rehabiliteerimist ja käskis Einsteinil teha tema elust eepiline film. Ta tõstis taas ausse ka teised Venemaa ajaloo perioodid, Teisi maailmasõja
puudus bojaaride toetus. Lõpuks mõistis ka Peeter, et aeg on ennast näidata. Preobrazenskis oldi pidevalt valvel, et vajaduse korral astuda streletside rünnakule vastu. Ühel äreval ööl põgenes Peeter streletside hirmus Troitsesse. Seal Peetri poolele hakkasid üle minema streletsi polgud. Peetri lähimaks õpetajaks olev Franz Lefort soovitas Peetril käituda nii, nagu olid käitunud tsaarid varasematel aegadel, rahulikult ja väärikalt. Nii võitis ta enda poole streletsid ja bojaarid. Sofia püüdis küll oma võimu säilitada ja tahtis Troitses Peetriga kokku saada, kuid Peeter keelas tal kloostrisse tuleku. Sellest päevast peale läksid viimasedki Moskva kroonuteenijad ja sõjaväelased Peetri poole üle. Peeter maksis kätte nendele, kes julgesid talle vastu hakata ning võttis võimu enda kätte. Sofia saadeti Novodevitsi. 1.2. Tähtsamad iseloomujooned. Peeter erines kõikidest varasematest Venemaa valitsejatest. Juba
Rahvas laulab "Slava"-au tsaarile.. Mussorgski näitab rahvast tuima ja ükskõiksena, aga tunneb talle kaasa. Borissi valitsemisaeg ei kujunenud õnnelikuks. Poola tahtis sõda. Boriss ei saanud õigesti troonile,ta lasi tappa õige pärija Dimitri. Poolakad kasutasid ära selle legendi. Üks munk avastas selle, läks Poolasse ja kuulutas end Dimitriks. Poolakad läksid Dimitriga Venemaale, et trooni saada. Boriss on tegelikult hea inimene, kes tahab riigi paremaks muuta. Tema vastu on bojaarid, poolakad, vale-Dimitri, rahvahulgad. Boriss jättis lastega jumalaga ja hullus (nägi unes Dimitri tapmist) ta on rahvahulkade ees võimetu, ei suuda aidata vaimupimedat rahvast. Pilt 10. Stseen ooperist ´´Boriss Godunov Ooper "Hovanstsina" (selle on lõpetanud Nikolai Rimski-Korsakov) esietendus 1886. Lüürilis-koomiline olustikuooper ´´Sorotsintsõ aastalaat´´ (selle on lõpetanud C.Cui) esietendus 1917. 2.4 Tsükkel ´´Pildid näituselt´´ (1874)
Mingeid sooje jooke ei tuntud, kui just veini soojaks ei aetud. Rõivastusesemete põhimaterjaliks oli lina ja sedasorti riiet kasutati õige laialdaselt Puuvillane riie ilmus Prantsusmaale alles XII sajandil ning jäi veel pikaks ajaks luksuskaubaks. Rõivaste järgi otsustati omaniku jõukuse üle, selle rõhutamiseks lasti mantel õmmelda kas kalevist või siidist ja ääristada-vooderdada kallite karusnahkadega. Viimaste poolest oli eriti rikas Venemaa, kus bojaarid kandsid veel XVII sajandil maaniulatuvate käistega kasukaid. XIII saj. algul tulid tarvitusele Hiinast pärinevad nööbid ja naisterõivaid hakati kaunistama pitsidega. Taskurätikud olid suureks harulduseks: kui Richard II need XIV saj. lõpul Inglismaale tõi, peeti teda seepärast naiselike kommete austajaks. Ka meeste pikki juukseid peeti veel XI sajandil liig naiselikuks ning enamasti kanti kõrvalesta kõrguselt lõigatud soengut. Keskaja inimesed hoolitsesid ka oma puhtuse eest
