intervall All/ehitamine/ ülal All/ lahendus/ ülal Duur / moll < 4 suurend. kvart IV (#) VII III I Mollis kõrge 7. aste >5 -vähend. kvint (#)VII IV I III Mollis kõrge 7. aste >VII (#)VII II IV I I III Mollis kõrge 7. aste D7 dom. septakord V (#)VII II IV I I I III v.7- väike septim V IV - D:s.6/s.3 M:v.6/v.3 s.2-suur sekund IV V - D:v.3/v.6 M:s.3/s.6 D65- kvint-sekst (#)VII II IV V I I III V Lah. ül. noot sama D43 - derts-kvart II IV V (#)VII I III V I Lah. ül. noot üles D2 - sekund IV V (#)VII II III V I I Lah. ül. noot alla <2suurend. Sek. VI #VII V I HARM. MOLL >7 vähend. septim ...
motiv. Loob neile head ting. eneseteostuseks ning vähend. pers. ku- jundam. riske. Liialdam. pidurdab org. loovust. Org.sisese värbam. allikad: 1) tööt. edutam. (tööalane liikum. kõrgem. töök.), 2) üleviim. (ei kaasne muudat. org. hierarhias), 3) taandam. (tööt. viimine madalam. töök.), 4) tagasiastum. (tööt. asum. neile sobivam. töök.), 5) erruminek, 6) valland. (töösuhete ajut. katkestam või töölepingu lõpetam.), 7) alternatiivne värbam.: - ületunnitöö - suurend. tööt. normtöötundide arvu. Lühiajal. tööjõuvaj. suuren.; - allhange - teat. tööde tegem. ant. lepingul. alusel teistele org.-dele. Sobib, kui progn. nõudl. suuren. mingi kauba järele lühiper. jooksul; - tööt. rentim. - 2 org. vahel. tööt. kasut. lepingul. vorm, mille käigus 1 org. rendib teiselt töö- t., temaga ise otsestesse lepingul. suhetesse astumata. Sobilik ootamatu tööjõuvaj. suuren. korral. Org.sisese värbam. vahendid: 1) töök. pakkum
AKTIVA(varad) K ä i b e v a r a( lühikese -1aasta- kasutusajaga varad) DEEBET +(kajast.alati sissetulek) KREEDIT- (kajast.alati väljaminek) Raha kassas Raha pangas Aktsiad (osakapitali suurend, laekus panka= +) Maksti välja palk ( = -raha) Nõuded ja ettemaksed Antud laenud( anti laenu töötajale) - Mitmesugused nõuded Nõuded ostjatele Maksude ettemaks ( nt KM ettemaks) Ettemaks tarnijale Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang( toode/ teenus mis on tootmisprotsessis aga ei ole veel valmis) Valmistoodang
AKTIVA(varad) K ä i b e v a r a( lühikese -1aasta- kasutusajaga varad) DEEBET +(kajast.alati sissetulek) KREEDIT- (kajast.alati väljaminek) Raha kassas Raha pangas Aktsiad (osakapitali suurend, laekus panka= +) Maksti välja palk ( = -raha) Nõuded ja ettemaksed Antud laenud( anti laenu töötajale) - Mitmesugused nõuded Nõuded ostjatele Maksude ettemaks ( nt KM ettemaks) Ettemaks tarnijale Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang( toode/ teenus mis on tootmisprotsessis aga ei ole veel valmis) Valmistoodang
1. Mõisted Teadus tegevus, mille eesmärgiks on uute, tunnetuslikult ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine, nende süstematiseerimine ja rakendamine. Teadus on ühtne tervik, kus üks osa mõjutab teist. Tehnoloogia teaduse rakendamise tulemus ehk teadmised, mis on teaduse rakendamise tulemuseks, kuidas midagi teha või valmistada. Kohateave on asukohaga seotud andmed. Üldmaateadus uurib Maa ehitust, koostist, arenemist ja jagunemist sarnaste omadustega aladeks ning üldisi seaduspärasusi, mis iseloomustab Maal toimuvaid looduslikke protsesse. (N: millest sõltub vulkaanide paiknemine? Miks puhuvad passaadid?) Kaugseire on andmete kogumine kaugelt seadmetega, mis ei ole uuritava objektiga füüsilises kontaktis. Rasterkaart kaart, kus pikslid on seotud geograafiliste koordinaatidega. Geoinfosüsteemis (GIS) ka kohateabega. Vektorkaart kaart, kus nähtusi tähistavad punktid, jooned, pinnad ja nende kogumid. Koropleetkaart nähtu...
Piimatööstuse üldseadmed (kordamisküsimused 2009) 1. Püsi- ja demonteeritavad liited. Keevisliide, neetliide ja keermesliide, hammasliide, kiilliide, (aku)klemmliide 2. Võllid, teljed ja sidurid. Telg jäik, ei liigu. Võll laagritel. Sidur- silinder, mis ühendab kahte võlli nt jäigalt kiiludega. 3. Hüdroajami (hüdromootori) tööpõhimõte: elektripump, ventiil, vedelik(õli) hüdromootor (turbiin), õlimahuti, pump... Ventiili abil hea regul. Pöörlemiskiirust. 4. Ülekanded: regul. Pöörlemiskiirust, suurend-vähend jõumomenti. Hõõrdetakistus, kasutegur,veere-liug(material) laagrid, määrimine. Kiilrihm-hammas-kett-tigu. N=R/r 5. Hammas- ja tiguülekanne. Vedav ja veetav ratas(latt) hambuvad igal ajahetkel hamba pinnaga risti paiknevas tasandis- evolventprofiil (vältimaks hõõrdumist ja hambaid murdvat pinget). Tiguülekandel suurem ülekandetegur 6. Reduktorid: mitmeastmeline hammas-tigu- ülekanne. Vedavad ja veetavad võllid võivad olla varustatud ...
OBD OBD on diagnoosisüsteem. Mis on valmistatud heitgaaside mürgisust suurendavate rikete avastamiseks. Auto valvab ise sõidu ajal saasteainete kogust mõjutavate süsteemide tööd ja rikke avastamisel hoiatab autojuhti. Standard Mille järgi peavad olema kõikide autode rikkekoodid, nende lugemine, signaallambi MIL töötamine ja süsteemi diagnoosimine ühesugune. Obd 1 võeti esmakordselt kasutusele USA-s 1988 aastal. See süsteem jälgis mootori tööd ja rikete avastamisel süütas signaallambi. Rikekoodide lugemiseks piisas diagnoosimispistikus teatud kellmide ühendamisest ja signaallamp hakkas eri pikkuste vilkumisega näitama rikkekoode. USA-s on autode tehnilise seisukorra järgmiseks kasutatud signaallampe juba pikka aega. Järgmine eneseskontrollisüsteemi põlvkond, mis kannab nimetust OBD 2, võeti kasutusele USA-s 1996 aastal. Kõige suuremaks uuenduseks on siin heitgaaside mürgisuse järgimine ja rikkekoodi salvestushetke parameetrite fikseer...
soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja soetamisega otseselt seotud väljaminekutest. Sidus- ja tütarettevõtete puhul (osalus üle 20%) rakend. kapitaliosaluse meetodit, v.a. juhul kui: · ettevõtet kavatset. lähema a. jooksul müüa; · investeerija on takistatud osalemast e/v juhtimisel; · investeerimisobjekt on likvideerim. Kapitaliosaluse meetodid: 1) Mittetäielik kapitaliosaluse meetod (RMP seadus §28). Investeerija rp-s kirjendatud invest. summat suurend. invest.objektilt saadud kasumi osaga, vähend. saadud kahjumi osaga ning invest. objektilt laekunud dividendi summas. 2) Täielik kapitaliosaluse meetod. Lisaks eelm. määratl. võet. arvesse kontserni kui ühtse maj.ük- suse aspektist realiseerimata kasumeid (kahjumeid), samuti tütare/v aktsiate omandam. tekkinud pos. firmaväärtuse ning tütare/v vara reaalväärtusse ümberhindamissummade amort. tulemused. 3) Laiendatud kapitaliosaluse meetod
mõistuslikuks, st ta moodustab passioonist enda jaoks selge ja täpse idee.Inimene on oma tunnete vang,, tunded (passiivsed) takistavad inimest nägemast end terviku osana. Mõistuse ülim voorus on teadmine tervikust.Kuni inimene on tunnete võimuses, ei suuda tabada oma tõelist olemust, et ta on üks osa suurest tervikustHuvid eetika, epistemol., metaf. Mõjud Ibn Sina, Cusanus, Hobbes, Descartes. Mõjut Kant, Hegel ,,Meil on olemuslik moraalne kohustus suurend. Enda arusaamist ja teadmisi kõigest, millest me suudame.",,Vabadus on tunnetatud paratamatus Gottfried Wilhelm von Leibniz Spinoza ja Locke'i kaasaegne, töötas filosoofilises õhkkonnas, mille oli loonud Desc. Polnud elukutseline filosoof.8. valdas ladina keelt ning luges kreeka ja rooma filosoofide teoseid.15. alustas Leipzigi ülikoolis filosoofia- juuraõpinguid.20. kaitses õigusteaduste doktori kraadi.29. arendas välja diferentsiaal- ja integraalarvutuse (enne Newtonit).30
1. El.ajamite juht.põhimõtted-Jaguneb: 1.Klassikalised juht.meetodid(Põhinevad tag.sidel ja vea järgi juhtimisel ja saab kirjeldada lineaarsete diferentsiaal võrranditega) 2. Moodsad juht.meetodid- põhinevad süsteemi oleku-ruumil ja olekumuutujatel. Võimaldab süsteemi juht. optimaalselt ja adaptiivselt. 3.Intellektuaalsed juht. meetodid- põhinevad hägusloogikal ja eksperthinnan- gutel. Rakendataxe iseseisvalt või lisaabinõuna juhul kui on tegemist juht.objekti või tema töökeskkonna olulise määramatusega. 2. El.ajamite juht.põhimõisted, juht.süsteemide liigitus ja ül.-Kõiki süst.liig. sõltuvalt tag.side olemasolust avatud ja suletud süst. Juht.obj.olekuid kirj.n- mõõtmelises oleku-ruumis. Pidevale olekule vastab olekuruumis kujutis-punkt, mille asend olekuruumis on määr.n-olekuga X sõltuvalt muutujate väärtustest võib obj.kuj.punkt sattuda olekuruumi eri piirkondadesse millele vastava...
Lähiajalugu 1. osa gümnaasiumile I. Maailm 20. sajandi algul: 1. Imperialismiajastu ja ühiskondlikud liikumised; 2. Rahvusvahelised suhted; 3. Soome ja Baltimaad Vene impeeriumi koosseisus; 4. Kultuur ja elu-olu II. Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed: 5. Esimese maailmasõja põhjused ja puhkemine; 6. Esimene sõja-aasta 1914; 7. Sõjategevus 1915–1917; 8. Venemaa kokkuvarisemine; 9. Sõja lõpp läänes. Versailles’ rahuleping; 10. Kodusõda venemaal. Soome ja Balti riikide iseseisvumine. III. Maailm kahe sõja vahel: 11. Maailm esimese maailmasõja järel; 12. Demokraatlikud riigid; 13. Diktatuurid Lääne-Euroopas: Itaalia ja Saksamaa; 14. Kommunistlik diktatuur Venemaal; 15. Läänemeremaad; 16. Aasia, Aafrika, Ladina-Ameerika ja Okeaania; 17. Elu-olu ja kultuur. IV. Teine maailmasõda: 18. Sammhaaval uue sõjani; 19. Teise maailmasõja algus 1939–1941; 20. Balti riikide okupeerimine 1939–1940. Soome Talvesõda; 21. Sõjasündmused 1941–1943; 2...
