M.Kirota r Tallinn 2013 Päritolu Jaroslav Tark ehk Jaroslav Vladimirovits oli Vene valitseja ja Kiievi suurvürst. Nime andis Jaroslavile alles 19. sajandil vene ajaloolane Nikolai Karamzin et eristada teda teistest Jaroslav Vladiirovitsi nimelistest vürstidest. Jaroslavi isa oli Vladimir Svjatoslavits Suur (Vladimir Püha, Vladimir Särav Päikene). Tema ema oli arvatavasti Norra päritolu vürstitar Rogneda Rogvolodovna . Jaroslav oli Norra kuningate Olaf Püha ning Harald Hårdråde äi ja Rootsi kuninga Olaf Skötkonungi väimees. Ta kasutas palju varjaagide ehk viikingite sõjalisi teeneid, eriti Novgorodis. Jaroslavi ristinimi oli Georgi ehk Juri. Ta abiellus Rootsi kuninga Olaf Skötkonungi tütre Ingegerdiga. 2
2.1 Lühiredaktsioon Russkaja pravda lühiredaktsioon I.A. Stratonovi8 järgi ja teiste ajaloo teadlaste järgi, terviklikuna ilmunud aastal umbes 1072 ning selles sisalduvad 6 nimekirju. Iseenesest koosneb ta 43 sätetest. Kuid enne lõpliku lühiredaktsiooni moodustamiseni eksisteeris sellele eelnev ,,Jaroslavi õigus", mis tekkis aastal 1016 või 1036 (teadlaste seas ei leia ühtset kokkuleppet). Selle õiguse sätete numbrid on 1-18. Aastaks 1072 ilmub nii öelda ,,Jaroslavitsi õigus" ehk Jaroslavi järglaste õigus, mis täiendab eelneva õiguse ning teeb lühiredaktsiooni terviklikuks. Selle õiguse sätete numbrid on 19-41. Esimene lühiredaktsiooni osa (,,Jaroslavi õigus") rääkis veritasu tava säilitamisest ning ,,piisavalt täpse kohtu trahvide differentseerimisest sõltuvalt kannatanu sotsiaalsest seisundist". Kui rääkida veritasust, siis seoses feodaalsuhete arendamisega ,,Jaroslavi
Klooster oli Mekaks vene-õigeusklikele Venemaalt. Kloostri tähtsaim ehitis on Moskva-Jaroslavli koolkonna sakraalehitisi jäljendav viiekupliline Jumalaema Uinumise (Uspenski) peakirik, mis ehitati aastatel 19081910. Selle arhitekt oli Mihhail Preobrazenski. Kolmelöövilises kirikus on kolm altarit, rikkalik männipuust nikerdatud ikonostaas ja haruldasi seinamaalinguid. Aastail 19171923 oli klooster evakueeritud Rostovisse Jaroslavi kubermangus, Vabadussõja ajal oli kloostri hoonetes tüüfusehaigla. Pärast Eesti iseseisvumist konfiskeeris Eesti valitsus 1919 enamiku kloostri maadest ja allutas selle Eesti Apostlik-Õigeusu kirikule, mis ei allunud alates 1923. aastast Moskvale. Teise maailmasõja ajal möödus rindejoon kirikust kõigest mõne kilomeetri kauguselt ja sakslased asutasid kloostrisse kontsentratsioonilaagri. Hetkel elab kloostris üle saja nunna ja noviitsi.
PROOSALUULET Turgenev ,,VARBLANE" Väike noor varblane oli pargialleel, ümber noka kollane laik, pea udusuil. Ta oli pesast välja kukkunud. Koer Trestor jooksis linnukesele appi, ent varblane läks turri ja kohevile, ise südantlõhestavalt ja haledasti säuksudes. Kutsusin koera enda juurde tagasi ja läksin edasi. Tundsin aukartust südames. Armastus on tugevam kui surm ja surmahirm. Ainult armastus on see, msi elu hoiab ja edasi viib. ,,KÜNNIS" Kõrge künnise ees seisis noor vene neiu. Ta tahtis astuda üle künnise. Künnise sees ootab teda ees külm, nälg, vihavaen, teotus, põlgus, ülekohus, vangipõli, haigus ja koguni surm. Tüdruk teab seda ja tal on ükskõik. Ta tahab võtta vastu kõik kannatused. Üle künnise astudes võib tüdruk astuda usu ka sellesse, millesse praegu usub. Ja neiu astub üle künnise. ,,LEEM" Lesknaisel suri ta ainus poeg. Poeg oli kahekümne aast...
Kiievist teada, et isa surnud. Jaroslavil õnnestus oma vägedega leppida, viikingi sõdalastel oluline roll, läks venna Svjatopolki vastu. Väed kohtusid Ljubetsi lähedal ja kroonikas kirjeldus sellest. Üks vägi ühel kaldal teine teisel. Ühe vägised. Kumbki ei julgenud rünnata, ootasid mitu kuud, tuli sügis ja külm. Sõimasid üksteist üle jõe, külma saabudes Jaroslav jootis meestele õlut ja ründas. Svjatopolk sai Poolast abivägesid ja ajas JAroslavi minema. Jaroslav Tark troonile 1018-1054. Jaroslav Kiievisse maetud ja 1950. aastail kaevati lahti ning Geranimov tegi Sofia katedraali hauast leitud mehest pea konstruktsiooni. Tal jalga nool lennanud, sel luustikul olevat vigastus jalaluul olnud. 1018 polnud kõik 12 vennast surnud. 1036 võeti kinni vend Sudislav, Pihkva vürst ja pandi vangi. Bütsantsi Anna poeg. 1054 jäi Sudislav vangi, ta oli ära unustatud, veetis viis aastat veel vangis.
Tolleaegne elamu kujutas endast väikest üheruumilist rõhtpalkidest ehitist, mille seinad olid tihendatud saviga ja nurgas asus kerisahi selle ees leeauk, kuhu tõmmatud sütel valmistati süüa. Relvastus täiustus-ratsavarustusse ilmusid jalused, mis tegi ratsaniku palju kindlamaks ja tugevamaks. Peamised siiski odad ja kirved. Kiievi vürst Jaroslav Tark- 1030 korraldas ta sõjaretke Tartu alla, mille ta vallutas. Kedrakeraamika, pandi potikedrad keerlema. (sõnad rist, raamatpapp) Jaroslavi poeg, suurvürst IZJASLAV ja OSTROMIR(Novgorodi possaadnki) sooristasid sõjaretke, mis ulatus Harjumaani. Jaroslavi Vene võim lõppes 1061.a, mil eesti hõim sossolid, ränga maksustamise vastu üles tõusis ja maksukogujad minema kihutas.Tungisid Tartu alla ja põletasid Linnuse maha.Suhted naabritega. Läänemeresoomlastest naabritega – lõunas liivlaste, kurelaste; põhjas soomlaste; kirdes karjalaste, vepslaste, isurite ja vadjalastega – olid suhted rahumeelsed
kasutusele ka slaavi tähestik. Sajanditeks jäi mõjutama Vene kultuuri Bütsantsi kultuur. 10. Jaroslav Tark vene valitsejana Suurima õitsengu saavutas KiieviVenemaa Jaroslav Targa valitsemise ajal aastail 10191054. Jaroslav Tark oli hiilgav valitseja ta tugevdas riiki nii sisemiselt kui ka välimiselt, ta püüdis laiendada riigi piire. 1030. aastal tuli ta oma väega ka KaguEestisse, võitis eestlasi ning rajas Tartu linnuse kohale oma kantsi, millele anti Jaroslavi ristinime järgi nimeks Jurjev. Kuid kauaks Vene võim eestisse seekord püsima ei jäänud 1061. aastal aeti venelased siit minema. Jaroslav Targal oli suuri teeneid Kiievi linna kindlustamisel ja kaniks tegemisel. Tema algatusel loodi ka esimene kirjalike õigusnormide kogu ehk Vene õigus. Ta oli pannud oma pojad valitsema eri linnadesse. Pärast Jaroslavi surma tekkisid tema poegade vahel kodusõjad, mis viisid suurvürstivõimi langemiseni. (lk 5455)
Eestlaste esivanemad jõudsid tänapäevastele aladele arvatavasti ligikaudu 9000 aastat e.kr. Umbes samast ajajärgust on teada ka mitmeid asulaid, neist vanim Pulli asula Pärnu lähistel. Teada on ka eestlaste muistsed asualad Kundas ja Reiul. Esimesed märkimisväärsed konfliktid välisvaenlastega jäävad 11sajandisse, kui Vene suurvürst Jaroslav Tark allutas enda võimule Kagu-Eesti ja rajas Tartu linnuse kohale Jurjevi linnuse ja rajas samasse ka samanimelise asula. Jaroslavi algatatut jätkas tema poeg, kes oma ettevõtmistes ebaõnnestus ja aastaks 1061 olid venelased muistse Eesti pinnalt minema löödud. Eestlaste rahulik elu ja õitseng sai otsa aastal 1208, kui peale liivlaste ja latgalite alistamist asus Mõõgavendade Ordu piiskop Alberti juhtimisel ristiretkele eestlaste vastu. Ent eestlastele ei olnud ristiusk meeltmööda ja nii asuti oma iseseisvust ja usku mõõgaga kaitsma. Kahjuks ei olnud
novembril 1923. East Derry, New Hampshires. Abikaasa Louise. Tütred Julie, Laura ja Alice. Mereväe proovilendur. 5. mai 1961 Esimene ameeriklane kosmoses. Freedom 7 kapslis 15 minutit. Freedom 7 kosmosesõiduk. Maksimaalne kiirus 8277km/h. Mass on 1295 kg. 31. jaanuar 9. veebruar 1971. aastal käis Apollo 14 kuul (viies inimene). Suri 21. juuli 1998. Põhjuseks oli leukeemia. Sündinud 6. märts 1937, Jaroslavi oblastis. Isa suri II maailmasõjas ema kasvatas kolme last üksinda. 17-aastaselt läks tööle, et raha teenida. Vabal ajal käis langevarjuga hüppamas. 1962. aastal valiti kosmoselennu ettevalmistusrühma. 16 19 juuni 1963 lend maailmaruumi. Kosmoselaev Vostok-6. Esimene naine kosmoses. Teda tabas kosmosehaigus. Kosmosesõiduki mass on 4713 kg. Missiooni kestvus oli 2 päeva, 22 tund ja 50 minutit. Sündis 30. mai 1934.
Nikolai Nekrassov Nikolai Aleksejevits Nekrassov sündis 10. detsembril 1821. aastal Ukrainas. Tema isa oli Aleksei Nekrassov, kes teenis vene imperialistlikus armees. Nikolai ema, Aleksandra Zakrzewska, oli Poola aadlik, kes oli pärit Varssavist. Nikolai Nekrassov kasvas üles Greshnevos, Jaroslavi provintsis, oma isa esivanematelt päritud mõisas Volga jõe kaldal. Seal nägi ta pealt rasket Volga paadimeeste sunnitööd. Tema isa varajane lahkumine vene armeest ja tema avalik töö maakonna inspektorina põhjustasid talle palju pahameelt mille tulemuseks olid viha naiste ja talupoegade vastu. Sellised kogemused traumatiseerisid noort Nikolaid ja määrasid kindlaks tema luuletuste teema- vene talupoegade ja naiste saatuse
liikumine) Noorem 800 * noad, (sõja)kirved, * põlluharimine kõrgel * asustus tihenes * venelaste poolt nimetati rauaaeg 1200/ sirbid, vikatid tasemel (talirukis, nisu, kaer, * üks adramaa taluperel tsuudideks 1227 * relvaseppade toodang: hernes, oad) * suitsutuba- väike, * 1030. Jaroslavi sõjakäik ja rajas relvad, hõbestatud * kolmeväljasüsteem palkidet, köeti ilma Tartusse tugipunkti odaotsad, mõõgapidemed, (talivili, suvivili, kesa) korstnata kerisahjuga; * 150 000 inimest mõõgateramikke * loomapidamine (veised, rehielamu eelkäia * rauatootmiskeskused (Virumaa,
lööma viikingite röövretki. Üldiselt saadi sellega hakkama ja vahel korraldati ka vasturetki. b) Oht ida poolt. 9 saj lõpul oli tekkinud Vana-Vene riik(Kiievi-Venemaa) Venelased olid mitme saj jooksul hõivanud eestist isa poolsete soome-ugrilaste alasi. Nüüd hakkasid Kiievi võrstid korraldama sõjakäike ka eesti aladele. Aastal 1030 korraldas Kiievi vürst Jaroslav(Tark) sõjakäigu Ida-Eestisse ja vallutas Tarbatu linnuse. Ta nimetas Tartu Jurjeviks e Juri linnaks ( Juri oli Jaroslavi ristinimi). Venelased hoidsid Tartut 30 a ja valitsesid neid samuti, pärast mida ajasid eesti hõimud nad uuesti välja. U 600 aasta paiku olevat rootslaste kuningas Ingvar teinud rüüsteretke eestimaale. Eestlastega peetud lahingus saadi lüüa, langes ka kuningas ise. Tsuudid- Vene kroonikates nim eestlasi ja mõningaid teisi isa pool elanuid läänemeresoomlasi tsuutideks.
Taani müüs oma valdused PõhjaEestis 1346. aastal Jüriöö ülestõusu tagajärjel ja sisesegaduste tõttu Saksa ordule, kes pantis selle 1347. aastal Liivi ordule. Eesti keskaeg Pärast 1347. aastat eksisteerisid Eestis järgmised moodustised: 1) Liivi ordu 2) SaareLääne piiskopkond 3) Tartu piiskopkond Ametlikult kuulus kogu VanaLiivimaa SaksaRooma riigi koosseisu. Mõned sündmused Eesti keskajal 1234 Märtsis Novgorodi vürsti Jaroslavi retk suurearvulise sõjaväega Tartu ümbruskonda. 1242 Jäälahing sakslaste ja novgorodlaste vahel Peipsi järvel 5. aprillil. 1269 Ordu vastulöök Pihkvale, Irboska ajutiselt Ordu käes. 1268 Jaanuaris tuleb mitu Novgorodi vürsti oma vägedega (30 000 meest) üle Narva jõe Rakvere alla, hävitades teel hulga koopasse põgenenud maalasi. Koobastikku juhiti vesi ja väljatulijad tapeti. 18. veebruaril leidis aset Kihola jõel verine
Juri Vladimirovitš Andropov Lapsepõlv Sündis 15.juunil Mineraljnõje Vodõ lähistel Nagutskoyes Venemaal Pärit raudteelase perekonnast Pärit rikkamast kasaka-aadli Haridus 1936. aastal lõpetas Rõbiniski Veetransproditehunikumi Samal aastal alustas õpinguid Petrozavodski Riiklikus Ülikoolis Lõpetas NLKP KK Kõrgema Partei kooli Poliitlise karjääri algus 1938-39 → Üleliidulise Komminustliku Noorsooühingu Jaroslavi Oblastikomitee esimene sekretär 1940-44 → Karjala LKNÜ esimene sekretär II maailmasõda, sõjajärgsed aastad ning teekond tippu II maailmasõja ajal tegutses Andropov Karjala partisaniliikumises 1944-1947 → Karjala KP Petrozavodski linnakomitee II sekretär 1947-1951 → Karjala KP KK II sekretär 1951-1953 → NLKP KK vastutav töötaja 1953-1957 → NSV Liidu erakorraline ja täievoliline suursaadik Ungaris 1957-1962 → NLKP KK osakonnajuhataja
Seega pigem tundis huvi ,et oma valdusi laiendada. Oma abikaasale kinkis ingerimaa nimi ka sealt. 1030 suut sõjakäik siia ja võitis ning rajas Jurjevi linna eesmärgiga allutada hiljem kogu eesti ala. Jaroslav viimane valitseja kess sõdis Bütsantsiga. Pani oma poja Vsevolodi paari keisri tütrega ja sellest abielust sündis hilisem valitseja Vladimir Monomahh. Tragaks nimetati teda kuna ajas uudset poliitikat, korraldas laiaulatuslikku ehitustegevust, andis välja ühtse seadusandluse( jaroslavi e vene e lühikeseks õiguseks)-säilis veritasu. 14. Vana-Vene riik ja Eesti 997-1061 11 saj alguses Jaroslavi huvisfääri satuvad tsuudid e eesti ala asukad. Põhjuseks pakutud ka nede enda aktiivsust nt piraatlus jne. Tegelikult sel ajal ei ole teateid eestlaste suurest aktiivsusest. Seega pigem tundis huvi ,et oma valdusi laiendada. Oma abikaasale kinkis ingerimaa nimi ka sealt. 1030 suut sõjakäik siia ja võitis ning rajas Jurjevi linna
vaimulik hooldamine, suur rõhk haridusele. Kui tsitserslased oli aristokraatlik ja aadlikelembe, siis kerjusmungaordud olid aga eelkõige mõeldud tavalisee rahvale. Rajati ka naiskloostrid, mis eelkõige olid hooldusasutused leskedele. Kronoloogia · 1227 - Suvel novgorodlaste rüüsteretk Karjalasse. · 1228 - Hämelaste ulatuslik vasturetk Novgorodi aladele. · 1234 - Märtsis Novgorodi vürsti Jaroslavi retk suurearvulise sõjaväega Tartu ümbruskonda. · 1241 - Novgorodi vürst Aleksander (Nevski) vallutab sakslaste käes oleva kindluse Koporje, hävitab selle ja laseb vangilangenud vadjalased ja maalased üles puua. · 1242 - Jäälahing sakslaste ja novgorodlaste vahel Peipsi järvel 5. aprillil. · 1248 - 1250 - Tallinna linna pealik Stigot Agison kirjutab koos Tallinna rae ja kodanikkonnaga Lüübekisse, paludes abi novgorodlaste vägivallategude all
Postmodernism. 39. Postmodernismi mõiste arhitektuuris. Modernismi kriis, modernistlik arhitektuuri ,,surm". 40. Milline järjekindel kunstivool tekkis 1960.a. lõpus? Kuidas mõjusid tehnilised vahendid nende teoste üldilmele? Neokonseptualism e. Kunst, mis oma ideedega püüab sekkuda kunstivälisesse ühiskondlikku ellu. Eesti kunst 1940-1955a. 41. Millal loodi ja miks loodi Eesti Nõukogude Kunstnike Liit? 1943.a. Venemaale sattunud kunstnikud saadeti Jaroslavi linna, sest nõukogude võim tahtis neid kasutada propagandasõjas. 42. Millises laadis töötasid kunstnikud edasi Saksamaa poolt okupeeritud Eestis? Kuna natside kunsti mõju oli väike ja Eest kunstnike ,,kasvatamist" ei peetud oluliseks, töötasid nad edasi 1930. aastate laadis. 43. Kui suur hulk kunstnikest suundus 1944.a. Pagulusse? Ligi kolmandik Eesti kunstnikest. 44. Mis toimus arhitektuuris?
Põhja-Eesti ja Läänemaa, kuid kaotas need peagi Mõõgavendade ordu vastuseisu tõttu. Umbes samal ajal asusid Tallinna elama kuni 200 saksa kaupmeest ja mainitakse esmakordselt Tallinna kodanikke. · 1233 - Tallinnas toimus lahing paavsti vasallide ja ordu vahel, mille viimane võitis, haarates Põhja-Eesti taas enda kätte. · 1234 - Paavsti legaadiks Liivimaal sai taas Modena Wilhelm (legaat ka 12251227). Märtsis Novgorodi vürsti Jaroslavi retk suurearvulise sõjaväega Tartu ümbruskonda, põletati Kärkna klooster ja võideti ordu vägesid Emajõe juures. · 1236 - Mõõgavendade ordu sai Saule lahingus leedulastelt rängalt lüüa ja liideti järgmisel aastal Saksa orduga. Saaremaa vabastas end ordu ja piiskopi kontrolli alt. · 1237 - luuakse Liivi ordu · 1238 - Stensby leping. Taani sai Põhja-Eesti tagasi, Järvamaa jäi ordu kontrolli alla, kuid ta ei tohtinud sinna
Nende paljude jumalate seast tõusis enim esile pikse-ja sõjajumal Perun. Tihe suhtlemine ja ühised huvid tõid kaasa lähenemise ka usuküsimustes. Bütsants nägi siin võimalust tugevdada mõju Vana-Vene riigi üle.988.aastal lasi vürst Vladimir end ühes kogu kaaskonnaga ristida ja kehtestas uue usu ka oma riigis. Vana-Vene riigi ajal hiilgeaeg saabus Vladimiri järglase Jaroslav Targa ajal. Muu hulgas vallutas Jaroslav 1030.a. Ka Tartu.Pärast Jaroslavi surma vallutasid eestlased linnuse tagasi ja taastasid oma sõltumatuse.Riigi õiguskorra kindlustamiseks lasi Jaroslav koostada kirjaliku seadustekogu "Vene õigus", mis püüdis likvideerida slaavlaste omast veritasu.Kuna Kiievi vürstid jagasid surres oma valdused poegade vahel, siis puhkesid ülemvõimu pärast alatasa tülid ja kodusõjad, mis viisid riigi killunemiseni.
Tallinn lonkab?) Aleksander Nevski katedraal kerkis viimase suure hoonena Toompeale väikse linnuse ette Ehitati suures venestamistuhinas aastatel 1894-1900 (mil Eesti kuulus tsaaririigi koosseisu) Selle ehitamiseks lõhuti osa Lossi platsi ääres asunud hoonetest ja vanast linnusemüürist. Üle venemaa koguti kokku 434 623 rubla Ülesandeks kohalikku luteri usku rahvast õigeusu kogudusse meelitada Õigeusu kiriku eeskujuks on olnud Moskva ja Jaroslavi 17. saj. kirikuarhitektuur, vene historitsistlik stiil; mis erineb tugevasti ümbruskonna barokk ja klassika stiilist. Kirik on pühendatud Novgorodi vürstile Aleksander Jaroslaviz Nevskile, kes peatas 1242. a. Jäälahingus Peipsi järvel ristirüütlite pealetungi ida suunas ja kuulutati oma poliitiliste teenete tõttu pühakuks. Enne seda oli samas kohas lossi ees asunud kaunis aed, mille keskel seisis Martin Lutheri ausammas. Heas korras hoitud katedraal oli
Üks suur lahing peeti veel Ümera jõel (1223), paraku aga oli saabunud Saksamaalt uus hulk ristisõdijaid ning eestlased said lüüa. Kuna kardeti, et Eesti maakonnad üksinda ei suuda Taani ja Riia jõududele vastu seista, otsisid Ugandi ja Sakala kuningad abi Vene valitsejatelt. Novgorodi ning Pihkva vürstid saatsidki oma väesalgad Tartusse ning Viljandisse. Vladimiri-Suzdali suurvürstilt Juri saatis Eestisse koguni oma venna Jaroslavi koos 20 000 sõjamehega. Saarlased meelitasid venelaste hiigelmaleva Tallinnat piirama, kuid peale neli nädalat kestnud tulemusteta piiramist sai venelastel isu täis ning nad pöördusid koju tagasi, rüüstates enne korralikult Revala külasid. 1223. aasta suve lõpul alustasid sakslased vastupealetungi ning kaotatud linnuste tagasivallutamist. Viljandi alla toodi väga suur vägi (8000 meest) ning alustati ägedat piiramist
vasakpoolsed kunstnikud Johani, Liimand, Adamson Eric tegid peamiselt pilte tööliste elust ja võimu ülevõtmisest pilte. 1941 algas sõda, suve lõpuks olid sakslased Eesti vallutanud. Sakslaste terrori ohvriks langesid Johani, Laigo, mõni aasta hiljem suri vangistuses Kummits. Stalinlikus vangilaagris hukkus Eduard Taska (nahakunsti rajaja). Leningradi blokaadis suri Paul Liivak. Osad kunstnikud läksid NL tagalasse, evakueerusid. 1942 hakati kultuuritegelasi koondama Jaroslavi linna, kus loodi Eesti riiklikud kunstiansamblid. 1943 loodi NL tagalas Eesti NSV Kunstnike Liit, esimeheks sai Aino Bach, kes oli Karl Liimandi(hukkus hävituspataljonis) naine. 1943 tähistati Jüriöö ülestõusu 600ndat aastapäeva eriti vingelt. Tuntumad kunstnikud NL tagalas olid: Evald Okas, Ferdi Sannamees, Enn Roos, Paul Luhthein, Jaan Jensen, jt.. Okupeeritud Eestis oli üsna aktiivne kunstielu, kunstnike töid osteti palju tööd jätkas jälle Pallas
Ta kasutas palju varjaagide ehk viikingite sõjalisi teeneid, eriti Novgorodis. 1030 (6538). aastal võttis Jaroslav koos Vladimiri ja Novgorodi vägedega ette sõjakäigu Eestisse, kus põletas maha Tarbatu linnuse, ehitas asemele oma kindluse, mille nimetas oma kaitsepühaku järgi Jurjeviks, ning sundis Ugandile peale oma maksud. Jurjev püsis 1061 aasta kevadeni, mil eestlased (Pihkva kroonikates nimetatud sossoliteks) selle hävitasid, liikudes sõjakäiguga kuni Pihkvani. Jaroslavi välispoliitika aluseks olid sidemed Skandinaaviaga ning Bütsantsi mõju õõnestamine. Pilet nr.10 a)ristisõjad *Ristisõjad ehk ristiretked olid sari sõjakäike 11.13. sajandil, mis olid enamasti paavsti poolt sanktsioneeritud.Ristisõdade algne deklareeritud eesmärk oli Püha Maa vabastamine muslimitest, mida katoliku kirik ja Rooma paavstid soovisid, kuid osa ristisõdu olid suunatud eurooplaste vastu, näiteks Neljas ristisõda
Ta haaras paavsti nimel enda võimu alla Põhja-Eesti ja Läänemaa, kuid kaotas need peagi Mõõgavendade ordu vastuseisu tõttu. Umbes samal ajal asusid Tallinna elama kuni 200 saksa kaupmeest ja mainitakse esmakordselt Tallinna kodanikke. 1233 Tallinnas toimus lahing paavsti vasallide ja ordu vahel, mille viimane võitis, haarates Põhja-Eesti taas enda kätte. 1234 Paavsti legaadiks Liivimaal sai taas Modena Wilhelm (legaat ka 12251227). Märtsis Novgorodi vürsti Jaroslavi retk suurearvulise sõjaväega Tartu ümbruskonda, põletati Kärkna klooster ja võideti ordu vägesid Emajõe juures. 1236 Mõõgavendade ordu sai Saule lahingus leedulastelt rängalt lüüa ja liideti järgmisel aastal Saksa orduga. Saaremaa vabastas end ordu ja piiskopi kontrolli alt. 1237 luuakse Liivi ordu 1238 Stensby leping. Taani sai Põhja-Eesti tagasi, Järvamaa jäi ordu kontrolli alla, kuid ta ei tohtinud sinna Taani loata ehitada linnuseid.
Õigust pandi kirja et seda selgemaks muuta, reformida ja ühtsustada. Russkaja pravda - Kiievi Venemaa õiguskoodeks, mis pandi kirja 12. sajandi alguses. Vanim säilinud tekst 1284. Koosneb umbes 100 käsikirjast. Esmakordselt publitseeris August Ludvig v. Schlözer 1757. Kasutati Vene õiguse alusena väga pikka aega. Kuigi Vana-Vene riik oli Bütsantsiga tihedates sidemetes, on seadustes Bütsantsi mõju vähe. Koosneb Jaroslavi õigusest (1016), mis on kirjutatud Jaroslav Targa pool ning sisalsab palju slaavlaste tavaõigust ja Jaroslavitshite õigusest (1054), mis on olemasoleva õiguse täiendused. 9. Heebrea õiguse ajalooline areng (juudi õigussüsteem) Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik usund. See tekkis 2. aastatuhandel eKr. Tänapäeval tugineb see Tanahile (eriti Toorale) ning talmudile. Judaism on Iisraelis valitsev usund. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam
On leitud ka karalakeelne kiri. Palju on leitud kasetohutükkidele kraabiud kirjad. Kloostrites kirjutati leetopisse e. kroonikaid. Neid täiendati iga aasta tähtsate sündmustega. ,,Jutustus möödunud aegadest" suurkloostri munk Nestor. Jaroslav Tark 1019-1054 Abiellus Rootsi printsessiga suhted teiste kuningriikidega Kiievist sai mõjukas keskus, võisteldes Konstantinoopoliga isegi. Diplomaatilised suhted hõlmasid kogu Euroopat. Pärast Jaroslavi surma Kiievi-Vene riik lagunes ja venelased tõmbusid turvalisematele aladele. Tärkas uus Vene riik, mis koondus Moskva linna ümber. FRANGI RIIK RIIGI KUJUNEMINE KELTIDE GALLIA - kuni 1.saj pKr ühtne riik puudus, u. 80 ala(civitas) - enne roomlaste vallutamist viis Julius Ceasar keldi tsivilisatsiooni, seejärel segunes ladina tsivil. - romaniseerumine ROOMA GALLIA - 1-3.sajand pKr; kuni frankide vallutuseni. MEROVINGIDE GALLIA 5.-8.SAJAND
· Lõuna-slaavlased võtsid ristiusu Bütsantsist, lääne- slaavlased Roomast · Variaagide veeteed: Soome laht, Neeva jõgi, Volkovi jõgi, Nestri jõgi, Must meri, Bütsants- tee variaagide juurest kreeklasteni · 862. Kutsuti Novgorodi valitsema Rjuurik · 882. Valluts vürst Oleg Kiievi= pandi alus Vana-Vene riigile · Venemaa ristiusustamine 988. Lasi vürst Vladimir Venema ristida · 1030. Tartu rajamine Jaroslav Targa poolt · Jaroslavi ajal kodifitseeriti vene õigus slaavi tava õigus+ Rooma õigus · Kiievi vürst oli suurvürst talle allusid osastisvürstid, kes teatud hetkel tahtsid muutuda iseseisvaks- nii kujuneb killustatus · Druziina-tsaari või vürsti sõjavägi ??? 3.Am. Üh. 19. sajandil · Viikingid avastasid Am a 1000 · Kolumbus taasavastas 1492 · USA huvisfäär on Ameerika manner, mitte sekkuda Eu asjadesse(J. Monroe doktriin) · 19
Suguvõsa käsitleti ühtsena. Poegade vahel võimuvõitlus enne isa surma (Vladimiri) . Jaroslav valitses Novgorodis. Ja Javoriidiks peetud Borissi, kes aga lasti teise venna poolt tappa (u 1015-1019) võimuvõitluse periood. Veel lasti tappa 2 venda. Boriss ja G/(K)leb I-d pühakud. 1017 Svjatepol sai lüüa, jätkas Poola sugulaste abiga võitlust. 1019 Jaroslav saavutas lõpliku edu. Jaroslav esiletõstetud valitseja (Aramzin/r andis lisanime Tark, hariduse endendamine, ehitustegevus). Jaroslavi välispol- J ajal hakkas Vm osalema suuremas pol. (suhted ka Põhja- Eur). Jaroslavi tüterest Pr kuninganna. Sõjakäik Tartusse, Jurjevi rajamine, linnuse asutaja).Hakkas Vm-l münte looma (sümboolne võimumärk, palju münte Eesti ja Läti alalt). Suhted sepirahvastega (1036 võitis petseneege) (turgi rahvas) kuid nende asemele II turgi 8 rahvas
Miks ei kiirustatud selle juurutamisega Eestis? Sotsialistlik realism. Kunstnikke otsustati mõjutada nende kiitmise ja toetamisega. 3.Kuidas jagunes eesti kunstnikkond sõjapäevil? Osa küüditati Venemaale, oli ka neid, kes läksid vabatahtlikult. Aktiivsed kollaborandid kartsid kättemaksu. 4.Kus ja millal loodi Eesti Nõukogude Kunstnike Liit? Millises laadis suunati töötama selle liikmeid? 1943.a. Venemaale sattunud kunstnikud saadeti Jaroslavi linna, sest nõukogude võim tahtis neid kasutada propagandasõjas. Neile õpetai sotsialistlikku realismi. 5.Millises laadis töötasid sõja puhkedes Eestisse jäänud kunstnikud? Kuna natside kunsti mõju oli väike ja Eest kunstnike „kasvatamist“ ei peetud oluliseks, töötasid nad edasi 1930. aastate laadis. 6.Kui suur osa eesti kunstnikest suundus 1944. a. pagulusse? Ligi kolmandik Eesti kunstnikest. 7.Millise järsu muutuse oli Eesti kunstielu sunnitud läbi tegema alates 1948
Eesti keskaeg Historiograafia Liivimaa ajaloo uurimine sai alguse 18. sajandil, sügavamalt 19saj baltisakslaste poolt. 19saj lähtusid nad poliitilisest ajaloost: oli ajajärk, mil saksa tegelased tulid domineerima, kuni keskaegse Liivimaa lagunemiseni. Nimetati seda Liivimaa iseseisvuse ajaks. Kui hakkasid uurima Eesti-Läti uurijad nimetati seda lihtsalt Eesti keskajaks. Samas ka 1227 ei lõppenud tegevus vaid Henriku kroonika. Võiks viia algusperioodi isegi ettepoole. Nagu polnud keskaega, polnud Eestit. Liivimaa moodustas terviku, eraldi käsitlus mõttetu. Käibel nimi Alt- Livland, et eristada hilisemast kubermangust, seepärast võib tegelikult selle Vana ära jätta. Liivimaa tähendus esialgu liivlaste asuala, vallutuste laienedes laienes ka nimi. Baltisaksad uurisid peamiselt niisiis poliitilist ajalugu. Eesti-Läti rõhutas selle käsitluse ühekülgsust – ei arvesta rahvusi. Sellest tundsid saksad veidi solvumist ning 1930. aastail vastup...
aastal vürist Jaroslav Tark rajas Jurjevi linnuse ja Vene linnuse ja asula olemasolu on arheoloogiliselt tõestatud. 1054. aastal leidub leetopissid lugu, kuidas Novgorodi tähtsaim mees läks tsuudide vastu sõtta, aga langes selles. Sündmuste daatumid on kindlasti hiljem juurde pandud - 1030. Tartu esmamainimine on umbkaudu dateeritud. Ei ole teada, kes need sossovid olid, seostatud Sakalaga, Harjumaaga. Samuti on keeruline otsustada, kui suures osas Eestist Jaroslavi ja tema järglaste ülemvõim kehtis. Hiljuti ka arheoloogilistele allikatele põhinevalt on Heiki Valk leidnud, et Jaroslavi ülemvõimu haaras alasid, mis jäid Tartust lõuna ja ida poole. 12. sajandil mainivad Vene leetopissid vene vürstide sõjaretked - suunatud Tartu ja Otepää vastu. Me ei tea, mis iseloomuga need retked olid - kui mee eeldame, et Kagu- Eesti oli vene vürstide maksualused, siis aegajalt loobuti maksumaksmisest, siis tuli teha sõjakäik. Kui polnud
Larka Laeva vallakooli, 1891. aastal Pilistvere kihelkonnakooli ja 1894 Eesti Aleksandrikooli Põltsamaal, mille lõpetas 1898. 1899. aasta septembris astus ta vabatahtlikult Vena sõjaväkke, teenides esialgu 109. Volga jalaväepolgus. 1900.aastal saadeti ta Vilno sõjakooli, mille lõpetas 1902. aasta augustis alamlipnikuna. Määrati nüüd teenistusse 113. Staraja Russa jalaväepolku, kus sama aasta augustis ülendati nooremleitnandiks. 1904. aastal komandeeriti A. Larka 117. Jaroslavi jalaväepolku, mis osales Vene- Jaapani sõjas Mandzuurias. 1905. aastal suunati ta tagasi 113. Staraja Russa jalaväepolku. 1. oktoobril 1909 astus A. Larka Nikolai Kindralstaabi akadeemiasse St. Peterburgis, kus järgmisel aastal ülendati alamkapteniks. Lõpetas akadeemia koos tulevase kolleegi Johan Laidoneriga 1912. aasta mais ja heade õppetulemuste eest autasustati teda nagu laidonerigi Püha Anna III järgu ordeniga.
peaaegu kõik perekonnaasjad, sealhulgas: pärimisega seotud asjad, hooldusasjad, vaimulike 11 E. Andersen. Notari Koht ja roll Eesti õigussüsteemis. Eesti notariaadi X aastapäev. Lk 7. 12 , . . . Lk 12. 13 . . . . Arvutivõrgus. Kättesaadav: http://www. notariat. ru/section28834 . 9 testamentide kinnitamine, päritava vara jaotamine. Vladimiri, Jaroslavi ja teiste vürstide põhikirjade järgi olid piiskoppidel antud tehingute toimumise ajal kaasas spetsiaalsed isikud. Nii tekkis Venemaal notariaalne asjaajamine, mis oli tihedalt seotud kirikuga, nagu kogu elu tol ajal. Seega antud ajaperioodil toimus Venemaal normide, mis said tulevikus notariaalse õiguse kujunemise elementideks, formeerumise protsess. Esimesed vene notariaalsed aktid sõlmiti XIV-XV sajandil. Mõtnikud ()
linnused (peale Tallinna) vabastati, ristiusk pesti maha, võetud vangid vahetati välja varem sakslaste kätte jäänud pantvangide vastu, linnused ehitati tugevamaks, ehitati kiviheitemasinaid ja õpetati üksteisele sakslastelt saagiks saadud ambude käsitsemist eestlased asusid ühendusse Pihkva ja Novgorodiga ja venelased saatsid abivägesid Vladimir, Suzdali suurvürst saatis oma venna Jaroslavi Eestisse Tartus käis vürst Vjatsko, kellele oli Novgorodis lubatud valitsusvõim Tartus ja teistes maakondades, mida ta suudab vallutada 1223. a kevadel tegid eestlased ühe suurema rüüsteretke Ümera piirkonda ja sinna ruttas sakslaste tugev vägi, millel õnnestus parajasti Ümera jõge ületavaid eestlasi ootamatult rünnata ja teises Ümera lahingus saavutasid võidu sakslased 1223. a algas sakslaste vastupealetung, kui kõik linnused peale Tartu vallutati tagasi 1224
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
