Venemaa kesaeg (4)

5 VÄGA HEA

FLAJ. O1. 063. Venemaa keskaja ajalugu (3 EAP)
Lektor : Ain Mäesalu (arheoloogia õppetool)

Kordamisküsimused eksamiks

Venemaa keskaja ajaloo allikad (leetopissid, “Jutustus möödunud aastatest ”).
Ajaloo peamisteks allikateks on leetopissid. Kroonikad on aastaraamatud kus sündmused märgitakse aasta kaupa. Sageli tagant järgi ja varasemat osa meelevaldselt muutes. Jutustus möödunud aastatest on kirja pandud Kiievi Koopakloostri munga Nestori poolt u 1113, see on vanim tänapäevani säilinud vanavene kroonika. Sellest kroonikast pole tegelikult säilinud ühtei lehti, on säilinud selle ärakirja ärakirjad mitmes varjandis mis tingib selle, et kui tahame mingis küsimuses vähegi tõest pilti saada peame neid kõiki kasutama. Oluist täiendust on toonud viimase pooel sajandi jooksul arheoloogide poolt leitud tohtkirjad.Nb see küsimus on eksamil ja lisaks küsiti Jutustus möödunud aegadest erinevaid üllitajaid ja aegasid.
2. Venemaa keskaja ajalugu mõjutanud tegurid.
V. Kljutsevski järgi on vene rahva elukorraldust ja rahvuslikku iseloomu mõjutanud kolm tegurit: Mets, Stepp ja Jõed. Metsast saadi enamus ehitustöödeks vajalik materjal, küte, talvine keha ja jalakate aga ka vaik , mesi jne. Mets pakkus ka kaitset sissetungijate eest kuid samas kardeti ka metsa(vaimud, libahndid). Jõed toitsid kaladega ja olid sageli ainsaks ühendusteeks. Stepp aga oli sageli rüüsteretkede ja kallalaetungide lähtepunktiks. Ühesõnaga geopoiliitisest vaatepunktist mõjutasid venemaa ajalugu: väga suur, aga hõredalt asutatud territoorium , looduslikult raskesti kaitstavad piirid, pikaajaline ligipääsu puudumine merele , mis takistas merekaubanduse arengut ja poliitilist-majanduslike ja kultuurilisi kontakte euroopaga. See kõik eelduseks et toimetulekuks vajati suurt pingutust mis omakorda tähendas riigi väga suurt rolli.
3 Idaslaavlaste päritolu ja laialiasumine.
Muistsed slaavlaste asualaks pakutakse ala Odrast läänes kuni Dneprini idas ning Vislast põhjas kuni Doonauni lõunas. u 4saj ekr tungisid nendele aladele sarmaadid ja tõrjusid maaharijaist slaavlased Kesk-Vene taigasse. 4saj alanud suure rahvasterände ja võitlustega gootide ja hunnidega ning hiljem Bütsantsiga viis Doonau ja küllaltki suure osa Balkani asustamiseni. Osad slaavlased liikusid mööda Kesk-Euroopa tasandikku ida ja põhja suunas ning mööda Odra ja Elba jõe vahelist maa-ala läände-see erisuunaline liikumine viis slaavlaste jagunemise kolmeks. Lõuna-ida ja lääneslaavlasteks. Slaavlaste ekspansioon Ida-Euroopa aladele toimus u 7-8 saj. 6saj algusesse paigutub ka Kiievi linna rajamine pojaanide hõimuliidu poolt. Dnepri alae seega jõudsid ida slaavalsed 5 saj lõpul 6 saj alguses. Põhjapoolsetel aladel olid sela ajal soome- ugri hõimud kes maksid russidele andamit. Aegamööda aga liikusid russid põhjasuunas.
4. Idaslaavlaste hõimuliidud ja nende suhted kohalike rahvastega.
I aastatuhande II poolel asustasid idaslaavi hõimuliidud (koondas 120-150 hõimu) laialdased maaalad Ida-Euroopas. Sajandipikkuse kooselu jooksul puutusid slaavlased kokku erinevate kohalike etnostega, enam mõjutasid aga sküüdid ja sarmaadid. Kuigi kolonisatsioon viis neid ka laialdastele soome-ugri aladele ei peeta nede mõju eriti oluliseks.
5. Idaslaavlaste elatusalad (Sergejev, Vseviov 2002, 28-30).
Peamine tegevusala oli maaviljelus . Erinevad viisid nt metsastel aladel esimel aastal raiuti mets maha, teisel aastal juuriti kännud ja kolmandal alles hariti . Kui maa oli kurnatud võeti uus lapp (pidevalt valmistati uusi alasid ette) Lisaks pakkus mets lisaks jahipidamisvõimalust(eriti olulised artiklid karusnahad) ja mee ja vaha kogumist. Nahka ja mett realiseeriti tihedates kaubandussuhetes naabritega. Kuna peamine elu koondus ka jõgede ja veeteede äärde oli oluline elatusallikas ka kalapüük.
6. Idaslaavlaste usund (Sergejev, Vseviov 2002, 30-34)..
Slaavlaste usundit mõjutanud paljuski hõimud kellega kokku puututi nt võeti üle jumalalaid jne. Slaavlastel nagu kõigil paganatel palju jumalaid ja müstilisi olendeid nt iidsetest aegadest on pärit pere ja kodu kaitsja, kogu maailma esiisa Rodi kultus. Taevast peeti kohaks kus asub paradiis. Peajumal ka taeva valitseja oli Svarog - puhus ka elu inimestesse ja valitses vihma. Tema poeg Dazdbog oli päikese, valguse ja soojuse allikas. Teine poeg Svarozits aga tulejumal . Piksejumal oli Perun lisaks ka sõjameeste kaitsja ja sõjakunsti jumal. Vürstide sõjakäikudega tema tähtsus kasvas ja peagi oli kõige olulisem jumal. Laialt levisid Peruni kujud. Tähtsamad rituaalsed paigad olid paganlikud pühamud. Preestrite seisuses maatarku kutsuti Volhovid, ülempreestrid olid ilmselt vürstid. Iidolitele annetati ohvreid (ka inimesi), jumalate auks toimusid kogukondlikud pidustused bratsinad. Slaavlaste arvates oli ümbritsev maailm tulvil headest ja halbadest vaimudest kes omavahel võitlesid. Paljud vaimud seotud allilmaga nt vampiirid, nede vastu kaitsti ennast amulettide, salasõnade loitsudega jne. Surma ei peetud mitte elu lõpuks vaid üleminekuks teise maailma.
7. Vana-Vene riigi rajamine (normannistlik ja antinormannistlik teooria).
Normannistliku teoorja autoriteks loetakse 18 saj keskel Peterburi teadusete akateemias töötanud saksa ajaloolasi Bayerit, Millerit ja Schlözerit.Nende arvates oli russide arengu tase nii madal et nad poleks ise riigi tekkeni veel jõudnud ja seega sai see juhtuda väljaspoolt tuleva juhtimise toel. See teooria teotub koondkroonikale möödunud aegadest mille järgi põhjaõimud maksid andamit varjaagidele, lõunaslaavi hõimud aga kasaaridele. Põhjaõimud polnud sellise korraldusega nõus ja ajasid varjaagid minema ja asusid ise valitsema . Puhkes aga omavaheline vaen ja otsustati kutsuda omale valitseja varjaagide juurest. Tulid kolm venda Rjurik kellest sai Novgorodi vürst, Sineus ja Truvor. Peagi kaks viimast( nooremad vennad) surid ja Rjurikust sai põhjaalade ainuvalitseja. Peagi asusid kaks Rjuriku sõjapealiku sõjakäigule Bütsantsi vastu ning ühendasid alad Kiievini kuhu ise vürstideks asusid. Pärast Rjuriku surma otsustas varjaagide konung Oleg ühendada kõika alad kreeklasteni viiva tee ääres. 882 jõudis ta Kiievi alla ja sai kavalust kasutades sealsetest sõjapealikest võitu(Askold ja dir) ja tegi Kiievist oma pealinna.
Antinormannistliku teooria tuntumaid toetajaid oli vene teadlane M Lomonossov ja selle järgi oli riigi teke slaavalaste eneste ajalooline looming ja skandinaavlased mängisid selles heal juhul vaid kõrvalist osa.
8. Arheoloogiliste ja kirjalike allikate andmed viikingite osast Vene riigi loomisel.
Kirjalikest allikatest kirjeldab viikingite osa kroonika „Jutustus möödunud aegadest“ mis normannistliku suuna pooldajate arvates on ka küllaltki täpne ja tõene kirjeldus vaatamata sellele et see pandi kirja 200 a hiljem. Lisaks on mitme teooria kohselt andnud vikingid ka nime russ ehk alguses kandsid seda viikingi soost valitsejad ja hiljem kinnistus see kogu rahvale ja nede poolt asustadud maale. Arheoloogilistel kaevamistel vanades linnakohtades on avastatud mitmeid esemeid mis viitavad otseslt viikingikultuuurile. Nii näiteks on kindel viikingite viibimine Novgorodi lähistel 9saj( u selle ajal saabusid sinna ka krooniak järgi Rjurik oma kaaskonnaga -keda ehk eksitavalt on peetud tema vendadeks)
9. Vana-Vene riik 882–945 (Oleg, Igor).
Varjaagide vürstiriikidest kujunes kõige tugevamaks Novgorodi värstiriik ja seda tänu skandinaavia lähedusele kust sai sõjalist täiendust, mis aga tegi võimalikuks ekspansiooni lõunasse. Selle tulemusena õnnestus Rjuriku järeltulijal Olegil ühendada kaks vene riigi algset keskust ja luua Vana-Vene riik aastal 882. Oleg valluatas Kiievi ja tegi sellest oma pealinna kuna asus see strateegiliste kaubadeede sõlmpunktis. Kui Kiiev oli vallutatud asus Oleg alistama ümberkaudseid soome-ugri hõime. Oleg ühendas kõik kaubadee öörde jäävad alad ja lõi temast sai esimene kõiki vene hõime koondava riigi- Kiievi suurvürstiriigi rajaja. Rajatud riik oli keeleliselt väga erinev(22 mitteslaavi päritolu rahvast) samuti oli hõredalt asutatud jne mis tegi riigi püsimajäämise keeruliseks. Suhted Bütsantsiga olid kord sõjakad kord sõbralikud. Bütsantsi korraldati mitmeid sõjaretki sest need tõotasid alati head saaki. 860 aastal said russid lüüa ja sõlmiti esimene rahu kahe riigi vahel. Aastal 907 kui oleg oli vallutanud Kiievi suundus ta Konstantinoopoli peale tohutu väega ja rüüstas ja piiras seda. Lõpuks sõlmiti rahu millega Kiievile hakati maksma iga aastast lunaraha ja vene kaupmehd said Konstantinoopolis soodsad kauplemis tingimused nt 6 kuud tasuta süüa juua jne. Formaalne leping sõlmiti 911 millega vene kaupmehed said õigusi juurdegi.