vee hulga vähend.; oksüdotsiin - emaka kontrakt. sünnit., piima väljut.; melatoniin - ööpäevane rütm; türoksiin, trijoodtüroniin - süsives. kas. energiaks, ainevah., valkude sünt., mõj. kasvu; kaltsitoniin - Ca ainevah., Ca -> lihastesse, närvikoesse, luudesse, hammastesse, Ca vähend. veres; parathormoon - Ca ja P ainevah.; tümosiin, tümopoetiin - T- lümfotsüüdid, kaitsefakt.; insuliin - kiirend. glükoosi trans., suurend. maksa glükogeeni varusid, tõst. valkude, rasvade sünt. maksas; glükagoon - suhkrutaseme hoidm.; adrenaliin, noradrenaliin - sümpaatiline NS, südame tööjõudl. tõstm.; min.kortikoidid (aldosteroon) - Na, K, Cl, vee ainevah.; kortisool, kortisoon - lipiidide kas. energiaks, varurasvad -> glükoosivaru, vähend. põletikulisi prots.; testosteroon - valkude sünt., sekund. sugutunnused, aren. suguelundid, spermide valm
Lisaained ehk katalüsaatorid ei võta reakts osa nii, et nad jääksid lõppsaadusesse, vaid moodustavad vahe saadusi: A + B + kat = Akat + B = AB + kat. Klassifikatsioon: 1)homogeenne - katalüsaator samas füüsikalises olekus kui reakts lähteained N:O2 + 2NO = 2NO2 2)heterogeenne katalüsaator ja reag ained eri faasides, N: ½02 + S02=SO3. Inhibiitor reakts.kiirust vähendav aine. Promootor lisandid, mis suurend katalüsaatori aktiivsust. 21. Difusiooni mõiste. Millest sõltub difusiooni kiirus? Adsorbtsioon, selle isotermid Difusioon on osakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib selle aine konts-i ühtlustumiseni ruumis. Suurim difusioonikiirus on gaasides ja aurudes, järgnevad vedelikud ja tahked ained. Gaaside dif kiirus võib erineda vertikaal ja hor. suunas, juhtudel kui gaasi osakeste vahelised vahed on suured, nt Cl on õhus palju kiirem horisontaalsuunas levija
valat.kohe vormi.Tardun.segu kerge.lõiga.Väikse.tooted lõigat.traatlõik.plaati.`ks v.plokki`ks.Korebet- kergbet eriliik,milles puudub peentäitematerj.Tihedus1500..1800kg/m3(>tavalise killus.`ga).Tsemendi ja täitematerjali mah.vahekord 1:8..1:20.Kasut.seinte ehitamisel.Seinad tuleb mõlemalt poolt krohv.sulgemaks suuri lahtisi poore,et välti.seinte läbipuhut.35.Bet.keemii.lisan.-Plastifikaat-- bet.lisand,mis bet.segusse segatuna paran.selle töödeldavus ilma vee hulka suurend.`mata v.mis võimaldab vähen.vee hulka bet.segus,ilma et muutuks töödeldavus.Plastifik.lisamine segamisaja lõppfaasis tõstab betooni tug.Kasut:*bet.segu töödeldavuse paran.*bet.tug.&püsivuse tõst. *tse.kokkuhoiuks.Superplastifik:esineb vedelal kujul.põhiline iseloomujoon.plastifitseeriv lisandi toime on ajaliselt piiratud.Kiiruse vähen.kasut.sageli koos tardumise aeglus.`ga.Õhku manus.lisand-õhu sisseviimise eesmärk on kivinen.bet.külmakind.tõst.Õhu täiendava sisseviimise
