Peale vana tsaari Fjodori Aleksejevitsi surma, tekkis Venemaal keeruline olukord. Tsaaril oli kaks poega erinevatest abieludest. Kummagi poisi emapoolsed sugulased tahtsid troonile panna oma sugulast. Mõlemad olid alles lapsed ja iseseisvalt valitsema polnud veel võimelised. Moskvas olid olud väga ärevad ja rahva hulgas valitses pidev rahulolematus. Toimus streletside mäss, sest nad ei olnud kaks aastat palka saanud. Agulites valitses põhiliselt vaesus ja nälg. Streletsid tungisid Kremlisse ja nõudsid tsaari poegi näha. Kui vana tsaari õde Sofia ning vennad Peeter ja Ivan rahvale näha toodi, oli rahvas juba hullunud. Rüseluses lükati Peeter pikali. Osa rahvast hakkas nõudma tsaariks Peetrit, osa Ivani ja osa Sofiat. Venemaal pandigi kehtima kolmikvõim. Tegelik võim oli ikka aga Sofia käes. Sofia saatis Peetri emaga Preobrazenski lossi. Streletside mäss jättis Peetrisse paanilise hirmu ja vihkamise, ta ei suutnud neid eluski enam usaldada.
(). Tsaariks saamine Peale vana tsaari Fjodori Aleksejevitsi surma, tekkis Venemaal keeruline olukord. Tsaaril oli kaks poega erinevatest abieludest. Kummagi poisi emapoolsed sugulased tahtsid troonile panna oma sugulast. Mõlemad olid alles lapsed ja iseseisvalt valitsema polnud veel võimelised. Moskvas olid olud väga ärevad ja rahva hulgas valitses pidev rahulolematus. Toimus streletside mäss, sest nad ei olnud kaks aastat palka saanud. Agulites valitses põhiliselt vaesus ja nälg. Streletsid tungisid Kremlisse ja nõudsid tsaari poegi näha. Kui vana tsaari õde Sofia ning vennad Peeter ja Ivan rahvale näha toodi, oli rahvas juba hullunud. Rüseluses lükati Peeter pikali. Osa rahvast hakkas nõudma tsaariks Peetrit, osa Ivani ja osa Sofiat. Venemaal pandigi kehtima kolmikvõim. Tegelik võim oli ikka aga Sofia käes. Sofia saatis Peetri emaga Preobrazenski lossi. Streletside mäss jättis Peetrisse paanilise hirmu ja vihkamise, ta ei suutnud neid eluski enam usaldada.
Peale vana tsaari Fjodor Aleksejevitsi surma, tekkis Venemaal keeruline olukord. Vanal tsaaril oli kaks poega erinevatest abieludest. Kummagi poisi emapoolsed sugulased tahtsid troonile panna oma sugulast. Mõlemad troonipärijad olid alles lapsed ja iseseisvalt valitseda polnud veel võimelised. Moskvas olid olud väga ärevad ja rahva hulgas valitses pidev rahulolematus. Toimus streletside mäss, sest nad ei saanud kaks aastat palka. Agulites valitses vaesus ja nälg. Streletsid tungisid Kremmlisse ja nõudsid tsaari poega näha. Kui vana tsaari Fjodori õde Sofia ning vennad Peeter ja Ivan rahvale näha toodi, oli rahvas hullunud. Osa rahvast hakkas nõudma tsaariks Peetrit, osa Ivani ja osa Sofiat. Venemaal hakkas kehtima kolmik võim. Suurem osa võimust oli aga ikkagi Sofia käes. Peeter saadeti emaga Preobrazenski lossi. Streletside mäss jättis Peetrisse vihkamise ja paanilise hirmu, ta ei suutnud neid ealeski enam usaldada.
Peale vana tsaari Fjodori Aleksejevitsi surma, tekkis Venemaal keeruline olukord. Tsaaril oli kaks poega erinevatest abieludest. Kummagi poisi emapoolsed sugulased tahtsid troonile panna oma sugulast. Mõlemad olid alles lapsed ja iseseisvalt valitsema polnud veel võimelised. Moskvas olid olud väga ärevad ja rahva hulgas valitses pidev rahulolematus. Toimus streletside mäss, sest nad ei olnud kaks aastat palka saanud. Agulites valitses põhiliselt vaesus ja nälg. Streletsid tungisid Kremlisse ja nõudsid tsaari poegi näha. Kui vana tsaari õde Sofia ning vennad Peeter ja Ivan rahvale näha toodi, oli rahvas juba hullunud. Rüseluses lükati Peeter pikali. Osa rahvast hakkas nõudma tsaariks Peetrit, osa Ivani ja osa Sofiat. Venemaal pandigi kehtima kolmikvõim. Tegelik võim oli ikka aga Sofia käes. Sofia saatis Peetri emaga Preobrazenski lossi. Streletside mäss jättis Peetrisse paanilise hirmu ja vihkamise, ta ei suutnud neid eluski enam usaldada.
