Otto von Kotzebue oli baltisaksa maadeavastaja ja Venemaa mereväeohvitser .18031806 osales ta Adam Johann von Krusensterni juhtimisel toimunud ümbermaailmareisil. 18151818 juhtis ta ümbermaailmareisi prikil "Rjurik", avastades mitusada saart Vaikses ookeanis. Rjuriku meeskonnas oli 27 liiget, kelle hulgas olid ka Johann Friedrich Eschscholtz, Adelbert von Chamisso ja Louis Choris. Eesmärkideks olid Loodeväila otsimine Vaiksest ookeanist kuni Atlandi ookeanini, Alaska (Vene- Ameerika) põhjaranniku detailse kirjelduse koostamine,
"Meie maa on suur ja rikas, kuid korda seal pole. Tulge meid valitsema ja saatke meile vürst." Kutse võtsid vastu kolm venda. Vanem vend Rjurik istus vürstikohale 862. aastal Ilmeni slaavlaste juures Novgorodis, keskmine vend Sineus valitses tsuude ja vepslasi Beloozeros ning noorem vend Truvor läks krivitside juurde Irboskasse. Peagi nooremad vennad surid ning vanim vend Rjurik oli põhjamaade ainuvalitseja. Mõne aja pärast asusid sõjapealikud Askold ja Dir Rjuriku nõusolekul sõjakäigule Bütsantsi vastu. Nad laskusid mööda Dneprit Kiievini, poljaanide hõimu keskuseni. Sõjapealikud said teada, et poljaanid maksavad andamit kasaaridele. Selle peale tegid Dir ja Askold ettepaneku, et poljaanid maksaksid andmit hoopis neile. Kiievlased olid sellega nõus. Askold ja Dir hakkasid seal valitsema vürstidena. Kui Rjurik suri, otsustas varjaagide konung Oleg ühendada kõik olulisemad maad "Varjaagidest kuni kreeklasteni viiva tee ääres"
saab maa lääniks ja võtab selle eest kaitsekohustusi. Ristimise järel saab temast fragi riigi kuningas ja tema läänist hertsogkond. Sinna loodi riik Normandia. 800-850 aastal loovad roosti viikingid Venemaale slaavi hõimude keskele Laadoga piirkonda sõjameestest kaupmeeste tugevate linnustega kindlustatud riigid. Vene kroonikate järgi kutsuvad slaavi ja soome hõimud endale valitsejaks varjaagi (russide soost) vürsti Rjuriku, kes rajab Põhja-Vene alasid hõlmava riigi keskusega Novgordis. Rjuriku kaaskondlased Askold ja Dir võtavad võimu üle Kiievis. 882 aastal saab võimule Oleg, kuna suri eelmine vürst Rjuriku. Ta vallutab Kiievi ja loob ühtse riigi. Kiievist saab pealinn, mida ohustavad nomaadide (rändrahvad) kallaletungid. Inglismaa, Wessexi kuningas Alfred Suur võitleb taanlastega aastal 8771-899. Edingtoni lahingus ta võidab taanlasi ja saavutab
Otto von Kotzebue. Otto von Kotzebue (30. detsember 1788 Tallinn 3. veebruar 1846 Tallinn) oli baltisaksa maadeavastaja ja Venemaa mereväeohvitser (1. järgu kapten). Ta oli August von Kotzebue ja Friederike Julie Dorothea von Esseni poeg. 18031806 osales ta Adam Johann von Krusensterni juhtimisel toimunud ümbermaailmareisil. 18151818 juhtis ta ümbermaailmareisi prikil "Rjurik" avastades mitusada saart Vaikses ookeanis. 1815 asus Kotzebue Krusensterni instruktsioonide järgi ekspeditsioonile ,,Rjurikul", meeskonnas 27 liiget. Eesmärkideks olid Loodeväila otsimine Vaiksest ookeanist kuni Atlandi ookeanini, Alaska (Vene-Ameerika) põhjaranniku detailse kirjelduse koostamine, Kirde-Venemaa uurimuste täpsustamine, Venemaa positsiooni tugevdamine Tsuktsi poolsaarel ja Alaskal. Marsruut: Plymouth; Tenerife; Rio de Jainero; Hoorni neem; Tsiili; Lihavõttesaar; avastati Rumjantsevi , Spiridovi ja Krusensterni (tänapäeval...
Otto von Kotzebue - 30. detsember 1788 Tallinn 3. veebruar 1846 Tallinn. oli baltisaksa maadeavastaja ja Venemaa mereväeohvitser. Ta oli 19.sajandi üks edukaimaid maadeavastajaid. Teadustegevus: 1815-18 teaduslikul eesmärgil korraldatud ümbermaailmareisil prikiga "Rjurik", mida juhtis Otto von Kotzebue, avastati hulk uusi saari. 1816. aastal avastas Kotzebue Tuamotu arhipelaagi põhjaosas Rumjantsevi (Tikei), Spiridovi (Takamoto) ja Krusensterni (Tikehau) saare ning Rjuriku (Arutua) saarteaheliku. Järgmisel aastal avastati Marshalli saarestikus Uue Aasta (Miadi) saar, Rumjantsevi (Wotje, Otdia), Tsitsajevi (Erikubi, Tahanea), Araktsejevi (Kaveni), de Traversi (Aurhi), Krusensterni (Ailuki) ja Gaideni (Ligiebi) saared. Ümbermaailmareisilt naasnud, osales Kotzebue põhja- ja lõunapooluse ekspeditsioonide plaanide koostamises. 1823-26 juhtis ta komandörina uut ümbermaailmareisi luubiga "Predprijatie". Ka sellel reisil avastati uusi saari. 1824
Vana-Vene riik Ehk kiievi venemaa Rajamine Idaslaavlaste riik Alguses riigi keskus Loode- ja Põhja-Venemaa kaubateel Laadoga järve juures Aldeigoburgis Rajasid tõenäoliselt Skandinaaviast pärit, ilmseltrusside hõimu kuulunud varjaagidest (viikingitest) ülikud ja nende kaaskond Esimesteks alamateks soomeugrilased Proto-Novgorod Riigi oletatav keskus 862882 Asus soomeugrilaste asualal Rjuriku ajal ei elanud riigis ilmselt arvestataval arvul slaavlasi, pigem oli tegu soomeugri riigiga 882 Uus valitseja Oleg vallutas lõunas kaubateel varjaagide juurest kreeklasteni asuva rikka kaubalinna Kiievi Sellest sai riigi keskus Valitsejad ümber slaavi aladele Viikingid säilitasid aastakümneid ülemkihis ülekaalu Asuti ümber ka riigi põhjaaladele, esialgu rohkem linnadesse, kus sinnani olid ilmselt ülekaalus soomeugrilased ...
Viikingite mõju Eestile, „idatee“. Majanduslik areng Eestis. Viikingid rüüstasid Lääne-Euroopat, Araabia ja Bütsantsi alasid. Viikingid liikusid mööda idateed st. mööda jõgesid Bütsantsi, käidi kaubaretkedel. Eestlased kauplesid Skandinaavia ja Novgorodiga, kiire majanduslik areng. Ka eestlased võisid olla viikingid. Saaremaal oli rauatöötlemiskeskus, Eesti rikkaim piirkond. Pingelised suhted Vana-Vene riigiga. 19. Vana-Vene riigi loomine aastal 862 Rjuriku poolt. Vana-vene riigi seosed Eestiga. Mõiste „tšuudid“. Eestlaste ja venelaste vahelised konfliktid. Kagu-Eesti ja Tartu vallutamine Jaroslav Targa poolt aastal 1030 ja Tartu nimetamine Jurjevi linnaks. 862 loodi Vana-Vene riik kolme skandinaavlasest venna – Rjuriku, Sineuse ja Truvori poolt. Eestlaseid nimetati tšuudideks, suhted riigiga olid rahumeelsed ja tšuudid olid neile kasulikud sõjakäikudel.
slaavlased olid sel ajal veel metslaste tasemel ja seega võimetud oma riiki rajama. Antinormannistliku teooria pooldajad peavad eeltoodut legendiks, mille mõtles välja kroonik ise(vaata lk 64). Russide nime päritolu seostavad nad ühe idaslaavi hõimuga kes elas Dnepri väikese lisajõe Rossi ääres. Nemad olevatki andnud nime kogu vene riigile ja rahvale. Kuid viimasel ajal on üha enam ajaloolasi tunnistanud Rjuriku ajalooliseks isikuks ja ja viikingite rolli Vene riigi loomise protsessis üsna oluliseks. Vana-Vene riigi tekkeaja suhtes langevad arvamused kokku see on aasta 882. Slaavlaste uskumused ei moodustanud päris ühtset süsteemi, esines piirkondlike laene ka naaberrahvastelt. Tähtsal kohal idaslaavlaste usundis oli surnute austamine ja esivanemate kultus. Näiteks mälestati lahkunuid kalmetel ühissöömingute ja joomingutega nii peiete ajal kui hiljemgi. Esivanemate kultusega
12. Slaavlased. Nimeta slaavlaste alghõimud, kus paiknesid veneedid slaavlaste põhjapoolsem grupp - asustasid Saksamaa idaosa. Andid idapoolsed slaavlased Dnepri jõe piirkonnas Kiievi aladel Sklaviinid lõunapoolsed slaavlased laiendasid oma alad Balkanile. 13. Millist rolli etendasid Vana-Vene riigi kujunemisel varjaagid ja Bütsantsi riik Novgorodi esimeseks valitsejaks sai üks varjaagi vendadest Rjurik ning V-Vene riigi tekkeks nimetatakse seda, kui Rjuriku järglane Oleg vallutas Kiievi ja liitis kaks suuremat keskust koos ümbritsevate aladega ühtseks riigiks. Suurvürst Vladimir võttis Bütsantsist vastu ristiusu. 14. Viikingid. Kirjeldage viikingite riikikorda 15. Mis olid viikingite retkede eesmärk? Saada kergesti kätte midagi väärtuslikku. 16. Kuidas nimetati viikingeid erinevatel maadel? Lääne-Euroopas Normannideks, Ida-Euroopas varjaagideks. 17. Mil moel mõjutasid viikingid Lääne-Euroopa maade ajalugu? 18
Lõunaslaavlastel serblased. Idaslaavlastel: venelased, ukrainlased, valgevenelased. Vana-Veneriigi teke See on seotud Normannidega ehk varjaagidega. Dnperi äärde kujunes mitmeid kaubalinnu, kus slaavlased kauplesid viikingitega, nt: Pihkva, Novgorod. 19. saj jäid mitmed viikingi sõdalased põhja-Venemaa kaubalinnadesse valitsema (Rjurik sai aastal 862 Novgorodis võimule). Pärast Rjuriku surma valitses Novgorodis Oleg. Ta võttis ette sõjaretke ja vallutas 882 aastal Kiievi ja tegi selle oma võimukeskuseks. Vana-Veneriiki valitses Kiievi suurvürst, kellele allusid väikesed vürstid, kes pidid Suurvürstile makse maksma. 988. a võttis Suurvürst Vladimir Bütsantsist vastu Ristiusu. (Tema järglase, Jaroslav Tark, ajal oli hiilgeaeg. Vallutas Tartu, rajas oma kindluse, lasi koostada kirjaliku seadustekogu ''Vene õigus'', mis
Lõunaslaavlastel serblased. Idaslaavlastel: venelased, ukrainlased, valgevenelased. Vana-Veneriigi teke See on seotud Normannidega ehk varjaagidega. Dnperi äärde kujunes mitmeid kaubalinnu, kus slaavlased kauplesid viikingitega, nt: Pihkva, Novgorod. 19. saj jäid mitmed viikingi sõdalased põhja-Venemaa kaubalinnadesse valitsema (Rjurik sai aastal 862 Novgorodis võimule). Pärast Rjuriku surma valitses Novgorodis Oleg. Ta võttis ette sõjaretke ja vallutas 882 aastal Kiievi ja tegi selle oma võimukeskuseks. Vana-Veneriiki valitses Kiievi suurvürst, kellele allusid väikesed vürstid, kes pidid Suurvürstile makse maksma. 988. a võttis Suurvürst Vladimir Bütsantsist vastu Ristiusu. (Tema järglase, Jaroslav Tark, ajal oli hiilgeaeg. Vallutas Tartu, rajas oma kindluse, lasi koostada kirjaliku seadustekogu ''Vene õigus'', mis
AJALUGU BÜTSANTS RIIGI TEKE 395. aastal kui Rooma riik jagati kahels, Lääne-Rooma langes ja Ida- Roomast tekkis Bütsants riik VALITSEJA TIITEL Keiser VÕIM Keisril piiramatu võim, oli nii ülemkohtunik, seaduseandja kui ka kristuse asemik maal KOOSSEISU KUULUVAD ALADBalkani ps, väike-aasia, põhja-aafrika põhjarannik, pürenee ps, hispaania lõunaosa, egiptus, vahemere idarannik VAENLASED Lõunaslaavlased, langobarid, bulgaarid, araablased, türklased RELIGIOON Ristiusk(kreeka katolikuusk), kostantinoopoli patriarh, kirik keisrivõimu all, vaimulikele ei kehtinud abielukeeld,seda nõuti vaid kõrgvaimulikelt kõigile võrdses õigused, 1054 aastal ida ja lääne kirik lõhenesid, läänlastel roomakatoliku kirik ja idal kreekakatoliku ehk ortodoksi kirik OLULISED SAAVUTUSED Hagia sophia katedraal, rooma õigus, kõrged koolid, antiikkultuurialaste leksokonide koostamine, RIIGI LÕPP 1453 türklased vallutasid Konstantinoopoli A...
