Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Eesti keskaeg (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
4) Õhtumaa vallutus 13.saj alguses:missioon v agressioon ?
1: 32-44, 363-370, 376-387 ( Bartlett ,,Eu sünd’’ Tln 2001
26: 23-46, 172-173 (S. Vahtre ,,Muinasaja loojang Eestis’’ Tln 1990
31:
42:
Ristiusu esialgne imbumine Baltimaadesse toimus misjonitegevuse vormis. Sks kaupmeeste kiiluvees saabus Liivimaale augustiinlasest kanoonik Meinhardja rajas misjonikiriku. 1186 pühitseti ta piiskopiks. Preisimaal olid teerajajaks tsistertslased ja 1215 pühitseti seal p-ks üks Poola misjonäridest. Kummaski piirkonnas ei osutunud võimalikuks rajada efektiivset misjonipiiskopkonda ilma vägivallata ning vägivald tähendas ristisõda. Ent Preisim ja Liivim peeti seda ebaotstarbekaks ja asendati sõj ordude asutamisega, vastavalt Mõõgavendade oru ja Dobrini rüütliordu. Mõlemal juhul võttis Sks ordu need üle ja 1240ks oli nii Liivim kui Preisimaa ristiretkede juhtimine kindlalt Saksa ordu kätes.
1251 sai misjonär Meinhardi piikopkond, mille keskus nüüd Riias, peapiiskopkonna staatuse ning kõik ülejäänud pk-s Preisim ja Liiviml läksid selle alluvusse.
Mittekristlased kui nime vaenlased, seega Esimene ristisõda 1095-1099 oli suunatud ,,kristlase nime vaenlastele’’.
11.saj lõpust hakati mõistet ,,kristlus’’ sagedamini kasut ja selle tähendus nihkus territoriaalse tähenduse suunas.
8) Vana-Liivim poliitiline ajalugu 13.saj
2: 6-15, 23-29, 36-40
4: 251-253 (Eesti talurahva ajalugu, kd 1, Tln 1992)
16:
45: 37-44
Taani koloonia pärandi jagamin> Ordu taotlused saada uute valduste tunnustamist paavstilt ei tulnud> Ordu pöördus paavsti vastase kun Heinrich VII poole, kellelt sai Rävala ühes Tln linnusega, Järva, Harju, Viru lääniks-seega oli Ordul vähemalt ilmlik valdustiitel.
Põhjapoolsete valduste sise kindlustamiseks määras Mõõgavendade ordu Tln maameistri, Harjusse ja Järvasse foogtid .
Mõõga ordu ja Riia sakslaste väljavaated Põ-Ee suhtes head kuni järsku suri p Albert (17.jaan 1229), mis põhj Liivim-l suuri segadusi. Riia tk valis uueks p-ks Magdeburgi toomhärra Nicolause, Breemeni p aga samale kohale Albert Suerbeeri. Tüli lahendajks määras paavst kardinaldiakonile Otto, kes omakorda andis ül edasi Alna tsistertslaste kloostri(Flandrias) mungale Balduinile. 1230 suvel saabus ta Riiga , tal oli ka kõrvalül: kahjustada keiserlikult meelestatud Mõõgavendade ordut, võtta talt Põ-Ee paavsti nimel oma valitsemisele või anda kellelegi teisele. Sügisel võttis vormiliselt oma valdusesse Viru ja Järva.
Rooma lootis Ida-Baltikumis luua paavstlik kol ja laiendadad rooma-kat kiriku mõjukonda ka edasi Vene alale .
Balduin hakkas spitsema plaani luua Ida-Baltikumis paavstlik kirikuriik , mis pidi hõlmama maad Preisist Narva jõeni.
Ordu hakkas tema vastu rinnet kujundama > kutsus 1230 Ojamaalt hulga sakslasi Tlnna, kes panid siin aluse linn-asundi kujunemisele.
Konflikt kurelaste alade pärast Balduini ja riialaste ja Ordu vahel > lahenes, kui saabus Riia ppks saanud Nicolaus > Kuramaa jagati võrdselt Ordu, Riia kiriku ja Riia kodkonna vahel; Järva ja Viru langesid Mõõga ordule.
1231 lahkus Balduin Liivimaalt Rooma, kus talle anti rohkelt volitusi(Kuramaa eluks ajaks, paavsti legaat Liivim, Ojam, Soome, õigus vabadel pkondadele). Balduni saabus uuesti Liivimle 1233 suvel, tegutses ettevaatlikumalt, toetjana arvestas Viru vasalle, Dünamünde ja Kärkna kloostri munki, üksikuid vaimulikke ja mõõgavendi. Võttis omale Viru- Järva- ja Läänemaa, eriti tähtsaks kujunes Tln linnuse omastamine. Lossiplatsil ja toomkiriku ees puhkes lahing aug või sept algus 1233, kus Balduini vasallid said rängalt lüüa, Balduni ise põgenes Tlnst Riiga ja pani orduvenand kirikuvande alla, kuid tulutult.
Kavatsused ka vene suhtes olid luhtunud, pilkeks rüüstasid pihkvalsed 1234 märtsis Trtu p Hermanni alasid, hävitasid äsjaehitatud Kärkna kloostri.
Balduini võim varises kokku Põ-Ee maakondades, Ordu pani sealsed vasallid kõrgeid makse maksma, omastas Riia tk ja Dünamünde kloostri Põ-Ees asuvad maa-alad. Saaremaa jaotati 1233 lõpul vaid p, Ordu, Riia linna vahel.
1234 veeb tühistas paavst Alna Balduinile antud legaadivolitused.
Tema asemel määrati legaadiks Modena Wilhelm, 1234 suvest Liivi-Eestimaal.
  • Määrus Saare-Lääne pk uuesti asutamise kohta 1234
  • Tartu ning Kuramaa pk piiride kindlaksmääramise kohta
  • Põ-Ee valduste küsimus jäi lahtiseks kuni 1238 Stensby lepinguni

