Eesti keskaeg (0)

4) Õhtumaa vallutus 13.saj alguses:missioon v agressioon ?
1: 32-44, 363-370, 376-387 ( Bartlett ,,Eu sünd’’ Tln 2001
26: 23-46, 172-173 (S. Vahtre ,,Muinasaja loojang Eestis’’ Tln 1990
31:
42:
Ristiusu esialgne imbumine Baltimaadesse toimus misjonitegevuse vormis. Sks kaupmeeste kiiluvees saabus Liivimaale augustiinlasest kanoonik Meinhardja rajas misjonikiriku. 1186 pühitseti ta piiskopiks. Preisimaal olid teerajajaks tsistertslased ja 1215 pühitseti seal p-ks üks Poola misjonäridest. Kummaski piirkonnas ei osutunud võimalikuks rajada efektiivset misjonipiiskopkonda ilma vägivallata ning vägivald tähendas ristisõda. Ent Preisim ja Liivim peeti seda ebaotstarbekaks ja asendati sõj ordude asutamisega, vastavalt Mõõgavendade oru ja Dobrini rüütliordu. Mõlemal juhul võttis Sks ordu need üle ja 1240ks oli nii Liivim kui Preisimaa ristiretkede juhtimine kindlalt Saksa ordu kätes.
1251 sai misjonär Meinhardi piikopkond, mille keskus nüüd Riias, peapiiskopkonna staatuse ning kõik ülejäänud pk-s Preisim ja Liiviml läksid selle alluvusse.
Mittekristlased kui nime vaenlased, seega Esimene ristisõda 1095-1099 oli suunatud ,,kristlase nime vaenlastele’’.
11.saj lõpust hakati mõistet ,,kristlus’’ sagedamini kasut ja selle tähendus nihkus territoriaalse tähenduse suunas.
8) Vana-Liivim poliitiline ajalugu 13.saj
2: 6-15, 23-29, 36-40
4: 251-253 (Eesti talurahva ajalugu, kd 1, Tln 1992)
16:
45: 37-44
Taani koloonia pärandi jagamin> Ordu taotlused saada uute valduste tunnustamist paavstilt ei tulnud> Ordu pöördus paavsti vastase kun Heinrich VII poole, kellelt sai Rävala ühes Tln linnusega, Järva, Harju, Viru lääniks-seega oli Ordul vähemalt ilmlik valdustiitel.
Põhjapoolsete valduste sise kindlustamiseks määras Mõõgavendade ordu Tln maameistri, Harjusse ja Järvasse foogtid .
Mõõga ordu ja Riia sakslaste väljavaated Põ-Ee suhtes head kuni järsku suri p Albert (17.jaan 1229), mis põhj Liivim-l suuri segadusi. Riia tk valis uueks p-ks Magdeburgi toomhärra Nicolause, Breemeni p aga samale kohale Albert Suerbeeri. Tüli lahendajks määras paavst kardinaldiakonile Otto, kes omakorda andis ül edasi Alna tsistertslaste kloostri(Flandrias) mungale Balduinile. 1230 suvel saabus ta Riiga , tal oli ka kõrvalül: kahjustada keiserlikult meelestatud Mõõgavendade ordut, võtta talt Põ-Ee paavsti nimel oma valitsemisele või anda kellelegi teisele. Sügisel võttis vormiliselt oma valdusesse Viru ja Järva.
Rooma lootis Ida-Baltikumis luua paavstlik kol ja laiendadad rooma-kat kiriku mõjukonda ka edasi Vene alale .
Balduin hakkas spitsema plaani luua Ida-Baltikumis paavstlik kirikuriik , mis pidi hõlmama maad Preisist Narva jõeni.
Ordu hakkas tema vastu rinnet kujundama > kutsus 1230 Ojamaalt hulga sakslasi Tlnna, kes panid siin aluse linn-asundi kujunemisele.
Konflikt kurelaste alade pärast Balduini ja riialaste ja Ordu vahel > lahenes, kui saabus Riia ppks saanud Nicolaus > Kuramaa jagati võrdselt Ordu, Riia kiriku ja Riia kodkonna vahel; Järva ja Viru langesid Mõõga ordule.
1231 lahkus Balduin Liivimaalt Rooma, kus talle anti rohkelt volitusi(Kuramaa eluks ajaks, paavsti legaat Liivim, Ojam, Soome, õigus vabadel pkondadele). Balduni saabus uuesti Liivimle 1233 suvel, tegutses ettevaatlikumalt, toetjana arvestas Viru vasalle, Dünamünde ja Kärkna kloostri munki, üksikuid vaimulikke ja mõõgavendi. Võttis omale Viru- Järva- ja Läänemaa, eriti tähtsaks kujunes Tln linnuse omastamine. Lossiplatsil ja toomkiriku ees puhkes lahing aug või sept algus 1233, kus Balduini vasallid said rängalt lüüa, Balduni ise põgenes Tlnst Riiga ja pani orduvenand kirikuvande alla, kuid tulutult.
Kavatsused ka vene suhtes olid luhtunud, pilkeks rüüstasid pihkvalsed 1234 märtsis Trtu p Hermanni alasid, hävitasid äsjaehitatud Kärkna kloostri.
Balduini võim varises kokku Põ-Ee maakondades, Ordu pani sealsed vasallid kõrgeid makse maksma, omastas Riia tk ja Dünamünde kloostri Põ-Ees asuvad maa-alad. Saaremaa jaotati 1233 lõpul vaid p, Ordu, Riia linna vahel.
1234 veeb tühistas paavst Alna Balduinile antud legaadivolitused.
Tema asemel määrati legaadiks Modena Wilhelm, 1234 suvest Liivi-Eestimaal.