seadustas pippini troonile. Karl Suure impeerium - oli karolingide impeerium, sest see oli Karli elutöö vallutuste tulemus ja ta oli karolingide soost. Naturaalmajandus - alaarenenud, sest raharinglus puudus, ning kaubandus ei edenenud. Karolingide renesanss kultuuri edenemine, ilmalikud õppeasutused, hariti järeltulijaid roomlaste moodi, kloostrite areng. Slaavlaste algkodu dnepri ja dnestri vaheline ala. Vana- Vene riik loodi 882 kui suri Rjuriku, Oleg koondas hõimud ja vallutas Kiievi. Jaroslav Tark sidemed ulatusid lääne euroopasse, sest tütred abiellusid ungari, norra, prantsuse kuningatega. Jaroslav koostas seadustekogu nimega vene õigus. Ristiusk võeti vastu 988, vürst Vladimir. Bütsantsi õigeusku lihtrahvas ei tahtnud ja neid pidi seega vägivaldselt ristima. Kirjaoskuse levik. Võeti bulgaariast üle kirillitsa. Bütsantsi ja Vana- Vene kunst oli alguses täiel määral jäljenduslik
soomeugrilased võtsid üle nii slaavi keele kui ka kultuuri. Tee varjaagide (viikingite) juurest kreeklasteni. Tähtsamate teede sõlmpunktides kujunesid välja varased linnad (Novgorod, Kiiev, Laadoga, Pihkva). Vene riigi tekkega on seotud 2 teooriat: normanistlik ja antinormanistlik. Normanistlik teooria väidab, et idaslaavlased kutsusid ennast valitsema 3 varjaagi (viikingite ehk normannide) vürsti, kolm venda Rjurik, Sineus ja Truvor. Rjurik sai valitsejaks Novgorodis. Pärast Rjuriku surma vallutas tema kaaskondlane Oleg Kiievi, millest saigi alguse Vana-Vene riik. See tähendab, et Vene riigile panid aluse viikingid ehk normannid. Antinormanistlik teooria väidab, et Vene riik on tekkinud idaslaavlaste enda sisemise arengu tulemusena. 862 Rjurik vallutas Novgorodi 882 Kiievi vallutamine 988 võeti vastu ristiusk. Said Bütsantsilt mõjutusi. Vene riik peagi lagunes, kui vürst jagas riigi surres oma poegade vahel ära. Riigi juht oli
· Armee ja sõjapidamine · Kaubandus ja linnad 7. Analüüsige Vene riigi tekkepõhjusi. Kas Vana-Vene riigist saab rääkida kui venelaste riigist? · Varjaagid rajasid jõgede äärde oma tugipunkte või siis asusid juba olemasolevatesse slaavlaste asulatesse. Vene kroonika kinnitusel kutsusid väsinud rahvad varjaage enda üle valitsema. Kutsele vastas varjaagipealik Rjurik, kes sai 862. Aastal võimule Novgorodi linnas. Rjuriku kaaskondlane Oleg vallutas pärast tema surma 882. Aastal Kiievi ja pani aluse Vana-Vene riigile. · Vana-Vene riigi elanikkonna moodustasid slaavlased ja some- ugri hõimud, kes ka lõpuks slaavistusid. Seega saab rääkida Vana-Vene riigist kui venelaste riigist. 8. Nimetage Jaroslav Targa saavutusi. · Laiendas riigi piire Mustast merest Länemereni. · Lasi koostada kirjaliku seadustekogu "Vene õigus" 9. Seletage mõisted:
Vladimiris, alates 14. sajandist Moskvas), kellel tavaliselt oli mitu poega. Pojad said valitsemiseks igaüks oma territooriumi (Turov, Polotsk, Tsernigov, Volõõnia jne), mille järel aga sageli hakkasid omavahel ja suurvürstiga sõdima ning tihtipeale hukkusid. Ellujäänud vürstid ja nende sõjapealikud kujunesid Venemaa ühendamisel aadelkonnaks, tähtsaimad aadlikud olid bojaarid. Suurvürsti ja hiljem tsaarivõim kujunes alates 14. sajandist aga absoluutseks isevalitsuseks. Järgnevalt Rjuriku dünastia pealiiiniks kujunenud liikmed, isale järgneb siin nimekirjas poeg (tegemist ei ole alati suurvürstiga, enamasti pole nad ka vanimad pojad). Esimene lahter on nimi, teine on eluaastad, kolmas on tema tegevus: Igor (Ingvar) srn. u. 945 Kiievi vürst, varjaag, sõdis Bütsantsiga. Svjatoslav srn. 972 Kiievi vürst 945-972. Vladimir Püha srn. 1015 Kiievi suurvürst 978-1015, tema ajal ristiti Venemaa.
Lõunapoolned sklaviinid Balkan, kus aasiast sisse rännanud bulgaaride võimu all kujunes bulgaaria riik. Idapoolsed andid olid aga Ukraina aladel. Taheti jumalasõna tõhusamalt levitada, vennad Kyrillos ja Methodios töötasid välja kaks tähestikku: glagoolitsa ja kirillitsa. Kreeklased palusid Varjaage et nad tuleks neid valitsema, sest neil endil polnud riigis korda. VanaVene asutas Rjuriku(varjaagide pealik) kaaskondlane Oleg, kes vallutas Peale Rjuriku surma Kiievi ja pani aluse vana vene riigile. 988.aastal lasi vürst Vladimir enda kogu kaaskonnaga ristida ja kehtestas usu ka oma riigis. Jaroslav Targa ajal vallutati palju maid(mustast merest läänemereni) Kuna võim jagati vendade vahel ära, siis hakkasid nad võimu pärast kaklema ning toimusid tülid ja kodusõjad. 16) Selgitage mõisted: Keskaeg Ajalooperiood 518 sajand Majordoomus Frangi riigis valitseja majapidamisjuht ja sõjalise kaaskonna ülem
PRONKSIAEG JA VANEM RAUAAEG 1. Miks on Eestist leitud suhteliselt vähe pronksesemeid ? Pronksesemed olid eestlaste jaoks veidi kallid ning siin puudusid nende valmistamiseks vajalikud vase- ja tinamaagid. 2. Millised muutused ühiskonnas võisid põhjustada vajaduse kindlustatud asulate järele ? Neid ehitati kaitseks vaenlaste ja muude ohtude eest ning sellega kaitsti ka oma vara. 3. Miks arenesid pronksiajal rannikupiirkonnad kiiremini kui sisemaa ? Neil olid erinevad looduslikud tingimused. Rannikualadel olid viljakamad mullad, mida oli kergem harida. Elatusalad olid karjakasvatus ja maaviljelus. Sise-Eestis tegeleti peamiselt alepõllundusega + jaht ning kalapüük. 4. Võrrelge pronksi- ja vanema rauaaja matmiskombeid. Mida võib kalmete põhjal väita ühiskondlike suhete kohta ? Pronks: maeti kivikirstkalmetesse (tavaliselt maaomanike pered maeti) 5-8 meetrise ...
Laenasid veekogude nimetusi. Vana-Vene riigi teke · 2 teooriat tekkimise kohta: normannistlik ja antinormannistlik · Normannistlik: riigi lõid viikingid, sest slaavlased ise olid sel ajal veel metslaste tesemel ning järelikult võimetud riiki rajama · Antinormannistlik: peavad eelmist legendiks. Russide nime ja päritolu seostavad nad Rossi jõe ääres elava idaslaavi hõimuga, kes olevatki nime andnud vene riigile ja rahvale. · Yha enam ajaloolasi on tunnsitanud Rjuriku ajalooliseks isikuks ja viikingite rolli riigi loomises ysna oluliseks. · Riigi tekkeaja suhtes langevad arvamused kokku . 882a peale Rjuriku surma olevat yks tema lähikondlasi Oleg koondanud P-Venes elavate eri päritolu hõimude väed, vallutanud Kiievi ja pannud nii aluse yhtsele V-Vene riigile Muinasusund ja ristiusu vastuvõtmine · Tähtsal kohal surnute austamine ja esivanemate kultus. Lahkunuid mälestati kalmetel yhissöömingute ja joomingutega nii peiete ajal kui hiljemgi.
Viikingid (800-1000) -mõiste tuleb muinasskandinaavia sõnast viklant-laheinimene. Elasid Skandinaavia ja Jüüti ps'l ja olid prguste rootslaste,taanlaste,norralaste,islandlaste esivanemad. Idas varjaagid, lanes normannid.Ruunikiri. Tegelesid loomakasvatuse, kalapüügi, merepiraatluse,orjakaubandusega. Rajasid Vana-Vene Rjuriku riigi.Elati külades,suviti olid mehed meresõitudel -merereisid:Läänemere ja Ida-Euroopa siseveid pidi Musta- ja Vahemereni(Bütsants), Gröönimaa & Ameerika. Aastal 981 maabus norralane Erik Punane tundmatule saarele ja nimetas selle Grönland(grön-roheline,land-maa) ta valetas teadlikult ja meelitas sinna hiljem paljud inimesed elama. Aastal 986 tahtis norralane Björn Erik Punasele Gröönimaale külla minna,kuid eksis teelt ja sattus Ameerikasse
Kaspia ja Musta mere vahel) võtsid andamit Lõuna-Vene aladelt. Iga tlu pealt üks hõbemünt ja üks oravanahk. 862 varjaagid aeti mere taha ega antud andamit. Ise endi üle hakati valitsema. Läksid tülli ja hakkasid vürste otsima. Mindi varjaagide juurde, keda russideks kutsuti (suguvõsa nimi). Rjurik, Sineus ja Truvor olid kolm venda, varjaagid, kes tulid valitsema. Rjurik asus Novgorodi kroonika järgi, Sinus Valgjärvele ehk Beloserosse ja Truvor Irboskasse. Rohkem on teada Rjuriku tegudest, vendadest midagi teada pole. Suguvõsa läheb Rjurikust edasi, sest tema pojast saab suurvürst. Rorikut Lõuna-Skandinaavias mainitud, on Rjurik? Sinneus (sine kus ehk ustav vägi) ja Truvor (trhuvaring oma sugu) pole olnud? Kroonika ümberkirjutaja valesti kirjutanud? Rjurik oma ustava väe ja oma sooga tuli valitsema. Kroonika kirjutaja ei saanud ruunidest aru ja siis sai neist hoopis kaks venda? Keegi ei tea. Nestori Kroonika 1113 enne kroonikat
humanistidele õpetama kreeka keelt ja elustasid huvi antiikkultuuri vastu. Bütsantsi kultuuripärandis on antiikkirjanduse kõrval väga olulisel kohal Rooma õiguse edasiarendamine ja süstematiseerimine. Hagiograafiad ehk pühakute elulood, on oma olustikuliste detailide jm poolest ka väärtuslikud ajalooallikad. Suurel määral rakendati slaavi maades ka Bütsantsi riikluse elemente, eriti Venemaal. Vene riigi tekkimine, aeg ja ristiusk: Tekke aeg 882.a. Pärast Rjuriku surma, olevat üks tema lähikondlasi Oleg koondanud Põhja- Venes elavate eri päritolu hõimude väed, vallutanud Kiievi ja pannud nii aluse ühtsele Vana-Vene riigile. 988.a. vürst Vladimir lasi ennast ristida ning ka ülikud, peale seda ka lihtrahvas. Seda loetakse vene ristiusustamise aastaks. Frangi riigi areng: Esimene suurem riiklik moodustis, mis lagunenud Lääne-Rooma riigi aladele tekkis, oli Frangi riik. Iseseisev keltide Gallia aeg, mis kestis 1
8. sajandiks olid idaslaavlased jõudnud ka Peipsi järve tagustele aladele, kus elasid soome- ugri hõimud (karjalased, vepslased jt) ja algas soomeugrilaste ja slaavlaste segunemine, mis viis 14. sajandiks enamiku soome-ugri hõimude assimileerumiseni. · Vastavalt Vana- Vene kroonikale ,,Jutustusi möödunud aegadest" olevat slaavlased ja teised Peipsi taga elanud rahvad kutsunud endale 862.a Rootsist kolm viikingist venda valitsejaks (Rjurik, Sineus ja Truvor) · 882.a vallutas Rjuriku kaaskondlane Oleg (Helge) ära Kiievi linna ja viis sellega lõpule Venemaa põhja- ja lõunapoolsete alade ühendamise. Sellega pandi alus Vana-Vene riigile. · Esialgu olid slaavlaste ja tsuudide suhted rahumeelsed. Tsuudid olevat osalenud vene vürstide korraldatud sõjaretketel ja kaitsnud piiriäärseid kindlusi rändrahvaste kallaletungide eest · Alates 11. sajandi algusest eestlaste suhted Vana-Vene riigiga teravnesid. 1030.a tuli
Laagoda, Novgorod, Pihkva, Kiiev jt.) · Lõunapool tegeldi künnipõllunduse ja karjakasvatusega, põhjapool käsitöö ja kaubandusega 3)Vana-Vene riik: · Normannistlik teooria(vene riik loodi viikingite poolt) · Antinormannistlik teooria(üks idaslaavlaste hõim dnepri lisajõe rossi ääres lõi vene riigi) · Tekkis aastal 882. peale Rjuriku surma, kui tema üks lähikondlane Oleg vallutas Kiievi 4)usund: · Idaslaavlased austasid surnuid ja esivanemaid(lahkunuid mälestati kalmetel ühissöömingutega) · Jumalad: o Päikesejumalad Svarog ja DazbogI o Karjajumal Veles o Piksejumal Perun · 980.a. üritas suurvürst Vladimir teha usureformi o kuulutas peruni peajumalaks
Rjurikovitside valitsejasoo esiisaks ning Vana-Vene riigi rajaja Igori isaks. Rjurik olevat olnud rosside ehk russide soost seda on peetud Kesk-Rootsi Roslageni piirkonna viikingihõimuks. Vene ajaloolase Vassili Tatistsevi oletusel võis Rjurik olla vendide soost. On ka oletatud, et ta oli varjaagi-slaavi segapäritolu. Tema isana on nimetatud Godoslavi, emana Gostomõsli tütart Umilat. Mõne allika järgi oli Rjuriku isa Taani kuningas Sigurd Snogöye ('Maosilm') ning ema Inglismaalt pärit Heluna. Kõik need versioonid on väga oletuslikud. Rjuriku abikaasaks võis olla Norra kuningasoost vürstitar Jefanda (Efenda, Edvina). Neil võis olla poeg Igor (877 arvatavasti 946). Vene kroonikate andmetel ("Jutustus möödunud aegadest" jt) tõstsid novgorodlased 859. aastal varjaagidest valitsejate vastu mässu, kuid pärast kolm aastat kestnud omavahelisi hõimusõdasid ja
Ohud mere tagant-suhted ülemeremaadega elavnesid,rahulikele kaubandussidemetele vastandusid Skandinaavia sõjaretked eestisse. 600.aastal rootsi kunn Ingvar tuli väega eestisse. Peale seda,viikingite ajal, suhted elavnesid jälle. toimus ka viikingite sõjakäike eestisse. Ruunikivid-püstitati mälestusmärke eestisse langenud viikingitele. Suhted vana-vene riigiga- ,,Jutustus möödunud aegadest"- vanavene kroonika. põhjal,kutsusid venelased endale valitsejateks rjuriku, sineuse ja truvori. Suhted olid rahumeelsed. tsuudid- eestlaste nimetus eestlastele. Hiljem suhted halvenesid, võimukad vürstid tahtsid endale saada Eesti valdusi. 1030.-Jaroslav Tark lõi Tartu linna, nimetas selle Jurjeviks., tegelikult oli seal juba enne asula ja Jaroslav lihtsalt vallutas selle. sossolid-eestlaste nimetus. Eestlased muinasaja lõpul- rahvaarv kasvas, maa sai tihedasti asustatud. leitud on kirj. allikaid. Elatusalad- maaharimine-. kas
Keisril oli piiramatu võim, õukond oli suur ja uhke, palju ametnikke. 16.Iseloomusta Bütsantsi hariduselu antiikkultuuri järjepidevuse kandjana. Bütsantsi õpetlased kandsid edasi antiikkreeka kirjanduse ja filosoofia traditsioone. Antiikeeskujddele tuginedes õpetati grammatikat, retoorikat, õigusteadust ja filosoofiat. Aristrokraatia, riigiametnike ning vaimulike jaoks oli haridus enesestmõistetav. 17.Millal ja kuidas tekkis Vana-Vene riik? Oleg vallutas pärast Rjuriku surma 882. aastal Kiievi ja pani nii aluse Vana-Vene riigile. 18.Miks lagunes Vana-Vene riik? Kuna Kiievi vürstid jagasid surres oma valdused poegade vahel, siis puhkesid ülemvõimu pärast alatasa tülid ning kodusõjad, mis viisid riigi killunemiseni. 19.Kuidas valitseti Novgorodi? Linna juhtis rahvakoosolek e. veetse, kus domineerisid jõukad kaupmehed. Veetse valis ka vürsti, kelle peamine ülesanne oli sõjaväge juhtida. Novgorodi võib vaadelda, kui kaubanduslikku vabariiki. 20
Gregorius Suur- paavst, esimene munk. püha Benedictus- munkade ja kloostrielu eestvedaja ning rajaja. püha Patrick- usukuulutaja Beda Venerabilis- Põhja-Inglismaa kloostri abt. Dionysius Exiguus- Itaalia munk ja õpetlane. Erik Punane- Norrast põgenenud pealik. Leif Eriksson- Eriku poeg. Justinianus I- (Bütsantsi) keiser Roomas. Kyrillos- kirillitsa autor. Methodius- glagoolitsa autor. Rjurik- pealik, Venemaa valitseja. Oleg- Rjuriku kaaskondlane. vürst Vladimir- Venemaa vürst. Jaroslav Tark- Venemaa valitseja.
Õppetekstidena kasutati antiikteoseid, mida kirjutati ka ümber ja uuriti põhjalikult. Hagiograafi ehk pühakute elulood. Slaavlased ja Vana-Vene riik Vana-Vene riigi teke Dnepri keskjooksul elanud karjakasvatajates idaslaavlased hakkasid järk-järgult elama asuma soomeugrilaste aladele. Viikingid ja Bütsantsi elanikud hakkasid rajama oma tugipunkte slaavlaste asulatesse. Sellega seoses olid slaavlased kutsunud varjaage end valitsema. Nii see läkski ja algse valitseja Rjuriku kaaskondlane Oleg pani aluse Vene riigile. Peamise elanikkonna moodustasid slaavlased ja soome-ugrilased, ka varjaagid slaavistusid aja jooksul. Ristiusustamine idaslaavlased olid paganad ja austasid surnuid, loodusjõude, esivanemaid, esile kerkis pikse- ja sõjajumal Perun. Tänu kaubandussuhetele Bütsantsiga hakkasid tekkima ühised arvamused ka usuküsimustes. Lõpuks lasi vürst Vladimir ennast ristida ja kehtestas uue usu ka oma riigis
saj - Napoleoni sõdade järgse Euroopa taastamine; rahvuslik liikumine; romantism; 6) Venemaa Suur rahvasteränne ja slaavlased: · lääneslaavlased (poolakad, tsehhid, slovakid · lõunaslaavlased (bulgaarlased, horvaadid, makedoonlased, serblased, sloveenid) · idaslaavlased (venelaste, valgevenelaste, ukrainlaste esivanemad; eraldi rahvusteks kujunesid keskaja lõpuks) Idaslaavlased liikusid järgnevatel sajanditel vähehaaval müüda jõgesid põhja poole. 882. a Rjuriku lähikondlane Oleg ühendas Novgorodi ja Kiievi vürstiriigi. Usk: Vladimir tutvus kõikide usunditega, valis bütsantsi õigeusu. NB! 988 algas ristimine. 1237. a. hakkasid Vene alasid vallutama mongolid. - Tsingis-khaani juhtimisel olid nad liitunud, hästi organiseeritud, sõjakunstis vilunud; tema järglane Batu-khaan alustas Vene alade vallutamist. 1480. a. kohtumine Ugra jõel, Venemaa iseseisvus mongolitest. 16. saj
möödunud aegadest mille järgi põhjaõimud maksid andamit varjaagidele, lõunaslaavi hõimud aga kasaaridele. Põhjaõimud polnud sellise korraldusega nõus ja ajasid varjaagid minema ja asusid ise valitsema. Puhkes aga omavaheline vaen ja otsustati kutsuda omale valitseja varjaagide juurest. Tulid kolm venda Rjurik kellest sai Novgorodi vürst, Sineus ja Truvor. Peagi kaks viimast(nooremad vennad) surid ja Rjurikust sai põhjaalade ainuvalitseja. Peagi asusid kaks Rjuriku sõjapealiku sõjakäigule Bütsantsi vastu ning ühendasid alad Kiievini kuhu ise vürstideks asusid. Pärast Rjuriku surma otsustas varjaagide konung Oleg ühendada kõika alad kreeklasteni viiva tee ääres. 882 jõudis ta Kiievi alla ja sai kavalust kasutades sealsetest sõjapealikest võitu(Askold ja dir) ja tegi Kiievist oma pealinna. Antinormannistliku teooria tuntumaid toetajaid oli vene teadlane M Lomonossov ja
1. Jääaja mõju Eesti maastikule. Ühe-kahe km paksused jääkihid .. kandsid endas liiva-, kruusa- ja savimasse paljastasid Põhja- ja Lääne-Eestis paepinna lihvisid mägedest kaasa võetud kaljupanku, mis jäid hiljem maha rändrahnudena Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed, Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored. 2. Muinasaeg, selle periodiseerimine. TV lk.4 KIVIAEG Vanem kiviaeg ehk PALEOLIITIKUM Keskmine kiviaeg ehk MESOLIITIKUM (u 9000-500 eKr) Noorem kiviaeg ehk NEOLIITIKUM (u 5000-1800 eKr) PRONKSIAEG Vanem pronksiaeg (u 1800-1100 eKr) Noorem pronksiaeg (1100-500 eKr) RAUAAEG Vanem rauaaeg Eel-rooma rauaaeg (u 500 eKr 50 pKr) Rooma rauaaeg (50 450 pKr) Keskmine rauaaeg (u 450-800 pKr) Vanem rauaaeg Viikingi aeg (800-1050 pKr) Hilis rauaaeg (1050-1200 pKr) 3. Muinasaja uurimise allikad ja teadused. Kinnismuistsed (asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, relvad, ehted,...
Järva- Jaani Gümnaasium Uku Pilv Eestiga seotud maadeuurijad (Ferdinand von Wrangel, Otto von Kotzebue, Fabian Gottlieb Benjamin von Bellinghausen ) Uurimistöö Juhendaja: Kristjan Piirimäe Sisukord Sissejuhatus 1. Ferdinand Friedrich Georg Ludwig von Wrangell 1.1 Elulugu 1.2 Maamehest meresõitjaks 1.3 Ümbermaailma reisid 1.3.1 Golovnini juhitud ümbermaailmareis 1.3.2 Kolõma ekspeditsioon 1.3.3 1825- 1827 1.4 Kamtsatka laht 1.5 Kindralkuberneriks 1.6 Admiraliks ja koju 1.7 Wrangeli saar 2. Otto von Kotzebue 2.1 Elulugu 2.2. Ümbermaailmareisid 2.2.1 Esimene ümbermaailmareis 2.2.2 Teine ümbermaailmareis 2.2.3 Kolmas ümbermaailmareis 3. Fabian Gottlieb Benjamin von Bellinghausen 3.1 Elulugu 3.2 Mereväes 3.3 Ümbermaailmareis 3.4 Edasised töökohad 3.5 Bellingshauseni nime kandvad objektid 3....
ka rüüsteretki. 600. aasta paiku tuli Rootsi kuningas Ingvar rüüstele, kuid sai tappa. Viikingiajal käis tihe kaubandus, sõjaretkedestki polnud puudus. Rootslased käisid siin rüüstamas, kuid pidid tihti ka kibedaid kaotuspisaraid valama. 11. saj esimesel poolele püstitati mitmeid ruunikive, mis olid mõne tähtsama Eestimaal langenud viikingi mälestuseks. Ida: Vana-Vene riik sai alguse 882. aastal, kui Rjuriku järglane Oleg vallutas Kiievi ja ühendas Venemaa. Alguses olid rahumeelsed suhted, eestlased (aka tšuudid) aitasid isegi Kiievit vallutada. 10. saj lõpul suhted teravnesid. Kiievi suurvürst Jaroslav Tark tegi 1030. aastal eestlaste vastu sõjakäigu, võitis, nimetas Tartu Jurjeviks. Eesti ajaloos oli üks väga tähelepanuväärne seik: 1030-1061 nurjati venelaste vallutuskatse
vepslased, merjalased, muromlasd jt.). Järk-järgult algas soome- ugrilaste ja slaavlaste segunemine, mis viis 14.sajandiks enamiku soome-ugri hõimude assimileerumiseni. - Vastavalt Vana-Vene kroonikale "Jutustusi möödunud aegadest" olevat slaavlased ja teised Peipsi taga elanud rahvad kutsunud endale 862.a. Rootsist kolm viikingist venda valitejaks (Rjurik, Sineus ja Truvor). - 882.a. vallutas Rjuriku kaaskondlane Oleg (Helge) ära Kiievi linna ja viis sellega lõpule Venemaa põhja- ja lõunapoolsete alade ühendamise. Sellega pandi alus Vana-Vene riigile. Peep Reimer 10 - Esialgu olid slaavlaste ja tsuudide suhted rahumeelsed. Tsuudid olevat osalenud vene vürstide korraldatud sõjaretketel ja kaitsnud piiriäärseid
Kõigepealt vallutati London ja Thamesi suudmes asuv Thaneti saar. Pärast seda muutub Inglismaa Thame-sist põhjas taanlaste asustatavaks maaks (Da-Helag), mida taanlased valitsevad nn viiest linnusest (East-Anglia ja viie linnuse maa 870-917, Northumbria 876-926). Venemaa. 800-850 lõid rootsi viikingid slaavi hõimude keskele Laadoga piirkonnas sõjameestest kaupmeeste tugevate linnustega kindlustatud riigikesi (gardarike). Põhjapoolsed valdusalad ühendati Rjuriku valitsemisajal Novgorodi riigiks. Normannide riigid rajas sõjameestest ülemkiht, kes oli lühikese aja jooksul allutatud rahva hulgast esile kerkinud. Normannide riigid Euroopas 8. ja 9. saj tõrjus viikingite laiaulatuslik kaubandusvõrk välja juutide (Vahemeri ja Orient) ning friiside (Euroopas) kaubanduse. Kaubavahetust peetakse mere- ja jõeteid pidi (laevu lohistatakse üle jõgesid lahutavate lühikeste maaribade)
Kaardil V-V laius suht fiktiivne. Rjurik- hakkas valitsema Novgorodis (ühes teises variandis Ladogas, praegune Staraja Ladoga). Sineus Belozeros (Valge järv); Truvor valitsema Irboskas. Veidrad kohad kuhu inimesed võisid paigutada. Belozeros ja Irboska täielikud perifeeriad. Hüpotees, et lugu 3 vennast fiktsioon. Sineus- ta kodu ja kaaskond ja Truvor kaaskond. Kuid ebatõenäoline. Vennad surid varsti, 2 druziinadt (vürsti kaaskondlast Askor ja Dvir??). Rjuriku loal lõunasse ja nägid linna mis maksab maksu kasaaridele. Linna asutasid 3 venda: Kii, Stsek ja Horiv (Kiiev). Turgi rahvas Doni ääres. 8.-9.saj kasaarid vastu juudi usu. Rjurik suri 879, 2 druuznat Kiievit valitsema. Vm linnade ema- Kiiev. 911- kaubaleping Bütsantsiga. Rjuriku poeg Igor tuli võimule (daatumid ta elust ei klapi). 903 abiellus Olgaga (Volgutast, skandinaaviapärane Helgi). Igoril konflikt trevijaanidega(??).
