KROONIKA Siim-Markus Post Joonas Jõgi Karl Henri Kaljus Juhendaja: Kadri Kivirand Mis on kroonika? Kroonika on ajaraamat, esitab ajaloolisi sündmusi, räägib sündmustest toimumise järjekorras (Nahkur, Sokk, 2003). Mis on kroonika? Proosavormis, Riimkroonikaid, Läti Hendriku kroonika (Nahkur, Sokk, 2003). Kroonika tähtsus Inimesed loevad ümberkaudsest elust sündmusi, hoiavad kursis ennast, ajaloo allikad, uurijatele minevikust fakte. Kuulsaimad Eesti kroonikud Läti Hendrik (nt: ,,Liivima Kroonika") (Vikipeedia, 2012).
,,Eestlane õpib lugema ja kirjutama'' 1) Nimeta eestlaste ja liivlaste elu käsitlevaid kroonikaid. Mis ajajärku nendes kujutatakse ? ,,Riimkroonika'' ~ 14. saj. ,,Nestori kroonika'' ~ 13.-16. saj. 2) Kroonika ajaraamat kirmased laulu ja tantsuga pidu katekismus lühike kristliku õpetuse käsiraamat piibel ristiusu pühakiri aabits maarahva raamat, lugemisoskuse arendamiseks. valm mõistuluuletus pastoraal - rõõmus kirjateos ood pidulik ja ülev luule müüt pärimuslik lugu 3) Mis aastast pärineb esimene säilinud eesti keelse fragment, ja kes on koostajad ? 1535.a ,,Katekismus'' ( S.Wandrat , J.koelli ) 4) Mis aastal avati Tartu Ülikool ? TÜ avati 1932
Kroonika on ajaraamat, teos, mis jutustab ajaloosündmustest nende toimumise järjekorras. Kroonika on arenenud antiikaja aastaraamatutest (annaalidest). Keskajal olid kroonikad peamisteks ajalooteosteks. Enamasti kirjutati kroonikaid proosas, kuid on ka riimkroonikaid. Euroopas olid kroonikuteks valdavalt mungad. Hiljem on kirjutatud ka kuninglikke ja linnade kroonikaid. Katekismus on lühike kristliku usuõpetuse käsiraamat. Katekismusi koostati alates VII sajandist tavaliselt küsimuste ja vastuste vormis. Tuntumad katekismused on lastele mõeldud Lutheri "Väike katekismus" ja vaimulikele kirjutatud "Suur katekismus". Ood on pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, ajaloosündmusele, loodusnähtusele, ideele vms. Oodile on iseloomulik sina-vorm ja retooriline pöördumine. Antiikkirjanikest viljelesid oodi Pindaros, Horatius jt. Pastoraal on karjaselaul vm. karjase- või maaelu idülliliselt kujutav teos. Pastoraal...
tõlkijaks märgitud Ernst Raudsepp), sari Nobeli laureaadid, kirjastus Loodus. I köide: "Pärg", eessõna Per Wieselgren, Tartu 1935; II köide "Emand" ja III köide "Rist" Tartu 1936 · "Ida Elisabeth" (romaan). Tõlkinud ja eessõna: Agnes Antik. Sari Põhjamaade romaane, Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, Tartu 1938; 2. trükk Orto, Toronto 1957; 3. trükk kirjastus Ajaraamat, Tallinn 1994 · "Madame Dorthea" (romaan). Tõlkinud Agnes Antik, Orto, Toronto 1954; 2. trükk (Elvi Lumeti poolt redigeeritud tõlge) kirjastus Ajaraamat, Tallinn 1999 · "Kristiina Lauritsatütar" I-III, tõlkinud ja järelsõnad kirjutanud Elvi Lumet, ER, Tallinn 1989 · "Olav Audunipoeg" (romaan). Tõlkinud ja eessõna: Elvi Lumet. Sari Nobeli laureaat, ER 1994 · "Olav Audunipoeg ja tema lapsed". Tõlkinud Elvi Lumet,
Lääne ja PõhjaEuroopas, mis sai alguse 1517.aastal Saksamaal. Saksa pastor Martin Luther asutus välja Rooma paavsti valitsevast seisundist tuleneva omavoli, nt patukahetsuskirjade müümise vastu. Ta rõhutas südametunnistuse vabadust usuelus ja tunnistas pühakirja kui kristluse ainsat alust. Luterlik liikumine tähistas vabameelset suunda kristluses. Muutused: ladinakeelne jumalateenistus asendati emakeelsega, lugemisoskuse nõue Kroonika ajaraamat, esitab ajaloosündmusi kroniloogilises järjekorras, enamasti proosa, harvemini värsivormis. Keskajal kirjutasid mungad. Läti Henrik esimesed kirjalikud teated eestlaste saatuse kohta nimetatud perioodil. Ladina keeles. Läti Henrik oli misjonär ja kroonikakirjutaja. Kroonika hõlmab pikka perioodi, alates misjonitöö esimestest sammudest liivlaste juures 1180. aastatel kuni Saaremaa allaheitmiseni 1227.aastal. Kroonikas on
30. Feodaal oli keskajal feoodi saaja, kes vastutasuks kohustus teenima maaisanda sõjaväes 31. Pärisori - Pärisori erines orjast õiguse poolest abielluda vabalt valitud elukaaslasega seega omada peret 32. Ruunikivi haua-või mälestusmärgid 33. Islam on üks maailmareligioonidest(araabia keeles-alistumine Allahi tahtele) 34. Koraan islami püha raamat 35. Piibel ristiusu kanoniseeritud Pühakiri 36. Kroonika ehk ajaraamat on dateeritud sündmuste esitus ajalises järgnevuses 37. Katedraal kristlik linna piiskopikirik, enamasti katoliku, anglikaani või luteriusu kirik 38. Fresko seinamaaliliik ja-tehnika 39. Mosaiik - kompositsiooniline pinnakaunistus pinnale kinnitatud värvilistest kivi-, klaasi tükkidest 40. Ikoon pühapilt 41. Absoluutne monarhia valitsusvorm, mille puhul riigijuhile kuulub piiramatu võim 42
mis tähendab ,,rahvahulga isa" (1. Moosese 17:5, UM allmärkused). Samamoodi andis Jumal metsalisele nime 666, mis läheb kokku tolle olemusega. Number kuus viitab ebatäiuslikkusele. Piiblis kasutatud numbritel on tihti sümboolne tähendus. Seitse tähistab tavaliselt täielikkust või täiuslikkust. Kuus, mis on seitsmest ühe võrra väiksem, võib kujutada midagi, mis on Jumala silmis mittetäielik või ebatäiuslik. Samuti võib seda seostada Jumala vaenlastega (1. Ajaraamat 20:6; Taaniel 3:1). Millegi mainimine kolm korda rõhutab. Mõnikord on Piiblis midagi mainitud kolm korda, et seda toonitada (Ilmutus 4:8; 8:13). Niisiis rõhutab nimi 666 kujukalt seda, et Jumal peab inimvalitsusi täielikult ebaõnnestunuks. Need pole suutnud saavutada kestvat rahu ja julgeolekut. Selleks on võimeline vaid Jumala valitsus. Metsalise märk Piiblis öeldakse, et inimesed saavad ,,metsalise märgi", kuna nad käivad ,,imetledes metsalise järel", teda suisa
Mõisted põhikooli eesti keele eksamiks!!! Kroonika - ajaraamat, teos, mis jutustab ajaloosündmustest nende toimumise järjekorras. Katekismus - lühike kristliku usuõpetuse käsiraamat. Koostati alates 18.sajandist tavaliselt küsimuste ja vastuste vormis. Ood - pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, ajaloosündmusele, loodusnähtusele vms. Oodile on iseloomulik sina-vorm ja retooriline pöördumine. Müüt - muistend, mis räägib maailma ja elu tekkimisest, loodusnähtustest, muinasvägilastest ja jumalatest.
" (Esimene Moosese raamat 3:19) · ,,Ärge mõistke kohut, et teie üle ei mõistetaks kohut. Sest missuguse kohtuga te kohut mõistate, niisugusega mõistetakse teile kohut; ja missuguse mõõduga te mõõdate, niisugusega mõõdetakse ka teile." (Matteuse evangeelium 7:1-2) · ,,Varastatud vesi on magus." (Õpetussõnad 9:17) · ,,Aga teie olge vahvad ja ärge laske oma käsi lõdvaks, sest teie tööl on tasu!" (Teine Ajaraamat, 15: 7) · ,,Võluvus on petlik ja ilu kaduv, aga naine, kes Jehoovat kardab, on kiiduväärt." (Õpetussõnad 31:30) · ,,Rõõmutse, noor mees, noores eas ja su süda tundku rõõmu su noorusepäevil!" (Koguja 11:9) · ..... ja tunnetate tõe, ja tõde teeb teid vabaks." (Johannese evangeelium, 8: 32) ,,Kuningas Oidipus" · ,,Tõesti võid mind uskuda: ei oska maa peal mõista endeid ükski hing."
Ratassepa ja tema kooride jaoks pika ja viljaka koostöö algust. Laulude ettevalmistus käis loomulikult koos heliloojaga, aga mitte niivõrd proovis kui Veljo juures kodus. Vaieldi ja arutati vahel poole ööni, teksti pärast mindi lausa raksu. Ta on olnud ka mitmete koolinoorte laulupidude ja üliõpilaslaulupidude üldjuht. Alates 1962. aastast oli ta ka üldlaulupidude üks üldjuhte, kusjuures on laulupidudel kõlanud paljud tema loodud koorilaulud - näiteks „Lõpulugu“, „Ajaraamat“, „Ussisõnad“ ja „Eesti mullad“. Arvo Ratassepa tehtu on eesti koorimuusikas olemas, tema poolt algatatut jätkavad uued tegijad. Ratassepata oleksid teist nägu ka meie laulupeod, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Kooriühing (kas seda üldse oleks?) ja kogu koorivaldkond, mille tarvis tema koolitas 47 noort koorijuhti. Arvo Ratassepa pärandil on kindel koht Eesti muusikakultuuris ja laulupidude traditsioonis. Kasutatud allikad: Kaie Tanner. Mitme näoga mees
August Hanko (III, raamatus ekslikult tõlkijaks märgitud Ernst Raudsepp), sari Nobeli laureaadid, kirjastus Loodus. I köide: "Pärg", eessõna Per Wieselgren, Tartu 1935; II köide "Emand" ja III köide "Rist" Tartu 1936 · "Ida Elisabeth" (romaan). Tõlkinud ja eessõna: Agnes Antik. Sari Põhjamaade romaane, Eesti Kirjanduse Kooperatiiv, Tartu 1938; 2. Trükk Orto, Toronto 1957; 3. trükk kirjastus Ajaraamat, Tallinn 1994 · "Madame Dorthea" (romaan). Tõlkinud Agnes Antik, Orto, Toronto 1954; 2. trükk (Elvi Lumeti poolt redigeeritud tõlge) kirjastus Ajaraamat, Tallinn 1999 · "Kristiina Lauritsatütar" I-III, tõlkinud ja järelsõnad kirjutanud Elvi Lumet, ER, Tallinn 1989 · "Olav Audunipoeg" (romaan). Tõlkinud ja eessõna: Elvi Lumet. Sari Nobeli laureaat, ER 1994 · "Olav Audunipoeg ja tema lapsed". Tõlkinud Elvi Lumet, sari Nobeli laureaat, ER 1995
Piiblis kujutavad puud mõnikord valitsemist (Hesekiel 17:22--24; 31:2--5). Taanieli neljanda peatüki teistkordses täitumises kujutab hiiglaslik puu Jumala valitsemist. Mida tähendab selle puu maharaiumine? Nii nagu puu maharaiumine kujutas Nebukadnetsari valitsusvõimu katkemist, pidi ka Jumala valitsusvõim maa peal katkema. See juhtus siis, kui Nebukadnetsar hävitas Jeruusalemma, kus Iisraeli kuningad istusid ,,Jehoova aujärje peal" kui Jumala esindajad (1. Ajaraamat 29:23). Mida tähendab ,,seitse aega"? ,,Seitse aega" tähendab ajaperioodi, mille jooksul Jumal lubas inimestel maa peal valitseda, ilma et Jumala valitsus oleks sellesse sekkunud. Piibli kronoloogia järgi algas ,,seitse aega" 607. aasta oktoobris e.m.a, kui babüloonlased hävitasid Jeruusalemma (2. Kuningate 25:1, 8--10).* Kui kaua kestab ,,seitse aega"? See ei saa kesta vaid seitse aastat, nagu Nebukadnetsari puhul. Viite sellele
) Neljas Moosese raamat (4 Mo.) Viies Moosese raamat (5 Mo.) Joosua (Jo.) Ajalooraamatud Varased Kohtumõistjate raamat (Ko.) Prohvetid Esimene Saamueli raamat (1 Sa.) Teine Saamueli raamat (2 Sa.) Esimene Kuningate raamat (1 Ku.) Teine Kuningate raamat (2 Ku.) Ruti raamat (Ru) Esimene Ajaraamat (1 Aj.) Teine Ajaraamat (2 Aj.) Esra raamat (Es.) Nehemja raamat (Ne.) Estri raamat (Er.) Kirjutised Psalmid e. Vana Testamendi laulud (L.) Õpetussõnad (Õp.) Õpetusraamatud ja Koguja raamat (Kg.) laulud Iiobi raamat (Ii.) Ülemlaul (Ül.)
• Faehlmanni müüdid (nt “Koit ja hämarik”, “Vanemuise laul”) • Kreutzwaldi ennemuistsed jutud (nt “Porkuni preili”, “Rõugutaja”, “Paigast läinud järveke”) 17. Kirjelda J. Hurda tegevust rahvaluule kogumisel ja publitseerimisel. Nimeta tema olulisemaid rahvaluule kogumise üleskutseid ja tema algatatud väljaandesarju. J. Hurda üleskutsed rahvaluulet koguda • Rahvaluule kui “üks suur ja elav ajaraamat”; folkloori tähendus rahvusliku ajaloo kontekstis; • “Mis lugu rahva mälestustest pidada” (Eesti Postimehe lisaleht 1871, nr 26-27); Rahvaluule väärtustamine • “Eestirahva ajaraamat” (Eesti Postimehe lisaleht 1876, nr 13); • “Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele” (Olevik 1888, nr 8- 10, 12); I palve koguda murdekeelt; II palve koguda rahvaluulet;
sajandi baltisaksa luulesse. Folkloorialased luuletused, eesti regivärss, rahvapärimus 14. Kirjelda J. Hurda tegevust rahvaluule kogumisel ja publitseerimisel. Jakob Hurt esitas palveid koguda murdekeelt, rahvaluulet, koostas küsitluskavasid rahvausundi ja kommete kogumiseks. Sai umbes 1400 kaastöölist, kes saatsid kokku 114 695 lk rahvaluulekirjapanekuid, mis köideti topograafilise printsiibi alusel. ''Eestirahva ajaraamat'' (1876) on viieosaline ajaraamat. 15. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhtes? Jakob Hurt kutsus inimesi üles koguma rahvaluulet, sest see oli kui ''üks suur ja elav ajalooraamat'' ja omas tähtsat rolli ajaloo kontekstis 16. Mille poolest erinesid Fr. R. Kreutzwaldi ja J. Hurda rahvaluulekäsitlused? Kreutzwald Sillaehitaja baltisaksa ja eesti kultuuri vahel, folkloori ja folkloristika vahel. Hurt folkloristika kui teadusharu rajaja, alustas folkloori kogumist. 17
asutamine. 1739. aastal ilmus esimene eestikeelne piibel. Aastal 1795 avaldas O. W. Masing ,,ABD ehk Lugemise-Ramat Lastele´´. 1818 toimusid käsikirjalised ,,Kristjani Jago Petersoni laulud Riia linnas´´. Aastal 1909 avati Eesti Rahva Muuseum. Perioodi tähtsaimad esindajad olid Otto Wilhelm Masing (1763-1832), kes avaldas Eestis esimese aabitsa ja Kristjan Jaak Peterson (1801-1822), kes avaldas luuleloomingu ,,21 eestikeelset luuletust´´. Kroonika ajaraamat, mis esitab ajaloolisi sündmusi nende toimumise järjekorras. Katekismus lühike kristliku õpetuse käsiraamat. Valm õpetliku sisuga mõistuluuletus või -jutt, mille tegelasteks on tavaliselt loomad. Loo tegelik tähendus selgub valmi lõpus olevast õpetusest. Eestlane saab eestlaseks Ajavahemikku 1850-1885 nimetatakse Eesti ajaloos ärkamisajaks. Aastal 1857 hakkas ilmuma ajaleht Perno Postimees. Seitse aastat hiljem tuli välja ajaleht Eesti Postimees. 1862. aastal
veel kauplusi, kus müüakse erinevaid valmis toite ja nad pidid kõik ise endale hankima ning erinevaid köögivilju ja juurvilju kasvatama. See nõudis veel omakorda põlluharimist ja karjakasvatamist, mis ei olnud sugugi kerge töö. Linnade arengust saab omakorda järeldada inimeste kiiret ja head tegutsemist ning tahtejõudu. Kasutatud allikad: · Kasutatud kirjandus: Eesti ajalugu I osa (ajaloo õpik gümnaasiumile) Eesti Rahva ajaraamat, Arvo Mägi Ajaloo õpik 5. klassile · Kasutatud koduleheküljed: http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/elu_keskaja_linnas_dianakuusemaa.htm http://www.miksike.ee/docs/lisa/5klass/5eestim/kaubanduskeskajal.html http://www.hot.ee/ajaloost/text/keskaeg/linkaub.htm http://www.hot.ee/ajaloost/text/keskaeg/linnad.htm http://www.estonica.org/est/lugu.html?kateg=8&menyy_id=46&alam=12&leht=5 http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_keskaeg http://74.125.39.104/search? q=cache:KVbI0SchRBUJ:193.40
Henriku Liivimaa kroonika, esimesed kirjalikud teated eestlaste saatuse kohta. Läti Hendrik oli misjonär ja kroonikakirjutaja. Kroonika hõlmab mitmeid perioode, sealt tulenevad mõned eesti keelsed sõnad ning tähelepanekud eestlaste elu kohta. Kroonikast saab teada, et siinne ristisõda oli pühendatud Neitsi Maarjale. Sellest on jäänud Eestile nimi Maarjamaa. (TÄHTSUS: 13.sajandil esimesed eesti keeles kirja pandud sõnad) Kroonika ehk ajaraamat esitab ajaloosündmusi kronoloogilises järjekorras, enamasti proosa-, harvemini värsivormis. 13.sajandil Taani hindamisraamat, mis sisaldab ligi 500 kohanime, lisaks ka isiku ja perenimesi. Reformatsioon- ehk usupuhastus, Martin Luther astus välja patukahetsuskirjade müümise vastu. Sai alguse 1517. Saksamaal. Ladinakeelne jumalateenistus asendati emakeelsega. (TÄHTSUS: hakati nõudma emakeelset jumalateenistust)
14. Nimeta L. Lukase artikli põhjal vähemalt kolme eesti rahvaluule süžeed ja/või motiivi, mis jõudsid 19. sajandi baltisaksa luulesse. hiiumuistendid, rändavad järved, porkuni preili motiiv, koit ja hämarik 15. Kirjelda J. Hurda tegevust rahvaluule kogumisel ja publitseerimisel. J.Hurt oli tegev kalendrikirjanduse väljaandja ning ajakirjanikuna. Kutsus rahvast üles rahvaluulet koguma. „Mis lugu rahva mälestustest pidada“ (Eesti Postimehe lisaleht), „Eestirahva ajaraamat“ (Eesti Postimehe lisaleht) jne. Hurda jaoks oli rahvaluule kogumine teadusele suunitletud. Samuti oli rahvaluule tema jaoks ideoloogiline vahend eestluse uueksloomisel. Hurt rahvaluule publitseerijana: „Eestirahva ajaraamat“ – viie-osaline ajaraamatu idee Vana kannel. Täieline kogu vanu eesti rahvalaulusid. = põlva ja Kolga-Jaani regilaul Sari Monumenta Estoniae Antiquae (teaduslik rahvaluuleväljaannete sari) Setukeste laulud I-III 16
Esimene kirjameeste seltsi esimees ja siis algatas rahvaluulekogumise aktsiooni. Pärit Lõuna-Eestist, isa vennastekoguduse liige ja külakooli õpetaja Vennastekogudus võitles kõige paganliku vastu. Haridus saksakeelses kihelkonnakoolis, kreiskoolis ja gümnaasiumis. 1859-1865 teoloogiaõpingud Tartu ülikoolis 1865-1872 kodu- ja gümnaasiumiõpetaja J. Hurda üleskutsed rahvaluulet koguda * rahvaluule kui „Üks suur ja elav ajaraamat“, folkloori tähendus rahvusliku ajaloo kontekstis. * „Mis lugu rahva mälestustest pidada“ (Eesti Postimehe lisaleht 1871, nr 26-27) * „Eestirahva ajaraamat“ (Eesti postimehe lisaleht 1876, nr 13) * „Paar palvid Eesti ärksamaile poegaele a tütardele“ (Olevik 1888, nr 8-10, 12) J. Hurt on väga mõjuvõimas meie riigis. Teda tsiteeritakse. J. Hurda lähenemine rahvaluule kogumisele: arusaam, et rahvaluulet kogudes on võimalik jõuda Eesti kultuuriline vaatepunkt ajaloole
Mussolini võimuletulek Benito Mussolini: "Omalt poolt eelitan 50 000 püssi 5 miljonile häälele". 6 Itaalia, eesotsas Mussoliniga, oli esimene Euroopa suurriik, kes otsis sõjajärgses olukorras pääseteed paremäärmuslikust poliitikast.7 Mussolini pooldas Itaalia astumist maailmasõtta Antanti poolel. Kuna sotsialistid olid vaimustuses patsifismi ideedest, läks Mussolini nendega tülli ja ta heideti sotsialistide parteist 5 Arvo Mägi "Euroopa rahvaste ajaraamat" 1992, lk 142 6 "Benito Mussolini elulugu" Christopher Hibbert 1962, lk 39 7 Lee 2002: 146 6 välja. Sõja-aastatel oli Mussolini sõdurina rindel ning sai seal haavata. Fasistliku liikumise kirjeldamiseks tuleb alustada 1919. aastast, mil Mussolini asutas vasakpoolsete vastu suunatud sõjaveteranide organisatsiooni Fascio di Combattimento (võitlusliit), mis 1921. aastal kuulutas ennast Rahvuslik Fasistlikuks Parteiks
1859-1865 teoloogiaõpingud TÜ-s 1865-1872 kodu- ja gümnaasiumiõpetaja 1872-1880 kirikuõpetaja Otepääl , Peterburi Jaani koguduses. o Tege kalendrikirjanduse väljaandja (1863-1881) ning ajakirjanikuna (Eesti Postimehe Lisaleht) o Rahvusliku liikumise eestvedaja (Aleksandrkooli peakomitee, Eesti Kirjameeste Selts, 1872-1881) J. Hurda üleskutsed rahvaluulet koguda Rahvaluule kui ,,üks suur ja elav ajaraamat"; folkloori tähendus rahvusliku ajaloo kontekstis. Hurt vaatas folkloori kui ajaraamatut (kroonikat). ,,Mis lugu rahva mülestustest pidada" (Eesti Postimehe lisaleht 1871) Rahvaluule väärtustamine: o Huvi rahvaluule vastu teistes maades (vennad Grimmid, Soome eeskuju); o Oma kogemuste jagamine (nt vahendab ajaloolisi muistendeid Põhjasõjast ja katkust); o Esteetiline väärtus (ka ajaviide ja meelelahutus);
Sellest hoolimata armastasid keskaja inimesed palju pidutseda. Minu arvates olid keskaja linna elanikud väga tublid ja suured hakkajad, kuna keskajal ei olnud veel kauplusi, kus müüakse erinevaid valmis toite, nad pidid kõik ise endale liha hankima ning erinevaid köögivilju ja juurvilju kasvatama. See nõudis veel omakorda põlluharimist ja karjakasvatamist, mis ei olnud sugugi kerge töö. Kasutatud kirjandus: Eesti ajalugu I osa (ajaloo õpik gümnaasiumile) Eesti Rahva ajaraamat, Arvo Mägi Ajaloo õpik 5. klassile http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/elu_keskaja_linnas_dianakuusemaa.htm http://www.miksike.ee/docs/lisa/5klass/5eestim/kaubanduskeskajal.html http://www.hot.ee/ajaloost/text/keskaeg/linkaub.htm http://www.hot.ee/ajaloost/text/keskaeg/linnad.htm http://www.estonica.org/est/lugu.html?kateg=8&menyy_id=46&alam=12&leht=5
esilekerkimine. Need tunnetasid rahva liigses enesekindluses ja usuleiguses ohtu ühiskonnale. 586. aastal eKr vallutab vahepeal tugevnenud Uus-Babüloonia (Piiblis: Paabeli) riik Jeruusalemma ja küüditab enamiku elanikkonnast. Seda perioodi iseloomustab pärimuse fikseerimine ja prohvetite muutus hoiatajatest lohutajateks. Ajaloolise ülevaate Iisraeli riigi moodustamisest kuni küüditamiseni annavad 1. ja 2. Saamueli, 1. ja 2. Kuningate ja 1. ja 2. Ajaraamat. 539. aastal eKr alanud Pärsia ülemvõimu aastatel said juudid loa pöörduda tagasi oma kodumaale. Peamiseks ülesandeks sau nüüd templi ja kultuse taastamine. Piiblis kirjeldavad seda 1 perioodi Ersa ja Nehemja raamatud. Sellesse aega langeb ka Moosese raamatute lõplik valmimine. Aastal 331 eKr sattus Palestiina Makedoonia Aleksandri suurriigi koosseisu. Seal valitsenud
Avaldas lehes kuulutusi, ärgitas inimesi talle rahvaluulet saatma, et ta seda koguda saaks. ,,Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele" (1888). See sisaldas esimest palvet koguda murdekeelt, teine palve koguda rahvaluulet ja peale selle küsitluskavad rahvakommete rahvausundi kogumiseks. Tema üleskutsed rahvaluulet koguda jõudsid rahva hulka, hiljem oli tal koguni 1400 kaastöölist, kes saatsid kokku 114 695 lk materjali. Viieosaline ,,ajaraamatu" idee; ,,Eestirahva ajaraamat" (1876). I. Vana kannel, II. Vana tarkus, III. Vana usk, IV. Vana jutt, V. Vana kombe. Veel nt ,,Setukeste laulud" I-III (1904-1907) 16. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhetest? J. Hurda arvates oli rahvaluule kui ,,üks suur ja elav ajaraamat" folkloori tähendus rahvasliku ajaloo kontekstis. 17. Mille poolest on eesti folkloristika ajaloos oluline O. Kallase tegevus? O. Kallas tegi 1893. ja 1901. aastal välitöid keelesaartel; 1904-1921 korraldas
väljaandesarju. Ta tegi üleskutseid rahvale, et folkloori jäädvustada ja avaldas rohkelt kogutud materjale (mille oli ennem iseseisvalt läbi töödelnud, eraldanud hea halvast), millega pani aluse rahvaluule väljaandmisele ja teaduslikule kirjastamisele. Pani aluse ka kaastööliste võrgule (enamasti üliõpilased), kes temaga folkloori kogusid ja andis neile tagasisidet. J. Hurda üleskutsed rahvaluulet koguda: 1. Rahvaluule kui "üks suur ja elav ajaraamat"; folkloori tähendus rahvusliku ajaloo kontekstis. 2. "Mis lugu rahva mälestustest pidada" (Eesti Postimehe lisaleht 1871, nr 26-27); Rahvaluule väärtustamine. 3. "Eestirahva ajaraamat" (Eesti Postimehe lisaleht 1876, nr 13); 4. "Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele" (Olevik 1888, nr 8-10, 12); I palve koguda murdekeelt; II palve koguda rahvaluulet; küsitluskavad rahvakommete ja rahvausundi
millele vastu vaielda ja kust tõukuda," ütles Luik. 08.04.2010 Sulev Uus: Laululaval kõnet pidamas, Moskvas Eesti taasiseseisvumise eest heitlemas, lugematuid intervjuusid andmas -- sellist Marju Lauristini lugejad teavad. Aga milline on 70. sünnipäeva tähistav Lauristin maalähedasemalt ja lähivaates? Juubelilugu tavatsetakse alustada autori esmakohtumisest juubilariga, või sellest kohtumisest, mis on kestvalt mällu talletunud. Ajaraamat kinnitab, et olime Marjuga terve 1958./1959. õppeaasta ülikoolis osakonnakaaslased. Paraku ma teda tollest ajast ei mäleta -- küllap sellepärast, et eesti filoloogia osakond oli suur ja Marju õppis esimesel, mina viimasel kursusel. Kahju muidugi, olnuks ju uhke siinkohal kuulutada, et tunnen Marju Lauristini üle poole sajandi. Nüüd aga liigume ajas mõne aasta tänase poole. Minust on saanud Edasi tööstusosakonna juhataja ja Juhan Peegli mittekoosseisuline abimees ülikoolis
2002.a. 2.septembril avati pidulikult kooli juurdeehitus, millega avanesid suurepärased võimalused nii õppimiseks, puhkamiseks, sportimiseks, huviringides osalemiseks kui ka kooli ürituste läbiviimiseks. Aastast 2005 kannab kool nime Tallinna Heleni Kool. Tallinna Heleni Koolis toimub õppetöö viipekeeles Narva Paju Koolis on kurtide õpilaste klass. Õpetus toimub vene keeles. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Juta & Kaarel Kotsar, "Eesti kurtide elu ajaraamat II", AS "Ühiselu", lk. 67-81, Tallinn 1997 2. Porkuni Kurtide Laste Internaatkooli almanahh "100 aastat Eesti Kurtide Kooli",1966 3. Maggie Woolley, "Elu kurdina", Koolibri, lk. 8, Tallinn 2000 4. Interneti koduleheküljed: http://www.ead.ee/ http://www.eklvl.ee http://www.hiie.tartu.ee/ http://helen.edu.ee/ LISA Kuidas käituda suheldes kurdiga 1. Kurt inimene ei reageeri, kui teda kõnetatakse selja tagant. Ta ei kuule sind. 2
sisaldab kroonika tähelepanekuid eestlaste kommete, usundi, keele, rahvalaulu, isiku- ja kohanimede, põlluharimise ning muudegi elunähtuste kohta. Henrik tundis ka siinsete põlisrahvaste keeli, sealhulgas ka eesti keelt. Teoses esinev eestikeelne sõnavara on üsna mitmekülgne, nt malewa, wanem, Lembitus, Viliende ning sisaldab üksikuid lauseid. Kroonikas saab teada, et siinne ristisõda oli pühendatud Neitsi Maarjale Eesti = Maarjamaa Kroonika ehk ajaraamat esitab ajaloosündmusi kronoloogilises järjekorras, enamasti proosavormis. Keskajal kirjutasid kroonikaid enamasti mungad ning see oli ajalookirjanduse valitsev zanr. Seal ei selgitata ega analüüsita sündmuste sügavamais seoseid. 13. sajandi teiseks esileküündivaks kirjalikuks mälestusmärgiks Henriku kroonika kõrval on Taani munkade poolt registreeritud Põhja-Eesti asulate nimekiri, nn Taani hindamisraamat, mis sisaldab ligi 500 kohanime, lisaks isiku- ja perenimesid
14. Nimeta L. Lukase artikli põhjal vähemalt kolme eesti rahvaluule süzeed ja/või motiivi, mis jõudsid 19. sajandi baltisaksa luulesse. Folkloorialased luuletused Eesti regivärss Rahvapärimus 15. Kirjelda J. Hurda tegevust rahvaluule kogumisel ja publitseerimisel. Hurt palus ajalehte teel inimestel saata rahvaluulet, murdekeelt, tegi küsitluskavad rahvakommete ja rahvausundi kogumiseks. Andis tagasisidet leheveergudel. Tal oli umbes 1400 kaastöölist. "Eestirahva ajaraamat" "Vana kannel. Täieline kogu vanu eesti rahvalaulusid" 16. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhetest? Hurda jaoks oli rahvaluule kogumine teadusele suunitletud. Samuti oli rahvaluule ta jaoks ideoloogiline vahnd eestluse uueksloomisel. 17. Mille poolest erinenesid Fr. R. Kreutzwaldi ja J. Hurda rahvaluulekäsitlused? Kreutzwald - sillaehitaja baltisaksa ja eesti kultuuri vahel, folkloori ja folkloristika vahel
Oli rahvusliku liikumise eestvedaja. Kutsus rahvast üles rahvaluulet koguma. Tema rahvaluulekogud on kõige suuremad, kogus ise ja kutsus üles ärksamaid hingi koguma, üleskutsed jõudsid rahvani, kaastöölisi oli u 1400. Hurt annab eestis rahvaluulele definitsiooni ja näitab, miks rahvaluule iseendana on uurimisobjekt. 18. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhetest? Rahvaluule oli tema arvates kui üks suur ja elav ajaraamat (folkloori tähendus ajaloo kontekstis). 19. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. Geograafilis-ajaloolise uurimissuuna esindaja oli Walter Anderson. See suund tunneb huvi tekstide päritolu ja ajas muutumiste kohta. Oluline on tekstide võrdlemine ning neis sarnasuste leidmine – kuidas osade lugude tuum püsib ajas sama, aga mõned muutuvad sootuks. Sellele meetodile on
uurimussuunale. Õppejõuna võttis kasutusele ajaloo seminari. Eestis peetakse allikaõpetuse isaks Sulev Vahtret 1926-2007. Ta uuris Eesti ajalugu, eriti muinas- ja keskaega. Avaldas uurimuse Jüriöö ülestõusust. Oli Eesti muinsuskaitse üks aktiivsemaid liikmeid. Tema initsiatiivil loodi TÜ Eesti ajaloo õppetool. Tema õpilasteks olid Mart Laar ja Tõnis Lukas. Tartu linna aukodanik. Eesti Vabariigi elutöö teaduspreemia. Kroonikate eripärad ajalooallikatena- Kroonika ehk ajaraamat on keskaegse ajalookirjanduse peamine vorm, kus sündmustest räägitakse nende toimumise ajalises järjekorras. Kroonikud paistavad silma erapoolikusega. Nt õukondade kroonikud paistavad silma sellega, et väljendavad otseselt valitsejate ja ülikute huvisid.. 13 saj kirjutasid kroonikaid peamiselt mungad. Eesti ajaloo kuulsamad kroonikud olid Läti Hendrik Balthasar Russow( kirjutas sündmustest 12 saj- 1578) Ta suhtus talupoegadesse hästi ja kritiseeris aadleid.
Jakob Hurt oli kogunud rahvaluulet väga innukalt. Ta alustas kogumist 1860.a. Alguses tegutses ta Eesti Kirjameeste Seltsi presidendina, hiljem kogus rahvaluulet iseseisvalt. Aastast 1871 avaldas ta ajalehtedes 11 juhendustega üleskutset. Hurda kogutud rahvaluule on süstematiseeritud kihelkonna ja laulutüübi järgi. Praegu on ERAs suur Jakob Hurda kogu. 16. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhetes? Rahvaluule kui ,,üks suur ja elav ajaraamat"; folkloori tähendus rahvusliku ajaloo kontekstis. 17. Mille poolest erinesid Fr. R. Kreutzwaldi ja J. Hurda rahvaluulekäsitlused? 17.1. Kreutzwald kasutas rahvaluulet oma loomingu ainesena, muutis ja kohandas folklooritekste 17.2. Hurt lähenemine oli teaduslik(um), ta publitseeris tekste muutmata kujul 17.3. Kreutzwald kui sillaehitaja/vahendaja maarahva ja baltisaksa
Jakob Hurt oli kogunud rahvaluulet väga innukalt. Ta alustas kogumist 1860.a. Alguses tegutses ta Eesti Kirjameeste Seltsi presidendina, hiljem kogus rahvaluulet iseseisvalt. Aastast 1871 avaldas ta ajalehtedes 11 juhendustega üleskutset. Hurda kogutud rahvaluule on süstematiseeritud kihelkonna ja laulutüübi järgi. Praegu on ERAs suur Jakob Hurda kogu. 16. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhetes? Rahvaluule kui ,,üks suur ja elav ajaraamat"; folkloori tähendus rahvusliku ajaloo kontekstis. 17. Mille poolest erinesid Fr. R. Kreutzwaldi ja J. Hurda rahvaluulekäsitlused? 17.1. Kreutzwald kasutas rahvaluulet oma loomingu ainesena, muutis ja kohandas folklooritekste 17.2. Hurt lähenemine oli teaduslik(um), ta publitseeris tekste muutmata kujul 17.3. Kreutzwald kui sillaehitaja/vahendaja maarahva ja baltisaksa
hiskonnaelus. Eestis hakkas ka k?ik muutuma. T?nu iseseisvumisele levis eesti keel. Haridust hakati muutma eesi keelseks. Eestis oli palju andekaid kunstnike, kirjanike, muusikuid, teadlasi , sportlasi ja ka teisi, kes ei j??nud populaarseks ainult Eestis , vaid j?udsid ka k?rgele tasemele mujal maailmas. Kasutatud kirjandus L?hisajalugu I osa ( 9.klassi ?pik) Kunstikultuuri ajalugu (12.klassi ?pik) T?ielik ja ?lim kunstiajalugu Euroopa ajalugu 1763-1991 Euroopa rahvaste ajaraamat www.kuuste.ee/.../TEADUSE%20AREG%20JA%20MUUTUSED%20OLMES.pps http://www.tuumaenergia.ee/index.php?id=81 https://www.energia.ee/c/document_library/get_file?uuid=3cbe8bd1-611e-45a5-b6ed- 4f69f69cbee1&groupId=10187 http://chimeira.wikispaces.com/Televisiooni+ajalugu http://et.wikipedia.org/wiki/Ford_T http://www.miksike.ee/docs/ http://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCrr http://et.wikipedia.org/wiki/Salvador_Dal%C3%AD http://www.tants24.ee/index.php?page=44 http://iluguru.wordpress
dokumentide publitseeringuid. 1977. aastaks ilmus 21 köidet ning saatuslikuks sai 1938. aasta Molotov-Ribbentropi pakt ning 22. köide ilmus alles NSV Liidu lagunemise järel. Eesti ja teiste Balti riikide taasiseseisvumise rahvusvahelise tausta kohta on dokumente rohkesti nii idas kui läänes. Suur osa neist on vähese ajalise distantsi tõttu suletud. Väärtuslikku teavet selle aja suurpoliitika telgitaguste kohta pakuvad diplomaatia võtmekujude mälestused.6 Kroonikad Kroonika ehk ajaraamat on keskaegse ajalookirjanduse peamine vorm , kus sündmustest räägitakse nende toimumise ajalises järjekorras. Niisuguses jutustuses ei avata sündmuste seoseid ega põhjuseid, kuid neil on mingi süzeeline liin ja läbiv idee. Euroopas kirjutasid kroonikaid 13. sajandini peamiselt mungad, hiljem ka ilmalikud autorid. Kroonikate iseloomulikuks jooneks on, et hilisemad kroonikad sisaldavad varasemaid kroonikaid katkete või ümberjutustusena.
16111632 Gustav II Adolf 16321654 Kristiina 16541660 Karl X Gustav 16601697 Karl XI 16971718 Karl XI Rootsi territoorium 1658. aastal. Gustav II Adolf, Rootsi kuningas aastatel 1611-1632 18 1658. Kasutatud kirjandus · Ene 8. osa 1995 lk 277 · A. Mägi "Eesti rahva ajaraamat" 1993 · S.Valdmaa, A.Adamson "Eesti ajalugu gümnaasiumile" 1999 · Eneke 1. osa 1982 lk 273 · http://et.wikipedia.org/wiki/Rootsi_aeg 19
rahvakommete ja rahvausundi kogumiseks; • Tagasiside andmine leheveergudel (avaldas 156 kogumisaruannet) = epistolaarne folkloristika; • Üleskutsed jõudsid rahva hulka: u. 1400 kaastöölist, kes saatsid kokku 114 695 lk rahvaluulekirjapanekuid (vt Kivike); • Kaastööd köidetud formaadi ja topograafilise printsiibi alusel; 18. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhetest? • Rahvaluule kui “üks suur ja elav ajaraamat”; folkloori tähendus rahvusliku ajaloo kontekstis; 19. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid; – Eesmärk välja selgitada tekstide algupära (Urform), genees ja levikuteed; – Väärtustab suuri rahvaluulekogusid; – Mõjutused evolutsiooniteooriast, tekstikriitikast ja
Dendrokronoloogiline skaala on puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala. Selle abil on võimalik leida tema täpne kasvu- ja maharaiumisaeg. Numismaatika tegeleb aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega. Määratakse müntide vermimiskoht ja aeg, aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhted. Etnoloogia ehk rahvusteaduse uurimistulemused. Mõningaid teadmisi saab rahvaluulest, milles esineb sageli küllalt vanu pärimusi. Kroonika ehk ajaraamat on dateeritud sündmuste esitus ajalises järgnevuses Selleks on näiteks väga informatsioonirikas Hendriku Liivimaa kroonika. 2. Muinasaja periodiseering. Muinasaeg- üheksandast aastatuhandest e. Kr. Kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni XIII sajandi esimesel veerandil p. Kr. (aluseks on võetud materjalid, millest valmistati peamised töö- ja tarberiistad)
Ta läheb rändama (et leida ennast peab minema kaugele). Kui ta ring on täis, tuleb ta tagasi, kuid on veel rohkem erinev kui varem ja see käib inimestele närvidele. Nad peksavad ta surnuks. Kui ta sureb siis juhtuvad imed ja saadakse aru, et ta oli pühak. Nii saavad teised puhtaks, sest nad kahetsevad-saavad puhtaks läbi teise kannatuste. 34. Kroonikad ja letopissid, mõlemale vähemalt 1 autor ja lugu, erinevused. Kroonika ajaraamat. Esimese kroonika kirjutas Nestor Letopiss algas alati maailma lõpu ja uue alguse looga. Esimese letopissi kirjutas sakslane Scholtze. ,,Lugu Igori sõjaretkest" tähtsal kohal rüütliau ja patriotismi ülistamine, kangelaste idealiseerimine . Utori jaoks peegeldab lugu Kiievi-Vene killustumise tagajärgi. Teeb temast terve Venemaa eest võitleja. Esinevad vanavene jumalad, kosmogoonilised s.o. taevakehadesse puutuvad sümbolid, samuti hingestatud loodus. 35
Dendrokronoloogiline skaala on puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala. Selle abil on võimalik leida tema täpne kasvu- ja maharaiumisaeg. Numismaatika tegeleb aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega. Määratakse müntide vermimiskoht ja aeg, aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhted. Etnoloogia ehk rahvusteaduse uurimistulemused. Mõningaid teadmisi saab rahvaluulest, milles esineb sageli küllalt vanu pärimusi. Kroonika ehk ajaraamat on dateeritud sündmuste esitus ajalises järgnevuses Selleks on näiteks väga informatsioonirikas Hendriku Liivimaa kroonika. 2. Muinasaja periodiseering. Muinasaeg- üheksandast aastatuhandest e. Kr. Kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni XIII sajandi esimesel veerandil p. Kr. (aluseks on võetud materjalid, millest valmistati peamised töö- ja tarberiistad) Kiviaeg Aeg
Eesti kirjanduses on kunstiküpseid komöödiaid kirjutanud Eduard Vilde (1865 -1033) "Pisuhänd", Hugo Raudsepp (1883 -1952) "Mikumärdi", Enn Vetemaa "Püha Susanna ehk Meistrite kool" jt. Kriminull- teos, mille keskmeks on peategelane (keegi, kes hakkab kuritegu lahendama), kelle silme läbi sündmusi jälgitakse. Kriminaalkirjandus - seikluskirjanduse eriliik, mis põhineb kurjategija(te) ja politsei vastasseisul. Kroonika - ajaraamat, teos, mis jutustab ajaloosündmustest nende toimumise järjekorras. Kunstmuinasjutt - muinasjutt, millel on kindel autor. Kõnekäänd - rahvapärane väljend, mis annab lühidalt, piltlikult, poeetilises vormis mingi olukorra, nähtuse, eseme või omaduse iseloomustuse. Laulupidu - suur muusikapidustus, kus esinevad laulukoorid ja orkestrid. Luulegraafika - luuletused, milles stroofi kuju ning teksti paigutuse kaudu lehekülgedel taotletakse sisule vastavaid nägemuskujundeid.
ja 19. sajandi hingeloenduste allikalise väärtuse uurimise teemal. 1974. aastal sai Vahtrest ajalooprofessor. 1980. aastal õnnestus tal trükis avaldada seni autoriteetseimaks jäänud uurimus Jüriöö ülestõusust. 1980. aastatel tegeles kirikuajaloo uurimisega, kuid järgmine oluline teos käsitles taas eesti varasemat poliitika ja sõjaajalugu: 1990. aastal ilmus raamat "Muinasaja loojang Eestis. Vabadusvõitlus 12081227". 3. Kroonika ehk ajaraamat on dateeritud sündmuste esitus ajalises järgnevuses. Kroonikad: Kuulsamad kroonikud Eesti ajaloos on olnud Läti Henrik ja Balthasar Russow Läti Henrik ,,Liivamaa kroonika ,, 13 sajand kroonik oli jumala tööriist, kes lihtsalt märgistas teave. Samas praegu autor oluline, sest ta ju sublektiivne. Läti Henrik oli piiskop Alberti teenistuses ja kajastas teda positiivsemas valgustuses. Ta kajastas vastaseid negatiivselt (liivlased ja eestlaned halvad ka. Venelased jne
rahvuseeposeks. Selleks võib olla nii rahva- kui ka kunsteepos. JUTUSTUS suhteliselt vaba eepikazanr, mis asub romaani ja novelli vahel. Struktuurilt ja kompositsioonilt romaanist lihtsam ja mahult enamasti lühem. Piirdutakse enamasti ühe vaatepunktiga, ühe teema ja väiksema arvu tegelastega. Novellist erineb hajusama vormi, väiksema kunstilise tiheduse ja sündmuste rahulikuma ning sujuva arendamise poolest. Väldib fantastikat. KROONIKA ajaraamat, ajaloolisi sündmusi ajalises järjestuses esitav jutustus. Neid läbib põhiidee, sündmuste olemuslikke seoseid ega põhjusi ei selgitata, ka inimesekujutusse ei süveneta. Esinevad proosa- ja värsivormis. Tuntuim eesti kroonika on Läti Henriku Liivimaa kroonika. Ajalooaineline ilukirjandus tugineb kroonikais talletatud faktidele ja kirjeldustele, kasutab ka nende vormivõtteid (stiil, leksika) MARGINAAL märkus raamatu või käsikirja valgel äärel, ääremärkus; kirjandusliku
- 1889 Eesti rahva mõistatused - 1893-95 Rahva-raamat - 1896 Luupainaja http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/vanad/eisen/luupainaja/ - 1896 Näkiraamat http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/vanad/eisen/nakid/ - 1897 Kodukäijad http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/vanad/eisen/koduk/ - 1909 Eesti rahvanali http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/vanad/eisen/ernali/ - 1914 Eesti vanasõnad Jakob Hurda rahvaluule väljaannete plaan: - Eestirahva ajaraamat (1876) o 1. Vana Kannel o 2. Vana Tarkus o 3. Vana Usk o 4. Vana Jutt o 5. Vana Kombe 1. Teaduslikud väljaanded: 1) Kõikide tekstide väljaanded - Monumenta Estoniae Antiquae 2) teaduslikud antoloogiad 2. Rahvaväljaanded: 1) Esteetiliseks lugemiseks, tekstid võivad olla töödeldud 2) eriti soositud 1920.-30. aastatel koolide tarbeks koostatud väljaannetena ERA: teaduslikud ekspeditsioonid ja kogumisvõistlused:
ja 19. sajandi hingeloenduste allikalise väärtuse uurimise teemal. 1974. aastal sai Vahtrest ajalooprofessor. 1980. aastal õnnestus tal trükis avaldada seni autoriteetseimaks jäänud uurimus Jüriöö ülestõusust. 1980. aastatel tegeles kirikuajaloo uurimisega, kuid järgmine oluline teos käsitles taas eesti varasemat poliitika ja sõjaajalugu: 1990. aastal ilmus raamat "Muinasaja loojang Eestis. Vabadusvõitlus 12081227". 3. Kroonika ehk ajaraamat on dateeritud sündmuste esitus ajalises järgnevuses. Kroonikad: Kuulsamad kroonikud Eesti ajaloos on olnud Läti Henrik ja Balthasar Russow Läti Henrik ,,Liivamaa kroonika ,, 13 sajand kroonik oli jumala tööriist, kes lihtsalt märgistas teave. Samas praegu autor oluline, sest ta ju sublektiivne. Läti Henrik oli piiskop Alberti teenistuses ja kajastas teda positiivsemas valgustuses. Ta kajastas vastaseid negatiivselt (liivlased ja eestlaned halvad ka. Venelased jne
Nende viimastegi teadetest on palju kaduma läinud; sellest, mis säilinud, esineb praegu mõni osa jällegi ümbertöötatud redaktsioonis. Vastased ja võõrad rääkisid eestlastest harilikult ainult niipalju, kuivõrt eestlased olid teguriks, mida tuli avalikult arvestada. Läti Hindreku kroonikas kuuluvad eestlased peategelaste hulka, järgnevad ajaraamatud nimetavad neid juba harvemini, kuigi veel kaunis sagedasti. 14. aastasaja kirjeldusel ei pääse ükski ajaraamat mööda 1343. a. vabadusevõitluse kirjeldusest, vähemalt nimetusest. Viimaks aga kaob võõraste ja vastaste kirjutatud ajaloo veergudel eestlastel individuaalne, teguvõimas ilme talupoegade hallis, passiivses, ühetaolises massis. Kuigi me eestlaste ajaloo käigu saadusi üldistes joontes tunneme ristiusu ajast peale, ei ole siiski kõik üksikasjad küllalt selged. Pealegi ei taha me ainult arenemiskäigu saadusi teada, vaid
Muistis - kõik asjad, mis on maha jäänud tollest ajast ehk muinasjäänused. Arheoloogia ajalooteaduse haru, mida uuritakse muististe abil. Dendrokronoloogiline skaala pikaajaliste mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide muutusi kajastav skaala. Numismaatika ajalooteaduse haru, mis uurib münte. Etnoloogia rahvateaduse uurimine. Rahvaluule luulevorm, mida antakse edasi põlvest põlve, levib lihtrahva seas. Võib sisaldada vanu pärimusi. Kroonikad ajaraamat, milles olevad sündmused on dateeritud. 2. Muinasaja periodiseering (9-10) : KIVIAEG - vanem kiviaeg e. Paleoliitikum -9600 eKr; keskmine e. Mesoliitikum - 9000-5000 eKr; noorem e. Neoliitikum - 5000-1800 eKr; PRONKSIAEG - vanem pronksiaeg - 1800-1100 eKr; noorem pronksiaeg - 1100- 500 eKr; RAUAAEG - vanem rauaaeg: 1)eel-Rooma rauaaeg - 500 eKr- 50 pKr, 2)Rooma rauaaeg - 50-450; keskmine rauaaeg - 450-800; noorem rauaaeg 900-1200 3
Ristikivi (19121977), Jaan Kross (1920) jt. ajalooline romaan ajalooaineline romaan. Vt ajalooline kirjandus, romaan. ajaluule olevikusündmustega vahetult seotud luule. Eestis oli ajaluule kõrgperiood aastail 19191923. Ajaluulele on iseloomulikud humanismi ja vaimsuse rõhutamine, üleskutse moraalseks ümbersünniks, sõja ning tõusiklikkuse kriitika. Näiteks Marie Underi (18831980) luulekogud "Verivalla" (1920) ja "Pärisosa" (1923). ajaraamat vt kroonika. aforism mõttetera; napisõnaline vaimukas ütlus või salm, mis väljendab üldistatud mõtet või elutarkust. Aforismid põhinevad peamiselt võrdlusel, vastandusel või paradoksil. Näiteks: Sõprus lõpeb seal, kus algab umbusk. (Seneca.) Agamemnon kreeka mütoloogias Mükenee kuningas, kreeklaste ülemjuhataja Trooja sõjas. Agamemnon on "Iliase" üks peategelasi. akademism teadus- või kunstitraditsioonide range järgimine. Akademism
Tartu. 1999. (Tsivilisatsioonide kokkupõrge? // Akadeemia 6/1995, lk.1205-1233.) 6. Järvelaid, Peeter. Code civil des Francais - 190 // Juridica 3/1994, lk. 80-81 7. Järvelaid, Peeter. Pihlamägi, Maie. 80 aastat Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi 1918 - 1998. 8. Lotman, Juri. Kultuur ja plahvatus. Tallinn. 2001. 9. Lotman, Juri Semiosfäärist. Tartu. 1999 10. Lotman, Juri. Kultuurisemiootika. Tallinn. 1990. 11. Mägi, Arvo. Euroopa rahvaste ajaraamat. Tallinn.1992 12. Pikamäe, Priit. Eesti võimalustest jääda ellu Euroopa Liidus // Juridica. 8/95,lk.351- 355 13. Piirimäe, Helmut. Suur Prantsuse revolutsioon. Tallinn. 1990. 14. Strömholm, Stig. Juristide Euroopa // Akadeemia 11/1994, lk. 2326-2335. 15. Wies, Ernst W. Karl Suur. Keiser ja pühak. Tallinn. 1999 Antiigileksikon. 1-2. Tallinn. 1983. Võõrkeelne kirjandus: 1. Anners, Erik. Istorija evropeiskogo prava. Moskva. 1994 2. Berman G. Harold
annaabi.ee 