1) Keemia põhimõisteid ja seadusi. Keem reaks-s on lähteainete mok-des sidemete katk. ja saaduste lähedal indutseerib pol mok mittepol-le dipoolmomendile, mis on 1.1 Massi jäävuse seadus suletud süst.mass ei sõltu toimuv.-st mok-s uute sidemete tekk. Keem-s reak-s ei muutu aatomite arv ja seda suurem, mida kõrgem on mittepol molekuli polariseeritavus. protsessidest selles süst.s. Keem.reaks.i võrrandi kirj.l avaldub liik, kuid muut-d aatomite vahel-d keem-d sidemed, samas eral-b Dispersiooni jõud (Edisp),tek lähen-te aatomite või mok-de ekt-de seadus selles, et reak.i võrrandi mõlemal poolel peab aatomite või neeldub en-t. Erist-se mitmesug-d sideme tüüpe: kovalentne, sünkroonse liikumise tõttu. sümbolite arv <=>. 2H2+O2=2H2O Lähteaine masside summa on iooniline, metalliline, koordinatiivne, ves...
küttepinnaks. Pindsoojusvahetid jagunevad põlevkivid annavad pulbrilise koksi. Kivisüte koksistamisel saab rekuperatiivseteks ja regeneratiivseteks. Rekuperatiivses paakuva koksi. Suure lendosaga kütused süttivad hästi. soojusvahetis toimub soojusvahetus läbi soojuskandvaid Kütuse niiskus, mineraalosa ja tuhk. Niiskus on kütuse eraldava pinna ning soojusvoo suund igas punktis jääb kahjul komponent, mis vähend kütteväärtust, suurend protsessi kestel muutumatuks. Regeneratiiv soojusvahetis põlemisgaasi mahtu, halvend süttimist jne. Kütuse niiskus muutuvad ühe ja sama küttepinna kaks või enam soojuskandjat koosneb välisest e. mehaanilisest ja sisemisest e. vaheldumisi. Kuumutava soojuskandja soojus akumuleerub hügroskoopsest niiskusest. Väline niiskus erald kütuse küttepinnas esimesel perioodil, kuumutatav soojuskandja loomulikul kuivamisel õhus
kü l je d ug ev a d d u s e t Maj an Lennuki -, auto- ja paindlikk to us ja kon iduainetööstuse suurend ku avad eks rentsivõime väliskau po banduss rdimahte; se aldo jätk a n t s u uvalt po
1) Keemia põhimõisteid ja seadusi. vastavalt pöörlemissuunale. Kaks arvulist väärtust 1/2; +1/2. kirjutamisel nurk sulgudesse. Kui sisesfäär annab positiivset 1.1 Massi jäävuse seadus suletud süsteemi mass ei sõltu Aatomite eletronkihtidemahutavust iseloomustab: laengut on ta kompleks katioon, negatiivse laenguga, kompleks toimuvatest protsessidest selles süsteemis. Keemilise reaktsiooni 1) W.Paul (1925) printsiip aatomis ei saa olla kahte täpselt anioon ja võib olla ka neutraalne. Kompleks ioonide laengu võrrandi kirjutamisel avaldub seadus selles, et reaktsiooni ühesuguses energiaolekus st.ühesuguste kvantarvuga elektroni. neutraliseerivad vastasnimelise laenguga ioonid, mis moodustavad võrrandi mõlemal poolel peab aatomite sümbolite arv olema 2) Energia miinimum peab elekt...