rüüsteretkede mõjul liiguti Kesk-Euroopast Bütsantsi aladele Balkanil, mis hakkasid slaavistuma. I slaavi riik oli Bulgaaria, mis loodi 681a. Atiidid olid idaslaavlased.(venelased, valgevenelased, ukrainlased), asusid järg-järgult soomeugrilaste aladele elama. Alguses mingi jõgedeäärsetesse liiklussõlmedesse ja nende ümbrusesse. Liiguti Dnepri piirkondade kiievi aladele. Põhja pool kohtuti siis soomeugrilaste ja varjaagidega. Venelased kutsusid varjaagi pealiku Rjuriku omale vürstiks, kes saigi siis 862 aastal võimul eNovgorodi linnas.tema kaaskondlane oli Oleg, kes vallutas pärast Rjuriku surma 882 aastal kiievi ja pani aluse vana-vane riigile (kiievi venemaa) Selle elanikonna moodustasid slaavlased ja soome-ugri hõimud. Varjaagid hakkasid slaavistuma. Ka kolmas kiievi vürst kandis slaavi nime Svjatoslav. c) Kultuuride segunemine Kokku põrkasid barbarid ja kõrgkultuuriga Rooma traditsiooni kandjad
Arvatavasti said slaavlased oma alasid laiendada kuna nad asusid elama rahvasterände ajal germaanlastest tühjaks jäetud aladele. Varjaagidel ehl viikingitel oli kaubatee läbi slaavlaste maa Bütsantsi ja Araabiasse. Nad soovisid oma kaubateid slaavlaste eest kaitsta ning rajasid linnu ja kindlustuspunkte slaavimaale. Slaavlased soovisid oma maal korda ning kutsusid ühe varjaagipealiku endid valitsema. Kutsele vastas Rjurik, kes sai võimule Novgorodis. Ta kaaskondlane Oleg vallutas peale Rjuriku surma Kiievi ja pani alguse Vana-Vene riigile. Riigi kujunemisjärgus moodustasid selle elanikkonna slaavlased ja soome-ugri hõimud. Sealsed varjaagid aga hakkasid slaavistuma, kuigi sidemed Skandinaaviaga kestsid veel pikemat aega. 13)Viikingite retked. Skandinaaviast pärit rahvas, kes tegutsesid 8.-11. sajandini. Nad olid head meresõitjad (läbisid pikku vahemaid), kaupmehed ning vallutajad. Lahkumiste ja avastamiste põhjusteks olid: kodumaal ei jätkunud kõigile tegevust,
regulaarselt Iirimaad, Inglismaad, Põhja Saksamaad, Prantsusmaad, Venemaad. Aastal 911. said viikingid endale piirkonna Põhja- Prantsusmaal, mida kasutatakse Normanndiaks. Nemad avastasid Islandi, Gröönimaa, Vinlandi. Umbes aastal 1000. jõuti Põhja-Ameerikasse. Viikingite riigid, kolooniad Vana vene riik oli 9. sajandil üks kõige jõukamaid linnasid. Venelastel oli Novgorod uus linn. Rjurik oli viikingite väepealik, kelle venelased kutsusid endale valitsejaks. Peale Rjuriku surma asus valitsejaks Oleg. Nad vallutasid Kiievi, rajasid Taani riigi. 9. sajandi lõpp ja 11. alguseks kuulus Taani riigi koosseisu Norra ja Inglismaa. Viikingid rajasid oma riigi Põhja- Ameerikasse. Viikingitel oli ruunikiri, nende tähemärgid olid ruunid. Ruunikiri oli umbes 1000. aastat vana. Tänapäeval on Skandinaavias säilinud ruunikivid. Usk Viikingid austasid mitmeid jumalaid. Tuntumad Thor ( Taara ) Odin. Valhalla- koht, kuhu viikingid läksid peale surma
taas endale mere tagant valitsejad. Nii tulnudki Skandinaaviast kolm venda Rjurik, Sineus ja Truvor. Vennad olnud pärit russide hõimust, mida peetakse Kesk-Rootsi Roslageni piirkonna viikingihõimuks. Rjurik valitsenud Novgorodis, Sineus Beloozeros ja Truvor Irboskas. Kahe noorema venna surm teinud Rjurikust Novgovorodimaa ainuvalitseja. Osade allikate järgi oli Rjurik Novgorodi linna rajaja. Rjuriku valitsemisajal ei elanud riigis ilmselt arvestataval hulgal slaavlasi, pigem oli tegu soomeugri riigiga. Kroonika järgi suri Rjurik 879. aastal. Ta andis valitsemise üle oma kaaskondlasele Olegile, paludes ühtlasi hoolitseda oma väikese poja Igori eest. Nii muutus slaavlaste olukord 882. aastal, mil Oleg vallutas lõunas asuva rikka kaubalinna Kiievi ning tegi sellest oma riigi keskuse. Nüüd asusid valitsejad ümber slaavi aladele, ehkki slaavistumisprotsess polnud ilmselt kuigi kiire
Pikad kääpad Ümarkääpad Viikingiaeg (800 - 1050 m.a.j) Viikingid e normannid e varjaagid. Tänu viikingitele hakkasid Põhja-Euroopas levima linnad. Kõige rahumeelsemateks peetakse Rootsi viikingeid, kes viljelesid enim kaubandust. Viikingite laevade triibulised purjed olid tingitud tolleagsest tekstiilivalmistamistehnikast. Staraja Ladoga - Venemaa vanim linn, viikingite pärand ja tugipunkt aastast 753. aastast. 862. a. sai see linn vikingipealiku Rjuriku tugipunktiks. ULFBERTH - levinud kiri viikingite relvade peal. Kuningate kääpad. Viikingiaeg Eestis Levisid damastseeritud relvad - tugevamad ja vastupidavamad relvad, mitmest raua sulamist sepistatud. Viikingiaja lõpus hakkasid Eestis levima laibamatused. Alates 9. saj. hakkavad siinmail levima vermitud araabia mündid. Eestist leitud aaretes on u. 5000 araabia hõbemünti. Hilisrauaaeg (1050 - 1225 [1227]) 11
sajandist. Nimi Dannebrog tähendas vana-taani keeles "taanide riie". ISIKUD: Ingvar Rootsi kuningas. Tegi u 600 a. sõjaretke Eestisse, langes lahingus eestlaste vastu. Halfdan Valge Norra kuninga poeg, langes Eestis. Astrid ja Olaf Norra kuninganna ja tema poeg, kes vangistati eestlastest mereröövlite poolt ja müüdi orjadeks. Rjurik üks kolmest vennast, kes kutsuti Skandinaaviast 862.a venelaste ja mõne Põhja- Vene rahva valitsejaks. Oleg Rjuriku kaaslane, kes vallutas 822.a Kiievi ja ühendas Venemaa lõuna- ja põhjapoolsed hõimud. Jaroslav Tark Kiievi vürst, kes vallutas 1030 a. Tartu ja nimetas selle Jurjeviks. Tõnn Pärnu- ja Viljandimaal tuntud koduhaldjas. Uku Eestis tuntud jumal. Peku koduhaldjas, kes seisab setudel viljasalves. Tarapita jumal, mida on tõlgendatud ka sõja- ja palvehüüuna ,,Taara avita''. Hiltinus - munk, kes määrati 1070. aastale läänemererahvastale piiskopiks
tsernoboolased e monteneegrolased Idaslaavlases: · asualaks kujunes territoorium Novgorodis Kiievini. · Peamisteks tegevusaladeks oli põlluharimine, karjakasvatus. Mida rohkem Novgorodi poole-kaubandus, käsitöö. · Hakkasid tekkima Ida-Slaavi hõimuliidud, millest tähtsamad olid poljaanid, trevljaanid, ulitsid, vjaatitsid, kriivitsid, rossid Vana-Vene riik: · Vana-Vene riigi alguseks loetakse aastat 882, kui Rjuriku poeg Oleg (Helga), Novgorodi valitseja, ühendas Kiievi. · Ühiskonnas oli tekkinud kihistumine: o Kiievi vene valitsejaid kutsuti suurvürstiks, kellele omakorda allusid osastisvürstid. o Igalühel neis oli oma druziina (sõjaline kaaskond) · Tuntumad suurvürstid olid: o Oleg (879-912) Vallutas Kiievi ja tegi selle pealinnaks o Igor (912-945) Korraldas sõjakäike Bütsantsi vastu
Tänapäeva venelased, ukrainlased ,valgevenelased Suured Ida-Euroopa jõed, eelkõige Dnepr ja Volga oma harujõgedega, moodustasid muistse loodusliku veetee. Nendele aladele kujuneski Vana-Vene riik. Kroonikate kinnitusel olevat korratustest väsinud rahvad kutsunud varjaage enda üle valitsema. Nende kutsele vastas 3 varjaagi pealikku Rjurik, Sineus, Truvor kes said 862. aastal võimule Novgorodi linnas. Rjuriku kaaskondlane Oleg vallutas pärast tema surma 882. aastal Kiievi ja pani nii aluse Vana-Vene riigile. Vana-Vene riigi kujunemisjärgus moodustasid selle elanikkonna slaavlased ja soome-ugri hõimud. Kuigi varjaagide sidemed Skandinaaviaga püsisid veel pikka aega, hakkasid ka nemad peagi slaavistuma. 10. ARAABLASED JA ISLAMI USK Araablased e. semiidid elasid Araabia ps-l nad olid rändkarjakasvatajatest beduiinid.