• Määrus Saare-Lääne pk uuesti asutamise kohta 1234
  
• Tartu ning Kuramaa pk piiride kindlaksmääramise kohta
  
• Põ-Ee valduste küsimus jäi lahtiseks kuni 1238 Stensby lepinguni
  

Mõõgavendade ordu tõusis pärast asutamist simpaistvaks pol teguriks ,hakkas ajama iseseisvat pol, sattudes tihti vastuollu Riia p-ga. Kujunes Ordu üks pol taotlus -vabaneda p ülemvõimu ja eestkoste alt. Aga

• sõjajõud polnud piisavad
  
• Ordu sisekriisid-parema elemendi puudumisel võeti sinna ka halva kuulsuse ja madala kõlbluse tasemega mehi.
  
• Juhtkond mõistis, et sihi saavutab tänu välisabile > arvesse tuli Saksa ordu
  

Kõrgmeister kahtle, liitumise poolt rääksid argumendid:

• Ordude ühendamine võimaldas kõrvaldda võistlust ühest ja samast rahvusest võimuorgide vahel ja juhtide otstarbeamalt nende ühendjõudusid.
  
• Mõõgav ordu suurtelt aladelt saadav toetus vahendina ja baasina võitluses Preisi idapoolsete alade vastu
  

Vastu:

• Mõõgav ordu allus Riia p ülemvõimule, teised koh p-d olid sõltumatud
  
• Tema võimu järglasena oleks Sks ordu pidanud üle võtma samad õiguslikud vahekorrad , mis läheks vastamisi senise taotlusega-olla map-de suhtes autonoomne ja neist üle.
  
• Jätkata rasket võitlust koh põlisrahavste ohjeldamiseks, elada pinevas vahekorras välisvaenalste(leedukate, venelaste ja eriti taanlastega, kellga tulnuks jätkata võitlust Eestimaa valduste pärast)
  
• Mõõgav ordu nõudis ühinemise korral üsna suurt iseseisvust
  

22.sept 1236 sai Mõõgav ordu rängalt lüüa Leedus Saule lahingus > tõuge lähenemisele > 1237 jõuti kokuleppele > Paavst Gregorius IX kinnitas ordude liitumise Viterbos 12.mai 1237-Mõõgavendade ordu lakkas olemast. Jänused astusid Sks ordusse ja väliseks märgiks said orduvennad uued rüüd musta ristiga valgel põhjal.(enne puane rist ja mõõk). Liivimaal moodustus Saksa ordu Liivim haru.
Seoses ordude ühinemisega asus paavst Gregorius IX ka tüli lahendamiseleTaani kun Valdemar II ja Ordu vahel Eestimaa küsimuses. 1236 oli paavst Modena andnud ül võtta Tln linnus oma valdusse ja anda see ümbruskonna aladega Taanile . Legaat viivitas sellega, eeldades, et kristlusele on ohtlik, kui pol võim on siin jaotatud kahte lagrisse, mis võivad kergesti vastamisi minna. Pärast ordude ühendanist andis paavst legaadile uue käsu, Moden aviivitas ka seekord . Alles 1238kevad läks ta koos Liivim om Taani tüliküs lahendama .
7.juuni 1238 sõlmiti kun Valdemar II-ga Stensbys leping.

• Ordu pidi andma kunile tagasi Tln linnuse koos Rävala, Viru, Harju ja Järva maakonnaga, kun loovutas Järva Ordule tingimusel, et too sinna kuni teadmata kindlustusi ei ehitaks.
  
• Võim vaimulikes asjus Järvas osaliselt Ordu käes, kunile tagastatud alad pidid aga kuuluma täielikult Lundi ppk-a.
  
• Lääne- ja Saaremaa sutes kohustus kun olema lojaalne
  
• Omavaheline liit uute maade vallutamiseks-kun nendest 1/3, Ordu 2/3
  

Stensby leping oluliste tagajärgedega koh pol arengus:

• Kindlustas Taani huviosasuse Eestimaal ja üldse Baltikumis, see toimus eeskätt Ordu arvel ja mõjus orduvõimu kitsendavalt, olles hiljem üheks teguriks, mis tõkestas ordupoolseid Liivim ühtlusriigi taotlusi.
  
• Esialgu pidi lpng andma aluse rooma-kat kiriku edasitungimisele itta , selleks oli oluline, et tüli Taani kun ja Ordu vahel oleks likvideeritud ja valitud ühise tegutsemise siht venelaste vastu, kelle ala pidaski silmas lpngus edasite vallutuste suhe.
  