Seinad ehitati paksud ja aknad kitsad ja pisikesed.Kiievi vyrstiriik.Kiiev oli ema kirik,kus oli yle 400 kiriku.Kiievis t66tasid Bytsantsi t66lised ja nad ehitasid Sofia kiriku.Kirik oli viie l66viline,keskel asus peakuppel,mille poole t6usid ylej22nud 12 kupplit,seest kaetud mosaiikidega. Novgorodi vyrstiriik>paiknes puust Sofia kirik,mis h2vis tulekahjus.Vana kiriku asemele ehitati kivist Sofia katedraal.Novgorodisse ehitati v2ga palju niinimetatud yhe uulitsa kirikuid ja neid lasksid ehitada bojaarid ja kaupmehed.Need olid v2ikesed yhe torniga lihtsad kirikud. Vladimir Suzdali vyrstiriik>selle uhkuseks oli Uspenski katedraal>viie l66viga ja viie kupliga kirik. Moskva vyrstiriik Maalikunst Esimesed ikoonid toodi Bytsantsist.Esimene ikoon oli Valdimiri jumala ema,mille j2rgi hakati maalima Vene ikoone.Mongoli tatari ikke ajal Vene ikoon iseseisvus,hakati maalima tegelasi Vene rahvakunsti.V2rvid on kuldne ja punane.K6ige kuulasm ikooni maalija on Andrei Rubljov.Syndis umbes 1370 ja suri 1430
aastani. Tähtsaim oli suurvürst (resideerus kuni 12. sajandi keskpaigani Kiievis, seejärel Vladimiris, alates 14. sajandist Moskvas), kellel tavaliselt oli mitu poega. Pojad said valitsemiseks igaüks oma territooriumi (Turov, Polotsk, Tsernigov, Volõõnia jne), mille järel aga sageli hakkasid omavahel ja suurvürstiga sõdima ning tihtipeale hukkusid. Ellujäänud vürstid ja nende sõjapealikud kujunesid Venemaa ühendamisel aadelkonnaks, tähtsaimad aadlikud olid bojaarid. Suurvürsti ja hiljem tsaarivõim kujunes alates 14. sajandist aga absoluutseks isevalitsuseks. Järgnevalt Rjuriku dünastia pealiiiniks kujunenud liikmed, isale järgneb siin nimekirjas poeg (tegemist ei ole alati suurvürstiga, enamasti pole nad ka vanimad pojad). Esimene lahter on nimi, teine on eluaastad, kolmas on tema tegevus: Igor (Ingvar) srn. u. 945 Kiievi vürst, varjaag, sõdis Bütsantsiga. Svjatoslav srn. 972 Kiievi vürst 945-972.
Kasutatud Balkanilt pärit tõlkeid, pole Kreeka keelest vanavene keelde tõlkinud. Maksim Kreeklane Kui kõrge oli vanavene kultuuritase? ( eelkõige kirjakultuuri tase ühiskonnas). Euroopaga võrreldes madalaks peetud. Nõuka ajal teenitud v-v kiriku kultuuri head taset (side Bütsantsiga, kasetohtkirjad). Kiievi ajal suur osa kirjalikust tekstidest kreeka päritolu(need, kes oskavad kirjutada)- kohalik kultuuriloojate kiht hiljem tekkinud. Novgorodis olukord, kus bojaarid elasid linnas ja maa-alad kaugel ning nende andministreerimine oli võimalik vaid kirjakultuuri abil. Ristiusustamise kaudu võttis V-V üle Bütsantsi kirjakultuuri kuid vaid osa sellest. (oluliseks lüliks Balkani tõlked). Ka selles nähtud põhjust, mis tingis V-l hilisema eripära tekke. Bütsantsi misjon Põhja-Euroopas. Ortodoksi kiriku juurutamine Karjalas (otse Bütsantsist!!) Vene pol propaganda seostub enda levitamisega.
Neiud kandsid patse. Naised peitsid juuksed peakatete alla. Abielunaised ei tohtinud näidata oma juukseid. Soengud olid erinevatel ühiskonnakihtidel sarnased Moskva –Venemaa XIV-XVIII saj. Meestel potisoeng. Hiljem muutusid juuksed lühemaks. Juukseotsad koolutati sissepoole ja pikkus oli kõrvalestani. Lihtrahvas kandis habet. Õukonnas ei kantud habet. Boriss Godunovi valitsemise ajal läheb moodi raseerimine, kuid bojaarid kandsid habemeid. Naistesoengud sarnased Kiievi-Venemaa soengutega. 9 ÄRKAMISAEG Itaalia XV-XVI saj. Florentsia meeste soengud olid kõikidel ühiskonnakihtidel sarnased. Pikad, kohevad lokitud juuksed. Kõige levinumaks oli kerataoline soengusiluett, see oli lokiline sirge tukaga. Lokke
kuni 19.sajandini kuulus Novgorodi maa Kiievi koosseisu. Novgorod oli üks tätsamaid kaubandus ja käsitöö linnu. Hea veetee tõttu olid tal sidemed nii lääne kui idaga. Kuulus kaubatee kreekani. Novgorodlased Julged, energilised ja praktilised. nii oma elus kui vahekorras kirikuga. Novgorodi kunst on lihtne ja väga väljendusrikas. I kirik- Sofia katedraal, 13 kupliga, hävis tules. 19.saj ehitati asemele kivist Sofia katedraal. Uulitsakirik- neid lasksid ehitada bojaarid, kaupmehed arvestusega, et see pakuks kaitset vaenlase eest. need olid väikesed, lihtsad, paksude müüridega. tav. ühe kupliga. Teophanes Kreeklane- kuulsaim maalija. töötaS algul Novgorodis.. Venemaal 40 aastat ( põhiline Moskva) Moskvas 14 15 saj vahetusel. võitluses mongoli vastu oli juhtiv osa Moskva vürstiriigil. Suurimaks ettevõtmiseks oli Kremli ehitamine. 1367. a alustati müüride ja tornide ehitamisega. Moskva ümbruse kloostrid hakkasid oma hooneid ümbritsema kivivallidega
1547.aastal krooniti esimeseks Moskva tsaariks Ivan Julm. Uus valitseja toetus senisesse võimuladvikusse kuuluvate bojaaride asemel oma isiklikele lähikondlaste ning teenisaadlile, kelle elatis sõltus tsaari annetatud maavaldustest. 1558.aastal alanud Liivi sõjaga tahtis tsaar Balti riigid vallutada, kuid see ei õnnestunud. Kibestunud tsaar pagendas senised lähikondlased ning alustas avalikku terrorit. 1565.aastal jagati riik kaheks: ühes osas valitses vormiliselt bojaarid ja teine, mida nimetati opritsninaks. Teenisaadlikest moodustas tsaar talle ustava opritsnikute maleva, mis hoidis hirmul kogu riiki. 1560.aasta talvel sõjakäigul Novgorodis röövisid nad linna paljaks ja tapsid üle 40000 inimese. Moskvas heideti samal aastal sajad reetmises süüdistatud keeva vee katlasse. Vägivallaõhustik valitses Venemaal Ivan Julma surmani. Teiste hulgas tappis tsaar tüli käigus oma poja. Ivan IV (1533-1584)
Peetril puudus bojaaride toetus. Lõpuks mõistis ka Peeter, et aeg on ennast näidata. Preobrazenskis oldi pidevalt valvel, et vajaduse korral astuda streletside rünnakule vastu. Ühel äreval ööl põgenes Peeter streletside hirmus Troisse. Peetri lähimaks õpetajaks olev Franz Lefort soovitas Peetril käituda nii, nagu olid käitunud tsaarid varasematel aegadel - rahulikult ja väärikalt. Nii võitis ta enda poole streletsid ja bojaarid. Sofia püüdis küll oma võimu säilitada ja tahtis Troitses Peetriga kokku saada, kuid Peeter keelas tal kloostrisse tuleku. Sellest päevast peale läksid viimasedki Moskva kroonuteenijad ja sõjaväelased Peetri poole üle. Peeter maksis kätte nendele, kes julgesid talle vastu hakata ning võttis võimu enda kätte. Sofia saadeti Novodevitsisse. PEETER I, PÕHJASÕDA JA EESTI XVII sajandi II poolest oli Läänemere ääres asuvast Rootsist saanud suur ja
uus Vassili isehakanu. Varsti ilmus Poolast uus isehakanu, kes nimetas end taas Dmitriks, kuigi ta väljanägemine oli täiesti erinev. Ta võitis palju toetajaid. 1608 suveks jõudis Vale- Dmitri Moskva alla. Linna vallutada ei suudetud, aga vägesid ei suudetud ikka laiali saata ja nii jäid need sinna mitmeks aastaks. Segadust Venemaal kasutasid ära nii Poola kui Rootsi ja sekkusid oma vägedega. 1610. aastal kukutasid Moskva bojaarid senise tsaari ja lubasid Poola väed Kremlisse. Nad pakkusid trooni Poola kuningapojale. Moskva vabastamiseks hakati koguma maakaitseväge 1612. a 20 000 meest. Nad sundisid poolakaid linnast lahkuma, kogunedes Moskva alla. 1613 kutsuti Moskvasse maakogu, et valida uus tsaar. Valiti 15- aastane Mihhail Romanov, kes pani aluse Romanovite dünastiale, mis püsis Venemaa troonil kuni 1917. aastani. Vene kirikulõhe - vaimulikud, kes uuendustest keeldusid vabastati ametist, heideti
17.sajandi nimekam teoreetik ja helilooja oli ukraina päritolu Nikolai (Mikola) Diletski, kes tegutses Moskvas. Koorimuusika areng oli seotud koorikapellide tegevusega. Tsaar Ivan III ajal 15.sajandil asutati diakonide koor Moskvas. 18. sajandi alguses asutati Peterburi õuekapelli koor. Ligi kahe ja poole sajandi kestel töötasid õukonna koorikapelliga Dmitri Bortnjanski, Mihhail Glinka, Mili Balakirev, Nikolai Rimski-Korsakov jt. Koore asutasid ka vene bojaarid, krahvid, vürstid oma õukondade juures. Eriti kuulus oli Seremetjevi koor. 18.sajandi II poolel kujuneb vene algupärane ooper. Jevstignei Fomin on oma ooperites kasutanud rohkesti koore. Ooperiloojatest võiks nimetada veel M.Sokolovskit, V.Paskevitsit. Ka 19.sajandi ooperile on tüüpilised ulatuslikud kooristseenid eriti M.Glinka ja M.Mussorgski ooperites. D.Bortnjanski ooperid on aga kammerlikud ja kuna ta sai hariduse Itaalias, ei olnud ooperid venepärased (Jahikull, Poeg-võistleja).
1.venemaa. IVAN JULM: 1530-1584 (valitses 1547 kuni surmani) Ivan lasi end tsaariks kroonida 1547 aastal. Ivan moodustas paremaks riigijuhtimiseks Valitud Raada. Sealsed isikud valis tsaar ise. Loodi teisigi keskasutusi, sealhulgas välissuhtlemist juhtiv Saadikute Maja. Pärast suurttulekahju käskis Ivan saata provintsidest saadikud, et teada saada mis toimub kaugemal ja et tema sõnumid oleksid läbi saadikute kuulda üle kogu riigi.1549 tuli kokku nn. Maakogu (koosnes saadikutest), kuid midagi erilist korda ei saadetud.1550 ,,Tsaari koodeks". Raskemate kuritegude, korduvate seadusrikkumise eest karistati surmanuhtlusega, väiksemate kuritegude eesti anti nuudihoope. Ivan IV pidas oluliseks tõsta Moskva keskvalitsuse autoriteeti aktiivse välispoliitika toel. Jätkusid võitlused tatarlastega ja eesmärgiks oli vallutada khaaniriik Kaasanis. 1547 a mindi sõjakäigule Kaasani khaaniriiki, kuid katse nurjus. Teine katse toimus 1550, kuid sealgi e...