Kui oleg sureb saab võimule seni liiga noor olnud Rjuriku poeg Igor. Igoril tuli kohe tegeleda riiki ähvardava ohuga e Peteneegidega(türgi rändhõimude liit) kellega esimene kokkupõrge 915. Kuid Igoril õnnestus nedega peagi liitlassuhted sõlmida ja ta suundus Dnepri suudme suunas et allutada Krimmis ja Musta mere ääres olevad Bütsantsi alad. Uute asulate rajamine Dnepri suudmes ja Konstantinoopoli kaupmeeste nõudmised et nad saaks samad tingimused mis on venelastel viisid lõpuks 941 aastal sõjani.941 aastal sai Igor lüüa ja tema 2000 laevast koosnev vägi põletati kreeka tuld kasutades maha.Igor jõudis riismetega tagasi koju ja asus kohe vaömistama ette uut sõjakäiku. 944 liikus uuest Bütsantsi peale kes seekord kasutas teist taktikat ja pakkus Igorile veel rohkem kulda ja paremaid tingimusi kui seni-tingitud tohutust laevastikust mis igoril oli, headest liitlassuhetest petseneegidega jne. Sõlmiti uus leping kus määrati ära vastastiku kohustused.944 lepingu sõlminud saadikute nimedes mitmeid tsuudide omasid.945 Igor tapatekse drevljaanide poolt kellelt ta olevat topeltandamit nõudnud
10. Vana-Vene riik 945-980 ( Olga , Svjatoslav ).
Võimle tuli ilmselt populaarne ja häid isikumomadusi omav Igori naine Olga(poeg Svjatoslav väike) kelle juured ilmselt skandinaavias/otseslt pärit peipsi idakaldalt. Esmalt maksis Olga drevljaanidele Igori eest kätte-lasi nede saadikud elusalt matta, järgmised elusalt põletada siis läks nede juurde oma meest mälestama ja korraldas tapatalgud ning viimaks põletas linde kasutades nede linna.957 külastas Bütsantsi kus kinnitati seniseid lepinguid ja andis osa druziinat nede käsutusse. Külastusel olevat olnud ka teine põhjus nimelt liitlassuhete otsimine Kassari kaganaadi vastu ja oma pojale Svjatoslavile mõrsja leidmine-seoses sellega ka ristiusu vastuvütmise sondeerimine. Sellest külaskäigust värvikas kirjeldus ka sellest kuidas Bütsantsi keiser olla tahtnud temaga abielluda .
964 Olga loobub(sunniti?) võimust ja vlitsema asub Svjatoslav kes oli väga sõjakas vürst.Tegi sõjakäigu Kassari kaganaadi vastu mida riisus ja vallutas mitmeid selle liitlasi. 968 sõjakäik Balkanile eesmärgiga viia sinna oma pealinn, teine sõda 970 mis samuti erilist edu ei toonud ja osalt tingitud ka sellest et algasid kokkupõrked Bütsantsiga mis lõppesid Svjatoslavi lüüasaamisega ja 971 rahuga mille järel ta asus koduteele kui kus tapeti .
11. Vladimiri Püha valitsusaeg . Ristiusu vastuvõtmine.
Peale Svjatoslavi sai valitsejaks tema vanem poeg Jaropolk. Peagi tekkis tal tüli oma venna Olegiga kelle vastu ta sõjaretke korraldas mille käigus viimane hukkus. Tema noorem vend Vladimir hakkas seepeale kartma ja põgenes skandinaaviasse kus kogus peagi suure väe ja tuli tagasi ning peale Jaropolki tapmist sai temast(orja pojast) Kogu venemaa valitseja. Alltutas uuesti vahepeal eraldunud alad ning korraldas sõjakäigu Ida-Preisimaale,kordas oma isa sõjakäigu marsuuti Volga - Kama -Bulgaaria. Enim tegeles aga nomaadidega(eriti petseneegidega) kelle vastu kaitseks lasi rajada kindlustusi. Juhtiva seltskonna hulgas süvenes veendumus vajadusest muutuste järele, üheltpoolt polnud euroopa valitsejad nõus abielusidemeid paganatega sõlmima, teisalt aga oli riigile vaja midagi mis seda ühkes liidaks. Kõigepealt püüdis Vladimir ühtsust saavutada paganluse taas ausse tõstmisega ja viis läbi usureformi, rajati Kiievisse paganlik tempel ja peajumalaks sai Perun. Paraku see aga riiki ei ühendanud ja kukkus läbi mispeale otsustas Vladimis valida uue usu mis toetaks riiki. Pikk lugu usuvalimisest. Lõpuks otsustati Bütsantsist tuleneva õigeusu kasuks-esiteks see oli rangelt riigile allutatud(seal siis keisrile) ja teiseks olevat Vladimirile meeldinud Bütsantsi keisri õde Anna kellega abiellumise eetingimuseks oli ristiusu vastuvõtmine. Kindlasti oluline osa just sellel et Kristluse Bütsantsi vormis peeti jutlusi vastavalt siis rahvus e slaavi keeles. Usk võeti vastu, Kiievlased ristiti jões ja äsja rajatud paganlik tempel lõhuti. Ristimine põhjapool aga ei kulgenud nii rahulikult kuna seal olid paganlikud traditsioonid tugevamalt juurdunud. Seega aasta 988 mida kroonikas ristiusu astumisega sostatakse on meelevaldne(võibolla vürst ja tema armee astus sel aastal) ja tegelik ristimine kestis veel mitu sajandit.
12. Ristiusu vastuvõtmise tagajärjed (Sergejev, Vseviov 2002, 99–110).
Uue usuga toimus hõimugruppide koondumine ühe usulise maailmavaate taha, kadusid senised hõimunimed mis asendusid ühtse nimetusega Russ, asukad polnud enam poljaanid,krivitsid jne vaid russitsid(russid). Teisalt tõstis õpetus ühtsest suurvürstlikku võimu pühitsevast jumalast keskvõimu enneolematutesse kõrgustesse. Vürst polnud enam pelgalt sõjaväeline juht. Ristiusu vastuvõtmisega said ka kirikutsest maaomanikud mis kiirendas omakorda osa maa kinnistumist ilmalike võimukandjate e bojaaride kätte. Tänu ristiusu vastuvõtmisele sai venamaast kristliku maailma liige tänu millega tihenes oluliselt muu maailmaga läbikäimine. Perekond muutus eluaegseks liiduks mehe ja naise vahel, mitmenaise pidamine kadus . Uuendati matmiskombeid ja keelati koos kadunukesega tema orjade ja naiste tapmine. Väga oluine see et seose ristiusuga sai võimalikuks ühtse kultuuri, kirjakeele ja kirjanduse teke. Seoses kirjanduse levikuga oli nõudlus haritud inimeste järgi ja tuli avada koole kirikute juures. Jarosalv Tark aga rajas vürstlikud töökojad raamatute ümberkirjutamiseks. Rajati ka mõned kõrgemad koolid.Alates 11 saj hakati suursugustes peredes õpetama kirjaoskust ka tüdrukutle. Tohtkirjade põhjal võib oletada et linnades oli kirjaoskus väga levinud. Hakati ehitama suursuguseid kivist templeid, hiljem ka muid hooneid.
13. Jaroslav Targa valitsusaeg.
Vladimiril palju poegi. Need sättis ametisse nii et igaüks neist valitses ühes suuremas linnas. Kokku poegi 12. Küsimus kellest saab järglane. Tavaliselt sai kõige vanem, kuid need pojad ju erinevate naistega ja seetõttu vaidlus. Poegade tülides kõike hullem Svjatopolk hüüdnimi nurjatu. Järgenevatel aegadel sureb osa poegi mille taga nähakse just teda. Samas 90-ndate seisukoht et andmeid on võlsitud ja nii hoopis vendade surma taga vürst Jaroslav. Mitu aastat olid suured vastuolud Novgorodi vürst Jaroslavi ja Svjatopolki vahel kes kordamööda hõivasid Kiievit.Jaroslavil head suhted viikingid ja tema sõjaväes u 50% neid. Nende suurte väegedega suutis 1019 võimu haarata ja temast sai suurvüst, vennad osad juba surma saanud, vend suvislav kes valitses Pihkvas lasi ta 24a vangi pista. Jaroslav Targa puhul teistsugune poliitika kui varasematel. Enne teda huvi bütsantsi vastu aga tema arendas sidemeid skandinaavia ja euroopa omadega. Seda näha ka perekondlikest sidemetest , naine oli rootsi kuninga tütar, oma tütred pani mehele lääne valitsejatele, norra ja hungarisse, Prantsusmaale. Põhjus võis olla selles et venemaa lõuna piirilie olid saabunud 11 saj rändrahvas tolovetsid ja nendega olid suhted keerulised. Sõjakas rahvas. Samal ajal teeb ka ise sõjakäike nt poola aladele. Tema huvisfääri satuvad tsuudid e eesti ala asukad. Põhjuseks pakutud ka nede enda aktiivsust nt piraatlus jne. Tegelikult sel ajal ei ole teateid eestlaste suurest aktiivsusest. Seega pigem tundis huvi ,et oma valdusi laiendada. Oma abikaasale kinkis ingerimaa nimi ka sealt. 1030 suut sõjakäik siia ja võitis ning rajas Jurjevi linna eesmärgiga allutada hiljem kogu eesti ala. Jaroslav viimane valitseja kess sõdis Bütsantsiga. Pani oma poja Vsevolodi paari keisri tütrega ja sellest abielust sündis hilisem valitseja Vladimir Monomahh. Tragaks nimetati teda kuna ajas uudset poliitikat, korraldas laiaulatuslikku ehitustegevust, andis välja ühtse seadusandluse( jaroslavi e vene e lühikeseks õiguseks)-säilis veritasu.