Pärast Vene küs ebaõnnestunuid lahendamiskatseid 1240ndate algul suundus Sksa ordu vallutuslik peahuvi leedulaste vastu. Ordu eriharusid üks Preisis ja teine Liivi ja Kuramaal lahutas sõjaka leedu hõimu käes olev Samogiitia, mis sai tuge kurelastelt, semgallidelt, preislaste idapoolsetelt hõimudelt. Peale koh rahva oli Samogiitia poolele võitlejaks Leedu. Suurvürst Mindaugasloovutas liidulpngu põhjal Ordule Samogiitia, Ordu retked sinna kohtsaid kohalikepoolt ägedat vastupanu. Durbe lahingus sai orduvägi samogiitidelt 13.juulil 1260 otsustavalt lüüa. Durbe lahing julgustas ka Ida-Baltikumi põlisrahvaid > vastuhakud, ka Saaremaal, kuhu Ordu tegi vabadusvõitluse summutamiseks 1261 kevadtalvel suure sõjakäigu, millega sunniti saarlased uuesti alistuma.
Leedus oli vürst Mindaugas sunnitud loobuma ristiusust ja sõlmima liidu Vene suurvürsti Aleksander Nevskiga võitluseks skslaste vastu, kuid leedulaste ja venelaste sõjaretk Liivimaale nurjus.
1261 tungis Mindaugas Liivimaale jälle, ootas Võnnu juures liitlasi, kuid Vene vägi Novgorodi vürsti Dimitri(Nevski poeg) eesotsas hilines ja piirdus ainult rüüsteretkega.
1262 üritasid veneased sõjakäigu Trtu alla, orduväe lähenedes nad lahkusid
1263 tungis samogiitide väepealik(Leedu mõjukas ees, Sks ordu innnukas vastane) kaugele läbi Ordu valduste, jõudes Läänemaale ja põletas maha Vana-Pärnu.
Pärast Mindaugase hukkumist ja Nevski surma 1263 said sakslased mõneks ajaks hinge tõmmata > püüti kindlustada võimu pärismaalaste üle > Stensby lpngu vastaselt ehitati 1265 Paide linnus.
1268 tungib suur vene sõjavägi Põ-Eestisse, kus Koila jõe juures Virumaal saavad venelased lüüa.
1268 juunis tungib om Liivim ühendatud sõjajõududega Vene alale, kus põletatakse Ibroska, Pihkvat ei suudeta vallutada.
Koloniaalvõimude hulgas pol eriteguriks ka linnad, eeskätt suuremad, eriti Riia- kartus oma pol autonoomia pärast ja teravnev kaub võistlus viisid ta Orduga peagi vastuollu. Riia 1.pp Albert Suerbeeri (1253-1273) ajal hakkasid vastuolud teravalt avalduma Ordu ja piiskopliku võimu vahel, ta püüdis algul Riiat kasut liitlasena, mis ei õnnestunud küll.
1296 puhkeski terav tüli linnakodanike ja orduvendde vahel, mille linna naasnud pp 20.aug 1297 suutis vaherahuga Riia ja Ordu vahel lõpetada.
Algas veelgi ägedam võitlus, Ordu vastu seisid Riia linna kõrval pp, Trtu ja Saare-Lääne p-d.
Sõjaline ülekaal Ordul, teda saatis edu > Trtu p lahkus liidust ja andis Ordule abivägesid > Ordu- vastan rinne sai lüüa, püsima jäi Riia > Riia liit paganliku Leeduga > 1298 tungisid leedukad Liivimaale, orduväed said 1.juunil Turaida juures lüüa, 4 nädalat hiljem lõi Ordu preisi abivägedega omakorda leedu ja riiglaste ühendväge. Hansa vahendamisel suudeti Ordu ja Riia vahel pikemaks ajaks vaherahu , mille jooksul pidi tüliküsimused lahendatama. Ordu aga polnud veel sihil ja Riia jätkuvalt liidus leedulastega, seega pidi vaenutegvus jätkuma.
Eestlane muistne vabvõitlus lõppes Saaremaa allutamisega 1227 veeb, Saarem siseolukorras muutus vähe. Paavst , Riia p, om, Riia pidasid kõik Saarem enda omaks, 1233 jagati kolmeks osaks Riia p, Riia ja ordu vahel. 1234 loodi Saare-Lääne pk.
22.sept sai Mõõgav ordu leedulstelt Saule lahingus lüüa, kuralased ja saarlased hakkasid vastu, 1240ks alistati taas kuralsed, saarlsed pärast läbirääkimisi alistusid kokkuleppe teel 1241

• Saarlased pidi tagasi astuma kat usku
  
• Määratin kindlaks hinnuse suurus, selle tasumise kord, kirikukoormised
  
• Kohtumõistmise kord
  

Saarlased arvatavasti uuesti likvideerisid võõrvõimu, sest:
27.aug 1255 uus lpng saarlaste ja om vahel

• Tagasi kat kirik usku
  
• Kohustus osa võtta ordu sõjakäikudest kaitsesõja puhul
  

9) Vana-Liivim poliitiline ajalugu 14.saj
2: 40-47; 136-137; 155-166 (Eesti ajalugu kd 2 Eesti keskaeg, Trt 1937)
45: 43-50 (Eesti ajalugu. Kronoloogia, Sulev Vahtre, Tln 2007)
29.veeb 1304 -Tartu leping e liiduleping Liivi ordu, Tartu ja Saare-Lääne piiskoppide (p), toomkapiitlite (tk), vasallide ja Harju-Viru(e Taani kuni Ee vasallide) vasallide vahel, mis suunatud Riia linna peapiiskopi (pp) ja Taani kuni vastu. Tagamõtted:

• Ordu taotles tuge ja liitlasi võitluses Riia, Riia pp-ga ja püüdis ka ühendada maa jõudusid võitluseks välisvaenlaste vastu.
  
• Harju-Viru(HV) vasallkond lootis saada toetust Liivim võimudelt, sest kartsid, et kuna Taani kun Eerik VII Menved oli Eestimaa oma vennale 6 aastaks läänistanud, siis võib uus hertsog end liigselt maa asjadesse end segama (Eerik loobus läänistamise kavast).
  
• Saare-Lääne(SL) piiskopkonna (pk) vasallide maj hüvang põhines põllutööl ja seega soovisid seda igati välisvaenlaste eest kaitsta, kuid Riia oli see, kes ei põrganuks leedukate, kelle rüüsteretked tabaksid vasalle väga valusalt, liitlaseks kutsumise ees tagasi.
  
• Tartu ja SL p ühinesid Trtu lepinguga tõenäoliselt vasallide survel .
  

Esimene omataoline Liivim võimude vaheline pol ühiaktsioon,see kajastus ka järgnevas poliitikas.
Tülid ordu ja Riia linna vahel pidi lahendamavahekohus koosseisus :

• Tartu p
  
• Dünamünde ja Kärkna kloostri abtid
  
• 3 prelaati 3 teise pk poolt
  
• 12 rüütlit Taani kuninglikkude vasallide hulgast
  

1305 suvel ostis Ordu Dünamünde kloostri-kindlusena Väina jõe suudmes etendas see tähtsat rolli Väina veetee valitsemisel-siitkaudu võidi igal ajal sulgeda Riia kaub elusoon. Kuigi 1236 oli Riia sõlminudkloostri abti ja konvendiga leppe, et linna tedmata ei tohi võõrandada selle maa-alasid, siis nüüd müüdi kogu klooster ühes maaga Ordule > mungad rändasid Eestimaale, rajasid Padise kloostri.
Riia pp algatusel kandus tüli Dünamünde kloostri omastamise pärast paavstliku kuuria ette > tüliküs võeti ette alles 1312 > põhjalik juurdlus päädis Ordule kahjuliku otsusega > Ordu apelleeris paavstile > tänu altkäemaksulepaavsti kuuriale tühistati talle pandud kirikuvanne
1313 sõlmis Ordu Riiaga rahu
Ordu võis oma peasihi-alistada Riia pp-saavutada okup pp alad ja linnused , püüdis seda teha katte all, et paavst pp poolele ei läheks.
Ordu kasutas ära vastuolusid Riia tk-s, mõjutades tk-t ja ppk vasalle ja teisi Liivim seisusi sõlmima liitu > 23.apr 1316 Siguldas lubatigi vastastikku toetust, ppk-s pp võim sisuliselt kukutati.
1324 veeb langes paavsti Johann XXII lõplik otsus: Sigulda leping tühistati, pp-le, teistele p-dele, ja tk-le tagastati võõrandatud maa. Naases pp FRIEDRICH PERNSTEIN, kes 1312 aastast viibinud peam paavsti kuurias, oma ppk-a. Teda toetas ainult Trt p Engelbert von Dolen ja tagajärjetus võitluses vastasetega pani pp 1325 kevadel oma vasallid ja Ordu kirikuvande alla, lahkus maalt ega naasnud kuni surmani (1341) Liivimaale.
Vahepeal valitses ppk-a vaimulikes asjus vikaar , ilmalikes foogtid.
Vasallid püüdsid laiendada oma õigusi > vasallkond rüütelkonnaks. Seni võis ainult p oma pk-s talupoegi väkke kutsuda, nüüd iga vasall kutsus ise oma talupoegi väkke.Ppk-a foogtid pärinesid nüüd pea eranditult vasallide hulgast.
Riia linn uuendas liitu Leedu suurvürst Gediminasega, kes jäi Ordu ohtlikuimaks vaenlaseks. Viimati üritas Leedu retke Liivimaale 1322. Näitamaks, et Riia pole sõlminud liitu Leedu suurvürsti kui paganast valitsejaga, arendati orduvastastes ringkondades intriige-paavstile ja ka mujale saadeti Gediminase nimel kirju, milles avaldas soovi lasta end ristida roomakatoliku usku. Kui paavsti poolt hakkasid selleks ettevalmistused, tuli see lavastus välja.
Liivim ordu tühistas vahpeal Gediminasega tehtud rahu ja sõlmis 1323 lõpul tema vastu Novgorodi ja Pihkvaga liidu. Aasta hiljem leedulaste suur rüüsteretk Liivimaale.
1328 suvel riialaste retk Dünamünde alla, põletati orduvendadele kuuluv alevik . Järgnes kummalegi poolele vaheldumisi edukas kodusõda.
1329 sügis ilmusid leedulased, kes tungisid kaugel põhja poole ,Ordu neile vastu ei suutnud panna-eriti said kannatada Karksi, Helme , Paistu, Tarvastu jt. Siis asus Ordumeister (om) EBERHARD von MUNHEIM Riiat piirama, kestis 6 kuud, 1330 märtsis oli nälgiv linn sunnitud alistuma raskil tingimuseil: Riia pidi

• andma Ordule alamlusvande
  
• andma koha uue ordulinnuse ehitamiseks
  
• loovutama pool kohtulõivudest om-le
  
• Ordu linnusekomtuur sai Riia rae liikmeks
  
• pidi lõpetama liidu Leeduga
  
• järgima Ordu väkkekutset, kui see polnud just pp vastu
  

Alistumine kinnitati Sks keisri Bayeri Ludvigi poolt 1332 . Ordu oli saavutanud täieliku võidu Riia üle ja ühtlasi välja lülitanud peappiiskopi võimu.
Eestlaste vabadusvõitluse (1343-1345):

• tähtis pöördepunkt meie maa ja rahva ajaloos
  
• võttis laialisi ulatusi ja selle summutamine nõudis ordult suuri pingutusi
  
• ordu ammune siht(seda oli taodelnud ka Mõõgavendade o) valduste laiendamine põhjas mereni, ordu pol osatähtsuse tõus Vana-Liivim territ-l
  
• andis Eestimaa (e Harju-Viru) vasalliele raske hoobi, nõrgestas nende jõudu, kahandas pol osatähtsus, mässu summutamisel oli ordu saanud maa tegelikuks peremeheks, varsti mõistis Taani kun Valdemar IV, et ta pole võimeline hoidma enda käes kauget provintsi-Eestimaad >tõusis päevakorda selle müük Sks ordule
  

29.aug 1346 sõlmiti Taani kuni ja Sks ordu vahel ostu-müügi leping, mille järgi Ee läks 19 000 Kölni marga eest Sks ordule.
Koh vasallid lootsid, et saavad maahärraks Ordu kõrgmeistri, arvates, et too kaugel asuv võim ei hakka sekkuma maa asjusse, kuid Sks ordu kõrgm andis Harju-Viru valitseda hoopis Liivim ordumeistrile. Seega Taani võim Ida-Baltikumist väljas, katsed ala taasvallutada luhtusid. Ordu maa- alaline võit aitas tõsta Ordu sise- ja välpol mõjuvõimu.
Pol olud 14.saj keskelt 1480ndateni
Pärast Ee omastamist , alustas Liivi ordu võitlust oma pol hegemoonia pärast. Puhkesid tülid piiskoppidega .
1348 aastast oli Ordule ohtlikuks Riia pp Fromhold von Vifhusen, kes koos vend Trtu p Johannesega nõudis ordult peale vaimuliku kuulekuse ka

• lääniustavust
  
• Pp ülemvõimu taastamist Riia üle
  
• Kahjutasu p-lt ära võetud valduste ja õiguste eest
  

Ordu ei alistunud, kuid oluk muutus talle ohtlikuks, kuna mõlemad piiskopid tegid tema vastu ässitustööd vasallide seas, linnades ja ka ägedat välispropagandat. Saksa ordu km Winrich von Kniprode nõustus leppima pp-ga alles pärast seda, kui Sksa keiser Karl IV määras Riia kiriku konservaatoreiks Poola, Taani, Rootsi, Norra kuni ning Mecklenburgi ja Pommeri hertsogi + paavst ähvardas karmide vahenditega.
7.mai 1366 Danzigis sõlmiti lepe, millega Ordu loovutas Riia linna pp-le, kes loobus vaimuliku kuulekuse nõudest ja läänivandest. Lepe pidi jõustuma pärast paavsti kinnitamist, kuid seda ei juhtunudki. Ordu kasu: välditi välisvõimude vahelesegamist Liivim asjadesse.
Järgnevalt taoltes Ordu Liivim pk-de inkorporeerimist Sks ordusse (nagu Preisimaa, Kuramaa). Piiskopipoolel püüti teha Riia pp org võitlusvõimelisemaks Ordu vastu ja tõmmata kaasa ka piiskopiala vasalle. Riia toomkapiitel korraldati ümber Augustinuse mungaordu kohaselt(nagu varemalt Trtu pk-s). Neile reeglitele oli rajatud juba esimene Liivim kiriku tk p Meinhardi ajal, hiljem p Alberti asendas need premonstraatlaste ordu määrustega(mis tol ajal osutusid sobivamaks toomhärrade sisemisjoni lahendamiseks). Nüüd, kus Liivim –l õhus võitlus hegemoonia pärast, näis pp-le sobivamad Augustinuse ordu reeglid-toomhärrade kloosterlik ühiselu lõpetati, igale neist anti iseseisvad tulud, sel teel pidi iga üksiku toomhärra pol osatähsus tõusma. Selline toomhärra ametikoht pidi ka koh vasalliperekondi ahvatlema nende taotlemisele ja seega huvituma pk iseseisvuse säilitamisest ja tema mõju suurendamisest.
Nn rõivastustüli-premonstraatlaste rüü ordumantliga sarnanev ja valge, augustiinlase rüü must.
Ordu okup selle peale pp ja ta toomhärrade mõisad. Sel ajal sai pp-ks Johann von Sinten, kes jäi maale elama ametiaja lõpuni 1393, mida polnud kolmveerand saj jooksul söendanud ükski pp teha.
Riia pp suudeti inkorporeerida Sks ordusse. Sinten siirdati Aleksandria patriarhiks ja tema asemele Riia pp-ks Johan von Wallenrode, kes pärast seda stus kohe ka Saksa ordusse.
10.märts 1394 paavsti määrus selle kohta, et edaspidi ei tohi saada Riia pp-s toomhärraks keegi, astumata Sks ordusse. NÜÜD:

• Kuramaa ja Riia ppk otseselt ordupiiskopkonnad
  
• Saare-Lääne piiskopitoolil ordule ustav mees
  
• Tln ppk pol tähtsusetu
  
• Ainult Trtu p iseseisev
  

Vastu olud Wallenrode ja tema vasaalide vahel> Wallenrode sõjajõud okup vastuhakanud vasallide linnused> osa vasalle põgenes Trtu pk-a . Järgneva orduvastase võitluse tõeline hing oli Trt p Dietrich III Damerow (1397- 1400 ).
Damerowi poolt olid toomkapiitlid, rüütelkond ja linn, hakkas ka välisjõudu otsima . Suutis luua orduvastase koalitsiooni:

• Leedu suurvürst
  
• Vitaalivennad e mereröövlid Läänemerel
  
• Pommeri-Stettini hertsog
  
• Sksa kun Wenzel
  
• Mecklenburgi hertsog
  

PEASIHT: Ordu ülemvõimu murdmine Liivimaal v selle likvideerimine.
Koalitsioon sisemiselt nõrk ja Ordu suutis Damerowist eemaldada Meckelnburgi, vitaalivennad, liidu Damerowi ja Leedu suurvürsti vahel.
Juuli lõpus 1396 algas Liivim om Wennemar von Brüggeni ja ta sõjaväe pealtung Tartule-maa rüüstati, lossid vallutati , Damerowi kätte jäi Trtu linnus. Sõjakäik lõppes novembris.
24.juuni-15.juuli 1397 Danzigi kongress

• Tunnustati paavst Bonifatiuse bullasid vastaste poolt, millega ka Liivim seisused legaliseerisid Riia inkorporeerimise (st nõustusid, et Riia pp seotud tihedalt Sks orduga, sest pp ja toomhärrad pidi olema Sks ordu liikmed). Ordu arvas , et pärast seda on teiste pk-de inkorp ainult aja küsimus ja tegi järeleandmisi, mis edaspidi suurte tagajärgedega.
  
• Ordu loobus õigusest nõuda pk-i ja nende vasalle osa võtma sõjakäikudest ja otsest maakistest-vähendas Ordu pol kaalu nii sise kui välisasjades, nõrgendas nii ordu kui ka kogu Liivim sõj jõudu.
  
• Järeleandmine Harju-Viru rüütelkonnale- nn kõrgmeister Konrad von Jungingeni arm-uus pärandiõigus läänide suhtes laienes mõleale sugupoolele , see andis vasallide maavaldustele senisest palju kindlama põhialuse ja vähendas Ordu ülimusõigusi, see ahvatles ka teiste alade vasalle.
  
• Riia ppk orduvaenuliku vasallid said tagasi oma end õigused
  

11) Liivimaa poliitiline ajalugu 15.saj
2: 175-185, 189-192, 196-209
45: 50-53
Vasallide aktiivsus ja osatähtsus suurenes.
1413 ei õnnestu Ordul Tartu piiskopitoolile saada oma kandidaati , koha saab hoopis Dietrich Resler, kes ühineb oma toomkapiitli ja vasallide orduvaenulise poliitikaga ja nõuab paavstilt bulla, millega Leedu suurvürst Vitautas nimetatakse Trt pk kaitsjaks ,,venelaste ja teiste vastu’’.
1418 Riia pp-ks Johannes Ambund, mitte Ordu kandidaat, keeldub astumast Sksa ordusse ja astus liitu Pommeri kun Eerikuga, kes võttis 1421 sügisel Riia ppk-a oma kaitse alla.
1419 õnnestub Ordul Saare-Lääne piiskopitoolile läbi suruda Kaspar Schuwenflug, kelle vasalle toetava pol pärast satub Ordu vastuollu oma sõbraga.
Tühistatakse Bonifatius IX bullad.
Pärast Ambundi saab Riia pp-ks Henning Scharpenberg.
1435 Valga maapäeval sõlmiti rahu pp ja Ordu vahel:

• Pp ja toomkapiitel võisid kanda augustiinlase rüüd
  
• Riia allumise küsimus lükati 12 aastaks edasi
  

14.saj lõpust kujunes Ordus vastavalt orduvendade päritolu ringkonnale 2 pingelises vahekorras rühmitust: vestfaallased (ülekaalus Liivim orduharus) ja reinimaalased(ülek Preisimaa orduharus).
Liiim orduharus avaldus maiskondlike rühmituste vastuolu eriti om valimisel. 15.saj alates esitati sellel kohale 2 kandidaati, kumbki erinevast maiskonnast, kelles üks määrati kõrgm poolt ordumeistriks, teine maamarsslaiks+selle orduvennad tähtsamate ordulinnuste käsknikeks. Maiskondae tülid Liivim orduharus lõppesid ~ 1450 , kui om-ks määrati vestfaallane Johann von Mengede, edaspidi jäid vestfaallased Liivim ordus juhtivaks elemendiks .
1448 sügisel Riia pp-ks Ordu soosik Silvester Stodewescher, kelle salakavale pol tagajärjel nõustus Riia toomkapiitle vastuu võtma ordurõivastuse.
21.aug 1452 Kircholmi leping Riia pp ja Liivim ordum von Mengede vahel, mille kohaselt Riia linnal tuli anda nii pp-le, kui om-le alamlus vanne.
Riiale see vastuvõetamatu ja algasid ,,võitlused Kirckholmi lepingu ümber’’-puhkes 6päevane sõda Ordu ja Riia vahel, Ordu okup ka osa ppk-a.
1454 Volmari maapäeval Kirkholmi lpng astus jälle jõusse. Riia pp andis liitlaste saamiseks ppk liivlastepoolses osas vasallidele avardatud pärandiõiguse (nagu varemalt Harju- Virus ) nn Silvesteri armuõigus.
1457 Ordum algatusel Liivim seisuste vahel pp osavõtul üldine maarahu.
Kuni Mengede surmani 1469 suuremaid avalikke konflikte polnudki-ordum tagasihoidlikkus pp suhtes oli tingitud Sks ordu sise ja välpol raskustest.
1492 Kirckholmi leping pandi uuesti kehtima-linn langes Ordu ja pp kaksikvõimu alla.
Ordum Bernd von der Borch saavutas pp Silvesteri üle võidu, 1479 Silvester ka suri.
Borchi ettevalmistused sõjaks Pihkv vastu.
1480 algul tungiti Pihkva aladele , Pihkva sai Moskvast abi> venelaste vägi Trtu pk-a, vallutati Kastre knts ja naasti Pihkvasse
1480 suvel Borchi uus katse jäi tulemustetavenelased sel ajal tatarlastega sõjas)
1481 veeb Moskva , Pihkva, Novgorodi väed Liivimaale, märtsis langes Viljandi, linnust ei suudetud vallutada.
1481 sept Moskva suurvürst Joann III Novgorodis ja Pihkvas sõlmiti Liivimaaga 10 aastaks
Liivim-l jätkusid isetülid Ordu,pp ja Riia vahel.
1492 suvel ehitavad venelased otse Narva ordulinnuse vastu jõe paremale kaldale Ivangorodi(Ivan III)
1493 uus vaherahu 10 aastaks
Pärast Moskva ja Leedu suurvürsti Aleksandriga sõlmitud rahu- ja liidulepingut 1494 algul, muutus Moskva Hansa ja ka Liivim suhtes agressiivsemaks.
1494 nov vangistati Novgorodis Skskaupmehed, suleti sealne kaubakontor-se samm suunatud Hansa, eriti Liivim-eeskätt Trt, Tln-vastu.
1494 juulis Liivim om-ks Wolter von Plettenberg , püsis seal üle 40 aasta (-1535). Seadis ül-ks Vene hädaohu vastu valmistumise.
1501 Volmaris maapäeval otsustatakse sõlmida liit Leeduga ja alustada sõda Venemaaga.
17.juuni 1501 suri Poola kun, kelle asemele pretendeeris Leedu Aleksander, vend, kes nüüd Leedu huvid ja võitluse Venega tahaplaanile jättis.
26.aug 1501 tungis Liivim sõjavägi ühes ordum ja pp Michael Hildebrangiga Vastseliina juures üle Vene piiri-suurim sõjavägi, mida Vana-Liivim välja pannud . Sõjaväes puhkes taud ja naasti. Samaaegne Novgorodi peale minek oli tagajärjetu.
Venelaste tasuretk-rööviti, rüüstati , linnuseid ei tahetudki vallutada > laostumine, rahulolematus linnades
Ordum otsustas sõda jätkata > 1502 kevadel retked Vene aladele > aug lõpus Plettenbergi suur sõjaretk, mille em vallutada Pihkva, ebaõnnestub> 13.sept 1502 põrkuvad vastased Smolina järve ääres-venelased sunnitakse taganema, kuid Vana-Liivim vägi pöördub tagasi, sest on väsinud
1503 suvel vaherahu Novgorodi ja Pihkvaga Moskvas 6 aastaks
12) Vana-Liivimaa poliitiline ajalugu 16.saj
2: 209-212, 389-403, 415-421, 465-483, 487-497
45: 53-61
Plettenberg püüab maad välpol kindlustada. Liit Leeduga püsib vormiliselt, katsed liite luua (st liidu pol)ebaõnnestuvad.
1509 märts Venega vaherahu pikendamine 14aastaks, kuid Moskva Vassili III nõue-Liivim peab loobuma liidust Leeduga ja 1511 see liit ka lakkas olemast.
Usupuhastus algas Riias, esimeseks kuulutajaks Andreas Knopken 1521 lõpul. Eesti aladel algas reformatsioon 1523(Tln), Narvas 1524 aprill v 1523 talv, Tru 1523 lõpp v 1524 algus.
14.sept 1524 pildirüüste Tln dominiiklaste kirikus, Olevistes, Pühavaimus
1524 sügis Trtusse rahva seast tõusnud radikaalne jutlustaja Melchior Hoffmann-vähese haridusega, kuid tundis hästi Piiblit , hea kõneanne, saavutas alamrahva seas poolehoiu.
Pildiüüsted ka Trt jaan, Viljandis 1.nov, Uus-Pärnu 15.mätrs 1526, Narvas. Pildirüüsted kukutasid katoliku kiriku valitsuse ja aitasid võidule evangeeliumi usutunnistuse. Lutheri nimi oli külll tundmata, aga tema esindatud usu-uuenduslik vool levis siin küll.
Katoliku piiskopikohtade, toomkapiitlite ja kloostrite likvideerimisega vähenes vaimulik seisus miiinimumini, kaotas suured varandused.
Liivimaal jäi konföderatiivne riikkond lääninduse alusel püsima, kuigi p-d 1526 end Ordu kaitse alla andsid ei kaotanud nad suveräänsust; tähtsaim maaseisus- aadel -ei minetanud senist tähtsust.
Linnade võitlus piiskoppide maahärraliku võimu laiendamise vastu.
Linnade eestlased tegid kaasa pildirüüsteid, kirikuvaranduste rüüsteid. Maal oli aga reformatsiooni elluviimine raskendatud ,sest puudusid jutlustajad ja aadel pooldas vana kirikut. Linnaümbruse talupojad puutusid kokku linnaelanike v linnas peetavate ek jutlustajatega ja õpetus ristiinimese vabadusest võis tekitada lootusi mõisakohustustestki vabanemiseks. Mitmel pool loobuti mõisateo tegemisest, maksude maksmisest.
1528-39 Riia pp Thomas Schöning, kes võttis omale abiliseks e koadjuutoriks välisvürsti Wilhelmi.
1533 apr Plettenbergi ja Wilhelmi liit vastastikku toetamiseks ja evangeeliumi usu takistamatuks levitamiseks.
1547 võttis Joann IV tsaari tiitli .
Suurenes venelaste läbikäimise vajadus Lääne-Euga(kaubandus), otsisti teed lähemale merele, mis seda hõlbustaks. Liivim tegi aga takistusi nii kaub kui diplomaatilise läbikäimise alal.
1554 pikendati Vana-Liivim ja Venemaa vahel vaherahu 15 aastaks, Moskva nõuab Tartu pk Tartu maksu.
Vana-Liivimaal puhkeb kodusõda, mis tekkis Liivim ordu ja Riia pp vahel viimase poolt valitud koadjuutori pärast- nn koadjuutorivaenus. Kuigi varem oli kokkulepitud, et välisvürstlikust kojast tohib koadjuutorit kustuda ainult teiste maahärrade ja seisuste nõusolekul, siis pp kutsus ikkagi selleks 17aastase Mecklenburgi hertsogi Christophi. Ordu väed okup 1556 ppk linnused ja võttis pp ja koadjuutori vangi. Poola toetas pp ja viib oma väed Liivi piirile. 5.sept 1557 Liivim ordu ja Poola vahel rahu, pp ja koadjuutorit tunnustatakse, 14.sept sõlmivad Posvolis liidu venelaste vastu-nood peavad seda rahu rikkumiseks.
Vene süüdistas liivimaalasi reas 1554 lepingu punktide rikkumises:

• Trtu maksu tasumata jätmine
  
• Lääne-Eust Venesse suunduvate ametmeeste takistamises
  
• Posvolis Poola-Leeduga liidu sõlmimises
  

22.jaan 1558 algab venelaste sõjategevus Liivim vastu.
Esmalt 3nädalane rüüsteretk, kindluseid ei proovitudki vallutada, vastupanu väga nõrk.
Mais langes Narva, juulis Trtu.
1.mai-1.nov 1559 vaherahu

• Välisabi otsimine
  
• Sõjamaksu kogumine
  
• Välismaalt palgasõdurtie värbamine
  

Hertsog Magnus ostis Tln p valdused ja õiguse saada ka Kuramaa p-ks > vastuolu Orduga.
Maa omajõudude lõppemine> Liivim küs areneb kiiresti rahvaheliseks. Naabrite vahelesegamine Vana-Liivim pärandi jagamisse.
Ordum Kettleri juhitud välpol oli Liivim ordu viinud kõige lähemasse ühendusse Poola-Leeduga > 1560 oli poolakatega diil, et võtavad enda kätte Vene piiri äärsed linnused.
1561 juuni algul katkevad Eesti ala põhjaosa sidemed Liivim orduga > 4. Juuni annavad Harju, Viru ja Järva rüütelkond, 6.juuni Tln ustavusvande Rootsi kun Eerik XIV-le.
28.nov 1561 Liivim orduriigi lõplik likvideerimine.
1562 märtsis truudusevanne Poola kuningale.
1237 end Mõõgavendade ordust sai Saksa ordu Liivimaa haru
Kirikuõiguslikult mood Liivim ja Preisim pk-d 13.saj keskelt ühtse kirikuprovintsi Riia pp juhtimisel, üksnes Tln pk kuulus ka pärast Taani alade võõrandamist Lundi kirikuprovintsi.
Riigiõiguslikult koosnes Vana-Liivimaa pärast 1346.aastat 5 iseseisvast väikeriigist:
Saksa Ordu Liivimaa haru-suurim ja tugevaim, mida valitses Riiast ja hiljem Võnnust Liivim ordumeister koos sõj valmisoleku eest vastutava maamarssali ja koh võimu teostavate käsnikega-komtuuride ja foogtidega. (ka nn Liivim ordu, kuid pollnud siiski iseseisev pol üksus, vaid osa Saksa ordust ja hakkas alles 15.saj keskel ordu Preisimaa keskvalisuse alt iseseisvuma)
Ülejäänud p-d, maaisandad eelkõige paavsti poolt ametisse seatud vaimulikud , kellele ka ilmalikud kohustused langesid. Piiskopid pidid jagama võimu toomhärradest koosneva toomkapiitliga.

Riia peapiiskopkond-priikidest vanim, kaalukaim

Tartu piiskopkond

Saare-Lääne piiskopkond-valitsemise muutis keeruliseks valduste killustatus

Kuramaa piiskopkond-vaene, iseseisvat pol ei ajanud, sest ordu oli selle 1290 inkorporeerinud st sealne p ja toomhärrad olid Saksa ordu preestrid
Esialgu läänid polnud pärandatavad, langedes maaisandale pärast läänisaaja surma tagasi, 1315 sai Taani kuni vasallid Valdemar-Eeriku lääniõiguse , mis lubas isalt pojale lääni pärandada. 1329 laiendati pärimisõigus tütardele. 1397(1450 Trt pk, 1524 S-L pk) nn Jungingeni armukirja alusel muudeti Harju-Virus läänid päritavaks mõlemale soole ka kõrvalsugulusastmetes kuni 5.põlveni-seega läänid võõrandamatuks omandiks pm > vähendas maaisanda võimutäiust. Ordu alal kehtis keskaja lõpuni lääni mittepärandamise pm.
14.saj kohtuvõim talup üle vasallidele, ennem maaisandal.
Vasalli-senjööri suhe muutus fomaalseks>“rüütlid“ ja „junkrud“ kui omaette seisus> läänistamine maj kaalutlustel mitte sõj.
Läänistamata maad jaotatud ametkondadeks, need vakusteks(4-6 küla).
Sks ordu ja p-de võimvõitlus, algab 13.saj, mil Mõõga ordu ja Riia p õiguslik vahekord jäi tõpselt määratlemata-Liivim p-d eesotsas Riia pp väitsid, et ordumeister on maa kaitse kõrgeim juht, kuid peab p-dele alluma v olema neist lauaa läänisõltuvuses. Saksa ordu ei soovinud sellest mdgi kuulda sest erinevalt mõõkadest, allusid nemad otse paavstile.
Linnaõigusest
Lübecki linnaõigus: Narva, Rakvere, Tallinn( 1248 )
Riia linnaõigus: Tartu(1262?), Viljandi, Uus-Pärnu(1318), Paide
Haapsalul oli Saare-Lääne p Jakobi antud piiskopkonna- e stiftiõigus
Hansa Liiti kuulus: Tln, Tartu(1280), Pärnu, Viljandi
Hansast
Idasuunaline kauplemine, Läänemere kaudu loodi täiesti uus kaubmaailm.
Idaekspansiooni pördelisek s punktiks sai lüübeki linna teistkordne ja lõplik rajamine 1159, sest see linn sai sakslaste väravaks Balti merele. 1160 sai pk keskuseks.
Lüübek sai kaubtegevuse lähtepunktiks.
Vestfaali kaubasaksad hakkasid regu külastama Balti mere idarannikut, kaubeldes Väina jõe suudmes soola ja kangaga ning jõudes välja Novgorodini. 1300ks oli kauplmine Venemaaga igapävane asi.
Kuna Läänemere idakaldalt leidsid saks kaupm eest maa, kus oli vähe linnu, hakkasi nad neid ise rajama piki kaubateed (Nt Riia-esimeste sks kaup saabumisest Väina jõe suudmesse jutustab „Liivim vanm riim“, mis on pärit 1290ndaist. Linna laseb 1201 ehitada nii p residentsiks kui ka Lüübeki ja Gotlandi kaupmeestele sihtpunktiks).
Novgorodi kaubakontori sulgemine 6.nov 1494 ja kaubsõda Venega (1494-1514)
Vaimulikd ordud sünd 11.saj, arenesid välja 13.saj.
Läänemere kallastel saavutasid vaimuliku võimu ja vara rüütliordud, tsistertslased ja dominiiklased.