olukord. Tsaaril oli kaks poega erinevatest abieludest. Kummagi poisi emapoolsed sugulased tahtsid troonile panna oma sugulast. Mõlemad olid alles lapsed ja iseseisvalt valitsema polnud veel võimelised. Moskvas olid olud väga ärevad ja rahva hulgas valitses pidev rahulolematus. Toimus streletside mäss, sest nad ei olnud kaks aastat palka saanud. Agulites valitses põhiliselt vaesus ja nälg. Streletsid tungisid Kremlisse ja nõudsid tsaari poegi näha. Kui vana tsaari õde Sofia ning vennad Peeter ja Ivan rahvale näha toodi, oli rahvas juba niivõrd hullunud, et rüseluses lükati Peeter pikali. Osa rahvast hakkas nõudma tsaariks Peetrit, osa Ivani ja osa Sofiat. Venemaal pandigi kehtima kolmikvõim. Tegelik võim oli ikka aga Sofia käes. Sofia saatis Peetri emaga Preobrazenski lossi. Streletside mäss
kirjaoskamatus, kuid eelkõige tema väga noor iga. On teada, et 1682. aasta 27. aprillil kuulutas Bojaaride Duum keisriks tollal vaid 9-aastase ja 11-kuuse Peetri. Peale poolpimeda ja haige poolvenna Ivani jäi tsaaritroonist kõrvale ka ta poolõde Sofia, kes end kõrvale jäetuna tundes püüdis teha kõike, et upitada Peetri kohale Ivan, kuid selleks vajas ta toetust väljaspoolt Bojaaride Duuma. Sofia õnneks oli kujunenud olukord, kus streletsid, ärevil lakkamatutest vaidlustest oma juhtimiskorralduse, palga ja tingimuste üle, osutusid Fjodori surma järel eriti tundlikeks kuulujuttude suhtes, mis pajatasid Kremlis valitsevast ebaõiglusest ja sohitegemisest. 2 Niisiis algatas auahne ja võimujanuline Peetri poolõde Sofia mitmeid streletside mässe, milles hukkusid paljud süütud inimesed otse noore valitseja Peeter I slime ees. Nende jõhkrate ja veriste mässude tagajärjel jäi Peetri nägu tõmblema, ta hakkas ühte jalga
saj näiteid pole. Talurahva muuseumis hundiodade eksemplaridena väljas. Sattunud tõenäoliselt talupoegade kätte. (Relvad õlgkatustes). SÕJAKIRVED Pikema varrega jalameeste sõjakirved ja lühema varrega ratsameeste sõjakirved. Enamikus ilmuvad rohkem 15 ja 16. saj. Halbmond tõenäoliselt mingi sõjakirves aga pole identifitseeritud. Sõjakirve vars tavaliselt juba raudtoru. Berdõss hästi pika tera osaga kirves (60-70 cm) tüüpiline vene jalaväelase kirves, mida kasutasid streletsid. Sai püssi toetada ja ka sõjakirvena. Neil kinnitus tavaliselt tera kahest osast. Keskaegne Siksälä kalmistu, kus välja kaevatud u 270 matust ja leitud 57 kirvest. Sõjakirves tavaliselt kergem, pandud selline piir nagu 450g, alla mille tõenäoliselt sõjakirves. Selles leius siiski ka palju üle 450g, kuid tõenäoliselt siiski sõjakirved. Leitud ka muid relvi nt 1 mõõk aga kirveste leid eriliselt suur. Kuni 1507 aastani võisid talupojad kanda relva ja kasutasid seda ka
suguvõsa hukati. See valitud raada periood oluline. Kutsut kokku I Maakogu ( ) seisuslik nõukogu tsaari otsuste heakskiitmiseks. 1555(65).a kehtestati I üleriiklik õiguskogu. 1551 a. Kirikukogu, mis kehtestas reeglid kirikuelus (stoplav- 100 peatükki). Kultuste unifitseerimine. Vm uus koolisüst, vaimulike kohapealne õpetamine. Lokaalsete pisipühakute tekkimine. Toimusid kanoniseerimiskirikukogud. A.Nevski sai üleriiklikuks pühakuks. Seati sisse Streletsid alaline sõjaväeüksus, enamus aadlivägi. Ka alaline suurtükivägi (üks parimaid tänu It meistritele ja ressurssidele, mis tõi ka Liivi sõjas edu). Oluline küss sõjaväe jaoks kuidas piirata (Mesnisestbot) kohajärgsust, kus ida aadliperekonnas oma kindel koht hierarhias. Koht seotud perkonnaga ja seda süsteemi ei tohi muuta. Juba 17.saj erinevaid dokumente kus vaieldakse erinevate ametikohtade osas kus kellegi vanaisa koht Tartus oli vms. Peeti sõda Kaasaniga (-1552),
enesepõletamise. Peeter Suur 1676. aastal surnud Alekseil oli kolm poega: Fjodor ja Ivan esimesest abielust Maria Miloslavskajaga ning Peeter teisest abielust Natalja Narõskinaga. Pärast lastetult surnud Fjodorit [167682] pidanuks troonile tulema vanuselt järgmine vend Ivan, viimase kehva tervise ja puuduliku aru tõttu eelistasid bojaarid tsaaritroonile nooremat Peetrit. Kuna see tähendanuks Miloslavskite võimu juurest kõrvaldamist, ärgitas Fjodori ja Ivani õde Sofia Moskva streletsid mässule, nõudes Ivani ja Peetri ühist valitsemist. Nõnda toimitigi ning kuni Ivan V surmani 1696 oli Venemaa troonil korraga kaks tsaari. Miloslavskitele tülikas Peeter saadeti Moskva-lähedasse Preobrazenski külla ning kogu võim koondus asevalitsejaks saanud Sofia ja tema soosiku vürst Vassili Golitsõni kätte. Golitsõn oli tollase Venemaa haritumaid mehi, kelle algatusel alustati mitmeid uuendusi. Olulisim neist oli senise rangelt päritolule rajatud kohajärgsussüsteemi kaotamine,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