- Saksamaa jagunes kaheks: lõuna ja loode Saksamaal katoliiklikud riigid, põhja ja kesk Saksamaal protestantlikud PROTESTANTISM reformitud katoliiklus §37 Vene riik 16. sajandil BOJAAR - feodaalülik Venemaal, pärusvalduse omanik AADLIK - tsaar võttis teenistusse, teenismõisnik (sai maavalduse ainult teenistuse ajaks sõjaväes, õukonnas, riigiametis 1. Ivan IV Julm (Groznõi) 1533 - 1584 - sai trooni 3 - aastaselt võimuvõitlus - valitses ema ja bojaarid - 1547 krooniti tsaariks - hakkas võitlema bojaaride võimu vastu, toetudes teenismõisnikele (aadlikele) 2. Ivan IV reformid - MAAKOGU kokkukutsumine 1549 (esinduskogu) - seaduste kogu "Sudebnik" 1550 "Tsaari koodeks" - loodi streletside sõjavägi, kes olid relvastatud käsitulirelvade arkebuusidega 3. Ivan IV vallutussõjad - Vallutas 2 tatari - khaani riiki: Kaasani, Astrahani, algas Siberi khaani riigi hõlmamine - Ebaõnnestunud Liivi sõda 1558 - 1583
Kibestunud tsaar pagendas senised lähikondlased, lahkus 1564. aasta lõpul teatraalselt Moskvast ning nõudis erakorralisi volitusi. 1565. aastal jagati kogu riik opritsninaks ja zemstsinaks. Kui viimases jäi vormiliselt kehtima senine valitsemiskorraldus, siis opritsnina aladel, kuhu koondati riigi viljakamad piirkonnad ja tähtsamad kaubalinnad, võis tsaar valitseda omatahtsi. Opritsnina aladel elanud bojaaride maavaldused konfiskeeriti ja jagati teenisaadlile, bojaarid ise asustati ümber peamiselt tatarlastelt vallutatud maadele. Teenisaadlikest moodustas tsaar talle ustava 6000-mehelise opritsnikute maleva, kes hoidis kogu riiki hirmu all. Varem võimuladvikusse kuulunud pagesid repressioonide hirmus välismaale, mis andis adekvaatsuse kaotanud tsaarile kinnitust ümberringi valitsevast reetmisest. 1570. aasta talvel opritsnikute korraldatud sõjakäigul Novgorodi rööviti linn paljaks ja tapeti üle 40 tuhande inimese.