Mõõgavendade ordu tõusis pärast asutamist simpaistvaks pol teguriks ,hakkas ajama iseseisvat pol, sattudes tihti vastuollu Riia p-ga. Kujunes Ordu üks pol taotlus -vabaneda p ülemvõimu ja eestkoste alt. Aga
  • sõjajõud polnud piisavad
  • Ordu sisekriisid-parema elemendi puudumisel võeti sinna ka halva kuulsuse ja madala kõlbluse tasemega mehi.
  • Juhtkond mõistis, et sihi saavutab tänu välisabile > arvesse tuli Saksa ordu
Kõrgmeister kahtle, liitumise poolt rääksid argumendid:
  • Ordude ühendamine võimaldas kõrvaldda võistlust ühest ja samast rahvusest võimuorgide vahel ja juhtide otstarbeamalt nende ühendjõudusid.
  • Mõõgav ordu suurtelt aladelt saadav toetus vahendina ja baasina võitluses Preisi idapoolsete alade vastu

Vastu:
  • Mõõgav ordu allus Riia p ülemvõimule, teised koh p-d olid sõltumatud
  • Tema võimu järglasena oleks Sks ordu pidanud üle võtma samad õiguslikud vahekorrad , mis läheks vastamisi senise taotlusega-olla map-de suhtes autonoomne ja neist üle.
  • Jätkata rasket võitlust koh põlisrahavste ohjeldamiseks, elada pinevas vahekorras välisvaenalste(leedukate, venelaste ja eriti taanlastega, kellga tulnuks jätkata võitlust Eestimaa valduste pärast)
  • Mõõgav ordu nõudis ühinemise korral üsna suurt iseseisvust
22.sept 1236 sai Mõõgav ordu rängalt lüüa Leedus Saule lahingus > tõuge lähenemisele > 1237 jõuti kokuleppele > Paavst Gregorius IX kinnitas ordude liitumise Viterbos 12.mai 1237-Mõõgavendade ordu lakkas olemast. Jänused astusid Sks ordusse ja väliseks märgiks said orduvennad uued rüüd musta ristiga valgel põhjal.(enne puane rist ja mõõk). Liivimaal moodustus Saksa ordu Liivim haru.
Seoses ordude ühinemisega asus paavst Gregorius IX ka tüli lahendamiseleTaani kun Valdemar II ja Ordu vahel Eestimaa küsimuses. 1236 oli paavst Modena andnud ül võtta Tln linnus oma valdusse ja anda see ümbruskonna aladega Taanile . Legaat viivitas sellega, eeldades, et kristlusele on ohtlik, kui pol võim on siin jaotatud kahte lagrisse, mis võivad kergesti vastamisi minna. Pärast ordude ühendanist andis paavst legaadile uue käsu, Moden aviivitas ka seekord . Alles 1238kevad läks ta koos Liivim om Taani tüliküs lahendama .
7.juuni 1238 sõlmiti kun Valdemar II-ga Stensbys leping.
  • Ordu pidi andma kunile tagasi Tln linnuse koos Rävala, Viru, Harju ja Järva maakonnaga, kun loovutas Järva Ordule tingimusel, et too sinna kuni teadmata kindlustusi ei ehitaks.
  • Võim vaimulikes asjus Järvas osaliselt Ordu käes, kunile tagastatud alad pidid aga kuuluma täielikult Lundi ppk-a.
  • Lääne- ja Saaremaa sutes kohustus kun olema lojaalne
  • Omavaheline liit uute maade vallutamiseks-kun nendest 1/3, Ordu 2/3
Stensby leping oluliste tagajärgedega koh pol arengus:
  • Kindlustas Taani huviosasuse Eestimaal ja üldse Baltikumis, see toimus eeskätt Ordu arvel ja mõjus orduvõimu kitsendavalt, olles hiljem üheks teguriks, mis tõkestas ordupoolseid Liivim ühtlusriigi taotlusi.
  • Esialgu pidi lpng andma aluse rooma-kat kiriku edasitungimisele itta
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Eesti keskaeg #1 Eesti keskaeg #2 Eesti keskaeg #3 Eesti keskaeg #4 Eesti keskaeg #5 Eesti keskaeg #6 Eesti keskaeg #7 Eesti keskaeg #8 Eesti keskaeg #9 Eesti keskaeg #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-09-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 37 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Marta Vinogradova Õppematerjali autor

Lisainfo

Konspekt sobib ka ülikooli. Peamiselt poliitiline ja sõjaajalugu.

Märksõnad

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

22
docx
EESTI KESKAEG
56
doc
Eesti keskaeg
7
doc
Eesti keskaeg
9
doc
Eesti keskaeg
13
doc
Eesti keskaeg
5
doc
Eesti keskaeg
7
docx
Eesti keskaeg
12
docx
Eesti keskaeg





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun