see juhtuda väljaspoolt tuleva juhtimise toel. See teooria teotub koondkroonikale möödunud aegadest mille järgi põhjaõimud maksid andamit varjaagidele, lõunaslaavi hõimud aga kasaaridele. Põhjaõimud polnud sellise korraldusega nõus ja ajasid varjaagid minema ja asusid ise valitsema. Puhkes aga omavaheline vaen ja otsustati kutsuda omale valitseja varjaagide juurest. Tulid kolm venda Rjurik kellest sai Novgorodi vürst, Sineus ja Truvor. Peagi kaks viimast(nooremad vennad) surid ja Rjurikust sai põhjaalade ainuvalitseja. Peagi asusid kaks Rjuriku sõjapealiku sõjakäigule Bütsantsi vastu ning ühendasid alad Kiievini kuhu ise vürstideks asusid. Pärast Rjuriku surma otsustas varjaagide konung Oleg ühendada kõika alad kreeklasteni viiva tee ääres. 882 jõudis ta Kiievi alla ja sai kavalust kasutades sealsetest sõjapealikest võitu(Askold ja dir) ja tegi Kiievist oma pealinna.
konkreetse maalapiga Kui põld kurnati välja, siis võeti uus. See sai Klutsevski arust vene rahvale iseloomulikuks, et loodusega käidi ebaperemehelikult ringi, sest metsa ja ressurssi oli nii palju. Allikad Vene ajaloost Kroonikad ehk leetopissid. Maailm loodi 5508 e.Kr, see arusaam võeti üle Bütsantsist. Letopissid säilinud hilisemates üleskirjutustes. Vana kroonika kirjutati ümber ja jätkas sealt ajast, kus ise elas. Kroonik võis varasemat kirjutist ka parandada. Või vürst lasi õukonna kroonikul miskit muuta. Ei teata, kust need kroonikad pärinevad, vanemaks peetakse ,,jutustusi möödunud aegadest" (Ajalike aastate lugu) Esimese versiooni sellest koostas munk Nestor 1113. aastal Kiievi Petserski kloostris. Nestori redaktsiooniks nimetatud. Sellest kaks ärakirja, ise see säilinud pole. Vladimir Mnomahh, Kiievi suurvürst, lasi ümberkirjutuse teha ning seda redigeerida, et ta seal parem välja paistaks. Autor oli Silvester. Silvesteri redaktsioon 1116
poeg. Sinu rahvas saab tundma hirmu ja pisaraid." Sellest abielust sündinud esimesest järglasest sai mees, kes läks ajalukku Ivan Julma nime all. Ivani kohta kasutatav eestikeelne sõna ,,julm" on eksitav vene ,,groznõi" tähendab ,,ähvardav" ja seda lisanime tarvitati juba Ivani eluajal. Ivan IV [1533-1584] päris trooni kolmeaastaselt. 1533-1538 juhtis riiki Ivani ema Jelena oma soosiku vürst Ivan Obolenskiga. Jelena valitses oma nõuandjatega üpris edukalt. Kui Vassili III elusolevad vennad tahtsid trooni hõivata, pandi nad vangi ja nende osastised võõrandati. Kogu Moskoovias kehtestati ühtne raha, piirikindlustusi tugevdati ning piirisõda Leeduga lõppes võidukalt. Jelena valitsemine tekitas bojaarides pahameelt. Ta suri 1538, arvatavasti mürgitati. Võistlejad panid Obolenski vangi ning nälju- tasid ta hiljem surnuks.
vene keele ja kultuuri. 9. sajandil tekkisid esimesed teadaolevad riigid Lääne-Venemaad ja Ukrainat läbivate jõgede ja kaubateede äärde, kui elavnes kaubavahetus Skandinaavia varjaagide ja Bütsantsi vahel. Skandinaavlased olid pärimuse järgi ka esimesed valitsejad Venemaal (tuntuim neist oli Novgorodi vürstiks saanud Rjurik või skandinaavlaste Rørikr, keda hiljem peeti Kiievi suurvürstide dünastia rajajaks). Vürst Oleg (skandinaavia Helgi) vallutas u. 882 Kiievi (kus valitsesid samuti varjaagidest vürstid) ja tegi selle oma pealinnaks. Olegi järglane vürst Igor (skandinaavia Ingvar) piiras 941 ja 944 juba Konstantinoopolit. Igori poeg vürst Svjatoslav (surnud 972) on esimene juba selgelt slaavi nimega valitseja, mis ilmselt tõestab, et varjaagidest vürstid olid 10. sajandi teiseks pooleks venestunud. Samal ajal tugevnes surve
Tallinna Polütehnikum Ivan Julm Koostaja: Fred Ehand PA-09B Ivan IV ehk Ivan Julm ( vene keeles ( Ivan Groznõi )) 25. August 1530 18. Marts 1584 Moskva. Ivan oli Venemaa suurvürsti Vassili III ja Jelena Glinskaja poeg. Venemaa on tuntud oma tagurluse poolest, kuid mitte ainult tagurlus ei ole teinud venemaad kuulsaks, vaid ka tsaarid oma reformide ja omakasupüüdlike tegudega. Nende peamisteks valitsemiskohtadeks olid Moskva ja St. Peterburg. Moskvas valitsenud tsaaridest on kuulsaim Ivan Julm. Oli Moskva suurvürst alates 1533 ja Vene tsar alates 1547 kuni surmani. Ta läks ajalukku kui üks kõige verisemaid Venemaa valitsejaid enne 20
Peale koh rahva oli Samogiitia poolele võitlejaks Leedu. Suurvürst Mindaugasloovutas liidulpngu põhjal Ordule Samogiitia, Ordu retked sinna kohtsaid kohalikepoolt ägedat vastupanu. Durbe lahingus sai orduvägi samogiitidelt 13.juulil 1260 otsustavalt lüüa. Durbe lahing julgustas ka Ida-Baltikumi põlisrahvaid > vastuhakud, ka Saaremaal, kuhu Ordu tegi vabadusvõitluse summutamiseks 1261 kevadtalvel suure sõjakäigu, millega sunniti saarlased uuesti alistuma. Leedus oli vürst Mindaugas sunnitud loobuma ristiusust ja sõlmima liidu Vene suurvürsti Aleksander Nevskiga võitluseks skslaste vastu, kuid leedulaste ja venelaste sõjaretk Liivimaale nurjus. 1261 tungis Mindaugas Liivimaale jälle, ootas Võnnu juures liitlasi, kuid Vene vägi Novgorodi vürsti Dimitri(Nevski poeg) eesotsas hilines ja piirdus ainult rüüsteretkega. 1262 üritasid veneased sõjakäigu Trtu alla, orduväe lähenedes nad lahkusid
ROMANOVITE VÕIMULETULEK VENEMAAL JA ABSOLUTISMI KUJUNEMINE Segaduste aeg (smuta) 1598-1613 Ivan IV oli troonil kuni 1584. aastani. Tema surma järel sai troonile tema vaimuhaige poeg Fjodor (1584-1598), sest terve poja oli ta vihahoos tapnud. Sisuliselt valitses küll vaimuhaige poja Fjodori naise vend, kelle nimi oli Boriss Godunov. Peale Fjodori surma sai Godunovist järgmine tsaar. BORISS GODUNOV (1598-1605). Boriss Godunov oli olnud üks opritsina juhtivaid tegelasi, kuid Ivan IV surma järel õnnestus tal siiski võimu juurde jääda. Ta tugevdas tsaarivalitsust veelgi. Tema teeneks tuleb pidada püüet tugevdada majandust ja kindlustada riigi piire. Venemaa välispiiride haprus oli ohuks riigi terviklikkusele. Tema ajal saavutas Vene kirik Konstantinoopolist sõltumatuse (1589).
Araabia kirjanduse tähtteosed - Koraan, muinasjutt ,,1000 ja 1 ööd" (kuhu oli kogutud islamiusuliste rahvaste loomingut). Araabia arstiteaduse saavutused · Maailmas esimesena avastasid nakkushaigused. · Tunti silma ehitust ja osati ravida silma haigusi. · Tegeleti ravimite valmistamisega · raamat ,,Arstiteaduse kaanon", oli sajandeid arstiteaduse käsiraamatuks. Vana-Vene riik. Bütsants ja vanavene kunst. Kes ta on ja millega sai tuntuks´ Rjurik vürst Rjurik oli viikingupealikust varjaagide pealik, kes oletatavasti valitses 9. sajandi teisel poolel esimesena Novgorodimaad. Oleg vürst Oleg (varjaag) vallutas Kiievi ja asutas Vana-Vene riigi e Kiievi-Vene riigi. Vladimir Kiievi suurvürst. Võttis vastu bütsantsi õigeusu.Tema valitsemisajal ehitati bütsantsipäraseid kloostreid ja kirikuid; kasutusele võeti kirillitsa. Jaroslav Tark Suurvürst. Tema valitsemisajal saavutas Vana-Vene riik suurima õitsengu ja
1.venemaa. IVAN JULM: 1530-1584 (valitses 1547 kuni surmani) Ivan lasi end tsaariks kroonida 1547 aastal. Ivan moodustas paremaks riigijuhtimiseks Valitud Raada. Sealsed isikud valis tsaar ise. Loodi teisigi keskasutusi, sealhulgas välissuhtlemist juhtiv Saadikute Maja. Pärast suurttulekahju käskis Ivan saata provintsidest saadikud, et teada saada mis toimub kaugemal ja et tema sõnumid oleksid läbi saadikute kuulda üle kogu riigi.1549 tuli kokku nn. Maakogu (koosnes saadikutest), kuid midagi erilist korda ei saadetud.1550 ,,Tsaari koodeks". Raskemate kuritegude, korduvate seadusrikkumise eest karistati surmanuhtlusega, väiksemate kuritegude eesti anti nuudihoope.
Nii astus Venemaa tihedasse läbikäimisse Bütsantsiga, kust koos ristiusuga võeti üle ka võtted kirikute ehitamiseks ja ikoonide maalimiseks. Palju kreeklastest meistreid tuli nüüd Bütsantsist Venemaale. Oma loomingus arvestasid nad aga kohalikku rahvakunsti, eriti just kõrgeltarenenud puuarhitektuuri. Nii tekkisid Venemaal omapärane ehitusstiil, mille kõige silmahakkavamaks välistunnuseks sai sibulkuppel. Sofia kirik Kiievis algsel kujul Sofia kirik tänapäeval Oma käega pani Vladimir nurgakivi Kiievi Püha Sofia kirikule. See Bütsantsi ja Kiievi meistrite ühistööna loodud ehitis on silmapaistvamaid mälestisi vanavene kunstist. Ühe teise kiriku jaoks tellis vürst Vladimir Bütsantsist jumalaema ikooni. See tuli aga peagi loovutada Vladimiri linnale, millest on vahepeal saanud uus keskus. See "Vladimiri Jumalaema" nime all tuntud ikoon avaldas eriti suurt mõju ikoonimaalile Venemaal.
Juba 12. saj aga nõrgenes aga Kiievi keskvõim sedavõrd, et leedulased hakkasid ise Vana-Vene riigile ohtu kujutama samas aga ka muutus ta Venemaale oluliseks liitlaseks ühiste vaenlaste vastu. Leedulaste sõjakäigud ulatusid Pihkva alla ja Liivimaale. Küll aga osutusid leedulased Vana-Vene riigile oluliseks liitlaseks Mongoli-tatari vallutuste ajal. Poola hõimude liitume ühtse vürsti alla toimus sarnaselt venemaaga. Piastide dünastia, mis valitses kuni 1350. Esimene kristlasest vürst 966 Mieszko I, kes võttis ristiusu vastu Roomast. A 1000 oli ristiusk Poolas juba sedavõrd levinud, et moodustati omaette piiskopkond. Poola allikates on Leedut mainitud 1009. a paiku seoses kokkupõrkega katoliku misjoniga. Mungad misjoniga tapeti muistse Preisi aladel ja Leedu aladel. Selle eest kuulutas kuningas tasuretke Preisi hõimude ja leedu hõimude vastu. Järgmise kokkupõrke pidasi leedulased 200 a hiljem ristiusulistega juba Saksa Orduga
islami usu. · XIII sajandil rajas sultan Osman I tugeva riigi. · XIV sajandil tungisid Balkani poolsaarele vallutati Kreeka, Bulgaaria, Serbia. · 1453 vallutati Konstantinoopol. · XVI sajandil vallutati Ungari. · 1529 ja 1683 piirasid Viini linna Jan Sobeski Viini lahingus 11. septembril 1683 · http://www.youtube.com/watch?v=v-BhRWAjY Poola · 1385 Krevo unioon Poola ja Leedu vahel (Poola kuninganna Jadwiga ja Leedu suurvürst Jogaila) · 1569 liitus Leedu Poolaga ühtseks riigiks · Poolale allus ka Valgevene ja suur osa Ukrainast. · XVI sajandil kujunes Poolas aadlivabariik - Rzeczpospolita · XVII sajandi alguseks ulatus riik Peipsi järvest Musta mereni. Venemaa · XIV sajandil hakkas Vene vürstiriikidest esile kerkima Moskva · 1380 Kulikovo lahingus purustati mongolite vägi. · Ivan III (1462-1505) Algas Vene alade ühendamine 1480 "Ugral seismine"
Vana Vene kunst 10.sajandi lõpul abiellus Kiievi vürst Vladimir Bütsantsi printsessiga. Nii astus Venemaa tihedasse läbikäimisse Bütsantsiga, kust koos ristiusuga võeti üle ka võtted kirikute ehitamiseks ja ikoonide aalimiseks. Palju kreeklastest meistreid tuli nüüd Bütsantsist Venemaale. Oma loomingus arvestasid nad aga kohalikku rahvakunsti, eriti just kõrgeltarenenud puuarhitektuuri. Nii tekkisid Venemaal omapärane ehitusstiil, mille kõige silmahakkavamaks välistunnuseks sai sibulkuppel. Sofia peakirik Kiievis
Liivimaalased annavad justkui märku, et nad on nõus, aga mingeid reaalseid samme õhise sõjategevuse suunas ei astuta. Sõja puhkedes Venemaa ja Rootsi vahel, 1555.aastal, lootis Gustav I Vasa, et liivimaalased tulevad temaga kaasa, lõppkokkuvõttes on 1557.aastal sunnitud rootslased leppima rahuga. Ollakse liivimaalaste peale nördinud, et abi ei ole antud. Kui Liivimaa ise hakkas abi Rootsilt paluma, siis jäeti Liivimaa isolatsiooni. Moskva Suurvürstiriigi suurvürst Ivan III. Kõige jõulisem Moskva riigi koguja, kes ostab, vallutab, lepingutega, perekonnasidemetega liidab maid. Tema poeg Vassili III jätkab isa poliitikat, aga enam pole see nii kiire. Vassili III viis Moskva riigi kogumise lõpuni. Ühel momendil ei ole enam Liivimaa naabriteks sama võrdsed jõuga riigid nagu olid Novgorod ja Pihkva, vaid Liivimaa naabriks saab Venemaa, mille jõuvahekord on kordades suurem. 1492 Ivangorodi rajamine Liivimaa piirile.
Skandinaavia sõjamehed pidevalt Läänemere idakallast. Bremeni peapiiskopi Rimberti kirja pandud ,,Püha Ansgari eluloos" räägitakse taanlaste mereretke hävitavast lüüasaamisest kuralaste käest ning hilisemast rootslaste edukast sõjakäigust kuralaste vastu 850. Aastatel. Rootsi 11.sajandi ruunikividel on tähendatud üles, kes langesid lahingutes Läänemere idakaldal. - Vene kroonikad märgivad, et 1030. Aastal vallutas Tartu linnuse Kiievi-Vene suurvürst Jaroslav Tark, kes kümme aastat hiljem võttis ette sõjaretke ka leedulaste vastu. 12.sajandil tungisid venelased Must-Venesse, rajades Novogordoki kindluse. 13.sajandil oli Novogordok juba Leedu vürstide residents. Põhjala ristisõjad - 12. Sajandi lõpp: Läänemere idakaldal elavad rahvad ainukesed paganad. Esimene Läänemere-äärsetel aladel elavate paganate vastu suunatud ristisõda toimus 1147. Aastal slaavi vendide vastu. 1159
Liivi sõda 1558-83 Liivi sõda on pigem üldnimetus, pigem on tegu 25 a pikkuse sõdade perioodiga, mille kestel leidsid aset erinevad sõjad. Välispoliitiliselt oli Vana-Liivimaa olukord 16.saj halvenenud, sest naaberriigid tugevnesid, aga samal ajal Vana-Liivimaa oli ikka killustunud. Vana-Liivimaad taheti saada, sest siit läks läbi kaubateeVm-Lä-Eu, mis tõi tulu. Sõja vallandajaks saab pidada Venemaad. Moskva vürstiriik oli teised riigid endaga liitnud. 16.saj alguses oli Vana-Liivimaa ja Moskva vahel sõlmitud vaherahu. Rahu käidi perioodiliselt piekndamas. 1554.a läks Vana- Liivima delegatsioon uuesti Moskvasse, et seda rahu pikendada. Moskva esitas terve rea nõudmisi, mis tingimustel ta on nõus rahu pikendama. Kõige olulisem, mida nõuti, on Tartu maks- nõuti, et Tartu piiskopkonna iga meeshinge pealt makstaks 1 hõbemark aastas. Mitte
17. saj lõpul jõutakse olukorda, kus on rahvastiku ülejääk. 1747 Rootsi hakkas I täpseid rahvaloendusi tegema. Lätis nt 1200 paiku 200 tuh elanikku, 1500 u 400 tuh elanikku , enne katku 1695 u 465 tuh elanikku. ( Tervikuna Läti aladel). Soomes 1200 oli 100 tuh inim, 1550 250 tuh inim, 1650 450 tuh inim, enne katku 1695 500 000 inim. 1/3 sureb peale katastroofi. Venemaa- Liivimaa sõda -1558. Detailides vähe käsitletud. H. Kruus kirj teose " Vene -Liivi sõda". Russovi kroonikat võiks lugeda. Liivimaa oli killunenud 5 riigi moodustis. Suurim Saksa ORdu Liivimaa haru. II Riia peapiiskop, III Kuramaa piiskopkkond( Piltene piiskopkond), IV Tartu piiskopkond, V Saare-Lääne piiskopkond. Omavahel nõrgalt seotud. Maapäeval käidi aeg-ajalt koos ja tehti otsuseid(retsessid).Kõik 5 moodustist kuulusid Saksa-Rooma keisrile. Suurt mõju keisril siin siiski polnud. Suurim osa ordu käes( SO)
MOSKVA-VENEMAA SÜDA Referaat 11 16.10.2010 3 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................4 Moskva ajalugu..................................................................4 Moskva ajalugu...................................................................5 Kliima Moskvas..................................................................5 Moskva vaatamisvärrsused.......................................................5 Punane väljak.....................................................................6 Kreml.............................................................................6 Tretjakovi galerii................................................................
Nimed suvaliselt. Nad kirjas Vene leetopisside kogus. Kirjas asjaajamisdokud. Muu Tallinna linnaarhiiv ülihästi säilinud. Riia linnaarhiiv ka üsna muhe, aga oluliselt kehvemalt säilinud. Arhiivid olid ka linnustel, aga palju lihtsalt hävitatud. Materjal üle Euroopa laiali pillatud. 16-17saj jagati osa materjale Poola ja Rootsi vahel, aga Rootsis põles. Saare-Lääne materjalid Kopenhaagenis. Poola jagamise aegu veeti ka Moskvasse ja Peterburi osa. Üht-teist peaks olema Peterburis ja Moskva vanade asjade arhiivis. Palju on Hansalinnades (Gdansk, Lübeck). Berliinis Geheimes Staatsarhivis osa Königsbergi orduarhiivist. Tihedad sidemed Rooma kuuriaga (Napoleoni ajal läks kaduma osa). Suur osa materjale sisaldab supliike. Repertorium Germanicum mingi asi. Väga palju materjali ka publitseeritud. Teisalt on need väga vanad. „Liv-Est und Kurl. UB” Publikatsioonide kogu. Bunge alustas, esimene köide 1853. Lisaks veel „Akten und Rezessen” UB tegemine jäi MS tõttu katki.
Ajalehe Teataja olulisem nõue oli eestlaste majandusliku olukorra paranemine. 1905. aastal toimus revolutsioon, mis sai alguse Peterburis ning levis ka kiiresti Baltikumis. Selles revolutsioonis nõuti talurahvale maa andmist ning demokraatlike vabaduste kehtestamist. Oktoobris kuulutati välja üldstreik, kust võtsid osa enamus töölisi ning 16 oktoobril toimus Uuel turul suur rahvakoosolek. Kuid siis ilmus kohale sõjavägi, kes avas tule rahva pihta. Manifestis lubas tsaar Nikolai II üleriigilise rahvaesinduse kokkukutsumist ning isikuvabadusi. Jaan Tõnisson kutsus kokku Tartus rahvaasemike koosoleku, kuhu saadeti linna- ja valla saadikud. Detsembris hakati rüüstama ja põletama mõisaid ning selle käigus rüüstati umbes 150 mõisa hoonet kogumaal. Mõisate hävitamisele tegi lõpu karistussalkade saabumine ning nende ohvriteks langes 328 inimest. Eesti avaliku elu tegelased põgenesid kuskile. Kokkuvõte raamatust Vene tsaaride kroonika
Geograafilise keskkonna teooria ühiskond sõltub teda ümbritsevatest oludest (kliima jne) Jean-Jaques Rousseau ,,Arutlus teadusest ja kunstidest" ,,Ühiskondlik leping" vastandas feodaalkorrale inimeste loodusliku seisundi enne riigi tekkimist, kuid mõistis, et selle juurde ei ole võimalik tagasi pöörduda. Rahva suveräniteed võim lähtub rahvast ideaalne kord vabariik. Entsüklopedistid Entsüklopeedia alusepanija oli filosoof Diderot. Väljaande vastu astusid kirik ja ametivõimud, need keelati. Entsüklopeedia käsitles alfabeetilises süsteemis teaduse ja ühiskonna probleeme oma aja eesringlike ideede seisukohalt ning andis hävitavaid hinnanguid feodaal-absolutistliku korra poliitilistele, usulistele ja õiguslikele asutustele ja ideedele. See koondas eesrindlike, kuid erinevaid inimesi. 7. Prantsuse absolutism 17-18. sajandil Kuningavõim 17.saj algul Henry IV Bourbon. Ususõjad 1562-1598. Pärtliöö 1572. 1598. Nantesi edikt.
sõtta peapiiskopi poolel sekkus Poola, 1557 sõlmis Liivi ordu Poolaga rahulepingu. Vana-Liivimaa sisemine nõrkus meeltas naaberriike sekkuma piirkonna siseasjadesse ja laiendama oma valduseid Vana-Liivimaa arvelt. 1.1. Liivi sõja rahvusvaheline taust Vana-Liivimaa ümber olid 16. sajandiks tekkinud suured ja tugevad tsentraliseeritud (tugeva keskvõimuga) riigid, kes olid valmis alustama võitlust ülemvõimu pärast Läänemere idarannikul: 1) Moskva suurvürstiriik (Venemaa) - riik oli laienenud teiste vene riikide arvelt (näiteks 1478 liideti Moskva riigiga Novgorod, 1510 Pihkva vürstiriik); - tugevnes Ivan IV Julma (valitses 1533 - 1584) võim, kes suutis pärast täisealiseks saamist (sünd 1530) täielikult enese ülemvõimule allutada vene feodaalid. 1547 lasi Ivan IV end kroonida tsaariks; - Vene riigi piirid olid oluliselt laienenud ida suunas. Venemaaga ühendati
Peeter I Peeter I ehk Peeter Suur (vene I (Pjotr I Aleksejevits), I (Pjotr I) ehk (Pjotr Veliki); 9. juuni (30. mai) 1672 Moskva Kreml 8. veebruar (28. jaanuar) 1725 Peterburi) oli Vene tsaar 1682-1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31. jaanuarist (20. jaanuarist) 1721. aastast kuni surmani. Peeter I oli tsaar ja keiser Romanovite dünastiast, mis valitses aastail 1613-1917. Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid, kes orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Aastani 1689 valitses regendina (monarhi asemikuna) Peetri poolõde Sofja Aleksejevna, aastatel 16821696 oli Peeter I troonil koos poolvenna Ivan V-ga (kuni viimase surmani). Peeter I oli teadmishimuline, tahtejõuline ja juhtimisvõimekas, kuid ägeda loomuga inimene.
antinormannistlik (eriti populaarne nõukogude ajal) eitas normannistlikku teooriat, pidas russideks Ida Slaavlasi Dnepri lisajõe Rossi kaldalt 4. Muinasusund ja ristiusu vastuvõtmine 988 a. - Austasid loodusjõude, peajumal: piksejumal Perun - Austasid surnud esivanemaid, kalmetel ühissöömingud ja joomingud - Annetati majavaimudele e. DOMOVOIDELE - Suurvürst Vladimir võttis vastu Bütsantsi õigeusu - Ristiusu vastuvõtmise tähtsus tugevdas riiklikku ühtsust ja suurvürsti võimu paranes suhtlemine teiste maadega soodustas kultuuri arengut 5. Bütsantsi mõjutused Vana Vene kultuurile - Kirjaoskuse levik - Kiriku kirjandus - Kroonikate e. LETOPISSIDE kirjutamine - Novgorodi kasetohu kirjandus - Kirikute arhitektuur, kuplid II KÕRG JA HILISKESKAEG X XV SAJ. §13 Riigivõim 1
Tema järeltulija Tutanhamon tõi pealinna Teebasse tagasi, likvideeris vastrajatud Atoni pühamud ja taastas Amon-Ra austamise endise hiilguse. 2.Reformatsiooni levik ja vastureformatsioon Kalvinismi kujunemine Sveitsis- Sm'lt alguse saanud reformatsioon leidis peagi toetust ka mujal Euroopa maades. Lutheriga samal ajal alustas Sveitsis Zürichis usupuhastust Ulrich Zwingli. Aastal 1523 kuulutas Ulrich linnavõimude toetusel Zürichi paavstivõimust sõltumatuks. Kirik allutati linnavalitsusele, kaotati paastumise ja vaimulike abielukeelu nõue. Katoliiklik missa asendati Piibli lugemise ja jutlusega. Nii nagu luterlased, nõudsid ka Ulrichi toetajad ilmalileke armulaual veini jagamist. Kuigi Lutheri ja Ulrichi õpetused olid sarnased, tõlgendasid nad neid täiesti erinvalt. Aastal 1531 hukkus Ulrich Sveitsis puhkenud kodusõjas. Tema õpetuse edasi arendajaks sai protestantlike vaadete pärast Prantsusmaalt Sveitsi põgenenud Johann Calvin
ja Vasakkalda-Ukraina Vene riigi valdusse. Aleksei pidas Liivimaa vallutamiseks Rootsiga edutu sõja ning püüdis vallutada Riiat 1656. aastal. Sõjategevuse lõpetas 1658. aastal Vallisaare vaherahu, kolm aastat hiljem oli Aleksei sunnitud jätkuva Vene-Poola sõja tõttu leppima Venemaa jaoks tulemusteta Kärde rahuga. Fjodor III (1676-1682) Elas aastatel 1661-1682. Fjodor sai tsaariks vaid 16-aastaselt, kuid juba siis oli ta tervis niivõrd vilets, et ta ei lahkunud Moskva Kremli müüride vahelt ega saanud kahest abielust järeltulijaid. Fjodor oli hardalt usklik ning püüdis jätkata isa alustatud kirikureforme. Ta vabastas asumiselt reformi algataja, endise patriarhi Nikoni ja lasi elusalt põletada vanausuliste juhi Avvakumi. Kuid enne kui Fjodor jõudis midagi suuremat ette võtta, suri ta vaid 20-aastaselt. Ivan V (16821696) Elas aastatel 16661696. Oli sünnist saadik haige ja peaaegu pime.Valitses koos Peeter I'ga kuni surmani, ,,vanema" tsaarina.
- Rae võim kasvas ja mitmekesistus: 1. Pani ametisse kirikuõpetajad ja juhtis kirikuhaldust 2. Senised katoliku kiriku poolt ülalpeetud koolid ja halastusasutused läksid ilmalikule linnavõimule - Sakslased ja eestlased said omaette kogudused ja kirikuõpetajad, kes pidid jumalasõna kuulutama emakeeles - Kujunes usuline lõhe linnade ja maapiirkondade vahele (luterlikud linnad/katolikud maapiirkonnad) Tallinna Pühavaimu kirik - Tallinna väiksemaist keskaegsest kirikust sai linna eesti koguduse kirik (esimene eestikeelne jutlustus 1531) - Kirikuõpetajad Johann Koell (esimene eestikeelne katekismus 1535) ja Balthasar Russow (Liivimaa kroonika 1578 ja 1584) Reformatsiooni väljakutse Vana-Liivimaa ,,orduriigile" - Õõnestas Vana-Liivimaa konföderatsiooni seestpoolt: 1. Luterlikud linnad 2. Ordu probleemid - Saksa ordu Preisimaa haru kõrgmeister Albrecht von Hohenzollern sekulariseeris oma
a,troonile sai tema poeg Fjodor, kes oma vaimse seisundi tõttu polnud võimeline riiki juhtima.Loodi regentnõukogu,kuhu kuulusid ühelt poolt vana feodaalse kõrgaadli esindajad,teisalt aga Ivan IV aegsed uued riigimehed,liidriks sai Boriss Godunov.Ebaõnnestus panna troonile Ivan IV noorim poeg Dmitri,sest 1591.a tuli Uglitsist Dmitri surmateade.Levis kuuldus,et ta mõrvasid Godunovi agendid või siis mõrvas ta end ise haigusloo ajal noaga mängides.1598 suri tsaar Fjodor ning riiki valitses Boriss Godunov.Ta toetas tavalisi mõisnikke,kes tõstsid talupoegade andami kahe-või isegi kolmekordseks. Levisid kuuldused nagu oleks tsareevits surmast pääsenud,ilmus Vale-Dmitri.Godunov suri ja võimule sai Vale-Dmitri,kuid 1606.a mais puhkesid Moskvas rahutused ja ta tapeti.Uueks tsaariks sai Vassili Suiski,1610 a kukutati ta troonilt,poolakad hõivasid Moskva.1613a kogunes Maakogu ja valis tsaariks Mihhail Romanovi.1617
tabas Vene tööstust I kapitalistlik kriis, sellele järgnes 1904-1905 Vene-Jaapani sõda ja 1905-1907 Vene revolutsioon, tegi olukorra veelgi raskemaks. Vapustustes toibumiseks kulus veel aastaid, uus industrialiseerimise laine 1910-1911, selle eest olid need aastad tormilise arengu perioodiks. Ilmasõja eel andis Vm tööstus u 28% SKT-st. Piirkondlikud eripärad olid olulised, arenenud tööstusrajoone polnud jalaga segada. Tööstuslik keskrajoon ümber Moskva, endise pealinna. Piirkond, kus oli varem alanud manufaktuurse tekstiili areng, jäi ka tekstiilitööstuse keskuseks. Teine prk, kiiremini arenev, oli looderajoon. Sellesse loetakse kuuluvat eelkõige impeeriumi pealinn Peterburi oma tööstusettevõtetega, Lõuna-Soome, Balti kubermangud, silma paistis eriti uute, moodsate tööstusharude arendamisega- aparaaditööstus, elektroonika, keemiatööstus. Samamoodi uute harude edendamisega paistis silma ka Poola