Teine suur valitseja oli Ivan IV. Noor valitseja loobus bojaaride nõu kuulma võtmast ning moodustas erilise kogu, mille abil ta riiki juhtis. Samuti vallutas ta Volga äärsed khaaniriigid ja tahtis ka vallutada Baltimaid, et pääseda Euroopasse, kuid see ebaõnnestus. Abinõud, mida Ivan IV võimu suurendamiseks ette võttis olis äärmiselt julmad, mistöttu sai ta hüüdnimeks Julm. Tsaar jaotas maa kahte ossa: enda hiigelmõisaks ja maa, kus valitsesid bojaarid. Tegelikult oli terve riik tsaari võimu all ja riigi jagamine oli ettekäändeks, et tappa ebasoosingusse sattunuid alamaid. Ivan Julma valitsemise ajal riik laostus ja 1571. aastal tegid tatarlased Moskva maatasa. Keskaja inimese maailmavaade ja ellusuhtumine Keskajal ususti, et Jumal on kõik juba ammu paika pannud nii nagu tarvis ja selle muutmine tähendaks Jumala tahte vastu väljaastumist. Seetõttu hinnati kõike harjumuspärast ja vana, muutustesse suhtuti aga umbusuga ja sageli otse
alustatud juba 15. sajandil. Teenisaadlike arvu suurendamiseks vajalikud maavaldused loodeti võita sõdades. 1565. aastal jagati kogu riik opritšninaks ja žemštšinaks. Kui viimases jäi vormiliselt kehtima senine valitsemiskorraldus, siis opritšnina aladel, kuhu koondati riigi viljakamad piirkonnad ja tähtsamad kaubalinnad, võis tsaar valitseda omatahtsi. Opritšnina aladel elanud bojaaride maavaldused konfiskeeriti ja jagati teenisaadlile, bojaarid ise asustati ümber peamiselt tatarlastelt vallutatud maadele. Teenisaadlikest moodustas tsaar talle ustava kuue tuhande mehelise opritšnikute maleva, miss hoidis kogu riiki hirmu all. 1570. aasta talvel opritšnikute korraldatud sõjakäigul Novgorodi rööviti linn paljaks ja tapeti üle neljakümne tuhande inimese. Moskvas heideti samal aastal sajad reetmises süüdistatavad keeva vee katlasse.Pärast krimmitatarlaste rünnakut ja Moskva mahapõletamist 1572. aastal
"kilbikandja"), kes teenis suverääni (valitseja) sõjaväes või riigiaparaadis, saades tasuks maavaldusi (lääne ehk feoode) pärusomandina. Vene teenistusaadel moodustus XIII - XV saj vürstide õukondlastest, kes alates XV saj said maavaldusi mittepärandatavate ja mittevõõrandatavate teenismõisatena. Euroopas sulas teenistusaadel pikapeale kokku põlise sugukonna-aadliga ühtseks aadliseisuseks. Seevastu Venemaal ühendas Peeter I haldusreformiga bojaarid (sugukonna-aadel) teenistusaadliga ühtseks aadliseisuseks - 1722.a. kehtestati teenistusastmete (-klasside ehk -järkude) süsteem nii tsiviil, õukonna- kui ka sõjaväeteenistuse jaoks. Määrati kindlaks seisuse struktuur, õigused ja teenistuskord: Aadli õigused saadi teenistusastmete 1722-1856 1856-1917 süsteemi alusel alates vastavatest klassid (teen. astmed) klassid (teen
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR....................................................
salakuulaja, ei ka mitte isamaa äraandja. Ma olen ausasti sakste j a rootslaste vastu sõdinud ja ma soovin niisama ausasti, et nende valitsus sel õnnetul maal lõpeks. Kurjemaks ei või selle maa pärisrahva elujärg iialgi minna, kui see sakste raske käe all on olnud, küll aga võiks ta Moskva valitsuse all paraneda, sest tsaar Ivan Vassiljevits, kes «Julma» nime kannab, on küll vali mees, aga tema rahvas on vaba ja tema hirmsa valjuse ees värisevad kõigepealt kangekaelsed bojaarid, kuna alam rahvas rahus elada ja kosuda võib. Moskva tsaarid on suured hariduse sõbrad, sellepärast oli see ammugi nende püüdeks Läänemere-äärseid maid ja sadamaid kui Lääne-Euroopa hariduse väravaid enda kätte saada, ja varemalt või hiljemalt peavad need maad nende kätte langema. Kes neid selles nõus aitab, see vähendab meie õnnetu kodumaa vaeva ja kiirendab rahuliku, õnneliku aja algamist.» 1Sel ajal oli pärisorjus Venemaal veel tundmatu. (Autori märkus.) 291
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