Islami kultuuris oli islam ja araabia keel,euroopas sai tuntuks india arvsüsteem, arv 0 ja malemäng, haridus põhines Koraanil. Moseede juures koolid medresed. Kirjanduse tuntuim teos Tuhat üks ööd Ibn Sina arst, filosoof, oli ihuarst ja kirjutas entsüklopeediaid, arstiteaduse käsiraamatuid Vana-Vene riik Vana-vene asulad asusid jõgede ümbruses, need olid teedeks ka varjaagidele, teeks kreeklasteni. Väsinud rahvas kutsus ka varjaagide pealiku Rjuriku endale valitsema 862. tema kaaskondlane oleg vallutas Kiievi ja pani aluse Vana Vene riigile. Riigi kujunemisjärgus hakkas slaavistumine ja nimed hakkasid samuti mugavduma. Skandinaavlased olid riigi tekke ajal paganad, esile tõusis piksejumal Perun. Tihenesid suhted Bütsantiga, kauplemise eesmärgil. 988 aastal lasi vürst Vladimir end ja kaaskonda ristiusustada. Sellega langes ta ka Bütsantsi võimu alla. Vana-Vene hiilgeaeg saabus Vladimiri järglase jaroslav Targa ajal
tagajärjed keskosa protestantlik, lubati tegutseda kiriku. Lõuna-Saksamaa Lõuna-Prantsusmaal, katoliiklik. kus tekkis erikorraldusega hugenottide riik. Pariis katoliiklik. VENE RIIK Vana- Vene riik tekkis 882.a kui Viikingupeliku Rjuriku poeg Oleg vallutab uusi alasid juurde Kiievi ümbruses. Ristiusk võetakse seal vastu 988.a. Alates 11.saj oli Venemaa jagunenud mitmeteks vürstiriikideks- feodaalne killustatus. Tihti esinesid nende vahel sisetülid. Suurimad ja võimsamad neist olid Novgorod ja Moskva. Novgorod oli üks esimesi tekkinud linnu, seal arenesid jõudsalt käsitöö ja kaubandus- ühendus Lääne- Euroopaga. Novgorod paistis silma üsna demokraatliku valitsemiskorraga- Veetse ehk rahvakoosolek
Kreeka katoliku usk, nn Õigeusk. VANA-VENE RIIGI LOOMINE Kaks teooriat: 1. normannistlik kutsuti valitsema variaagid, russid Rjurik, Sineus ja Truvor oma suguvõsade ja ustavate vägedega. Nad asusid elama Novgorodi, Valgjärvele ja Irboskasse. 2. Antinormannistlik- Russid said nime Dnepri lisajõe Rossi järgi. Mõlema teooria kohaselt loodi riik 882.aastal, pärast Rjuriku surma, kui Oleg vallutas Kiievi ja pani aluse Vana-Vene riigile 3 RELIGIOON Austati surnuid ja tähtsalt kohal oli ka esivanemate kultus. Viimasega seostus majavaim Domovai, kellele ohverdati ahju või kolde alla. Metsavaimud olid aga pahatahtlikud. Päikesejumalad Svarog ja Dazbog Tuulejumal Stribog
· lääneslaavlane (tänapäeva poolakad, tsehhid, slovakid) · lõunaslaavlased (tänapäeva sloveenlased, serblased, horvaadid, bulgaarlased) Indoeuroopa keeled (rühmad): slaavlased, germaani, balti, romaani. 6. sajandil hakkasid slaavi hõimud välja rändama oma kodust. Idaslaavlased jäid elama Dnepri jõe äärde. Nad rajasid sinna kaks asulat Novgorodi ja Kiievi. Aastal 862 kutsusid venelased ennast valitsema viikingite pealiku Rjuriku. Aastal 882 sai Novgorodi riigi valitsejaks Oleg, kes vallutas Kiievi linna. Kiievit loetakse Vana Vene peamiseks keskuseks. Vana-Vene riiki valitses vürst. Koos sõjaväega, mille nimi oli druziina, käidi erinevates linnades makse kogumas. Aastal 988 võtsid venelased üle ristiusu. Seda nimetatakse ristiusustamise alguseks. Vürst Vladimir võttis vastu ristiusu. Venemaa on olnud juba üle 1000 aasta õigeusu maa. Nad võtsid üle vana slaavi tähestiku
Esimene kiri ehk ruunikiri Põhja Eurooopas. Ruunikive pole palju säilinud. Saadeti ka kirju, kirjutati puupulga peale? Ruunikirjas levinuimad sirged jooned, mida on hea ja mugav pusse lõigata. Viikingid eelistasid sõita rannaäärsetes vetes. Soome põhjalahes palju veealuseid karisid, seepärast liiguti mööda lõunakallast. Tallinnas Iru linnus, sealt leitud viikingipäraseid esemeid, elanikud tegid sel perioodil kõrge kvaliteedilist keraamikat, siit sattunud potte Rjuriku linnusesse, mis oli viikingite järgmine peatuspaik. Viikingitele iseloomulikud odaotsad Põhja Eesti linnustes, rünnakud viikingite poolt? Võidi hästi läbi saada ja mõned eestlased võisid koos viikingitega retkedel käia. Eestis araabiapärast hõbedat. Eestus viikingite käes olnud tugipunkti ei tunta. 800 1050 intensiivistub linnuste rajamine, asula linnuse kõrval. Retkedel ei osalenud korraga palju mehi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