14. Vana-Vene riik ja Eesti 997-1061
11 saj alguses Jaroslavi huvisfääri satuvad tsuudid e eesti ala asukad. Põhjuseks pakutud ka nede enda aktiivsust nt piraatlus jne. Tegelikult sel ajal ei ole teateid eestlaste suurest aktiivsusest. Seega pigem tundis huvi ,et oma valdusi laiendada. Oma abikaasale kinkis ingerimaa nimi ka sealt. 1030 suut sõjakäik siia ja võitis ning rajas Jurjevi linna. Nimi sest selline et ta ristinimi oli juri ja seega jurjev .Ilmselt rajati linnus(tartu), kuhu jäeti garnison , kes pidi siinseid hõime oma võimu alla hoidma. Järgnevad kroonikad näitavad et Jaroslavi plaan oli tulevikus kogu eesti ala oma maksu alla saada. 1054 tema poeg Izjaslav tuleb novgorodi ja organiseerib sõjakäigu tsuudide vastu kus seda juhtinud ostroviir saab surma. Seejärel teeb ta ise uue süjakäigu nede vastu ja vallutatakse üks nende linnu nimega Ocek Kegenub(venekeeles täh raidtõket e nats nõrgem kui linnus). Arvatakse et tegemist l- harjumaa Keava linnusega. See ei jäänud kaugele türilt e peaaegu kesk eesti ja 2001 a kaevamiste tulemusena avast et seal olid 11 saj suuremad asulad. Pole välistatud et see võis olla ka põhjus miks just sinna. 1054 see vallaut ja järgmine teade 1060 märgitatekse et Izjaslav teeb säjakäigu tsuudide sossolite vastu. Peetud nii saarlasteks, maarahvaks, harjumaalasteks jne. Maksustas neid -2000 krivnat . Sossolid aga ajasid maksukogujad minema, kogusid kevadel suure väe ja liikusid kuni pihkva alla ja toim suur lahing, kus sossolid lüüa said. Teel sinna peksti venelased Jurjevist välja. Kroonika järgi langes venelasi 1000 sossoleid aga arvutult seega ei saagi väita et sossolid kaotasid-äkki hoopis võitsid. 50 a hiljem alles uus teade et tehti uus rünnak tsuudide vastu. 1030-1061 esimene muistne vabadusvõitlus mille võitsime sest sest pele seda 50 a pole venelastest midagi kuulda
15. Vana-Vene riik aastail 1054-1113 (Sergejev, Vseviov 2002, 125-137)..
Jaroslav sätib oma pojad eri linnadesse valitsema. Küige vanem pidi saama Kiievi suurvürstiks, kui see sureb siis järgmine jne. Esialgu valitseti koos kuid peagi mindi tülli.Kuna pojad elavad kaua siis tekkis segadus e suur segaduste aeg. On olemas küll Kiievi suurvürst kuid võim pole kindel sest käib võitlus nii vendade kui ka juba nende poegade vahel. Alates 1093 pojapoegade vahelised sõjad. (seni vendade vahel) see aeg mil vana vene riik jaguneb vürstiriikideks.
16. Vladimir Monomahh riigi taasühendajana.
Omavahelistes tülides kutsuti appi Polovetsid kes kord võitlesid ühe kord teise poole. Tegelikult sai neist nuhtlus kes nõudis raha ja röövis ja varastas nii kui jõudsid. 1095 a Vladimir Monomahh olles Perejaslavi vürstiriigi troonil mõjuatatuna oma nõuandjatest lasi tappa lunaraha nõudma tulnud poleovetside juhid ja öösel ak nende väe, seejärel tulid kokku kõik Jaroslav Targa lapselapsed ja lapselapselapsed ja andsid tõotuse omavahelised tülid lõpetada.(1097 Ljubetsi linnas). Seal pandi paika ka uus võimu pärandamise kord-juuridiliselt alus tulevikus aset leidnud killustatusele. Järgnevalt sooritas Monomahh kaks edukat sõjaretke polovetside vastu. Teine retk kandis ristisõja iseloomu kust ei puudunud usklikud jne, toimus see 1111 aastal ja ta jõudis välja polovetside alade südamesse. Peale seda jätsid polovetsid venemaa piirid rahule kuid riigis halvenes majanduslik olukord mis tekitas sisepingeid mis kulmineerusid suure mässuga peale Kiievi suurvürst Svjatopolki surma 1113. Paanikas ülikud kes parajasti valisid uut suurvüsti kutsusid Kiievisse suurst hirmust Monomahhi kes oli teada rahu eest eesseisja ja polovetsidele peksa andja, Monomahhist saigi Kiievi suurvürst. Valitses karmikäeliselt 12 aastat ja peatas ajutiselt venemaa lagunemise. Surus maha kõik vürstide mässukatsed jne. Oli sügavalt haritud inimene. Suri 1125 ja valitsema asus tema poeg Mstislav peale keda algas venemaa ajaloos (1132) lõputute vastuolude ja sõdade periood.
17. Vana-Vene ühiskond (Sergejev, Vseviov 2002, 143–173).
Kiievi-Vene võimupüramiidi tipus oli vürst kelle võimupiirid aastatega suurenesid. Vürst juhtis druziinat, korraldas sõjaretki, oli kõrgeim seaduseandja ja ülemkohtunik. Noori valitsejaid hakati oma peamiseks ülesandeks(sõdimiseks) koolitama juba alates 3 eluaastast. 12 vürst saadeti juba reeglina koos kogenud bojaaride-nõuandjatega valitsema mõnda piirkonda. Vürst oli ka välispoliitika juht kes kuulutas sõdasid, sõlmis rahu ja sobitas kasulikke abielusidemeid. Vürsti reaalset võimu toetasid arvukad ametnikud. Vürsti sissetulekud tulid kogutavast andamist, tollimaksudest ja erinevatest rahalistest karistustest mida määrati. Tegelikult polnud aga vürstide võim piiramatu. Vanemal ajal kuuletusid nad hõimukoosolekutele, vürstivõimu tgevnemise ajal10-11 saj kaotasid need aga oma tähtsude ja linnriikides tõusid rahva kõrgeima võimu esindajana esile veetsed. Esmakordselt mainitud kroonikas 997 Belgorodis. Kui vürstivõim oli piisavalt autoriteetne jäi vahel veetse selle varju või ei tegutsenud üldse. Veetsed kutsuti kokku kas rahva või võimuesindajate poolt ja sel oli õigus valida/kutsuda/minema saata vürste. Samuti kutsuti see kokku kui oli vaja süda kuulutada-sest ainult selle otsusega sai vürst kasutada maakaitse väge(muidu ainult druziina ). Druziina oli vürstide sõjalise, administratiivse ja kohtuliku võimu tagaja .Druziina oli vürsti kaasvõitlejaskond kellega ta jägas sõjasaaki jne oli nede seas esimene võrdsete seas. Sageli pidas ka druziinaga nõu jne. Druziinasse kuulusid erineva taustaga sõjamehed nt varjaagud, türklased jne. Vanematest druzinnikutest(hõimuaristokraatia järeltulijad) moodustus vürsti nõuandev punt e duuma ja sinna kuuluvaid kõrgfeodaale hakati nimetama bojaarideks. Kuigi druziina oli selle aja kõige paremini relvastatud ja professionaalsem osa armeest ei ületanud selle suurus reeglina 500-800 meest. Ajajooksul ülesanded laienesid nt määrati sealt saadikuid, linnade ja piirkondade asevalitsejaid jne.Sõdurid olid relvastatud mõõkade, saablite sõjakirveste odade ja vibudega.11 saj bütsantsi eeskujul asendati senine ümar kilp tilgakujulisega. Maakaitseväe moodustasid tavaliselt linnakodanikud oma hobuse ja varustusega. Reeglina kehvemalt varustatud ja saadeti esimesena lahingusse.
Ajajooksul maa väärtus kasvas ja see hakkas koonduam vürstide kätte, viimased asustasid seda vangidega muutes nad oma haloppideks. Pikapeale kujunesid domeenid e pärusvaldused ja hakkasid moodustuma pärusmõisad. Suurvürst andsid tasuks teenistuse eest maad vürstidele või vanematele druzinnikud õigusega seal maksu koguda, need andsid samasuguse õiguse oma druzinnikutele jne. Koos kohtupidamis õiguse alla deleegeerimisega koos maaga muutuisd mingi ala elanikud kohalikust valitsejast täielikku sõltuvusse. Pärusmaõisad meenutasid reeglina kindlustatud elamuid.
Maa-asulates olid esialgu poolenisti maa sisse kaevatud elamud , ajajooksul asulad muutusid ja koondusid ühte rivvi kas tee või jõe äärde. Samuti ei kevatud enam maasse. Ehitusmaterjalina kasutati mändi, kuuske vahel ka tamme. Linnad kujunesid tavaliselt vanadest hõimukeskustest kus paiknesid paganlikud pühamud. Linnad tekkisid tavaliselt kaubateede äärsetesse peatumiskohtadesse.Linnad koosnesid reeglina kahest osast sisemisest linnast ehk linna keskmest(al 14 saj nim kreml )kus asusid admin ja valitseja hooned ning välimisest linnast kus elasid kaupmehed käsitöölised jne. Hooned olid puidust vaid kaitsemüürid, kirikud ja vahel ka vürsti eluase oli kivist.Prügi visati tänavale mis põhjustas epiteemiajaid ja ramedat lehka. Linnaelu keskuseks oli turg -seal kaubeldi, vahetati uudiseid, seal kogunes veetse.Peamise osa elanikonnast moodustasid kaubanduse ja käsitööga seotud tegelased.