Vene riik 16. sajandil 1485ast kui Moskva suurvürstiriigil oli õnnestunud endaga liita Tveri vürstiriik, hakkas Moskva suurvürst Ivan II end nimetama kogu Venemaa valitsejaks. Pärast Tveri alistamist hõlmas Moskva Venemaa, mida tunti laiemalt ka Moskoovia nime all, põhiosa venelaste asualadest. Ivan III oli Moskvale allutanud ka Novgorodi. 16. sajandi algul jätkus Vene maade liidendamine: Pihkva, Smolensk, Rjazan. Vene tsaaririigi rajajaks, isevalitsuse loojaks ja paljude reformide läbiviijaks sai Ivan IV, kes pälvis lisanime Julm. 1547.a. jaanuaris laskis ta end kroonida Vene tsaariks. Riigijuhtimise
· madalmaade revolutsioon (16-17 alg) · 17 saj keskpaik, Ing kodanlik revolutsioon Keskaja periodiseerimine: Varakeskaeg 5-9 saj Iseloomustas: · Oli rahvaste rändamisaja lõpp · Ebapüsivate riikide tekkimise ja kadumise aeg · Linnade allakäik · Feodaalsuhete tekkimise ajajärk · Üleminekuperiood vanalt uuele Keskaja keskmine periood (keskkeskaeg) 9-12 saj Iselomustab: · Ristiusu levik üle kogu Euroopa va. Läänemere idarannik · Katoliku kirik sai Euroopat ühendavaks jõuks · Feodaalsuhete kinnistumise periood · Feodaalse killustatuse ja kodusõdade periood · Naturaalmajandus- ühes piirkonnas valmis, peaaegu kaubandust polnud · Algasid Ristisõjad (1096-1270) Hiliskeskaeg 13-16 saj. Sellest eristatakse veel kõrgkeskaega. u 15-st saj algas üleminekuperiood mis osades piirkondades jõudis varauusaega Iseloomustas: · Feodaalsuhted hakkasid lagunema, nõrgenema
rukkileiba, kört.kõige suurem näljahäda oli 17.saj lõpul. Rootsi tahab liivimaad ja eestit endale: rootsi kuningad püüdsid aadli õigusi piirata ja anda samad õigused talupoegadele, kui rootsimaalgi. Selleks ühinesid aadlikud rüütelkondadesse. Alles karl 11 ajal suudeti aadlikke rootsi võimu alla painutada, et sissetulekuid suurendada, võeti varem antud mõisad tagasi, seda nim. Reduktsiooniks. Ka talupoegadele pandi koormised peale. Vaimulikelu: selle kujundajaks oli luteri kirik. Selle levimiseks püüti õpetada talurahvas lugema ja kirjutama. Rajati rahvakoole ja ülikoole, nagu tallin ja tartu. See lubas trükkida lauluraamatuid ja teisi trükiseid. Oluline ülesaanne oli piibli tõlkimine eesti keelde, kuid see ilmus hoopis lõunaeestikeeles. 1686.a. Segaduste aeg Venemaal 17.saj algas mitmeaastase näljahädaga, lisaks ka pakane. Rahvas kahtlustas, et jumal olevat selle karistuse neile andnud,sest Boriss Godunov olevat tapnud Ivan Julma poja Dmitri.
Vaimuelu keskaja juhatab välja reformatsioon luterlus ja luterlik kirik kool vits oli juures eeslimask-häbistamine tublimad õpilased said õpetajale kõige lähemal istuda (priimused) kiriklik korraldus alates 13. sajand eesti maastikupilti ilmuvad kirikud talupoegade ehituskohustus (lihtsam töö) välismaalt tellitud asjatundjad (keerulisem/täpsem töö) suured hooned (kirkikud) - sümboliseerivad Jumala ja Jeesuse võimu piiskopid ja toomkapiitel tartu, saare-lääne ja tallinna piiskop
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