veel sümpNS postganglionaarsetes närvilõpmetes (sealt pärineb suurem hulk),kus toimib neurotransmitterina. Sellena toimib ka paljudes ajupiirkondades(see H ei si-sene aga ajurakkudesse aju ei allu otseselt neerupealise koore hormoonide kontrollile). Katteholomiinid stimul. glükogenolüüsi maksas ja lihastes ning glükoneogeneesi maksas, suurendades glükoosi konsentratsiooni veres, intensiivistavad lipolüüsi rasvkoes (sood. rasv- hapete vabanemist verre). Suurend südame löö-gisagedust, kontraktsioonijõudu, kutsub esile vasokonstriktsiooni nahas, neerudes, seedetraktis, suguelundites ning vasodilatatsiooni skeleti- ja südamelihastes.Kattehhool. stimul. Hingamist (sügavam).Lõõgastav efekt mao soolestiku silelihastele, org. Üldise ainevah. intensiivsust ja soojusproduktsiooni suurendav toime (eriti epinefriin).Viimase kontsentrats.tõus veres stimuleerib retikulaarformatsiooni rakkusid ajutüves (mõju kaudne), siiski kutsub epin
Hapnik ja väävel: leidumine, lihtainete saamine, omadused ja kasutamine. Hapnik O2- litosfääris kõige levinum keemiline element, atmosfääris 23,10 massi-%, hüdrosfääris elementidest esikohal. Maa kui terviku massist on O teasel kohal. Kuulub rohkem kui 1400 mineraali koostisesse, on elusaine põhielement ja inimorganismis on seda 61,4%. Hapnikku toodetakse nagu lämmastikkugi veeldatud õhu fraktsioneerival destillatsioonil. Puhast O2 saadakse vee elektrolüüsil. Vee elktrijuhtivust suurend elektrolüütide (happed, alused, soolad) lisamisega. 2H2O2H20O2. Laboris kasut hapniku saamiseks hapnikurikaste ainete lagundamist kuumutamisel: 2KMnO4K2MnO4+MnO2+O2 (kaaliumpermanganaadist) või 2H2O22H2O+O2 (vesinikperoksiidist toatemperatuuril). Esineb kolme stabiilse isotoobina, väga elektroneg element, värvusetu, lõhnatu, vees vähelahustuv gaas, tugev oksüdeerija, mis reageerib otseselt peaaegu kõikide metallide ja mittemetallidega.
Oli alternatiivne. Tveri vürstid (oluline liitlaste leidmine; ühendati Moskvaga viimaste seas). Enne nõuka aega tsaari riigis polnud n-ö ühtset võimu. Nt elittide väljavahetamine. Novgoridi ebasobivate juhtide ,,küüditamine" ei kaotatud päris sots. positsiooni vaid uute kohta paigut. ja asendamine sobivate uute juhtidega. Udell- osastisriik, tekib 16.saj. Suurvürsti vain poeg saab peaosa, teised ka osastisriigid. Pole sõnastatud printsiip, üldsuse suurend. poole. Võetakse vastu otsuseid, mis läbi saj pikkuste kuj teede udellide kadumine - - - suurvürstile kõik alluvad. 20.10, 7.loeng 15.saj Vm 15.saj II poole klassikalise käsitluse teema Ivan III (Suur, Veliki)- seostatakse V maade kogumist. Trad roll olla V maade tõeline ühendaja, Moskva suurriigile tõeline alusepanija. II poolt V aj iseseisvatest vürstiriikidest. Moskva võimu suhtes, suuremas-väiksemas sõltuvuses olevate territooriumi allutamine Moskva kontr alla
Lisaained ehk katalüsaatorid ei võta reaktsioonist osa nii, et nad jääksid lõppsaadusesse, vaid moodustavad vahesaadusi: A + B + kat = Akat + B = AB + kat. Klassifikatsioon: 1)homogeenne - katalüsaator samas füüsikalises olekus kui reakts lähteained nt:O2+2NO=2NO2 2)heterogeenne- katalüsaator ja reag. ained eri faasides, nt: ½02+S02=SO3. Inhibiitor reaktsioonikiirust vähendav aine. Promootor lisandid, mis suurend katalüsaatori aktiivsust. 26. Difusiooni mõiste. Millest sõltub difusiooni kiirus? Difusiooni kiirus gaasides, vedelikes ja tahkes aines (kiiruste võrdlev hinnang). Difusioon looduskeskkonnas. Difusiooni kasutamine tootmisprotsessides (konkreetsed näited). Adsorptsioon. Adsorptsiooni isotermid, adsorptsiooni kasutamine praktikas. Difusioon on osakeste spontaanne liikumine kõrgema kontsentratsiooniga piirkonnast madalama kontsentratsiooniga piirkonda. Difusioon (lad.k
veel sümpNS postganglionaarsetes närvilõpmetes (sealt pärineb suurem hulk),kus toimib neurotransmitterina. Sellena toimib ka paljudes ajupiirkondades(see H ei si-sene aga ajurakkudesse aju ei allu otseselt neerupealise koore hormoonide kontrollile). Katteholomiinid stimul. glükogenolüüsi maksas ja lihastes ning glükoneogeneesi maksas, suurendades glükoosi konsentratsiooni veres, intensiivistavad lipolüüsi rasvkoes (sood. rasv-hapete vabanemist verre). Suurend südame löö-gisagedust, kontraktsioonijõudu, kutsub esile vasokonstriktsiooni nahas, neerudes, seedetraktis, suguelundites ning vasodilatatsiooni skeleti- ja südamelihastes.Kattehhool. stimul. Hingamist (sügavam).Lõõgastav efekt mao soolestiku silelihastele, org. Üldise ainevah. intensiivsust ja soojusproduktsiooni suurendav toime (eriti epinefriin).Viimase kontsentrats.tõus veres stimuleerib retikulaarformatsiooni rakkusid ajutüves (mõju kaudne), siiski kutsub epin
P - suurendab tugevust, kulumiskindlust, roostekindlust; põhjustab külmhaprust, halvendab keevitatavust. S - halvend. keevitatavust, vähendab löögisitkust, põhjustab kuumhaprust. Al - O redutseerija; vähendab terase vananemist. Mn - O redutseerija, seob S, takistab külm- ja kuumhapruse teket. Cr - suurendab kõvadust, tugevust kõrgel t0-l, korrosioonikindlust. Ni - suurend. tugevust, sitkust, keemilist vastupidavust. Mo - suurendab tugevust kõrgel t0-l. V - suurendab sitkust ja tugevust. (vanaadium) Ti - takistab vananemist ja terade suurenemist. B - parand. karastuvust (väikestes kogustes!) (boor) W - parandab tööriistateraste omadusi (volfram) Lisandite piirkogused on antud terase standardites (näit. standard EVS-EN 10025).
sellest, kas tegemist on ettevõtte omavahenditega (alternatiivkulu) või laenuressurssidega (laenukulu). Laenukulu laenu saaja poolt laenatava raha eest makstav hind, mõõdet %-na algsummast (intress) 3.1.8.2 41. Investeerimissoov. Investeerimisotsuseid mõjutavad tegurid. Investeeringute rahaallikad. Investeeringute vajadus e investeerimissoov- tekib: 1.Ettevõtte rajamiseks (uusettevõte) 2. Olemasoleva ettevõtte tegevuse laiendamiseks (võimsuse suurend, uute toodete juurtut, uute turgude vallut) 3.Ettevõtte rekonstrueerimine (olemasoleva kapitali asend kaasaegsemaga) 4.uurimis- ja teadusprojektid (uute toodete/tehn väljatöötamiseks) 5.Keskkonna kaitselised projektid (puhastusseadmed, kk sõbralik tehn väljatöötamiseks) Invest otsuseid mõjut tegurid: 1.laenuprotsent (reaalne, nominaalne, inflatsiooon) 2.tulevikuootused st milliseks kujunev tuleviku kulud, praegu tehtav kuludega 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