Nasite roll varasel ajal oli meestega võrden, koos ristiusuga piirati oluliselt nende vabadusi. Abielluti tavaliselt M15 N13-14 a. Abielluda võis 2x.
18. Feodaalse killustumuse põhjused ja olemus (Sergejev, Vseviov 2002, 177–183).
Vana-Vene riik lagunes 12 saj keskpaigaks15 iseseisvaks vürstiriigiks, 13 saj alguseks oli neid juba u 50 ja 14 saj ligemale 250.
Sisepoliiitiliselt olid põhjusteks iseseisvate majandus ja poliitiliste keskuste kujunemine, uute poliitiliselt tugevate linnade kujunemine ja sisuliselt sõltumatute bojaaride ja kloostrite maavalduset tekkimine.Koos maaharimistehniak arenguga asendas maa ja sealt saadav tule senise peamise tuluallika e andamist ja sõjasaagist. Bijaarid haarasid külakogukondade maid omale ja neil puudus edaspidi huvi koos vürstiga uude kohta liikuda ja loobuda senisest stabiilsest sissetulekuallikast.Suurem sissetulek võimaldas koondada enda kätte ka suurem apoliitilise ja admin võimu ja vürste püüti sealt eemale hoida.Kiiresti arenevatest linnadest said kohalike vürstide ja bijaaride liitlased võitluses keskvõimu vastu. Pärusmõisad toetasid pigem kohalikke vürste ja olid kes omakorda siis pooldasid ja seisid nede eest, kuid seda ming hetkeni sest olid ju nemadki omakorda huvitatud oma alluvate talsutamisest. See viis aga kokkuvüttes selleni et majanduslikku võimu mitteomavad vürstid kaotasid mõjuvõimu. Omavahelised tülid nõrgestasid kaitsevõimet ja vahepeal toibunud polovetisd asusid uuesti 12 saj keskpaiku rüüstama. Selle tulemusena nõrges kaubandus lõunaaladega , samuti põgenes märkimisväärne osa rahvastikust nende eest põhjapoole vähem viljakatele aladele. Kaubanduse vähenemise üheks põhjuseks oli ka ristisõdade käigus loodud uus kaubadee aasiasse ja itaalia linnad.Samuti Bütsanti vallutamine 1204 ristisõdijate poolt,ning jogu kaubanduse oreinteerumine saksamaa kaubalinnadele.
Killustumise tulemusena tekkis tereve rida iseseisvaid vürstiriike mis said nime reeglina pealinna järgi. Igas vürstiriigis valitses oma vürst ja kogu seda lagunemist võib kirjeldada et toimus nn Vana-Vene riigi muutumine erinevate vürstiriikide liiduks. Vürstid pidasid ennast premeheks omal maal ja Kiievi tähtus vähnes. Ühendava osana jäid keel, ühine vaenlane ja usk. Samas on killustumises ka positiivseid asju nt võim sai vürstiriikides päritavamaks st et majandamine muutuds efektiivsemaks(huvi ju nüüd olemas), võeti kasutusel põhjapoolseid alasid mille harimine nõudis harimistehnika täiustamist, linnades arenes käsitöö ja keskuste kandumisega põhjapoole vähenes Bütsantsi mõju.
19. Vladimir-Suzdalimaa loodusolud ja varasem rahvastik
20. Vladimir-Suzdalimaa vürstiriigi kujunemine (Juri Pikk-käsi).
Kuna kirde venemaal paiknes rahvastik suurel maaalal väikeste kildudena ei omanud veetse seal sellist rolli nagu mujal venemaal, samuti olid linnad majanduslikult nõrgemad ja tänu nendele asjaoludele saigi seal pikapeale välja kujuneda monarhistik, ainuisikuline valitsemisviis. Rostovi vürstiriigi tõus algas Vladimir Monomahhi valitsemisajal. Peagi saatis ta sinna valitsema oma poja Juri.,Kui Monomahh suri katkes Rostov -Suzdalimaa sõltuvus Kiievist ja Jurist sai suveräänne vürst. Sõdis palju ja püüdis kõikjale jõuda ja kõigi intriigidega seotud olla sealt ka nimi pikkkäsi. Tema nimega seotud Moskva esmakordne mainimine. Pikkadele ponnistustele vaatamata õnnestus tal tõusta Kiievi troonile. Rostov-Suzdalimaale saatis valitsema oma nooremad pojad, vanema poja pani valitsema Kiievi lähedale Võsgorodi. Vürst Andrei mõistis et Kiiev on kaotanud oma endise tähenduse läks veel enne isa surma tagasi Rostov-Suzdali vürstiriiki. Peale isa surma palusid sealsed bojaarid teda endale valitsejaks eesmärgiga lõpetada pidev vürstide vaheteamine. Asudes R-S troonile ajas ta sealt kõigepealt minema oma nooremad vennad, sama juhtus ka isa bojaaride ja lähikondlastega. Pealinna viis üle oma osastisvaldusse-nooruslinna Vladimirisse ja sellest ajast hakatigi kutsuma Vladimir-Suzdalimaa(pealinn sinna kuna seal polnud veetset ja tugevaid bojaare). Viis ellu suuri ehituspaane mis pidid näitama tema plaani kinnistuda Kirde Venes ja teha lõpp senistele vürstide kohavahetustele. Peagi oli Vladimir juba vanemaks linnaks Rostovile ja Suzdalile. Üritas Konstantinoopolist saada heakskiitu plaanile luua Vladimirisse oma metropoolia kuid see ei õnnestunud. Valitsemis ajal tegi kõik et Vladimir-Suzdalimaa tähtust tõsta, nt tuues ettekäändeks vaidlused Kiievi trooni pärast saatis omale ustavad vürstid sinna ja alasi Kiievi vallutada ning pani sinna valitsema oma venna Glebi, suurvürsti tiitli aga viis Vladimirisse. Peagi üritas Novgorodi vallutada kuid sai lüüa, kuid järgmisel aastal tabas Novgorodi nälja oht kasutades asjaolu et Transiit toimus läbi V-S sundis Andrei siiski Novgorodlased alistuma ja pani sinna valitsema oma poja Juri. Langes 1174 vandenõu ohvriks.
21. Vladimir-Suzdalimaa 12. sajandi teisel poolel ja 13. sajandil kuni mongolite vallutuseni.
Kui Andrei tapeti puhkes võimuvõitlus kus peale jäid Andrei Bogoljubski poolvennad ning 1176 langes Vladimiri linn, kogu vürstiriik ja suurvüsti tiitel Vsevolod Jurjevitsi kätese.(tal oli 8 poega ja 4 tütart ja seepärast hüüdnimi suurpesa) Oma valitsemise ajal laiendas oluliselt piire ja surus maha ka kõik katsed tema võimu piirata. Suri 1212 aastal ja selleks ajaks oli V-S võimsaim vürstriik.
22. Novgorodimaa ja seal elavad rahvad
Oli üks arenenumaid ja rikkamaid piirkondi Vana-Venes. Oli sillaks Vene ja L-Euroopa vahel. Südameks olid Sloveeni hõimude alad mis paiknesid Ilmeni järve ja sellest väljuva Volhovi jõe lähistel ning Onega ja Laadoga järve ümbruses vadjalaste ja karjalastega asustatud piirkonnad. 9-10 saj allus Novgorodile suht väike ala Ilmeni järve lähistel kuid juba järgmisel sajandil ulatusid valdused Onega järve ja soome lahe kallasteni. Laienemisel oli oluline roll palgasõduritel. Kogu Novgorodimaa oli jagatud viieks provintsiks. Lõunapoolsetes viiendikes elasid slaavlased, põhjapoolsemates viiendikes elasid valdavalt läänemeresoome hõimurahvad(eestalased, vadjalased , vepslased jne)
23. Novgorodi linn ja selle valitsemiskorraldus.
Esmakordselt mainitud 859, kuid ilmselt tunduvalt vanem. Kiire areng tingitud soodsatest tingimustest- hea geograafiline asend varjaagide juurest Keekasse viiva veetee alguses, samuti jäi ta pikka aega puutumata sõdadest.12 saj oli ta üks suuremaid Vana-Vene ja ka euroopa linnu. Novgorod asus Volhovi jõe mõlemal kaldal , ilmeni järve vahetus lähedusese. Idakaldal asuvat osa kutsuti tänu seal olevale turule Torgovajaks. Läänekaldal asus Kreml ja peale Sofia katedraali valmimist hakati seda kutsuma Sofiiskajaks. Linna valitsemisel oli kõige olulisem roll bojaaridel. Linna juhtima valiti eliidi hulgast tegelasi, ja nii oli peagi võimalik bojaariks ainult sündida. Oluline ka see et erinevalt teistest linnadest ei olnud sealsel vürstil õigust makse kogude ja selle õiguse jättis bojaaride ladvik endale.Novgorodi bojaaridel oli õigus ise omale vürste kutsuda/valida. Kui vürst kutsuti tehti temaga leping ja kui veetse otsustas et vürst on jama aeti ta lihtsalt minema. Novgorodi vürstid vahetusid väga tihedalt ja enamus õigusi oli neilt ära võetud ja 13 saj alguses oli vürsti roll puht sõjaväeline.(sõdade üle aga otsustas veetse). Linna valitses tegelikult possaadnik. Esialgu oli see vürsti ametnik kuid vürstide sagedase vahetumise ajal hakkasid need ülikutest valitud asjamehed linna juhtima ja alates 1130 muutus see amet veetsel valitavaks -kui alguses oli ta vürsti huvide ellu viia siis nüüd linna huvide kaitsja vürsti ees. Possaadniku ülesanne oli linna ja kohtu juhtimine ja ametis oli ta seni kuni oli „rahvale meeltmööda“. Juhtimis astmel järgmine mees oli tuhatnik kes esialgu valiti vürsti poolt kuid samuti 13 saj alates muutus veetsel valitavaks. Esindas kaupmeeste huve kelle hulgast ka valiti. Esialgu oli ülesanne sõjaväge juhtida aga peagi hakkas tegelema hoopis korravalve, kohtu ja maksude kogumisega.
Tegelikku elu korraldas ja kõrgema võimu kandjaks oli siiski veetse ja sellist küsimust polnud mida seal otsustada ei oleks saanud. Hääletamine toimus ilmselt toetuskisa tugevust arvestades ja sagedased olid ka suured löömingud. Enne kui mingi küsimus pandi veetsel hääletusele oli see nö töös Isandate Kogus mis koosnes possaadnikust, tuhatnikust, konetside ja tänavate vanematest lisaks ka vanad possaadnikud ja tuhatnikud. Kohalike bojaaride võimsus oli seletatav ka Novgorodis valitsenud majandusliku korraldusega kus põhilisel kohal olid kaubandus ja tööstus mis aga eeldasid head juhtimist ja koostööd millega bojaarid edukalt toime tulid. Samuti tegelesid bojaarid laialdaselt raha laenamise ja erinevate ettevõtmiste finatseerimisega mis tõi neile suurt tulu. Bojaaridest järgmise astme moodustasid kaupmehed kes sõltusid suuresti bojaaridest ja olid sageli ainult edasimüüjad(kaup kuulus reeglina bojaaridele)
24. Käsitöö ja kaubandus Novgorodis
Novgorodi peamine tulu tuli kaubandusest ja käsitööst. Linna juhtisid ja kapitali kontrollisid bojaarid, neist järgmine kiht olid kaupmehed kes tavaliselt olid ainult vahendajateks st et kaup kuulus tegelikult bojaaridele. Linnas oli ka arvukalt käsitöölisi ja paljud tänavad said nende järgi nime. Bojaarid kontrollisid ka käsitöölisi laenates neile toorme jaoks raha ja olles ise ka peamisteks tellijateks.
25. Novgorodi ja Pihkva suhted eestlastega 12. sajandil .
Jaroslav Targa huvisfääri satuvad tsuudid e eesti ala asukad. Põhjuseks pakutud ka nede enda aktiivsust nt piraatlus jne. Tegelikult sel ajal ei ole teateid eestlaste suurest aktiivsusest. Seega pigem tundis huvi ,et oma valdusi laiendada. Oma abikaasale kinkis ingerimaa nimi ka sealt. 1030 suut sõjakäik siia ja võitis ning rajas Jurjevi linna. Nimi sest selline et ta ristinimi oli juri ja seega jurjev.Ilmselt rajati linnus(tartu), kuhu jäeti garnison, kes pidi siinseid hõime oma võimu alla hoidma. Järgnevad kroonikad näitavad et Jaroslavi plaan oli tulevikus kogu eesti ala oma maksu alla saada. 1054 tema poeg Izjaslav tuleb novgorodi ja organiseerib sõjakäigu tsuudide vastu kus seda juhtinud ostroviir saab surma. Seejärel teeb ta ise uue süjakäigu nede vastu ja vallutatakse üks nende linnu nimega Ocek Kegenub(venekeeles täh raidtõket e nats nõrgem kui linnus). Arvatakse et tegemist l- harjumaa Keava linnusega. See ei jäänud kaugele türilt e peaaegu kesk eesti ja 2001 a kaevamiste tulemusena avast et seal olid 11 saj suuremad asulad. Pole välistatud et see võis olla ka põhjus miks just sinna. 1054 see vallaut ja järgmine teade 1060 märgitatekse et Izjaslav teeb säjakäigu tsuudide sossolite vastu. Peetud nii saarlasteks, maarahvaks, harjumaalasteks jne. Maksustas neid -2000 krivnat . Sossolid aga ajasid maksukogujad minema, kogusid kevadel suure väe ja liikusid kuni pihkva alla ja toim suur lahing, kus sossolid lüüa said. Teel sinna peksti venelased Jurjevist välja. Kroonika järgi langes venelasi 1000 sossoleid aga arvutult seega ei saagi väita et sossolid kaotasid-äkki hoopis võitsid. 50 a hiljem alles uus teade et tehti uus rünnak tsuudide vastu. 1030-1061 esimene muistne vabadusvõitlus mille võitsime sest sest pele seda 50 a pole venelastest midagi kuulda.
26. Mongolite- tatarlaste vallutuste algus. Kalka lahing (Sergejev, Vseviov 2002, 227–237).
Esmalt vallutasid Mongolid Tsingish- khaani vanema poja juhtimisel 1211 ks aastaks Jenissei ülemjooksul elavad hõimud, Baikali lähistel asuvad burjaadid ja jakuudid.Samal 1211 aastal asus Tsingish- khaan vallutama Põhja Hiinat mille õnnestumisel langesid nende kätte palju kaasaegseid teadmisi ja tehnikat. Peagi suundus ta aga läände vallutama Kesk Aasiat, samal ajal õiendas tema teine armee Dzebe juhtimisel arveid taga kaukaasia rahvastega ning peagi vallutati osseetide ja polovetside alad ja jõuti venemaa piirile. Polovetside juhid kes olid tugevalt venestunud pöördusid abipalvega vene vürstide poole kes pika vaidlemise peale otsustasid abi ka anda, kuid seejuures alahindasid tugevalt vastast ja nt Vladimir-Suzdalimaa suurvürst Juri Vsevolodovits keeldus abist. Lahingu strateegiana oli kas võimalust kas minna vastu või jääda kuhugi kaitsele, otsustati esimese kasuks. Liitlastel oli hinnanguliselt 100 000 sõdurit kolme mittetäiskoosseisulise ning lahingutes räsitud mongolite tumeni vastu vaatamata sellel said venelased 31.05. 1223 Kalka jõel toimunud lahingus lüüa ja ellu jäi 10% vägedest ja 9 vürsti 18st. Lahing algas venelastele edukalt kuid siis lootuses loorbereid lõigata asusid kolm vürsti iseseisvalt pealetungile kui takerdusid mongolite peaväele ja taganedes lõid ka ülejäänud väed sassi. Kiievi suurvürst Mstislav Romanovits üritas küll veel ühel künkal kaitsesse asuda kuid kavalusega(lubati neil rahumeelselt lahkuda) hävitati nad peaaegu täielikult. Peale võitu Kalkal suundusid mongolid Kesk volgamaale bulgaaride aladele kus said aga lüüa ja kaotasid osa sõjasaagist kuid vaatamata sellel õnnestus neil 1225 Mongooliasse tagasi jõuda.
27. Batu retked Vene aladele (Sergejev, Vseviov 2002, 237–248).
Peale tsingis-khaani surma jaotati maa poegade vahel ja läänepoolne uluss kuhu kuulusid maad kuni volgani läksid Dzutsi le kas aga enne Khaani suri ja nii sai need maad hoopis tema poeg Batu, lisaks läksid talle kõik ida-euroopa alad kuhu mongolid jõuavad.1235 aastal toimunud mongolite peakorteris Karakourmis suur kurultai kus otsustati väed ühendada ja läänt vallutama asuda. Vägede juhiks sai Batu ja tema peamiseks abiliseks Subedei. 1236 astal valluati Volga-Bulgaaria, ellujäänud põgenesid Vladimis-Sustalimaa vürstilt luba asuda elama Volga parempoolsele kaldale. 1237 langesid Volga ja Doni vahelistel aladel elanud polovetsid ja sügiseks olid mongolid venemaa piiridel. Kokku oli vägedes enam-vähem võrdselt sõdureid venelastel siis 100 000 mongolitel u 125-150 000. Venelased otsustasid linnade kaitsmise taktika kasuks eeldades et mongolitel puudub linnade piiramise kogemus. Mongolite rünnak mis algas talvel tuli üllatusena kuna arvati et talvel nad pole võimelised ründama. Esimesena langes Rjazani vürstiriik kes küll palus teistelt abi kuid nagu ikka olid vürstid omavahel tülis ja nii siis oma suurelt naabrilt Vladimir- Suzdalilt abi ei saadud ja kogu linn ja vürstiriik langes ja paljud tapeti. Edasi liikusid mongolid mööda Oka jõge vallutades kõik teele jäänud linnad. Vladimir-Suzdalimaa vürst otsustas mongolid peatada oma piiril asuvas tugevas Kolomna kindluses mis paiknes mongolite ainsal võimalikul liikumisteel Oka jõel. Venelased said rängalt lüüa ja tagasi Vladimirisse õnnestus jõuda vähestel eesotsas vürst Vsevolodiga. Batu vallutas moskva ja seejärel võttis sihikule Vladimiri mida peeti vallutamatuks linnaks. Batu jõudis Vladimirisse 1238 aasta 3 veebruaril. Järgnes piiramine milles hukkusid ka linna jäänud mõlemad Vsevolodi pojad ja linn langes 7 veb millele järgnesid suured tapatalgud. Edasi jagunes mongolite vägi väiksemateks gruppideks kes rüüstasid kogu Vladimir-Suzdalimaa, 4 märtsil hukkus ka suurvürst kes seni oli varjul olnud. Teine osa mongolite väest suundus samal ajal Torzoki vallutama mis oli omamoodi sillaks V-S ja Novgorodi vahel. Kohe linna vallutada ei suudetud ja see pidas vastu kaks nädalat lootuses saada abi Novgorodist kuid abi said hoopis piirajad ja nii linn langes ja kõik elanikud tapeti. Järgmine ohver näis olevat Novgorod kuid mingil põhjusel (kevad, väsimus) pöörasid mongolid hoopis lõunasse. Pikemalt jäädi toppama Tsernigovimaa väikese linna Kozeleski juurde mida ei suudetud7-8 nädalat vallutada. Suvel puhkasid nad steppides ja täiendasid vägesid ning järgmisel sügisel võeti sihikule l-venemaa. Kiiresti vallutati mitmed linnad ja peagi jõuti Kiievi alla. Koheselt piirama ei asutud vaid jäädi laagrisse . Tõsine piiramine algas 1240 aasta lõpus. Linna kaitset organiseeris tuhatnik Dmitri vürst aga ise kappas abivägesid otsima. Välismüüridest murti peagi läbi ja 6 dets oli sel aja mõistes tohutu linn hävitatud(u 50 000 elanikku), kõik peale tuhatnik Dmitri tapeti sest Batule avaldas tema vaprus muljet. Batu jagas oma väe väiksematesk osadeks ja järgnevalt vallutati Galiitsia -Volõõnia ja jõuti välja lõuna poolasse.
28. Kuldhord ja Venemaa. (Sergejev, Vseviov 2002, 249–260).
Mongolite vallutusretkede tulemusena tapeti või müüdi orjadeks suurel hulgal inimesi, samuti liideti paljud sõdurid oma vägedega. Batu hävitas 74 linnast 49 kusjuures 14 linnas elu enam ei taastunud ja 15 muutus külaks. Linnade side maaga katkes, samuti olid paljud kaubanduspartnerid hävitatud ja khaanile tuli maksta kokku 14 erinevat maksu mis pani linnade ja maa arengu seisma. Kuna enim hävitati ka tsaare ja nede druzinnikuid kes moodustasid valisteva klassi siis olid muud arengud automaatselt pärsitud. Osad lääne alad aga läksid leedu ja poola võimu alla. Vaatamata sellel et paljud kultuurilist väärtust omavad hooned hävisid, paljud raamatud jne põletati mongolid kultuuriliselt venelasi eriti ei mõjutanud. Kuna vene alad ei sobinud karjatamiseks siis neid otseselt ei liidetud vaid nad muudeti nn vasall-sõltlasteks. Senine administratsioon ja vürstid jäid valitsema ja alles hiljem kui ilmnesid mongoliriigi nõrkused püüti teatavaid omi seadusi ja instantse juurutada. Kuldhordiga suhtles ja andamit kogus suurvürst mis seega polnud kuldhordil erilist võimalust riigellu ka sekkuda. Tsaaride võim aga tugevnes vaatamata sellel et nadise vasallid olid, võim muutus paiksemaks ja üha enam päritavaks veetsede võim kadus. Usulistes küsimustes olid mongolid sallivad ja nii säis kogu venemaal õigeusk.
29. Vene vürstiriikide suhted läänenaabritega 13. sajandil (Sergejev, Vseviov 2002, 260–268).
11-12 saj oli olukord venemaa läänepiiril võrreldes idaga ja seega oli sealsete piirkondade valitsejates juurdunud arvamus et läänest ohtu pole(Novgorodimaa, Pihkva, Polotski) Svea e rootiga suhtlesid valdavalt kohalikud võimud Novgorodimaalt mitte aga keskvõim kiievist. Esialgu käidi vastastikku eraviisilistel rüüsteretkedel, kuid 12 saj keskpaiku kui omaalgatuslikke retki hakkasid asendama riigi poolt org muutus olukord teravamaks. Mongolite kallaletung lõi soodsad tingimused rootslastele novgorodimaa hõivamiseks.1240 aastal korraldasid nad 50 leva ja 5000 mehega luureretke Novgorodimaale toimunud Neeva lahingus lõi noor vürst aleksandr(hilisem Nevski ) rootslasi ja pani mõneks ajaks nede huvisfäärile piiri. Seda lahingut ja Aleksandri rolli on tugevalt ületähtsustatud ja seda just hilisemates allikates . Ohtlikum vastane oli aga Liivi ordu kellega esmalt puutus kokku Polotski vürstiriik mille valitseja Vladimir tegi sõjakäigu 1206 Riiga kuid juba kolme aasta pärast pidi ise ordule loovutama mitmed alad.1240 alustasid suured ordu ja Taani väed kallaletungi vene aladele kes leidsid omale liitlase(pärst seda kui novgorod ei andnud Pihvale abi, veetse ja bojaaride keeldumise peale lahkus ka vürst Aleksander Nevski.)Pihkva näol kellega asuti rüüstama Novgorodi alasid. Kui koondvägi oli jõudnud 40 kilomeetri kaugusele Novgorodist saadeti saadikud bojaaride ja survel vürst Alaksandrit tagasi kutsuma kes ka tuli. Kogus kiiresti väe ja lõi orduvägesid ning lasi nede koosseisus olnud tsuude hirmutamiseks hukata. Seejärel liikus koos vend Andrei ja viimase druziinaga Pihkva peale mille elanikud aga olid jõudnud järeldusele et egas need ordurüütlid ikka õiged tegelased ole ja tegid ise linnaväravad lahti. Kevadel tungis Aleksander juba Liivi ordu valdustesse kus talle astus vastu suur Ordu, Taani ja liivimaalastest moodustatud vägi. 5 aprill 1242 toimus suur jäälahing Lämmijärvel mis lõppes vürst Aleksandri täieliku võiduga ja sõlmitud rahuga loobus ordu igasugustest nõudmistest vene alade suhtes
30. Aleksander Nevski ja Kuldhord (Sergejev, Vseviov 2002, 268–272).
Aleksandr ja Andrei said kutse ilmuda Karakorumisse mida ta ei kiirustanud täitma kuid kuna 1248 suri segastel asjaoludel suurkhaan Gujuk kelle lesk Ogul-Gaimõs püsis võimul 1250 a mil Batu ta kukutas ja upitas tema asemele oma sõbra/onupoja Munke. Kuid enne kukutamist jõudis Ogul-Gaimõs vormistada vendadele jarlõki andmise otsuse selle järgi jäi Aleksandr Novgorodi vürstiks ja lisaks anti talle valitseda Kiiev ja „Kogu Vene maa“, Noorem vend Andrei sai valitsemiseks Vladimir-Susdalimaa. Tegelikult aga oleks pidanud just V-S vürst määrama Novgorodi vürsti, lisaks sõltus Novgorod suuresti V-S seega oli kuldhordi sellise otsuse taga plaan ajada vennad tülli ja lõigata ära Batule oluline tagala võitluses võimu pärast Kuldhordis. Vendade vahel algaski rivaalitsemine milles Aleksand tegi täieliku panuse Kuldhordile ja Andrei aga kuldhordi vastastele jõududele eesotsas Galiitsia-Volõõna vürst Daniiliga. Mongolid aga püüdes ennetada Andrei ja Daniili jõudude ühinemist saatsid korraga väed mõlema vastu, mõlemad said lüüa. Andrei põgenes Rootsi ja Daniil pidi aga lammutama kõigi oma kindluste müürid. Aleksandr eemaldus oma vennast ja kmas kohe kuldhorti kus saavutas selle et sai jarlõki millega tunnistati vanimaks vürstide seas ja sai omale ka J-S. Ära olles määras oma asemele Novgorodi poja Vassili kelle veetse minema kihutas. Nüüd aga omades J-S vüürsti kohta ja ka kuldhordi toetust läks ta vägedega Novgorodi alla ja nõudis poja tagasikutsumist. Veetse andis järgi ja Vassili kutsuti tagasi- oluline see et allutas isepäise Novgorodi veetse ja muutis seal vürstide valitsemise senist korda, lisaks oli Novgorod sunnitud tunnistama oma vasallisõltuvust J-S. Peale seda suutis ta edukalt seista vastu läänest tulenevale ohule. Sõlmis suhted Norraga ja sooritas eduka sõjakäigu Rootslaste vastu Soome aladele. 1261 sõlmis lepingu leedu vürst Mindaugasega millele järgnes ühine sõjakäik Liivi Ordu vastu. Ettevõtmine polnud küll sõjaliselt edukas kuid tõi Novgorodi tagasi hansakaupmehed. Vahepeal aga otsustas kuldhort viia läbi rahvaloenduse et paremini makse koguda ja saatsi venemaale vastavad ametnikud kes pidid siis makse koguma. See aga ei meeldinud Novgorodis valitsenud Vassilile kelle isa siis vangi võttis ja sinna oma alaealise poja Dmitri vürstiks saatis. Baskakkidest maksukogujate süsteem aga ei toimunud kuna need enamuse pihta panid ja maksude kogumine anti moslemist kaupmeestele-ülesostjatele. 1263 külastas Aleksandr Nevski viimast korda kuldhordi, veetes seal rohkem kui aasta püüdis ta veenda khaan Berket et maksude kogumise õigus läheks taas vürstidele ja et lõpetataks venelaste sundvärbamine khaani sõjaväkke.
31. Moskva vürstiriigi esiletõus (Sergejev, Vseviov 2002, 275–282).
Kuigi 13/14 saj vahetusel hakkas kujunema uus poliitiline süsteem ja pealinnaks muutus Vladimir, nõrgestasid tülid Aleksandr Nevski poegade vahel suurvürstlikku võimu ja soodustasid tühiste vürstiriikide esiletõus nt Moskva, Tveri. Vladimiri suurvürst oli jätkuvalt Kirde Venemaa valitseja kuid selle kohale pretendeerisid mitmete vürstiriikide tegelased(Koht kuulus tegelikult vastavalt korrale Vsevolod suurpesa vanimale järeltulijale) Püüti saada omale jarlõkki nendele aladele ja peamised pretendendid olid Moskva ja Tver . Vaatamata sellel et mõlemad asusid soodsas asukohas kerkis esile just Moskva(asus Vladimir-Suzdalimaa lõunaservas). Põhjuseks soodne asukoht ja see et oli suhtelisel kaitstud ja seega polnud juba pea 100a rüüsteretkede ohvriks langenud. Asus kaubateede ristumiskohal- millest kasutoovaim oli see et vahendati Novgorodi vilja. See tõi hästi sisse võimaldades osta uusi alasid ja saada kingituste eest kuldhordist soovitud jarlõkke. Moskva oli valitseda tavaliselt V-S suurvürstide noorematele liinidele. Need aga ei tahtnud vaid Moskvaga leppida ja otsisid võimalusi suurvürstiks tõusta. Peale Aleksandr Nevski surma valitsesid Vladimiris tema vennad, kui neist viimane Vassili suri jagasid võimu A.Nevski pojad. Moskva sai Aleksanrdi noorim poeg Daniil, vanematevendade vahel aga puhkes võimuvõitlus Suurvürsti tiitli pärast. Noorem poeg Daniil aga vaatas tülisid kõrvalt, vallutas soodsat võimalust kasutades naabriks olevalt Rjazani vürstilt hea asukohaga Kolomna ning sai peagi päranduseks arenenud Perejaslavi vürstriigi-need kokku suurendasid oluliselt tema valdusi. Peale Daniili surma asus valitsema tema vanem poeg Juri kes jätkas piiride laiendamist, Tveri vürstriigi alistamiseks(sealne valitseja sai suurvüstiks) kasutas ta intriige kuldhordis. Puhkes ka omamoodi kodusõda. Oluist rolli võimuvõitluses mängis Novgorod kes pooldas Jurit. Kokkuvõttes oli osavam ja kavalam kuldhordi mõjutaja Juri ja Mihhail löödi maha ja Moskva vürstist saigi Vladimiri suurvürst. Peagi aga lõid lõkkele tülid Mihhaili poegade ja Juri vahel kellest üks Dmitri 1325a kuldhordis Juri tappis. Karistuseks omavoli eest hukati ka Ditri kuid suurvürsti koht jäeti Tveri vürstide perekonda.
32. Ivan Tengelpung ( Kalita ) Moskva vürstina (Sergejev, Vseviov 2002, 282–291)..
Peale Juri surma sai Moskva vürstiks tema vend Ivan I Daniilovits hüüdnimega Kalita. Suurkhaan aga ei usaldanud uut suurvürsti Aleksandrit ja saatis teda kontrollima oma käsilased kes ühe tüli tulemusena minema aeti/ära põletati. Suurkhaan korraldas Tveri vastu karistusoperatsiooni millest agaralt võtsid osa ka Moska ja Suzdali väesalgad. Tveri vürstiriik tehti maatasa. Tveri vürst põgenes Pihkvasse kuhu saabus kohe ka teda jälitav Kalita, sealt edasi põgenes ta Leetu. 10 aastat hiljem tuli tagasi Tveri kuid Kalita osavate intriigide tulemusena kutsuti koos pojaga kuldhordi kus hukat 1328. Kalita aga sai tänutäheks sõjakäigu eest 1328 jarlõki Vladimiri suurvürsti kohale. Tveri mäss oluine ka seepärast et pärast seda läks andami kogumine lõplikult suurvürstile, mis tegi Moskva vürstiriigi ja sealse vürsti lähikonda kuulumise väga populaarseks. Kalita aga sõelus kuldhordi vahet viies sinna rohkelt andamit, samas vaadates et osa ikka ka tema varaaitadesse pudeneks. Tänutäheks sai osa Rostovi vürstiriigist. Hea oli see et seal ajal ei korraldatud ühtegi mongolite karistusretke. Kalita aga liitis ilmselt suurkhaani toetusel teisi vürstiriike, ostis kokku maid, viis läbi kohtureformi. Samuti oluline see et venelastele nii oluline õigeusu kiriku metropoliidi ja selle residents toodi tema ajal Moskvasse. Kalita ajal ehitati välja ka mitmed olulised objektid Moskvas( Uspenski katedraal, Arhangelski katedraal)
33. Moskva vürstiriik ja tema naabrid 14. sajandi II poolel (Sergejev, Vseviov 2002, 291–300).
Peale Kalitat sai suurvürstiks tema vanem poeg Semjon(Uhke), jätkas isa poliitikat kuid suri koos paljudega katku.Kalita järglastest jäi ellu ainult teine poeg Ivan kes sai ka suurvürstiks. Peagi aga suri ja suurvürsti kohale pretendeeris tema alaealine poeg Dmitri, khaan aga kartes Moskva liigset tugevnemist andis suurvürsti tiitli noore Dmitri vanimale sugulasele Novgorodi vürst Dmitri Konstantinovitsile. Moskva bojaaridele eesotsas metropoliit Alekseiga see aga ei meeldinud ja nad asusid tegutsema saades peagi järlõki ja kuna Konstantinovits läks tülli veel oma vennaga kes asus Moskvat toetama siis lõpuks loobus ja andis veel oma tütre noorele Dmitrile naiseks . Võimsaim naaber oli jätkuvalt vaatamata 1312-57 toimunud võimuvõitlusele Kuldhord, võimuvõitluse tulemusena nõrgenes vaid mõneti kontroll vene alade üle. Teiseks naabriks oli leedu kes kasutades järjekordseid mongolite rüüsteretki oma naabrite juurde vallutas mitmed vürstiriigid. Suurvürst Gediminase valitsemisajal 1316-41 laieneti veel, lisaks sõdadele kasutas vürst ka oskuslikult abielusid. Paljud vürstid andsid ennast vabatahtlikult vasallideks lootes nii kaitsele mongolite eest mida ka saadi. Leedu aga võttis palju vene vürstiriikidelt üle-vana-vene kirjakeel , õigustekogu. Pikapeale hakkasid Leedu suurvüstile kuulunud aladel kujunema kaks rahvust- ukrainlased ja valgevenelased
34. Dmitri Donskoi (Sergejev, Vseviov 2002, 300–322).
Dmitri Ivanovits valitses veerandsada aastat 1363-89. Laskis ehitada uue kivist kremli. Sõdis Tveri vürsti Mihhail Aleksandrovitsiga keda toetas ka suurvürst Algirdas. Viimased püüdsid mitmel korral kivist kremlit vallutada kuid ei saanud sellega hakkama. Kokkuvõttes jäi peale Dmitri ja Tveri vürstriik läks Moskva vasalliks. Saades võitu peamisest vastasest Tverist otsustas Dmitri astuda kuldhordi vastu. Esialgu oled mitmed lokaalsemad konfliktid kuid peagi korraldasid mongolid karistusretke kus venelased oma hooletuse tõttu lüüa said-mongolid vallutasid ja rüüstasid Novgorodi. Edust innustatud otsustati järgmisel st 1378 korraldada karistusretk Moskvasse kuid said selle käigus peetud Voza jõe lahingus rängalt lüüa. Edasi tegid mõlemad pooled ettevalmistusi uueks lahinguks- Dmitri vägi oli u 20-30 000, mongolitel 50 000. Otsustav lahing toimus 1380 a septembris Doni jõe kaldal kulikovi väljal. Mamai juhitud mongolid said lüüa-kuldhordi ikke ei kadunud kui muutus oluliselt leebemaks, venelased mõistsid et vaid koos on võimalik vastast lüüa, tugevnes veelgi Moskva juhtroll. On öeldud et sealt lahingust tuli tagasi ühtne vene rahvas.
Venelased pimestatud oma edust ei kiirustanud enam andamit maksma, samas aga tegi uus suurkhaan Tohtamõs ettevalmistusi uueks sõjakäiguks.. 1382 aastal õnnestus tal venelasi üllatada ja jõuda väga kiiresti Moskva alla, sõjaliselt linna ei vallutatud vaid kasutati kavalust. Moskva põletati ja 24 000 inimest tapeti. Peagi sooritas Dmitri kogutud väega vastulöögi Rjazani vürstriigi aladele(olid mongolitega pundis). Kohustus andamit maksta säilis kuigi nüüd vähem ja Dmitri sai Tohtamõsilt andeks ja valitses edasi suurvürstina.
Dmitri Donski tegi ka siseriiklikult mitmeid ümberkorraldusi- kaotas linna iseseisvad juhtimisorganid , määras kindlaks vürstidelt nõutavad maksud, sõjaväevärbamisel kehtestas territoriaalse põhimõtte. Suri 1389 ja ilma kellegilt luba küsimata määras oma testamendis oma järglased suurvürsti troonil vanimale pojale Vassilile.
35. Vassili I tegevus Moskva valduste laiendamisel (Sergejev, Vseviov 2002, 322–330)..
Kasutades ära võimuvõitlust kuldhordis ostis sealt omale jarlõkis Suzdali Ja Nizni Novgorodi ja veel mitmete linnade valitsemiseks. Timuri vallutusretkedest jäid vene alad valdavalt puutumata. Tõsiseks ohuks kujunes aga leedu kellega puhkes 1406 a sõda.- erilisi tulemusi see ei andnud ja 1408 sõlmiti rahu. Vytautas asus toetama Tohtamõsi kes lootis oma võimu kuldhordis taastada, Vytautas aga kasutades viimase abi vallutada Moskava.12 aug 1399 said nad aga Katlur-Timuri vägedelt rängalt lüüa ja need lootused purunesid. Vene vürstid aga lõpetasid andmai maksmise mis peale mongolid sooritasid karistusretke.
36. Venemaa Vassili II ajal (Sergejev, Vseviov 2002, 330–353).
Peale Vassili I surma oli troonile kaks nõudlejat alaealine poeg Vassili II ja viimase onu Juri Dmitrijevits. Bojaaride organiseeritud mahhinatsioonide, omavaheliste pidevate sõdade(Juri Dmitrivitsi ja viimase poegadega-kellest nii isa kui ka poeg Vassili Kossoi oli mitmel korral moskvas suurvürstiks) tulemusena sai suurvürstiks pikkade kemplemiste tulemusena siiki Vassili II. Tema ajal tegeleti usuküsimusega ja prooviti saada omale päris enda metropoliiti kuid see lükkus edasi. Vassili II kukutasid aga mongolid.kelle käest tal õnnestus ennast vabaks osta. Suure summa mida ta vajas sai ta koguda moskvalastelt ja teistelt oma alamatelt sest koos moskvaga oli maha põlenud ka riigikassa. See muidugi ajas rahva vihale ja nii polnud teda Juri Dmitrijevitsi teisel pojal kuigi raske kukutada . Nii nagu Vassili II oli lasknud sandistada tema venna V. Kossoi lasi ka Dmitri Semjaka Vassilil silmad välja torgata ja ta asumisele saata. Vassili pojad aga meelitas tagasi ja saatis isa juurde asumisele. Kiriku ja bojaaride survel oli aga Semjaka ta sunnitud tagasi kutsuma. Alahinnates Vassili teist kui pimedat ja murtud meest pidi ta peagi tunnistama taas oma kaotust. Uuesti pulti saades täitis ta pikka aega vaba olnud metropoliidi ametikoha Rjazani piiskopi Ionaga, kuna Konstantinoopol langes ise peagi türklaste kätte ei olnud sealt reaalseid vastusamme oodata. Rooma paavst aga keeldus seda tunnistamast ja pühitses Uueks Kiievi metropoliidiks Grigori. Toimus vene kiriku lõhenemine.

.DOC Laadi alla originaalfail 14 lk · .doc · 107 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-11-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

107 laadimist Kokku alla laetud

4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

renzo11 Õppematerjali autor

A. Mäesalu longu kordamisküsimused eksamiks koos vastustega. Materjalist piisab et sooritada eksam vähemalt hindele B

venemaa keskaja ajaloo allikad venemaa keskaja ajalugu mõjutanud tegurid idaslaavlaste päritolu ja laialiasumine idaslaavlaste elatusalad idaslaavlaste usund vana-vene riigi rajamine vana-vene riik 882?945 (oleg igor) vana-vene riik 945-980 (olga svjatoslav vladimiri püha valitsusaeg ristiusu vastuvõtmine lõppeb venemaa vassili ii ajal

Sarnased õppematerjalid

docx

Vene keskaeg

Venemaa keskaeg Venemaa keskaeg kuni Ivan III-ni. Sergei Solovjov (1820-1879) esimene ja väga tõsine Vene ajaloo uurija. Avaldas Vene ajaloo vanimast ajast alustades, 15 köidet pikk. Kasutas palju kroonikate andmestikku. Nõukogude võimu ajal oli see raamat pooleldi keelatud. 1959-66 ilmus uuesti trükis. Järgmine kord anti välja 1980. aastate lõpul. Vassili Klutsevski (1841-1911) üks suuremaid Venemaa ajaloolasi. Lev Gumiljov (1912-1992) poeetide Nikolai Gumiljovi ja Anna Ahhmatova poeg. Kuna isa oli aadlisoost, oli juba lapsepõlves probleeme Nõukogude võimuga. Isa tapeti 1921 bolsevike poolt. 1930. aastail arheoloogilisel ekspeditsioonil sai töötada. Lõpuks sai Peterburi Ülikooli, aasta pärast visati välja, sest ema kuulutati rahvavaenlaseks. Oli mitu korda vangis. Tegeles stepirändrahvaste ja idapoolsete rahvastega. Kaeraridest ja hunnidest kirjutanud

Ajalugu

docx

Vana-Venemaa ajalugu

Tuleb arvestada, et Vene maade kogumine ei jõudnud Ivani ajal lõpule, Moskva ekspansioon jätkus mõningate tagasilöökidega järgnevatel sajanditel. Ei saa rääkida Vm ühendamisest, sest mingit ühtset Venemaad polnud varem olnud, ka Kiievi-Venemaa integreeritus oli keeruline küsimus ja elanikkonnal polnud rahvustunnet. Võim homogeniseeris elanikkonna, millest uusajal kujunes moodne rahvus. Ühtsus loodi pärast poliitilise võimu kehtestamist. Teine Ivaniga seotud teema Venemaa ja Lääne suhete teema. Ühelt poolt said alguse püsivad konfliktid läänenaabritega, eriti Poola ja Leeduga, mis kultiveerisid vastastikkuse vaenu kuvandit. Perspektiivis pandi alus kujunevale arusaamale, et Vm pole Euroopa. Samas kõigi aegade tihedam läbikäimine Vm ja Lääne-Euroopa vahel. Ivan suri 1505, ta surm tõi kaasa olulise pärimisprobleemi. Probleem oli kestnud juba ta viimasel elukümnendil

Ajalugu

doc

Venemaa enne 1917. aastat

aastani. Tähtsaim oli suurvürst (resideerus kuni 12. sajandi keskpaigani Kiievis, seejärel Vladimiris, alates 14. sajandist Moskvas), kellel tavaliselt oli mitu poega. Pojad said valitsemiseks igaüks oma territooriumi (Turov, Polotsk, Tsernigov, Volõõnia jne), mille järel aga sageli hakkasid omavahel ja suurvürstiga sõdima ning tihtipeale hukkusid. Ellujäänud vürstid ja nende sõjapealikud kujunesid Venemaa ühendamisel aadelkonnaks, tähtsaimad aadlikud olid bojaarid. Suurvürsti ja hiljem tsaarivõim kujunes alates 14. sajandist aga absoluutseks isevalitsuseks. Järgnevalt Rjuriku dünastia pealiiiniks kujunenud liikmed, isale järgneb siin nimekirjas poeg (tegemist ei ole alati suurvürstiga, enamasti pole nad ka vanimad pojad). Esimene lahter on nimi, teine on eluaastad, kolmas on tema tegevus: Igor (Ingvar) srn. u. 945 Kiievi vürst, varjaag, sõdis Bütsantsiga.

Ajalugu

doc

Rjurikud ja Venemaa

Nad sõitsid Bütsantsi aladele, murdsid läbi kaitserajatistest Doonaul, ületasid Balkani mäed ning vallutasid linnu, rüüstasid, võtsid inimesi orjusesse tekitades Bütsantsile suurt kahju. Umbes 5 sajandi pikkune võitlus Bütsantsiga lõppes sellega, et slaavlased asustasid Doonau piirkonna, suure osa Balkani poolsaarest ning peagi moodustasid slaavlased suure osa Bütsantsi elanikkonnast. Vana-Vene riik ehk Kiievi-Vene riik Esimene venelaste riik, mis oli püsiv ja laius nüüdise Venemaa territooriumil oli Vana-Vene riik ehk Kiievi-Vene riik. Hiigelaegadel ulatusid riigi piirid Läänemere kallastelt Musta mereni ja Lääne-Bugist Volgani. Selle suure ja võimsa Vana-Vene riigi teket kirjeldati 12. sajandil kirjutatud kroonikas järgmiselt. Slaavlaste põhjapoolsed hõimud: Ilmeni slaavlased, krivitsid ja nende soome hõimlastest naabrid, vepslased, vadjalased, tsuudid (eestlased) maksid andamit mere tagant tulnud varjaagidele (normannidele), lõuna-slaavlaste

Ajalugu

doc

Keskaeg

· Tsunfti eesotsas olid vanemad ehk a(o)ldermannid · Tsunftide eeskujul tekkisid tudengite korporatsioonid Kaubandus · kõige tähtsam kaubandus veeteid pidi · Euroopas oli kaks kaubanduspiirkonda: o Vahemereregioon, jäi kaubateele Idamaade ja Euroopa vahel. Euroopas rikastusid eriti Põhja-Itaalia linnad o Põhja-Euroop, Põhja- ja Läänemeri (Põhja-Saksamaa, Skandinaavia, Inglismaa, Baltikum) Venemaa ja Lääne-Euroopa kaubandus. Organiseerus hansakaubandus · Koonduti Hansaliitu reeglite ühtlustamiseks ja mereröövlitega võitluseks · Eesti Hansalinnad olid Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi VENE RIIK KÕRG- JA HILISKESKAJAL Venemaa kõrgkeskajal · U 12-st 13 sajandi alguseni oli Venemaa feodaalselt killustatud · Samal ajal oli tekkinud ja tugevnenud mongolite riik, mille rajas Tsinghis- khaan ja mille lajaldasele ulatusele pani aluse Batu-khaan

Ajalugu

doc

Bütsants, araabia, vana-vene riik

AJALUGU BÜTSANTS RIIGI TEKE 395. aastal kui Rooma riik jagati kahels, Lääne-Rooma langes ja Ida- Roomast tekkis Bütsants riik VALITSEJA TIITEL Keiser VÕIM Keisril piiramatu võim, oli nii ülemkohtunik, seaduseandja kui ka kristuse asemik maal KOOSSEISU KUULUVAD ALADBalkani ps, väike-aasia, põhja-aafrika põhjarannik, pürenee ps, hispaania lõunaosa, egiptus, vahemere idarannik VAENLASED Lõunaslaavlased, langobarid, bulgaarid, araablased, türklased RELIGIOON Ristiusk(kreeka katolikuusk), kostantinoopoli patriarh, kirik keisrivõimu all, vaimulikele ei kehtinud abielukeeld,seda nõuti vaid kõrgvaimulikelt kõigile võrdses õigused, 1054 aastal ida ja lääne kirik lõhenesid, läänlastel roomakatoliku kirik ja idal kreekakatoliku ehk ortodoksi kirik OLULISED SAAVUTUSED Hagia sophia katedraal, rooma õigus, kõrged koolid, antiikkultuurialaste leksokonide koostamine, RIIGI LÕPP 1453 türklased vallutasid Konstantinoopoli ARAABIA RIIK RIIGI TEK

Ajalugu

doc

Moskva - Venemaa süda

................................................................7 Moskva Suur Teater............................................................8 Moskva metroo..................................................................9 Kokkuvõtte.........................................................................9 3 4 Sissejuhatus Moskava on Venemaa süda nii poliitilises, kultuurilises kui ka majandlikkus mõttes. Moskava on Venemaa pealinn. Istanbuli mitte arvestamata on Moskava elanike arvult Euroopa suurim linn, seda nii halduspiirides kui ka linnastus elavate inimeste arvult. 15.sajandil kuulutas Ivan III Moskva kolmandaks Roomaks ja Itaalia kuulsad arhitektid ehitasid välja suursuguse Kremli, katedraalid, kirikud ja palju teisi ehitisi. Kremli ja tema ees

Vene keel

odt

Viikingid kt nr. 2

Ajalugu-Viikingid Küsimused: 1.Viikingite ühiskond 2.Viikingite tegevusalad, ränded, vallutused.3.Viikingite mütoloogia. Ristiusustamine.4.Slaavlaste päritolu, jagunemine.5.Vana-Vene riigi tekkimine.Seosed viikingitega.6.Ristiusustamine.7.Vana-Veneriigi lagunemine. Vastused: 1. Viikingid olid osavad laevaehitajad; nende pikklaevade-drakkarite, mis olid õieti pealt lahtised merepaadid, plangutus ning suured nelinurksest purjed tagasid oma aja kohta küllalt suure merekindluse. Eelistati purjetamist, kuid meeskond võis laeva edasi viia ka sõudes. Igal laeval oli üks mast nelinurkse purjega. Laeva parda kõrgenduseks pandi sinna ümmargused kilbid. Laeva meeskond oli tavaliselt 40-60 meest, kellest igal oli oma istepink. Relvadeks olid mõõk, oda, kirves, vibu ja nooled, aga ka sõjanui. Levinud on arvamus, et viikingid orienteerusid ainult päikese ja tähistaeva järgi või hoidusid ranna lähedale. Tegelikult tundsid nad ka nn. Päikesekivi - kristalli, mis näitas isegi pi

Ajalugu

Rohkem sarnaseid